Rahandusministeerium 20.10.2021 nr 2-1/21-0469/6147
Riigi Tugiteenuste Keskus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Turismisektori kesksete digilahenduste
toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja
kord" eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks määruse „Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemise meetme
„Majanduse elavdamine“ tegevuse „Turismisektori elavdamise programm“ eesmärkide
elluviimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri.
Ede Teinbas
715 3407
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
18.10.2021
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus on suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse
„Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks.
§ 2. Kohaldamisala
(1) Antav toetus on:
1) teadus- ja arendusprojektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi
määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse
§-s 342 sätestatut või
2) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Määrust ei kohaldata:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on
täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
3) teadus- ja arendusprojektidele antava abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1
lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suunata turismisektoris muudatusi, mille tulemusena
investeerivad turismisektori ettevõtjad digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, suurendades
Eesti turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.
(2) Toetuse andmise alaeesmärgid on:
1) turismiteenuste pakkujate ressursside haldamise digitaliseerimine ja tööprotsesside
efektiivsemaks muutmine;
1
2) lõpptarbijale teenuste kättesaadavuse, ligipääsetavuse ja lisateenuste broneerimise
parandamine ning klienditeekonna sujuvamaks muutmine;
3) andmeanalüüsi ja andmete kasutamise võimekuse arendamine.
(3) Toetuse andmise tulemusena on turul toimivad kesksed digilahendused, mille läbi suureneb
Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvaheline konkurentsivõime.
(4) Toetust saavad projektid peavad panustama meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse
„Turismisektori elavdamise programm” väljundinäitajasse „Abi saavate ettevõtete arv”.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem, mis võib olla eraldiseisev või
kombineeritud muude tarkvaralahendustega ja mille rakendamine aitab kaasa toetuse
eesmärkide saavutamisele;
2) turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse oma
tööprotsesside efektiivsemaks ja teenuste kvaliteetsemaks muutmiseks;
3) lõpptarbija on turismiteenuseid tarbiv sise- või välisturist;
4) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2
ja 3 sätestatud kriteeriumitele;
5) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli
2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
6) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta punktides 5 ja 6 viidatud kriteeriumitele.
§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse
kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas nimetatud
rakendusüksus (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le
51.
(2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale
tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse järgmiseid §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse panustavaid
tegevusi:
1) keskse digilahenduse loomine, sealhulgas analüüs, arendamine, integreerimine ja testimine;
2
2) olemasoleva digilahenduse arendamine, sealhulgas analüüs, arendamine, integreerimine ja
testimine.
(2) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks:
1) maksekeskkonna loomiseks ega maksekeskkonnaga liidestamiseks;
2) lõpptarbijale suunatud turundustegevuseks.
(3) Toetust antakse projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas
tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.
§ 8. Nõuded projekti tulemusel loodavale ja arendatavale kesksele digilahendusele
Keskne digilahendus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate
jaoks;
2) on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates
kogu ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
3) lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas
broneerimist;
4) võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale;
5) vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
6) võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega,
majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama liitumist X-teega;
7) kaasatud on vähemalt kolm turismisektoris tegutsevat pilootkasutajat, kes erinevad
üksteisest;
8) on koostatud ning pilootperioodi käigus pilootkasutajate poolt testitud ja heaks kiidetud
kasutajajuhend ning kasutajatugi;
9) on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid tarkvaras esinevaid turvariske;
10) vastab siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
§ 9. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse eeltaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord” (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesoleva määruse tingimustele.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille eest on
toetuse saaja või partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.
(3) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja
põhjendatud kulud:
1) turutingimustel ja välisallikatest ostetud või litsentsitud lepingulise teadusuuringu, teadmise
ja patendi kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuse ja muu sarnase teenuse
kulud;
2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendi ja seadme kulud vastavalt lõikele 5;
3) personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1 ja 4–6 ning lõikele 4.
(4) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse summa ei ületa 100 000
eurot, on § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud
abikõlblikud kasutades ühte järgnevatest kulude lihtsustatud hüvitamisviisidest:
1) projekti elluviimisega otseselt seotud personalikulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 10¹
nimetatud ühtse määra alusel arvestatuna 20 protsenti projekti otsestest abikõlblikest kuludest,
3
välja arvatud juhul kui tegevust või selle osaks olevat projekti viiakse ellu ainult ehitustöö, asja
või teenuse avaliku hanke kaudu;
2) projekti ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 10 nimetatud ühtse
määra alusel arvestatuna 40 protsenti otsestest personalikuludest, välja arvatud juhul kui
tegevust või selle osaks olevat projekti viiakse ellu ainult ehitustöö, asja või teenuse avaliku
hanke kaudu.
(5) Kui vahendit ja seadet ei kasutata projektis kogu selle kasutusea vältel, on nende soetamise
ja kasutamise kulu abikõlblikkuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas
sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab
projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.
(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8
lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise
seisukohast vajalikud.
(7) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) turunduskulud välisriikides;
2) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, kui need hüvitatakse otsese kuluna;
3) äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara soetamise ja arendamise kulud;
4) kindlustusmaksed;
5) pangagarantii;
6) finants- ja pangakulud;
7) riigilõiv;
8) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
9) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast
põhjendamatu ja ebaoluline;
10) sularahas tasutud kulud.
§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal toetatavad tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks toetatavad kulud
tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei ole varasem kui eeltaotluse rakendusüksusele
esitamise kuupäev ja lõpp ei ole hiljem kui 31. oktoobril 2023. a.
(3) Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi üldise grupierandi
määruse artikli 25 mõttes, ei tohi taotleja alustada tegevusi ega võtta kohustusi tegevuste
elluviimiseks enne eeltaotluse esitamist rakendusüksusele.
(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse
saajale lõppmakse tegemist.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel
ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2023. a.
§ 11. Toetuse summa ja osakaal toetatavatest kuludest
(1) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 550
000 eurot.
(2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse maksimaalne osakaal 55 protsenti
abikõlblikest kuludest.
(3) Kui toetust antakse teadus- ja arendusprojektidele antav abina üldise grupierandi määruse
artikli 25 alusel, on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise
4
suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest
kuludest.
(4) Taotleja omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(5) Taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määrusega antava
vähese tähtsusega abiga ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr
717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–
54), antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva
kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.
(6) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr
360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud
määruse ja VTA määruste alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kolme
majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määrusega
taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot.
(7) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal teisest meetmest või
riigieelarve või muudest välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama
sellekohase teabe.
(8) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2
ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.
(9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
3. peatükk
Taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 12. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis:
1) eeltaotluse esitamine (edaspidi ka eeltaotlusvoor);
2) põhitaotluse esitamine.
(2) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega eeltaotlusvooru avamise tingimused ja
selle rahastamise eelarve.
(3) Eeltaotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ning eeltaotluste vastuvõtmise algus-
ja lõppkuupäevast teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne
eeltaotluste vastuvõtmise algust.
(4) Põhitaotlus esitatakse 40 tööpäeva jooksul eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemisest
arvates.
(5) Eeltaotlus ja põhitaotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse
keskkonna (edaspidi e-Toetuse keskkond) kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt.
§ 13. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud juriidiline isik.
(2) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud
juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava
tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.
5
(3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-de 2 ja 3 nõuetele.
§ 14. Nõuded eeltaotlusele
(1) Eeltaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse nõuetele.
