Terje Talv Teie 18.06.2021
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Meie 20.10.2021 nr 15-1/3851-12
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu ettepanekutele
Austatud proua Talv
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud
ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd valdkondlike ministeeriumite ja
ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad.
1. Toote oma kirjas välja, et visuaalsete mõjude käsitlus on planeeringu seletuskirjas
niivõrd tingimuslik, et arendajal ei teki kindlustunnet piirkonna arenduste
läbiviimiseks. Olete seisukohal, et on mõistlik, et tuuleparkide visuaalset mõju
soovitakse vähendada, kuid seda ei ole võimalik läbi viia viisil, et neid visuaalselt
üldse näha ei ole.
Esmalt juhime tähelepanu, et pärast käesoleva aasta juunikuus avalikustatud
planeeringulahendusele esitatud ettepanekute läbitöötamist oleme teema täpsustamiseks
teinud tihedat koostööd Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise eest vastutava
Keskkonnaministeeriumi ekspertidega. Koostöö tulemusel on planeeringu materjale
tuuleenergeetika arendusalade elluviimisega kaasneva visuaalse mõju osas korrigeeritud.
Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude
hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet
täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala
jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on
ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja
selgitab nii kasutatud mõisteid kui üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks
juhtnööriks edaspidistes etappides, vaid selgitab üleriigilise mereala planeeringu mõjude
hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist tuulikutest vaba rannikuvaadet, vaid
toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. Kuna
väljatoodud rannikulõigud koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes
maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade
informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade
jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb,
selgub järgmises etapis läbiviidava analüüsi käigus. Eesti mereala planeeringus on antud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
suuniseid (soovitatav järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega
tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega.
Hoonestusloa etapis visuaalsete mõjude hindamise hõlbustamiseks on
Rahandusministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud
juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise
metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ (juhendmaterjali koostajateks olid
maastikuarhitektid, sh Ühendkuningriikides tuuleparkide visuaalse mõju hindamise
kogemusega ekspert). Juhendmaterjalis on rahvusvahelisele praktikale tuginedes välja
toodud, et kohalikuks mõjupiirkonnaks on ~20 km tuulikutest, mille kaugusel ja sellest
lähemal võivad 200 m ja kõrgemad tuulikud põhjustada märkimisväärseid visuaalseid efekte.
Ca 50 km on orienteeruvaks nähtavuskauguseks ja antud kaugusega tuleb arvestada visuaalse
mõju hindamisel. Seega oleme samuti seisukohal, et tuulikute nähtavaks jäämine on
paratamatus, kuid eesmärk on läbi planeeringus seatud suuniste leida tuulikute formatsioone,
mis on võimalikult väiksema visuaalse mõjuga ja metoodiliselt selgetel alustel hinnata
visuaalseid ja maastikule avalduvaid mõjusid ka keskkonnamõju hindamise ning hoonestusloa
etapis.
2. Olete seisukohal, et oluline on mitte tuua mereala planeeringusse sisse piiranguid, mis
tulevikus takistavad parima ja efektiivseima tehnoloogia kasutuselevõttu ja viitate
samale kõrguslikule suurusjärgule ptk 5.6.5 ning märgite, et uued tuulikud on
varasematest märkimisväärselt kõrgemad.
Nõustume, et tuulikute kõrguse suurenemine on olnud kiires arengus ja ilmselt lähiajal see
jätkub. Samas toome välja, et tuulikute kõrgus kajastub planeeringu seletuskirjas ptk 5.6.2,
tuuleenergeetika arendamise lähtekohad ja ei ole sätestatud konkreetse tingimusena. Sama
kõrguslik suurusjärk kajastub tuuleenergeetika arendamise suunises (so soovituses) nr 9
põhimõttelise eelistusena rannikule lähimate tuuleparkide puhul, et leevendada mh visuaalset
mõju.
Vajadus planeeringus välja tuua tuuleenergeetika arendamise lähtekohad tuleneb nii sisulistest
planeeringu elluviimisega seonduvatest aspektidest, kui mh Riigikohtu lahenditest, mis
nõuavad selgust mõjude hindamise aluseks olevas lahenduses ka strateegilisel tasandil.
Eelnevast tulenevalt ja tuginedes ka 2020.a sügisel arendajate hulgas läbiviidud küsitluse
tulemustele lisati planeeringusse planeeringu elluviimise perioodil eeldatav paigaldatavate
tuulikute kõrgus (tipukõrguse suurusjärguna 300 m). Tuulikute eeldatavat kõrguslikku
suurusjärku tuuleenergeetika arendamise lähtekohana ei ole planeeringu elluviidavuse ja
õiguskindluse tagamiseks võimalik seletuskirjast eemaldada. Leevendamaks ohtu, et
kõrguslik suurusjärk osutub tuulikute püstitamisel takistuseks, oleme täpsustanud
planeeringus loamenetluse/KMH tasandile seatavaid tingimusi ja suuniseid.
