EstKONSULT OÜ
Registrikood 10410360
Laki 12, 10621 Tallinn
Tel. 664 6730, faks 664 6767
e-post
[email protected]
MTR EP10410360-0001 20.02.2003 Projekteerimine
MTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis
MTR EO10410360-0001 20.02.2003 Omanikujärelevalve
Tegevusluba nr. Sildade projekteerimine ja
20035/067/08204/12003 08.02.2012 sillaprojektide ekspertiis
Töö nr B341
Krundi valdaja AS Eesti Raudtee
Kinnistu tunnus
Ehitise aadress Tuisu tn 1, Tallinn, Harjumaa
Hoonestaja AS Eesti Raudtee
Järve ja Keila veoalajaamade
ehitusprojekt
Eelprojekt
Köide II
Järve veoalajaam.
Seletuskiri ja joonised
Heiki Meos
Projektijuht
Tallinn
Jaanuar 2014
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 2
Eelprojekt
Projekti koosseis
EELPROJEKT
Köide I Keila veoalajaam. Seletuskiri ja joonised
Köide II Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 3
Eelprojekt
0. TIITELLEHT JA ÜLDOSA
Tiitelleht
Tellija andmed
Tellija
AS Eesti Raudtee
Registrikood 11575838
Toompuiestee 35, 15073, Tallinn
Tel. 615 8610, faks 615 8710
e-post
[email protected]
Peatöövõtja
Elektrizace železnic Praha a.s. Eesti filiaal
Äriregistri kood 12126410
Laki 26, Tallinn, 12915
Tel. 420737581827, 53929109
E-post:
[email protected]
Töövõtja
KMG Insenerehituse AS
Registrikood 11399376
Pirita tee 20P, 10127 Tallinn
Tel. 602 4340, faks 602 4341
e-post
[email protected]
Projektijuht Danel Paavo
Mob +372 50 35 119
E-post:
[email protected]
Kinnistu
Aadress Tuisu tn 1, Tallinn, Harjumaa
Katastritunnus
Krundi käsundamise sihtotstarve Tootmismaa 100 %
Pindala 14 683 m2
Omanik AS Eesti Raudtee
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 4
Eelprojekt
Projekteerijad
ELEKTRIPAIGALDISE PROJEKTI
PEAPROJEKTEERIJA
Elektrizace železnic Praha a.s. Eesti filiaal
Äriregistri kood 12126410
Laki 26, Tallinn, 12915
Vastutav isik Jindrich Kašpar
Tel. 296 500 187
Mob. 724 155 149
E-post:
[email protected]
EHITUSPROJEKTI PEAPROJEKTEERIJA
EstKONSULT OÜ
Registrikood 10410360
Laki tn. 12 - A207, 10621 Tallinn
Tel. 664 6730, faks 664 6767
e-post
[email protected]
Projektijuht Heiki Meos
Asendiplaan
Projekteerija Martin Pihl
Ehituskonstruktsioonid
Ekspert Heiki Meos
Projekteerija Eduard Diligentov
Projekteerija Martin Pihl
Küte ja ventilatsioon
Ekspert Margus Laas
Projekteerija Larissa Bõkova
Veevarustus ja
kanalisatsioon
Projekteerija Hille Hanni
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 5
Eelprojekt
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 6
Eelprojekt
Projekteerimisettevõtjad (alltöövõtjad)
Arhitektuur
Arhitektuuribüroo Avo Seppel Architects
Äriregistri kood 10509578
Paldiski mnt 48-22, 76606 Keila
Tel. 645 99 66
Mob. 50 27 020
E-post:
[email protected]
Vastutav isik Avo Seppel
Elektripaigaldis
Contactus AS
Äriregistri kood 10966376
Pärnu mnt 139E/2 Tallinn
Tel.630 9080
E-post:
[email protected]
Vastutav isik Margus Leoste
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 7
Eelprojekt
Köite sisukord
Tiitelleht
1. Üldosa................................................................................................................................11
1.1. Alusdokumendid............................................................................................................11
1.1.1. Lähteandmed...........................................................................................................11
1.1.2. Ehitusuuringud.........................................................................................................11
1.1.3. Normdokumendid.....................................................................................................11
2. Asendiplaan......................................................................................................................13
2.1. Üldandmed.....................................................................................................................13
2.1.1. Alusdokumendid.......................................................................................................13
2.2. Olemasolev olukord......................................................................................................13
2.2.1. Paiknemine...............................................................................................................13
2.2.2. Olemasolev hoonestus.............................................................................................14
2.2.3. Olemasolev reljeef....................................................................................................14
2.2.4. Olemasolev haljastus...............................................................................................14
2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud...............................................................14
2.2.6. Ehitusgeoloogia........................................................................................................14
2.3. Plaanilahendus..............................................................................................................14
2.3.1. Hoone paigutus........................................................................................................14
2.3.2. Ehitusetapid..............................................................................................................14
2.4. Vertikaalplaneering.......................................................................................................14
2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahendus...............................................................................14
2.4.2. Hoone paiknemiskõrgus...........................................................................................14
2.4.3. Sadevee käitlemine..................................................................................................14
2.5. Teed ja platsid................................................................................................................14
2.5.1. Juurdesõidutee.........................................................................................................14
2.5.2. Krundisisesed teed ja platsid....................................................................................15
2.5.3. Katendi konstruktsioon.............................................................................................15
2.5.4. Äärekivid...................................................................................................................15
2.6. Haljastus ja heakorrastus.............................................................................................15
2.6.1. Haljastus...................................................................................................................15
2.6.2. Väikevormid..............................................................................................................15
2.6.3. Piire..........................................................................................................................15
2.6.4. Väravad....................................................................................................................15
2.6.5. Prügikonteinerid.......................................................................................................15
2.6.6. Keskonna- ja tervisekaitse.......................................................................................16
2.7. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine................................................................16
2.7.1. Liiklusskeem.............................................................................................................16
2.7.2. Liikluskorraldusvahendid..........................................................................................16
2.7.3. Parkimise korraldamine............................................................................................16
2.7.4. Parkimiskohtade arvutus..........................................................................................16
2.8. Tehnilised näitajad........................................................................................................16
3. Arhitektuur........................................................................................................................17
3.1. Ehitise üldandmed.........................................................................................................17
3.2. Hoone tehnilised näitajad.............................................................................................17
3.3. Arhitektuurne üldlahendus...........................................................................................17
3.3.1. Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud...........................................................17
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 8
Eelprojekt
3.3.2. Hoone arenguperspektiivid.......................................................................................17
3.3.3. Hoonearhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus....17
3.4. Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele, pinnakatted..................18
3.4.1. Hoone sise-ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid....................................18
3.4.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded.......................................................................18
3.4.3. Hoonesse kavandatud tehnoloogiast tulenevad nõuded..........................................18
3.4.4. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi....18
3.5. Tuleohutusnõuded........................................................................................................18
3.6. Töötervishoid ja töötervishoiunõuded........................................................................18
3.7. Hoone sisearhitektuur ..................................................................................................19
3.7.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon..............................................................................19
3.7.2. Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase..............................................................19
3.7.3. Välitrafode ala..........................................................................................................19
4. Konstruktsioonid..............................................................................................................20
4.1. Üldandmed.....................................................................................................................20
4.1.1. Alusdokumendid.......................................................................................................20
4.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele........................................22
4.2.1. Projekteeritud kasutusiga.........................................................................................22
4.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass................................................................................22
4.2.3. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid..............................................................22
4.2.4. Koormused...............................................................................................................23
4.2.5. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid...........................................24
4.3. Geotehnilised uuringud................................................................................................25
4.3.1. Üldist........................................................................................................................25
4.3.2. Geoloogiline ehitus...................................................................................................25
4.4. Hoone konstruktsioon...................................................................................................25
4.4.1. Vundamendid...........................................................................................................25
4.4.2. Põrandad pinnasel...................................................................................................26
4.4.3. Sokkel.......................................................................................................................26
4.4.4. Välisseinad...............................................................................................................26
4.4.5. Siseseinad................................................................................................................26
4.4.6. Vahelagi...................................................................................................................26
4.4.7. Katuslagi...................................................................................................................26
4.4.8. Välitrafode ala .........................................................................................................27
5. Tuleohutus........................................................................................................................28
6. Küte, ventilatsioon, jahutus.............................................................................................30
6.1. Üldosa.............................................................................................................................30
6.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................30
6.1.2. Lähteandmed...........................................................................................................30
6.1.3. Normatiivne baas.....................................................................................................30
6.1.4. Välisõhu arvutuslikud parameetrid...........................................................................30
6.1.5. Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele.................................................31
6.1.6. Soojuskoormused.....................................................................................................32
6.1.7. Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel....................................32
6.1.8. Projekti koosseis......................................................................................................32
6.1.9. KV-süsteemide tööiga..............................................................................................32
6.1.10. KV-välisosade paiknemine.....................................................................................32
6.2. Küte.................................................................................................................................32
6.2.1. Välispiirete soojusläbivused.....................................................................................32
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 9
Eelprojekt
6.2.2. Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile..............................................................32
6.3. Ventilatsioon..................................................................................................................33
6.3.1. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile.............................................33
6.3.2. Ventilatsiooni süsteemideks jaotamine ja iseloomustus...........................................33
6.3.3. Põhiseadmed ja materjalid.......................................................................................34
6.4. Mehaaniline suitsueemaldus........................................................................................36
6.5. Jahutus...........................................................................................................................36
7. Veevarustus ja kanalisatsioon........................................................................................37
7.1. Kasutatud normdokumendid........................................................................................37
7.1.1. Projektiosa maht ja detailsus....................................................................................37
7.1.2. Projektiosa tehnilised lahendused............................................................................37
7.2. Veevarustus...................................................................................................................37
7.2.1. Veevarustuse vooluhulgad.......................................................................................37
7.2.2. Veevarustuse allikas ...............................................................................................37
7.2.3. Veemõõdusõlm........................................................................................................37
7.2.4. Torustikud ja armatuur.............................................................................................38
7.3. Tuletõrjeveevarustus.....................................................................................................38
7.3.1. Arvutuslik vooluhulk..................................................................................................38
7.4. Olmereovee kanalisatsioon..........................................................................................38
7.4.1. Arvutuslik vooluhulk..................................................................................................38
7.4.2. Eelvool......................................................................................................................38
7.4.3. Torustikud ja armatuur.............................................................................................38
7.4.4. Välisvõrgud...............................................................................................................39
7.5. Sademeveekanalisatsioon............................................................................................39
7.6. Drenaaž...........................................................................................................................39
7.7. Keskkonnakaitsemeetmed...........................................................................................40
7.8. Trafohoone – trafovannid.............................................................................................40
8. Tugevvoolu välisvõrk.......................................................................................................41
8.1. Üldandmed.....................................................................................................................41
8.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................41
8.1.2. Alusdokumentatsioon...............................................................................................41
8.2. Olemasolev....................................................................................................................42
8.3. Elektrivarustus...............................................................................................................42
8.3.1. Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid...............................................................42
8.3.2. Elektrijaotusvõrgu haldaja ja tarbija kohustused......................................................42
8.3.3. Keskpinge (> 1000 V) kaabelliinid............................................................................42
8.3.4. Madalpinge (≤ 1000 V) kaabelliinid (0,4 kV kaabelliinid)..........................................42
8.3.5. Kaabelliinide trassidel katendite taastamise põhimõtted..........................................42
8.3.6. Platsipealsed alajaamad..........................................................................................43
8.4. Välisvalgustus...............................................................................................................43
8.4.1. Üldiseloomustus.......................................................................................................43
8.4.2. Tänavavalgustus......................................................................................................43
8.4.3. Platsivalgustus.........................................................................................................43
8.4.4. Fassaadivalgustus....................................................................................................43
8.4.5. Reklaamvalgustus....................................................................................................43
8.4.6. Kaabelliinid...............................................................................................................43
8.4.7. Kaabelliinide trassidel katendite taastamise põhimõtted..........................................43
8.5. Olemasolevate trasside ümbertõstmine......................................................................43
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 10
Eelprojekt
8.6. Lisad...............................................................................................................................43
9. Hoone tugevvoolupaigaldis.............................................................................................44
9.1. Üldandmed.....................................................................................................................44
9.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................44
9.1.2. Alusdokumentatsioon...............................................................................................44
9.2. Olemasolev....................................................................................................................45
9.3. Põhiandmed...................................................................................................................45
9.3.1. Liitumispunkti andmed..............................................................................................45
9.3.2. Hoone tugevvoolupaigaldise andmed......................................................................45
9.4. Keskpinge (> 1000 V) jaotussüsteemid.......................................................................45
9.5. Trafod.............................................................................................................................46
9.6. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid...............................................................46
9.7. Elektri arvestussüsteem...............................................................................................46
9.8. Varutoitesüsteem..........................................................................................................47
9.9. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem.........................................................................47
9.10. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid............................................47
9.10.1. Reaktiivenergia kompenseerimise süsteemid........................................................47
9.10.2. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud muud süsteemid..................................47
9.11. Maandused ja potentsiaaliühtlustused......................................................................47
9.11.1. Maanduspaigaldis..................................................................................................47
9.11.2. Potentsiaaliühtlustus..............................................................................................47
9.12. Kaabliteed....................................................................................................................48
9.12.1. Kaabliredelid ja rennid............................................................................................48
9.12.2. Kaablikarbikud........................................................................................................48
9.12.3. Riputussüsteemid...................................................................................................48
9.12.4. Läbiviigud...............................................................................................................48
9.13. Jõuseadmete elektrivarustus.....................................................................................49
9.13.1. KVVK-seadmete elektrivarustus.............................................................................49
9.13.2. Köögiseadmete elektrivarustus..............................................................................49
9.13.3. Muude seadmete elektrivarustus...........................................................................49
9.14. Elektritoite ühendussüsteemid..................................................................................49
9.14.1. Pistikupesad...........................................................................................................49
9.14.2. Lattliinid..................................................................................................................50
9.14.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid..............................................................50
9.15. Valgustussüsteemid....................................................................................................50
9.15.1. Üldvalgustus...........................................................................................................50
9.15.2. Turvavalgustussüsteem.........................................................................................51
9.16. Küttesüsteemid ja seadmed.......................................................................................52
9.16.1. Elektriküttesüsteemid.............................................................................................52
9.16.2. Sulatussüsteemid...................................................................................................52
9.16.3. Eriküttesüsteemid...................................................................................................52
9.17. Tuleohutussüsteemid.................................................................................................52
9.17.1. Piksekaitse.............................................................................................................52
9.17.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid..................................................52
9.18. Tulekaitse.....................................................................................................................53
9.19. Lisad.............................................................................................................................53
10. Nõrkvoolu välisvõrk.......................................................................................................54
10.1. Üldandmed...................................................................................................................54
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 11
Eelprojekt
10.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.......................................................................................54
10.1.2. Alusdokumentatsioon.............................................................................................54
10.1.3. Lähteandmed.........................................................................................................54
10.2. Olemasolev..................................................................................................................54
10.3. Sidevarustus................................................................................................................55
10.3.1. Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid.............................................................55
10.3.2. Sidevõrgu haldaja ja tarbija kohustused.................................................................55
10.3.3. Kaablikanalisatsioon...............................................................................................55
10.3.4. Side kaabelliinid.....................................................................................................55
10.3.5. Teised nõrkvoolu kaabelliinid.................................................................................55
10.3.6. Kaablikanalisatsiooni ja kaabelliinide trassidel katendite taastamise põhimõtted. .55
10.4. Olemasolevate trasside ümbertõstmine....................................................................55
10.5. Lisad.............................................................................................................................55
11. Hoone nõrkvoolupaigaldis.............................................................................................56
11.1. Üldandmed...................................................................................................................56
11.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.......................................................................................56
11.1.2. Alusdokumendid.....................................................................................................56
11.2. Olemasolev..................................................................................................................57
11.3. Üldandmed...................................................................................................................57
11.3.1. Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime....................................................................57
11.3.2. Sidevarustuse seos andmeside, telefoniside ja TV-süsteemidega........................57
11.4. Kaabliteed....................................................................................................................57
11.5. Andmesidesüsteemid..................................................................................................58
11.5.1. Üldkaabeldus..........................................................................................................58
11.5.2. Eriotstarbeline andmesidevõrk...............................................................................58
11.6. Telefonisüsteemid.......................................................................................................58
11.6.1. Telefonivõrk............................................................................................................58
11.6.2. Traadita telefonivõrk...............................................................................................58
11.6.3. Fonolukusüsteem...................................................................................................58
11.6.4. Kiirtelefonisüsteem.................................................................................................58
11.7. Tulekahjusignalisatsioon............................................................................................58
11.8. Valvesignalisatsioon...................................................................................................59
11.9. Läbipääsusüsteemid...................................................................................................60
11.10. Videovalve..................................................................................................................60
11.11. TV-võrk.......................................................................................................................60
11.12. Heliedastussüsteem..................................................................................................60
11.13. Muud infoedastussüsteemid....................................................................................60
11.14. Eriotstarbelised nõrkvoolusüsteemid.....................................................................60
11.15. Tulekaitse...................................................................................................................60
11.16. Lisad...........................................................................................................................60
12. Töötervishoid ja tööohutus ..........................................................................................61
13. Keskkonnakaitse............................................................................................................61
14. SUMMARY.......................................................................................................................62
15. ИТОГИ.............................................................................................................................64
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 12
Eelprojekt
1. Üldosa
Käesolev projekt käsitleb „eelprojekti“ staadiumis alajaama hoone ehitamist.