(2) Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja üldandmed;
2) partneri olemasolul partneri andmed, vastutus ja tegevus projektis ning partneri rahaline
panus projekti;
3) kui taotleja või partner kuuluvad kontserni ja kontserni andmed ei ole tuvastatavad äriregistri
andmete kohaselt, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil;
4) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, toetuse
vajaduse põhjendus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
5) keskse digilahenduse kirjeldus, kliendisegmendi ja kasutajate vajaduste kirjeldus, ning
tulemuste lühikirjeldus;
6) projekti tegevuste ja nende tulemuste kirjeldus ning ajakava;
7) selgitus, kuidas projekt aitab kaasa §-s 3 loetletud toetuse eesmärkide ja tulemuste
saavutamisele;
8) projekti eelarve ja selle põhjendus;
9) turu- ja konkurentsianalüüs;
10) projektimeeskonna kompetentside, oskuste ja töökogemuste kirjeldus;
11) projekti riskianalüüs;
12) potentsiaalsete liitujate arv Eestis ja finantsanalüüs kolmel projekti lõppemisele järgneval
aastal;
13) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
14) taotleja kahe eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist
kättesaadav ja nende esitamise kohustus on saabunud;
15) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva
kvartali seisuga, välja arvatud juhul kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta
aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav;
16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
§ 15. Nõuded põhitaotlusele
(1) Põhitaotluse esitamise eelduseks on eeltaotluse rahuldamise otsus.
(2) Põhitaotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) planeeritava keskse digilahenduse kasutuslugude ja äriprotsesside kirjeldus;
2) funktsionaalsuste kirjeldus, arhitektuur, mittefunktsionaalsed nõuded ja liidestamisvajaduste
kirjeldus;
3) projektiplaan ja tööde teostamise täpsustatud ajakava koos piloottesti plaaniga;
4) partneri olemasolul tema nimi, registrikood, kontaktisik ja partneriga sõlmitud
koostööleping;
5) projekti detailne eelarve ja maksumus;
6) äriplaan ja finantsanalüüs kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal;
7) keskse digilahenduse potentsiaalselt kasutusele võtvate turismiteenuse pakkujate ja nende
kontaktisikute nimeline loetelu;
6
8) projekti meeskonna kompetentside, oskuste ja töökogemuste kirjeldus koos kõigi
meeskonnaliikmete elulookirjeldustega.
(3) Põhitaotluse esitamise hetkeks peab taotleja pilootkasutajana olema kaasanud vähemalt
kolm turismiteenuse pakkujat, kes osalevad pilootprojektis.
(4) Taotleja peab turismiteenuse pakkujate kaasamisel järgima järgmiseid nõudeid:
1) kaasatud turismiteenuse pakkujatele peab olema rakenduse kasutamine tasuta kuni projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
2) kaasatud turismiteenuse pakkuja peab võtma keskse digilahenduse kasutusse vähemalt kuni
projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
3) pilootprojektis osalemiseks on sõlmitud mõlema osapoole kohustusi ja õigusi sätestav
koostööleping.
(5) Juhul kui põhitaotluse esitamise ajaks on muutunud eeltaotluses esitatud § 14 lõikes 2
nimetatud andmed, esitab taotleja muutunud või täiendatud informatsiooni nende punktide osas
põhitaotluses.
4. peatükk
Eel- ja põhitaotluse menetlemine
§ 16. Taotluste menetlemine
(1) Eel- ja põhitaotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest;
4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
5) nõuetele vastava taotluse hindamisest;
6) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.
(2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks
taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või
muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisateavet.
(3) Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-Toetuse keskkonna kaudu
viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni
kümnetööpäevase tähtaja.
(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole tähtaja jooksul rakendusüksuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi
kõrvaldanud.
(5) Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva taotlusvooru lõppemise päevast arvates.
Põhitaotluse menetlemise tähtaeg on 25 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotluse
menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest
teavitatakse taotlejat.
(6) Taotluste kohta tehtud otsused saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates e-Toetuse keskkonna kaudu.
§ 17. Taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Menetlusse võetud eeltaotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad §-s 13
sätestatud nõuetele.
7
(3) Rakendusüksus tunnistab eeltaotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 14
eeltaotlusele esitatud nõuded.
(4) Eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) eeltaotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja
jooksul kõrvaldanud;
2) eeltaotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja või partner mõjutab
õigusvastasel viisil eeltaotluse menetlemist.
(5) Taotleja, partneri või eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt hindamata.
§ 18. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Eel ja põhitaotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille
koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avaldatakse
rakendusüksuse veebilehel hiljemalt eeltaotlusvooru avamisel.
(2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.
§ 19. Eeltaotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlust hinnatakse valikumetoodika alusel, mis on
rakendusasutusega kooskõlastatud ja avaldatud rakendusüksuse veebilehel enne
eeltaotlusvooru avamist.
(2) Eeltaotluste valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest
valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele – 40% koondhindest;
2) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet – 30% koondhindest;
3) taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus – 30% koondhindest.
(3) Taotlust hinnatakse skaalal null kuni neli punkti.
(4) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki eeltaotlusi lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite
alusel. Eeltaotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud
hinnete kaalutud keskmisest.
§ 20. Eeltaotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlus, mis vastab järgmistele
tingimustele:
1) on § 19 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6;
2) ei ole üheski § 19 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5.
(2) Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamise otsus
annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele põhitaotlus.
(3) Rakendusüksus teavitab taotlejat õigusest esitada põhitaotlus, põhitaotluse esitamise
tähtajast ning vajadusel annab soovitusi põhitaotluse koostamiseks.
(4) Eeltaotluse rahuldamata jätmisel teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise
otsuse.
(5) Kui eeltaotluse hindamisel selgub, et eeltaotluses on esitatud valeandmeid või esineb
asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või eeltaotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks
tunnistada või taotlust rahuldada, teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
8
§ 21. Põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab põhitaotluse nõuetele vastavaks, kui põhitaotlus vastab §-s 15
sätestatud nõuetele.
(2) Kui põhitaotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teeb rakendusüksus põhitaotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
§ 22. Põhitaotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud põhitaotluse hindamisele ja valikukriteeriumitele
kohaldatakse § 19.
(2) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab rakendusüksus põhitaotlused saadud
koondhinnete põhjal pingeritta suurima koondhinde saanud põhitaotlusest alates.
§ 23. Põhitaotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuulub põhitaotlus, mis vastab § 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning
taotluse rahuldamiseks piisab taotlusvooru rahastamise eelarvest, arvestades taotluse kohta §
22 lõike 2 alusel koostatud pingereas.
(2) Põhitaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamise otsuse.
Põhitaotlus rahuldatakse kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.
(3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse põhitaotluse
rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.
(4) Kui põhitaotluse hindamisel selgub, et põhitaotluses on esitatud valeandmeid või esineb
asjaolu, mille tõttu põhitaotlust või eeltaotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada,
tehakse põhitaotluse rahuldamata jätmise otsus.
(5) Põhitaotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud
juhtudel.
(6) Põhitaotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 nimetatud teave.
§ 24. Põhitaotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Põhitaotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud
juhtudel.
(2) Põhitaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et
projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud
toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei
ole rakendusüksus ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise
otsuse.
(3) Põhitaotluse rahuldamise otsuse võib teha põhjendatud juhul kõrvaltingimusega vastavalt
taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse
seadmisega nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 25. Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Põhitaotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud
tingimustel ja korras.
9
(2) Toetuse saaja esitab põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rakendusüksusele
e-Toetuse keskkonna kaudu.
(3) Toetuse saaja võib põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta
projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu
arvel kuni 20 protsenti võrreldes põhitaotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et
projekti toetatavate kulude kogumaht riigiabi liikide lõikes ja toetuse osakaal ei muutu.
(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavat tulemust tõenäoliselt võimalik saavutada
või tulemus ei vasta §-s 3 sätestatud eesmärkidele või tulemustele.
(5) Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse saamisest alates. Täiendava asjaolu ilmnemisel on rakendusüksusel
õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni 21 tööpäeva võrra.
(6) Põhitaotluse rahuldamise otsust võib muuta alates muudatustaotluse rakendusüksusele
esitamise kuupäevast, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.
(7) Põhitaotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks
struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 alusel.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 26. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande põhitaotluse
rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel e-Toetuse keskkonna kaudu.