3. Märgite, et nn reservalade määramine loob õiguslikku segadust ja pärsib valdkonna
arengut, jääb ebaselgeks millal ja mis tingimustel alasid tuuleenergeetika
arendamiseks päriselt kasutada saab. Toote välja, et kuna tuuleenergeetika alasid on
nii ehk naa tugevalt kärbitud on otseselt sobivatele aladele lisapiirangu seadmine
ebaõiglane ja seab Eesti meretuule projektid lähinaabritega konkurentsis halvemasse
olukorda.
Vastuseks märgime, et nn reservalad on oma olemuselt kompromissettepanek, milleni on
jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti.
2
Selleni jõudmiseks tehti väga põhjalik andmetel tuginev eeltöö valdkondlike huvidega
ministeeriumite esindajate osalusel, kes esindasid oma seisukohtade raames ka asjakohaste
huvigruppide huve. Eesti mereala planeeringu seletuskirja kalanduse peatüki 5.2 suunised
näevad muuhulgas ette vaba juurdepääsu säilitamist kalastusaladele (rannikupüük ja
traalpüük), kalasadamatele ja lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks kasutamiseks. Kuigi
kogu Eesti traalpüügialadest jääb kavandatavatele tuuleenergeetika aladele 4,3% ja kogu
Eesti traalpüügist moodustab nendelt aladelt püütud kogus alla 10%-i, on piirkondlikult
kalandussektorile siiski mõju suur, kui nendel aladel ei ole võimalik traalpüüki enam läbi viia.
Näiteks Liivi lahes kavandatav tuuleenergeetika ala kattub sealse traalpüügi alaga 92%
ulatuses. Kalapüügi näol on tegemist traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline
(traalpüügi hooaeg kestab jaanuar-aprill ning september-detsember) ja mida viljelevad
kohalikud kalurid. Tehtud on investeeringuid sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise
ettevõtetesse jms. Eriti keeruline on olukord Liivi lahes, kus kalapüüki on juba täna erinevate
meetmetega oluliselt piiratud ja koosmõjus Pärnu mereala planeeringus kavandatud
tuuleenergeetika ala ning Läti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala
realiseerimisega hõlmatakse oluline osa hetkel traalitavast Liivi lahest. Eelnevast lähtuvalt on
kalurite huvigrupp teinud ettepaneku Liivi lahe ala (tuuleenergeetika ala nr 1) täielikult
planeeringust eemaldada (sama ettepanek on Kalurite Liidu puhul tehtud uuesti ka
18.06.2021).
Tuuleala nr 2 puhul on kalurite huvigrupp seisukohal, et traalpüügi uutele aladele nihkumine
ei ole võimalik ning majanduslik mõju on arvestatav. Sõit kalapüügipiirkonda ja piirkonnast
tagasi pikeneks, suureneks nii ajaline kulu (koosmõjus ilmastikuriskidega) kui kütusekulu.
Sealhulgas mõjutab ajakulu suurenemine kala kvaliteeti eriti sügisel ja kevadel, kuna
ajavahemik püügilt töötlemisse oleks suurem. Samuti on probleemiks tormikindlus – tihti on
võimalik teatud tuulega kusagil püüda, nn kalda all, kui nüüd need püügirajoonid ära kaovad,
siis väheneb ka püügipäevade arv aastas. Teatud tormistel kuudel on püügipäevi väga vähe ja
kaugele kala traalima minna ei ole võimalik.
Kalurite argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse kompromissi
– vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga kattuvatel aladel
toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks
tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja ala nr 2 6%.
Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2.
Maaeluministeerium tugines oma seisukoha kujundamisel 2017-2020 aastate traalpüügi
andmetele ja valdkonnaga seotud sadamate majandustegevuse näitajatele. Samuti esindas
ministeerium seeläbi protsessis olulise huvigrupi ehk traalpüügiga tegelevate kalurite huve.
Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala
planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid ei ole kõiki
erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Piisavate
alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Oma
seisukohtade kujundamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka
huvirühmaga koostööd. 2020. aasta sügisel viidi ministeeriumite eestvedamisel läbi ka
arendajate hulgas kirjalik küsitlus, mille kokkuvõttes oli sektor samuti seisukohal, et
tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada.