Hoone on 1-korruseline soojustatud ehitis, millesse on kavas paigutada elektriseadmed. Hoone sei-
nad on Columbia plokist. Hoone põrand ja vahelagi on monoliitbetoonist. Hoone katuslae kande-
konstruktsiooniks on ogaplaatferm.
Alajaama välitrafode alla on ettenähtud raudbetoonist trafovannid. Projekteeritud trafovannid on vett-
ja õlipidavad ning külmakindlad. Välitrafode omavaheliseks eraldamiseks ja samuti ka uuest ala-
jaamahoonest eraldamiseks on ettenähtud Columbia-kivist müüritis.
Krundil puudub detailplaneering.
Hoonele ei ole teostatud eskiisprojekti.
Hoonele ei ole teostatud keskkonnamõjude hinnangut.
Hoone projekteeritud kasutusiga on 50 aastat.
Hoone on varustatud tsentraalse veevarustusega.
Hoone on varustatud tsentraalse kanalisatsiooniga.
Hoone ümbrune ala asfalteeritakse asendiplaanil näidatud ulatuses. Säilivad olemasolevad juurde-
pääsuteed.
1.1. Alusdokumendid
1.1.1. Lähteandmed
1. Riigihange „Järve ja Keila veoalajaama rekonstrueerimine“. Hankedokumentide lisa nr. 2.
Tehniline kirjeldus. Tallinn 2013 AS Eesti Raudtee.
1.1.2. Ehitusuuringud
1. Ehitusgeoloogiauuringu aruanne, Järve alajaam, OÜ REI Geotehnika töö nr 3313-13_1, sep-
tember 2013.
2. Topogeodeetiline alusplaan koos kinnistu piiridega, OÜ Hades Geodeesia töö nr 2333, sep-
tember 2013.
3. Puittaimede dendroloogiline hinnang (Kristiine linnaosa, Tuisu tn 1, Tallinn), Eve-Viktoria
Lasberg, jaanuar 2014.
1.1.3. Normdokumendid
• Seadused
• Vabariigi Valitsuse määrused
• Eesti Vabariigi standardid (EVS)
• Eesti Projekteerimisnormid (EPN)
• Eesti Ehitusteabe kartoteek (ET)
• Eesti Ehitusteabe Fondi kartoteek (ETF)
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 13
Eelprojekt
Seadused, määrused
1. Ehitusseadus. Riigikogu seadus vastuvõetud 15.05.2002.
2. Nõuded ehitusprojektile. MKM määrus nr 67 vastu võetud 17.09.2010.
Standardid
1. Eesti standard EVS 811:2012. Hoone Ehitusprojekt.
2. Eesti standard EVS 865-1:2013. Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Eelprojekti seletuskiri.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 14
Eelprojekt
2. Asendiplaan
2.1. Üldandmed
2.1.1. Alusdokumendid
Lähteandmed
Lähteandmed on esitatud käesoleva projekti punktis 1.1.1.
Krundile ei ole teostatud detailplaneeringut.
Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
Uuringud on esitatud käesoleva projekti punktis 1.1.2.
Normdokumendid
Projekteerimistöödel on lähtutud ja ehitustöödel tuleb juhinduda järgnevatest normdokumentidest:
• Käesoleva projekti punktis 1.1.3. esitatud normdokumendid.
• Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise kord.
MKM 29.12.2008 määrus nr 121.
• EVS 907:2010. Rajatise ehitusprojekt.
• EVS 843:2003. Linnatänavad.
• EVS 901-1:2009. Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.
• EVS 901-2:2009. Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained.
• EVS 901-3:2009. Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.
• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. 2001-52.
• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010. a.
käskkirjaga nr 383. 2010-1.)
• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend. (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkir-
jaga 30.04.12 nr. 0167. 2012-2.)
• Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised. (Kinnitatud Maanteeameti peadi-
rektori 29.12.2006 käskkirjaga nr 264.)
• Jäätmeseadus. Riigikogu seadus, vastu võetud 28. jaanuaril 2004.a
2.2. Olemasolev olukord
2.2.1. Paiknemine
Krunt asub Tallinna linnas Järve linnaosas aadressil Tuisu tn 1. Krundil asuvad olemasoleva alajaa-
ma hooned ja muu taristu. Krundi idaküljel asub raudteetrass. Juurdepääsuteed on olemasolevad ja
kuuluvad säilitamisele.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 15
Eelprojekt
2.2.2. Olemasolev hoonestus
Krundil asub alajaama hoone ja muu taristu.
2.2.3. Olemasolev reljeef
Olemasolev reljeef on valdavalt tasane. Projekteeritud alajaama hoone ümbrusel alal on olemasoleva
maapinna kalded languse suunaga läände.
2.2.4. Olemasolev haljastus
Tuisu tn 1 kinnistule on koostatud puittaimestiku dendroloogiline aruanne (vt ka projekti lisa 4).
Tuisu tn 1 alal kasvavad harilikud männid, arukased ja hariliku toominga põõsas. Puud on suhteliselt
heas seisukorras ja omavad liigile omast võra. Kõrgpinge alal kasvavad arukask ning harilikud män-
nid on väga heas seisukorras ning väärtuslikud puud, mida tuleb säilitada.
2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud
Krundile pääsuks Tuisu tänavalt on olemasolev juurdepääs krundi põhjaküljel.
2.2.6. Ehitusgeoloogia
Vt käesoleva seletuskirja punkti 1.1.2.
2.3. Plaanilahendus
2.3.1. Hoone paigutus
Hoone paigutatakse olemasoleva garaažihoone idakülje ja krundi piiri vahele.
2.3.2. Ehitusetapid
Hoone ehitamine on 1-etapiline.
2.4. Vertikaalplaneering
2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahendus
Vertikaalplaneeringuga on antud maapinna kalded hoonest eemale. Vertikaalplaneeringu lahendus
on esitatud joonisel B341_AS_2002.
2.4.2. Hoone paiknemiskõrgus
Hoone põranda paiknemiskõrgus 0,00 = 37,10 abs (analoogselt olemasolevale hoonele).
2.4.3. Sadevee käitlemine
Hoone sademevesi valgub vihmaveetorudega alla. Sademevesi vihmaveetorudest ja platsilt juhitakse
maapinna kalletega hoonest eemale haljasalale. Haljasalalt imbub sademevesi pinnasesse.
2.5. Teed ja platsid
2.5.1. Juurdesõidutee
Olemasolevad juurdesõiduteed säilivad. Kõikide teede paiknemine on esitatud asendiplaani joonisel.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 16
Eelprojekt
2.5.2. Krundisisesed teed ja platsid
Olemasolevad juurdesõiduteed säilivad. Kõikide teede paiknemine on esitatud asendiplaani joonisel.
Hoone ümbrune ala asfalteeritakse asendiplaanil näidatud ulatuses. Asfaltkatte laius alajaamahoone
ümbrusel alal on minimaalselt 3 m. Projekteeritud alajaama territooriumilt, ulatusega 2 m väljapoole
projekteeritud piirdetara, kooritakse kasvupinnase kiht. Kooritud ja planeeritud ala täidetakse dreeni-
va täitepinnasega (kruus, liiv, või paejäätmed) ja tihendatakse (tihenduskoefitsient 0,95). Täitepinna-
sega alad on esitatud asendiplaani joonisel.
2.5.3. Katendi konstruktsioon
Alajaama ümbrusele alale on nähtud ette asfaltbetoonkatend. Alajaamahoone sillutisriba moodustab
asfaltbetoonkatend, mis on kõikjal hoone ümber kaldega hoonest eemale.
Asfaltbetoonkatendi asendiplaaniline paiknemine on esitatud joonisel B341_AS_2001 ja katendi-
konstruktsioon on esitatud joonisel B341_AS_2004.
2.5.4. Äärekivid
Krundisisestel teedel äärekivid puuduvad.
2.6. Haljastus ja heakorrastus
2.6.1. Haljastus
Tuisu tn 1 kinnistule on koostatud puittaimestiku dendroloogiline aruanne (vt ka projekti lisa 4).
Tuisu tn 1 alal kasvavad harilikud männid, arukased ja hariliku toominga põõsas. Puud on suhteliselt
heas seisukorras ja omavad liigile omast võra. Kõrgpinge alal kasvavad arukask ning harilikud män-
nid on väga heas seisukorras ning väärtuslikud puud, mida tuleb säilitada.
Ehitusalale jääb 2 puud, parkla alale jääb 3 puud. Nimetatud puud tuleb likvideerida. Nende
asenduseks on arvutatud 140,4 haljastuse ühikut.
Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv leitakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väl-
ja andmist. Likvideeritava haljastuse kompenseerimine nähakse ette vastavalt Tallinna Linnavolikogu
19.05.2011a. määruse nr 17 tingimustele. Asendusistutus kooskõlastada Kristiine linnaosa va-
litsusega ning Tallinna Keskkonnaametiga, et leida puudele/põõsastele sobiv istuskoht.
2.6.2. Väikevormid
Projektiga ei nähta ette väikevorme.
2.6.3. Piire
Alajaama ümber rajatakse tsingitud keevispaneelidest võrkaed kõrgusega 200 cm.
2.6.4. Väravad
Alajaama võrkaeda on projekteeritud 2 väravat – 1 m laiune jalakäijate tiibvärav ja 6 m laiune lükand-
värav sõidukitele. Tiibvärav on käsitsi avatav ja varustatud lukuga. Lükandvärav on elektriajamiga ja
varustatud automaatikaseadmetega – distantsjuhtimine.
2.6.5. Prügikonteinerid
Projektiga ei nähta ette prügikonteinereid.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 17
Eelprojekt
2.6.6. Keskonna- ja tervisekaitse
Keskkonda ei saastata.
2.7. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
2.7.1. Liiklusskeem
Hoone perimeeter asfalteeritakse tagamaks juurdepääsu kõigist külgedest.
Kõikjale hoone ümber pääseb ligi sõiduautoga. Hoone lõuna- ja lääneküljele pääseb ligi auto-
kraanaga. Ümber hoone on võimalik liikuda teleskooplaaduriga „upitaja“.
2.7.2. Liikluskorraldusvahendid
Liikluskorraldusvahendid puuduvad
2.7.3. Parkimise korraldamine
Parkimiskohad kahele sõidukile (sõiduauto, väikebuss) on ette nähtud olemaolevale asfaltplatsile.
Parkimiskohtade paiknemine on esitatud asendiplaani joonisel.
2.7.4. Parkimiskohtade arvutus
Parkimiskohad kahele sõidukile (sõiduauto, väikebuss) on ette nähtud olemaolevale asfaltplatsile.
Parkimiskohtade paiknemine on esitatud asendiplaani joonisel.
2.8. Tehnilised näitajad
Krundi pindala 14 683 m2
Krundi sihtotstarve Tootmismaa 100 %
Ehitusalune pindala 2521,1 m2
- sh projekteeritud hoone ehitusalune pindala 320,0 m2
- sh olemasolevate ehitiste ehitusalune pindala 2201,1 m2
Täisehitusprotsent 17 %
Parkimiskohtade arv 2 tk
Hoone tuleohutusklass TP1
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 18
Eelprojekt
3. Arhitektuur
3.1. Ehitise üldandmed
Projekteeritud alajaamahoone on 1 korruseline. Hoone juurde kuuluvad ka raudbetoonist trafovannid.
Välitrafode omavaheliseks eraldamiseks ja samuti ka uuest alajaamahoonest eraldamiseks on ette-
nähtud Columbia-kivist müüritis.
3.2. Hoone tehnilised näitajad
Otsatarve – alajaama hoone
Gabariitmõõtmed – 17,43 m (pikkus) x 12,63 m (laius) x 5,60 m (kõrgus)
Hoone ehitusalune pindala – 320,0 m2
Korruselisus – 1
Suletud netopindala – 373,3 m2
Suletud brutopindala – 440,2 m2
Kasulik pindala – 373,3 m2
Hoone maht – 1324,6 m3, maa-aluna kubatuur 256 m3
Kasutusiga – 50 aastat
3.3. Arhitektuurne üldlahendus
3.3.1. Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud
Hoone rajatakse Tuisu 1 krundile, olemasoleva hoonestuse vahele, hoone pikemate külgede
orientatsiooniga peaaegu põhja-lõuna suunas.
Planeeringulised piirangud puuduvad.
Enne uue alajaama rajamist teostatakse järgnevad eeltööd:
– ümber paigutatakse olemasolvad kaabelliinid
– maha võetakse 5 puud, mis jäävad projekteeritud alajaama piirkonda
– likvideeritakse raudtee harutee. Raudtee harutee likvideerib AS Eesti Raudtee
3.3.2. Hoone arenguperspektiivid
Hoonet ei ole kavas edaspidi arendada.
3.3.3. Hoonearhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus,
ruumijaotus
Hoone võetakse kasutusele alajaamana.
Hoone on lihtsa ristküliku kujuline.
Hoone seintes on suured metallist välisuksed.
Hoones on erinevad ruumid elektriseadmete paigaldamiseks.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 19
Eelprojekt
Hoonel on tehniline kaablikelder.
Hoone lõunapoolsele küljele rajatakse lahtised trafode alused.
3.4. Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele, pinnakatted
3.4.1. Hoone sise-ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid
Hoone soojustatakse tagamaks ka talveperioodil positiivset sisetemperatuuri, samas puuduvad seal
püsivad töökohad.
3.4.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded
Hoone akustikale ei esitata nõudeid.
3.4.3. Hoonesse kavandatud tehnoloogiast tulenevad nõuded
Hoone tehnoloogiast tulenevaid nõudeid vt. eraldi elektripaigaldise projekti (ELEKTRIZACE ŽELEZIC
PRAHA a.s. Eesti filiaal) joonistelt.
3.4.4. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus
konstruktsioonitüüpide järgi
Vundamendid – monoliitbetoonist
Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid – Columbia-kivi plokk, monoliitbetoon, katus-
lael puidust ogaplaatferm.
Trepid – puuduvad. Esimeselt korruselt pääseb kaablikeldrisse mööda terasredelit.
Põrandad pinnasel – monoliitbetoonist keldripõrand.
Vahelaed – monoliitbetoonist.
Katused, katuslaed ja nende soojustehnilised näitajad – katust kannavad puidust ogaplaatferm, katu-
sekatteks on profiilplekk, soojustatud 30 cm mineraalse puistevillaga. Mineraalne puistevill vastab tu-
letundlikkuse klassi A1 nõuetele (nt Isover KV).
Välisseinad, nende soojustehnilised näitajad – Columbia-plokk, soojustuseks 100 mm vahtpolüstürool
(nt EPS 60 FASSAAD).
Siseseinad – Columbia-kivi plokk.
Avatäited, sh soojustehnilised näitajad, päikesekiirguse otsene ja kogu läbilase – terasest välisuksed,
soojustatud. Aknad puuduvad.
Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid – puuduvad.
3.5. Tuleohutusnõuded
Vt. peatükki 5 - tuleohutus
3.6. Töötervishoid ja töötervishoiunõuded
Hoones ei ole püsivaid töökohti.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 20
Eelprojekt
3.7. Hoone sisearhitektuur
3.7.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon
Tegemist on äärmiselt lihtsa alajaama hoonega, millel puudub sisearhitektuurne kontseptsioon
3.7.2. Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase
Hoone põranda katteks on monoliitbetoon. Põranda pinnatöötlus tagab nõuetele vastava kulumis-,
tolmu- ja libisemiskindluse. Seinte, lae ja kandvate konstruktsioonide siseviimistluseks on sisetööde
värv. Täpne siseviimistluslahendus esitatakse tööprojektis.
3.7.3. Välitrafode ala
Alajaama välitrafode alla on ettenähtud raudbetoonist trafovannid. Projekteeritud trafovannid on vett-
ja õlipidavad ning külmakindlad. Välitrafode omavaheliseks eraldamiseks ja samuti ka uuest ala-
jaamahoonest eraldamiseks on ettenähtud Columbia-kivist müüritis. Trafovannide tööpõhimõtte ja
kasutamise kohta loe lisaks peatükk 7.8.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 21
Eelprojekt
4. Konstruktsioonid
4.1. Üldandmed
Alajaama hoone projekteeritakse vastavalt Eesti projekteerimisnormidele ja standarditele. Projektee-
rimisalas, kus vastavad eesti normid puuduvad, kasutatakse vastavaid Soome dokumente. Tarindite
valmistamise ja paigaldamise tolerantsid vastavad normaalklassi nõuetele.
Hoone on kavandatud paigalvalatavast raudbetoonist madalvundamentidega ja kivikonstruktsioonis.
Vahelagi on paigalvalatavast raudbetoonist (h=200 mm). Hoone on madala viilkatusega ja korra-
pärase kujuga.
4.1.1. Alusdokumendid
Lähteandmed
Lähteandmed on esitatud käesoleva projekti punktis 1.1.1.
Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
Uuringud on esitatud käesoleva projekti punktis 1.1.2.
Normdokumendid
Projekteerimistöödel on lähtutud ja ehitustöödel tuleb juhinduda järgnevatest normdokumentidest:
• Käesoleva projekti punktis 1.1.3. esitatud normdokumendid.
• Eesti standard EVS-EN 1997-1:2005 + NA:2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1
Üldeeskirjad
• Eesti standard EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projek-
teerimise alused
• Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002+NA 2002. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused
• Eesti standard EVS-EN 1991-1-2:2004+NA 2007. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tulekahjukoormus
• Eesti standard EVS-EN 1991-1-3:2006+NA 2006. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus
• Eesti standard EVS-EN 1991-1-4:2005+NA 2007. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus
• Eesti standard EVS-EN 1991-1-5:2005+NA 2007. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus
• Eesti standard EVS-EN 1991-1-6:2005+NA 2006. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused
• Eesti standard EVS-EN 1991-1-7:2006+NA 2009. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 22
Eelprojekt
• Eesti standard EVS-EN 1992-1-1:2005+NA 2007. Eurokoodeks 2. Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
• Eesti standard EVS-EN 1992-1-2:2005+NA 2008. Eurokoodeks 2. Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus
• Eesti standard EVS-EN 1993-1-1:2006+NA 2006. Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
• Eesti standard EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine
• EVS-EN 1995-1-1:2005 + A1:2008 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist.
Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
• EVS-EN 1996-1-1:2005 + A1:2012 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid
sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks
• EVS-EN 1996-2:2006 + NA:2009+AC:2009 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2:
Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine
• Eesti standard EVS-EN 1090-2:2008. Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine.
Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele
• Eesti standard EVS-EN ISO 12944-1 ... -7. Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide
korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega.
Juhendid
• BÜ4 2010 Betoon ja raudbetoon. Betoonpinnad
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 23
Eelprojekt
4.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
4.2.1. Projekteeritud kasutusiga
Kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002)
Kasutusiga 50 aastat (EVS-EN 1990:2002+NA:2002)
4.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass
Tagajärgede klass CC1 (EVS-EN 1991-1-7:2006+NA 2009)
Töökindlusklass RC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002)
4.2.3. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid
Betoonkonstruktsioonid / EVS-EN 206-1:2002
Keskkond Keskkonnaklass Kirjeldus
Kuivad siseruumid XC1 madal õhuniiskus
Trafovannid XC4+XF1 vaheldumisi märg ja kuiv +
püstised pinnad mõõdukalt veega küllastunud,
ilma jäitevastaste aineteta
Trafovannid XC4+XF3 vaheldumisi märg ja kuiv +
rõhtsad pinnad tugevalt veega küllastunud,
ilma jäitevastaste aineteta
Betoonkonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava betoonikoosti-
sega ning sarruse betoonkaitsekihiga.
Teraskonstruktsioonid / EVS-EN ISO 12944-2:2000
• köetud ruumid: C1;
• kütmata ruumid: C2;
• konstruktsioonid soojustuskihis: C3;
• keskmise soolsusega väliskeskkond: C4.
Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava pinnakattega.
Kivikonstruktsioonide keskkonnaklass / EVS-EN 1996-2:2006 lisa A:
• kuiv keskkond: MX1 (siseruumid);
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 24
Eelprojekt
4.2.4. Koormused
Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused
Ruumi liik Klass qk Qk
kN/m2 kN
Põrandakoormused
Ametipinnad B 3,0 2,0
Erikoormused sisseseadest, tehnoloogiast jms - vastavalt
ülesannetele
Koormused vaheseintest
gk≥3,0 kN/m vastavalt tegelikule
olukorrale
Katusekoormused
Mittekäidavad katused H 0,75 1,5
Riputuskoormused lagedele
Grupp „B“ - 0,5
Horisontaalkoormus käsipuudele ja rinnatistele kN/m
B 1,0
Tuulekoormus / EVS-EN 1991-1-4:2007
Tuule baaskiirus vb=21 m/s
Keskmine tuule baaskiirusrõhk qb=276 kN/m2
Maastikutüüp III (äärelinnapiirkond)
Hoone kõrgus z=5,5 m
Karedustegur cr(5,5)=0,88
Pinnavormitegur c0(5,5)=1,00
Ekspositsioonitegur hoone max. kõrguse korral ce(7,6)=1,55
Tuule tippkiirusrõhk qp(7,6)= 428 N/m2
Lumekoormus / EVS-EN 1991-1-3:2006 + NA 2006.
Maapinna lumekoormuse normsuurus: qk=1,50 kN/m2
Omakaalukoormused / EVS-EN 1991-1-1:2002+NA 2002
Ehitise omakaal arvutatakse nimimõõtmete ja mahukaalude normväärtuste alusel ja on esindatud
ühe normväärtusega. Ehitise omakaal hõlmab konstruktsiooni- ja mitte-konstruktsioonielemendid,
kaasa arvatud kohtkindlad seadmed. Tööstuslike elementide puhul kasutatakse valmistaja andmeid.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 25
Eelprojekt
Teisaldatavate vaheseinte omakaalu mõju määratakse ekvivalentse ühtlaselt jaotatud koormusena ja
see lisatakse kasuskoormusele.
Koormuste tähtsamad osavarutegurid / EVS-EN 1990:2002
Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20
Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50
4.2.5. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Hoone konstruktsioonid valmistatakse ja monteeritakse vastavalt normaalklassi nõuetele. Kõrgenda-
tud nõudeid kvaliteedile ei esitata.
Teraskonstruktsioonid EVS-EN 1090-2:2008 lisa D – standardhälve või klass 1. Teraskonstrukt-
sioonid kaetakse korrosioonikaitse värviga. Värvkatte kvaliteediklass M (medium, kestvus 5...15
aastat) EVS-EN ISO12944-1 ... -7 järgi. Värvitüüp ja paksus valitakse vastavalt keskkonnatingimus-
tele.
Kivikonstruktsioonid EVS-EN 1996-2:2006/AC:2009 pt.3.4 järgi.
Betoonkonstruktsioonid (EVS-EN13670:2010) pt10, lisa G – normaaltolerantsid ehk klass 1
Betoonpindade klassid BÜ4 järgi kui arhitektuurses osas pole märgitud muud:
• nähtavale jäävad pinnad:
- sile raketisepind MUO-A
- terashõõre THI-A
• varjatud pinnad:
– nõudeid ei esitata
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 26
Eelprojekt
4.3. Geotehnilised uuringud
4.3.1. Üldist
Ehitusgeoloogiline uuring Harjumaal Tallinna linnas aadressil Tuisu tn 1 teostas OÜ REI Geotehnika
2013a septembris Estkonsult OÜ tellimusel („Ehitusgeoloogiauuringu aruanne, Järve alajaam, OÜ
REI Geotehnika töö nr 3313-13_1, september 2013“).
Välitööl 17.09.2013 puuriti puurseadmega GM-65GTT vibromeetodil 2 puurauku. Puuraugud on
seotud plaanis kohaliku situatsiooniga.
Välitööd teostasid puurijad E. Umbsaar, A. Papp ja ehitusgeoloog A. Sedman.
4.3.2. Geoloogiline ehitus
Uuritud kinnistu jääb Männiku-Lilleküla mattunud ürgoru edelaveeru kohale. Tänapäevase maapinna
absoluutkõrgus projekteeritava alajaama asukohas on 36,6...36,9 m.
Geoloogilises lõikes esinevad järgmised pinnased:
Kiht 1 – täitepinnas. Pindmise kihina levib valdavalt liiva ja mulla segust koosnev ebaühtlase tihe-
dusega täitepinnas kuni 0,4 m paksuse kihina. Maa-aluste kommunikatsioonide ning rajatiste kohas
on täitepinnase (pööratud pinnase) paksus suurem.
Mulla/täitepinnase all lamavad merelised liivad:
Kiht 2 – kesktihe peenliiv, mis esindab mereliivakompleksi ülemist 1,2 kuni 1,8 m paksust osa.
Peenliivas esineb kohati üksikuid kesk- ja jämeliiva vahekihte ja läätsesid ning hajusat orgaanilist
ainest. Peenliiva keskmine otsa eritakistus (qc)SP-l on 8MPa.
Kiht 3 – tihe kesk- ja peenliiv. Maapinnalt 1,4…2,2 m sügavuselt (34,65…35,25 m abs) algavat ti-
hedat liiva puuriti kuni 1,4 m ulatuses, jõudmata lamamini. Kihi otsa eritakistus (qc) SP-l on >15 MPa.
Aluspõhi (Keskordoviitsiumi Lasnamäe lademe lubjakivi) lamab Maa-ameti kaardiserveri andmetel
absoluutkõrgusel ca 25 m.
Pinnasevesi
Välitöö ajal (suvise madalseisu lõpp) oli pinnasevesi uurimissügavusest 2,8 m sügavamal. Töö
EGF18950 raames augustis 1983 fikseeriti veetase 2,5 m sügavusel (33,0 m abs). Arvestades eel-
mainitud mõõtmisandmeid, võib prognoosida sademerikastel perioodidel maksimaalse pinnasevee-
taseme ulatumist absoluutkõrguseni 34,0 m.
Ehitusgeoloogilised tingimused
Ehitusgeoloogilised tingimused veoalajaama ehitamiseks on head. Soovitatav on vundamenditaldmik
toetada kihtidele 2 või 3, eemaldades eelnevalt ebaühtlase koostisega mullaseguse täitepinnase (kiht
1).
4.4. Hoone konstruktsioon
4.4.1. Vundamendid
Ebaühtlase ja prognoosimatute vajumite vältimiseks ei tohi vundamendi alla jääda mingeid selle hoo-
ne konstruktsiooni mittekuuluvaid varasemaid rajatisi.
Torustike, juhtmete, kaablite ja võimalike seadmete asukoht tuleb enne tööde alustamist tuvastada ja
nende ümbertõstmise vajadusel asjaomaste instantsidega kooskõlastada. Tööde käigus seni mitte
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 27
Eelprojekt
teadaolevate torustike kaablite jne. ilmnemisel tuleb selgitada nende päritolu ja edasine tegevus
kooskõlastada.
Enne tööde teostamist peab olema koostatud kaevetööde teostamise kava. Kava peab muuhulgas
sisaldama pinnasevee eemaldamist. Ehitustööde ajal tuleb vältida hoonealuse pinnase läbikuivamine,
külmumine ja leondumine.
Hoonele on kavandatud paigalvalatav raudbetoonist plaatvundament. Vundament rajatakse rikkuma-
ta looduslikule pinnasele või tihendatud killustikust täitele. Killustiku fraktsioon peab jääma vahemikku
4-16mm. Tarindiäärsed täited tehakse dreeniva liivaga (klass 2).
4.4.2. Põrandad pinnasel
Põrandad pinnasel on kavandatud raudbetoonist, vt. piirdekonstruktsioon PP01. Enne põrandate te-
gemist peavad olema paigaldatud kõik põranda alla jäävad kommunikatsioonid. Põrandate alt eemal-
datakse orgaaniline pinnas täies ulatuses kuni kihini nr.2 ja asendatakse tihendatud mineraalse
pinnasega. Põrandad ehitatakse välja plaatvundamendi rajamise käigus. Keldripõrandale on ette
nähtud ettevaatusabinõuna veeväljapumpamise süvend. Süvendi täpne paiknemine esitatakse töö-
projekti joonistel.
4.4.3. Sokkel
Hoone soklisein on kavandatud täisbetoneeritud ja sarrustatud Columbia-kivi plokkidest, ploki
laiusega 190 mm. Piirdekonstruktsiooni tüüp SO01. Seinad laotakse vastavalt tootja poolsetele ju-
histele. Täitebetooniklass ja sarrustamine vastavalt tööprojektile. Hoone maa-alune vertikaalpind
(vundament, keldrisein) ja sokkel on terves ulatuses hüdroisoleeritud rullhüdroisolatsiooniga (SBS).
Sokkel on soojustatud vahtpolüstüreeniga (nt EPS 120 PERIMEETER) ja kaetud ehitusplaadiga. Lä-
biviigud hüdroisolatsioonist tagavad vastava sõlme veekindluse. Läbiviikudena kasutatakse spetsiaal-
seid läbiviigusüsteeme (nt Roxtec). Läbiviikude asukohad ja täpne lahendus esitatakse tööprojektis.
4.4.4. Välisseinad
Hoone välisseinad on kavandatud osaliselt täisbetoneeritud ja sarrustatud Columbia-kivi plokkidest,
ploki laiusega 190 mm. Piirdekonstruktsiooni tüüp VS01. Seinad laotakse vastavalt tootja poolsetele
juhistele. Täitebetooniklass ja sarrustamine vastavalt tööprojektile. Seinad on soojustatud vahtpo-
lüstürooliga (nt EPS 60 FASSAAD) ja krohvitud pinnakattega. Tööde teostamisel tuleb kasutada ser-
tifitseeritud krohvisüsteeme.
4.4.5. Siseseinad
Hoone siseseinad on kavandatud Columbia-kivi plokkidest, ploki laiusega 140 mm ja 190 mm. Piirde-
konstruktsiooni tüübid SS01, SS02, SS03 ja SS04. Seinad laotakse vastavalt tootja poolsetele ju-
histele.
4.4.6. Vahelagi
Vahelae kandekonstruktsiooniks on paigalvalatav raudbetoon. Piirdekonstruktsiooni tüüp VL01.
4.4.7. Katuslagi
Katuslae kandekonstruktsiooniks on puidust ogaplaatferm. Piirdekonstruktsiooni tüübid KL01 ja
KL02. Katuslagi on soojustatud mineraalse puistevillaga. Puistevilla tuletundlikkuse klass A1. Sade-
veed juhitakse katustelt ära väliste vihmaveerennide ja -torudega. Puitkonstruktsioone tuleb trans-
portida selliselt, et ei tekiks jäävaid deformatsioone ega vigastusi. Konstruktsioone tuleb hoida nii
puhtana kui võimalik ja kaitsta niiskumise eest. Puit isoleeritakse betoonkonstruktsioonidest SBS-rull-
materjaliga. Nõuded puidule ja kinnitusvahenditele vastavalt tööprojektile.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 28
Eelprojekt
Ogaplaatfermide katuslaekonstruktsioonis kasutamisel on arvestatud standardiga EVS-EN 1995-5-
5:2005, mille punkt 2.1.3 käsitleb tööiga ja kestvust ning annab viite EN 1990:2002 jaotisele 2.3. selle
tabel 2.1 annab hoonete kasutuseaks 50 aastat.
4.4.8. Välitrafode ala
Alajaama välitrafode alla on ettenähtud raudbetoonist trafovannid. Projekteeritud trafovannid on vett-
ja õlipidavad ning külmakindlad. Välitrafode omavaheliseks eraldamiseks ja samuti ka uuest ala-
jaamahoonest eraldamiseks on ettenähtud Columbia-kivist müüritis.
Trafovannide tööpõhimõtte ja kasutamise kohta loe lisaks peatükk 7.8.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 29
Eelprojekt
5. Tuleohutus
Kasutatud normdokumentide loetelu:
• Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a
määrus nr 315
• Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele
ja korrashoiule. Siseministri 30. augusti 2010. a määrus nr 39
• Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara. Eesti standard EVS 812-1:2013
• Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus. Eesti standard
EVS 812-4:2011
• Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projek-
teerimise ja ehitamise käigus. Eesti standard EVS 812-7:2008
• Power installations exceeding 1 kV a.c. - Part 1: Common rules. Eesti standard EVS-EN
61936-1:2010.
• Nõuded alajaamaruumile ehitises (ehitatavas hoones). Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ.
Hoone kasutusviis – VI kasutusviis.
Tuleohuklass – 1. tuleohuklass.
Tulekaitsetase – II tulekaitsetase.
Hoone tuleohutusklass – TP1.
Ehitiste vahelised tuleohutuskujad – projekteeritud alajaamahoone asub olemasolevast samal
kinnistul paiknevast hoonestusest 15 m kaugusel.
Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass.
Hoone kaablikelder on omaette tuletõkkesektsioon, põlemiskoormusega alla 600 MJ/m2. Piirdekonst-
ruktsioonide tulepüsivus on REI 60.
Hoone traforuumid (3 tk) on omaette tuletõkkesektsioonid, põlemiskoormusega üle 1200 MJ/m2.
Piirdekonstruktsioonide tulepüsivus on REI 120.
Kõik teised esimese korruse ruumid moodustavad ühe tuletõkkesektsiooni põlemiskoormusega alla
600 MJ/m2. Piirdekonstruktsioonide tulepüsivus on REI 60.
Korruste arv – 1.
Evakuatsiooniteede ja pääsude kirjeldus (arv, mõõtmed ja väljumistee pikkus) – 8 evakuatsiooni-
pääsu, uste minimaalne laius 130 cm ja kõrgus min 210 cm, väljumistee pikkus on max 10 meetrit.
Tuleohutuspaigaldiste lühikirjeldus – Hoonele on ettenähtud tulekahjusignalisatsioon. Tulekahjusigna-
lisatsiooni kohta loe täpsemalt nõrkvoolu projektiosast peatükk 11.7. Hoone välisuste lähedusse pai-
galdatakse kokku 8 kantavat pulberkustutit (6 kg).
Kandekonstruktsioonide tulepüsivused vastavalt hoone tuleohutusklassile TP1.
Ehituskonstruktsioonide tulepüsivus:
Raudbetoonkonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse konstruktsiooni piisavate gabariitmõõtmetega ja
sarruse nõuetekohase betoonkaitsekihiga.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 30
Eelprojekt
Kivikonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse nõudmistele vastavate materjalide kasutamisega.
Teraskonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse tulekaitsevõõba või tulekaitseplaatidega.
Ogaplaatfermide tulepüsivus tagatakse tuletõkkekipsiga.
Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklassid on esitatud piirdekonstruktsioonide joonistel.
Suitsueemaldus – mehaaniline suitsueemaldus ei ole nõutav.
Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril (pääsud katusele, katuse turvaelemendid) – üldiselt puudu-
vad, katusele pääseb mittestatsionaarse redeliga.
Kinnistu tuletõrjepääsud – tuletõrjeautode juurdepääsutee on asfaltkattega, hoone kaugus üldkasuta-
tavast tänavast (Tuisu tänav) on ca 10 meetrit. Hoone vahetu ümbrus on asfalteeritud. Kinnistu
välistulekustutus toimub Tuisu tänaval paikneva olemasoleva hüdrandi baasil. Hüdrant asub projek-
teeritud alajaamahoonest ca 60 m kaugusel. Välistulekustutuseks vajalik vooluhulk on Q=10l/s.