(2) Aruandlusperioodi pikkus vahearuannete esitamiseks on üks kuni kolm kuud.
(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(4) Toetuse saaja esitab projekti järelaruande rakendusüksuse nõudmisel.
(5) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja
nimi;
2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund ja
tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
3) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
(6) Lõpparuandes esitatakse lisaks lõikes 5 sätestatule toetuse saaja hinnang projekti
elluviimisele ja tulemuslikkusele.
§ 27. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse esitamine,
menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–15 ja põhitaotluse
rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt
ühendmääruse 3. peatükis ja põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-Toetuse keskkonnas vähemalt üks kord kvartalis, aga
mitte sagedamini kui üks kord kuus.
(3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1, § 15 lõigete 1
ja 5 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.
(4) Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot.
(5) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 40 tööpäeva selle saamisest arvates.
(6) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
10
1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude
tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt
käesoleva määruse §-s 10 sätestatud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse
§ 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud tingimusi;
2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava
dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses,
arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele.
(7) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse summa ei ületa 100 000
eurot, kasutatakse kulude hüvitamisel üht § 9 lõikes 4 toodud lihtsustatud hüvitamisviisi.
(8) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja
20 kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakse. Riigiabi ettemakse
tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja esitab
rakendusüksusele ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende
tasumist tõendavad dokumendid hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(9) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud
maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja
muud rakendusüksuse nõutud dokumendid.
(10) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva selle saamisest arvates.
(11) Toetust makstakse vastavalt põhitaotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule
abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.
(12) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise
osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.
(13) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
eesmärgile.
(14) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse
kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
6. peatükk
Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioon
§ 28. Toetuse saaja kohustused
(1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule kohustub toetuse saaja:
1) kasutama toetust vastavalt põhitaotluses ja põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud
otstarbele;
2) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi;
3) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud
asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise
otstarbekust;
4) juhul, kui tema või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu hind vastab
struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatule, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu
pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist.
(2) Kui lõike 1 punktis 4 nimetatud kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada
või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus.
11
§ 29. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule
järgmist:
1) teostama vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse;
2) teostama projekti elluviimise kontrolli;
3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
4) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate
rakendusasutusele;
5) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle
rakendusasutusele;
6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
7) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest;
8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat arvates päevast, mil käesoleva
määruse alusel viimane toetus anti.
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud
vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas
planeeritud tegevuse;
2) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu
vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja
rikub struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi.
§ 30. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja
ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le
23, kui konkurentsiseaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
12
18.10.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori kesksete digilahenduste
toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori kesksete digilahenduste
toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse
ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme nr 2014-2020.15.3 „Majanduse
elavdamine“ tegevuse nr 2014-2020.15.3.1 „Turismisektori elavdamise programm“ eesmärkide
elluviimiseks. Programmi kogumaht on 17 650 710 eurot, millest eeldatavasti 4 000 000
antakse turismisektori kesksete digilahenduste toetusteks.
Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/2221, millega
muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada
COVID 19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning
ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil
(REACT EU) artikli 1 alapunkti 8 kohaselt, mille järgi kasutatakse ERFi puhul REACT-EU
vahendeid eelkõige selleks, et toetada majanduse toetusmeetmeid piirkondades, mis kõige
rohkem sõltuvad COVID-19 kriisist enim mõjutatud sektoritest.
Määruse eelnõu on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel.
Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava tulemus- ja väljundinäitajatesse:
Tabel 1. Rakenduskava tulemusnäitajad
Näitaja Mõõtühik Algtase Sihttase Andmete Kogumise
(baasaasta 2023 allikas sagedus
2012)
Eksportivate Ettevõte 11 281 15 700 Statistikaamet Kord aastas
ettevõtete arv
Toetusskeem panustab meetme tegevuse väljundinäitaja saavutamisse, milleks on abi saavate
ettevõtete arv. Näitaja algväärtus on 0, sihtväärtus 2023. aastal 2 (kumuleeruvalt).
Tabel 2. Meetme tegevuse väljundinäitajad
Väljundnäitaja on abi saavate ettevõtete arv
Meetme tegevuse alategevused Algtase Sihttase
2023. a
Abi saavate ettevõtete arv kokku 0 8
Prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse
„Turismisektori elavdamise programm“ väljundinäitaja on kahe toetuse liigi – turismisektori
tootearenduse toetus ja keskse digilahenduse toetus – peale kokku 50 ettevõtet, mis jaguneb
hinnanguliselt järgmiselt: 42 ettevõtet saab toetust tootearenduse meetmest ja 8 keskse
digilahenduse meetmest.
Turismivaldkond on üks suurimat COVID-19 pandeemiast ja sellega seotud rahvusvaheliste
piirangute tõttu negatiivset mõju kogenud sektor, mis omakorda mõjutab paljude teiste
majandusharude nõudlust. COVID-19 tõttu vähenes tarbimine turismile omastes
majandusharudes enam kui poole võrra. Eesti Panga andmetel oli reisiteenuste eksport 2020.
aasta kokkuvõttes 517 mln eurot, langus võrreldes 2019. aastaga 67% ehk 1,04 miljardit võrra.
Turismiteenuste eksport oli 763 mln eurot ning langus 63% ehk 1,3 miljardi võrra.
COVID-19 pandeemia ajal on oluliselt muutunud nii sise- kui välisturgude turisminõudlus ja
ootused turismiteenuste digitaalse broneerimise ja kättesaadavuse osas. Kui COVID-19 eelsel
perioodil oli see „nice to have“, siis kriisijärgses turuolukorras on turismiteenuste digitaalne
broneerimine ja kättesaadavus „must have“ olukord.
Enamiku Eesti turismiettevõtete ressursside info on digitaliseerimata, sellest tulenevalt on
turismiteenuste pakkujate ressursside ja broneeringutevoo haldamine käsitöömahukas ja
ajakulukas. Kuna puuduvad digitaliseeritud kujul algandmed ressursside saadavuse kohta, siis
puudub ka võimalus suunata andmeid lõpptarbijatele online broneerimiskeskkondadesse. Seega
puudub enamikul Eesti turismiettevõtetel võimalus pakkuda kiiret andmevahetust, mis omakorda
takistab nende ettevõtete efektiivset toimimist ja COVID-19 pandeemia järgsetele turistide
ootusetele vastamist.
Märtsis ja aprillis 2021 viis EASi Turismiarenduskeskus läbi küsitluse Eesti turismisektoris
kasutatavate digilahenduste kohta. Küsitluse eesmärk oli kaardistada turismiettevõtete
digitaalsete lahenduste kasutamine ja saada ülevaade peamistest takistustest ettevõtete
digitaliseerituse tõstmisel. Küsitlusele vastasid 179 turismiettevõtet (ca 3% kõikidest
turismisektori ettevõtetest (kokku ca 6000)) erinevatest tegevusvaldkondadest: reisikorraldus,
aktiivne puhkus, majutus, toitlustus, atraktsioonid ja ärisündmuste korraldus. Küsitluse
tulemusena selgus, et vaid 23 % ettevõtetest on ressursside ja broneeringute haldamiseks eraldi
tarkvara, vaid 21 % on oma kodulehel teenuste online broneerimine, 31 % ettevõtetest kasutab
ainsa broneerimiskanalina e-posti ning 40 % vastanutest ei kasuta külastaja teekonna
haldamiseks digitaalseid võimalusi.
