dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringu ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. oktoober 2021
Viit
1.10-17/2021/6158-1
Registreeritud
20. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-13851-12 20.10.2021 Väljaminev kiri.asice559 KB

Sisu (failidest)

Terje Talv Teie 18.06.2021 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Meie 20.10.2021 nr 15-1/3851-12 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu ettepanekutele Austatud proua Talv Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd valdkondlike ministeeriumite ja ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad. 1. Toote oma kirjas välja, et visuaalsete mõjude käsitlus on planeeringu seletuskirjas niivõrd tingimuslik, et arendajal ei teki kindlustunnet piirkonna arenduste läbiviimiseks. Olete seisukohal, et on mõistlik, et tuuleparkide visuaalset mõju soovitakse vähendada, kuid seda ei ole võimalik läbi viia viisil, et neid visuaalselt üldse näha ei ole. Esmalt juhime tähelepanu, et pärast käesoleva aasta juunikuus avalikustatud planeeringulahendusele esitatud ettepanekute läbitöötamist oleme teema täpsustamiseks teinud tihedat koostööd Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise eest vastutava Keskkonnaministeeriumi ekspertidega. Koostöö tulemusel on planeeringu materjale tuuleenergeetika arendusalade elluviimisega kaasneva visuaalse mõju osas korrigeeritud. Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja selgitab nii kasutatud mõisteid kui üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes etappides, vaid selgitab üleriigilise mereala planeeringu mõjude hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist tuulikutest vaba rannikuvaadet, vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. Kuna väljatoodud rannikulõigud koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub järgmises etapis läbiviidava analüüsi käigus. Eesti mereala planeeringus on antud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 suuniseid (soovitatav järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega. Hoonestusloa etapis visuaalsete mõjude hindamise hõlbustamiseks on Rahandusministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ (juhendmaterjali koostajateks olid maastikuarhitektid, sh Ühendkuningriikides tuuleparkide visuaalse mõju hindamise kogemusega ekspert). Juhendmaterjalis on rahvusvahelisele praktikale tuginedes välja toodud, et kohalikuks mõjupiirkonnaks on ~20 km tuulikutest, mille kaugusel ja sellest lähemal võivad 200 m ja kõrgemad tuulikud põhjustada märkimisväärseid visuaalseid efekte. Ca 50 km on orienteeruvaks nähtavuskauguseks ja antud kaugusega tuleb arvestada visuaalse mõju hindamisel. Seega oleme samuti seisukohal, et tuulikute nähtavaks jäämine on paratamatus, kuid eesmärk on läbi planeeringus seatud suuniste leida tuulikute formatsioone, mis on võimalikult väiksema visuaalse mõjuga ja metoodiliselt selgetel alustel hinnata visuaalseid ja maastikule avalduvaid mõjusid ka keskkonnamõju hindamise ning hoonestusloa etapis. 2. Olete seisukohal, et oluline on mitte tuua mereala planeeringusse sisse piiranguid, mis tulevikus takistavad parima ja efektiivseima tehnoloogia kasutuselevõttu ja viitate samale kõrguslikule suurusjärgule ptk 5.6.5 ning märgite, et uued tuulikud on varasematest märkimisväärselt kõrgemad. Nõustume, et tuulikute kõrguse suurenemine on olnud kiires arengus ja ilmselt lähiajal see jätkub. Samas toome välja, et tuulikute kõrgus kajastub planeeringu seletuskirjas ptk 5.6.2, tuuleenergeetika arendamise lähtekohad ja ei ole sätestatud konkreetse tingimusena. Sama kõrguslik suurusjärk kajastub tuuleenergeetika arendamise suunises (so soovituses) nr 9 põhimõttelise eelistusena rannikule lähimate tuuleparkide puhul, et leevendada mh visuaalset mõju. Vajadus planeeringus välja tuua tuuleenergeetika arendamise lähtekohad tuleneb nii sisulistest planeeringu elluviimisega seonduvatest aspektidest, kui mh Riigikohtu lahenditest, mis nõuavad selgust mõjude hindamise aluseks olevas lahenduses ka strateegilisel tasandil. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes ka 2020.a sügisel arendajate hulgas läbiviidud küsitluse tulemustele lisati planeeringusse planeeringu elluviimise perioodil eeldatav paigaldatavate tuulikute kõrgus (tipukõrguse suurusjärguna 300 m). Tuulikute eeldatavat kõrguslikku suurusjärku tuuleenergeetika arendamise lähtekohana ei ole planeeringu elluviidavuse ja õiguskindluse tagamiseks võimalik seletuskirjast eemaldada. Leevendamaks ohtu, et kõrguslik suurusjärk osutub tuulikute püstitamisel takistuseks, oleme täpsustanud planeeringus loamenetluse/KMH tasandile seatavaid tingimusi ja suuniseid. 3. Märgite, et nn reservalade määramine loob õiguslikku segadust ja pärsib valdkonna arengut, jääb ebaselgeks millal ja mis tingimustel alasid tuuleenergeetika arendamiseks päriselt kasutada saab. Toote välja, et kuna tuuleenergeetika alasid on nii ehk naa tugevalt kärbitud on otseselt sobivatele aladele lisapiirangu seadmine ebaõiglane ja seab Eesti meretuule projektid lähinaabritega konkurentsis halvemasse olukorda. Vastuseks märgime, et nn reservalad on oma olemuselt kompromissettepanek, milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti. 2 Selleni jõudmiseks tehti väga põhjalik andmetel tuginev eeltöö valdkondlike huvidega ministeeriumite esindajate osalusel, kes esindasid oma seisukohtade raames ka asjakohaste huvigruppide huve. Eesti mereala planeeringu seletuskirja kalanduse peatüki 5.2 suunised näevad muuhulgas ette vaba juurdepääsu säilitamist kalastusaladele (rannikupüük ja traalpüük), kalasadamatele ja lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks kasutamiseks. Kuigi kogu Eesti traalpüügialadest jääb kavandatavatele tuuleenergeetika aladele 4,3% ja kogu Eesti traalpüügist moodustab nendelt aladelt püütud kogus alla 10%-i, on piirkondlikult kalandussektorile siiski mõju suur, kui nendel aladel ei ole võimalik traalpüüki enam läbi viia. Näiteks Liivi lahes kavandatav tuuleenergeetika ala kattub sealse traalpüügi alaga 92% ulatuses. Kalapüügi näol on tegemist traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi hooaeg kestab jaanuar-aprill ning september-detsember) ja mida viljelevad kohalikud kalurid. Tehtud on investeeringuid sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jms. Eriti keeruline on olukord Liivi lahes, kus kalapüüki on juba täna erinevate meetmetega oluliselt piiratud ja koosmõjus Pärnu mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala ning Läti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala realiseerimisega hõlmatakse oluline osa hetkel traalitavast Liivi lahest. Eelnevast lähtuvalt on kalurite huvigrupp teinud ettepaneku Liivi lahe ala (tuuleenergeetika ala nr 1) täielikult planeeringust eemaldada (sama ettepanek on Kalurite Liidu puhul tehtud uuesti ka 18.06.2021). Tuuleala nr 2 puhul on kalurite huvigrupp seisukohal, et traalpüügi uutele aladele nihkumine ei ole võimalik ning majanduslik mõju on arvestatav. Sõit kalapüügipiirkonda ja piirkonnast tagasi pikeneks, suureneks nii ajaline kulu (koosmõjus ilmastikuriskidega) kui kütusekulu. Sealhulgas mõjutab ajakulu suurenemine kala kvaliteeti eriti sügisel ja kevadel, kuna ajavahemik püügilt töötlemisse oleks suurem. Samuti on probleemiks tormikindlus – tihti on võimalik teatud tuulega kusagil püüda, nn kalda all, kui nüüd need püügirajoonid ära kaovad, siis väheneb ka püügipäevade arv aastas. Teatud tormistel kuudel on püügipäevi väga vähe ja kaugele kala traalima minna ei ole võimalik. Kalurite argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja ala nr 2 6%. Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2. Maaeluministeerium tugines oma seisukoha kujundamisel 2017-2020 aastate traalpüügi andmetele ja valdkonnaga seotud sadamate majandustegevuse näitajatele. Samuti esindas ministeerium seeläbi protsessis olulise huvigrupi ehk traalpüügiga tegelevate kalurite huve. Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid ei ole kõiki erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Oma seisukohtade kujundamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka huvirühmaga koostööd. 