Hoonele ei ole ette nähtud sisemist tulekustutust.
Tuletõrjepääsud – hoone seintes on suured uksed, laius 130 ja 160 cm ja kõrgus min 210 cm.
Põrandate klass – mittepõlevad, betoon või klinkerplaat.
Siseseinte ja lagede pinnakihi tuletundlikkuse klass – A1 s1, d0.
Välisseinte pinnakihi tuletundlikkuse klass – B s1, d0.
Katusekatte klass – B roof.
Kasutatavad soojustusmaterjalid – vahtpolüstüroolplaat – tuletundlikkuse klass E (pinnakihiks õhe-
krohv tuletundlikkuse klassiga B s1, d0); mineraalne puistevill – tuletundlikkuse klass A1.
Projekteeritud alajaamahoone tuulekastid on kaetud värvitud puitlaudisega – tuletundlikkuse
klass D s2, d2.
Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest – isoleerida nõuetekohaselt.
Leevendavad meetmed normdokumentide nõuetest erineva lahenduse korral – puuduvad.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 31
Eelprojekt
6. Küte, ventilatsioon, jahutus
6.1. Üldosa
6.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Projekti eesmärgiks on anda lahendus AS Eesti Raudtee Järve veoalajaama hoone ehitamiseks.
Antud projektiosa eesmärgiks on hoone kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahendamine.
6.1.2. Lähteandmed
Lähteandmeteks on hoone arhitektuursed ja tehnoloogilised joonised, kirjeldused ja projekteerimis-
nõupidamisel protokollitud otsused.
6.1.3. Normatiivne baas
Projekteerimisel on lähtutud järgmistest seadustest, normidest ja dokumentidest:
− Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded, Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a mää-
rus nr 315
− Hoone kütte projekteerimine, EVS 844:2004
− Hoone soojuskoormuste määramine, EVS 829:2003
− Mitteeluhoonete ventilatsioon, EVS -EN 13779:2007
− Mitteeluhoonete ventilatsioon, rahvuslik lisa, EVS 906:2010
− Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes
siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast, EVS-EN 15251:2007
− Ehitiste tuleohutus, osa 2, ventilatsioonisüsteemid, EVS 812-2:2005
− Hoone projekt, EVS 811:2012
− Hoone ehitusprojekti kirjeldus, Osa 1: Eelprojekti seletuskiri, EVS 865-1:2013
− Majatehnika RYL2002
− Seadmevalmistajate juhised ja eeskirjad
6.1.4. Välisõhu arvutuslikud parameetrid
Vastavalt standardile EVS 844:2004 on talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid:
− temperatuur t= -22 °C
− niiskus φ= 90 %
Vastavalt standardile EVS 906:2010 on suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid:
− temperatuur t= +27 °C
− niiskus φ= 50 %.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 32
Eelprojekt
6.1.5. Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele
Ruumi Ruumi nimetus Ruumi te- Niiskus Müratase Arvutusl. Õhuvahetus
nr mpera- jahutus-
l/s
tuur võimsus
Sisse Välja
°C % dB(A) kW
1 Lülitusruum 15...25 kuni 60 60 41,0 1,0 l/s/m2 loomulik
2 Reaktoriruum 10...40 - - 9,5 loomulik 605
3 Lülitusruum 15...25 kuni 60 60 1,0 1,0 l/s/m2 loomulik
4 Lülitusruum 15...25 kuni 60 60 5,3* 1,0 l/s/m 2
loomulik
5 Akuruum 15...25 kuni 60 - 2,0 loomulik loomulik
6 Lülitusruum 15...25 kuni 60 60 2.0 1,0 l/s/m2 loomulik
7 Traforuum 10...40 - - 7,0 loomulik 450
8 Traforuum 10...40 - - 7,0 loomulik 450
9 Seadmete 20...25 kuni 60 40 2,0 1,0 l/s/m2 loomulik
ruum
10 WC 21** - 40 - 20* 20
11 Lülitusruum 15...25 kuni 60 60 2,5 1,0 l/s/m2 loomulik
12÷16 Kaablikelder 15...40 kuni 60 60 5,0 250 l/s loomulik
17 Traforuum 10...40 - - 9,5 loomulik 605
Arvutuslikud jahutusvõimsused on vastavalt tehnoloogilisele lähteülesandele
* - ruumi antav õhk võib olla siirdõhk
** arvutuslik temperatuur kütmisel
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 33
Eelprojekt
6.1.6. Soojuskoormused
Kütte soojuskoormus 4,8 KW
Ventilatsioonikalorifeeride soojuskoormus 12,0 kW
6.1.7. Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel
KVJ süsteemide projekteerimisel on pööratud tähelepanu eelkõige selle kasutusmugavusele ja efek-
tiivsusele. Ruumiõhu temperatuuri reguleerimine toimub automaatselt vastavalt ruumiõhu tegelikule
temperatuurile.
6.1.8. Projekti koosseis
Projekti KVJ-osa eelprojekt koosneb seletuskirjast.
6.1.9. KV-süsteemide tööiga
Vastavalt KH 90-40016 on KV süsteemide üldine tööiga 50 a. See eeldab süsteemi juhendikohast
korrapärast hooldust ja lühema tööeaga seadmete asendamist.
6.1.10. KV-välisosade paiknemine
Projekteeritud alajaamahoone välisseintes painevad ventilatsioonirestid. Hoone põhjaküljel paikne-
vad hoonest eraldiseisvad split-jahuti välisseadmed (J1.1, J1.2, J1.3). Hoone lääneküljel paiknevad
hoone seinale kinnitatud multi-split süsteemide välisseadmed (SJ2, SJ3). Hoone katusel paikneb
reaktoriruumi väljatõmbeventilaator. KV-välisosade painemine on esitatud arhitektuuriosa vaadete
joonisel.
6.2. Küte
6.2.1. Välispiirete soojusläbivused
Piirdetarindite parameetrid:
− välissein U=0,40 W/m ² K
− katuselagi U=0,14 W/m ² K
− uksed U=0,7 W/m ² K
− sokkel U=0,36 W/m ² K
− külmasild U=0,6 W/m ² K
6.2.2. Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile
Hoonesse nähakse ette elekterküttesüsteem mida on reeglina vaja kasutada alajaama
mittetöötamisel.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 34
Eelprojekt
6.3. Ventilatsioon
6.3.1. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile
Hoonesse on ette nähtud mehaaniline sissepuhke- väljatõmbeventilatsioon, mis peab tagama ruumide õhu-
vahetus vastavalt standarditele EVS -EN 13779:2007 ja kaablikeldris, reaktoriruumis ning traforuumides
õhu temperatuuri alla lubatud piirväärtuse.
6.3.2. Ventilatsiooni süsteemideks jaotamine ja iseloomustus
Nähakse ette järgmised ventilatsioonisüsteemid:
S-1 on ette nähtud jaotusseadmete ruumide, automaatikaruumi ja kaablikeldri üldvahetuslikuks sisse-
puhkeks ning ruumis tekkiva liigsoojuse eemaldamiseks. Ventilaatori käivitamisel avanevad ajamiga
välisõhuõhuklapid FZ1/S-1 ja FZ2/S-1. Seadme väljalülitamisel ajamiga klapid sulguvad (ka elektrikat-
kestuse korral). Välisõhu tolmust puhastamiseks on ette nähtud EU7 klassi filter. Õhu soojendamiseks
paigaldatakse elektrikalorifeer N=12 kW. Ventilatori arvutuslik tootlikkus on +0.265 m3/s ja see paigalda-
takse 1. korrusel paiknevasse WC ruumi. Reeglina töötab ventilatsiooniseade pidevalt. Sissepuhkeõhu tem-
peratuur hoitakse konstantsena (näiteks +10 °C). Ventilatsiooniseadme sisse- ja väljalülitamine toimub kä-
sitsi. Agregaat on varustatud täisautomaatse sisseehitatud elektroonilise juhtimis- ja reguleerimisseadmega.
Heitõhk väljub ruumist ülerõhuklappide kaudu. Ülerõhu suurus on ca 20 Pa.
Häire antakse:
• Ventilaatori termokaitse rakendumisel.
• Õhufiltri (PDS1/S-1) takistuse kasvamisel üle piirväärtuse.
• Elektrikalorifeeri ülekuumenemisel (TE1/S-1).
Blokeeringud:
• Tulekahju korral lülitub ventilaator välja.
• Kalorifeeri ülekuumenemisel (TE1/S-1) lülitatakse kalorifeer välja ja peatatakse ventilaator.
• Elektrikalorifeer saab töötada, kui töötab sissepuhkeventilaator S-1.
S-2 on ette nähtud kaablikeldri ruumis tekkiva liigsoojuse eemaldamiseks. Ventilaatori käivitamine toi-
mub ruumitermostaadiga. Ventilaatori käivitamisel avaneb ajamiga välisõhuõhuklapp FZ1/S-2. Sead-
me väljalülitamisel ajamiga klapp sulgub (ka elektrikatkestuse korral). Välisõhu tolmust puhastamiseks on
ette nähtud EU7 klassi filter. Ventilatori arvutuslik tootlikkus on +0.15 m3/s ja see paigaldatakse 1. korrusel
paiknevasse lülitusruumi nr 6.
Häire antakse:
• Ventilaatori termokaitse rakendumisel.
• Õhufiltri (PDS1/S-2) takistuse kasvamisel üle piirväärtuse.
Blokeeringud:
• Tulekahju korral lülitub ventilaator välja.
V1 on ette nähtud reaktoriruumi tuulutamiseks ruumiõhu temperatuuri tõustes üle ettenähtu (näiteks
üle +30 °C). Ventilaatori käivitamine toimub ruumitermostaadiga. Ventilaatori käivitamisel avanevad
ajamiga õhuklapid FZ1/V-1 ja FZ2/V-1. Ventilaatori väljalülitamisel klapid sulguvad. Ventilaatori arvu-
tuslik tootlikus on -0,61 m3/s.
Välisõhk satub ruumi läbi putukavõrgu žalusiirestiga varustatud siirdõhuava. Välisõhu tolmust
puhastamiseks on ette nähtud EU3 klassi filter.
Häire antakse:
• Ruumiõhu temperatuuri (TE1/V-1) langemisel alla +10 °C ja tõusmisel üle +40 °C.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 35
Eelprojekt
• Õhufiltri (PDE1/V-1) ja (PDE2/V-1) takistuse kasvamisel üle piirväärtuse.
• Ventilaatori termokaitse rakendumisel.
Blokeeringud:
Tulekahju korral lülitub ventilaator välja.
V2 on ette nähtud trafo ruumi (ruum nr 7) tuulutamiseks ruumiõhu temperatuuri tõustes üle ettenähtu
(näiteks üle +30 °C). Ventilaatori käivitamine toimub ruumitermostaadiga. Ventilaatori käivitamisel
avaneb ajamiga õhuklapp (FZ1/V-2). Ventilaatori väljalülitamisel klapp sulgub. Ventilaatori arvutuslik
tootlikus on -0,45 m3/s.
Välisõhk satub ruumi läbi putukavõrgu žalusiirestiga varustatud siirdõhuava.
Häire antakse:
• Ruumiõhu temperatuuri (TE1/V-2) langemisel alla +10 °C ja tõusmisel üle +40 °C.
• Ventilaatori termokaitse rakendumisel.
Blokeeringud:
• Tulekahju korral lülitub ventilaator välja.
V3 on ette nähtud trafo ruumi (ruum nr 8) tuulutamiseks ruumiõhu temperatuuri tõustes üle ettenähtu
(näiteks +30 °C). Ventilaatori käivitamine toimub ruumitermostaadiga. Ventilaatori käivitamisel avaneb
ajamiga õhuklapp FZ1/V-3. Ventilaatori väljalülitamisel klapp sulgub. Ventilaatori arvutuslik tootlikus
on -0,45 m3/s.
Välisõhk satub ruumi läbi putukavõrgu žalusiirestiga varustatud siirdõhuava.
Häire antakse:
• Ruumiõhu temperatuuri (TE1/V-3) langemisel alla +10 °C ja tõusmisel üle +40 °C.
• Ventilaatori termokaitse rakendumisel.
Blokeeringud:
• Tulekahju korral lülitub ventilaator välja.
V4 on ette nähtud üldvahetuslikuks väljatõmbeks WC-st. Ventilaator töötab pidevalt konstantse kiirusega.
Ventilaatori tootlikus on -20 l/s.
Tulekahju korral lülitatakse ventilaator välja.
V5 on ette nähtud trafo ruumi (ruum nr 17) tuulutamiseks ruumiõhu temperatuuri tõustes üle ettenähtu
(näiteks üle +30 °C). Ventilaatori käivitamine toimub ruumitermostaadiga. Ventilaatori käivitamisel avaneb
ajamiga õhuklapp (FZ1/V-5). Ventilaatori väljalülitamisel klapp sulgub. Ventilaatori arvutuslik tootlikus on
-0,61 m3/s.
Välisõhk satub ruumi läbi putukavõrgu žalusiirestiga varustatud siirdõhuava.
Häire antakse:
• Ruumiõhu temperatuuri (TE1/V-5) langemisel alla +10 °C ja tõusmisel üle +40 °C.
• Ventilaatori termokaitse rakendumisel.
Blokeeringud:
• Tulekahju korral lülitub ventilaator välja.
Akuruumis on loomulik ventilatsioon vastavalt tehnoloogilistele nõudmistele.
6.3.3. Põhiseadmed ja materjalid
6.3.3.1 Ventilatsiooniagregaadid
Ventilatsiooniagregaatidena tuleb kasutada kompleksseid seadmeid, mis on valmistatud vastavalt
kehtivatele standarditele, olema testitud vastavalt EN 1886 ja EN 13053 ning nende kohta peab
olema piisav tehniline dokumentatsioon. Ventilatsiooniseadmed peavad olema kokkupandud nii, et
see vastab 98/37/EC nõuetele ning omab CE tähistust.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 36
Eelprojekt
6.3.3.2 Õhukanalid
Üldjuhul tehakse ventilatsioonitorustik tsingitud plekist spiraalvaltsiga ümartorudest, vajadusel samast
materjalist kandilistest torudest. Pleki paksus peab vastama standardile EVS 812-2:2005.
Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid, reguleer- ja tulekaitseklapid. Vastavalt vajadusele
paigaldatakse soojus- ja tulekaitseisolatsioon. Isolatsioonimaterjal valida vastavalt LVI-RYL 2002 nõue-
tele. Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberkattega mineraalvillmatte (näiteks PV-LAM) ja tu-
letõkkeisolatsioonina vastava sertifitseeritud võrkmatte (näiteks PV-80VM).
Õhukoguste mõõtmiseks tehakse õhukanalitesse ø15 mm mõõteavad, mis pärast häälestustööde lõppu
suletakse.
Kanalite tihedus peab vastama Soome normide D2 klassile B.
Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236 nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel
tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vib-
ratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg
peab olema vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg.
6.3.3.3 Lõppelemendid
Lõppseadmetena kasutatakse õhujagajaid, ventilatsioonireste ja ventilatsiooni plafoone. Lõppseadmed
võivad olla tehtud terasplekist või alumiiniumist ja kuumvärvitud.
Õhujagajad peavad kogu töötsoonis tagama:
− efektiivse õhuvahetuse
− normidekohase õhu liikumiskiiruse
Pärast reguleerimist reguleerasend lukustatakse.
6.3.3.4 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked
Süsteemi S1 õhuvõtt toimub läbi seina paigaldatavate õhuvõturesti.
Heitõhk suunatakse katuseventilaatorite abil vertikaalselt ülesse. Heitõhu lisapuhastamise järele va-
jadus puudub.
6.3.3.5 Mürasummutus
Müra edasikandumise vähendamiseks nähakse ette mürasummuteid paigaldamine, mis peavad
tagama ruumide müra taseme vastavalt standardile EVS 906:2010.
Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud mürasummuteid. Kasuta-
takse nii ümara ristlõikega torumürasummuteid kui ka kandilisi plaatmürasummuteid. Arvutuslike
õhuhulkade puhul ja õhujagaja reguleerimisel ei tohi seal tekkida lubatust suuremat müra.
6.3.3.5 Tulekaitsemeetmed
Ventilatsioonisüsteemid tehakse reeglina mittepõlevatest materjalidest.
Põlevatest materjalidest võivad olla:
– ühenduslõdvikud
– juhtmed
– vibratsioonisummutid
– rihmülekanne
– tihendid
– filtrid
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 37
Eelprojekt
Kõik tuletõkkepiiretest läbiviigud tehakse nii, et need ei nõrgenda piirete tulepüsivusomadusi.
Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 812-
2:2005. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid ja tulekaitseklapid. Vastavalt vajadusele
paigaldatakse tulekaitseisolatsioon. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236
nõuetele. Torustike kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsi-
vusaeg.
Tulekahju korral lülituvad ventilatsiooniseadmed välja.
6.4. Mehaaniline suitsueemaldus
Mehaaniline suitsueemaldus puudub.
6.5. Jahutus
Hoonesse on ette nähtud jahutussüsteem, mis koos ventilatsioonisüsteemiga peab jaotusseadmete
ruumides ja automaatikaruumis tagama õhu temperatuuri alla +25 °C. Arvutuslikud välisõhu para-
meetrid varjus on +27°C ja 50%RH. Kasutatakse multi-split jahuteid.
