Kose Vallavalitsus
[email protected] Meie 20.10.2021 nr 17-1/21-0083/6141-1
Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse
korralduse eelnõu kohta
AS TREV-2 Grupp (edaspidi taotleja) esitas Keskkonnaametile 16.09.2016 Sõmeru IV
uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse, 17.10.2016 Sõmeru V uuringuruumi geoloogilise
uuringu loa taotluse ja 25.10.2016 Sõmeru III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse.
Sõmeru III uuringuruum teenindusala pindalaga 12,93 ha asub Harju maakonnas Kose vallas
Sõmeru külas eraomandisse kuuluval kinnistul Vana-Neitsimäe (kinnistu registriosa nr 5361402,
katastritunnustega 33801:001:1533 ja 33702:002:0754). Sõmeru IV uuringuruum teenindusala
pindalaga 31,92 ha asub Harju maakonnas Kose vallas Marguse külas eraomandisse kuuluval
kinnistul Lõhe (kinnistu nr 2117002, katastritunnusega 36301:001:0852). Sõmeru V uuringuruum
teenindusala pindalaga 37,11 ha asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse
kuuluvatel kinnistutel Arotaga (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33702:002:0203) ja
Keidamäe mets (kinnistu nr 7978902, katastritunnusega 33702:002:0206).
Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse geoloogilise uuringu loa (edaspidi
uuringuloa) andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama
paragrahvi lõige 3 ütleb, et sellisel juhul võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise
nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on
ülekaalukas riigi huvi. Kose Vallavolikogu ei olnud 03.02.2017 ja 18.08.2017 nõus uuringulubade
andmisega taotlejale Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumides. Taotleja tegi
20.12.2017 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda uuringulubade andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt.
Riigikogu võttis 17.06.2020 vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse,
millega muudeti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeid. VVS §
63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja
riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi
määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu
ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale uuringuload Sõmeru III, Sõmeru IV ja
Sõmeru V uuringuruumides.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja
seletuskirja nõusoleku kohta uuringulubade andmiseks AS-le TREV-2 Grupp Sõmeru III, Sõmeru
IV ja Sõmeru V uuringuruumides. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada kolme nädala
jooksul alates kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: korralduse eelnõu
korralduse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid: AS TREV-2 Grupp
Transpordiamet
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Maa-amet
Metsatervenduse osaühing
osaühing Grundar Puit
osaühing Landeker
osaühing Karo Mets
Eremka OÜ
Tornator Eesti OÜ
Ingka Investments Estonia OÜ
Kaur Kõue
625 6338
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
15.10.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Nõusolek maavara geoloogiliste uuringute lubade andmiseks
Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumides
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel, arvestades maapõueseaduse
16.09–25.10.2016 kehtinud redaktsiooni § 20 lõiget 3.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, edaspidi loa taotleja) esitas Keskkonnaametile
alljärgnevad õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavad maavara geoloogiliste uuringute
lubade (edaspidi uuringuload) taotlused:
1.1.1. 16. septembril 2016. a kirjaga nr T800-1/2231 Sõmeru IV uuringuruumi uuringuloa
taotluse (edaspidi Sõmeru IV uuringuloa taotlus);
1.1.2. 17. oktoobril 2016. a kirjaga nr T800-1/2349 Sõmeru V uuringuruumi uuringuloa taotluse
(edaspidi Sõmeru V uuringuloa taotlus);
1.1.3. 25. oktoobril 2016. a kirjaga nr T800-1/2392 Sõmeru III uuringuruumi uuringuloa
taotluse (edaspidi Sõmeru III uuringuloa taotlus).
1.2. Sõmeru III uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse
kuuluval kinnistul Vana-Neitsimäe (kinnistu registriosa nr 5361402, katastritunnustega
33801:001:1533 ja 33702:002:0754). Kinnistu omanik Metsatervenduse osaühing (registrikood
10224657) on 25. oktoobri 2016. a kirjaga andnud loa taotlejale nõusoleku uuringuloa
taotlemiseks ja geoloogilise uuringu tegemiseks. Sõmeru III uuringuruum koosneb kahest
lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 12,93 ha.
1.3. Sõmeru IV uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Marguse külas eraomandisse
kuuluval kinnistul Lõhe (kinnistu nr 2117002, katastritunnusega 36301:001:0852). Kinnistu
omanik osaühing Grundar Puit (registrikood 10602390) on 4. juuli 2016. a kirjaga andnud loa
taotlejale nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ning geoloogilise uuringu tegemiseks. Sõmeru IV
uuringuruumi teenindusala pindala on 31,92 ha.
