Saatja: "Nele Väits" <
[email protected]>
Saadetud: 20.10.2021 09:18
Adressaat: <
[email protected]>; MKA info
<
[email protected]>; info keskkonnaamet ee
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; info
kaitseministeerium ee <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>
Teema: Dokumendi nr 16-7/18-1133-023 edastamine
Lugupeetud menetlusosaline
Edastame Teile dokumendi 16-7/18-1133-023
Lugupidamisega
Nele Väitsehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist+372 667 2151 |
[email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla tn
10A, 10122 Tallinn
Ösel Harvest OÜ
Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415
reg nr 10297188
Tehnilise Järelvalve Amet
Sõle 23 A, Tallinn 10614
20.04.2018
Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks
vajaliku rajatisega
Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa
mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks,
milles on kokku kuni 60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40
sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2
kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa.
Vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade pindala, kuid praeguses
menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade konkreetsemaid asukohti (need
täpsustakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades
erinevate ametkondade/huvigruppide seisukohtadega).
Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele.
Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est-Agar AS esitanud hoonestusloa
taotluse samale mereala piirkonnale karbi- ja vetikakasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est-
Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt
ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar
AS poolt arendatavad vesiviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse
ettevõtete klastriga.
Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on
vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est-Agari AS’le eraldiseisvad hoonestusload, kuid
menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks
ühine keskkonnamõju hindamine (KMH).
Arvestades Ösel Harvest ja EstAgar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist
integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 227 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise
olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba.
Üldinformatsioon
Ösel Harvest OÜ (aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415, reg nr
10297188) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa
mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale (PV 3 ja PV 4). Vesiviljelusalale PV 3
kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20
sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa.
Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell).
Rajatiste (kalakasvatuse sumpade) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud
Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal.
Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte
merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti
tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid
meetmeid.
Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel
2-4. Piirkondade PV 3 ja PV 4 pindala kokku on 29,1 km2.
Kalakasvatuses on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatuse tehnoloogiat
arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid.
Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit ning
läbimõõt 30 m, seega on ühe sumba pindala ca 700 m2 (kokku 60 sumpa 42 000 m2) ning ruumala
ca 7000 m3.
Sumpade pindala (kokku 42 000 m2) moodustab vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2)
kokku vaid ca 0,14 %.
Arvestades kala tiheduseks ligikaudu 10 kg/m3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt kuni
70 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades (60 tk) kokku orienteeruvalt
4200 tonni.
Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava
lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalade maksimaalse kogusega sumpades,
seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv orienteeruvalt 4200 tonni.
Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic
Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest
kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kasutatud kalakasvatustest välisriikidest pärit olevat
kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärit kalajahu ja -õli.
Baltic Blende kasutamisega kalakasvatuses satuks 4200 tonni kalade juurdekasvu korral merevette
lämmastikku 42 tonni ning fosforit eemaldataks merest 5 tonni. Varasemate kalasöötade
kasutamise korral oleks lämmastiku lisandumine 163,8 tonni ning fosfori lisandumine 19,4 tonni.
Seega Baltic Blende kasutamisel kalakasvanduses ei tekita fosfori lisakoormust Läänemerele, vaid
aitab isegi Läänemeres oleva fosfori kogust veekogusse vähendada.
Joonis 1. Kalakasvatuses tekkiva fosfori ja lämmastiku koormused Läänemeres (kalade
juurdekasvu / toodanguga 4200 tonni/aastas (alusslaidi allikas: Baltic Blend).
2016. aasta suvest toodetakse Balti Blende kalasööta Läänemere kalade kalajahust ja -õlist, kus
toorainena kasutatakse räime ja kilu. Kui kasutada kalakasvatuses kohalikku päritolu kalasööta,
siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres.
Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis
saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid.
Joonis 2. Vesiviljelusalade asukohad kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringu kaardil. Kavandatavad
sumbad on planeeritud vesiviljelusaladele PV 3 ja PV 4.
Joonis 3. Vesiviljelusala PV 3 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa
mereplaneeringu kaarti.
Joonis 4. Vesiviljelusala PV 4 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa
mereplaneeringu kaarti.
Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks
olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks
kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2022. aasta.
Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega
Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja
ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni).
Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset
keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada
erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude
kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates
kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme
kalakasvatuses ning viimaste etappidena kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg sumpades (sh
käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille
rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid).
Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning
looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale
võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotentsiaal.
Seos strateegiliste arengutega
Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks
tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük)
pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast.
Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine
strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab
kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda:
taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad.
Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa
Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade
potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja
turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn
sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab.
Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on
esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta.
1
KMH – keskkonnamõju hindamine.
2
http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm
Joonis 5. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel
(http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut
visualiseeriv „plakat“.
Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja
kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult.
Ehitise kasutamise otstarve
Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on
kalade kasvatamine.
Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed
Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte Hvalpsund Net
(http://hvalpsund.com/) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid.
Vesiviljelusaladele kavandatakse kokku 60 sumpa (6 gruppi, igaühes 10 sumpa).
Kasutatakse plastikust sumpasid. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja
edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti
tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 30 meetrise
diameetriga (ümbermõõt ca 95 m) sumbad.
Seega on ühe sumba pindala ca 700 m2.
60 sumba pindala kokku on orienteeruvalt 42 000 m2, sellest vesiviljelusalal PV 3 28 000 m2 ja
vesiviljelusalal PV 4 14 000 m2.
Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit.
Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 5 meetrit.
Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusalade sügavused alljärgnevad:
PV 3 sügavus 20 – 30 meetrit
PV 4 sügavus 5 – 15 meetrit
Arvestades sumpade pindala (ca 700 m2 sump, 60 sumpa kokku 42 000 m2) ning sumpade
veealust kõrgust (orienteeruvalt 10 meetrit) on ühe sumba ruumala ca 7000 m3 ning 60 sumba
ruumala kokku on orienteeruvalt 420 000 m3.
Sumbas olevaks kalade tiheduseks arvestatakse 10 kg/m3, sellest tulenevalt on kalade kogus igas
sumbas ca 70 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 4200 tonni.
Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune.
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning
ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala
Hoonestusluba taodeldakse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud
kahele vesiviljeluse alale: PV 3 ja PV 4) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni
60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi,
igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10
sumpa), seega kokku 60 sumpa.
Kuni 60 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 4,2
hektarit ehk 42 000 m2.
Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning
täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus.
Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad,
mis on pindalalt oluliselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus.
Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt:
Ala Keskpunkt X Keskpunkt Y Ala pindala
(põhjalaius) (idapikkus) (m2)
PV 3 Ristna 6528745.214 385255.3343 6 870 000
PV 4 6509844.781 407451.7780 22 273 000
KOKKU PINDALA 29 143 000
Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust
ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava
ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 4,2 hektarit (42 000 m2).
Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala
kokku (st 2 piirkonda) on 29,1 miljonit m2 (29,1 km2).
Oluline on rõhutada et vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade
pindala, kuid praeguses menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade
konkreetsemaid asukohti. Sumpade konkreetsed asukohad täpsustakse edasise hoonestusloa
menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades erinevate
2
ametkondade/huvigruppide seisukohtadega. Sumpade pindala (kokku 42 000 m ) moodustab
vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2) kokku vaid ca 0,15 %.
Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha
Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid
uuringuid.
Lisaks hoonestusloale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa
väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb
teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades
kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erikasutusloa raames väga tõenäoline.
Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik,
mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine), mille täpsem sisu määratletakse KMH
algfaasis.
Hoonestusloa taotletav kestus
Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks.
Peeter Põldaru
Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Kirja saajate nimekiri:
Transpordiamet
[email protected]
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected]
Maaeluministeerium
[email protected]
Keskkonnaministeerium
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Kaitseministeerium
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Ösel Harvest OÜ
Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415
reg nr 10297188
Tehnilise Järelvalve Amet
Sõle 23 A, Tallinn 10614
20.04.2018
Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks
vajaliku rajatisega
Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa
mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks,
milles on kokku kuni 60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40
sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2
kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa.
Vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade pindala, kuid praeguses
menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade konkreetsemaid asukohti (need
täpsustakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades
erinevate ametkondade/huvigruppide seisukohtadega).
Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele.
Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est-Agar AS esitanud hoonestusloa
taotluse samale mereala piirkonnale karbi- ja vetikakasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est-
Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt
ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar
AS poolt arendatavad vesiviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse
ettevõtete klastriga.
Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on
vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est-Agari AS’le eraldiseisvad hoonestusload, kuid
menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks
ühine keskkonnamõju hindamine (KMH).
Arvestades Ösel Harvest ja EstAgar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist
integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 227 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise
olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba.
Üldinformatsioon
Ösel Harvest OÜ (aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415, reg nr
10297188) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa
mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale (PV 3 ja PV 4). Vesiviljelusalale PV 3
kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20
sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa.
Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell).
Rajatiste (kalakasvatuse sumpade) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud
Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal.
Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte
merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti
tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid
meetmeid.
Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel
2-4. Piirkondade PV 3 ja PV 4 pindala kokku on 29,1 km2.
Kalakasvatuses on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatuse tehnoloogiat
arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid.
Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit ning
läbimõõt 30 m, seega on ühe sumba pindala ca 700 m2 (kokku 60 sumpa 42 000 m2) ning ruumala
ca 7000 m3.
Sumpade pindala (kokku 42 000 m2) moodustab vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2)
kokku vaid ca 0,14 %.
Arvestades kala tiheduseks ligikaudu 10 kg/m3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt kuni
70 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades (60 tk) kokku orienteeruvalt
4200 tonni.
Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava
lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalade maksimaalse kogusega sumpades,
seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv orienteeruvalt 4200 tonni.
Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic
Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest
kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kasutatud kalakasvatustest välisriikidest pärit olevat
kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärit kalajahu ja -õli.
Baltic Blende kasutamisega kalakasvatuses satuks 4200 tonni kalade juurdekasvu korral merevette
lämmastikku 42 tonni ning fosforit eemaldataks merest 5 tonni. Varasemate kalasöötade
kasutamise korral oleks lämmastiku lisandumine 163,8 tonni ning fosfori lisandumine 19,4 tonni.
Seega Baltic Blende kasutamisel kalakasvanduses ei tekita fosfori lisakoormust Läänemerele, vaid
aitab isegi Läänemeres oleva fosfori kogust veekogusse vähendada.
Joonis 1. Kalakasvatuses tekkiva fosfori ja lämmastiku koormused Läänemeres (kalade
juurdekasvu / toodanguga 4200 tonni/aastas (alusslaidi allikas: Baltic Blend).
2016. aasta suvest toodetakse Balti Blende kalasööta Läänemere kalade kalajahust ja -õlist, kus
toorainena kasutatakse räime ja kilu. Kui kasutada kalakasvatuses kohalikku päritolu kalasööta,
siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres.
Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis
saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid.
Joonis 2. Vesiviljelusalade asukohad kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringu kaardil. Kavandatavad
sumbad on planeeritud vesiviljelusaladele PV 3 ja PV 4.
Joonis 3. Vesiviljelusala PV 3 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa
mereplaneeringu kaarti.
Joonis 4. Vesiviljelusala PV 4 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa
mereplaneeringu kaarti.
Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks
olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks
kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2022. aasta.
Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega
Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja
ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni).
Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset
keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada
erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude
kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates
kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme
kalakasvatuses ning viimaste etappidena kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg sumpades (sh
käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille
rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid).
Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning
looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale
võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotentsiaal.
Seos strateegiliste arengutega
Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks
tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük)
pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast.
Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine
strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab
kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda:
taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad.
Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa
Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade
potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja
turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn
sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab.
Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on
esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta.
1
KMH – keskkonnamõju hindamine.
2
http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm
Joonis 5. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel
(http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut
visualiseeriv „plakat“.
Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja
kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult.
Ehitise kasutamise otstarve
Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on
kalade kasvatamine.
Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed
Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte Hvalpsund Net
(http://hvalpsund.com/) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid.
Vesiviljelusaladele kavandatakse kokku 60 sumpa (6 gruppi, igaühes 10 sumpa).
Kasutatakse plastikust sumpasid. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja
edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti
tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 30 meetrise
diameetriga (ümbermõõt ca 95 m) sumbad.
Seega on ühe sumba pindala ca 700 m2.
60 sumba pindala kokku on orienteeruvalt 42 000 m2, sellest vesiviljelusalal PV 3 28 000 m2 ja
vesiviljelusalal PV 4 14 000 m2.
Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit.
Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 5 meetrit.
Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusalade sügavused alljärgnevad:
PV 3 sügavus 20 – 30 meetrit
PV 4 sügavus 5 – 15 meetrit
Arvestades sumpade pindala (ca 700 m2 sump, 60 sumpa kokku 42 000 m2) ning sumpade
veealust kõrgust (orienteeruvalt 10 meetrit) on ühe sumba ruumala ca 7000 m3 ning 60 sumba
ruumala kokku on orienteeruvalt 420 000 m3.
Sumbas olevaks kalade tiheduseks arvestatakse 10 kg/m3, sellest tulenevalt on kalade kogus igas
sumbas ca 70 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 4200 tonni.
Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune.
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning
ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala
Hoonestusluba taodeldakse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud
kahele vesiviljeluse alale: PV 3 ja PV 4) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni
60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi,
igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10
sumpa), seega kokku 60 sumpa.
Kuni 60 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 4,2
hektarit ehk 42 000 m2.
Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning
täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus.
Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad,
mis on pindalalt oluliselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus.
Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt:
Ala Keskpunkt X Keskpunkt Y Ala pindala
(põhjalaius) (idapikkus) (m2)
PV 3 Ristna 6528745.214 385255.3343 6 870 000
PV 4 6509844.781 407451.7780 22 273 000
KOKKU PINDALA 29 143 000
Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust
ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava
ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 4,2 hektarit (42 000 m2).
Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala
kokku (st 2 piirkonda) on 29,1 miljonit m2 (29,1 km2).
Oluline on rõhutada et vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade
pindala, kuid praeguses menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade
konkreetsemaid asukohti. Sumpade konkreetsed asukohad täpsustakse edasise hoonestusloa
menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades erinevate
2
ametkondade/huvigruppide seisukohtadega. Sumpade pindala (kokku 42 000 m ) moodustab
vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2) kokku vaid ca 0,15 %.
Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha
Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid
uuringuid.
Lisaks hoonestusloale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa
väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb
teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades
kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erikasutusloa raames väga tõenäoline.
Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik,
mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine), mille täpsem sisu määratletakse KMH
algfaasis.
Hoonestusloa taotletav kestus
Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks.
Peeter Põldaru
Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
aadress Endla 10a, 10142 Tallinn
e-posti aadress
[email protected] ja
[email protected]
20.10.2020
TEADE
Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate koostöö ja välja töötatud
kompromisslahenduse kohta
Käesolevaga teatame, et osaühing Ösel Harvest (registrikood 10297188), aktsiaselts Est-Agar (registrikood
10215434) ja Saaremere Kala AS (registrikood 11310040) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
soovitusel asunud konstruktiivsele koostööle ja leidnud lahenduse Hiiumaa mereala vesiviljelusalade PV3
ja PV4 kohta esitatud hoonestusloa taotluste menetlemise võimalikult kiireks jätkamiseks.
Menetlusosalised on kokku leppinud hoonestusalade ruumilises jaotuses alljärgnevalt.
Vesiviljelusala PV3. Osaühing Ösel Harvest ja aktsiaselts Est-Agar jäävad taotlema hoonestusluba
vesiviljelusalal PV3 alltoodud koordinaatidel ja Saaremere Kala AS loobub PV3 vesiviljelusalal
hoonestusloa taotlemisest.
Osaühingu Ösel Harvest poolt taotleta ala koordinaadid:
X Y
1 6529887 386198
2 6528058 385263
3 6528013 383972
4 6528211 383879
5 6528460 383807
6 6528719 383780
7 6528927 383791
8 6529181 383845
9 6529468 383967
10 6529684 384112
11 6529870 384293
1 (1)
12 6530048 384548
13 6530152 384785
14 6530220 385087
15 6530227 385346
16 6530188 385602
17 6530105 385847
18 6530008 386030
Aktsiaseltsi Est-Agar poolt taotletava ala koordinaadid:
X Y
1 6529887 386198
2 6528058 385263
3 6528105 386586
4 6528284 386658
5 6528538 386716
6 6528797 386730
7 6529055 386698
8 6529304 386622
9 6529491 386531
10 6529663 386415
11 6529781 386312
Vesiviljelusala PV4. Vesiviljelusalale jäävad hoonestuslubasid taotlema Saaremere Kala AS ja aktsiaselts
Est-Agar. Täpsustatud taotletavad hoonestusloa alad vesiviljelusalal PV4 on alljärgnevad järgmised
(vastavad selgitavad kaardid lisades 1-2):
Saaremere Kala AS Est-Agar AS
X Y X Y
6510544 406889 6507015 409689
6510544 405383 6509940 407262
6509472 405383 6511390 407504
6509472 406889 6511320 408787
1 (1)
Menetlusosalised paluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil anda tagasisidet poolte ruumilise
jaotuse ja juba esitatud taotluste muutmise võimalikkuse kohta ning edasiste toimingute kohta. Seejärel
saavad menetlusosalised esitada oma esitatud hoonestusloa taotluste täpsustused. Palume käesolevat
teadet käsitleda konfidentsiaalsena ja asutusesisese teabena, kuna teatele on lisatud kaardid I ja II
kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha kohta, millede avalikustamine on keelatud.
Lugupidamisega ja tagasiside eest ette tänades
digitaalallkiri digitaalallkiri digitaalallkiri
osaühing Ösel Harvest OÜ aktsiaselts Est-Agar Saaremere Kala AS
Peeter Põldaru Urmas Pau Indrek Kasela
juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige
e-posti aadress e-posti aadress e-posti aadress
[email protected] [email protected] [email protected]
Lisad:
1. Hiiumaa kala- ja vetikakasvatuse asukohakaart;
2. Hiiumaa kalakasvatuse I ja II kategooria liikidega kaart.
1 (1)
Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 20.04. 2018 Ühisavaldus Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS hoonestusloa taotlustele Ösel Harvest OÜ (reg nr 10297188 ) ja Est - Agar AS (reg nr 10215434 ) on koostöös arendamas erinevaid vesiviljeluse rajatisi Hiiumaa merep laneeringuga planeeritud kahel vesiviljeluse alal. Ösel Harvest OÜ soovib rajada sumpadel baseeruvat kalakasvatust. Est - Agar AS soovib rajada kaasaegset ja innovatiivset karbi - ja vetika kasvatust. Mõlema ettevõtte rajatised kavandatakse samale mereala piirkonnale ja eeldatavasti üksteisele ruumiliselt suhteliselt lähedale tagamaks vastavate rajatiste omavaheline maksimaalne sünergia. Sünergia seisneb eeskätt karbi - ja vetika kasvatuse vett puhastavas mõjus ja sellega sumpadest lähtuva võimaliku keskkonnamõju vähendamises ning teistpidi paremate kasvutingimuste loomine karpidele. Koostöö võimaldab optimeerida ka hoolduskulusid merel. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad vesviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est - Agar AS’ ile eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) , samaaegne hoonestusloa menetlemine jm . Taotlus ed on koostatud vastavalt Veeseaduses ( § 22 6 ) sätestatud nõuetele. Arvestades Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 22 7 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Ösel Harvest EstAgar Peeter Põldaru Urmas Palu juhatuse liige juhatuse liige
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kala
kasvanduse hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Tallinn 2021
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
Nimetus: Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kala kasvanduse hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Eelhinnangu koostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 505 9914
E-post
[email protected]
Otsustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Reg nr 70003218
Endla 10a, 10122 Tallinn
E-post
[email protected]
Arendaja: Osaühing Ösel Harvest
Reg nr 10297188
Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415
E-post
[email protected]
Töö versioon: 12.09.2021
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4
1 Ülevaade kavandatavast tegevusest ............................................................................................... 5
1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus ..................................................................................................... 5
1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................................... 6
1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed .............................................................................................. 7
1.4 Energiakasutus .............................................................................................................................. 8
1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus ja kiirgus ................................. 8
1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht ....................................................................... 10
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................................... 11
2.1 Maakasutus ................................................................................................................................. 11
2.2 Mõju loodusvaradele................................................................................................................... 11
2.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................................ 11
3 Natura 2000 eelhindamine............................................................................................................ 15
4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................................. 16
Järeldus.................................................................................................................................................. 17
3
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
Sissejuhatus
Ösel Harvest OÜ (registrikood 10297188, edaspidi ka arendaja) esitas 17.04.2018 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 alusel hoonestusloa
taotluse1 avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kala kasvanduse rajamise
eesmärgil. 2021 septembris esitas arendaja taotluse kohta täiendava informatsiooni vastavalt TTJA
pärigule ning 20.10.2020 TTJA-le edastatud välja töötatud kompromisslahendusele. Eelhinnang on
koostatud septembris 2021 hoonestusloa taotluse juurde.
Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega,
mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse
algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning
lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7
punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA.
Käesoleva eelhinnangu esitab arendaja taotluse täiendavate andmetena ja see on koostatud
keskkonnamõju Lemma OÜ keskkonnaeksperdi Piret Toonpere poolt, kes omab keskkonnamõju
hindamise litsentsi KMH 0153.
Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 punktile 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse
valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti
10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni
sööta kasutava intensiivkala kasvanduse rajamise tegevuste korral.
Kalakasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringu alale PV3. Planeeritavas avamere kala kasvanduses on sööda tarbimise
koguseks planeeritud u 2750 tonni aastas. Seega on tegemist intensiivkala kasvandusega ning koostada
tuleb KMH eelhinnang.
Eelhinnang on koostatud arendaja poolt edastatud andmete ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringu KSH aruande alusel.
1
17.04.2018 esitatud taotlusega taotleti hoonestusluba kahele alale PV3 ja PV4. Samale alale esitas samaaegselt
taotluse ka teine ettevõte. Menetluse käigus jõudsid taotlejad kokkuleppele ja Ösel Harvest OÜ muutis oma
taotlust jättes taotlusesse ainult ala PV3.