Jahutusseadmete välisosad paigaldatakse välisseinale. Jahutusseadmed on varustatud tootja poolt
komplekteeritud automaatikasüsteemiga, mis reguleerib jahutusvõimsust vastavalt teenindatava ruumi
õhutemperatuurile. Jahutusseadmed tuleb komplekteerida talvevarustusega. Jahutusseadmete töö peab
olema tagatud ka välisõhu temperatuuril -30 °C.
J1.1, J1.2, J1.3
Lülitusruumi (ruum nr 1) jahutite arvutuslik summaarne ilmne jahutusvõimsus on 41 kW, paigaldatakse 3
split-jahutusseadet jahutusvõimsusega a' 14,1 kW.
J2
Jahutussüsteem summaarse ilmse jahutusvõimsusega 8,3 kW on ette nähtud 3 ruumi jahutamiseks:
1. lülitusruum (ruum nr 3), arvutuslik ilmne jahutusvõimsus on 1 kW
2. lülitusruum (ruum nr 4), arvutuslik ilmne jahutusvõimsus on 5,3 kW
3. akuruum, arvutuslik ilmne jahutusvõimsus on 2 kW.
J3
Jahutussüsteem kogujahutusvõimsusega 6,5 kW on ette nähtud 3 ruumi jaoks:
1. lülitusruumi 6 jahuti arvutslik kogujahutusvõimsus on 2 kW
2. seadmete ruumi 9 jahuti arvutslik kogujahutusvõimsus on 2 kW
3. lülitusruumi 11 jahuti arvutslik kogujahutusvõimsus on 2,5 kW.
Külmaaine valikul tuleb arvestada EÜ määruse nr 2037/2000 nõuetega. Jahutussüsteemi
külmaainetena tuleb kasutada loodussõbralikke, näiteks HFC-ühendeid nagu R407C, R134a ja
R410A. CFC- ja HCFC-ühendite kasutamine ei ole lubatud.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 38
Eelprojekt
7. Veevarustus ja kanalisatsioon
7.1. Kasutatud normdokumendid
7.1.1. Projektiosa maht ja detailsus
• Eesti standard EVS 811:2012. Hoone ehitusprojekt.
• Eesti standard EVS 865-1: 2013. Eelprojekti seletuskiri.
7.1.2. Projektiosa tehnilised lahendused
• Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, ET-1, 1001-0549
• Kinnistu veevärgi projekteerimine, EVS 835:2003
• Hoone kanalisatsioon, EVS 846:2013
• Kanalisatsioonivälisvõrk, EVS 848:2013
• Vee tarbimisnormid, ET-1, 1001-0193
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002
• RIL 77-2005 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend
• Seadmevalmistajate juhised ja eeskirjad
Käesoleva projekti osaga projekteeritakse veevarustus ja kanalisatsioon Järve veoalajaama hoonele.
7.2. Veevarustus
Veevarustusega ühendatakse kõik san.sõlmedes paiknevad seadmed.
7.2.1. Veevarustuse vooluhulgad
Hoone veevarustuse vooluhulgad on:
q= 0,2 l/s
Qhm = 0,05 m3/h
Qd = 0,05 m3/d
San.sõlme sooja veega varustamiseks paigaldatakse elektriboiler, mahuga 10l.
7.2.2. Veevarustuse allikas
Veevarustuse allikaks on kinnistu DN 100 mm veetorustik.
Alajaama hoone veega varustamine toimub kinnistu sisevõrgu baasil, peale peaveemõõtjat. Ühendus
olemasoleva veetorustikuga tehakse naabruses paiknevas hoones.
7.2.3. Veemõõdusõlm
Alajaama veekulu mõõdetakse kinnistu peaveemõõtjaga, mis on piisav lisanduva vooluhulga mõõt-
miseks. Alajaama hoonele eraldi veemõõdusõlme ei paigaldatata.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 39
Eelprojekt
7.2.4. Torustikud ja armatuur
Hoone sisenduseks projekteeritakse plastist majandus-joogiveetorud PE Ø25x2.3 PN10. Torustik
paigaldatakse 1.80 m sügavusele ja varustatakse signaalkaabliga.
Hoonesse kavandatakse külma- ja soojaveetorustik.
Veevarustuse sisevõrgu torustikud monteeritakse jäikadest PEX või 3-kihilisest komposiittorudest.
Veetorustikud paigaldatakse vastavalt projektile põrandatesse-seintesse või lagede alla. Konstrukt-
sioonides ja konstruktsioonidest läbiminekul paigaldatakse torustik hülssi. Hoone konstruktsioonide
sisse jääv torustik monteeritakse liitmiketa. Kui see ei osutu võimalikuks, kasutatakse mittelahtivõe-
tavaid liitmikke.
Veevõtuseadmeina kasutatakse tuntud firmade poolt toodetud kaasaegseid kraane-segisteid.
Kõikide veevõtuseadmete ette, püstikute algusesse ja võimalusel ka torustiku hargnemiskohtadesse
paigaldatakse omaette sulgarmatuur. Kõik sulgseadmed peavad valmistajatehase poolt olema lu-
batud kasutada hapnikurikkale veele (joogiveele). Sulgseadmete minimaalne lubatud töösurve on 10
bar.
Magistraaltorustikud, püstikud ja seadmed isoleeritakse vastavalt EVS-EN ISO12241; EVS 860; 860-
2,3,4; LVI 50-10344 ja LVI 50-10345 nõuetele. Isolatsiooniks kasutada mineraalvill-koorikut, mis kül-
mal veel peab tagama ka veeaurutõkke. Nähtavale jääv isolatsioon tuleb katta PVC-kattega, varjatud
torustike isolatsioon on fooliumkattega.
Avad torustikele tehakse puurimise meetodil, pannes seintest läbimineku kohtadesse vajadusel tera-
sest hülsid. Veetorustike läbiminekud tuletõkkesektsioone moodustavatest tarinditest tihendatakse
vastavalt tulepüsivuse nõuetele.
Veetorustike kinnitamisel tuleb juhinduda torude valmistajatehase soovitustest ja LVI-RYL 2002 and-
metest.
7.3. Tuletõrjeveevarustus
Kinnistu välistulekustutus toimub Tuisu tänaval paikneva olemasoleva hüdrandi baasil. Hüdrant asub
projekteeritud alajaamahoonest ca 60 m kaugusel. Välistulekustutuseks vajalik vooluhulk on Q=10l/s.
Hoonele ei ole sisemist tulekustutust ette nähtud.
7.3.1. Arvutuslik vooluhulk
Välistulekustutuseks vajalik vooluhulk on:
Q = 10 l/s.
7.4. Olmereovee kanalisatsioon
Kanalisatsiooniga ühendatakse kõik san.sõlmedes paiknevad seadmed.
7.4.1. Arvutuslik vooluhulk
Olmereovee kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk on sarnane veetarbimisega:
Qd = 0,06 m3/d
7.4.2. Eelvool
Kanalisatsiooni eelvooluks on kinnistul paiknev d150mm kanalisatsioonitorustik.
7.4.3. Torustikud ja armatuur
Hoonesisene olmereovee kanalisatsioonisüsteem tuleb monteerida PP/PVC kanalisatsiooni muhv-
torudest.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 40
Eelprojekt
Torustike kinnitamisel tuleb juhinduda torude valmistajatehase soovitustest ja LVI-RYL 2002 and-
metest.
Kanalisatsioonipüstikud ja kanalisatsiooni lahtised osad isoleeritakse. Kanalisatsioonitorustiku
kontrollimiseks ja puhastamiseks paigaldatakse torustikule puhastusotsad.
Torustike läbiminekud tuletõkketarindeist ei tohi vähendada tarindi tulepüsivust.
Kanalisatsioonisüsteemi õhutamiseks tuleb püstik viia läbi katuse ja lõpetada tuulutusotsikuga.
7.4.4. Välisvõrgud
Kanalisatsiooni välisvõrk tuleb monteerida isevoolsetest PP kanalisatsiooni muhvtorudest SN8
Ø160mm, kaldega äravoolu suunal. Kanalisatsioonitorustiku hargnemistele ja suunamuutustele pai-
galdatakse sobiva läbimõõduga teleskoopseid PE-plastist vaatluskaeve min. D 400/315. Kaevude
kaaned peavad olema "ujuva" paigaldusega ja vastama sobivale koormusklassile (autodega liigelda-
va ala all 40 T ).
Olemasolev kanalisatsioonisüsteem tuleb puhastada ja läbi pesta. Katkised kaevud ja ühendused tu-
leb asendada uutega, kõikide kaevude kaaned tuleb tõsta uue asfaltipinnaga samasse tasapinda.
7.5. Sademeveekanalisatsioon
Sademevesi juhitakse loomuliku languse suunas haljasalale.
Hoonele on ette nähtud välimine sademevee äravool.
7.6. Drenaaž
Vastavalt ehitusgeoloogiauuringu aruandele oli välitöö ajal (suvise madalseisu lõpp) oli pinnasevesi
uurimissügavusest 2,8 m sügavamal. Töö EGF18950 raames augustis 1983 fikseeriti veetase 2,5 m
sügavusel (33,0 m abs). Arvestades eelmainitud mõõtmisandmeid, võib prognoosida sademerikastel
perioodidel maksimaalse pinnaseveetaseme ulatumist absoluutkõrguseni 34,0 m.
Projekteeritava hoone keldrikorruse põrand paikneb 1,5 m sügavusel maapinnast ehk vähemalt 1 m
kõrgemal uuringuaegsest pinnaseveetasemest. Lumesulamise ja vihmavete eemalejuhtimine
hoonest on tagatud vertikaalplaneeringuga.
Hoone keldrikorruse piirdekonstruktsioonid on ette nähtud kaitsta hüdroisolatsiooniga ja läbiviigud ti-
hendada vettpidavalt. Täiendava ettevaatusabinõuna on keldrikorruse põrandale nähtud ette süvend
avarii (lekke) korral tekkinud vee väljapumpamiseks.
Lähtuvalt eelnevast ei ole antud hoonele drenaaži projekteeritud.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 41
Eelprojekt
7.7. Keskkonnakaitsemeetmed
Torustike kaevikust väljakaevatav pinnas tuleb vedada tahkete ehitusjäätmete ladustamise paika.
Tänavalt eemaldatav asfaltkate, torud jne. ei sobi kaeviku täiteks ja neid käideldakse jäätmekäitlas.
Kogu ehitustööde käigus lõhutav asfaltkate tuleb Keskkonnaameti poolt väljastatava jäätmeloa alusel
ära vedada ja ladustada selleks ettenähtud kohta.
Jäätmete äravedajal peab olema vormistatud Keskkonnateenistuse jäätmeluba.
Peale ehitustööde lõppu tuleb ehituspiirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehi-
tuspraht, kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid, sõidualal taastada asfaltkate. Haljasalal taasta-
da kasvumulla kiht, tasandada ja haljastada.
7.8. Trafohoone – trafovannid
Alajaama välitrafode alla on ettenähtud raudbetoonist trafovannid. Trafovannid on projekteeritud
kinnisena, kuna kinnistul puudub sademeveekanalisatsiooni eelvool. Projekteeritud trafovannid on
vett- ja õlipidavad ning külmakindlad. Trafovanne on kaks tükki ja need on üksteisest eraldatud tule-
müüriga. Mõlemad trafovannid on projekteeritud arvestusega, et see mahutaks aastase sademevee
koguse (~700 mm) ja lisaks sellele ka õli trafo avarii korral.
Ühe trafovanni terasresti ja killustikupadja alune kõrgus on 950 mm. Sellest kõrgusest 700 mm on
mõeldud aastase sademevee vastuvõtmiseks. 700 mm vanniosa maht on ~16,7 m3. Täiendav 250
mm trafovanni kõrgusest on mõeldud trafo avarii korral õli vastuvõtmiseks. 250 mm kõrguse vanniosa
maht on ~6,0 m3. Ühe trafo maksimaalne õlikogus on 5000 kg (5 t). Trafoõli mahukaal on ca 0,88
t/m3. Trafoõli maht on seega ~5,7 m3.
Trafovannidele on ettenähtud teenindusluugid 600x600 mm. Teenindusluugid on mõeldud trafovanni
olukorra jälgimiseks ja vee väljapumpamiseks. Trafovanne tuleb tühjendada regulaarselt vähemalt
korra aastas – sügisel, vastu talve. Õliga saastunud vesi kuulub välja vedamisele vastavat litsentsi
omava ettevõtte poolt (saastunud vesi käidelda vastavalt keskkonnanõuetele). Juhul kui trafovanni
regulaarne tühjendamine on jäänud vahele, on täiendava ettevaatusabinõuna ette nähtud veetase-
meandur, mis mahuti ~700 mm kõrguse veetasemega täituvuse korral annab signaali. Veetase-
meandur on vee-, õli- ja külmakindel. Signaali juhtimine lahendatakse tööprojekti staadiumis hoone
omatarbe elektripaigaldise projektiosas.
Käitumine trafoavarii järgselt
Trafoavarii järgne trafode puhastamine, käitlemine, remont ja/või uutega asendamine toimub vastavat
pädevust omava erialaspetsialisti juhiste järgi.
Juhul kui on toimunud tõsisem trafoavarii – tulekahju ja/või suuremahuline õlileke, on vajalik trafo-
vannide puhastamine ja konstruktsioonide kontrollimine. Esmalt tuleb eemaldada lekkinud õli koos
kogunenud sademeveega. Õliga saastunud vesi kuulub välja vedamisele vastavat litsentsi omava
ettevõtte poolt (õliga vesi käidelda vastavalt keskkonnanõuetele). Trafovannide puhastamiseks tuleb
eemaldada saastunud killustikukiht ja käidelda see vastavalt keskkonnanõuetele. Eemaldada trafo-
vannide terasrestid (restid on tehtud teisaldatavatena). Kõik trafovannide restid ja püstsed/rõhtsad
pinnad tuleb puhastada õlist. Puhastamistööd tuleb teostada vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt
(kõik puhastamiseks kasutatud vahendid käidelda vastavalt keskkonnanõuetele). Enne algse konst-
ruktsiooni kokkumonteerimist (restid, killustikalus) tuleb lasta hinnata konstruktsioonide seisukorda
vastavat litsentsi omava ehitusspetsialisti poolt.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 42
Eelprojekt
8. Tugevvoolu välisvõrk
8.1. Üldandmed
8.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Käesolevas projekti osas on lahendatud alajaama hoone all olevate keskpingekaablite
ümbertõstmine. Samuti lahendatakse väliskaabelliinide, k.a. väline optika kaabelliin vastavalt
alajaama elektripaigaldise projekti ülesandele.
8.1.2. Alusdokumentatsioon
Lähteandmed
• Arhitektuurosa eelprojekt (Avo Seppel AB poolt; 16.12.2013)
• KVVK seadmete lähteandmed (Estkonsult OÜ; 20.12.2013)
• Alajaama elektripaigaldise projekt (Elektrizace železnic Praha a. s. Eesti Filiaal)
Ehitusuuringud
Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid.
Normdokumendid
Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente nii-
võrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.
Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:
1. Ehitusseadus
2. Elektriohutusseadus
3. Seadmete energiatõhususe seadus
4. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a. määrus nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad
tuleohutusnõuded”.
5. MKM määrus nr. 19 “Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise
kord”, 26.03.2007
6. MKM määrus nr. 99 “Liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord”,
11.12.2006
Projekteerimisel kasutatud olulisemate standartide loetelu:
1. EVS-EN 60529:2001 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)”
2. EVS-EN 60909 “Short-circuit currents in thre phase a.c systems”
3. EVS 812:2008 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude
tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“
4. EVS-EN 61140:2006 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele”
5. EVS 843:2003 “Linnatänavad”
6. Eesti Energia AS “0,4...20 kV võrgustandard. Osa 2: 20 kV kaabelliinid”
7. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 43
Eelprojekt
8. Elion Ettevõtted AS “Liinirajatiste projekteerimine”
Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:
1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri
2010.a määrus nr 67
2. EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt
3. EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt
4. EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri
5. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele
8.2. Olemasolev
Projekteeritava hoone all asuvad olemasolevad keskpinge kaabelliinid (3 tk).
8.3. Elektrivarustus
8.3.1. Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid
Hoone kaabelliinide liitumispunktid asuvad alajaama krundi piiril. Täpsem lahendus lahendatakse
tööprojekti staadiumis.
8.3.2. Elektrijaotusvõrgu haldaja ja tarbija kohustused
Lahendatakse elektripaigaldise projektiga (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal).
8.3.3. Keskpinge (> 1000 V) kaabelliinid
Projektis nähakse ette alajaama hoone all olevate keskpinge kaablite ümbertõstmine hoone
vundamendi piirkonnast väljapoole.
Kaablid tuleb markeerida vastavalt olemasolevate kaablite numeratsioonile.
Projekteeritavad kaabelliinid paigaldada sõidutee ja parkla all 1,0 m sügavusele (survetugevusega
750 N kaablikaitsetorus) ja kõnnitee ning murukatte all 0,7 m sügavusele (survetugevusega 450 N
PVC kaablikaitsetorus).
Kaablite minimaalsed püstkaugused ristumistel tehnovõrkudega (paigaldatav kaabel torus):
0,2 m – veetoru ja kanalisatsioon; 0,2 m - sooja toru; 0,1 m – sidekanalisatsiooni toru, juhtimiskaablid
torus; 0,3 m – gaasitrass; 0,1 m – elektrikaabel PVC kaablikaitsetorus
Minimaalsed rõhtkaugused:
1,0 m – veetoru ja kanalisatsioon; 2,0 m - sooja toru; 0,25-0,5 m – sidekanalisatsiooni toru,
juhtimiskaablid torus; 1,0 m – gaasitrass; 0,1 m – elektrikaablid torus (sama kaablivaldaja).
