Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 20. oktoober 2021 nr 6.1-1/129
Arvamus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse moodustamise
ettepaneku kohta
Eelnõude infosüsteemis on kooskõlastamisel Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse moodustamise ettepanek (edaspidi:
moodustamisettepanek). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on
olnud riigi ITK baasteenuste konsolideerimise projektis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt aktiivselt kaastatud ja meie liikmed on
osalenud selle projekti töörühmades, mistõttu oleme saanud oma ettepanekuid ka
varasemalt esitada.
ITL on analüüsinud ametlikule kooskõlastamisele esitatud moodustamisettepanekut
ja esitab käesolevaga selle kohta oma seisukohad ning ettepanekud.
1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus kui erasektorist
teenuste tellija
Alustuseks rõhutame, et ITL toetab riigi soovi IT teenuse osutamist parendada ja
tõsta nende efektiivsust. Samas on meie hinnangul kõige olulisem lähtuda sellest, et
riik ei tohi osutada teenuseid, mis eksisteerivad vabaturul. IKT baasteenused, nt
arvutitöökohateenus, on just nimelt sellised teenused.
Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi: RIT) moodustamise dokumendid
peavad sõnaselgelt sisaldama olulise aluspõhimõttena lähtekohta, et RIT-i eesmärk
on olla tellija organisatsioon, kes oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ostab
erasektorist teenuseid. Hetkel ei selgu see RIT-i moodustamisettepanekust piisavalt
üheselt.
2
Seetõttu teeme ettepaneku lisada moodustamisettepaneku osaks olevasse
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja uus punkt, millega minister
annab RIT-ile juhised strateegia koostamiseks. Nimetatud juhiste kohaselt
peab RIT-ist saama kompetentsikeskus, kes teenuste omanikuna korraldab
teenuste osutamist riigiasutustele hankides põhiosa neist targa tellijana
erasektorist.
Seda käsitleb küll moodustamisettepaneku punkt 2, kuid peame oluliseks niivõrd
põhjapaneva strateegilise eesmärgi sätestamist ka ministri käskkirjas.
Nõustume, et kõiki teenuseid ei saa erasektorist osta (nt moodustamisettepanekus lk
2 mainitud infoturbe kaalutlustel). Samas peavad need olema erandid ja selgelt
põhjendatud. Teeme ettepaneku ka erandite põhjendamiskohustuse
moodustamisettepanekusse selgelt sisse kirjutada.
ITL on seisukohal, et erasektor tuleb kaasata võimalikult laiaulatuslikult baasteenuse
osutamisesse, sest erasektor loob konkurentsi tagades seeläbi võrdse hinnastamise
ning ühtlasi ka kõrge teenusekvaliteedi.
ITL-ile on käesoleva projekti raames korduvalt kinnitatud, et uue riigiasutuse
moodustamine loob võimaluse senisest enam erasektorit riigiasutustele
baasteenuste osutamisel kaasata. Ka moodustamisettepaneku lk 3 kinnitatakse, et
RIT-i loomisega kasvab võimekus erasektorist rohkem teenust osta. Loodame, et
praktikas see ka nii läheb ning peame vajalikuks selle tagamiseks siiski ülaltoodud
kujul moodustamisettepanekut täiendada.
2. Nõukoja moodustamine
Moodustamisettepaneku punktis 2 (lk 4) on kirjas, et RIT-ile on plaanis ministri
käskkirjaga moodustada teenuse kasutajate nõukoda. ITL avaldab soovi osaleda
selle nõukoja töös nagu oleme seni osalenud riigi IKT baasteenuste konsolideerimise
projekti juhtrühmas ja töögruppides.
Ühtlasi soovitame teil kaaluda teenuse kasutajate nõukoja moodustamise ja selle
pädevuse määramist RIT-i põhimääruses, kuna see annab nõukojale selge rolli juba
asutuse loomisel.