1 Ülevaade kavandatavast tegevusest
1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus
Ösel Harvest OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis keskendub peamiselt vikerforelli
(Oncorhynchus mykiss) kasvatamisele.
Arendaja kavandab avamere kalakasvatust Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks
märgitud alale PV3. Ala PV3 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 20-30 m, põhja reljeef
on mitmekesine, piirkonnas leidub kohati karisid. Ala on merele avatud ja vette jõudvate toitainete
hajumine eeldatavasti hea.
Kompleksi alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kala
kasvanduse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega.
Kasutatakse AKVA group (http://www.akvagroup.com) poolt toodetud või nendega analoogseid
sumpasid. Aluseks võttes näiteks AKVA Group mudeli 400 tähendab, et sumba üheks võtmeelemendiks
oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm (Joonis 1).
Joonis 1. Kala kasvanduse sump. Pilt on illustratiivne. (Allikas: AkvaGroup).
Kala kasvanduse planeeritavaks suuruseks on 24 000 m2, kuhu on kavas paigutada 12 sumpa
läbimõõduga 50 m. Arvestades sumpade pindala (24 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (10
meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m³ ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m3. Kavandatavate
sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus.
Kala tiheduseks on arvestatud orienteeruvalt 10 kg/m3, seega on ühes sumbas on kalade kogus
ligikaudu 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400
tonni. Aastane eeldatav kalade juurdekasv sumpades on ca 2500 tonni. Sööda kogus
juurdekasvukordaja 1.1 korral on 2750 tonni aastas.
Arendaja plaanib noorjärkude kasvatamist juba olemasolevates maismaal paiknevates vee
retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes. Järgmine vanusegrupp plaanitakse kasvatada
arendatavas Kesknõmme kala kasvanduses (kuni kaaluni 0,5 kg) ning viimase etapina liigub kala merele
sumpadesse.
Vähendamaks merre jõudva toitainete koormust plaanib arendaja kasutada kalasööta (Raisioaqua
Baltic Blende), mille lähteaine on pärit Läänemerest püütud kaladest valmistatud kalajahust ja -õlist.
Samuti on kavandatud tihe koostöö samale mereplaneeringu alale EstAgar AS poolt kavandatava karbi-
ja vetika kasvandusega, mis vähendab toitainete koormust merekeskkonnale.
5
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu
strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul
tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku
loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde
uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus.
Kavandataval kala kasvandusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele
kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Ösel Harvest OÜ tegevus seostub ka Hiiumaa
kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025. Nimetatud strateegia toob välja mh
eesmärgi, tagada kohaliku kala ja kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kala kasvandusel on
võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet.
Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas
vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt
biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade
kasutuselevõtust inimese tooraine- ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab
kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja
vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele.
Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 seadis eesmärgiks Eestis kala
kasvanduse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse
rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlusettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja
varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegiat
ei ole teadaolevalt uuendatud.
Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu
maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva
mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata
Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud
huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja
vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk
on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks
omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine.
Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks:
• iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite
(toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus;
• vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada
võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg;
• vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse
asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg;
• vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik
kattumine avastatud mälestistega;
• vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda
looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest
vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat
sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng;
• vesiviljeluse arendamise soovi korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal
koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht.
Ösel Harvest OÜ kavandatavaks tegevuseks valitud vesiviljelusala kattub osaliselt planeeritud
laskeharjutuste alal, seega tuleb arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja
täpne asukoht (Joonis 3). Samuti kattub PV3 projekteeritava Kõpu merekaitsealaga, mistõttu tuleb
hinnata kavandatava tegevuse mõju piirkonnas leitud loodusväärtustele (pikemalt ptk-s 2.3) (Joonis 3).
Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja kaugus laskeharjutuste ala suhtes ning projekteeritava
merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus.
Joonis 3. Potentsiaalse vesiviljelusala PV3 paiknemine Hiiu maakonnaga piirneval merealal. Allikas
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering.
Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga
kooskõlas.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa
elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele
alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh:
• Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus
• Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus)
• Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus)
• Energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike)
• Rohemajandus.
1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed
Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Kavandatava tegevuse kasutusaegseks peamiseks tarbitavaks loodusressurssiks on meri. Kavandatava
tegevuse mõjud on eeskätt seotud mere kui kalade kasvukeskkonna seisundi võimalikus
halvendamises. Mõju olulisus ja ulatus on ebaselge ning see vajab hindamist keskkonnamõju
hindamise käigus.
Kala kasvanduse tarbitavaks ressurssiks võib pidada kalade sööta. Hoonestusloa taotleja planeerib
söödana kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust ja -õlist valmistatud söötasid.
Soomes läbiviidud analüüsid näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste
vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. Eestis on seni oldud
seisukohal, et Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööta ei saa käsitleda kalakasvanduse
mõjusid leevendava meetmena põhjustel, et ühest küljest piiravad sellist tegevust kvoodid ning teisalt
on osad ranniku kalavarud üle püütud. Seetõttu peab hakkama püügikoormust ja püüki
7
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
kalapopulatsioonide taastumiseni vähendama. Keskkonnaministeerium arvestab kalavarusid
ökoloogilise seisundi osana ja nende väljapüük seisundi parandamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav.
Põhiline energiakasutus tuleneb kala kasvanduse rajatisi teenindava(-te) laeva(-de) kasutamisest. Laev
tekitab müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt ei häiri see elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära
lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Praamidel tekkiv reovesi tuleb käidelda
vastavalt kehtivale korrale.
1.4 Energiakasutus
Energiat on vaja kala kasvanduses paiknevate andurite, kaamerate, hülgepeletite jms jaoks ning
söötmisseadmete käivitamiseks. Kalakasvanduse jaoks vajalik energia toodetakse üldjuhul tänapäeval
päikesepaneelidega. Juhul, kui kalade söötmine toimub laevaga, siis laev kasutab diiselgeneraatorit.
Moodsamate praamide peal kasutatakse hübriidenergiat ehk diiselgeneraator + päikesepaneelid..
Söödapraamil või söötmislaeval on oma generaator.
1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus
ja kiirgus
Kalakasvanduse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning
kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee
läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvanduste
rajamine mõjutada kasvanduste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal
juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris.
Arendaja esitatud andmete kohaselt lisandub eeldatavalt aastas vette keskmise toodangumahu korral
lämmastikku N= [(5,82x2400) - (2,75x2135)]/100%=81,064 (tonni) ning üldfosforit P= [(0,6x 2400) –
(0,4x2135)]/100%=5,86 (tonni). Sõltuvalt konkreetse aasta tingimustest võib lisanduv juurdekasv ning
vette lisanduvate toitainete määr varieeruda 5-8%. Toitaine koormuse arvutuste korrektsust ja
toitainete mõju merekeskkonnale tuleb hinnata KMH läbiviimisel.
Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee
toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise. Mõju
võib avalduda avalduda:
1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine;
2. Põhjaelustikule – mõju liigilisele koosseisule ja arvukusele;
3. Merekaladele, vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi
halvenemise, läbi käitumise muutuste;
4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused – antud juhul kavandatakse
kasvandust Hiiumaa rannikust 2,8 km kaugusele merele avatud alale, sellest tulenevalt on mõju
rannikumaastikule ebatõenäoline;
5. Inimese heaolule – konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum).
Vastavalt kinnitatud veemajanduskava 2015–20212 pinnaveekogumite seisundihinnangule kuulub
taotlusega hõlmatud piirkonna läheduses rannikumeri ökoloogiliselt ja keemiliselt halvas seisundis
rannikuveekogumite hulka. Hetkel eelnõuna avalikustatud järgmise perioodi (2021-2027)
veemajanduskava3 kohaselt on Soela väina rannikuvee ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks ja
keemiline seisund endiselt halvaks. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud
2
https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
3
https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou
vahehinnangu4 kohaselt on hinnang antud toitainete (üldN, NH4-N, üldP) sisalduse tõttu rannikuvees
ja elavhõbeda (Hg) sisalduse tõttu uuringualalt püütud kalades. Eesmärgiks on seatud hea
koondseisundi saavutamine aastaks 2027.
Taotluse objektiks oleva tegevuskoha, Läänemere avaosa põhjabasseini, eutrofeerumise
koondhinnang 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Eesti mereala keskkonnaseisund
2018“ 5 hinnangu kohaselt on väga halb (Joonis 4). Tegevuskohaga piirneva mereala, Soela väina,
seisund on hinnatud halvaks. Seisundihinnang ajakohastatakse aastaks 2024.
Joonis 4. Eutrofeerumise valdkonna koonhinnang, kus GOF on Soome laht, NBP – Läänemere avaosa
põhjabassein, EGB – Ida-Gotlandi bassein, GOR – Liivi laht. Allikas- Keskkonnaministeerium „Eesti
mereala keskkonnaseisund 2018“.
Kala kasvanduse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja
sellega seotult kala kasvandusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist
rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on,
kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete
mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid.
Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad
avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning
kala kasvanduseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa
välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju
merekeskkonnale.
4
https://keskkonnaagentuur.ee/media/305/download
5
https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
9
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kala
kasvanduse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete
töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse söödapraam ja transpordil
kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib
välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid
selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kuna avamere kala kasvanduse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette
näha. Müra esineb seoses laevade ja söötmiseks kasutatavate seadmete kasutamisega. Eeldades, et
kala kasvanduses kasutatavad laevad sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles
tulenevat müra pidada väheoluliseks.
Vähene vibratsioon võib esineda kala kasvanduse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise
vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks.
Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha.
1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade
poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on
tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse-
ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks.
Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid
endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või
kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike
avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda.
Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
Kalakasvandussumpade paigaldamise võib avaldada mõju piirkonna veeliiklusele ning seega tuleb KMH
läbiviimisel käsitleda veeliikluse ohutust tagavaid meetmeid ning kalakasvandussumpadele tuleb
kavandada navigatsioonimärgistus.
Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb
merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi
täiendavad uuringud ala ohutuse osas.
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1 Maakasutus
Projekti asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Ala on Hiiu maakonnaga piirneva
mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobiv ala PV3. Avamere kala
kasvanduse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest
kavandatud avamere kala kasvanduseks. Kavandatud kalakasvatus asub avameres.
2.2 Mõju loodusvaradele
Planeeritav tegevus ei oma mõju registreeritud looduvaradele, kuna kala kasvanduse asukohas ei asu
maardlaid.
2.3 Keskkonna vastupanuvõime
PV3 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asub projekteeritav Kõpu merekaitseala. Hiiu maakonnaga
piirneva mereala maakonnaplaneering näeb ette, et vesiviljelusala kattumisel olemasolevate
looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest
tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja
põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng.
Kavandatav tegevus ei kattu ühegi olemasoleva kaitsealaga ega kaitsealuse liigi elupaigaga.
Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse
detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Taotluses toodud koordinaatide kohaselt ja
arendaja poolt arvestatud sumpadega kaetava ala pindalast lähtudes kattub ala osaliselt
projekteeritava Kõpu merekaitsealaga (Joonis 5). KMH käigus tuleb hinnata mõju kavandatava
kaitseala kaitse eesmärkidele.