3
Ministeeriumite vahel arutati ka võimalusi määrata tingimused, mis võimaldaksid
tuulikuparkides traalida. Paraku sellest võimalusest praegu olemasolevate teadmiste juures
loobuti, kuna leiti, et see kätkeb endas siiski ohtu, nt suurema tuule korral või põhjas olevate
võimalike takistuste (kivid, kaablid korralikult süvistamata vms) tõttu. See vajaks ka
igakordselt hoonestusloa etapis keerukaid läbirääkimisi, mis ei pruugi anda tulemust ja tagada
võrdset kohtlemist ning rahvusvahelisest praktikast ei ole teadaolevalt näiteid, kus aktiivne
traalimine tuuleparkides oleks võimalik nõnda, et see oleks meie oludesse üle kantav.
Traalpüügi ja tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste
majandusvaldkondadega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus arvestava
kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi
liikumist. Tasakaalustatud erinevaid huve arvestava planeeringulahenduse menetluse
jätkamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja ehk otsustaja, Vabariigi Valitsus, teeks
asjakohase vaheotsuse ning protsessi saaks jätkata. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse ja
kaaludes kõiki esitatud olulisi argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja
pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata osa aladest reservi. Otsuse
tegemisel ja erinevate variantide kaalumisel arvestati võimalike mõjudega mõlemale
sektorile. Selline oli erinevate huvide kaalumisest tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja
poolt saavutati.
Reservaladeks määrati need, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega.
Reservalade kasutuselevõtt on võimalik pärast 2027. aastat, kui teistel meretuule
arendamiseks sobilikel aladel tehtud menetlusprotsessidest on selgunud, et nendel aladel ei
ole võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. Piisavaks mahuks loetakse 70% kõigi
tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade (sh reservalad) mahust. See tähendab, et kuni
2027 aastani reservalasid tuuleenergeetika arendamiseks ei kasutata ehk ka hoonestusloa
taotluste menetlus reservaladel ei ole seni võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus
planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg 1).
Pärast 2027. aastat on võimalik reservalad võtta kasutusele, kui seni läbiviidud
menetlusprotsesside tulemusel on selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks
sobivaid alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametiga alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid
menetlusprotsesse ja uuringuid. Reservalade kasutusele võtmisele eelneva analüüsi põhjal
antakse Vabariigi Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus
jätkutegevuste läbiviimiseks.
Täpsustasime mereala planeeringu ptk 5.6.5 tingimusi nr 2 a-c, et eelpool toodu paremini välja
tuleks:
2. Ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega kattuvad tuuleenergeetika arendamiseks
sobivad alad määratakse reservaladeks.
a. Reservalad saab kasutusele võtta alates 2027. aastast, kui teistel meretuule
arendamiseks sobilikel aladel tehtud menetlusprotsessidest ja uuringutest on
selgunud, et nendel aladel ei ole võimalik piisavas mahus meretuuleparke
arendada.
b. Piisavaks mahuks on ptk 5.6.4 välja toodud 70% kriteerium kõigi
tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade (sh reservalad) mahust. Piisava
mahu määratlemise aluseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös antav hinnang.
4
c. Reservalade kasutuselevõtul tuleb analüüsida olemasolevat olukorda1 ja
majanduslikke mõjusid, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile, ja
soodustada valdkondade kooskasutust kattuvatel aladel, sealhulgas vajaduse
korral rakendades kompensatsioonimeetmeid.
Planeeringu koostamise korraldajana on Rahandusministeerium otsinud kõigile erinevatele
valdkondadele paindlikke ja mõistlikke tasakaalustatud lahendusi, mis toetavad erinevate
valdkondade arengut. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade suurus ja valik on
planeeringulahendusena maksimaalne, mida arvestades erinevaid mõjusid
(looduskeskkondlike mõjude kõrval ka majanduslikud, sotsiaalsed mõjud) on võimalik
realiseerida ja annab selge raamistiku tegevusloa etapiks. Seeläbi paraneb olukord võrreldes
senise üksikotsustel põhineva praktikaga ja paremini on võimalik tagada ka arendajate võrdset
kohtlemist. Energeetika valdkonna eest vastutav Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium on planeeringu lahendust sellisena aktsepteerinud.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel täpsustatud lahenduse osas täiendav ehk kooskõlastamise II ring.
Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis,
tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt
osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
1
Olemasoleva olukorra analüüsimisel lähtutakse mh nt hoonestuslubade, läbiviidud uuringute ja KMH-de
seisust, riiklikest kliima- ja energeetika eesmärkidest jms asjakohastest olulistest asjaoludest.
5
6