8.3.4. Madalpinge (≤≤ 1000 V) kaabelliinid (0,4 kV kaabelliinid)
Projektis nähakse ette alajaama hoone alla oleva EG madalpinge kaabli ümbertõstmine hoone
vundamendi piirkonnast väljapoole.
Projektis on lahendatud liugvärava ja trafodele suunatud kaamerate elektrivarustus.
8.3.5. Kaabelliinide trassidel katendite taastamise põhimõtted
Käesoleva projekti raames ehitatavad trassid jäävad osaliselt uute ja osaliselt olemasolevate pinna-
sekatete alasse, kus peale töid tuleb taastada esialgne olukord.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 44
Eelprojekt
8.3.6. Platsipealsed alajaamad
Platsi peal projekteeritakse uus 35/10/6/3/0,4 kV veoalajaam.
8.4. Välisvalgustus
8.4.1. Üldiseloomustus
Projektis nähakse ette fassaadi ja platsi välisvalgustus.
8.4.2. Tänavavalgustus
Käesoleva töö mahtu ei kuulu tänavavalgustuse lahendamine.
8.4.3. Platsivalgustus
Platsile nähakse ette välisvalgustus seadmete teenindamiseks (trafode väliskambritele) ja alajaama
hoone lähiümbruse territooriumile. Valgustid kinnitatakse põhiliselt hoone seinale ja trafokambrite ees
metallmastile.
Juhtimine toimub käsitsi, hämarlüliti kaudu koos ajaprogrammi ja turvahäiresüsteemiga.
8.4.4. Fassaadivalgustus
Fassaadile paigaldatakse sissepääsude valgustamiseks välisvalgustid.
Fassaadivalgustite toite nähakse ette hoone omatarve süsteemide jaotuskilbist.
Juhtimine toimub hämarlüliti kaudu ja ajaprogrammi järgi.
8.4.5. Reklaamvalgustus
Reklaamvalgustus käesoleva hoone juures puudub.
8.4.6. Kaabelliinid
Käesoleva töö mahtu kuuluvad platsivalgustuse kaabelliinid vastavalt punktile 19.3.4.
8.4.7. Kaabelliinide trassidel katendite taastamise põhimõtted
Käesoleva projekti raames ehitatavad kaabelliinid jäävad uute paigaldatavate pinnasekatendite
alasse ja eraldi katete taastamist teostada vaja ei ole.
8.5. Olemasolevate trasside ümbertõstmine
Projektis nähakse ette alajaama hoone all olevate keskpinge ja madalpinge kaablite ümbertõstmine
hoone vundamendi piirkonnast väljapoole.
Likvideeritakse 2 raudbetoonist välisvalgustuse posti, mis jäävad hoonele ja sõiduteele ette.
8.6. Lisad
Antud seletuskirja osa kohta lisad puuduvad.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 45
Eelprojekt
9. Hoone tugevvoolupaigaldis
9.1. Üldandmed
9.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Projektis lahendatakse alajaama hoone järgmised hoone omatarve süsteemid:
• Üldvalgustus
• Turvavalgustus
• Pistikupesade võrk
• Hoone piksekaitse, maandus ja potentsiaalideühtlustus
• KVVK süsteemide elektripaigaldis
9.1.2. Alusdokumentatsioon
Lähteandmed
• Arhitektuurosa eelprojekt (Avo Seppel AB poolt; 16.12.2013)
• KVVK seadmete lähteandmed (Estkonsult OÜ; 18.10.2013)
Ehitusuuringud
Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid.
Normdokumendid
Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente
niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.
Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:
1. Ehitusseadus
2. Elektriohutusseadus
3. Seadmete energiatõhususe seadus
4. Vabariigi valitsuse 27. oktoobri 2004 a. määrus nr. 315 “Ehitisele ja selle osale
esitatavad tuleohutusnõuded”
Projekteerimisel kasutatud olulisemate standartide loetelu:
1. EVS-HD 60364 “Ehitise elektripaigaldised”; “Madalpingelised elektripaigaldised”
2. EVS-EN 12464-1:2011 “Valgustus. Siseruumi töökohad”
3. EVS-EN 60529:2001 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)”
4. EVS-EN 1838:2000 “Valgustehnika. Hädavalgustus”
5. EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid”
6. EVS-EN 60439 “Madalpingelised aparaadikoosted”
7. EVS-EN 62305 “Ehitiste piksekaitse”
8. EVS-EN 60909 “Short-circuit currents in thre phase a.c systems”
9. EVS-EN 12101-2:2005 “Suitsu ja kuumusekontrollsüsteemid – Osa 2:
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 46
Eelprojekt
Spetsifikatsioonid loomulikul teel suitsu ja kuumuse jääke eemaldavate luukide
kohta”
10. EVS 812:2008 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,
tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“
11. EVS-EN 61140:2006 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja
seadmetele”
Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:
1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri
2010.a määrus nr 67
2. EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt
3. EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt
4. EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri
5. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele
9.2. Olemasolev
Projekteeritav hoone on uusehitus ja ei oma olemasolevaid süsteeme.
9.3. Põhiandmed
9.3.1. Liitumispunkti andmed
Alajaama hoone omatarve süsteemide liitumispunkt asub hoone 0,4 kV jaotusseadmes ANH
toitekaabli kingadel. 0,4 kV jaotusseadme ANH projekteerimine kuulub alajaama elektripaigaldise
projekti (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal) mahtu.
0,4 kV jaotusseadmes ANH asub peakaitse 3x63 A.
9.3.2. Hoone tugevvoolupaigaldise andmed
Tugevvoolupaigaldise liik II
Hoone juhistikusüsteem TN-S (N ja PE eraldus hoone peakilbis)
Toitepinge 3x230/400 V; 50 Hz
Installeeritav võimsus Pi=50 kW
Arvutuslik tarbitav võimsus Pa=30 kW
Arvutuslik vool Ia=46 A
Hoone vajalik peakaitsme suurus 3x63 A
Võimsustegur cos(ϕ) > 0,95
Reaktiivvõimsuse kompensaator puudub
Varutoite allikas puudub
Arvutuslikud võimsused on määratud lähtudes eluhoonete arvutusliku võimsuse määramise juhendist
EEI J2:1995, lähteandmetest ning analoogsete hoonete projektidest.
9.4. Keskpinge (> 1000 V) jaotussüsteemid
Lahendatakse elektripaigaldise projektiga (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal).
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 47
Eelprojekt
9.5. Trafod
Lahendatakse elektripaigaldise projektiga (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal).
9.6. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid
Töövõtja ehitab 0,4 kV kaabelliin 0,4 kV jaotusseadmest ANH kuni omatarve süsteemide keskuseni.
Omatarve süsteemide keskus (OTK)
Tarbijate jaotuskeskus on ette nähtud paigaldada hoone 1 korrusel asuvasse madalpinge lülitusruumi
(pinnapealne paigaldus, kaitseaste IP30).
Jaotuskeskus on projekteeritud ühesektsioonilisena. Väljuvad liinid kaitstakse 1- ja 3-pooluseliste
lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaatkaitselülititega. Ohtlikes kohtades paiknevate
tarbijate ja üldkasutatavate pistikupesade ahelad varustatakse rikkevoolu kaitselülititega
rakendusvooluga ≤ 30 mA.
Jaotuskeskus on varustatud tüüp 2 liigpingepiirikutega.
Jaotuskeskusesse nähakse ette võimsuse ja väljuvate fiidrite reserv 30%.
Jaotuskeskus varustada 3x16 A ja 1x16 A pistikupesadega.
Jaotuskeskus varustada multimeetriga (kW, kWh, kvar, kvarh, cos fi, 3A, V).
Jaotuskeskus tuleb koostada selliselt, et magistraalkaablitele jäetakse piisavalt ruumi
ampertangidega mõõtmiseks.
Mõõtmiste otstarbel tuleb N- ja PE- lattide ühendus teha kergesti lahtivõetav.
Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevad kilbid paigaldatakse seadmega kaasas oleva tehnilise
dokumentatsiooni järgi. Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme
klemmkarbini või komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis
olevate kilpide omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme
valmistaja dokumentatsiooni järgi.
Üldnõuded elektrjaotuskeskusele
Keskuse samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang.
Termoreleede vinnastusnupud, juhtlülitid ja muud tavakasutuses olevad seadmed tuleb paigaldada
nii, et keskuste katteid ei tuleks avada kasutusolukordades.
Klemmliistude, kontaktorite ja kaitselülitite katted peavad hooldustoimingute pärast olema hingedega.
Keskustes paiknevad kaitsmed, lülitid ja komponendid märgitakse selgelt ja püsivalt elektriskeemide
järgi.
Jõuahelate kaablid ühendatakse numereeritud klemmliistudele kuni soone ristlõikeni 16mm2.
Juhtimiskaablid ühendatakse numereeritud riviklemmidele. Klemmliistudele jäetakse ca 20 % varu.
Keskuse katete avamise tööriistadele paigaldatakse kinnitusalused keskuste katete külge.
Indikatsioonivalgustites kasutatakse LED lampe.
Keskuste tellimisel tuleb arvestada transporditeede läbipääsude mõõtmetega.
9.7. Elektri arvestussüsteem
Hoone süsteemide 1-tariifne elektrienergia tehniline arvestus nähakse ette jaotuskeskuse OTK
multimeetri kaudu.
Elektrienergia kommertsarvestus hoone omatarve süsteemidele ei ole ette nähtud.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 48
Eelprojekt
9.8. Varutoitesüsteem
Seadmed, millele ei tohi lubada elektrienergia katkestusi, tuleb varustada katkematu toiteseadmega.
Sellisteks seadmeteks on: tulekahju- ja valvesignalisatsioonisüsteemi keskseade ja turvavalgustus.
Turvavalgustid peavad tagama valgustite töö vähemalt ühe tunni jooksul toitepinge kadumisest.
Turvavalgustid, tulekahju- ja valvesignalisatsioonisüsteemi keskseade tarnitakse koos
turvatoiteseadmetega ja vajalike akuseadmetega.
9.9. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
9.10. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid
9.10.1. Reaktiivenergia kompenseerimise süsteemid
Hoone omatarve süsteemide reaktiivvõimsuse osakaal on väike ning eraldi kompenseerimist ei ole
ette nähtud. Lahenduslampide, võimsusega üle 18 W, reaktiivvõimsus kompenseeritakse valgustites
paiknevate kondensaatoritega.
Suurte tarbijate (lühisrootoriga asünkroonmootorid võimsusega 7,5 kW ja enam) reaktiivenergia
kompenseerimine toimub kondensaatorseadmetega vahetult seadmete juures isetaastuvate
tühjendustakistitega varustatud kuivkondensaatoritega, mis tarnitakse koos seadmetega. Kui
ventilatsiooniseadmed on sagedusmuunduritega peavad kondensaatorseadmed olema varustatud
reaktoritega.
9.10.2. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud muud süsteemid
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
9.11. Maandused ja potentsiaaliühtlustused
9.11.1. Maanduspaigaldis
Hoone maandusseade (maanduskontuur pinnases, sisemaanduskontuur keldris, hoone
konstruktsioonide ja raudbetoon põrandate armatuuri potentsiaalide ühtlustus) teostatakse vastavalt
alajaama elektripaigaldise projekti (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal) nõuetele.
Samuti ehitusprojektis nähakse ette projekti elektrisüsteemide kilpide, kaabliteede ja muu seadmete
maandamine ja potentsiaalide ühtlustamine. Jaotuskeskuse OTK maandamine toimub toitekaabli PE-
soone kaudu.
Tehnoloogilise seadmete maandamine ja potentsiaalide ühtlustuse ühendused
sisemaanduskontuurile lahendatakse alajaama elektripaigaldise (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA
a.s. Eesti filiaal) projektis.
Maandusjuhtide ristlõiked valitakse EVS-HD 60364-5-54:2011 (“Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlustusjuhid “)
järgi.
Nõrkvoolukeskuste ja muude nõrkvooluseadmete maandused tehakse vastavalt seadmete kasutusju-
henditele, üldjuhul juhtmega MK6KEVI. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada.
9.11.2. Potentsiaaliühtlustus
Elektriohutuse tagamiseks on projektis lähtutud standarditest EVS-IEC 60364, EVS-EN 60529 ning
kasutatud järgmisi kaitseviise:
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 49
Eelprojekt
• Põhikaitsena – põhiisolatsioon, kaitsekatted ja ümbrised
• Rikkekaitsena – kaitsemaandamine, automaatne väljalülitamine, potentsiaalide üht-
lustus
• Lisakaitsena – rikkevoolu kaitselülitid
Inimeste kaitse elektrilöögi eest peab tagama elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge alla
50V. See saavutatakse toite kiire väljalülitamisega, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustusega ning
rikkevoolukaitsete kasutamisega.
Potentsiaalide ühtlustuseks elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid
maandada, kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed).
Seadmete ruumis paigaldatakse potentsiaalide ühtlustuselatt, mis ühendatakse peamaanduslatiga
(kuulub veoalajaama elektripaigaldise projekti - ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal).
Sama potentsiaali ühtlustuslatile kahes kohas ühendatakse katuse plekk ja hoone metallkonstrukt-
sioonid.
Peamaanduslatiga ja potentsiaalideühtlustus latiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid me-
tallkonstruktsioonid (ka kaabliredelid, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) iso-
leeritud vaskjuhtme abil. Potentsiaalideühtlustus juhtide ristlõiked valitakse vastavalt standardile (EEI,
IEC).
9.12. Kaabliteed
9.12.1. Kaabliredelid ja rennid
Kaabliteedeks projekteeritakse kuumtsingitud terasest (C2 keskkonna klassi) tehases valmistatud
kaabliredelid laiusega 200 mm või 300 mm.
Paikades, kus kaabliteed kulgevad nähtavalt kasutatakse alt kaetud kaabliredeleid või kaablirenne.
Juhul kui kaabliteed paiknevad ripplagede taga, peab olema tagatud juurdepääs kaabliteedele kas
teenindusluukide, või moodulitena avatava ripplae näol. Kohtades kus tugev- ja nõrkvoolukaablid on
otstarbekas paigaldada ühistele kaabliteedele, tuleb jälgida Eesti Vabariigi Standardi EVS-EN
50174:2009 nõudeid. Üldjuhul kasutatakse eraldi kaabliteid tugevvoolule ja nõrkvoolule.
Kaabliteedel nähakse ette vaba paigalduspinda 20..30 %.
9.12.2. Kaablikarbikud
Antud hoone installatsiooni teostamiseks ei kasutata kaablikarbikuid.
9.12.3. Riputussüsteemid
Valgustite ja nende juhtmete paigaldamiseks tehnilistes ruumides vajadusel kasutatakse tsingitud
terasest valgustuse riputusrenne.
Renni korpuse materjali paksus peab olema vähemalt 1,0 mm ning taluma kaablite raskust ilma
läbipaindeta.
9.12.4. Läbiviigud
Läbiviikudel seintest kaablid kaitsta mehhaaniliste vigastuste eest tavaliselt metallist
läbivedamistorude abil. Mehhaanilistest koormustest täiesti vabades kohtades võib kaitse teha
plastiktorust. Kõik kaablite läbiviigukohad tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele
(tihendada tuldtõkestava ainega), akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 50
Eelprojekt
9.13. Jõuseadmete elektrivarustus
9.13.1. KVVK-seadmete elektrivarustus
Alajaama ruumidesse nähakse ette mehaaniline sundventilatsioon.
Kõik ventilatsioonisüsteemi mootorid, v.a. rootorsoojusvahetite ja pumpade mootorid, varustada
eraldi turvalülititega, kui need ei asetse keskuse vahetus läheduses. Peale sagedusmuundureid
kasutada häirekindlaid varjestatud kaableid. Juhtimis-, reguleerimis-, mõõtmis- ja
signaalisatsioonijuhtmed paigaldada võimaluse korral eraldi kaabliredelitele või eraldada muul viisil
tugevvoolu kaablitest. Vältida ristumisi.
Katsetuste ja hoolduste võimaldamiseks paigaldada kõigile kaugjuhitavatele ja pidevas töös olevatele
mootoritele rühmakeskustesse 3- või 4- asendilised juhtlülitid (A-0-1 või A-0-1/2-1) ja vastavad
signaallambid.
Peatumishäirega seadmete lülitid peavad olema kahepooluselised häireahela lülitamiseks. Juhtlüliti
märgistada sildiga, millel on kirjas lüliti funktsioon ja mõjuulatus.
Kõigile KV ja VK seadmetele paigaldada turvalülitid või pistikühendused vahetult seadme lähedusse,
kui seadme läheduses pole muud lahutusseadet. Väljas paiknevad turvalülitid või pistikühendused
varustada vihmakaitsega ning nende kaitseaste peab olema IP65.
9.13.2. Köögiseadmete elektrivarustus
Antud objektil nimetatud seadmed puuduvad.
9.13.3. Muude seadmete elektrivarustus
Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või seadmega
komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide
omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja
dokumentatsiooni järgi.
9.14. Elektritoite ühendussüsteemid
9.14.1. Pistikupesad
Üldjuhul teostatakse kaabeldus süvistatuna seintesse või varjatuna ripplagede taga.
Tehnilistes ruumides on kaabeldus ja pistikupesad pinnapealsed.
Niisketes, tolmustes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega pistikupesi.
Kõik ühefaasilised pistikupesad peavad olema varustatud ava sulguriga ehk “lastekaitsega”.
Tugevvoolu pistikupesad ning lülitid peavad olema ühest sarjast (täpsustada sisekujundajaga
tooteseeria).