3. Tähelepanekud, mis kajastavad organisatsiooni ressursse ja osutatavaid
teenuseid
1) Palju küsimusi tekitab uue organisatsiooni rahastamine:
a) Üheltpoolt räägitakse sellest, et ei tohi algatada uusi IT arendusprojekte, kus
pole kohe teada, kuidas hiljem toimub teenuse ülevalhoidmine. Samas
luuakse Euroopa Liidu rahaliste vahenditega uus organisatsiooni, kus sellise
jätkusuutliku mudeli olemasolu pole kindel;
b) RIT-i moodustamise põhjenduses (moodustamisettepanek, lk 3) on selgelt
toodud probleemidena tänane ebapiisav turvatase (punkt 4) ja pärandvara
suur hulk ning ebapiisav kvaliteet (punkt 7). Kuidas keskne teenus selle mure
samade eelarveliste vahenditega lahendab, jääb samas selgusetuks;
3
c) Majandusliku kasu arvutuses (moodustamisettepanek, lk 4-5) on võrdluse
aluseks võetud tänane ebapiisav kulubaas ja kehv teenus. On võimalik sama
kehvalt või kehvemini keskselt teenust pakkuda ja saavutada majanduslik
kokkuhoid või tõsta teenuse kvaliteet soovitud tasemele ning tagada sellele
läbi keskse asutuse vajalik lisarahastus. Selgitus, kuidas raha hakkab kuluma
vähem ja teenused saavad olema paremad, ei ole sisuline, kuivõrd eeldab
selgelt täiendavaid investeeringuid 20,8 mln eurot aastas. Seega pole
tegemist kulude vähendamise, vaid hinnanguliselt väiksema kulude kasvuga.
Hinnang on aga antud väga vähese info pealt ning suure üldistusastmega.
2) Paljud teenuse kvaliteedi tõstmise projektid on takerdunud, kuna pole leitud raha
konkreetse asutuse eelarves. Teenuste kallinemisel lahenduseks pakutud
taotlused või kooskõlastus kasutajate nõukojaga ei loo kuidagi eeldusi, et
needsamad eelarve vahendid nüüd kuidagi leitakse. Kui seni oli võimalik, et kui
kõigile ei jaksa teatud kvaliteediga teenust pakkuda, kuid osadele siiski seda saab
teha, siis pärast RIT-i moodustamist on kogu teenuse osutamine, selle maht ja
tase kinni konsensuses ning kõigile rahastuse leidmises.
3) Moodustamisettepanekus puudub keskse teenusepakkuja loomisega kaasnevate
riskide ja nende maandamise võimalikkuse ning selleks vajalike kulude osa. Eesti
on aastaid olnud uhke oma hajutatud infosüsteemide üle ja nüüd loome sisuliselt
ühe asutuse, mille vastu toime pandud edukas küberrünne avab ründajatele
sisuliselt kogu riigi infosüsteemid korraga. Selline otsus tuleb läbi kaaluda ka
julgeoleku aspektist, mitte olema põhjendatud vaid majanduslikult.
ITL-i hinnangul tuleb RIT kujundada planeerivaks ja juhtivaks
organisatsiooniks, mis tegeleb riigiasutustele osutatavate teenuste
arendamise, mitte nende töös hoidmisega.
Lõpetuseks kinnitame, et oleme valmis panustama liiduna nii RIT-i teenuse
põhimõtete kirjeldamisesse kui ka teenuste tehnilise arhitektuuri loomisesse osaledes
RIT strateegia koostamisel, aga ka tehnoloogilise võla kasvu pidurdamisse ning siin
jätkusuutlike lahenduste leidmisse. Samuti oleme avaldanud valmisolekut osaleda
metoodika väljatöötamisel, mille abil võrrelda erasektori poolt ostutavaid teenuseid
asutuse enda poolt osutatavatega.
Loodame, et leiate võimaluse meie seisukohtade ja ettepanekutega arvestada.
Oleme valmis oma ettepanekuid vajadusel täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Info Aadress <
[email protected]>
Saadetud: 20.10.2021 11:55
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Sten Tikerpe <
[email protected]>
Koopia: Keilin Tammepärg <
[email protected]>
Teema: Arvamus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse
moodustamise ettepaneku kohta
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
20.10.2021 kirja nr 6.1-1/129 „Arvamus Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse moodustamise ettepaneku kohta.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145