Probleemidele on erinevate uuringute ja tagasiside põhjal viidanud ka turismi erialaliidud:
Väikeettevõtete (59% turismiettevõtjatest, umbes 3500 ettevõtet) vähene digiteadlikkus
ja investeerimisvõimekus ei võimalda luua toimivaid turismiteenuste ressursside
haldamise ja nende broneerimise lahendusi;
Enamikul turismi lisateenuste pakkujatel (matkad, saunad, ekskursioonid,
koosolekuruumid) puudub vakantside kuvamise võimekus reaalajas online kanalites, st
et ajad tuleb broneerida telefoni või e-kirja teel, mis on tülikas ja ebaefektiivne nii
külalisele kui ka teenusepakkujale;
Rahvusvahelistes online portaalides puudub erinevatest turismiteenustest koosneva
paketi broneerimise võimalus (nt erinevad käibemaksumäärad);
Covid-19 pandeemia valguses muutub külastajate suunamise loogika ja ootused - oluline
on teenindada korraga vähem inimesi ja juhtida senisest enam teenuse tarbimist
broneeringute abil;
Rahvusvahelistel broneerimislahendustel puudub eestikeelne tugi;
Olemasolevad Eesti teenusepakkujate seas kasutatavad broneerimislahendused on
aegunud tehnoloogiaga ja kasutajapoolsete nõuetega ning ei ole integreeritavad
kaasaegsete infosüsteemidega.
Toetusega lahendatakse suurema hulga Eesti turismiettevõtete digitaalsed probleemid. Nii sisust
kui ressurssidest lähtuvalt on otstarbekam teha ühine lahendus, mitte igal ettevõttel oma.
Toetuse andmise eesmärk on saavutada kesksete infotehnoloogiliste (s.t. tarkvaraliste
infosüsteemide) lahenduste abil Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasv,
digitaliseerides suure arvu Eesti turismiettevõtete tööprotsessid, automatiseerides teenused,
parandades kättesaadavust ning kasutajamugavust. Lisaks panustada nutika spetsialiseerumise
eesmärkide saavutamisele, s.o. info- ja kommunikatsiooni-, andmete- ning muude
digitehnoloogiliste lahenduste laialdasem rakendamine turismisektori toodete arendamisel;
vähendada turismisektori digitaalset mahajäämust ja edendada digiriigi kuvandit ka
turismisektori teenuste kaudu.
Lõpptarbijatele suunatud kesksed digilahendused peavad tulevikus vastama Eesti ja Euroopa
liidu kehtestatud nõuetele toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta, seega on toetuse andmisel
ootus, et keskse digitaalse rakenduse arendamisel võetakse juba täna tuleviku ootusi arvesse ning
tehakse vastavad arendused ligipääsetavuse tagamiseks kohe või tulevikus. Ootused ja
rakendusjuhised on kirjeldatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel siin:
https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised. Projektide lõpptähtaeg on 31.10.2023, seega
nende nõuete täitmist ei rakendata kohustuslikus korras, küll aga antakse hindamismetoodikas
kõrgemad punktid projektidele, milles ligipääsetavuse nõuded on tagatud.
Eelnõu ettevalmistajad:
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
osakonna turismivaldkonna juht Ede Teinbas (e-post:
[email protected], telefon 63113900)
ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) toetuste keskuse valdkonnajuht Riin
Roosalu (e-post:
[email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak
(e-post:
[email protected], telefon 7153403) ja õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule
strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli
Schmiedeberg (e-post:
[email protected], tel 639 7618).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 30 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
3. Taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
4. Eel- ja põhitaotluse menetlemine
5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
6. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andmise
eesmärk ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning tuuakse välja abi andmise
tingimused.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse, et määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse
elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks.
Eelnõu § 2 reguleerib määruse kohaldamisala. Määruse alusel antav abi saab olla teadus- ja
arendusprojektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL)
2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) ja komisjoni määrusega (EL) 2020/972 (ELT L
215, 7.7.2020)) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse
nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Nimetatud abi on võimalik taotleda
tegevusteks, mille tulemuseks on valmis digilahendus.
Määruse alusel antav abi saab olla ka vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), muudetud komisjoni määrusega
(EL) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020)) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abi
on võimalik taotleda uute digilahenduste loomiseks kui olemasolevate edasiarendamiseks ja
nende käivitamise ning juurutamisega seotud tegevusteks.
Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi
on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi
tagasimaksmiseks on täitmata.
Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, ei kohaldata määrust lisaks eelnimetatule ka
VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel.
Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi ei kohaldata määrust üldise
grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel.
Eelnõu §-s 3 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise peamine eesmärk on suunata turismisektoris muudatusi, mille tulemusena
investeerivad turismisektori ettevõtjad digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, suurendades
Eesti turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Toetuse andmise alaeesmärgid on järgmised:
- turismiteenuste pakkujate ressursside haldamise täielik või osaline digitaliseerimine,
mille tulemusena muutuvad tööprotsessid efektiivsemaks ja tänu ressursside
digitaliseerimisele tekib võimalus suunata neid reaalajas online
broneerimiskeskkondadesse, kus lõpptarbijad saavad neid ise broneerida;
- lõpptarbijale teenuste kättesaadavuse, ligipääsetavuse ja lisateenuste broneerimise
parandamine, mis tähendab et lisaks majutusteenuste online broneerimisvõimaluste
parandamisele, paraneb ka teiste turismiteenuste (nt konverentsiteenused, aktiivse
puhkuse teenused jne) reaalajas online broneerimise võimalused ning klienditeekond
muutub sujuvamaks;
- andmeanalüüsi ja andmete kasutamise võimekuse arendamine, mis võimaldab ettevõtetel
teha paremaid ärilisi otsuseid ning aitab kaasa turismiteenuste statistika efektiivsemale
käsitlemisele.
Alaeesmärgid on koos kohalduvad ja üksteisest tulenevad. Projekti fookus võib olla suunatud
ühe alameesmärgi täitmisele, kuid projekt peaks samaaegselt panustama kõigi kolme alaeesmärgi
saavutamisse.
Toetuse andmise tulemusena on suurel hulgal Eesti turismiettevõtetel toimivad kesksed
digilahendused, mille läbi suureneb Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvaheline
konkurentsivõime. Arvestades toetuse minimaalset ja maksimaalset mahtu ühe toetust saava
turismiettevõtja kohta, on toetuse väljundinäitajaks minimaalselt 8 abi saavat ettevõtet. Toetuse
saaja peab suutma kaasata nii turismivaldkonna kui ka IT-lahenduste kompetentsid ning seeläbi
arendama välja keskse digilahenduse, mis omakorda aitab lahendada suurema hulga Eesti
turismiettevõtete digitaalseid probleeme. Seega on oodatav kaudsete abi saavate ettevõtete arv
(ehk need turismisektori ettevõtted, kes võtavad digilahendused kasutusele) kuni 3000 ettevõtet
ning selle tulemusel automatiseeritakse töö- ja müügiprotsessid Eesti turismisektoris tervikuna.
Eelnõu §-s 4 selgitatakse kasutatavaid termineid.
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
- Keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem (riistvaraline osa ei kuulu toetuse
skoopi), mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude tarkvaralahendustega, ja
mille rakendamine aitab kaasa Eesti turismisektori ressursside tõhusamale kasutamisele,
efektiivsemale toimimisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele ja online
broneerimisele ning klienditeekonna sujuvamaks muutmisele.
- Keskse digilahenduse kasutaja võib olla nii turismiteenuste pakkuja kui ka lõpptarbija.
Turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse
oma tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks ning lõpptarbija on turismiteenuseid
tarbiv sise- või välisturist.
Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi, siis sõltub toetuse suurus
ettevõtja suurusest ning tuleb eraldi hinnata, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega
ettevõtja või suurettevõtja. Väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse
lisas I sätestatud kriteeriumitele, keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise
grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele ning suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta
üldise grupierandi määruse lisas I VKE-le sätestatud kriteeriumitele.
Eelnõu §-s 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendusasutuse
ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus või tema õigusjärglane. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium juhib majanduskeskkonna arendamise rakenduskava
elluviimist ning täidab struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid. Määruse kinnitamise
hetkel on rakendusüksuseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Rakendusüksus korraldab
toetuste taotlemist ning suhtleb toetuse saajatega.