11
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
Joonis 5. Taotluses esitatud koordinaate ja sumpade kogupindala arvesse võttes planeeritava kala
kasvanduse asukoht projekteeritava merekaitseala suhtes. Alus: Maa-ameti aluskaart.
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on TÜ Eesti Mereinstituut aastatel 2010-2012 läbi viinud Kõpu
poolsaare mereala inventeerimise. Nimetatud uuringu, „Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik“,
raames leiti, et kalastikku6 mõjutavate piirkondliku iseloomuga ohtude rühma kuuluvad sellised
nähtused nagu suuremad hüdrotehnilised ehitised, vedelkütuse transpordiga seotud õnnetused,
suuremate tööstusettevõtete ning linnade heitveed, kalamajandid jne. Välja on toodud ka, et mere
troofsustase on tõusnud ning võib veelgi kasvada, mis võib kaasa tuua ka Kõpu uurimisalal elustiku
muutuse. Siiski ei ole uuritud alal olemas eutrofeerumise suhtes väga tundlikke kudejaid, kes on
troofsuse tõusu poolt enim mõjutatud (näiteks merisiig; liiki küll leiti, ent uurimisalal koelmud
puuduvad), nii et ohud on pigem teoreetilised.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH7aruandes on
kalastiku osas välja toodud, et vesiviljelusala PV3 ümbritseval merealal Kõpu poolsaare ümbruses
leidub siiga, lisaks veel nolgust ja merivarblast, kes mõlemad on samuti külma ja selget vett eelistavad
liigid ning võivad seetõttu olla vesiviljelusala poolt mõjutatavad.
Joonis 6. Eesti Looduse Fondi poolt inventeeritud Loodusdirektiivi Lisa 1 elupaigatüüpide levik
projekteeritaval Kõpu merekaitseala piirkonnas. Allikas: TÜ Mereinstituut „Kõpu poolsaare ümbruse
mereala inventeerimine“.
Põhjaelustiku ja- elupaikade uuring „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“ 8 toob välja, et
Kõpu poolsaare ümbruses on esindatud järgmised EL Loodusdirektiivi elupaigad mereveega
üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170) (Joonis 6). Liivamadalad on hinnatud üldiselt
mitteohustatuteks, kuid ohuks neile on eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine, kaadamine).
6
https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_kalad_2011.pdf
7
http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf
8
https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_p6hjaelustik_ja_-elupaigad_2011.pdf
Karide elupaigatüüp on Eesti rannikumeres uuringu kohaselt ohustatud enamikel juhtudel vaid
kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse intensiivsuse juures tavaliselt seda
elupaigatüüpi ei häiri. Intensiivne ehitustegevus karide piirkonnas ohustab nii substraati kui ka karide
elustikku.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH aruandes9 on
täpsustatud, et vesiviljelusala PV3 rajamisega on võimalik mõju karide elupaigale (1170). Mõju ulatus
sõltub vesiviljelusfarmi lõplikust asukohast (täpsustamisel) ja suurusest. Vesiviljelusfarmi rajamisel on
tõenäoline elupaikade otsene füüsiline kahjustamine rajatiste ja seadmete püstitamisel, millega võib
kaasneda bentiliste koosluste kahjustamine. Settiva orgaanilise aine tõttu on võimlik vee läbipaistvuse
halvenemine ja toitainete kontsentratsioonide suurenemine vees ja setetes, mis omakorda võib kaasa
tuua muutusi põhjaelustiku koosluste struktuuris. Madalas vees ei jõua häguse vee tõttu päikesekiired
põhjataimestikuni, mille tõttu aeglustub nendes fotosünteesi intensiivsus. Orgaanilise aine
kontsentratsiooni tõus vees võib põhjustada põhjaloomastiku, kõigepealt filtreerijate, biomassi ja
arvukuse kasvu. Kemikaalide kasutamisega suurtes kogustes on võimalik häirete teke põhjaloomastiku
elutegevuses. Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse
langust, soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi
elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist.
Joonis 7. 10Karid 1170 (TÜ EMI, 2014) – pruun (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ EMI 2014. a
teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning vähemalt üks tunnusliik),
mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad,
PU – allveeleidude uputusalad, PV – vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad
veeliiklusalad (sinised).
− KSH aruanne toob samas välja ka võimalikud leevendusmeetmed, mida on võimalik silmas
pidada vesiviljelusalade kavandamisel:
9
http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf
10
TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Eesti territoriaalmere merepõhja elupaikade ja liikide leviku modelleerimine.
Teostatud projekti Eesti merealade planeerimiseks looduskaitselise teabe koondamine, sh. territoriaalmere
mereelupaikade modelleerimine raames.
13
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
− Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise printsiibist,
et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist.
− Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid.
− Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja
biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid.
− Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades.
− Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile.
− Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja
temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust.
− Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või ainult
karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks.
Taotletava tegevuse asukoha ja ranniku vahele, jääb II kategooria linnuliigi, kirjuhaha (Polysticta
stelleri) leiukoht (KLO9121475), keda on seal vaadeldud 2015. aastal. Vesiviljelusalal on potentsiaalne
negatiivne mõju lindude elupaikadele, mis seisneb veekvaliteedi potentsiaalses halvenemises, mis
omakorda võib mõjutada mereelustikku. Samuti võib vesiviljelusala loomisega kaasneda liiklus ja seega
ka mõningane häiring. Antud juhul jääks vesiviljelusala kaitsealuse liigi elupaigast u. 2 km kaugusele.
Ala teenindav transport liiguks aga nimetatud linnuliigi elupaigast läbi.
Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75
maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. Ümber Hiiumaa
käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist novembrini. Siis näeb siin
arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas
näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni
paar tuhat alki.
Maa-ameti kaardirakenduse alusel ei asu arendataval alal ja selle lähiümbruses kultuurimälestisi, seega
pole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb
kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid.
Kalakasvanduse kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik
kattumine seni avastamata kultuuriväärtusega asjadega. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade
olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus.
Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega
planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kala kasvanduse
rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kala kasvanduses ei kasutata ohtlikke aineid, ega teki
ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele
eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui
järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike.
3 Natura 2000 eelhindamine
Kavandatav tegevus ei ole vajalik ühegi Natura ala kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura
eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas
eelhinnangus kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi.
Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää loodusalasid. Lähim loodusala
(Kõpu loodusala) jääb taotletava ala piirist 3,8 km kaugusele. Hiiu mereala KSH aruande kohaselt
vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi loodusalale otseselt ega ka kaudselt/kumulatiivselt
negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel teadaoleva täiendava info
alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura loodusalasid mõjutada. Lähim loodusala paikneb
avatud merealal piisavalt kaugel toitainete koormuse lahjenemiseks ning ei ole oodata sellest
tulenevalt rannikuelupaikade seisundi halvenemist.
Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse perspektiivsesse mõjualasse ei jää linnualasid.
Lähim ala - Kõrgessaare-Mudaste linnuala - jääb kaugemale kui 22 km. Hiiu mereala KSH aruande
kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi linnualale otseselt ega ka
kaudselt/kumulatiivselt negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel
teadaoleva täiendava info alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura linnualasid mõjutada.
Arvestades väga suurt vahemaad linnualadega ei ole võimalik, et tegevus mõjutaks ühegi Natura
linnuala kaitse-eesmärke või terviklikkust.
15
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. Keskkonnamõjud võivad
avalduda seoses äratarbimata toiduga, väljaheidete ning ekspluateerimisel kasutatavate
kemikaalidega.
Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda
hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada
kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit. Kuna Hiiu merealal puuduvad konkreetsed
keskkonnauuringud, siis on vesiviljelusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste
hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise
seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega. Iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt
tekitatavat täiendavat toitainete koormust.
Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kala
kasvanduse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning
paigaldatakse uuesti kevadel. Piiriülest mõju kala kasvanduse rajamisega ette ei ole näha.
Tõenäoline on, et sõltuvalt sisestavate toitainete koguste suurusest liigub osa kasvandusse lisatud
toitainetest edasi ümbritsevasse merre, kus see hakkab mõjutama sealset elustikku, k.a. kalu. Sama
teed liiguvad kasvanduses tekkivad jäätmed (väljaheited, surnud orgaanika). Need (lisa)toitained
loovad antud piirkonnas soodsa keskkonna vetikate kasvuks, mis pikas perspektiivis suurendab
eutrofeerumist ja seeläbi vähendab vee kvaliteeti.
Lisaks toitainetele võivad keskkonda sattuda ka erinevad keemilised ühendid või nende jäägid, mida
kasutatakse kalakasvandustes kalade parasiitide, näiteks limuste, hävitamiseks ja kasvatatavate
isendite üldise tervisliku seisundi, välimuse, produktsiooni parandamiseks jne. Sel eesmärgil
kasutatakse näiteks antibiootikume, pestitsiide, hormoone, värvipigmente, mineraale ja vitamiine.
Sellised ained võivad kuhjuda setetesse või bioakumuleeruda organismidesse ning mõjutada seeläbi
nii kohalikke kalu kui nende toidubaasi.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu
keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine
kontsentratsioon merevees. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada
toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist
ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal sealjuures hinnata seda erinevate
mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses.
Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel mitmete vesiviljelusalade arendamisel. Hiiu mereala
vesiviljelusaladele on esitatud ka teisi hoonestusloa taotluseid kala kasvanduse rajamiseks, mis
eelkõige võivad realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka.
Planeeritav kalakasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi
töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda.
Järeldus
Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga. Projekti elluviimisel
tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Taotluse edasisel menetlemisel tuleb
täpsustada sumpade asukohta planeeritud laskeharjutuste ala suhtes ning sellest tulenevalt otsustada
tegevuse võimalikkus koostöös Kaitseväega. Samuti tuleb täpsustada planeeritud tegevus
projekteeritava Kõpu merekaitseala suhtes ning hinnata kala kasvanduse mõju projekteeritava
kaitseala piirkonnas inventeeritud väärtuslikele elupaikadele.
Kala kasvanduse ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset
keskkonnamõju, kuid eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa
välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju
merekeskkonnale ning arvesse võtta ka samasse piirkonda planeeritavate teiste kala kasvanduse
võimalikke kumuleeruvaid mõjusid.
Eeldatavalt lisab kala kasvanduse laev ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu
õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhu kvaliteedile.
Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole
vajalik. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehituse ajal ning laevade kasutamisel, kuid eeldatavalt on
tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on
väheoluline.
Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset
keskkonnamõju ei teki. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike
avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist
ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse
ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
Vesiviljelusala PV3 rajamisega ei saa välistada mõju karide elupaigale (1170), mis on loodusdirektiivis
92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüüp. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus
oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule, sh väärtuslikele
elupaigatüüpidele. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja
koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule.
Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää Natura 2000 loodusalasid ega
linnualasid. Ösel Harvest OÜ poolt taotletud tegevuse raames Natura hindamise läbiviimine ei ole
vajalik.
Mõju linnustikule on võimalik võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suurenenud
kontsentratsioonid vees.
Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole eelhindamise faasis teada.
Sellest lähtuvalt tuleb teostada keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tegevus mõjutab positiivselt
piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiri ülest keskkonnamõju.
Vesiviljelusalade kavandamisel on võimalik keskkonnamõju vähendamiseks ette näha järgmisi
leevendusmeetmeid:
− Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise
printsiibist, et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist.
− Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid.
− Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja
biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid.
− Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades.
− Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile.
− Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja
temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust.
17
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
− Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või
ainult karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks.
Arendaja planeerib koostöös keskkonnaeksperdiga keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia
vähemalt järgmised uuringud:
− Veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute
alusel, vajadusel keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja
setetest, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule.
− Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkonnas.
Setete ja saasteainete leviku modelleerimine, vastavalt keskkonnamõju hindamise
programmis täpsustatule.
− Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloomu ja valida
sobivaimad kohad tegevuseks. Sealhulgas muinsuskaitseliste piirangute ja ohtude hindamine
(vrakid, miinid). Eeldatavalt on vajalik sonariuuringu läbiviimine.
Uuringute maht ja ulatus täpsustatakse KMH programmi koostamisel.
Kokkuvõtlikult, kuna ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist
keskkonnamõju ning mõju olulisuse ja ulatuse osas valitseb ebaselgus, siis on keskkonnamõju
hindamise algatamine põhjendatud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn .......... . 2021 H oonestusloa taotlus e avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega täiendava informatsiooni esitamine Käesolev aga esitame teile hoonestusloa taotluse täiendatud informatsiooni Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale PV3 ) kalakasvatus e kompleksi rajamiseks . Tegemist on meie 17. 04. 2018 esitatud taotluse le täiend ava informatsiooni esitamisega lähtudes Teie e-kirjast , milles paluti andmeid täpsustada . Täiendava informatsiooni esitamisel on võetud arvesse 20.10.2020 TTJA-le esitatud teadet „ Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate koostöö ja välja töötatud kompromisslahenduse kohta “. H oonestusluba taotletakse Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV3 , kuhu kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est - Agar AS samuti esitanud 2018. aastal hoonestusloa taotluse samale mereala piirkonnale karbi - ja vetika kasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad ves i viljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’ le ja Est - Agari AS’ le eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) juhul kui mõlemale taotlejale peetakse vajalikuks KMH algatamist . Arvestades Ösel Harvest ja Est - Agar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduse § 2 19 lõikes 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Üldinformatsioon Ösel Harvest OÜ ( aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 , reg nr 10297188 ) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale. Nimetatud alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatis te (k alakasvatuse s um pade ) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. K avandatava test kalakasvatuse komplek si asukoht on esitatud joonis el 2 . Kalakasvatus es on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatus e t ehnoloogiat arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) orienteeruvalt 10 meetrit ning läbimõõt kuni 50 m, seega on ühe sumba ruumala kuni ca 2 0 000 m 3 . Arvestades kala tiheduseks 1 0 kg/m 3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalad e maksimaalse kogusega sumpades, seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv ca 2500 tonni . Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteaine na Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Eeldatav sööda kogus aastas on juurdekasvukoefitsienti ca 1,1 (st kasutatav söödakogus kala juurdekasvu kohta) kasutamisel 2750 tonni . Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas paiknevaid sadamaid. Ala PV 3 paikneb sadamatele lähedal, mis võimaldab kiiresti transportida tooraine töötlejateni ja vähendab transpordikulusid ning õhusaastet. Joonis 2 . Vesiviljelusala PV 3 asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselevõtmise ajaks orienteeruvalt 202 3 . aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa ’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhu l on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimas t e etap p i de na kalade kasvatamine kaaluni 2 -8 k g sumpades ( sh käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid ) . Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud k valiteetset kala ja suur ekspordipoten t siaal . Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja mu id saadus i merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud , kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatus es (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajand u se kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve K alakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte AKVA group ( http://www.akvagroup.com ) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Kasutatakse plastikust sumpasid , mudelit 400 , mis tähendab et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm. Nende sumpade läbimõõduks on tootja poolt praeguses tootevalikus vahemik 29- 51 meetrit. V esiviljelusala le kavandatakse 12 sumpa (3 gruppi, igaühes 4 sumpa ) . Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 50 meetrise diameetriga (ümbermõõt ca 157 m) sumbad. Seega on ühe sumba pindala ca 2000 m 2 . 12 sumba p indala on kokku orienteeruvalt 2 4 0 00 m 2 . Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit . Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 4 meetrit. Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusala PV3 sügavus 20 – 30 meetrit . Arvestades sumpade pindala ( 24 0 00 m 2 ) ning sumpade veealust kõrgust (10 meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m 3 ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m 3 . Sumbas olevaks kalade maksimaalse tiheduseks arvestatakse 1 0 kg/m 3 , sellest tulenevalt on kalade kogus igas sumbas kuni 200 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni . Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba ta otlet akse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 12 kalakasvatuse sumpa (rajatist). V esiviljelusala le kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa ). Kuni 12 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 2,4 hektarit ehk 24 000 m 2 . Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus . Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt olu liselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Taotletava h oonestusloa ala koordinaadid on esitatud alljärgnevalt: 1 6529887 386198 2 6528058 385263 3 6528013 383972 4 6528211 383879 5 6528460 383807 6 6528719 383780 7 6528927 383791 8 6529181 383845 9 6529468 383967 10 6529684 384112 11 6529870 384293 12 6530048 384548 13 6530152 384785 14 6530220 385087 15 6530227 385346 16 6530188 385602 17 6530105 385847 18 6530008 386030 Ala pindala on 380 ha ehk 3 800 000 m 2 . -3810 182880 0 0 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Taotletava hoonestusloa ala. Ala asukoha koordinaadid on kooskõlas TTJA-le 20.10.2020 kirjaga esitatud Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate välja töötatud kompromisslahenduse ga. Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuva st ruumilise st lahenduse st , rajatiste arvu st ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala . Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 2,4 hektarit ( 24 000 m 2 ). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku on 12,925 km 2 . U uringu te kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andm ist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusl oal e on vajalikuks loaks vee erikasutusluba , mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet . Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee er i kasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud ( eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad , veekvaliteedi seire ja modelleerimine ). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Peeter Põldaru Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Nimekirja alusel
19.10.2021 nr 16-7/18-1133-023
Ösel Harvest OÜ Hiiumaa PV 3 ala
hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise
menetluse algatamisele seisukoha küsimine
Ösel Harvest OÜ esitas 20.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (kuni
31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse ning
20.10.2020 sõlmitud kompromisslahenduse, millega soovitakse saada õigust avaliku veekogu
koormamiseks, rajades Hiiumaa merealale PV 3 kalakasvanduse. Samuti on hoonestusloa
taotluse osas valminud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Taotluse ja sellega
seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus
dokumendiregistris https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit: 16-7/18-1133).
Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa
menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist.
Tuginedes eeltoodut, edastame Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning
keskkonnamõju eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks
või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi.
Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise
kohta.
Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile
[email protected] 30 päeva jooksul alates
käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või
vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse valdkonna juht
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lisad: 2018. aasta hoonestusloa taotlus ja kaaskiri
menetlusosalejate teade kompromissi kohta
2021. aasta täiendav taotlus ja keskkonnamõju eelhindamine
hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamise eelnõu
arvamuse avaldajate nimekiri
Nele Väits +372 667 2151
[email protected]
Nimekirja alusel
19.10.2021 nr 16-7/18-1133-023
Ösel Harvest OÜ Hiiumaa PV 3 ala
hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise
menetluse algatamisele seisukoha küsimine
Ösel Harvest OÜ esitas 20.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (kuni
31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse ning
20.10.2020 sõlmitud kompromisslahenduse, millega soovitakse saada õigust avaliku veekogu
koormamiseks, rajades Hiiumaa merealale PV 3 kalakasvanduse. Samuti on hoonestusloa
taotluse osas valminud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Taotluse ja sellega
seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus
dokumendiregistris https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit: 16-7/18-1133).
Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa
menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist.
Tuginedes eeltoodut, edastame Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning
keskkonnamõju eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks
või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi.
Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise
kohta.
Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile
[email protected] 30 päeva jooksul alates
käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või
vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse valdkonna juht
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lisad: 2018. aasta hoonestusloa taotlus ja kaaskiri
menetlusosalejate teade kompromissi kohta
2021. aasta täiendav taotlus ja keskkonnamõju eelhindamine
hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamise eelnõu
arvamuse avaldajate nimekiri
Nele Väits +372 667 2151
[email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
aadress Endla 10a, 10142 Tallinn
e-posti aadress
[email protected] ja
[email protected]
20.10.2020
TEADE
Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate koostöö ja välja töötatud
kompromisslahenduse kohta
Käesolevaga teatame, et osaühing Ösel Harvest (registrikood 10297188), aktsiaselts Est-Agar (registrikood
10215434) ja Saaremere Kala AS (registrikood 11310040) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
soovitusel asunud konstruktiivsele koostööle ja leidnud lahenduse Hiiumaa mereala vesiviljelusalade PV3
ja PV4 kohta esitatud hoonestusloa taotluste menetlemise võimalikult kiireks jätkamiseks.
Menetlusosalised on kokku leppinud hoonestusalade ruumilises jaotuses alljärgnevalt.
Vesiviljelusala PV3. Osaühing Ösel Harvest ja aktsiaselts Est-Agar jäävad taotlema hoonestusluba
vesiviljelusalal PV3 alltoodud koordinaatidel ja Saaremere Kala AS loobub PV3 vesiviljelusalal
hoonestusloa taotlemisest.
Osaühingu Ösel Harvest poolt taotleta ala koordinaadid:
X Y
1 6529887 386198
2 6528058 385263
3 6528013 383972
4 6528211 383879
5 6528460 383807
6 6528719 383780
7 6528927 383791
8 6529181 383845
9 6529468 383967
10 6529684 384112
11 6529870 384293
1 (1)
12 6530048 384548
13 6530152 384785
14 6530220 385087
15 6530227 385346
16 6530188 385602
17 6530105 385847
18 6530008 386030
Aktsiaseltsi Est-Agar poolt taotletava ala koordinaadid:
X Y
1 6529887 386198
2 6528058 385263
3 6528105 386586
4 6528284 386658
5 6528538 386716
6 6528797 386730
7 6529055 386698
8 6529304 386622
9 6529491 386531
10 6529663 386415
11 6529781 386312
Vesiviljelusala PV4. Vesiviljelusalale jäävad hoonestuslubasid taotlema Saaremere Kala AS ja aktsiaselts
Est-Agar. Täpsustatud taotletavad hoonestusloa alad vesiviljelusalal PV4 on alljärgnevad järgmised
(vastavad selgitavad kaardid lisades 1-2):
Saaremere Kala AS Est-Agar AS
X Y X Y
6510544 406889 6507015 409689
6510544 405383 6509940 407262
6509472 405383 6511390 407504
6509472 406889 6511320 408787
1 (1)
Menetlusosalised paluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil anda tagasisidet poolte ruumilise
jaotuse ja juba esitatud taotluste muutmise võimalikkuse kohta ning edasiste toimingute kohta. Seejärel
saavad menetlusosalised esitada oma esitatud hoonestusloa taotluste täpsustused. Palume käesolevat
teadet käsitleda konfidentsiaalsena ja asutusesisese teabena, kuna teatele on lisatud kaardid I ja II
kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha kohta, millede avalikustamine on keelatud.