2020. aasta sügisel viidi ministeeriumite eestvedamisel läbi ka arendajate hulgas kirjalik küsitlus, mille kokkuvõttes oli sektor samuti seisukohal, et tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada. 3 Ministeeriumite vahel arutati ka võimalusi määrata tingimused, mis võimaldaksid tuulikuparkides traalida. Paraku sellest võimalusest praegu olemasolevate teadmiste juures loobuti, kuna leiti, et see kätkeb endas siiski ohtu, nt suurema tuule korral või põhjas olevate võimalike takistuste (kivid, kaablid korralikult süvistamata vms) tõttu. See vajaks ka igakordselt hoonestusloa etapis keerukaid läbirääkimisi, mis ei pruugi anda tulemust ja tagada võrdset kohtlemist ning rahvusvahelisest praktikast ei ole teadaolevalt näiteid, kus aktiivne traalimine tuuleparkides oleks võimalik nõnda, et see oleks meie oludesse üle kantav. Traalpüügi ja tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste majandusvaldkondadega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus arvestava kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tasakaalustatud erinevaid huve arvestava planeeringulahenduse menetluse jätkamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja ehk otsustaja, Vabariigi Valitsus, teeks asjakohase vaheotsuse ning protsessi saaks jätkata. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse ja kaaludes kõiki esitatud olulisi argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata osa aladest reservi. Otsuse tegemisel ja erinevate variantide kaalumisel arvestati võimalike mõjudega mõlemale sektorile. Selline oli erinevate huvide kaalumisest tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati. Reservaladeks määrati need, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Reservalade kasutuselevõtt on võimalik pärast 2027. aastat, kui teistel meretuule arendamiseks sobilikel aladel tehtud menetlusprotsessidest on selgunud, et nendel aladel ei ole võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. Piisavaks mahuks loetakse 70% kõigi tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade (sh reservalad) mahust. See tähendab, et kuni 2027 aastani reservalasid tuuleenergeetika arendamiseks ei kasutata ehk ka hoonestusloa taotluste menetlus reservaladel ei ole seni võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg 1). Pärast 2027. aastat on võimalik reservalad võtta kasutusele, kui seni läbiviidud menetlusprotsesside tulemusel on selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid menetlusprotsesse ja uuringuid. Reservalade kasutusele võtmisele eelneva analüüsi põhjal antakse Vabariigi Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus jätkutegevuste läbiviimiseks. Täpsustasime mereala planeeringu ptk 5.6.5 tingimusi nr 2 a-c, et eelpool toodu paremini välja tuleks: 2. Ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega kattuvad tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad määratakse reservaladeks. a. Reservalad saab kasutusele võtta alates 2027. aastast, kui teistel meretuule arendamiseks sobilikel aladel tehtud menetlusprotsessidest ja uuringutest on selgunud, et nendel aladel ei ole võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. b. Piisavaks mahuks on ptk 5.6.4 välja toodud 70% kriteerium kõigi tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade (sh reservalad) mahust. Piisava mahu määratlemise aluseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös antav hinnang. 4 c. Reservalade kasutuselevõtul tuleb analüüsida olemasolevat olukorda1 ja majanduslikke mõjusid, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile, ja soodustada valdkondade kooskasutust kattuvatel aladel, sealhulgas vajaduse korral rakendades kompensatsioonimeetmeid. Planeeringu koostamise korraldajana on Rahandusministeerium otsinud kõigile erinevatele valdkondadele paindlikke ja mõistlikke tasakaalustatud lahendusi, mis toetavad erinevate valdkondade arengut. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade suurus ja valik on planeeringulahendusena maksimaalne, mida arvestades erinevaid mõjusid (looduskeskkondlike mõjude kõrval ka majanduslikud, sotsiaalsed mõjud) on võimalik realiseerida ja annab selge raamistiku tegevusloa etapiks. Seeläbi paraneb olukord võrreldes senise üksikotsustel põhineva praktikaga ja paremini on võimalik tagada ka arendajate võrdset kohtlemist. Energeetika valdkonna eest vastutav Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on planeeringu lahendust sellisena aktsepteerinud. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel täpsustatud lahenduse osas täiendav ehk kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 1 Olemasoleva olukorra analüüsimisel lähtutakse mh nt hoonestuslubade, läbiviidud uuringute ja KMH-de seisust, riiklikest kliima- ja energeetika eesmärkidest jms asjakohastest olulistest asjaoludest. 5 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel