dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumendi edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. oktoober 2021
Viit
1.10-17/2021/6146-1
Registreeritud
20. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu
Lahendamise tähtaeg
19. november 2021

Failid

  • 📎arvamuse avaldajate nimekiri.pdf11 KB
  • 📎ATT00001.png
  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎Hiiumaa PV3 ja PV4 vesiviljeluse hoonestusloa taotlus_20.04.2018.bdoc948 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-7_18-1133-023.asice3221 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-7_18-1133-023.pdf336 KB
  • 📎Menetlusosaliste teade kompromissi kohta (20102020).pdf156 KB
  • 📎Taotluste kaaskiri_2018.bdoc25 KB
  • 📎Ösel Harvest OÜ PV3 ala taotluse KMEH.asice

Sisu (failidest)

Saatja: "Nele Väits" <[email protected]> Saadetud: 20.10.2021 09:18 Adressaat: <[email protected]>; MKA info <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; info kaitseministeerium ee <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-7/18-1133-023 edastamine Lugupeetud menetlusosaline Edastame Teile dokumendi 16-7/18-1133-023 Lugupidamisega Nele Väitsehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist+372 667 2151 | [email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla tn 10A, 10122 Tallinn Ösel Harvest OÜ Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 reg nr 10297188 Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 20.04.2018 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade pindala, kuid praeguses menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade konkreetsemaid asukohti (need täpsustakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades erinevate ametkondade/huvigruppide seisukohtadega). Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est-Agar AS esitanud hoonestusloa taotluse samale mereala piirkonnale karbi- ja vetikakasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est- Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS poolt arendatavad vesiviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est-Agari AS’le eraldiseisvad hoonestusload, kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH). Arvestades Ösel Harvest ja EstAgar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 227 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba. Üldinformatsioon Ösel Harvest OÜ (aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415, reg nr 10297188) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale (PV 3 ja PV 4). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatiste (kalakasvatuse sumpade) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel 2-4. Piirkondade PV 3 ja PV 4 pindala kokku on 29,1 km2. Kalakasvatuses on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatuse tehnoloogiat arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit ning läbimõõt 30 m, seega on ühe sumba pindala ca 700 m2 (kokku 60 sumpa 42 000 m2) ning ruumala ca 7000 m3. Sumpade pindala (kokku 42 000 m2) moodustab vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2) kokku vaid ca 0,14 %. Arvestades kala tiheduseks ligikaudu 10 kg/m3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt kuni 70 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades (60 tk) kokku orienteeruvalt 4200 tonni. Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalade maksimaalse kogusega sumpades, seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv orienteeruvalt 4200 tonni. Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kasutatud kalakasvatustest välisriikidest pärit olevat kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärit kalajahu ja -õli. Baltic Blende kasutamisega kalakasvatuses satuks 4200 tonni kalade juurdekasvu korral merevette lämmastikku 42 tonni ning fosforit eemaldataks merest 5 tonni. Varasemate kalasöötade kasutamise korral oleks lämmastiku lisandumine 163,8 tonni ning fosfori lisandumine 19,4 tonni. Seega Baltic Blende kasutamisel kalakasvanduses ei tekita fosfori lisakoormust Läänemerele, vaid aitab isegi Läänemeres oleva fosfori kogust veekogusse vähendada. Joonis 1. Kalakasvatuses tekkiva fosfori ja lämmastiku koormused Läänemeres (kalade juurdekasvu / toodanguga 4200 tonni/aastas (alusslaidi allikas: Baltic Blend). 2016. aasta suvest toodetakse Balti Blende kalasööta Läänemere kalade kalajahust ja -õlist, kus toorainena kasutatakse räime ja kilu. Kui kasutada kalakasvatuses kohalikku päritolu kalasööta, siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres. Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Joonis 2. Vesiviljelusalade asukohad kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringu kaardil. Kavandatavad sumbad on planeeritud vesiviljelusaladele PV 3 ja PV 4. Joonis 3. Vesiviljelusala PV 3 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Joonis 4. Vesiviljelusala PV 4 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2022. aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimaste etappidena kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg sumpades (sh käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid). Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotentsiaal. Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. 1 KMH – keskkonnamõju hindamine. 2 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Joonis 5. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte Hvalpsund Net (http://hvalpsund.com/) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Vesiviljelusaladele kavandatakse kokku 60 sumpa (6 gruppi, igaühes 10 sumpa). Kasutatakse plastikust sumpasid. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 30 meetrise diameetriga (ümbermõõt ca 95 m) sumbad. Seega on ühe sumba pindala ca 700 m2. 60 sumba pindala kokku on orienteeruvalt 42 000 m2, sellest vesiviljelusalal PV 3 28 000 m2 ja vesiviljelusalal PV 4 14 000 m2. Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit. Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 5 meetrit. Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusalade sügavused alljärgnevad: PV 3 sügavus 20 – 30 meetrit PV 4 sügavus 5 – 15 meetrit Arvestades sumpade pindala (ca 700 m2 sump, 60 sumpa kokku 42 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (orienteeruvalt 10 meetrit) on ühe sumba ruumala ca 7000 m3 ning 60 sumba ruumala kokku on orienteeruvalt 420 000 m3. Sumbas olevaks kalade tiheduseks arvestatakse 10 kg/m3, sellest tulenevalt on kalade kogus igas sumbas ca 70 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 4200 tonni. Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba taodeldakse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale: PV 3 ja PV 4) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Kuni 60 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 4,2 hektarit ehk 42 000 m2. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt oluliselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Ala Keskpunkt X Keskpunkt Y Ala pindala (põhjalaius) (idapikkus) (m2) PV 3 Ristna 6528745.214 385255.3343 6 870 000 PV 4 6509844.781 407451.7780 22 273 000 KOKKU PINDALA 29 143 000 Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 4,2 hektarit (42 000 m2). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 2 piirkonda) on 29,1 miljonit m2 (29,1 km2). Oluline on rõhutada et vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade pindala, kuid praeguses menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade konkreetsemaid asukohti. Sumpade konkreetsed asukohad täpsustakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades erinevate 2 ametkondade/huvigruppide seisukohtadega. Sumpade pindala (kokku 42 000 m ) moodustab vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2) kokku vaid ca 0,15 %. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusloale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erikasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine), mille täpsem sisu määratletakse KMH algfaasis. Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Peeter Põldaru Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Kirja saajate nimekiri: Transpordiamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Ösel Harvest OÜ Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 reg nr 10297188 Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 20.04.2018 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade pindala, kuid praeguses menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade konkreetsemaid asukohti (need täpsustakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades erinevate ametkondade/huvigruppide seisukohtadega). Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est-Agar AS esitanud hoonestusloa taotluse samale mereala piirkonnale karbi- ja vetikakasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est- Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS poolt arendatavad vesiviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est-Agari AS’le eraldiseisvad hoonestusload, kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH). Arvestades Ösel Harvest ja EstAgar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 227 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba. Üldinformatsioon Ösel Harvest OÜ (aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415, reg nr 10297188) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale (PV 3 ja PV 4). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatiste (kalakasvatuse sumpade) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel 2-4. Piirkondade PV 3 ja PV 4 pindala kokku on 29,1 km2. Kalakasvatuses on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatuse tehnoloogiat arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit ning läbimõõt 30 m, seega on ühe sumba pindala ca 700 m2 (kokku 60 sumpa 42 000 m2) ning ruumala ca 7000 m3. Sumpade pindala (kokku 42 000 m2) moodustab vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2) kokku vaid ca 0,14 %. Arvestades kala tiheduseks ligikaudu 10 kg/m3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt kuni 70 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades (60 tk) kokku orienteeruvalt 4200 tonni. Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalade maksimaalse kogusega sumpades, seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv orienteeruvalt 4200 tonni. Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kasutatud kalakasvatustest välisriikidest pärit olevat kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärit kalajahu ja -õli. Baltic Blende kasutamisega kalakasvatuses satuks 4200 tonni kalade juurdekasvu korral merevette lämmastikku 42 tonni ning fosforit eemaldataks merest 5 tonni. Varasemate kalasöötade kasutamise korral oleks lämmastiku lisandumine 163,8 tonni ning fosfori lisandumine 19,4 tonni. Seega Baltic Blende kasutamisel kalakasvanduses ei tekita fosfori lisakoormust Läänemerele, vaid aitab isegi Läänemeres oleva fosfori kogust veekogusse vähendada. Joonis 1. Kalakasvatuses tekkiva fosfori ja lämmastiku koormused Läänemeres (kalade juurdekasvu / toodanguga 4200 tonni/aastas (alusslaidi allikas: Baltic Blend). 2016. aasta suvest toodetakse Balti Blende kalasööta Läänemere kalade kalajahust ja -õlist, kus toorainena kasutatakse räime ja kilu. Kui kasutada kalakasvatuses kohalikku päritolu kalasööta, siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres. Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Joonis 2. Vesiviljelusalade asukohad kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringu kaardil. Kavandatavad sumbad on planeeritud vesiviljelusaladele PV 3 ja PV 4. Joonis 3. Vesiviljelusala PV 3 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Joonis 4. Vesiviljelusala PV 4 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2022. aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimaste etappidena kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg sumpades (sh käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid). Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotentsiaal. Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. 1 KMH – keskkonnamõju hindamine. 2 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Joonis 5. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte Hvalpsund Net (http://hvalpsund.com/) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Vesiviljelusaladele kavandatakse kokku 60 sumpa (6 gruppi, igaühes 10 sumpa). Kasutatakse plastikust sumpasid. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 30 meetrise diameetriga (ümbermõõt ca 95 m) sumbad. Seega on ühe sumba pindala ca 700 m2. 60 sumba pindala kokku on orienteeruvalt 42 000 m2, sellest vesiviljelusalal PV 3 28 000 m2 ja vesiviljelusalal PV 4 14 000 m2. Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit. Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 5 meetrit. Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusalade sügavused alljärgnevad: PV 3 sügavus 20 – 30 meetrit PV 4 sügavus 5 – 15 meetrit Arvestades sumpade pindala (ca 700 m2 sump, 60 sumpa kokku 42 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (orienteeruvalt 10 meetrit) on ühe sumba ruumala ca 7000 m3 ning 60 sumba ruumala kokku on orienteeruvalt 420 000 m3. Sumbas olevaks kalade tiheduseks arvestatakse 10 kg/m3, sellest tulenevalt on kalade kogus igas sumbas ca 70 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 4200 tonni. Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba taodeldakse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale: PV 3 ja PV 4) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Kuni 60 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 4,2 hektarit ehk 42 000 m2. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt oluliselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Ala Keskpunkt X Keskpunkt Y Ala pindala (põhjalaius) (idapikkus) (m2) PV 3 Ristna 6528745.214 385255.3343 6 870 000 PV 4 6509844.781 407451.7780 22 273 000 KOKKU PINDALA 29 143 000 Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 4,2 hektarit (42 000 m2). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 2 piirkonda) on 29,1 miljonit m2 (29,1 km2). Oluline on rõhutada et vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade pindala, kuid praeguses menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade konkreetsemaid asukohti. Sumpade konkreetsed asukohad täpsustakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades erinevate 2 ametkondade/huvigruppide seisukohtadega. Sumpade pindala (kokku 42 000 m ) moodustab vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2) kokku vaid ca 0,15 %. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusloale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erikasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine), mille täpsem sisu määratletakse KMH algfaasis. Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Peeter Põldaru Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet aadress Endla 10a, 10142 Tallinn e-posti aadress [email protected] ja [email protected] 20.10.2020 TEADE Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate koostöö ja välja töötatud kompromisslahenduse kohta Käesolevaga teatame, et osaühing Ösel Harvest (registrikood 10297188), aktsiaselts Est-Agar (registrikood 10215434) ja Saaremere Kala AS (registrikood 11310040) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti soovitusel asunud konstruktiivsele koostööle ja leidnud lahenduse Hiiumaa mereala vesiviljelusalade PV3 ja PV4 kohta esitatud hoonestusloa taotluste menetlemise võimalikult kiireks jätkamiseks. Menetlusosalised on kokku leppinud hoonestusalade ruumilises jaotuses alljärgnevalt. Vesiviljelusala PV3. Osaühing Ösel Harvest ja aktsiaselts Est-Agar jäävad taotlema hoonestusluba vesiviljelusalal PV3 alltoodud koordinaatidel ja Saaremere Kala AS loobub PV3 vesiviljelusalal hoonestusloa taotlemisest. Osaühingu Ösel Harvest poolt taotleta ala koordinaadid: X Y 1 6529887 386198 2 6528058 385263 3 6528013 383972 4 6528211 383879 5 6528460 383807 6 6528719 383780 7 6528927 383791 8 6529181 383845 9 6529468 383967 10 6529684 384112 11 6529870 384293 1 (1) 12 6530048 384548 13 6530152 384785 14 6530220 385087 15 6530227 385346 16 6530188 385602 17 6530105 385847 18 6530008 386030 Aktsiaseltsi Est-Agar poolt taotletava ala koordinaadid: X Y 1 6529887 386198 2 6528058 385263 3 6528105 386586 4 6528284 386658 5 6528538 386716 6 6528797 386730 7 6529055 386698 8 6529304 386622 9 6529491 386531 10 6529663 386415 11 6529781 386312 Vesiviljelusala PV4. Vesiviljelusalale jäävad hoonestuslubasid taotlema Saaremere Kala AS ja aktsiaselts Est-Agar. Täpsustatud taotletavad hoonestusloa alad vesiviljelusalal PV4 on alljärgnevad järgmised (vastavad selgitavad kaardid lisades 1-2): Saaremere Kala AS Est-Agar AS X Y X Y 6510544 406889 6507015 409689 6510544 405383 6509940 407262 6509472 405383 6511390 407504 6509472 406889 6511320 408787 1 (1) Menetlusosalised paluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil anda tagasisidet poolte ruumilise jaotuse ja juba esitatud taotluste muutmise võimalikkuse kohta ning edasiste toimingute kohta. Seejärel saavad menetlusosalised esitada oma esitatud hoonestusloa taotluste täpsustused. Palume käesolevat teadet käsitleda konfidentsiaalsena ja asutusesisese teabena, kuna teatele on lisatud kaardid I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha kohta, millede avalikustamine on keelatud. Lugupidamisega ja tagasiside eest ette tänades digitaalallkiri digitaalallkiri digitaalallkiri osaühing Ösel Harvest OÜ aktsiaselts Est-Agar Saaremere Kala AS Peeter Põldaru Urmas Pau Indrek Kasela juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige e-posti aadress e-posti aadress e-posti aadress [email protected] [email protected] [email protected] Lisad: 1. Hiiumaa kala- ja vetikakasvatuse asukohakaart; 2. Hiiumaa kalakasvatuse I ja II kategooria liikidega kaart. 1 (1) Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 20.04. 2018 Ühisavaldus Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS hoonestusloa taotlustele Ösel Harvest OÜ (reg nr 10297188 ) ja Est - Agar AS (reg nr 10215434 ) on koostöös arendamas erinevaid vesiviljeluse rajatisi Hiiumaa merep laneeringuga planeeritud kahel vesiviljeluse alal. Ösel Harvest OÜ soovib rajada sumpadel baseeruvat kalakasvatust. Est - Agar AS soovib rajada kaasaegset ja innovatiivset karbi - ja vetika kasvatust. Mõlema ettevõtte rajatised kavandatakse samale mereala piirkonnale ja eeldatavasti üksteisele ruumiliselt suhteliselt lähedale tagamaks vastavate rajatiste omavaheline maksimaalne sünergia. Sünergia seisneb eeskätt karbi - ja vetika kasvatuse vett puhastavas mõjus ja sellega sumpadest lähtuva võimaliku keskkonnamõju vähendamises ning teistpidi paremate kasvutingimuste loomine karpidele. Koostöö võimaldab optimeerida ka hoolduskulusid merel. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad vesviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est - Agar AS’ ile eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) , samaaegne hoonestusloa menetlemine jm . Taotlus ed on koostatud vastavalt Veeseaduses ( § 22 6 ) sätestatud nõuetele. Arvestades Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 22 7 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Ösel Harvest EstAgar Peeter Põldaru Urmas Palu juhatuse liige juhatuse liige Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kala kasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2021 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 Nimetus: Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kala kasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Eelhinnangu koostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected] Otsustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Reg nr 70003218 Endla 10a, 10122 Tallinn E-post [email protected] Arendaja: Osaühing Ösel Harvest Reg nr 10297188 Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 E-post [email protected] Töö versioon: 12.09.2021 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1 Ülevaade kavandatavast tegevusest ............................................................................................... 5 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus ..................................................................................................... 5 1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................................... 6 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed .............................................................................................. 7 1.4 Energiakasutus .............................................................................................................................. 8 1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus ja kiirgus ................................. 8 1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht ....................................................................... 10 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................................... 11 2.1 Maakasutus ................................................................................................................................. 11 2.2 Mõju loodusvaradele................................................................................................................... 11 2.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................................ 11 3 Natura 2000 eelhindamine............................................................................................................ 15 4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................................. 16 Järeldus.................................................................................................................................................. 17 3 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 Sissejuhatus Ösel Harvest OÜ (registrikood 10297188, edaspidi ka arendaja) esitas 17.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 alusel hoonestusloa taotluse1 avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kala kasvanduse rajamise eesmärgil. 2021 septembris esitas arendaja taotluse kohta täiendava informatsiooni vastavalt TTJA pärigule ning 20.10.2020 TTJA-le edastatud välja töötatud kompromisslahendusele. Eelhinnang on koostatud septembris 2021 hoonestusloa taotluse juurde. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Käesoleva eelhinnangu esitab arendaja taotluse täiendavate andmetena ja see on koostatud keskkonnamõju Lemma OÜ keskkonnaeksperdi Piret Toonpere poolt, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 punktile 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkala kasvanduse rajamise tegevuste korral. Kalakasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV3. Planeeritavas avamere kala kasvanduses on sööda tarbimise koguseks planeeritud u 2750 tonni aastas. Seega on tegemist intensiivkala kasvandusega ning koostada tuleb KMH eelhinnang. Eelhinnang on koostatud arendaja poolt edastatud andmete ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande alusel. 1 17.04.2018 esitatud taotlusega taotleti hoonestusluba kahele alale PV3 ja PV4. Samale alale esitas samaaegselt taotluse ka teine ettevõte. Menetluse käigus jõudsid taotlejad kokkuleppele ja Ösel Harvest OÜ muutis oma taotlust jättes taotlusesse ainult ala PV3. 1 Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus Ösel Harvest OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis keskendub peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) kasvatamisele. Arendaja kavandab avamere kalakasvatust Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks märgitud alale PV3. Ala PV3 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 20-30 m, põhja reljeef on mitmekesine, piirkonnas leidub kohati karisid. Ala on merele avatud ja vette jõudvate toitainete hajumine eeldatavasti hea. Kompleksi alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kala kasvanduse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega. Kasutatakse AKVA group (http://www.akvagroup.com) poolt toodetud või nendega analoogseid sumpasid. Aluseks võttes näiteks AKVA Group mudeli 400 tähendab, et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm (Joonis 1). Joonis 1. Kala kasvanduse sump. Pilt on illustratiivne. (Allikas: AkvaGroup). Kala kasvanduse planeeritavaks suuruseks on 24 000 m2, kuhu on kavas paigutada 12 sumpa läbimõõduga 50 m. Arvestades sumpade pindala (24 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (10 meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m³ ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m3. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Kala tiheduseks on arvestatud orienteeruvalt 10 kg/m3, seega on ühes sumbas on kalade kogus ligikaudu 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Aastane eeldatav kalade juurdekasv sumpades on ca 2500 tonni. Sööda kogus juurdekasvukordaja 1.1 korral on 2750 tonni aastas. Arendaja plaanib noorjärkude kasvatamist juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes. Järgmine vanusegrupp plaanitakse kasvatada arendatavas Kesknõmme kala kasvanduses (kuni kaaluni 0,5 kg) ning viimase etapina liigub kala merele sumpadesse. Vähendamaks merre jõudva toitainete koormust plaanib arendaja kasutada kalasööta (Raisioaqua Baltic Blende), mille lähteaine on pärit Läänemerest püütud kaladest valmistatud kalajahust ja -õlist. Samuti on kavandatud tihe koostöö samale mereplaneeringu alale EstAgar AS poolt kavandatava karbi- ja vetika kasvandusega, mis vähendab toitainete koormust merekeskkonnale. 5 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kala kasvandusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Ösel Harvest OÜ tegevus seostub ka Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025. Nimetatud strateegia toob välja mh eesmärgi, tagada kohaliku kala ja kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kala kasvandusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimese tooraine- ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 seadis eesmärgiks Eestis kala kasvanduse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlusettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegiat ei ole teadaolevalt uuendatud. Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: • iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; • vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; • vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; • vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega; • vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng; • vesiviljeluse arendamise soovi korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht. Ösel Harvest OÜ kavandatavaks tegevuseks valitud vesiviljelusala kattub osaliselt planeeritud laskeharjutuste alal, seega tuleb arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht (Joonis 3). Samuti kattub PV3 projekteeritava Kõpu merekaitsealaga, mistõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju piirkonnas leitud loodusväärtustele (pikemalt ptk-s 2.3) (Joonis 3). Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja kaugus laskeharjutuste ala suhtes ning projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Joonis 3. Potentsiaalse vesiviljelusala PV3 paiknemine Hiiu maakonnaga piirneval merealal. Allikas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: • Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus • Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus) • Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus) • Energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike) • Rohemajandus. 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse kasutusaegseks peamiseks tarbitavaks loodusressurssiks on meri. Kavandatava tegevuse mõjud on eeskätt seotud mere kui kalade kasvukeskkonna seisundi võimalikus halvendamises. Mõju olulisus ja ulatus on ebaselge ning see vajab hindamist keskkonnamõju hindamise käigus. Kala kasvanduse tarbitavaks ressurssiks võib pidada kalade sööta. Hoonestusloa taotleja planeerib söödana kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. Eestis on seni oldud seisukohal, et Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööta ei saa käsitleda kalakasvanduse mõjusid leevendava meetmena põhjustel, et ühest küljest piiravad sellist tegevust kvoodid ning teisalt on osad ranniku kalavarud üle püütud. Seetõttu peab hakkama püügikoormust ja püüki 7 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 kalapopulatsioonide taastumiseni vähendama. Keskkonnaministeerium arvestab kalavarusid ökoloogilise seisundi osana ja nende väljapüük seisundi parandamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav. Põhiline energiakasutus tuleneb kala kasvanduse rajatisi teenindava(-te) laeva(-de) kasutamisest. Laev tekitab müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt ei häiri see elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Praamidel tekkiv reovesi tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. 1.4 Energiakasutus Energiat on vaja kala kasvanduses paiknevate andurite, kaamerate, hülgepeletite jms jaoks ning söötmisseadmete käivitamiseks. Kalakasvanduse jaoks vajalik energia toodetakse üldjuhul tänapäeval päikesepaneelidega. Juhul, kui kalade söötmine toimub laevaga, siis laev kasutab diiselgeneraatorit. Moodsamate praamide peal kasutatakse hübriidenergiat ehk diiselgeneraator + päikesepaneelid.. Söödapraamil või söötmislaeval on oma generaator. 1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus ja kiirgus Kalakasvanduse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvanduste rajamine mõjutada kasvanduste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Arendaja esitatud andmete kohaselt lisandub eeldatavalt aastas vette keskmise toodangumahu korral lämmastikku N= [(5,82x2400) - (2,75x2135)]/100%=81,064 (tonni) ning üldfosforit P= [(0,6x 2400) – (0,4x2135)]/100%=5,86 (tonni). Sõltuvalt konkreetse aasta tingimustest võib lisanduv juurdekasv ning vette lisanduvate toitainete määr varieeruda 5-8%. Toitaine koormuse arvutuste korrektsust ja toitainete mõju merekeskkonnale tuleb hinnata KMH läbiviimisel. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise. Mõju võib avalduda avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – mõju liigilisele koosseisule ja arvukusele; 3. Merekaladele, vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused – antud juhul kavandatakse kasvandust Hiiumaa rannikust 2,8 km kaugusele merele avatud alale, sellest tulenevalt on mõju rannikumaastikule ebatõenäoline; 5. Inimese heaolule – konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum). Vastavalt kinnitatud veemajanduskava 2015–20212 pinnaveekogumite seisundihinnangule kuulub taotlusega hõlmatud piirkonna läheduses rannikumeri ökoloogiliselt ja keemiliselt halvas seisundis rannikuveekogumite hulka. Hetkel eelnõuna avalikustatud järgmise perioodi (2021-2027) veemajanduskava3 kohaselt on Soela väina rannikuvee ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks ja keemiline seisund endiselt halvaks. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud 2 https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 3 https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou vahehinnangu4 kohaselt on hinnang antud toitainete (üldN, NH4-N, üldP) sisalduse tõttu rannikuvees ja elavhõbeda (Hg) sisalduse tõttu uuringualalt püütud kalades. Eesmärgiks on seatud hea koondseisundi saavutamine aastaks 2027. Taotluse objektiks oleva tegevuskoha, Läänemere avaosa põhjabasseini, eutrofeerumise koondhinnang 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“ 5 hinnangu kohaselt on väga halb (Joonis 4). Tegevuskohaga piirneva mereala, Soela väina, seisund on hinnatud halvaks. Seisundihinnang ajakohastatakse aastaks 2024. Joonis 4. Eutrofeerumise valdkonna koonhinnang, kus GOF on Soome laht, NBP – Läänemere avaosa põhjabassein, EGB – Ida-Gotlandi bassein, GOR – Liivi laht. Allikas- Keskkonnaministeerium „Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“. Kala kasvanduse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kala kasvandusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid. Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kala kasvanduseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. 4 https://keskkonnaagentuur.ee/media/305/download 5 https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia 9 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kala kasvanduse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kuna avamere kala kasvanduse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette näha. Müra esineb seoses laevade ja söötmiseks kasutatavate seadmete kasutamisega. Eeldades, et kala kasvanduses kasutatavad laevad sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib esineda kala kasvanduse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks. Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha. 1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Kalakasvandussumpade paigaldamise võib avaldada mõju piirkonna veeliiklusele ning seega tuleb KMH läbiviimisel käsitleda veeliikluse ohutust tagavaid meetmeid ning kalakasvandussumpadele tuleb kavandada navigatsioonimärgistus. Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1 Maakasutus Projekti asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Ala on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobiv ala PV3. Avamere kala kasvanduse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest kavandatud avamere kala kasvanduseks. Kavandatud kalakasvatus asub avameres. 2.2 Mõju loodusvaradele Planeeritav tegevus ei oma mõju registreeritud looduvaradele, kuna kala kasvanduse asukohas ei asu maardlaid. 2.3 Keskkonna vastupanuvõime PV3 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asub projekteeritav Kõpu merekaitseala. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering näeb ette, et vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng. Kavandatav tegevus ei kattu ühegi olemasoleva kaitsealaga ega kaitsealuse liigi elupaigaga. Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Taotluses toodud koordinaatide kohaselt ja arendaja poolt arvestatud sumpadega kaetava ala pindalast lähtudes kattub ala osaliselt projekteeritava Kõpu merekaitsealaga (Joonis 5). KMH käigus tuleb hinnata mõju kavandatava kaitseala kaitse eesmärkidele. 11 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 Joonis 5. Taotluses esitatud koordinaate ja sumpade kogupindala arvesse võttes planeeritava kala kasvanduse asukoht projekteeritava merekaitseala suhtes. Alus: Maa-ameti aluskaart. Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on TÜ Eesti Mereinstituut aastatel 2010-2012 läbi viinud Kõpu poolsaare mereala inventeerimise. Nimetatud uuringu, „Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik“, raames leiti, et kalastikku6 mõjutavate piirkondliku iseloomuga ohtude rühma kuuluvad sellised nähtused nagu suuremad hüdrotehnilised ehitised, vedelkütuse transpordiga seotud õnnetused, suuremate tööstusettevõtete ning linnade heitveed, kalamajandid jne. Välja on toodud ka, et mere troofsustase on tõusnud ning võib veelgi kasvada, mis võib kaasa tuua ka Kõpu uurimisalal elustiku muutuse. Siiski ei ole uuritud alal olemas eutrofeerumise suhtes väga tundlikke kudejaid, kes on troofsuse tõusu poolt enim mõjutatud (näiteks merisiig; liiki küll leiti, ent uurimisalal koelmud puuduvad), nii et ohud on pigem teoreetilised. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH7aruandes on kalastiku osas välja toodud, et vesiviljelusala PV3 ümbritseval merealal Kõpu poolsaare ümbruses leidub siiga, lisaks veel nolgust ja merivarblast, kes mõlemad on samuti külma ja selget vett eelistavad liigid ning võivad seetõttu olla vesiviljelusala poolt mõjutatavad. Joonis 6. Eesti Looduse Fondi poolt inventeeritud Loodusdirektiivi Lisa 1 elupaigatüüpide levik projekteeritaval Kõpu merekaitseala piirkonnas. Allikas: TÜ Mereinstituut „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“. Põhjaelustiku ja- elupaikade uuring „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“ 8 toob välja, et Kõpu poolsaare ümbruses on esindatud järgmised EL Loodusdirektiivi elupaigad mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170) (Joonis 6). Liivamadalad on hinnatud üldiselt mitteohustatuteks, kuid ohuks neile on eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine, kaadamine). 6 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_kalad_2011.pdf 7 http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf 8 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_p6hjaelustik_ja_-elupaigad_2011.pdf Karide elupaigatüüp on Eesti rannikumeres uuringu kohaselt ohustatud enamikel juhtudel vaid kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse intensiivsuse juures tavaliselt seda elupaigatüüpi ei häiri. Intensiivne ehitustegevus karide piirkonnas ohustab nii substraati kui ka karide elustikku. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH aruandes9 on täpsustatud, et vesiviljelusala PV3 rajamisega on võimalik mõju karide elupaigale (1170). Mõju ulatus sõltub vesiviljelusfarmi lõplikust asukohast (täpsustamisel) ja suurusest. Vesiviljelusfarmi rajamisel on tõenäoline elupaikade otsene füüsiline kahjustamine rajatiste ja seadmete püstitamisel, millega võib kaasneda bentiliste koosluste kahjustamine. Settiva orgaanilise aine tõttu on võimlik vee läbipaistvuse halvenemine ja toitainete kontsentratsioonide suurenemine vees ja setetes, mis omakorda võib kaasa tuua muutusi põhjaelustiku koosluste struktuuris. Madalas vees ei jõua häguse vee tõttu päikesekiired põhjataimestikuni, mille tõttu aeglustub nendes fotosünteesi intensiivsus. Orgaanilise aine kontsentratsiooni tõus vees võib põhjustada põhjaloomastiku, kõigepealt filtreerijate, biomassi ja arvukuse kasvu. Kemikaalide kasutamisega suurtes kogustes on võimalik häirete teke põhjaloomastiku elutegevuses. Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust, soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist. Joonis 7. 10Karid 1170 (TÜ EMI, 2014) – pruun (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV – vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised). − KSH aruanne toob samas välja ka võimalikud leevendusmeetmed, mida on võimalik silmas pidada vesiviljelusalade kavandamisel: 9 http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf 10 TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Eesti territoriaalmere merepõhja elupaikade ja liikide leviku modelleerimine. Teostatud projekti Eesti merealade planeerimiseks looduskaitselise teabe koondamine, sh. territoriaalmere mereelupaikade modelleerimine raames. 13 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 − Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise printsiibist, et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist. − Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid. − Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid. − Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades. − Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile. − Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust. − Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Taotletava tegevuse asukoha ja ranniku vahele, jääb II kategooria linnuliigi, kirjuhaha (Polysticta stelleri) leiukoht (KLO9121475), keda on seal vaadeldud 2015. aastal. Vesiviljelusalal on potentsiaalne negatiivne mõju lindude elupaikadele, mis seisneb veekvaliteedi potentsiaalses halvenemises, mis omakorda võib mõjutada mereelustikku. Samuti võib vesiviljelusala loomisega kaasneda liiklus ja seega ka mõningane häiring. Antud juhul jääks vesiviljelusala kaitsealuse liigi elupaigast u. 2 km kaugusele. Ala teenindav transport liiguks aga nimetatud linnuliigi elupaigast läbi. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. Maa-ameti kaardirakenduse alusel ei asu arendataval alal ja selle lähiümbruses kultuurimälestisi, seega pole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. Kalakasvanduse kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine seni avastamata kultuuriväärtusega asjadega. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kala kasvanduse rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kala kasvanduses ei kasutata ohtlikke aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. 3 Natura 2000 eelhindamine Kavandatav tegevus ei ole vajalik ühegi Natura ala kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas eelhinnangus kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää loodusalasid. Lähim loodusala (Kõpu loodusala) jääb taotletava ala piirist 3,8 km kaugusele. Hiiu mereala KSH aruande kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi loodusalale otseselt ega ka kaudselt/kumulatiivselt negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel teadaoleva täiendava info alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura loodusalasid mõjutada. Lähim loodusala paikneb avatud merealal piisavalt kaugel toitainete koormuse lahjenemiseks ning ei ole oodata sellest tulenevalt rannikuelupaikade seisundi halvenemist. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse perspektiivsesse mõjualasse ei jää linnualasid. Lähim ala - Kõrgessaare-Mudaste linnuala - jääb kaugemale kui 22 km. Hiiu mereala KSH aruande kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi linnualale otseselt ega ka kaudselt/kumulatiivselt negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel teadaoleva täiendava info alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura linnualasid mõjutada. Arvestades väga suurt vahemaad linnualadega ei ole võimalik, et tegevus mõjutaks ühegi Natura linnuala kaitse-eesmärke või terviklikkust. 15 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele Kavandatava tegevuse keskkonnamõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. Keskkonnamõjud võivad avalduda seoses äratarbimata toiduga, väljaheidete ning ekspluateerimisel kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit. Kuna Hiiu merealal puuduvad konkreetsed keskkonnauuringud, siis on vesiviljelusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega. Iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust. Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kala kasvanduse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning paigaldatakse uuesti kevadel. Piiriülest mõju kala kasvanduse rajamisega ette ei ole näha. Tõenäoline on, et sõltuvalt sisestavate toitainete koguste suurusest liigub osa kasvandusse lisatud toitainetest edasi ümbritsevasse merre, kus see hakkab mõjutama sealset elustikku, k.a. kalu. Sama teed liiguvad kasvanduses tekkivad jäätmed (väljaheited, surnud orgaanika). Need (lisa)toitained loovad antud piirkonnas soodsa keskkonna vetikate kasvuks, mis pikas perspektiivis suurendab eutrofeerumist ja seeläbi vähendab vee kvaliteeti. Lisaks toitainetele võivad keskkonda sattuda ka erinevad keemilised ühendid või nende jäägid, mida kasutatakse kalakasvandustes kalade parasiitide, näiteks limuste, hävitamiseks ja kasvatatavate isendite üldise tervisliku seisundi, välimuse, produktsiooni parandamiseks jne. Sel eesmärgil kasutatakse näiteks antibiootikume, pestitsiide, hormoone, värvipigmente, mineraale ja vitamiine. Sellised ained võivad kuhjuda setetesse või bioakumuleeruda organismidesse ning mõjutada seeläbi nii kohalikke kalu kui nende toidubaasi. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine kontsentratsioon merevees. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal sealjuures hinnata seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel mitmete vesiviljelusalade arendamisel. Hiiu mereala vesiviljelusaladele on esitatud ka teisi hoonestusloa taotluseid kala kasvanduse rajamiseks, mis eelkõige võivad realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka. Planeeritav kalakasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda. Järeldus Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga. Projekti elluviimisel tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Taotluse edasisel menetlemisel tuleb täpsustada sumpade asukohta planeeritud laskeharjutuste ala suhtes ning sellest tulenevalt otsustada tegevuse võimalikkus koostöös Kaitseväega. Samuti tuleb täpsustada planeeritud tegevus projekteeritava Kõpu merekaitseala suhtes ning hinnata kala kasvanduse mõju projekteeritava kaitseala piirkonnas inventeeritud väärtuslikele elupaikadele. Kala kasvanduse ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, kuid eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale ning arvesse võtta ka samasse piirkonda planeeritavate teiste kala kasvanduse võimalikke kumuleeruvaid mõjusid. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse laev ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhu kvaliteedile. Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehituse ajal ning laevade kasutamisel, kuid eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Vesiviljelusala PV3 rajamisega ei saa välistada mõju karide elupaigale (1170), mis on loodusdirektiivis 92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüüp. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule, sh väärtuslikele elupaigatüüpidele. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää Natura 2000 loodusalasid ega linnualasid. Ösel Harvest OÜ poolt taotletud tegevuse raames Natura hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Mõju linnustikule on võimalik võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suurenenud kontsentratsioonid vees. Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole eelhindamise faasis teada. Sellest lähtuvalt tuleb teostada keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tegevus mõjutab positiivselt piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiri ülest keskkonnamõju. Vesiviljelusalade kavandamisel on võimalik keskkonnamõju vähendamiseks ette näha järgmisi leevendusmeetmeid: − Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise printsiibist, et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist. − Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid. − Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid. − Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades. − Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile. − Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust. 17 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 − Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Arendaja planeerib koostöös keskkonnaeksperdiga keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia vähemalt järgmised uuringud: − Veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, vajadusel keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. − Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkonnas. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. − Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloomu ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Sealhulgas muinsuskaitseliste piirangute ja ohtude hindamine (vrakid, miinid). Eeldatavalt on vajalik sonariuuringu läbiviimine. Uuringute maht ja ulatus täpsustatakse KMH programmi koostamisel. Kokkuvõtlikult, kuna ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning mõju olulisuse ja ulatuse osas valitseb ebaselgus, siis on keskkonnamõju hindamise algatamine põhjendatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn .......... . 2021 H oonestusloa taotlus e avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega täiendava informatsiooni esitamine Käesolev aga esitame teile hoonestusloa taotluse täiendatud informatsiooni Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale PV3 ) kalakasvatus e kompleksi rajamiseks . Tegemist on meie 17. 04. 