Lugupidamisega ja tagasiside eest ette tänades
digitaalallkiri digitaalallkiri digitaalallkiri
osaühing Ösel Harvest OÜ aktsiaselts Est-Agar Saaremere Kala AS
Peeter Põldaru Urmas Pau Indrek Kasela
juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige
e-posti aadress e-posti aadress e-posti aadress
[email protected] [email protected] [email protected]
Lisad:
1. Hiiumaa kala- ja vetikakasvatuse asukohakaart;
2. Hiiumaa kalakasvatuse I ja II kategooria liikidega kaart.
1 (1)
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kala
kasvanduse hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Tallinn 2021
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
Nimetus: Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kala kasvanduse hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Eelhinnangu koostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 505 9914
E-post
[email protected]
Otsustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Reg nr 70003218
Endla 10a, 10122 Tallinn
E-post
[email protected]
Arendaja: Osaühing Ösel Harvest
Reg nr 10297188
Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415
E-post
[email protected]
Töö versioon: 12.09.2021
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4
1 Ülevaade kavandatavast tegevusest ............................................................................................... 5
1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus ..................................................................................................... 5
1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................................... 6
1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed .............................................................................................. 7
1.4 Energiakasutus .............................................................................................................................. 8
1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus ja kiirgus ................................. 8
1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht ....................................................................... 10
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................................... 11
2.1 Maakasutus ................................................................................................................................. 11
2.2 Mõju loodusvaradele................................................................................................................... 11
2.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................................ 11
3 Natura 2000 eelhindamine............................................................................................................ 15
4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................................. 16
Järeldus.................................................................................................................................................. 17
3
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
Sissejuhatus
Ösel Harvest OÜ (registrikood 10297188, edaspidi ka arendaja) esitas 17.04.2018 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 alusel hoonestusloa
taotluse1 avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kala kasvanduse rajamise
eesmärgil. 2021 septembris esitas arendaja taotluse kohta täiendava informatsiooni vastavalt TTJA
pärigule ning 20.10.2020 TTJA-le edastatud välja töötatud kompromisslahendusele. Eelhinnang on
koostatud septembris 2021 hoonestusloa taotluse juurde.
Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega,
mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse
algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning
lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7
punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA.
Käesoleva eelhinnangu esitab arendaja taotluse täiendavate andmetena ja see on koostatud
keskkonnamõju Lemma OÜ keskkonnaeksperdi Piret Toonpere poolt, kes omab keskkonnamõju
hindamise litsentsi KMH 0153.
Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 punktile 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse
valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti
10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni
sööta kasutava intensiivkala kasvanduse rajamise tegevuste korral.
Kalakasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringu alale PV3. Planeeritavas avamere kala kasvanduses on sööda tarbimise
koguseks planeeritud u 2750 tonni aastas. Seega on tegemist intensiivkala kasvandusega ning koostada
tuleb KMH eelhinnang.
Eelhinnang on koostatud arendaja poolt edastatud andmete ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringu KSH aruande alusel.
1
17.04.2018 esitatud taotlusega taotleti hoonestusluba kahele alale PV3 ja PV4. Samale alale esitas samaaegselt
taotluse ka teine ettevõte. Menetluse käigus jõudsid taotlejad kokkuleppele ja Ösel Harvest OÜ muutis oma
taotlust jättes taotlusesse ainult ala PV3.
1 Ülevaade kavandatavast tegevusest
1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus
Ösel Harvest OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis keskendub peamiselt vikerforelli
(Oncorhynchus mykiss) kasvatamisele.
Arendaja kavandab avamere kalakasvatust Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks
märgitud alale PV3. Ala PV3 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 20-30 m, põhja reljeef
on mitmekesine, piirkonnas leidub kohati karisid. Ala on merele avatud ja vette jõudvate toitainete
hajumine eeldatavasti hea.
Kompleksi alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kala
kasvanduse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega.
Kasutatakse AKVA group (http://www.akvagroup.com) poolt toodetud või nendega analoogseid
sumpasid. Aluseks võttes näiteks AKVA Group mudeli 400 tähendab, et sumba üheks võtmeelemendiks
oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm (Joonis 1).
Joonis 1. Kala kasvanduse sump. Pilt on illustratiivne. (Allikas: AkvaGroup).
Kala kasvanduse planeeritavaks suuruseks on 24 000 m2, kuhu on kavas paigutada 12 sumpa
läbimõõduga 50 m. Arvestades sumpade pindala (24 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (10
meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m³ ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m3. Kavandatavate
sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus.
Kala tiheduseks on arvestatud orienteeruvalt 10 kg/m3, seega on ühes sumbas on kalade kogus
ligikaudu 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400
tonni. Aastane eeldatav kalade juurdekasv sumpades on ca 2500 tonni. Sööda kogus
juurdekasvukordaja 1.1 korral on 2750 tonni aastas.
Arendaja plaanib noorjärkude kasvatamist juba olemasolevates maismaal paiknevates vee
retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes. Järgmine vanusegrupp plaanitakse kasvatada
arendatavas Kesknõmme kala kasvanduses (kuni kaaluni 0,5 kg) ning viimase etapina liigub kala merele
sumpadesse.
Vähendamaks merre jõudva toitainete koormust plaanib arendaja kasutada kalasööta (Raisioaqua
Baltic Blende), mille lähteaine on pärit Läänemerest püütud kaladest valmistatud kalajahust ja -õlist.
Samuti on kavandatud tihe koostöö samale mereplaneeringu alale EstAgar AS poolt kavandatava karbi-
ja vetika kasvandusega, mis vähendab toitainete koormust merekeskkonnale.
5
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu
strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul
tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku
loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde
uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus.
Kavandataval kala kasvandusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele
kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Ösel Harvest OÜ tegevus seostub ka Hiiumaa
kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025. Nimetatud strateegia toob välja mh
eesmärgi, tagada kohaliku kala ja kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kala kasvandusel on
võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet.
Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas
vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt
biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade
kasutuselevõtust inimese tooraine- ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab
kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja
vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele.
Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 seadis eesmärgiks Eestis kala
kasvanduse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse
rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlusettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja
varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegiat
ei ole teadaolevalt uuendatud.
Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu
maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva
mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata
Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud
huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja
vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk
on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks
omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine.
Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks:
• iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite
(toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus;
• vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada
võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg;
• vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse
asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg;
• vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik
kattumine avastatud mälestistega;
• vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda
looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest
vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat
sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng;
• vesiviljeluse arendamise soovi korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal
koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht.
Ösel Harvest OÜ kavandatavaks tegevuseks valitud vesiviljelusala kattub osaliselt planeeritud
laskeharjutuste alal, seega tuleb arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja
täpne asukoht (Joonis 3). Samuti kattub PV3 projekteeritava Kõpu merekaitsealaga, mistõttu tuleb
hinnata kavandatava tegevuse mõju piirkonnas leitud loodusväärtustele (pikemalt ptk-s 2.3) (Joonis 3).
Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja kaugus laskeharjutuste ala suhtes ning projekteeritava
merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus.
Joonis 3. Potentsiaalse vesiviljelusala PV3 paiknemine Hiiu maakonnaga piirneval merealal. Allikas
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering.
Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga
kooskõlas.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa
elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele
alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh:
• Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus
• Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus)
• Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus)
• Energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike)
• Rohemajandus.
1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed
Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Kavandatava tegevuse kasutusaegseks peamiseks tarbitavaks loodusressurssiks on meri. Kavandatava
tegevuse mõjud on eeskätt seotud mere kui kalade kasvukeskkonna seisundi võimalikus
halvendamises. Mõju olulisus ja ulatus on ebaselge ning see vajab hindamist keskkonnamõju
hindamise käigus.
Kala kasvanduse tarbitavaks ressurssiks võib pidada kalade sööta. Hoonestusloa taotleja planeerib
söödana kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust ja -õlist valmistatud söötasid.
Soomes läbiviidud analüüsid näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste
vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. Eestis on seni oldud
seisukohal, et Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööta ei saa käsitleda kalakasvanduse
mõjusid leevendava meetmena põhjustel, et ühest küljest piiravad sellist tegevust kvoodid ning teisalt
on osad ranniku kalavarud üle püütud. Seetõttu peab hakkama püügikoormust ja püüki
7
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
kalapopulatsioonide taastumiseni vähendama. Keskkonnaministeerium arvestab kalavarusid
ökoloogilise seisundi osana ja nende väljapüük seisundi parandamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav.
Põhiline energiakasutus tuleneb kala kasvanduse rajatisi teenindava(-te) laeva(-de) kasutamisest. Laev
tekitab müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt ei häiri see elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära
lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Praamidel tekkiv reovesi tuleb käidelda
vastavalt kehtivale korrale.
1.4 Energiakasutus
Energiat on vaja kala kasvanduses paiknevate andurite, kaamerate, hülgepeletite jms jaoks ning
söötmisseadmete käivitamiseks. Kalakasvanduse jaoks vajalik energia toodetakse üldjuhul tänapäeval
päikesepaneelidega. Juhul, kui kalade söötmine toimub laevaga, siis laev kasutab diiselgeneraatorit.
Moodsamate praamide peal kasutatakse hübriidenergiat ehk diiselgeneraator + päikesepaneelid..
Söödapraamil või söötmislaeval on oma generaator.
1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus
ja kiirgus
Kalakasvanduse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning
kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee
läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvanduste
rajamine mõjutada kasvanduste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal
juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris.
Arendaja esitatud andmete kohaselt lisandub eeldatavalt aastas vette keskmise toodangumahu korral
lämmastikku N= [(5,82x2400) - (2,75x2135)]/100%=81,064 (tonni) ning üldfosforit P= [(0,6x 2400) –
(0,4x2135)]/100%=5,86 (tonni). Sõltuvalt konkreetse aasta tingimustest võib lisanduv juurdekasv ning
vette lisanduvate toitainete määr varieeruda 5-8%. Toitaine koormuse arvutuste korrektsust ja
toitainete mõju merekeskkonnale tuleb hinnata KMH läbiviimisel.
Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee
toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise. Mõju
võib avalduda avalduda:
1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine;
2. Põhjaelustikule – mõju liigilisele koosseisule ja arvukusele;
3. Merekaladele, vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi
halvenemise, läbi käitumise muutuste;
4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused – antud juhul kavandatakse
kasvandust Hiiumaa rannikust 2,8 km kaugusele merele avatud alale, sellest tulenevalt on mõju
rannikumaastikule ebatõenäoline;
5. Inimese heaolule – konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum).
Vastavalt kinnitatud veemajanduskava 2015–20212 pinnaveekogumite seisundihinnangule kuulub
taotlusega hõlmatud piirkonna läheduses rannikumeri ökoloogiliselt ja keemiliselt halvas seisundis
rannikuveekogumite hulka. Hetkel eelnõuna avalikustatud järgmise perioodi (2021-2027)
veemajanduskava3 kohaselt on Soela väina rannikuvee ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks ja
keemiline seisund endiselt halvaks. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud
2
https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
3
https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou
vahehinnangu4 kohaselt on hinnang antud toitainete (üldN, NH4-N, üldP) sisalduse tõttu rannikuvees
ja elavhõbeda (Hg) sisalduse tõttu uuringualalt püütud kalades. Eesmärgiks on seatud hea
koondseisundi saavutamine aastaks 2027.