1.4. Sõmeru V uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse
kuuluvatel kinnistutel Arotaga (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33702:002:0203) ja
Keidamäe mets (kinnistu nr 7978902, katastritunnusega 33702:002:0206). Arotaga kinnistu
omanik eraisik H.L. ja Keidamäe mets kinnistu omanik eraisik M.S. on 7. oktoobri 2016. a
kirjadega andnud loa taotlejale nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ning geoloogilise uuringu
läbiviimiseks. Sõmeru V uuringuruumi teenindusala pindala on 37,11 ha.
1.5. Sõmeru III, Sõmeru IV ning Sõmeru V uuringuruumides (edaspidi koos nimetatud ka kui
Sõmeru uuringuruumid) kavandatavate geoloogiliste uuringute eesmärk on liiva ja kruusa
1
tarbevaru uuring. Sõmeru III uuringuruumis rajatakse kuni 30 puurauku ja kuni 30 kaevandit
sügavusega kuni 10 m, Sõmeru IV uuringuruumis kuni 35 puurauku ja kuni 35 kaevandit
sügavusega kuni 10 m ja Sõmeru V uuringuruumis kuni 45 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni
7 m. Uuringulubasid taotletakse kaheks aastaks ning uuringute teostaja oleks AS TREV-2
Grupp.
1.6. Keskkonnaamet avaldas maapõueseaduse 16.09–25.10.2016 kehtinud redaktsiooni
(edaspidi MaaPS v.r.) § 15 lõike 2 alusel Sõmeru uuringuruumide uuringulubade taotluste
esitamise kohta teated ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja
vastuväidete esitamiseks. Teated avalikustati järgmistel kuupäevadel:
1.6.1. 29. septembril 2016. a Sõmeru IV uuringuloa taotluse;
1.6.2. 28. oktoobril 2016. a Sõmeru V uuringuloa taotluse;
1.6.3. 10. novembril 2016. a Sõmeru III uuringuloa taotluse.
1.7. Keskkonnaamet teavitas 30. septembril 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-4 loa taotlejat ja
Kose Vallavalitsust ning 5. oktoobril 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-5 uuringuruumi
teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru IV uuringuloa taotluse menetlusse
võtmisest.
1.8. Keskkonnaamet teavitas 28. oktoobril 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12450-3 loa taotlejat,
Kose Vallavalitsust ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru
V uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest.
1.9. Keskkonnaamet teavitas 11. novembril 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12757-3 loa taotlejat,
Kose Vallavalitsust ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru III
uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest.
1.10. Avalikustamise käigus saabus üks ettepanek Sõmeru V uuringuloa taotluse kohta, millega
Keskkonnaamet arvestas. Samuti esitati üks vastuväide Sõmeru IV uuringuloa taotluse kohta,
mille kohaselt ollakse vastu karjääri rajamisele. Vastuväite esitajale selgitas Keskkonnaamet,
et uuringuloaga ei lubata alal maavara kaevandamist, vaid uuringuloa eesmärk on anda infot
taotletavas uuringuruumis leiduva maavara koguse, kvaliteedi ja lasumistingimuste, samuti
ümbruskonna veerežiimi kohta.
1.11. Keskkonnaamet saatis 11. novembril 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12450-6 MaaPS v.r. § 14
lõike 2 alusel Sõmeru V uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.12. Keskkonnaamet saatis 14. novembril 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-6 MaaPS v.r. § 14
lõike 2 alusel Sõmeru IV uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.13. Keskkonnaamet saatis 22. novembril 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12757-6 MaaPS v.r. § 14
lõike 2 alusel Sõmeru III uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.14. Keskkonnaamet saatis 9. jaanuaril 2017. a kirjaga nr 12-2/17/619 Kose Vallavalitsusele
meeldetuletuse arvamuse andmiseks Sõmeru uuringulubade taotluste ja nende kohta antavate
haldusaktide eelnõude kohta hiljemalt 17. jaanuaril 2017. a.
2
1.15. Kose Vallavalitsus saatis 3. veebruaril 2017. a Keskkonnaametile:
1.15.1. kirjaga nr 8-7.2/2656-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus
uuringuloa andmisega Sõmeru III uuringuruumis;
1.15.2. kirjaga nr 8-7.2/2594-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus
uuringuloa andmisega Sõmeru IV uuringuruumis;
1.15.3. kirjaga nr 8-7.2/2579-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus
uuringuloa andmisega Sõmeru V uuringuruumis.