2018 esitatud taotluse le täiend ava informatsiooni esitamisega lähtudes Teie e-kirjast , milles paluti andmeid täpsustada . Täiendava informatsiooni esitamisel on võetud arvesse 20.10.2020 TTJA-le esitatud teadet „ Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate koostöö ja välja töötatud kompromisslahenduse kohta “. H oonestusluba taotletakse Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV3 , kuhu kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est - Agar AS samuti esitanud 2018. aastal hoonestusloa taotluse samale mereala piirkonnale karbi - ja vetika kasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad ves i viljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’ le ja Est - Agari AS’ le eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) juhul kui mõlemale taotlejale peetakse vajalikuks KMH algatamist . Arvestades Ösel Harvest ja Est - Agar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduse § 2 19 lõikes 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Üldinformatsioon Ösel Harvest OÜ ( aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 , reg nr 10297188 ) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale. Nimetatud alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatis te (k alakasvatuse s um pade ) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. K avandatava test kalakasvatuse komplek si asukoht on esitatud joonis el 2 . Kalakasvatus es on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatus e t ehnoloogiat arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) orienteeruvalt 10 meetrit ning läbimõõt kuni 50 m, seega on ühe sumba ruumala kuni ca 2 0 000 m 3 . Arvestades kala tiheduseks 1 0 kg/m 3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalad e maksimaalse kogusega sumpades, seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv ca 2500 tonni . Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteaine na Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Eeldatav sööda kogus aastas on juurdekasvukoefitsienti ca 1,1 (st kasutatav söödakogus kala juurdekasvu kohta) kasutamisel 2750 tonni . Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas paiknevaid sadamaid. Ala PV 3 paikneb sadamatele lähedal, mis võimaldab kiiresti transportida tooraine töötlejateni ja vähendab transpordikulusid ning õhusaastet. Joonis 2 . Vesiviljelusala PV 3 asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselevõtmise ajaks orienteeruvalt 202 3 . aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa ’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhu l on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimas t e etap p i de na kalade kasvatamine kaaluni 2 -8 k g sumpades ( sh käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid ) . Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud k valiteetset kala ja suur ekspordipoten t siaal . Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja mu id saadus i merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud , kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatus es (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajand u se kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve K alakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte AKVA group ( http://www.akvagroup.com ) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Kasutatakse plastikust sumpasid , mudelit 400 , mis tähendab et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm. Nende sumpade läbimõõduks on tootja poolt praeguses tootevalikus vahemik 29- 51 meetrit. V esiviljelusala le kavandatakse 12 sumpa (3 gruppi, igaühes 4 sumpa ) . Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 50 meetrise diameetriga (ümbermõõt ca 157 m) sumbad. Seega on ühe sumba pindala ca 2000 m 2 . 12 sumba p indala on kokku orienteeruvalt 2 4 0 00 m 2 . Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit . Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 4 meetrit. Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusala PV3 sügavus 20 – 30 meetrit . Arvestades sumpade pindala ( 24 0 00 m 2 ) ning sumpade veealust kõrgust (10 meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m 3 ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m 3 . Sumbas olevaks kalade maksimaalse tiheduseks arvestatakse 1 0 kg/m 3 , sellest tulenevalt on kalade kogus igas sumbas kuni 200 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni . Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba ta otlet akse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 12 kalakasvatuse sumpa (rajatist). V esiviljelusala le kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa ). Kuni 12 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 2,4 hektarit ehk 24 000 m 2 . Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus . Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt olu liselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Taotletava h oonestusloa ala koordinaadid on esitatud alljärgnevalt: 1 6529887 386198 2 6528058 385263 3 6528013 383972 4 6528211 383879 5 6528460 383807 6 6528719 383780 7 6528927 383791 8 6529181 383845 9 6529468 383967 10 6529684 384112 11 6529870 384293 12 6530048 384548 13 6530152 384785 14 6530220 385087 15 6530227 385346 16 6530188 385602 17 6530105 385847 18 6530008 386030 Ala pindala on 380 ha ehk 3 800 000 m 2 . -3810 182880 0 0 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Taotletava hoonestusloa ala. Ala asukoha koordinaadid on kooskõlas TTJA-le 20.10.2020 kirjaga esitatud Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate välja töötatud kompromisslahenduse ga. Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuva st ruumilise st lahenduse st , rajatiste arvu st ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala . Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 2,4 hektarit ( 24 000 m 2 ). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku on 12,925 km 2 . U uringu te kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andm ist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusl oal e on vajalikuks loaks vee erikasutusluba , mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet . Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee er i kasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud ( eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad , veekvaliteedi seire ja modelleerimine ). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Peeter Põldaru Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Nimekirja alusel 19.10.2021 nr 16-7/18-1133-023 Ösel Harvest OÜ Hiiumaa PV 3 ala hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetluse algatamisele seisukoha küsimine Ösel Harvest OÜ esitas 20.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse ning 20.10.2020 sõlmitud kompromisslahenduse, millega soovitakse saada õigust avaliku veekogu koormamiseks, rajades Hiiumaa merealale PV 3 kalakasvanduse. Samuti on hoonestusloa taotluse osas valminud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit: 16-7/18-1133). Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tuginedes eeltoodut, edastame Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning keskkonnamõju eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 2018. aasta hoonestusloa taotlus ja kaaskiri menetlusosalejate teade kompromissi kohta 2021. aasta täiendav taotlus ja keskkonnamõju eelhindamine hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamise eelnõu arvamuse avaldajate nimekiri Nele Väits +372 667 2151 [email protected] Nimekirja alusel 19.10.2021 nr 16-7/18-1133-023 Ösel Harvest OÜ Hiiumaa PV 3 ala hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetluse algatamisele seisukoha küsimine Ösel Harvest OÜ esitas 20.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse ning 20.10.2020 sõlmitud kompromisslahenduse, millega soovitakse saada õigust avaliku veekogu koormamiseks, rajades Hiiumaa merealale PV 3 kalakasvanduse. Samuti on hoonestusloa taotluse osas valminud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit: 16-7/18-1133). Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tuginedes eeltoodut, edastame Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning keskkonnamõju eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 2018. aasta hoonestusloa taotlus ja kaaskiri menetlusosalejate teade kompromissi kohta 2021. aasta täiendav taotlus ja keskkonnamõju eelhindamine hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamise eelnõu arvamuse avaldajate nimekiri Nele Väits +372 667 2151 [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet aadress Endla 10a, 10142 Tallinn e-posti aadress [email protected] ja [email protected] 20.10.2020 TEADE Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate koostöö ja välja töötatud kompromisslahenduse kohta Käesolevaga teatame, et osaühing Ösel Harvest (registrikood 10297188), aktsiaselts Est-Agar (registrikood 10215434) ja Saaremere Kala AS (registrikood 11310040) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti soovitusel asunud konstruktiivsele koostööle ja leidnud lahenduse Hiiumaa mereala vesiviljelusalade PV3 ja PV4 kohta esitatud hoonestusloa taotluste menetlemise võimalikult kiireks jätkamiseks. Menetlusosalised on kokku leppinud hoonestusalade ruumilises jaotuses alljärgnevalt. Vesiviljelusala PV3. Osaühing Ösel Harvest ja aktsiaselts Est-Agar jäävad taotlema hoonestusluba vesiviljelusalal PV3 alltoodud koordinaatidel ja Saaremere Kala AS loobub PV3 vesiviljelusalal hoonestusloa taotlemisest. Osaühingu Ösel Harvest poolt taotleta ala koordinaadid: X Y 1 6529887 386198 2 6528058 385263 3 6528013 383972 4 6528211 383879 5 6528460 383807 6 6528719 383780 7 6528927 383791 8 6529181 383845 9 6529468 383967 10 6529684 384112 11 6529870 384293 1 (1) 12 6530048 384548 13 6530152 384785 14 6530220 385087 15 6530227 385346 16 6530188 385602 17 6530105 385847 18 6530008 386030 Aktsiaseltsi Est-Agar poolt taotletava ala koordinaadid: X Y 1 6529887 386198 2 6528058 385263 3 6528105 386586 4 6528284 386658 5 6528538 386716 6 6528797 386730 7 6529055 386698 8 6529304 386622 9 6529491 386531 10 6529663 386415 11 6529781 386312 Vesiviljelusala PV4. Vesiviljelusalale jäävad hoonestuslubasid taotlema Saaremere Kala AS ja aktsiaselts Est-Agar. Täpsustatud taotletavad hoonestusloa alad vesiviljelusalal PV4 on alljärgnevad järgmised (vastavad selgitavad kaardid lisades 1-2): Saaremere Kala AS Est-Agar AS X Y X Y 6510544 406889 6507015 409689 6510544 405383 6509940 407262 6509472 405383 6511390 407504 6509472 406889 6511320 408787 1 (1) Menetlusosalised paluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil anda tagasisidet poolte ruumilise jaotuse ja juba esitatud taotluste muutmise võimalikkuse kohta ning edasiste toimingute kohta. Seejärel saavad menetlusosalised esitada oma esitatud hoonestusloa taotluste täpsustused. Palume käesolevat teadet käsitleda konfidentsiaalsena ja asutusesisese teabena, kuna teatele on lisatud kaardid I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha kohta, millede avalikustamine on keelatud. Lugupidamisega ja tagasiside eest ette tänades digitaalallkiri digitaalallkiri digitaalallkiri osaühing Ösel Harvest OÜ aktsiaselts Est-Agar Saaremere Kala AS Peeter Põldaru Urmas Pau Indrek Kasela juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige e-posti aadress e-posti aadress e-posti aadress [email protected] [email protected] [email protected] Lisad: 1. Hiiumaa kala- ja vetikakasvatuse asukohakaart; 2. Hiiumaa kalakasvatuse I ja II kategooria liikidega kaart. 1 (1) Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kala kasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2021 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 Nimetus: Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kala kasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Eelhinnangu koostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected] Otsustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Reg nr 70003218 Endla 10a, 10122 Tallinn E-post [email protected] Arendaja: Osaühing Ösel Harvest Reg nr 10297188 Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 E-post [email protected] Töö versioon: 12.09.2021 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1 Ülevaade kavandatavast tegevusest ............................................................................................... 