Taotluse objektiks oleva tegevuskoha, Läänemere avaosa põhjabasseini, eutrofeerumise
koondhinnang 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Eesti mereala keskkonnaseisund
2018“ 5 hinnangu kohaselt on väga halb (Joonis 4). Tegevuskohaga piirneva mereala, Soela väina,
seisund on hinnatud halvaks. Seisundihinnang ajakohastatakse aastaks 2024.
Joonis 4. Eutrofeerumise valdkonna koonhinnang, kus GOF on Soome laht, NBP – Läänemere avaosa
põhjabassein, EGB – Ida-Gotlandi bassein, GOR – Liivi laht. Allikas- Keskkonnaministeerium „Eesti
mereala keskkonnaseisund 2018“.
Kala kasvanduse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja
sellega seotult kala kasvandusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist
rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on,
kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete
mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid.
Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad
avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning
kala kasvanduseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa
välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju
merekeskkonnale.
4
https://keskkonnaagentuur.ee/media/305/download
5
https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
9
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kala
kasvanduse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete
töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse söödapraam ja transpordil
kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib
välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid
selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kuna avamere kala kasvanduse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette
näha. Müra esineb seoses laevade ja söötmiseks kasutatavate seadmete kasutamisega. Eeldades, et
kala kasvanduses kasutatavad laevad sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles
tulenevat müra pidada väheoluliseks.
Vähene vibratsioon võib esineda kala kasvanduse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise
vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks.
Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha.
1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade
poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on
tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse-
ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks.
Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid
endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või
kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike
avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda.
Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
Kalakasvandussumpade paigaldamise võib avaldada mõju piirkonna veeliiklusele ning seega tuleb KMH
läbiviimisel käsitleda veeliikluse ohutust tagavaid meetmeid ning kalakasvandussumpadele tuleb
kavandada navigatsioonimärgistus.
Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb
merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi
täiendavad uuringud ala ohutuse osas.
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1 Maakasutus
Projekti asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Ala on Hiiu maakonnaga piirneva
mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobiv ala PV3. Avamere kala
kasvanduse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest
kavandatud avamere kala kasvanduseks. Kavandatud kalakasvatus asub avameres.
2.2 Mõju loodusvaradele
Planeeritav tegevus ei oma mõju registreeritud looduvaradele, kuna kala kasvanduse asukohas ei asu
maardlaid.
2.3 Keskkonna vastupanuvõime
PV3 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asub projekteeritav Kõpu merekaitseala. Hiiu maakonnaga
piirneva mereala maakonnaplaneering näeb ette, et vesiviljelusala kattumisel olemasolevate
looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest
tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja
põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng.
Kavandatav tegevus ei kattu ühegi olemasoleva kaitsealaga ega kaitsealuse liigi elupaigaga.
Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse
detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Taotluses toodud koordinaatide kohaselt ja
arendaja poolt arvestatud sumpadega kaetava ala pindalast lähtudes kattub ala osaliselt
projekteeritava Kõpu merekaitsealaga (Joonis 5). KMH käigus tuleb hinnata mõju kavandatava
kaitseala kaitse eesmärkidele.
11
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
Joonis 5. Taotluses esitatud koordinaate ja sumpade kogupindala arvesse võttes planeeritava kala
kasvanduse asukoht projekteeritava merekaitseala suhtes. Alus: Maa-ameti aluskaart.
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on TÜ Eesti Mereinstituut aastatel 2010-2012 läbi viinud Kõpu
poolsaare mereala inventeerimise. Nimetatud uuringu, „Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik“,
raames leiti, et kalastikku6 mõjutavate piirkondliku iseloomuga ohtude rühma kuuluvad sellised
nähtused nagu suuremad hüdrotehnilised ehitised, vedelkütuse transpordiga seotud õnnetused,
suuremate tööstusettevõtete ning linnade heitveed, kalamajandid jne. Välja on toodud ka, et mere
troofsustase on tõusnud ning võib veelgi kasvada, mis võib kaasa tuua ka Kõpu uurimisalal elustiku
muutuse. Siiski ei ole uuritud alal olemas eutrofeerumise suhtes väga tundlikke kudejaid, kes on
troofsuse tõusu poolt enim mõjutatud (näiteks merisiig; liiki küll leiti, ent uurimisalal koelmud
puuduvad), nii et ohud on pigem teoreetilised.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH7aruandes on
kalastiku osas välja toodud, et vesiviljelusala PV3 ümbritseval merealal Kõpu poolsaare ümbruses
leidub siiga, lisaks veel nolgust ja merivarblast, kes mõlemad on samuti külma ja selget vett eelistavad
liigid ning võivad seetõttu olla vesiviljelusala poolt mõjutatavad.
Joonis 6. Eesti Looduse Fondi poolt inventeeritud Loodusdirektiivi Lisa 1 elupaigatüüpide levik
projekteeritaval Kõpu merekaitseala piirkonnas. Allikas: TÜ Mereinstituut „Kõpu poolsaare ümbruse
mereala inventeerimine“.
Põhjaelustiku ja- elupaikade uuring „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“ 8 toob välja, et
Kõpu poolsaare ümbruses on esindatud järgmised EL Loodusdirektiivi elupaigad mereveega
üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170) (Joonis 6). Liivamadalad on hinnatud üldiselt
mitteohustatuteks, kuid ohuks neile on eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine, kaadamine).
6
https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_kalad_2011.pdf
7
http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf
8
https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_p6hjaelustik_ja_-elupaigad_2011.pdf
Karide elupaigatüüp on Eesti rannikumeres uuringu kohaselt ohustatud enamikel juhtudel vaid
kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse intensiivsuse juures tavaliselt seda
elupaigatüüpi ei häiri. Intensiivne ehitustegevus karide piirkonnas ohustab nii substraati kui ka karide
elustikku.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH aruandes9 on
täpsustatud, et vesiviljelusala PV3 rajamisega on võimalik mõju karide elupaigale (1170). Mõju ulatus
sõltub vesiviljelusfarmi lõplikust asukohast (täpsustamisel) ja suurusest. Vesiviljelusfarmi rajamisel on
tõenäoline elupaikade otsene füüsiline kahjustamine rajatiste ja seadmete püstitamisel, millega võib
kaasneda bentiliste koosluste kahjustamine. Settiva orgaanilise aine tõttu on võimlik vee läbipaistvuse
halvenemine ja toitainete kontsentratsioonide suurenemine vees ja setetes, mis omakorda võib kaasa
tuua muutusi põhjaelustiku koosluste struktuuris. Madalas vees ei jõua häguse vee tõttu päikesekiired
põhjataimestikuni, mille tõttu aeglustub nendes fotosünteesi intensiivsus. Orgaanilise aine
kontsentratsiooni tõus vees võib põhjustada põhjaloomastiku, kõigepealt filtreerijate, biomassi ja
arvukuse kasvu. Kemikaalide kasutamisega suurtes kogustes on võimalik häirete teke põhjaloomastiku
elutegevuses. Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse
langust, soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi
elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist.
Joonis 7. 10Karid 1170 (TÜ EMI, 2014) – pruun (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ EMI 2014. a
teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning vähemalt üks tunnusliik),
mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad,
PU – allveeleidude uputusalad, PV – vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad
veeliiklusalad (sinised).
− KSH aruanne toob samas välja ka võimalikud leevendusmeetmed, mida on võimalik silmas
pidada vesiviljelusalade kavandamisel:
9
http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf
10
TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Eesti territoriaalmere merepõhja elupaikade ja liikide leviku modelleerimine.
Teostatud projekti Eesti merealade planeerimiseks looduskaitselise teabe koondamine, sh. territoriaalmere
mereelupaikade modelleerimine raames.
13
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
− Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise printsiibist,
et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist.
− Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid.
− Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja
biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid.
− Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades.
− Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile.
− Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja
temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust.
− Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või ainult
karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks.
Taotletava tegevuse asukoha ja ranniku vahele, jääb II kategooria linnuliigi, kirjuhaha (Polysticta
stelleri) leiukoht (KLO9121475), keda on seal vaadeldud 2015. aastal. Vesiviljelusalal on potentsiaalne
negatiivne mõju lindude elupaikadele, mis seisneb veekvaliteedi potentsiaalses halvenemises, mis
omakorda võib mõjutada mereelustikku. Samuti võib vesiviljelusala loomisega kaasneda liiklus ja seega
ka mõningane häiring. Antud juhul jääks vesiviljelusala kaitsealuse liigi elupaigast u. 2 km kaugusele.
Ala teenindav transport liiguks aga nimetatud linnuliigi elupaigast läbi.
Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75
maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. Ümber Hiiumaa
käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist novembrini. Siis näeb siin
arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas
näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni
paar tuhat alki.
Maa-ameti kaardirakenduse alusel ei asu arendataval alal ja selle lähiümbruses kultuurimälestisi, seega
pole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb
kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid.
Kalakasvanduse kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik
kattumine seni avastamata kultuuriväärtusega asjadega. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade
olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus.
Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega
planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kala kasvanduse
rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kala kasvanduses ei kasutata ohtlikke aineid, ega teki
ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele
eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui
järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike.
3 Natura 2000 eelhindamine
Kavandatav tegevus ei ole vajalik ühegi Natura ala kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura
eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas
eelhinnangus kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi.
Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää loodusalasid. Lähim loodusala
(Kõpu loodusala) jääb taotletava ala piirist 3,8 km kaugusele. Hiiu mereala KSH aruande kohaselt
vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi loodusalale otseselt ega ka kaudselt/kumulatiivselt
negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel teadaoleva täiendava info
alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura loodusalasid mõjutada. Lähim loodusala paikneb
avatud merealal piisavalt kaugel toitainete koormuse lahjenemiseks ning ei ole oodata sellest
tulenevalt rannikuelupaikade seisundi halvenemist.
Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse perspektiivsesse mõjualasse ei jää linnualasid.
Lähim ala - Kõrgessaare-Mudaste linnuala - jääb kaugemale kui 22 km. Hiiu mereala KSH aruande
kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi linnualale otseselt ega ka
kaudselt/kumulatiivselt negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel
teadaoleva täiendava info alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura linnualasid mõjutada.
Arvestades väga suurt vahemaad linnualadega ei ole võimalik, et tegevus mõjutaks ühegi Natura
linnuala kaitse-eesmärke või terviklikkust.
15
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. Keskkonnamõjud võivad
avalduda seoses äratarbimata toiduga, väljaheidete ning ekspluateerimisel kasutatavate
kemikaalidega.
Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda
hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada
kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit. Kuna Hiiu merealal puuduvad konkreetsed
keskkonnauuringud, siis on vesiviljelusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste
hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise
seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega. Iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt
tekitatavat täiendavat toitainete koormust.
Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kala
kasvanduse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning
paigaldatakse uuesti kevadel. Piiriülest mõju kala kasvanduse rajamisega ette ei ole näha.