Kõik niisketes kohtades või väljas asuvate pistikupesade rühmad varustatakse
rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga ≤ 30 mA. Rikkevoolukaitselülititega varustatakse ka kõik
üldkasutatavate pistikupesade grupid. Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi. Pistikupesade
ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm2 ristlõikepindalaga vask juhte.
Pistikupesade paigalduskõrgused (paigaldatakse horisontaalsuunas kõrvuti):
• Pinnapealsed seinapistikupesad h = 1,0 m
• Niiskete ruumide pistikupesad: h = 1,0 m
Muud seadmed paigaldatakse:
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 51
Eelprojekt
• Harukarbid h = 2,2 m
• Termostaadid h = 1,5 m
Pistikupesade paigalduskõrgused täpsustatakse järgmise projekteerimise staadiumil.
9.14.2. Lattliinid
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
9.14.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid
Hoonesiseste magistraalliinidena kasutada tuld mitte levitava PVC isolatsiooniga kaableid. Ristlõike
puhul kuni 16 mm2 kasutada vasksoontega kaableid ja suurema ristlõike puhul üldjuhul
alumiiniumsoontega kaableid. Kaablid märgistada mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega.
Hoonesiseste valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete toitekaablitena kasutatakse PVC
isolatsiooniga kaableid. Pind ja varjatud paigalduse puhul kasutatakse siseruumides kaablit PPJ
(AMCMK), välistingimustes kaablit MCMK (AMCMK).
Teisaldatavate elektritarvitite ühendamiseks kasutada painduvat kummiisolatsiooniga H07RN-F
kaablit, sagedusmuundurilt seadmele häirekindlat MCCMK tüüpi kaablit.
Ühendused teha spetsiaalsete tarvikutega (klemmid jms). Jälgida, et kaablisoonte värvid vastaksid
EVS nõuetele. Installatsioonitööde käigus tähistada kaablid mõlemast otsast skeemijärgsete
tunnustega.
Juhistike paigaldamisel tuleb tagada, et kaablid, juhtmed, nende klemmid ja liited ei saaks
paigaldamise, käidu ega hooldustööde ajal mehaaniliselt kahjustada.
Juhtmed ja kaablid peavad kulgema püst- või rõhtsuunas. Paigaldamisel põrandasse, ristumistel
torustikega ja seintest läbiviikudel paigaldada kaablid kaablikaitsetorudesse.
9.15. Valgustussüsteemid
9.15.1. Üldvalgustus
Valgustuspaigaldis teostada kooskõlas järgmiste normidega:
1. Eesti Standard EVS-EN 12464-1.
2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 70 (07.11.2012, “Hoonete
tehnosüsteemidele esitatavad nõuded).
Ruumi Valgustus- Kontroll- Ühtne Värviesitus- Hooldus- Puhastus-
nimetus tihedus, lx tasapinna räigustegur indeks Ra tegur sagedus
kõrgus UGRL aastas
Abiruumid, 100 põrandal 25, 28 40, 60 0,8 2
koridorid
Olmeruumid 100 põrandal 25 60 0,8 2
Kelder, 50 põrandal 28 60 0,8 2
traforuumid
Tehnilised 200 põrandal 25 60 0,8 2
ruumid
Valgustuse süsteem projekteeritakse lähtudes elektrienergia säästlikkusest, võimalikult lihtsana ja
minimaalselt hooldatavana läbi järgmiste valikute:
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 52
Eelprojekt
• kasutada keskmise elueaga valgusallikaid (ca. 20000 h);
• eri tüüpi lampide ja valgustite arv viia minimaalseks;
• kasutada kergesti hooldatavaid valgusteid.
Kasutatakse põhiliselt madalrõhu-luminofoor- või kompaktlampidega ja kompensatsiooni-seadmega
valgusteid.
Valgustusahelate puhul kasutatakse mitte väiksema kui 1,5 mm2 ristlõikega vaskjuhtmeid.
Valgustusrühma kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv valitakse vastavalt liiteseadmete
valmistaja soovitustele.
Valgustid juhitakse läbi liht-, grupi- või veksellülitite.
Lülitid paigaldatakse horisontaalsuunas kõrvuti:
• Üldjuhul (uksepiidast min. 0,1 m) h = 1,5 m põrandast
Kui ei ole võimalik lüliteid ja nuppe paigaldada horisontaalsuunas kõrvuti siis paigaldatakse
vertikaalsuunas üksteise kohale:
• Üldjuhul (alumine) h = 1,5 m põrandast
9.15.2. Turvavalgustussüsteem
Hoone turvavalgustussüsteem lahendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a
määruse nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, Eesti standardi EVS-EN
1838:2000 “Valgustehnika. Hädavalgustus” ja Eesti standardi EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni
hädavalgustussüsteemid” nõuetele.
Turvavalgustussüsteem põhineb sisseehitatud akuseadmega valgustitel.
Andmed valgustustiheduse ja toimeaja kohta
Kuni 2 m laiuste evakuatsiooniteede horisontaalne valgustustihedus põrandal piki tee keskjoont peab
olema vähemalt 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus vähemalt 0,5 lx.
Paanikavältimisvalgustid paigaldatakse hoone loomuliku valguseta evakuatsiooniteedele ja teistesse
üle 60 m2 kindlaksmääramata evakuatsiooniteega ruumi (tehnilise keldri). Valgustitena kasutatakse
osaliselt üldvalgusteid.
Avatud ala horisontaalne valgustustihedus põrandal (välja arvatud ala servades 0,5 m ulatuses) peab
olema vähemalt 0,5 lx.
Riskialavalgustus paigaldatakse elektrotehnilise seadmete ruumidesse.
Turvavalgustusena kasutatakse üld-või spetsiaalseid valgusteid, mis varustatud autonoomse
akuseadmega, tugiajaga 1 tund.
Süsteemi põhimõtted
Turvavalgustus koosneb evakuatsioonivalgustusest, paanikavältimise valgustusest ja
riskialavalgustusest.
Evakuatsioonivalgustid paigaldatakse väljapääsudele ja evakuatsiooniteede suuna- ja tasapinna
muutumise ning ristumiskohtadesse.
Märkvalgustite mõõtmed peavad vastama nõuetele.
Märkvalgustid põlevad pidevalt.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 53
Eelprojekt
Paigalduse põhimõtted
Turvavalgustite paigaldus peab tagama, et hädavalgustus täidaks alljärgnevad funktsioonid: valgus-
tama evakuatsiooniteede märgistust; tagama evakuatsiooniteede valgustatuse, et võimaldada turvali-
ne liikumine ohutusse kohta ja selle suunas; tagama, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju häi-
renupud ja tuletõrjevahendid on kergesti leitavad ja kasutatavad; võimaldama ohutuse huvides
tehtavaid toiminguid.
9.16. Küttesüsteemid ja seadmed
9.16.1. Elektriküttesüsteemid
Olmeruumidesse ja seadmete ruumidesse seadmete remondi aja jaoks nähakse ette
elektriradiaatorid.
9.16.2. Sulatussüsteemid
Vihmaveerennid ja –torud varustatakse elektrisoojendusega. Vihmaveerennide ja -torude
elektrisoojendus juhitakse termostaadiga, mis on varustatud temperatuuri- ja niiskusanduritega.
9.16.3. Eriküttesüsteemid
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
9.17. Tuleohutussüsteemid
9.17.1. Piksekaitse
Piksekaitse vajadus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 315 “Ehitisele ja selle osale
esitatavad tuleohutusnõuded” alajaama hoone peab olema varustatud piksekaitsega.
Süsteemi põhimõtte
Piksekaitsena käsitletakse käesolevas projektis tulekahju vältimiseks ehitise pikse otsetabamuse ja
sekundaarilmingu ning maapealsete metallist tehnosüsteemide kaudu ehitisse siseneva või seal
tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest kaitsvat seadet.
Hoone katusele projekteeritakse II kaitseklassi piksekaitse võrk (võrgu silmus 10x10 m).
Paigalduse põhimõtte
Alajaama hoone katusele paigaldatakse piksekaitse võrk mis ühendatakse allaviikudega
maanduskontuuriga (kuulub alajaama elektripaigaldise projekti mahtu - ELEKTRIZACE ŽELEZIC
PRAHA a.s. Eesti filiaal).
Trafokambrite seinale paigaldatakse piksekaitse varras mis ühendatakse allaviiguga
maanduskontuuriga (kuulub alajaama elektripaigaldise projekti mahtu - ELEKTRIZACE ŽELEZIC
PRAHA a.s. Eesti filiaal).
9.17.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid
Kasutuspiirkond
Mehaaniline suitsueemaldus hoones ei ole ette nähtud. Suitsuärastus toimub välisseintes asuvate
ventilatsioonirestide kaudu.
Automaatsed tulekustutussüsteemid puuduvad.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 54
Eelprojekt
Süsteemi üldpõhimõtted
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
Paigalduse põhimõtted
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
9.18. Tulekaitse
Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite
paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega),
akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele.
9.19. Lisad
Antud seletuskirja osa kohta lisad puuduvad.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 55
Eelprojekt
10. Nõrkvoolu välisvõrk
10.1. Üldandmed
10.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Käesolevas projekti osas on lahendatud sidekanalisatsiooni projekteerimine EVR sidekaevust kuni
uue alajaama hooneni, liugvärava juhtimiskaabel, trafode õlivannide tasemeandurite kaabel, trafodele
suunatud kaamerate nõrkvoolu kaabel.
10.1.2. Alusdokumentatsioon
10.1.3. Lähteandmed
• Arhitektuurosa eelprojekt (Avo Seppel AB poolt; 16.12.2013)
• Vertikaalplaneering (Estkonsult OÜ poolt; 10.01.2014)
Ehitusuuringud
Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid.
Normdokumendid
Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente nii-
võrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.
Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:
1. Ehitusseadus
2. MKM määrus nr. 99 “Liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord”,
11.12.2006
Projekteerimisel kasutatud olulisemate standartide loetelu:
1. EVS-EN 60529:2001 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)”
2. EVS 843:2003 “Linnatänavad”
3. Elion Ettevõtted AS “Liinirajatiste projekteerimine”
Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:
1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010.a
määrus nr 67
2. EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt
3. EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt
4. EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri
5. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele
10.2. Olemasolev
Olemasolevaste rajatistega antud projektis tegemist ei ole.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 56
Eelprojekt
10.3. Sidevarustus
10.3.1. Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid
Hoone andmeside võrgu ühendus kuulub alajaama elektripaigaldise projekti (ELEKTRIZACE
ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal) koosseisu.
Hoone telefonivõrgu ühenduseks hoone telefoni krossini paigaldatakse telefonikaabel olemasolevast
alajaama hoone telefonikrossist.
10.3.2. Sidevõrgu haldaja ja tarbija kohustused
Töövõtja ehitab sideliinid vastavalt käesoleva projektile.
10.3.3. Kaablikanalisatsioon
Kaablite paigaldamiseks on projekteeritud vajalikud kaitsetorud pinnases.
10.3.4. Side kaabelliinid
Sidekanalisatsioon paigaldada sõidutee ja parkla all 1,0 m sügavusele A-kategooria, kõnnitee ning
murukatte all 0,7m sügavusele B-kategooria kaablikaitsetorusse.
Nõrkvoolukaablid paigaldada paigaldada sõidutee ja parkla all 1,0 m sügavusele survetugevusega
750 N , kõnnitee ning murukatte all 0,7m sügavusele survetugevusega 450 N kaablikaitsetorudesse
Kaabli minimaalsed püstkaugused ristumistel tehnovõrkudega (paigaldatav kaabel torus):
0,3 m – veetoru ja kanalisatsioon; 0,2 m - sooja toru; 0,05 m – sidekanalisatsioon, juhtimiskaablid
torus; 0,1 m – gaasitrass (PE); 0,1 m – elektrikaabel PVC kaablikaitsetorus
Minimaalsed rõhtkaugused:
0,5 m – veetoru ja kanalisatsioon; 0,3 m - sooja toru; 0,0 m – sidekanalisatsioon, juhtimiskaablid
torus; 0,5 m – gaasitrass; 0,25-0,5 m – elektrikaablid torus;
10.3.5. Teised nõrkvoolu kaabelliinid
Käesoleva projekti raames ehitatavad kaabelliinid jäävad uute paigaldatavate pinnasekatendite
alasse ja eraldi katete taastamist teostada vaja ei ole.
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
10.3.6. Kaablikanalisatsiooni ja kaabelliinide trassidel katendite taastamise põhimõtted
Käesoleva projekti raames ehitatavad kaabelliinid jäävad uute paigaldatavate pinnasekatendite
alasse ja eraldi katete taastamist teostada vaja ei ole.
10.4. Olemasolevate trasside ümbertõstmine
Antud objektil nimetatud ümbertõstmised puuduvad.
10.5. Lisad
Antud seletuskirja osa kohta lisad puuduvad.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 57
Eelprojekt
11. Hoone nõrkvoolupaigaldis
11.1. Üldandmed
11.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Projektis lahendatakse Järve raudteejaama järgmised hoone nõrkvoolu süsteemid:
• Tulekahjusignalisatsioon
• Valvesignalisatsioon
• Videovalve kaamerad
• Läbipääsu süsteem
11.1.2. Alusdokumendid
Lähteandmed
• Arhitektuurosa eelprojekt (Avo Seppel AB poolt; 16.12.2013)
Ehitusuuringud
Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid.
Normdokumendid
Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente
niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.
Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:
1. Ehitusseadus
2. Elektriohutusseadus
3. Seadmete energiatõhususe seadus
4. Vabariigi valitsuse 27. oktoobri 2004 a. määrus nr. 315 “Ehitisele ja selle osale
esitatavad tuleohutusnõuded”
5. Siseministri 07.01.2013. a. määrus nr. 1 “Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”
Projekteerimisel kasutatud olulisemate standardite loetelu:
1. EVS-EN 60529 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed”
2. EVS 812-7:2008 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,
tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”
3. EVS-EN 60849:2003 “Häireteadustuse helisüsteemid”
4. EVS-EN 54 - “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem”
5. CEN/TS 54-14:2004 “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem – Osa 14:
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse
eeskiri”
6. EVS-EN 50131 - “Alarm systems – Intrusion and hold-up system”
7. EVS-EN 50132 - “Alarm systems – CCTV surveillance systems for use in security
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 58
Eelprojekt
applications”
8. EVS-EN 50133 - “Alarm systems – Access control systems for use in security
applications”
9. EVS-EN 50174:2009 – “Information technology – Cabling installation”
10. EVS-EN 50083-2:2007 – “Televisiooni-, heli- ja interaktiivse multimeedia signaalide
kaablijaotussüsteemid. Osa 2: Seadmete elektromagnetiline ühildavus”
11. EVS-EN 50083-8:2007 – “Telelevisiooni-, heli- ja interaktiivse multimeedia
signaalide kaabelijaotussüsteemid. Osa 8: Võrkude elektromagnetiline ühildavus”
12. EVS-EN 50173-1:2007 “Information technology – Generic cabling systems Part 1:
General requirements”
13. EVS-EN 50174-1:2009 “Information technology – Cabling installation – Part 1:
Specification and quality assurance”
Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:
1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri
2010.a määrus nr. 67
2. EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt
3. EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt
4. EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri
5. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele
11.2. Olemasolev
Projekteeritav hoone on uusehitus ja ei oma olemasolevaid süsteeme.
11.3. Üldandmed
11.3.1. Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime
Hoone andmeside võrgu ühendus nähakse ette olemasolevast administratiivhoonest.
Hoone telefonivõrgu ühenduseks uue hoonesse paigaldatakse telefonikross, mis ühendatakse kaab-
liga VMOHBU 10x2x0,5 olemasoleva alajaama hoone telefoni krossiga.
11.3.2. Sidevarustuse seos andmeside, telefoniside ja TV-süsteemidega
Käesoleva projekti mahus paigaldatakse töökohal andmeside (LAN+telefon) pistikupesad millised
ühendatakse andmeside jaotlaga ja telefonikrossiga. LAN lahendatakse tööprojekti staadiumis optika
kaabli baasil ja telefon vastavalt punktile 11.3.1.
11.4. Kaabliteed
Nõrkvoolu kaablid projekteeritakse peamiselt oma kaabliredelitele.
Kõik kaablid, ühenduskarbid ja muud seadmed tähistatakse. Tähistused tuuakse ära tööprojektis
ning teostusjoonistel.
Tugev- ja nõrkvoolu kaablid on osaliselt ette nähtud paigaldada ühistele kaabliteedele. Tugev- ja
nõrkvoolu kaablite vahel tagada vahemaa vähemalt 100 mm ja eraldada nad terasest vaheseinaga.
Nõrk- ja tugevvoolu kaablite paigaldamine ühisele kaabliteele teostada kooskõlas standardi EVS-EN
50174:2009 nõuetega.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 59
Eelprojekt
Installatsioon teostada selliselt, et ekspluatatsiooni käigus oleks välditud kaablite vigastamine.
Juhtmestiku läbiviimisel seintest kasutada PVC torusid ja peale juhtmestiku paigaldamist tihendada
torude otsad mittepõleva või raskestipõleva hermeetikuga vastavalt seinte tulepüsivuse astmele.
11.5. Andmesidesüsteemid
11.5.1. Üldkaabeldus
Üldkaabelduse põhimõtted
Andmesidevõrk teostatakse vastavalt cat.5E tingimustele keskpunktiga andmeside jaotlas.
Magistraalkaabelduse põhimõtted
Antud objektil nimetatud süsteemid ei kuulu käesoleva projekti mahtu.