5 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus ..................................................................................................... 5 1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................................... 6 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed .............................................................................................. 7 1.4 Energiakasutus .............................................................................................................................. 8 1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus ja kiirgus ................................. 8 1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht ....................................................................... 10 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................................... 11 2.1 Maakasutus ................................................................................................................................. 11 2.2 Mõju loodusvaradele................................................................................................................... 11 2.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................................ 11 3 Natura 2000 eelhindamine............................................................................................................ 15 4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................................. 16 Järeldus.................................................................................................................................................. 17 3 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 Sissejuhatus Ösel Harvest OÜ (registrikood 10297188, edaspidi ka arendaja) esitas 17.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 alusel hoonestusloa taotluse1 avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kala kasvanduse rajamise eesmärgil. 2021 septembris esitas arendaja taotluse kohta täiendava informatsiooni vastavalt TTJA pärigule ning 20.10.2020 TTJA-le edastatud välja töötatud kompromisslahendusele. Eelhinnang on koostatud septembris 2021 hoonestusloa taotluse juurde. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Käesoleva eelhinnangu esitab arendaja taotluse täiendavate andmetena ja see on koostatud keskkonnamõju Lemma OÜ keskkonnaeksperdi Piret Toonpere poolt, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 punktile 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkala kasvanduse rajamise tegevuste korral. Kalakasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV3. Planeeritavas avamere kala kasvanduses on sööda tarbimise koguseks planeeritud u 2750 tonni aastas. Seega on tegemist intensiivkala kasvandusega ning koostada tuleb KMH eelhinnang. Eelhinnang on koostatud arendaja poolt edastatud andmete ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande alusel. 1 17.04.2018 esitatud taotlusega taotleti hoonestusluba kahele alale PV3 ja PV4. Samale alale esitas samaaegselt taotluse ka teine ettevõte. Menetluse käigus jõudsid taotlejad kokkuleppele ja Ösel Harvest OÜ muutis oma taotlust jättes taotlusesse ainult ala PV3. 1 Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus Ösel Harvest OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis keskendub peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) kasvatamisele. Arendaja kavandab avamere kalakasvatust Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks märgitud alale PV3. Ala PV3 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 20-30 m, põhja reljeef on mitmekesine, piirkonnas leidub kohati karisid. Ala on merele avatud ja vette jõudvate toitainete hajumine eeldatavasti hea. Kompleksi alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kala kasvanduse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega. Kasutatakse AKVA group (http://www.akvagroup.com) poolt toodetud või nendega analoogseid sumpasid. Aluseks võttes näiteks AKVA Group mudeli 400 tähendab, et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm (Joonis 1). Joonis 1. Kala kasvanduse sump. Pilt on illustratiivne. (Allikas: AkvaGroup). Kala kasvanduse planeeritavaks suuruseks on 24 000 m2, kuhu on kavas paigutada 12 sumpa läbimõõduga 50 m. Arvestades sumpade pindala (24 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (10 meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m³ ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m3. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Kala tiheduseks on arvestatud orienteeruvalt 10 kg/m3, seega on ühes sumbas on kalade kogus ligikaudu 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Aastane eeldatav kalade juurdekasv sumpades on ca 2500 tonni. Sööda kogus juurdekasvukordaja 1.1 korral on 2750 tonni aastas. Arendaja plaanib noorjärkude kasvatamist juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes. Järgmine vanusegrupp plaanitakse kasvatada arendatavas Kesknõmme kala kasvanduses (kuni kaaluni 0,5 kg) ning viimase etapina liigub kala merele sumpadesse. Vähendamaks merre jõudva toitainete koormust plaanib arendaja kasutada kalasööta (Raisioaqua Baltic Blende), mille lähteaine on pärit Läänemerest püütud kaladest valmistatud kalajahust ja -õlist. Samuti on kavandatud tihe koostöö samale mereplaneeringu alale EstAgar AS poolt kavandatava karbi- ja vetika kasvandusega, mis vähendab toitainete koormust merekeskkonnale. 5 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kala kasvandusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Ösel Harvest OÜ tegevus seostub ka Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025. Nimetatud strateegia toob välja mh eesmärgi, tagada kohaliku kala ja kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kala kasvandusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimese tooraine- ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 seadis eesmärgiks Eestis kala kasvanduse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlusettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegiat ei ole teadaolevalt uuendatud. Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: • iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; • vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; • vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; • vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega; • vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng; • vesiviljeluse arendamise soovi korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht. Ösel Harvest OÜ kavandatavaks tegevuseks valitud vesiviljelusala kattub osaliselt planeeritud laskeharjutuste alal, seega tuleb arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht (Joonis 3). Samuti kattub PV3 projekteeritava Kõpu merekaitsealaga, mistõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju piirkonnas leitud loodusväärtustele (pikemalt ptk-s 2.3) (Joonis 3). Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja kaugus laskeharjutuste ala suhtes ning projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Joonis 3. Potentsiaalse vesiviljelusala PV3 paiknemine Hiiu maakonnaga piirneval merealal. Allikas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: • Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus • Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus) • Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus) • Energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike) • Rohemajandus. 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse kasutusaegseks peamiseks tarbitavaks loodusressurssiks on meri. Kavandatava tegevuse mõjud on eeskätt seotud mere kui kalade kasvukeskkonna seisundi võimalikus halvendamises. Mõju olulisus ja ulatus on ebaselge ning see vajab hindamist keskkonnamõju hindamise käigus. Kala kasvanduse tarbitavaks ressurssiks võib pidada kalade sööta. Hoonestusloa taotleja planeerib söödana kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. Eestis on seni oldud seisukohal, et Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööta ei saa käsitleda kalakasvanduse mõjusid leevendava meetmena põhjustel, et ühest küljest piiravad sellist tegevust kvoodid ning teisalt on osad ranniku kalavarud üle püütud. Seetõttu peab hakkama püügikoormust ja püüki 7 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 kalapopulatsioonide taastumiseni vähendama. Keskkonnaministeerium arvestab kalavarusid ökoloogilise seisundi osana ja nende väljapüük seisundi parandamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav. Põhiline energiakasutus tuleneb kala kasvanduse rajatisi teenindava(-te) laeva(-de) kasutamisest. Laev tekitab müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt ei häiri see elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Praamidel tekkiv reovesi tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. 1.4 Energiakasutus Energiat on vaja kala kasvanduses paiknevate andurite, kaamerate, hülgepeletite jms jaoks ning söötmisseadmete käivitamiseks. Kalakasvanduse jaoks vajalik energia toodetakse üldjuhul tänapäeval päikesepaneelidega. Juhul, kui kalade söötmine toimub laevaga, siis laev kasutab diiselgeneraatorit. Moodsamate praamide peal kasutatakse hübriidenergiat ehk diiselgeneraator + päikesepaneelid.. Söödapraamil või söötmislaeval on oma generaator. 1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus ja kiirgus Kalakasvanduse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvanduste rajamine mõjutada kasvanduste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Arendaja esitatud andmete kohaselt lisandub eeldatavalt aastas vette keskmise toodangumahu korral lämmastikku N= [(5,82x2400) - (2,75x2135)]/100%=81,064 (tonni) ning üldfosforit P= [(0,6x 2400) – (0,4x2135)]/100%=5,86 (tonni). Sõltuvalt konkreetse aasta tingimustest võib lisanduv juurdekasv ning vette lisanduvate toitainete määr varieeruda 5-8%. Toitaine koormuse arvutuste korrektsust ja toitainete mõju merekeskkonnale tuleb hinnata KMH läbiviimisel. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise. Mõju võib avalduda avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – mõju liigilisele koosseisule ja arvukusele; 3. Merekaladele, vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused – antud juhul kavandatakse kasvandust Hiiumaa rannikust 2,8 km kaugusele merele avatud alale, sellest tulenevalt on mõju rannikumaastikule ebatõenäoline; 5. Inimese heaolule – konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum). Vastavalt kinnitatud veemajanduskava 2015–20212 pinnaveekogumite seisundihinnangule kuulub taotlusega hõlmatud piirkonna läheduses rannikumeri ökoloogiliselt ja keemiliselt halvas seisundis rannikuveekogumite hulka. Hetkel eelnõuna avalikustatud järgmise perioodi (2021-2027) veemajanduskava3 kohaselt on Soela väina rannikuvee ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks ja keemiline seisund endiselt halvaks. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud 2 https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 3 https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou vahehinnangu4 kohaselt on hinnang antud toitainete (üldN, NH4-N, üldP) sisalduse tõttu rannikuvees ja elavhõbeda (Hg) sisalduse tõttu uuringualalt püütud kalades. Eesmärgiks on seatud hea koondseisundi saavutamine aastaks 2027. Taotluse objektiks oleva tegevuskoha, Läänemere avaosa põhjabasseini, eutrofeerumise koondhinnang 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“ 5 hinnangu kohaselt on väga halb (Joonis 4). Tegevuskohaga piirneva mereala, Soela väina, seisund on hinnatud halvaks. Seisundihinnang ajakohastatakse aastaks 2024. Joonis 4. Eutrofeerumise valdkonna koonhinnang, kus GOF on Soome laht, NBP – Läänemere avaosa põhjabassein, EGB – Ida-Gotlandi bassein, GOR – Liivi laht. Allikas- Keskkonnaministeerium „Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“. Kala kasvanduse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kala kasvandusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid. Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kala kasvanduseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. 4 https://keskkonnaagentuur.ee/media/305/download 5 https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia 9 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kala kasvanduse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kuna avamere kala kasvanduse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette näha. Müra esineb seoses laevade ja söötmiseks kasutatavate seadmete kasutamisega. Eeldades, et kala kasvanduses kasutatavad laevad sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib esineda kala kasvanduse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks. Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha. 1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Kalakasvandussumpade paigaldamise võib avaldada mõju piirkonna veeliiklusele ning seega tuleb KMH läbiviimisel käsitleda veeliikluse ohutust tagavaid meetmeid ning kalakasvandussumpadele tuleb kavandada navigatsioonimärgistus. Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1 Maakasutus Projekti asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Ala on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobiv ala PV3. Avamere kala kasvanduse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest kavandatud avamere kala kasvanduseks. Kavandatud kalakasvatus asub avameres. 2.2 Mõju loodusvaradele Planeeritav tegevus ei oma mõju registreeritud looduvaradele, kuna kala kasvanduse asukohas ei asu maardlaid. 2.3 Keskkonna vastupanuvõime PV3 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asub projekteeritav Kõpu merekaitseala. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering näeb ette, et vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng. Kavandatav tegevus ei kattu ühegi olemasoleva kaitsealaga ega kaitsealuse liigi elupaigaga. Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Taotluses toodud koordinaatide kohaselt ja arendaja poolt arvestatud sumpadega kaetava ala pindalast lähtudes kattub ala osaliselt projekteeritava Kõpu merekaitsealaga (Joonis 5). KMH käigus tuleb hinnata mõju kavandatava kaitseala kaitse eesmärkidele. 11 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 Joonis 5. Taotluses esitatud koordinaate ja sumpade kogupindala arvesse võttes planeeritava kala kasvanduse asukoht projekteeritava merekaitseala suhtes. Alus: Maa-ameti aluskaart. Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on TÜ Eesti Mereinstituut aastatel 2010-2012 läbi viinud Kõpu poolsaare mereala inventeerimise. Nimetatud uuringu, „Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik“, raames leiti, et kalastikku6 mõjutavate piirkondliku iseloomuga ohtude rühma kuuluvad sellised nähtused nagu suuremad hüdrotehnilised ehitised, vedelkütuse transpordiga seotud õnnetused, suuremate tööstusettevõtete ning linnade heitveed, kalamajandid jne. Välja on toodud ka, et mere troofsustase on tõusnud ning võib veelgi kasvada, mis võib kaasa tuua ka Kõpu uurimisalal elustiku muutuse. Siiski ei ole uuritud alal olemas eutrofeerumise suhtes väga tundlikke kudejaid, kes on troofsuse tõusu poolt enim mõjutatud (näiteks merisiig; liiki küll leiti, ent uurimisalal koelmud puuduvad), nii et ohud on pigem teoreetilised. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH7aruandes on kalastiku osas välja toodud, et vesiviljelusala PV3 ümbritseval merealal Kõpu poolsaare ümbruses leidub siiga, lisaks veel nolgust ja merivarblast, kes mõlemad on samuti külma ja selget vett eelistavad liigid ning võivad seetõttu olla vesiviljelusala poolt mõjutatavad. Joonis 6. Eesti Looduse Fondi poolt inventeeritud Loodusdirektiivi Lisa 1 elupaigatüüpide levik projekteeritaval Kõpu merekaitseala piirkonnas. Allikas: TÜ Mereinstituut „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“. Põhjaelustiku ja- elupaikade uuring „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“ 8 toob välja, et Kõpu poolsaare ümbruses on esindatud järgmised EL Loodusdirektiivi elupaigad mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170) (Joonis 6). Liivamadalad on hinnatud üldiselt mitteohustatuteks, kuid ohuks neile on eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine, kaadamine). 6 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_kalad_2011.pdf 7 http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf 8 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_p6hjaelustik_ja_-elupaigad_2011.pdf Karide elupaigatüüp on Eesti rannikumeres uuringu kohaselt ohustatud enamikel juhtudel vaid kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse intensiivsuse juures tavaliselt seda elupaigatüüpi ei häiri. Intensiivne ehitustegevus karide piirkonnas ohustab nii substraati kui ka karide elustikku. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH aruandes9 on täpsustatud, et vesiviljelusala PV3 rajamisega on võimalik mõju karide elupaigale (1170). Mõju ulatus sõltub vesiviljelusfarmi lõplikust asukohast (täpsustamisel) ja suurusest. Vesiviljelusfarmi rajamisel on tõenäoline elupaikade otsene füüsiline kahjustamine rajatiste ja seadmete püstitamisel, millega võib kaasneda bentiliste koosluste kahjustamine. Settiva orgaanilise aine tõttu on võimlik vee läbipaistvuse halvenemine ja toitainete kontsentratsioonide suurenemine vees ja setetes, mis omakorda võib kaasa tuua muutusi põhjaelustiku koosluste struktuuris. Madalas vees ei jõua häguse vee tõttu päikesekiired põhjataimestikuni, mille tõttu aeglustub nendes fotosünteesi intensiivsus. Orgaanilise aine kontsentratsiooni tõus vees võib põhjustada põhjaloomastiku, kõigepealt filtreerijate, biomassi ja arvukuse kasvu. Kemikaalide kasutamisega suurtes kogustes on võimalik häirete teke põhjaloomastiku elutegevuses. Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust, soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist. Joonis 7. 10Karid 1170 (TÜ EMI, 2014) – pruun (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV – vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised). − KSH aruanne toob samas välja ka võimalikud leevendusmeetmed, mida on võimalik silmas pidada vesiviljelusalade kavandamisel: 9 http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf 10 TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Eesti territoriaalmere merepõhja elupaikade ja liikide leviku modelleerimine. Teostatud projekti Eesti merealade planeerimiseks looduskaitselise teabe koondamine, sh. territoriaalmere mereelupaikade modelleerimine raames. 13 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 − Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise printsiibist, et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist. − Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid. − Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid. − Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades. − Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile. − Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust. − Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Taotletava tegevuse asukoha ja ranniku vahele, jääb II kategooria linnuliigi, kirjuhaha (Polysticta stelleri) leiukoht (KLO9121475), keda on seal vaadeldud 2015. aastal. Vesiviljelusalal on potentsiaalne negatiivne mõju lindude elupaikadele, mis seisneb veekvaliteedi potentsiaalses halvenemises, mis omakorda võib mõjutada mereelustikku. Samuti võib vesiviljelusala loomisega kaasneda liiklus ja seega ka mõningane häiring. Antud juhul jääks vesiviljelusala kaitsealuse liigi elupaigast u. 2 km kaugusele. Ala teenindav transport liiguks aga nimetatud linnuliigi elupaigast läbi. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. Maa-ameti kaardirakenduse alusel ei asu arendataval alal ja selle lähiümbruses kultuurimälestisi, seega pole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. Kalakasvanduse kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine seni avastamata kultuuriväärtusega asjadega. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kala kasvanduse rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kala kasvanduses ei kasutata ohtlikke aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. 3 Natura 2000 eelhindamine Kavandatav tegevus ei ole vajalik ühegi Natura ala kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas eelhinnangus kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää loodusalasid. Lähim loodusala (Kõpu loodusala) jääb taotletava ala piirist 3,8 km kaugusele. Hiiu mereala KSH aruande kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi loodusalale otseselt ega ka kaudselt/kumulatiivselt negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel teadaoleva täiendava info alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura loodusalasid mõjutada. Lähim loodusala paikneb avatud merealal piisavalt kaugel toitainete koormuse lahjenemiseks ning ei ole oodata sellest tulenevalt rannikuelupaikade seisundi halvenemist. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse perspektiivsesse mõjualasse ei jää linnualasid. Lähim ala - Kõrgessaare-Mudaste linnuala - jääb kaugemale kui 22 km. Hiiu mereala KSH aruande kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi linnualale otseselt ega ka kaudselt/kumulatiivselt negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel teadaoleva täiendava info alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura linnualasid mõjutada. Arvestades väga suurt vahemaad linnualadega ei ole võimalik, et tegevus mõjutaks ühegi Natura linnuala kaitse-eesmärke või terviklikkust. 15 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele Kavandatava tegevuse keskkonnamõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. Keskkonnamõjud võivad avalduda seoses äratarbimata toiduga, väljaheidete ning ekspluateerimisel kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit. Kuna Hiiu merealal puuduvad konkreetsed keskkonnauuringud, siis on vesiviljelusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega. Iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust. Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kala kasvanduse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning paigaldatakse uuesti kevadel. Piiriülest mõju kala kasvanduse rajamisega ette ei ole näha. Tõenäoline on, et sõltuvalt sisestavate toitainete koguste suurusest liigub osa kasvandusse lisatud toitainetest edasi ümbritsevasse merre, kus see hakkab mõjutama sealset elustikku, k.a. kalu. Sama teed liiguvad kasvanduses tekkivad jäätmed (väljaheited, surnud orgaanika). Need (lisa)toitained loovad antud piirkonnas soodsa keskkonna vetikate kasvuks, mis pikas perspektiivis suurendab eutrofeerumist ja seeläbi vähendab vee kvaliteeti. Lisaks toitainetele võivad keskkonda sattuda ka erinevad keemilised ühendid või nende jäägid, mida kasutatakse kalakasvandustes kalade parasiitide, näiteks limuste, hävitamiseks ja kasvatatavate isendite üldise tervisliku seisundi, välimuse, produktsiooni parandamiseks jne. Sel eesmärgil kasutatakse näiteks antibiootikume, pestitsiide, hormoone, värvipigmente, mineraale ja vitamiine. Sellised ained võivad kuhjuda setetesse või bioakumuleeruda organismidesse ning mõjutada seeläbi nii kohalikke kalu kui nende toidubaasi. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine kontsentratsioon merevees. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal sealjuures hinnata seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel mitmete vesiviljelusalade arendamisel. Hiiu mereala vesiviljelusaladele on esitatud ka teisi hoonestusloa taotluseid kala kasvanduse rajamiseks, mis eelkõige võivad realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka. Planeeritav kalakasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda. Järeldus Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga. Projekti elluviimisel tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Taotluse edasisel menetlemisel tuleb täpsustada sumpade asukohta planeeritud laskeharjutuste ala suhtes ning sellest tulenevalt otsustada tegevuse võimalikkus koostöös Kaitseväega. Samuti tuleb täpsustada planeeritud tegevus projekteeritava Kõpu merekaitseala suhtes ning hinnata kala kasvanduse mõju projekteeritava kaitseala piirkonnas inventeeritud väärtuslikele elupaikadele. Kala kasvanduse ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, kuid eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale ning arvesse võtta ka samasse piirkonda planeeritavate teiste kala kasvanduse võimalikke kumuleeruvaid mõjusid. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse laev ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhu kvaliteedile. Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehituse ajal ning laevade kasutamisel, kuid eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Vesiviljelusala PV3 rajamisega ei saa välistada mõju karide elupaigale (1170), mis on loodusdirektiivis 92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüüp. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule, sh väärtuslikele elupaigatüüpidele. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää Natura 2000 loodusalasid ega linnualasid. Ösel Harvest OÜ poolt taotletud tegevuse raames Natura hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Mõju linnustikule on võimalik võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suurenenud kontsentratsioonid vees. Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole eelhindamise faasis teada. Sellest lähtuvalt tuleb teostada keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tegevus mõjutab positiivselt piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiri ülest keskkonnamõju. Vesiviljelusalade kavandamisel on võimalik keskkonnamõju vähendamiseks ette näha järgmisi leevendusmeetmeid: − Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise printsiibist, et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist. − Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid. − Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid. − Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades. − Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile. − Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust. 17 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021 − Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Arendaja planeerib koostöös keskkonnaeksperdiga keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia vähemalt järgmised uuringud: − Veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, vajadusel keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. − Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkonnas. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. − Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloomu ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Sealhulgas muinsuskaitseliste piirangute ja ohtude hindamine (vrakid, miinid). Eeldatavalt on vajalik sonariuuringu läbiviimine. Uuringute maht ja ulatus täpsustatakse KMH programmi koostamisel. Kokkuvõtlikult, kuna ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning mõju olulisuse ja ulatuse osas valitseb ebaselgus, siis on keskkonnamõju hindamise algatamine põhjendatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn .......... . 2021 H oonestusloa taotlus e avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega täiendava informatsiooni esitamine Käesolev aga esitame teile hoonestusloa taotluse täiendatud informatsiooni Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale PV3 ) kalakasvatus e kompleksi rajamiseks . Tegemist on meie 17. 04. 2018 esitatud taotluse le täiend ava informatsiooni esitamisega lähtudes Teie e-kirjast , milles paluti andmeid täpsustada . Täiendava informatsiooni esitamisel on võetud arvesse 20.10.2020 TTJA-le esitatud teadet „ Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate koostöö ja välja töötatud kompromisslahenduse kohta “. H oonestusluba taotletakse Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV3 , kuhu kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est - Agar AS samuti esitanud 2018. aastal hoonestusloa taotluse samale mereala piirkonnale karbi - ja vetika kasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad ves i viljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’ le ja Est - Agari AS’ le eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) juhul kui mõlemale taotlejale peetakse vajalikuks KMH algatamist . Arvestades Ösel Harvest ja Est - Agar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduse § 2 19 lõikes 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Üldinformatsioon Ösel Harvest OÜ ( aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 , reg nr 10297188 ) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale. Nimetatud alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatis te (k alakasvatuse s um pade ) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. K avandatava test kalakasvatuse komplek si asukoht on esitatud joonis el 2 . Kalakasvatus es on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatus e t ehnoloogiat arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) orienteeruvalt 10 meetrit ning läbimõõt kuni 50 m, seega on ühe sumba ruumala kuni ca 2 0 000 m 3 . Arvestades kala tiheduseks 1 0 kg/m 3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalad e maksimaalse kogusega sumpades, seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv ca 2500 tonni . Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteaine na Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Eeldatav sööda kogus aastas on juurdekasvukoefitsienti ca 1,1 (st kasutatav söödakogus kala juurdekasvu kohta) kasutamisel 2750 tonni . Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas paiknevaid sadamaid. Ala PV 3 paikneb sadamatele lähedal, mis võimaldab kiiresti transportida tooraine töötlejateni ja vähendab transpordikulusid ning õhusaastet. Joonis 2 . Vesiviljelusala PV 3 asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselevõtmise ajaks orienteeruvalt 202 3 . aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa ’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhu l on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimas t e etap p i de na kalade kasvatamine kaaluni 2 -8 k g sumpades ( sh käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid ) . Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud k valiteetset kala ja suur ekspordipoten t siaal . Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja mu id saadus i merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud , kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatus es (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajand u se kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve K alakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte AKVA group ( http://www.akvagroup.com ) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Kasutatakse plastikust sumpasid , mudelit 400 , mis tähendab et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm. Nende sumpade läbimõõduks on tootja poolt praeguses tootevalikus vahemik 29- 51 meetrit. V esiviljelusala le kavandatakse 12 sumpa (3 gruppi, igaühes 4 sumpa ) . Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 50 meetrise diameetriga (ümbermõõt ca 157 m) sumbad. Seega on ühe sumba pindala ca 2000 m 2 . 12 sumba p indala on kokku orienteeruvalt 2 4 0 00 m 2 . Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit . Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 4 meetrit. Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusala PV3 sügavus 20 – 30 meetrit . Arvestades sumpade pindala ( 24 0 00 m 2 ) ning sumpade veealust kõrgust (10 meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m 3 ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m 3 . Sumbas olevaks kalade maksimaalse tiheduseks arvestatakse 1 0 kg/m 3 , sellest tulenevalt on kalade kogus igas sumbas kuni 200 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni . Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba ta otlet akse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 12 kalakasvatuse sumpa (rajatist). V esiviljelusala le kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa ). Kuni 12 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 2,4 hektarit ehk 24 000 m 2 . Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus . Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt olu liselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Taotletava h oonestusloa ala koordinaadid on esitatud alljärgnevalt: 1 6529887 386198 2 6528058 385263 3 6528013 383972 4 6528211 383879 5 6528460 383807 6 6528719 383780 7 6528927 383791 8 6529181 383845 9 6529468 383967 10 6529684 384112 11 6529870 384293 12 6530048 384548 13 6530152 384785 14 6530220 385087 15 6530227 385346 16 6530188 385602 17 6530105 385847 18 6530008 386030 Ala pindala on 380 ha ehk 3 800 000 m 2 . -3810 182880 0 0 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Taotletava hoonestusloa ala. Ala asukoha koordinaadid on kooskõlas TTJA-le 20.10.2020 kirjaga esitatud Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate välja töötatud kompromisslahenduse ga. Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuva st ruumilise st lahenduse st , rajatiste arvu st ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala . Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 2,4 hektarit ( 24 000 m 2 ). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku on 12,925 km 2 . U uringu te kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andm ist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusl oal e on vajalikuks loaks vee erikasutusluba , mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet . Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee er i kasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud ( eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad , veekvaliteedi seire ja modelleerimine ). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Peeter Põldaru Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Kirja saajate nimekiri: Transpordiamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 20.04. 2018 Ühisavaldus Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS hoonestusloa taotlustele Ösel Harvest OÜ (reg nr 10297188 ) ja Est - Agar AS (reg nr 10215434 ) on koostöös arendamas erinevaid vesiviljeluse rajatisi Hiiumaa merep laneeringuga planeeritud kahel vesiviljeluse alal. Ösel Harvest OÜ soovib rajada sumpadel baseeruvat kalakasvatust. Est - Agar AS soovib rajada kaasaegset ja innovatiivset karbi - ja vetika kasvatust. Mõlema ettevõtte rajatised kavandatakse samale mereala piirkonnale ja eeldatavasti üksteisele ruumiliselt suhteliselt lähedale tagamaks vastavate rajatiste omavaheline maksimaalne sünergia. Sünergia seisneb eeskätt karbi - ja vetika kasvatuse vett puhastavas mõjus ja sellega sumpadest lähtuva võimaliku keskkonnamõju vähendamises ning teistpidi paremate kasvutingimuste loomine karpidele. Koostöö võimaldab optimeerida ka hoolduskulusid merel. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad vesviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est - Agar AS’ ile eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) , samaaegne hoonestusloa menetlemine jm . Taotlus ed on koostatud vastavalt Veeseaduses ( § 22 6 ) sätestatud nõuetele. Arvestades Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 22 7 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Ösel Harvest EstAgar Peeter Põldaru Urmas Palu juhatuse liige juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
1774 KB