Eelnõu §-s 6 kehtestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Vaidlustamisel tuleb enne
halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Rakendusüksuse või -asutuse toimingu
või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Kui
rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie, siis tuleb see esitada rakendusüksuse
kaudu rakendusasutusele, kes lahendab selle haldusmenetlusseaduses sätestatud korras.
1. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
Eelnõu 2. peatükis sätestatakse määruse toetatavad tegevused, nõuded projekti tulemusel
valmivale kesksele digilahendusele, kulude abikõlblikkuse, abikõlblikkuse perioodi ning toetuse
summa ja osakaalu toetatavatest kuludest.
Eelnõu § 7 määratleb määruse toetatavad tegevused. Toetust antakse projektile, mille elluviimine
panustab § 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste väljundnäitajate saavutamisse. Toetust antakse
keskse digilahenduse loomise ja olemasoleva digilahenduse edasiarendamisega seotud
tegevustele, sealhulgas analüüs, arendamine, integreerimine ja testimine ning käivitamine ja
juurutamine, Eesti ettevõtetes. Digilahenduste loomise ja olemasolevate digilahenduste
edasiarendamise all mõeldakse järgmisi tegevusi: ärianalüüs, turuanalüüs, konkurentide analüüs,
süsteemianalüüs, kasutajamugavuse analüüs, liidestamisvajaduste analüüs, tarkvara struktuuride
disain, kasutajaliidese graafiline disain, andmevahetusega seotud arendustegevused, keskse
digilahenduse liidestamine teiste tarkvaralahendustega ja testimine. Keskse digilahenduse
käivitamine ja juurutamine hõlmab järgmisi tegevusi: juurutamisega seotud arendustegevused,
tehniline seadistamine, testimine, keskse digilahendusega seotud äriarenduse tegevused
turismiteenuste pakkujatele (B2B business development).
Toetavaks tegevuseks ei loeta maksekeskkonna loomist ega maksekeskkonnaga liidestamist
(piirangud tulenevalt ekspordi abi keelust) ning lõpptarbijale turundustegevuse elluviimist.
Lubatud on teha ettevõtjalt ettevõtjale otseturundust ehk turundustegevusi, mis on suunatud
turismiettevõttele, kes võiks digilahenduse kasutusele võtta.
Eelnõu § 8 määratleb nõuded toetuse tulemusel loodavale ja arendatavale kesksele
digilahendusele. Toetuse abiga valmiv digilahendus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
2) on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu
ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
3) lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas
broneerimist. Reaalajas broneerimine tähendab, et lõpptarbija saab broneeringu koheselt lõpuni
viia (v.a maksekeskkonnas tasumine) ja broneerimine lõpeb broneeringu kinnitusega. Reaalajas
broneerimiseks ei peeta veebivormi ega e-posti kaudu saadetavat broneerimissoovi edastamist
turismiteenuse pakkujale;
4) võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt 100le kasutavale ettevõttele;
5) vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
6) võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega,
majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama andmevahetust riigi
infosüsteemi kuuluvate andmekogudega läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk x-tee.
7) kaasatud on vähemalt 3 pilootkasutajat erinevatest (suuruse, tegevusala, peamise sihtrühma
vm poolest) keskse digilahenduse sihtgruppi kuuluvatest turismiteenuste valdkondadest.
Erinevaid pilootkasutajaid on oluline kaasata seetõttu, et väljatöötatav lahendus vastaks laiema
kasutajaskonna vajadustele;
8) on koostatud kasutajajuhend ja loodud võimalus kasutajatoele. Mõlemad peavad olema
pilootperioodi käigus testitud ning pilootkasutajate poolt heaks kiidetud;
9) on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid turvariske vastavalt OWASP’i (Open Web
Application Security Project) poolt projekti koostamise hetkel kirjeldatud kümnele levinumale
turvaohule: https://owasp.org/www-project-top-ten/
10) vastab kehtivatele siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele,
sealhulgas andmekaitsenõuetele ja majutusettevõtte broneerimissüsteemide arendamise puhul ka
turismiseaduse §-s 24 toodud nõuetele.
Toetuse saaja on kohustatud saavutama projekti lõpuks eelnimetatud tingimused. Rakendusüksus
kontrollib lõpparuande alusel, kas tingimused on täidetud. Juhul kui selgub, et projekti lõpuks ei
ole kõik tingimused täies mahus täidetud (tingimused on täidetud osaliselt) on rakendusüksusel
õigus kaaluda projekti tulemuste kinnitamist ka väiksemas mahus. Seejuures tuleb
rakendusüksusel hinnata eraldi ka eelarve täitmist ning tingimuste mittetäitmise põhjuseid.
Arvestades, et kesksete digilahenduste väljatöötamise ja kasutusele võtmise protsess ei lõpe
automaatselt projekti abikõlblikkuse perioodiga, vaid digilahenduste (laiem) kasutuselevõtmine
ning teatavas mahus (edasi)arendustööde tegemine toimub edasi pärast projekti lõppemist, siis
on võimalik ka olukord, kus lõpparuande kinnitamine ja väljamakse tegemine on põhjendatud ka
juhul, kui mõni § 8 nimetatud tingimustest on täidetud osaliselt.
Eelnõu § 9 määratleb abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on tegevuse
täitmiseks vajalikud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-
s 2 ning määrusega kehtestatud tingimustele.
Abikõlblikud on eeltaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud, st taotluses kirjeldatud toetatavate
tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud. Toetatavad tegevused on välja toodud §-
s 7.
Abikõlblik on turutingimustel sisseostetav teenus, personalikulu, vahendi ja seadme kulu
vastavalt nende kasutusajale projektis.
Sisseostetav teenus on abikõlblik, kui teenuse pakkuja on valitud turutingimustele vastavalt,
määruse tingimusi arvestav ja taotleja ettevõttest sõltumatu tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
Vahendi ja seadme soetamise ja kasutamise kulu on projektis abikõlblik vaid selle aja jooksul
kui neid reaalselt kasutatakse, (näiteks perioodil, mis jääb seadmete soetamise aja ja projekti
lõpptähtaja vahele). Kui vahendit ja seadet ei kasutata projektis kogu kasutusea vältel, on seadme
kasutamise kulu abikõlblikkuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud
amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti
kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.
Personalikulust on abikõlblik toetuse saajaga lepingulises suhtes oleva töötaja töötasu ja riiklikud
maksud. Abikõlblik ei ole puhkusetasu ja muud töölepingu kohased tasud. Abikõlblik on vaid
projektiga seotud tegevuste teostamisega seotud kulu. Juhul kui töötaja täidab ettevõttes ka teisi
tööülesandeid, siis tuleb projektiga seotud töötasu eristada. Abikõlblik ei ole rakendusüksusele
aruandeid esitava projektijuhi töötasu, s.t et abikõlblikuks projektijuhtimise kuluks loetakse
ainult seda personalikulu, mis on seotud digilahenduse väljatöötamisega. Abikõlbliku kulu hulka
ei loeta ka müügipersonali töötasu, mis tuleneb ekspordiabi keelust.
Projektid, mille raames taotletakse vähese tähtsusega abi ja toetuse kogusumma jääb alla 100 000
euro, on kohustuslik valida üks kulude lihtsustatud hüvitamisviis. Lihtsustatud
kuluhüvitusviiside kasutamine tähendab, et määratud protsendi ulatuses ei pea toetuse saaja
esitama rakendusüksusele kulu- ja maksedokumente ning tõendama tegevuste toimumist.