Paigalduse põhimõtted
Töökohale nähakse ette andmeside (LAN+telefon) pistikupesa 2xRJ45, mis ühendatakse kaablitega
UTP 4x2x0,5 cat 5E hoone andmeside jaotlasse ja telefonikrossi.
11.5.2. Eriotstarbeline andmesidevõrk
Lahendatakse elektripaigaldise projektiga (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal).
11.6. Telefonisüsteemid
11.6.1. Telefonivõrk
Telefonivõrk hoones teostatakse vastavalt cat.5E tingimustele keskpunktiga telefoni krossis.
11.6.2. Traadita telefonivõrk
Antud objektil nimetatud süsteemid ei kuulu käesoleva projekti mahtu.
11.6.3. Fonolukusüsteem
Antud objektil nimetatud süsteemid ei kuulu käesoleva projekti mahtu.
11.6.4. Kiirtelefonisüsteem
Antud objektil nimetatud süsteemid ei kuulu käesoleva projekti mahtu.
11.7. Tulekahjusignalisatsioon
Tulekahjusignalisatsiooni (ATS) paigaldamisel järgida Siseministri 7. jaanuar 2013. a. määruse nr.1
“Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignali-
satsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” nõudeid.
ATS komponendid peavad omama EV kehtivat vastavussertifikaati. Kõik kasutatavad seadmed pea-
vad sobima omavaheliseks koostööks.
Hoonesse on ette nähtud paigaldada tulekahjusignalisatsioon. Häire antakse andurisse integreeritud
sireeniga.
Tulekahjusignalisatsiooni eesmärk on võimaliku põlengu varases staadiumis avastamine (nii käsitea-
dustite kui andurite abil) ning häire käivitamine. Häire edastatakse häirekelladega kogu hoonele.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 60
Eelprojekt
Hoonesse paigaldatakse konventsionaalne automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS).
Hoone 1 korrusele seadmete ruumisse paigaldatakse keskseade.
Normaalse keskkonnaga ruumides kasutatakse üldjuhul optilisi suitsuandureid. Tulekahjuteatenupud,
millega edastatakse tulekahjuteade käsitsi keskseadmesse, paigaldatakse evakuatsiooniteedele,
väljapääsu lähedusse 1,5 m kõrgusele põrandapinnast.
Lähtudes tehnilise spetsifikatsiooni CEN/TS 54 soovitusest ei tohiks kaugus lähima
tulekahjuteatenupuni hoone mistahes punktist piki evakuatsiooniteed ületada 30 m.
Häire korral keskseadmest edastatavad signaalid:
• Ventilatsiooniseadmete blokeerimine
• Käivitatakse häirekellad
Keskseadmele peab jääma vaba kontakt, et vajadusel oleks võimalik hakata häiret edastama
Häirekeskusesse.
Alarmseadmetena nähakse ette häirekellad. Andurite, nuppude ja alarmseadmete kaitseastmed
peavad vastama ruumi keskkonnale. Enne paigaldustöid täiendavalt kontrollida häirekellade kaabli
sobivust lähtuvalt valitavate alarmseadmete voolutarbest ja tehnilistest näitajatest.
Keskseade varustatakse akuseadmega milline tagab pärast toite katkemist süsteemi töö 72 tundi
valverežiimis ja täiendavalt 0,5 tundi häirerežiimis. Tugiaega võib vähendada vastavuses kehtivate
eeskirjadega. Keskseadme võrgutoide kuulub tugevvoolu mahtu ja lahendatakse tugevvoolu
projektiga.
Andurite ahelate kaabeldus teostatakse keerutatud paaridega signalisatsioonikaabliga, näiteks
MMSA 4x0,8+0,8, häirekellade ja väljundahelad (häirekellad) tulekindla kaabliga tulepüsivusega min.
30 minutit, näiteks Prysmian FP200 Gold 2x1,0.
ATS paigaldamine, vastuvõtmine ja ekspluatatsioon teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Süsteemi paigalduse järel süsteem testida ja koostada teostusjoonised. Testide tulemused ja
teostusjoonised esitada peatöövõtjale ning hoone valdaja esindajale. Töövõttu kuulub ka väljaõppe
korraldamine.
11.8. Valvesignalisatsioon
Hoonesse nähakse ette valvesignalisatsioonisüsteem ruumide valveks, mille keskseade paigalda-
takse seadmete ruumi. Anduritena kasutatakse põhiliselt magnetkontakte. Metallustel kasutatavad
magnetkontaktid peavad olema ette nähtud kasutamiseks spetsiaalselt metallustel. Andurite kaabel-
dus teostada kaabliga näiteks 4x0,22.
Hoone sissepääsu ukse juurde paigaldatakse summeriga varustatud LCD sõrmistik. Sõrmistiku kaa-
beldus teostada kaabliga U/UTP 4x2x0,5.
Kõik valvesignalisatsiooni ahelad varustada tamperahelaga. Valvesignalisatsioon varustatakse auto-
noomsete akuseadmetega. Reservtoite tööaeg on 12 h, kuid täpsustatakse täiendaval koos valvetee-
nust osutava organisatsiooniga. Keskseadmete võrgutoide kuulub tugevvoolu mahtu ja lahendatakse
tugevvoolu projektiga.
Valvesignalisatsiooni häire edastamine lahendatakse eraldi valveteenust osutava organisatsiooni
poolt. Keskseade varustada telefoniühendusega.
Täpne valvesignalisatsiooni ülesehitus, valvestatavad piirkonnad ja ruumid määratakse projektee-
rimistööde järgmiste staadiumite koostamise käigus. Kasutatavate valveseadmete kaitseastmed pea-
vad vastama ruumi keskkonnale.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 61
Eelprojekt
Süsteemi paigalduse järel süsteem testida ja koostada teostusjoonised. Testide tulemused ja
teostusjoonised esitada peatöövõtjale ning hoone valdaja esindajale. Töövõttu kuulub ka väljaõppe
korraldamine.
11.9. Läbipääsusüsteemid
Hoone välisuksed varustatakse läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem integreeritakse hoone
valvekeskusega ja peab olema ühildatav Eesti Raudtee AS kasutuses oleva läbipääsu süsteemiga.
Autoväravale paigaldatakse juhtiv avamismehhanism ja jalgvärav varustatakse elektroonilise lukuga
ning automaatsulguritega.
Peale läbipääsusüsteemide paigaldamist süsteem testida ja koostada teostusjoonised. Testide
tulemused ja teostusjoonised esitada peatöövõtjale ning hoone valdaja esindajale.
11.10. Videovalve
Hoone vahetus läheduses (raadius kuni 30m) nähakse videovalve. Videovalveks nähakse ette
videokaamerad hoone välisseintel.
Täpne videovalve ülesehitus, valvestatavad piirkonnad ja ruumid määratakse projekteerimistööde
järgmiste staadiumite koostamise käigus. Kasutatavate videovalve seadmete kaitseastmed peavad
vastama ruumi keskkonnale.
11.11. TV-võrk
Antud objektil nimetatud süsteemid ei kuulu käesoleva projekti mahtu.
11.12. Heliedastussüsteem
Antud objektil nimetatud süsteemid ei kuulu käesoleva projekti mahtu.
11.13. Muud infoedastussüsteemid
Lahendatakse elektripaigaldise projektiga (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal).
11.14. Eriotstarbelised nõrkvoolusüsteemid
Lahendatakse elektripaigaldise projektiga (ELEKTRIZACE ŽELEZIC PRAHA a.s. Eesti filiaal).
11.15. Tulekaitse
Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite
paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega),
akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele.
Tulekahjusignalisatsiooni väljundahelad (häirekellad) teostatakse tulekindla kaabliga tulepüsivusega
min. 30 minutit, näiteks Prysmian FP200 Gold 2x1,0
11.16. Lisad
Antud seletuskirja osa kohta lisad puuduvad.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 62
Eelprojekt
12. Töötervishoid ja tööohutus
Hoones puuduvad statsionaarsed töökohad.
13. Keskkonnakaitse
Hoones puuduvad keskkonda kahjustavad tegevused.
Hoone rajamisel ei tekitata keskonnakahjusid.
Maha tuleb võtta 5 puud (vt ka puittaimede dendroloogilist hinnangut – projekti lisa 4).
Ehitus- ja lammutusprahti tuleb käsitleda vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.
Sademeveed immutatakse krundi haljasalale.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 63
Eelprojekt
14. SUMMARY
Site plan and architecture
The aim of this design is to provide a solution for the Estonian Railways Ltd. Järve electrical sub-
station building construction.
The building site is located in Tallinn, Kristiine district, Tuisu tn 1. There are buildings of an existing
substation and other infrastructure on the site. The access roads are available and are to be stored.
The access road from the north-west Tuisu street is covered with asphalt. The immediate surround-
ings of the building are going to be asphalted.
The designed building is an one-story insulated structure of Columbia-stone blocks and with monolith
concrete bearing structures. It is going to store electrical appliances.
The expected life of the building is 50 years.
The altitude on the building floor is 0,00 = 37,10 abs
A galvanized welded panel mesh fence with height of 200 cm will be built around the substation.
Fire resistance class of the building is TP1.
Structures
The building has been designed with shallow foundations of cast-in-situ reinforced concrete. Internal
and external walls are stacked of hollow blocks (Columbia-stone block). The building has a shallow
gable roof.
The floors on the ground have been designed of reinforced concrete. Constructional type PP01.
The socle wall of the building has been designed of reinforced Columbia-stone blocks filled with con-
crete, a block width of 190 mm. Constructional type SO01. The socle vertical surface is hydro isol-
ated form outer surface. The socle is insulated and covered with building board.
The external walls of the building have been designed of Columbia-stone blocks, a block width of 190
mm. Constructional type VS01. The walls are insulated and plastered.
The internal walls of the building have been designed of Columbia-stone blocks, a block width of 140
mm and 190 mm. Constructional types SS01, SS02 and SS03.
The bearing structures of intermediate floors are made of cast-in-situ reinforced concrete. Construc-
tional type VL01. Fire resistance REI 120 of intermediate floors is ensured with proper protective lay-
er for reinforcement.
The bearing structure of roof ceilings are nail-plated timber roof trusses. Constructional type KL01.
Roof ceiling is insulated. Rain waters are drawn off from roofs with gutters and external drainpipes.
Heating, ventilation and cooling
An electric heating system is designed for the building. It is necessary when the substation is not
working.
A mechanical supply and exhaust ventilation has been designed for the building, witch must ensure
that the ventilation in the rooms is in accordance with the standard EVS -EN 13779:2007 and the air
temperature in cable basement, reactor compartment and transformer rooms stays below the per-
missible value.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 64
Eelprojekt
A cooling system has been designed for the building, which, along with the ventilation system has to
ensure the air temperature in switchgear and automation rooms below +25 °C.
The external parts of the cooling facilities are mounted on external wall. Cooling facilities are
equipped with manufacturer's automation system, which regulates the cooling capacity according to
the room air temperature. The cooling facilities must be completed with winter gear. Working of the
cooling facilities must be ensured also with the ambient air temperature of -30 °C.
Water supply and sewerage
Water supply is connected to all appliances in sanitary units.
An electric boiler with a capacity of 10L is mounted to supply hot water for sanitary units.
Water supply source is a DN 100 water piping on property. Water supply uses existing local network.
New connection with existing network is made inside adjecent building. New connection is after exist-
ing water metering post.
External fire fighting of the premises takes place on the basis of existing fire hydrant.
All facilities located in the sanitary units are connected to the sewerage. The designed building
sewage is connected with existing sewage pipeline (d150 mm).
Rain water is discharged towards a natural fall in the green area.
An external rain water drainage has been designed for the building.
The rain water from the open part of transformers (which may contain oil) is collected in a pit below
the transformers and can be pumped out.
External network of strong-current
The design provides relocating the medium-voltage cables, which are located under the designed
substation building.
The design foresees exterior lighting for the facade and around substation.
Strong-current installation of the building
The design solves following auxiliary power systems for the substation building:
• General lighting
• Emergency lighting
• Sockets network
• Buildings lightning protection, grounding and potential equalization
• Electrical installation for HVAC and WS systems
External network of weak-current
New communication cable pipeline is designed from existing EVR cable chamber to new substation
building.
Weak-current installation of the building
The design solves following weak-current systems of Järve substation:
• Fire alarm
• Alarm system
• Video surveillance cameras
• Access control system
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 65
Eelprojekt
15. ИТОГИ
Генплан и архитектура
Цель данного проекта — представить решение для строительства здания транспортной
подстанции Ярве АО Eesti Raudtee.
Грунт под проектируемое здание находится в Таллинне в районе Кристийне, по адресу Туйсу
1. На территории грунта расположены здания существующей подстанции и прочая
инфраструктура. Существующие подъездные дороги подлежат сохранению. От расположенной
на северо-западе от улицы Туйсу к грунту ведет дорога с асфальтовым покрытием.
Территория в непосредственной близости от проектируемого здания будет асфальтирована.
Проектируемое здание является одноэтажным утепленным сооружением из пустотных блоков
(Columbia) и несущих конструкций из монолитного железобетона. В здании планируется
разместить электрооборудование.
Планируемый срок эксплуатации здания 50 лет.
Пол здания находится на высотной отметке 0,00 = 37,10 абс.
Вокруг подстанции будет возведено ограждение высотой 200 см из оцинкованных сварных
панелей.
Класс огнестойкости здания TP1.
Конструкции
Фундамент здания — низкий из монолитного железобетона. Внутренние и внешние стены
выложены из пустотных блоков. Крыша здания — низкая двускатная.
Пол на грунте планируется из железобетона. Тип конструкции PP01.
Цокольная стена здания планируется из армированных и забетонированных пустотных блоков
шириной 190 mm. Тип конструкции SO01. Вертикальная подземная поверхность стен здания
(фундамент, подвальная стана) и цоколь полностью покрыты рулонной гидроизоляцией (SBS).
Также цоколь утеплен и покрыт строительными плитами.
Внешние стены здания планируется выложить из частично армированных забетонированных
пустотных блоков шириной 190 мм. Тип конструкции VS01. Стены утеплены и отштукатурены.
Внутренние стены здания планируется выложить из пустотных блоков шириной 140 и 190 мм.
Типы конструкций SS01, SS02 и SS03.
Несущие перекрытия выполнены из монолитного железобетона. Тип конструкции VL01.
Огнестойкость перекрытий обеспечивается защитным слоем арматуры, соответствующим
классу REI 120.
Несущая конструкция кровли представляет собой стропильные деревянные фермы. Тип
конструкции KL01. Кровля утеплена. Отвод дождевой воды с крыши осуществляется по
водостоку снаружи здания.
Отопление, вентиляция и кондиционирование
Для отопления здания предусмотрена электрическая система отопления, которая
используется при нерабочем режиме подстанции.
Для вентиляции здания предусмотрена механическая приточно - вытяжная вентиляция, которая,
согласно стандарту EVS-EN 13779:2007, должна обеспечивать воздухообмен в помещениях и
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 66
Eelprojekt
температуру в кабельном подвале, в помещении реактора и в трасформаторных ниже максимально
допустимого значения.
В здании запроектирована система кондиционирования, которая совместно с системой
вентиляции должна обеспечивать в помещениях распредустройств и КИП температуру воздуха
ниже +25 °C.
Внешние блоки установок размешаются на наружной стене. Мультисплит-системы укомплектованы
системой автоматики, которая регулирует мощность охлаждения согласно температуре воздуха в
обслуживаемом помещении. Установки должны быть укомплектованы для работы в зимних
условиях и работать при температуре наружного воздуха -30°C.
Водоснабжение и канализация
К водоснабжению подключено все оборудование, расположенное в санузлах.
Снабжение санузлов горячей водой происходит за счет электрического бойлера объемом 10 л.
Источником водоснабжения является расположенный в здании водопровод DN 100 мм.
Снабжение подстанции водой происходит на базе внутренней сети, кроме счетчиков воды.
Соединение с существующим трубопроводом производится в соседнем здании.
Наружное пожаротушение здания решено на базе существующего гидранта.
Все расположенное в санузлах оборудование подсоединяют к канализации. Спуск канализации
— расположенный в здании канализационный трубопровод d150 mm.
Дождевая вода направляется в зеленую зону.
В здании предусмотрен наружный водосток для отвода дождевой воды.
Осадки, попадающие на открытые трансформаторы, собирают в находящееся под
трансформатором углубление и вывозят прочь (т.к. в данном случае осадки могут содержать
масло).
Внешняя сеть высокого тока
Проектом предусмотрен перенос находящегося под зданием кабеля среднего напряжения за
пределы фундамента здания.
Также проектом предусмотрено внешнее освещение фасада и площадки.
Установка систем высокого тока
В рамках проекта представлены решения для следующих систем для собственных нужд
здания подстанции:
•общее освещение
•освещение безопасности
•система розеток
•молниезащита здания, заземление и выравнивание потенциалов
•установка электрооборудования для систем отопления, вентиляции, водоснабжения и
канализации
Внешняя сеть слабого тока
В данной части проекта спроектирована канализация связи EVR от колодца кабельной связи
до нового здания подстанции.
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)
Töö B341 Järve ja Keila veoalajaamade ehitusprojekt
Köide II. Järve veoalajaam. Seletuskiri ja joonised Lk. 67
Eelprojekt
Установка систем слабого тока
В проекте представлены решения для следующих систем слабого тока здания ж/д станции
Ярве:
• пожарная сигнализация
• охранная сигнализация
• камеры видеонаблюдения
• система пропуска
B341_EP_Seletuskiri_Jarve.odt (24.1.14 16:28)