Tõenäoline on, et sõltuvalt sisestavate toitainete koguste suurusest liigub osa kasvandusse lisatud
toitainetest edasi ümbritsevasse merre, kus see hakkab mõjutama sealset elustikku, k.a. kalu. Sama
teed liiguvad kasvanduses tekkivad jäätmed (väljaheited, surnud orgaanika). Need (lisa)toitained
loovad antud piirkonnas soodsa keskkonna vetikate kasvuks, mis pikas perspektiivis suurendab
eutrofeerumist ja seeläbi vähendab vee kvaliteeti.
Lisaks toitainetele võivad keskkonda sattuda ka erinevad keemilised ühendid või nende jäägid, mida
kasutatakse kalakasvandustes kalade parasiitide, näiteks limuste, hävitamiseks ja kasvatatavate
isendite üldise tervisliku seisundi, välimuse, produktsiooni parandamiseks jne. Sel eesmärgil
kasutatakse näiteks antibiootikume, pestitsiide, hormoone, värvipigmente, mineraale ja vitamiine.
Sellised ained võivad kuhjuda setetesse või bioakumuleeruda organismidesse ning mõjutada seeläbi
nii kohalikke kalu kui nende toidubaasi.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu
keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine
kontsentratsioon merevees. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada
toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist
ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal sealjuures hinnata seda erinevate
mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses.
Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel mitmete vesiviljelusalade arendamisel. Hiiu mereala
vesiviljelusaladele on esitatud ka teisi hoonestusloa taotluseid kala kasvanduse rajamiseks, mis
eelkõige võivad realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka.
Planeeritav kalakasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi
töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda.
Järeldus
Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga. Projekti elluviimisel
tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Taotluse edasisel menetlemisel tuleb
täpsustada sumpade asukohta planeeritud laskeharjutuste ala suhtes ning sellest tulenevalt otsustada
tegevuse võimalikkus koostöös Kaitseväega. Samuti tuleb täpsustada planeeritud tegevus
projekteeritava Kõpu merekaitseala suhtes ning hinnata kala kasvanduse mõju projekteeritava
kaitseala piirkonnas inventeeritud väärtuslikele elupaikadele.
Kala kasvanduse ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset
keskkonnamõju, kuid eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa
välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju
merekeskkonnale ning arvesse võtta ka samasse piirkonda planeeritavate teiste kala kasvanduse
võimalikke kumuleeruvaid mõjusid.
Eeldatavalt lisab kala kasvanduse laev ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu
õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhu kvaliteedile.
Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole
vajalik. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehituse ajal ning laevade kasutamisel, kuid eeldatavalt on
tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on
väheoluline.
Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset
keskkonnamõju ei teki. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike
avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist
ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse
ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
Vesiviljelusala PV3 rajamisega ei saa välistada mõju karide elupaigale (1170), mis on loodusdirektiivis
92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüüp. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus
oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule, sh väärtuslikele
elupaigatüüpidele. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja
koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule.
Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää Natura 2000 loodusalasid ega
linnualasid. Ösel Harvest OÜ poolt taotletud tegevuse raames Natura hindamise läbiviimine ei ole
vajalik.
Mõju linnustikule on võimalik võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suurenenud
kontsentratsioonid vees.
Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole eelhindamise faasis teada.
Sellest lähtuvalt tuleb teostada keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tegevus mõjutab positiivselt
piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiri ülest keskkonnamõju.
Vesiviljelusalade kavandamisel on võimalik keskkonnamõju vähendamiseks ette näha järgmisi
leevendusmeetmeid:
− Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise
printsiibist, et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist.
− Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid.
− Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja
biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid.
− Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades.
− Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile.
− Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja
temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust.
17
Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvatuse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnang. Versioon: 12.09.2021
− Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või
ainult karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks.
Arendaja planeerib koostöös keskkonnaeksperdiga keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia
vähemalt järgmised uuringud:
− Veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute
alusel, vajadusel keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja
setetest, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule.
− Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkonnas.
Setete ja saasteainete leviku modelleerimine, vastavalt keskkonnamõju hindamise
programmis täpsustatule.
− Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloomu ja valida
sobivaimad kohad tegevuseks. Sealhulgas muinsuskaitseliste piirangute ja ohtude hindamine
(vrakid, miinid). Eeldatavalt on vajalik sonariuuringu läbiviimine.
Uuringute maht ja ulatus täpsustatakse KMH programmi koostamisel.
Kokkuvõtlikult, kuna ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist
keskkonnamõju ning mõju olulisuse ja ulatuse osas valitseb ebaselgus, siis on keskkonnamõju
hindamise algatamine põhjendatud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn .......... . 2021 H oonestusloa taotlus e avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega täiendava informatsiooni esitamine Käesolev aga esitame teile hoonestusloa taotluse täiendatud informatsiooni Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale PV3 ) kalakasvatus e kompleksi rajamiseks . Tegemist on meie 17. 04. 2018 esitatud taotluse le täiend ava informatsiooni esitamisega lähtudes Teie e-kirjast , milles paluti andmeid täpsustada . Täiendava informatsiooni esitamisel on võetud arvesse 20.10.2020 TTJA-le esitatud teadet „ Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate koostöö ja välja töötatud kompromisslahenduse kohta “. H oonestusluba taotletakse Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV3 , kuhu kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est - Agar AS samuti esitanud 2018. aastal hoonestusloa taotluse samale mereala piirkonnale karbi - ja vetika kasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad ves i viljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’ le ja Est - Agari AS’ le eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) juhul kui mõlemale taotlejale peetakse vajalikuks KMH algatamist . Arvestades Ösel Harvest ja Est - Agar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduse § 2 19 lõikes 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Üldinformatsioon Ösel Harvest OÜ ( aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 , reg nr 10297188 ) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale. Nimetatud alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatis te (k alakasvatuse s um pade ) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. K avandatava test kalakasvatuse komplek si asukoht on esitatud joonis el 2 . Kalakasvatus es on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatus e t ehnoloogiat arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) orienteeruvalt 10 meetrit ning läbimõõt kuni 50 m, seega on ühe sumba ruumala kuni ca 2 0 000 m 3 . Arvestades kala tiheduseks 1 0 kg/m 3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalad e maksimaalse kogusega sumpades, seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv ca 2500 tonni . Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteaine na Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Eeldatav sööda kogus aastas on juurdekasvukoefitsienti ca 1,1 (st kasutatav söödakogus kala juurdekasvu kohta) kasutamisel 2750 tonni . Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas paiknevaid sadamaid. Ala PV 3 paikneb sadamatele lähedal, mis võimaldab kiiresti transportida tooraine töötlejateni ja vähendab transpordikulusid ning õhusaastet. Joonis 2 . Vesiviljelusala PV 3 asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselevõtmise ajaks orienteeruvalt 202 3 . aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa ’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhu l on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimas t e etap p i de na kalade kasvatamine kaaluni 2 -8 k g sumpades ( sh käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid ) . Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud k valiteetset kala ja suur ekspordipoten t siaal . Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja mu id saadus i merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud , kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatus es (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajand u se kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve K alakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte AKVA group ( http://www.akvagroup.com ) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Kasutatakse plastikust sumpasid , mudelit 400 , mis tähendab et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm. Nende sumpade läbimõõduks on tootja poolt praeguses tootevalikus vahemik 29- 51 meetrit. V esiviljelusala le kavandatakse 12 sumpa (3 gruppi, igaühes 4 sumpa ) . Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 50 meetrise diameetriga (ümbermõõt ca 157 m) sumbad. Seega on ühe sumba pindala ca 2000 m 2 . 12 sumba p indala on kokku orienteeruvalt 2 4 0 00 m 2 . Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit . Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 4 meetrit. Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusala PV3 sügavus 20 – 30 meetrit . Arvestades sumpade pindala ( 24 0 00 m 2 ) ning sumpade veealust kõrgust (10 meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m 3 ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m 3 . Sumbas olevaks kalade maksimaalse tiheduseks arvestatakse 1 0 kg/m 3 , sellest tulenevalt on kalade kogus igas sumbas kuni 200 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni . Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba ta otlet akse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 12 kalakasvatuse sumpa (rajatist). V esiviljelusala le kavandatakse 3 gruppi sumpasid , igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa ). Kuni 12 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 2,4 hektarit ehk 24 000 m 2 . Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus . Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt olu liselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Taotletava h oonestusloa ala koordinaadid on esitatud alljärgnevalt: 1 6529887 386198 2 6528058 385263 3 6528013 383972 4 6528211 383879 5 6528460 383807 6 6528719 383780 7 6528927 383791 8 6529181 383845 9 6529468 383967 10 6529684 384112 11 6529870 384293 12 6530048 384548 13 6530152 384785 14 6530220 385087 15 6530227 385346 16 6530188 385602 17 6530105 385847 18 6530008 386030 Ala pindala on 380 ha ehk 3 800 000 m 2 . -3810 182880 0 0 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Taotletava hoonestusloa ala. Ala asukoha koordinaadid on kooskõlas TTJA-le 20.10.2020 kirjaga esitatud Hiiumaa mereala vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 hoonestusloa taotlejate välja töötatud kompromisslahenduse ga. Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuva st ruumilise st lahenduse st , rajatiste arvu st ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala . Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 2,4 hektarit ( 24 000 m 2 ). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku on 12,925 km 2 . U uringu te kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andm ist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusl oal e on vajalikuks loaks vee erikasutusluba , mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet . Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee er i kasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud ( eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad , veekvaliteedi seire ja modelleerimine ). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Peeter Põldaru Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Kirja saajate nimekiri:
Transpordiamet
[email protected]
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected]
Maaeluministeerium
[email protected]
Keskkonnaministeerium
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Kaitseministeerium
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 20.04. 2018 Ühisavaldus Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS hoonestusloa taotlustele Ösel Harvest OÜ (reg nr 10297188 ) ja Est - Agar AS (reg nr 10215434 ) on koostöös arendamas erinevaid vesiviljeluse rajatisi Hiiumaa merep laneeringuga planeeritud kahel vesiviljeluse alal. Ösel Harvest OÜ soovib rajada sumpadel baseeruvat kalakasvatust. Est - Agar AS soovib rajada kaasaegset ja innovatiivset karbi - ja vetika kasvatust. Mõlema ettevõtte rajatised kavandatakse samale mereala piirkonnale ja eeldatavasti üksteisele ruumiliselt suhteliselt lähedale tagamaks vastavate rajatiste omavaheline maksimaalne sünergia. Sünergia seisneb eeskätt karbi - ja vetika kasvatuse vett puhastavas mõjus ja sellega sumpadest lähtuva võimaliku keskkonnamõju vähendamises ning teistpidi paremate kasvutingimuste loomine karpidele. Koostöö võimaldab optimeerida ka hoolduskulusid merel. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad vesviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est - Agar AS’ ile eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) , samaaegne hoonestusloa menetlemine jm . Taotlus ed on koostatud vastavalt Veeseaduses ( § 22 6 ) sätestatud nõuetele. Arvestades Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 22 7 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Ösel Harvest EstAgar Peeter Põldaru Urmas Palu juhatuse liige juhatuse liige