Taotleja peab koostöös rakendusüksusega valima ühe määruses kirjeldatud kulude lihtsustatud
hüvitamisviisidest. Valiku tegemisel saab lähtuda sellest, millise iseloomuga kulusid projekti
raames suuremal hulgal soovitakse teha. Juhul kui taotleja soovib osta enamiku projektiga seotud
tegevusi sisse (nt asjade ja teenuste ost) ja personalikulud moodustavad projekti abikõlblikest
kuludest väiksema osa (mitte rohkem kui 20%), siis on otstarbekam valida lõikes 4 punktis 1
nimetatud hüvitamisviis. See tähendab, et projekti abikõlblikust maksumusest 80% peavad
moodustama asjade ja teenuste ostu arved ning 20% projekti abikõlblikust maksumusest
makstakse välja lihtsustatud kujul, katmaks projektiga seotud personalikulusid.
Juhul kui taotlejal on aga endal IT arendusmeeskond palgal ja projekt sisaldab peamiselt
personalikulusid, siis on sobivam valida lõike 4 punktis 2 kirjeldatud hüvitamisviis. Selle
valimisel peavad personalikulud moodustama projekti abikõlblikest kuludest vähemalt 60% ning
40% projekti abikõlblikust maksumusest makstakse välja lihtsustatud kujul, katmaks projektiga
seotud asjade ja teenuste ostu kulusid.
Eelnimetatud lihtsustatud kulude hüvitamise viise ei ole võimalik rakendada juhul kui projekt
viiakse ellu ainult ehitustöö, asja või teenuse avaliku hanke kaudu riigihangete seaduse mõistes.
Abikõlblikud ei ole tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel
toimunud tehingute kulud, välja arvatud personalikulu, mis on vältimatu projekti elluviimise
seisukohast. Ettevõtte juhatuse liige ja muu seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses võib
saada projektist tulu, kui on sõlmitud eraldi leping projekti tegevuste elluviimiseks ja määratud
sellele vastav tasu.
Eelnõu § 9 lõikega 6 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loetelu. Nendeks on ühendmääruse
§-s 4 loetletud mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblik ei ole käibemaks, juhul kui taotleja on
käibemaksukohustuslane, mitterahaline kulu, liisingu intress ja organisatsiooni juhtimiskulu.
Lisaks ei ole abikõlblik turunduskulu välisriikides, äriühingu tugifunktsioone toetava
kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulu, kindlustusmakse, sularahas tehtud tehing,
pangagarantii, finants- ja pangakulu, riigilõiv, isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud
kulu ja muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise
seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline.
Eelnõu §-s 10 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on
toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja
lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab
taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi
algus ei saa olla varasem kui eeltaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev. Projekti
abikõlblikkuse periood lõppeb taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid
mitte hiljem kui 31. oktoobril 2023. a.
Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi, siis ei tohi taotleja alustada
käesoleva määrusega rahastatava projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud
tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Tegevustega alustamiseks ja
kohustuste võtmiseks on näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või
kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu teostamine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtuakti
sõlmimine jms. Hangete läbiviimine on võimalik vaid juhul kui hanke tingimustes on sätestatud,
et hange viiakse ellu vaid juhul kui tegevust toetatakse käesolevast toetusmeetmest.
Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega. Projekti perioodi on
võimalik pikendada maksimaalselt kuni 31. oktoober 2023.
Eelnõu §-s 11 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal projekti abikõlblikes kuludes
ning seonduvad tingimused. Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 20 000 eurot ja
maksimaalne summa 550 000 eurot.
Toetuse osakaal sõltub, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi või teadus- ja
arendusprojektidele antav abi ning viimasel juhul taotleja ettevõtte suurusest. Projektis on
võimalik kasutada nii vähese tähtsusega abi kui ka teadus- ja arendusprojektidele antav abi,
sellisel juhul kujuneb projekti toetuse protsent abi summade aritmeetilisest keskmisest.
Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi on toetuse maksimaalne osakaal 55% ja
omafinantseeringu määr on minimaalselt 45% abikõlblikest kuludest.
Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi sõltub toetuse maksimaalne
osakaal taotleva ettevõtja suurusest. Juhul kui toetuse saaja on suurettevõtja on toetuse osakaal
25%, keskmise suurusega ettevõtja puhul on 35% ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45%
abikõlblikest kuludest.
Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud.
Taotlejale või partnerile antud VTA ei tohi kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul, kui taotleja või partner on saanud VTA-d
komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava VTA
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud
määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
antud VTA kogusumma koos määruse raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal teisest meetmest või riigieelarve
või muudest välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase
teabe.
3. peatükk
Taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Eelnõu 3. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise tingimused, nõuded taotlejale, partnerile ja
taotlusele.
Eelnõu § 12 kehtestab taotluste vastuvõtu avamise tingimused, toetuse taotlemise tähtaja ja
taotluse esitamise viisi. Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoor. Toetuse taotlemine
toimub kahes etapis. Eeltaotluste vastuvõtmiseks korraldatakse avalik taotlusvoor. Põhitaotluse
esitamise õiguse saavad need taotlejad, kelle eeltaotlused hinnati vastavalt hindamismetoodikale
positiivse hindega ja kelle eeltaotlus rahuldati. Põhitaotlus esitatakse 40 tööpäeva jooksul
eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotluste vastuvõtu aja ja taotlusvooru eelarve.
Taotlus esitatakse rakendusüksuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna
struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt
digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusvooru tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel ja
muudes infokanalites (sotsiaalmeedia, meililistid) enne taotluse vastuvõtmise algust vähemalt 20
tööpäeva ette. Taotlusvoor on avatud vähemalt 45 tööpäeva.
Eelnõu §-s 13 sätestab, et toetust võib taotleda Eestis registreeritud juriidiline isik. Projekti
partneriks saab olla toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku
omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel
tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.
Kuna taotlejate ringi ei piirata (taotlema võib tulla Eestis registreeritud juriidiline isik), siis on
meeskonna hindamine projektide edukaks elluviimiseks võtmetähtsusega. Taotleja meeskonna
hindamisel on oluline, et taotlejal on kogemused nii turismivaldkonnas kui digilahenduste
väljatöötamisel (s.t. IT arendusprojektide juhtimise kogemused). Taotluse võib esitada Eestis
juriidiline isik ning seejuures sobib taotlema nii turismivaldkonnas tegutsev ettevõtja, kes kaasab
vastavad IT valdkonna kompetentsid (kas sisse ostetud teenustena või projekti partnerina) kui ka
IT valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes kaasab vastavad turismivaldkonna kompetentsid (kas sisse
ostetud teenustena või projekti partnerina). Turismivaldkonnas tegutsev ettevõtja ja IT
valdkonnas tegutsev ettevõtja võivad taotlus esitamiseks moodustada ka eraldiseisva juriidilise
isiku, kuid taotleja peab olema võimeline oma meeskonna pädevusi tõendama
meeskonnaliikmete elulookirjelduste kaudu ning on oluline, et projekti elluviimiseks oleks
olemas mõlema valdkonna kompetentsid.
Lisaks projektimeeskonna liikmetele tuleb projekti kaasata partneritena vähemalt 3
pilootkasutajat erinevatest (suuruse, tegevusala, peamise sihtrühma vm poolest) keskse
digilahenduse sihtgruppi kuuluvatest turismiteenuste valdkondadest. Erinevaid pilootkasutajaid
on oluline kaasata seetõttu, et väljatöötatav lahendus vastaks laiema kasutajaskonna vajadustele.
Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §
2 nõuetele.
Eelnõu §-s 14 kehtestatakse nõuded eeltaotlusele. Lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes
2 sätestatud kinnitustele peab eeltaotlus sisaldama üldandmeid taotleja kohta: taotleja nimi,
juriidiline vorm, registrikood, info, kas taotleja on väikse, keskmise suurusega ettevõtja või
suurettevõtja, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress,
veebiaadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht. Partneri olemasolul on esitatavateks
andmeteks partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku
nimi, vastutus ja tegevus projektis, sealhulgas kes on edaspidine arendatava keskse digilahenduse
tooteomanik (s.t kuidas on taotleja ja partneri vahel reguleeritud digilahenduse
intellektuaalomandi küsimused) ning partneri rahaline panus projekti. Juhul, kui taotleja või
partner kuuluvad kontserni, siis esitatakse taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem
rakendusüksuse vormil.
Eeltaotlusega esitatavad andmed peavad sisaldama projekti nime, planeeritava tegevuse algus- ja
lõppkuupäeva, projekti mõõdetavat eesmärki, toetuse vajaduse põhjendust, taotletava toetuse
summat ja omafinantseeringu summat, keskse digilahenduse kirjeldust, kliendisegmendi ja
kasutajate vajaduste kirjeldust (sealhulgas selgitus, kuidas projekt kasutajate vajadused
rahuldab), tulemuste lühikirjeldust (mis, kellele ja miks projekti lõpuks valmib), projekti
tegevuste ning nende tulemuste kirjeldust koos ajakavaga (s.t millised on projekti elluviimise
etapid), projekti eelarvet (peab olema lahti kirjutatud tegevuskava ehk projekti elluviimise etapi
detailsuses) ja selle põhjendusi ning rahvusvahelist turu- ja konkurentsianalüüsi.
Eeltaotluses tuleb esitada ka ülevaade potentsiaalsete keskse digilahendusega liitujate arvust
Eestis ja finantsanalüüs (koos rahastusmudeliga) kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal,
samuti riskianalüüs. Taotlusele lisatakse projektimeeskonna liikmete elulookirjeldused, kus on
välja toodud meeskonnaliikmete vastutusvaldkonnad, kompetents ja kogemus valdkonnas.
Taotleja kinnitab projekti elluviimiseks (sh projektiväliste tegevuste jaoks, kui need on tulemuse
saavutamisega seotud) vajaliku omafinantseeringu olemasolu ja selgitab selle kujunemist.
Majandusnäitajatest esitab taotleja eelneva aasta majandusaasta aruande, kui aruanne ei ole
äriregistrist kättesaadav, taotleja jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande taotluse
esitamisele eelneva kvartali seisuga, kui see ei kattu eelneva majandusaasta aruande perioodiga,
ning turismitoote arendamise tulemusel loodud tulu-kulu analüüsi projekti perioodil ja kolmel
projektijärgsel aastal rakendusükskuse vormis.
Juhul kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis esitatakse hankeplaan
rakendusüksuse vormil. Juhul kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, tuleb
taotluse juurde lisada esindusõigust tõendav volikiri.
Eelnõu §-s 15 kehtestatakse nõuded põhitaotlusele. Põhitaotlusega täiendatakse eeltaotlusega
esitatud projekti plaani ja andmeid. Põhitaotluse lahutamatuks osaks on esitatud eeltaotlus ja
juhul kui eeltaotlusega esitatud andmed ja prognoosid on muutunud, esitatakse need
korrigeerituna koos põhitaotlusega. Põhitaotluses esitatakse täiendavalt planeeritava lahenduse
kasutuslugude ja äriprotsesside kirjeldus, funktsionaalsuste kirjeldus, arhitektuur,
mittefunktsionaalsed nõuded ja liidestamisvajaduste kirjeldus. Täpsustada tuleb tööde teostamise
ajakava (sealhulgas koos piloottesti plaaniga), esitada detailne eelarve ja äriplaan ja
finantsanalüüs kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal. Põhitaotlusele tuleb lisada ka
potentsiaalsete keskse digilahendusega liituvate turismiteenuse pakkujate ja nende kontaktisikute
nimeline loetelu ning projekti meeskonna kompetentside, oskuste ja töökogemuste kirjeldus koos
kõigi meeskonnaliikmete elulookirjeldustega
4. peatükk
Eel- ja põhitaotluse menetlemine
Peatükis kehtestatakse taotluse vastuvõtu ja menetlemise regulatsioon. Kirjeldatakse taotluse
menetlemist ning taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti
valikukriteeriumeid ja valikukorda. Kehtestatakse ka tingimused ja kord hindamiskomisjoni
moodustamiseks, tingimused taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või
kõrvaltingimusega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks
tunnistamiseks.
Eelnõu § 16 kehtestab taotluse menetlemise tingimused ja korra. Taotluse menetlemine on kahe-
etapiline (eel- ja põhitaotlus). Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse
võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja
taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest ning taotluse
rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.
Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks
taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või
muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates, milline
asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui taotluses avastatakse puudus,
teavitatakse sellest taotlejat viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes
selleks taotlejale kuni kümne tööpäevase tähtaja.
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud. Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on
45 tööpäeva taotlusvooru sulgemise päevast arvates. Põhitaotluse menetlemise tähtaeg on 25
tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja
lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse
menetlemise kuni kümneks tööpäevaks peatada.
Otsused edastatakse struktuuritoetuste registri e-Toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva
jooksul pärast otsuse tegemist.
Eelnõu § 17 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele
vastavaks tunnistada ning milliste asjaolude esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.
Eelnõu § 18 kehtestab hindamiskomisjoni moodustamise korra. Projekti hindamiseks on
moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis avaldatakse rakendusüksuse
veebilehel enne taotlusvooru algust. Rakendusüksusel on õigus kaasata vajadusel
hindamisprotsessi täiendavaid eksperte. Hindamiskomisjoni liige ja ekspert peavad kooskõlas
korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast
taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seose olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse
seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
Eelnõu § 19 kehtestab eeltaotluse hindamise korra ja valikukriteeriumid. Nõuetele vastavaks
tunnistatud taotlust hinnatakse valikumetoodika alusel, mille koostamisel lähtub rakendusüksus
järgmistest valikukriteeriumidest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
Valikukriteeriumid Osakaal
koondhindes
Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele 40%
Taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus 30%
Projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ja kuluefektiivsus 30%
Valikukriteeriumi “projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ raames hinnatakse projekti
mõju turismisektori ettevõtjate majandustegevusele või sihtkoha arengule (kas projekti abil
lahendatakse ära sektori jaoks oluline probleem, kas projekt aitab kaasa protsesside
automatiseerimisele, kas suureneb teenuste kättesaadavus ja kasutajamugavus ning kas paraneb
andmeanalüüs. Samuti hinnatakse keskse digilahenduse turu- ja konkurentsianalüüsi
asjakohasust (kas digilahenduse konkurentsipositsioon on selge - kui tegu on uue
digilahendusega, siis kas sellel on ekspordipotentsiaal või kui on tegu olemasoleva toote Eesti
turule kohandamine, siis kas see lahendab Eesti turu probleemi).
Valikukriteeriumi “taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus“ raames
hinnatakse taotleja organisatsioonilist ja finantsvõimekust projekti elluviimiseks ja turismitoote
pakkumiseks, projekti teostatavust ja kindlustatust ressurssidega, projektimeeskonna juhtimise,
turismitoote arendamise, rakendamise, turismialaste ning turundusalaste kompetentside
olemasolu, riskide analüüsi (sh riskide ilmnemise tõenäosus, riskide mõju projekti elluviimisele
ning jätkusuutlikkusele) ning riskide maandamise viise.
Kuna toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg on 31.10.2023, siis on muuhulgas oluline
hinnata ka projekti ajakavaga seotud riske, kuna toetuse rakendamise vaatest on määrava
tähtsusega valida välja need ideed, mille elluviimine on nimetatud tähtajaks ka reaalselt võimalik.
Samuti hinnatakse vahendite olemasolu omafinantseeringu tagamiseks ja taotluses esitatud
tegevuste elluviimiseks, hinnatakse, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajaminevad
teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnoloogiaalased
eeldused projekti kavandatud viisil ja õigeaegseks elluviimiseks, ning taotleja võimekust
panustada meetme tulemuste saavutamisse.
Valikukriteeriumi „projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ja kuluefektiivsus“ raames
hinnatakse, kas ja kuivõrd vajab taotleja oma projekti teostamiseks toetust ja kuidas toetus
mõjutab projekti tulemusi. Samuti hinnatakse projekti tegevuste eesmärgipärasust, põhjendatust
ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide selgust, tegevusplaani ülesehitust, projekti
tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsust planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks,
kavandatud eelarve realistlikust.
Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki eeltaotlusi § 19 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite
alusel. Eeltaotlust hinnatakse skaalal 0–4 kriteeriumite ja alakriteeriumite lõikes, kusjuures 0 on
madalaim ja 4 on kõrgeim hinne. Eeltaotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud
hinnete kaalutud keskmisest.
Eelnõu §-s 20 on toodud tingimused, mille alusel eeltaotlus rahuldatakse või jäetakse
rahuldamata. Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamise otsuse,
mis annab õiguse esitada põhitaotlus, kuid millega ei kaasne rahalist toetust. Kõik taotlused, mis
on saanud koondhindeks vähem kui 2,6 ja mis on mõnes eelnõu § 19 lõikes 2 toodud
valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 2,50, jätab rakendusüksus rahuldamata. Lisaks
määruses sätestatule jäetakse taotlused rahuldamata ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes
2 toodud juhtudel.
Eelnõu § 21 ja 22 kehtestavad põhitaotluse nõuetele vastamise alused ja valikukriteeriumid. Kõik
põhitaotlused hinnatakse uuesti sarnaste valikukriteeriumite ja põhimõtete (sealhulgas samad
hindamislävendid) alusel, mis kehtisid ka eeltaotlustele, kuid rakendusüksus kinnitab
põhitaotluste hindamiseks eraldi valikumetoodika (s.t et kuigi valikukriteeriumid on eel- ja
põhitaotluse hindamisel samad, vaadatakse põhitaotluste puhul kõik hindamisega seotud aspekte
uuesti läbi lähtuvalt põhitaotluses esitatud detailsemast informatsioonist). Seega on võimalik, et
eeltaotlusele positiivse hinde saanud taotlus saab põhitaotluse esitamise faasis mitterahuldamise
otsuse.
Eelnõu § 23 ja § 24 kehtestavad, millistel juhtudel ja tingimustel võib põhitaotluse täielikult,
osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste
menetlemise määruse § 8 lõikes 2 kehtestatud juhtudel. Kõik põhitaotlused, mis on saanud
koondhindeks vähem kui 2,6 ja mis on mõnes eelnõu § 22 lõikes 1 toodud valikukriteeriumitest
saanud hindeks vähem kui 2,5, jätab rakendusüksus rahuldamata. Rahuldamata jäetakse ka
taotlus, mille koht pingereas ületab taotlusvooru eelarvet. Taotluse osaline rahuldamine on
lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral
saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole
rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse
seaduse §-le 53. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb rakendusüksus
põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Eelnõu §-s 25 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimusi. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud
tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva
jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse
muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud
eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
ning millised on toetuse maksmise tingimused.
Eelnõu § 26 kehtestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse
saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses
märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on 1–3 kuud. Järelaruanne esitatakse
rakendusüksuse nõudmisel.
Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt ühe kuu
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Eelnõu § 27 kehtestab toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise menetlus koosneb
rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse menetlemisest ja toetuse
maksmisest. Toetuse makse tehakse vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või
ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.
Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist
tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul vähemalt
kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus.
Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot.
Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulude eest tasumist
omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele
vastavust. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele või
kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
eesmärgile. Nõuded maksetaotlusele ja maksetaotlusega esitatud kuludokumentidele tulenevad
lisaks määruses kehtestatust ka ühendmääruse 3. peatükist ja ühissätete määruse artiklist 131,
milles sätestatakse, et taotleja peab esitama maksekviitungid või samaväärse tõendusjõuga
raamatupidamisdokumendid. Ühtlasi sätestatakse, et lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuse
elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande
kinnitamist.
6. peatükk
Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioon
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri kohustusi ja õigusi, rakendusüksuse õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.
Eelnõu §-s 28 on esitatud toetuse saaja ning partneri kohustused tulenevalt struktuuritoetuse
seadusest. Eelnõu § 28 kehtestab näiteks dokumentide säilituskohustuse. Taotleja ja partner
peavad säilitama kulude abikõlblikkust tõendavat dokumenti ja muud tõendit vastavalt
struktuuritoetuse seaduse §-le 35. Taotleja ja partner peavad järgima hankimisele seatud nõudeid,
mis on sätestatud struktuuritoetuse seaduse §-s 26.
Kui toetuse saaja ega partner ei pea järgima riigihangete seadust ning tehingu summa
käibemaksuta ületab 20 000 eurot, peab ta esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja
koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei
ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus.
Näiteks loetakse sõltumatuks pakkujaks selline pakkuja, kelle omanikeringis või juhtorganites ei
ole seotud isikuid taotleja juriidilise isikuga. Juhul, kui omanikering või juhtorganite liikmed
kattuvad, loetakse pakkujalt teenuse ost abikõlbmatuks isegi siis, kui pakkumine oli hinna poolest
kõige odavam.
Eelnõu § 29 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on õigus
kontrollida projekti täitmist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist.
Eelnõu § 30 kohaselt kohaldatakse finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-
dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrused (taotluste menetlemise määrus, ühendmäärus). Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa
Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320– 469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid
erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 289–302);
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1–8).
4. Määruse mõjud
Eelnõu panustab rakenduskava prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme
„Majanduse elavdamine“ tegevuse „Turismisektori elavdamise programm“ eesmärkide
elluviimisse.
Ühtlasi panustab määrus Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide
täitmisesse, kasvatades Eestisse reisijate positiivseid külastuskogemusi ning toetades turismi
tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale.
Määruse mõju läbivatele teemadele
1. Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – toetav. Kesksete digilahenduste arendamise prioriteediks on
saavutada ressursi kokkuhoid ja disainida ettevõtete tööprotsesse ja teenuseid vastavalt säästva
turismi põhimõtetele.
2. Võrdsed võimalused. Mõju – toetav. Turismiteenuste lõpptarbijatele suunatud
automatiseeritud teenused muudavad klienditeekonna sujuvamaks ning tagavad seeläbi paremad
võimalused turismiteenuste tarbimiseks ka erivajadustega inimestele.
3. Infoühiskond. Mõju – toetav. Toetus tulemusel paraneb oluliselt info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine Eesti turismisektoris läbi suure arvu
turismiettevõtjate ressursside haldamise digitaliseerimise ja teenuste automatiseerimise. Seega
panustab nutika spetsialiseerumise eesmärkide saavutamisele, s.o. info- ja kommunikatsiooni-,
andmete- ning muude digitehnoloogiliste lahenduste laialdasem rakendamine turismisektori
toodete või -teenuste arendamisel. Lisaks vähendab turismisektori digitaalset mahajäämust ja
edendab Eesti kui digiriigi kuvandit ka turismisektori teenuste kaudu.
4. Regionaalareng. Mõju – toetav. Määruse abikõlblik piirkond on kogu Eesti. Samas arvestades,
et digitaalne mahajäämus on suurem väiksemates ettevõtetes ja eriti maapiirkondades
tegutsevates ettevõtetes, siis mõju regionaalarengule on positiivne – ka väiksemate ettevõtete
jaoks muutuvad kaasaegsed digitaalsed lahendused kättesaadavaks ning võimekus teenindada
külastajaid paraneb oluliselt maapiirkondades. Kõik toetust saavad projektid peavad olema üle-
eestilise mõjuga, seega hindamisel regionaalseid erisusi ei ole võimalik sisse tuua. Toetuse
andmise tulemusel tekib kasu VKE-dele, positiivne mõju piirkonna tuntuse kasvule
turismisihtkohana ja tööhõivele.
5. Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne. Toetusega ei suurene avaliku sektori püsikulud.
Toetatakse jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad ennast majandada iseseisvalt ilma täiendava
avaliku sektori toetuseta.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse turismisektori ettevõtjate liitudele ja
sihtkohtadele arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis EIS.