1.16. Keskkonnaamet teavitas 6. veebruaril 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-2 loa taotlejat Kose
Vallavolikogu seisukohtadest ning küsis loa taotleja arvamust kohaliku omavalitsuse üksuse
seisukohtade ning menetluse edasise käigu kohta.
1.17. Loa taotleja palus 21. veebruari 2017. a e-kirjas (registreerimisnumber 12-2/17/2118-4)
Keskkonnaametil arvestada asjaoluga, et Kose Vallavolikogu arutab Sõmeru uuringulubade
taotlusi uuesti järgmisel volikogu istungil.
1.18. Keskkonnaamet teavitas 23. veebruari 2017. a e-kirjas (registreerimisnumber 12-
2/17/2118-4) loa taotlejat, et Keskkonnaamet menetleb Sõmeru uuringulubade taotlusi edasi
pärast seda, kui Kose Vallavolikogu on uuringulubade taotluste osas teinud uue otsuse.
1.19. Loa taotleja palus 9. mail 2017. a kirjaga nr T800-1/3194 Keskkonnaametil saata Sõmeru
uuringulubade taotlused ja nende kohta antavate haldusaktide eelnõud täiendavalt Kose
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.20. Keskkonnaamet saatis 25. mail 2017. a Kose Vallavalitsusele teist korda arvamuse
avaldamiseks:
1.20.1. kirjaga nr 12-2/17/2119-4 Sõmeru III uuringuloa taotluse ja selle kohta antava
haldusakti eelnõu;
1.20.2. kirjaga nr 12-2/17/2118-9 Sõmeru IV uuringuloa taotluse ja selle kohta antava
haldusakti eelnõu;
1.20.3. kirjaga nr 12-2/17/2108-2 Sõmeru V uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti
eelnõu.
1.21. Kose Vallavolikogu saatis 18. augustil 2017. a Keskkonnaametile:
1.21.1. kirjaga nr 8.7-2/1176-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus
uuringuloa andmisega Sõmeru III uuringuruumis;
1.21.2. kirjaga nr 8.7-2/1174-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus
uuringuloa andmisega Sõmeru IV uuringuruumis;
1.21.3. kirjaga nr 8.7-2/1175-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus
uuringuloa andmisega Sõmeru V uuringuruumis.
1.22. Keskkonnaamet teavitas 21. augusti 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-13 loa taotlejat Kose
Vallavolikogu seisukohtadest ning küsis loa taotleja arvamust kohaliku omavalitsuse üksuse
seisukohtade ning menetluse edasise käigu kohta.
1.23. Loa taotleja esitas 10. novembri 2017. a kirjaga nr T800-1/3194-2 Keskkonnaametile
arvamuse Kose Vallavolikogu 18. augusti 2017. a seisukohtade kohta. Loa taotleja leiab
kokkuvõtlikult, et Kose Vallavolikogu põhjendused uuringulubade andmisest keeldumiseks ei
ole asjakohased.
3
1.24. Loa taotleja tegi 20. detsembri 2017. a kirjaga nr T800-1/4411 Keskkonnaametile
ettepaneku taotleda maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lõike 3 alusel uuringulubade
andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).
1.25. Keskkonnaamet pöördus 21. detsembri 2017. a kirjaga 12-2/17/2118-18 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sõmeru
uuringulubade menetluses.
1.26. Keskkonnaamet pikendas 27. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-19 Sõmeru
uuringulubade taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2018. a.
1.27. MKM asus 12. jaanuari 2018. a kirjas nr 17-1/17-0116/350 seisukohale, et uuringulubade
andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi huvist lähtuvalt põhjendatud.
1.28. Keskkonnaamet pöördus 22. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/18/1070 MaaPS § 35 lõike
4 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sõmeru uuringulubade taotluse
menetluses.
1.29. Keskkonnaminister asus 15. veebruari 2018. a kirjaga nr 14-7/18/467-2 seisukohale, et
geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist
informatsiooni, mistõttu on geoloogiliste uuringu lubade andmine Sõmeru uuringuruumides
kooskõlas riigi huviga.
1.30. Keskkonnaamet pikendas 27. juuni 2018. a kirjaga nr 12-2/18/1070-3 Sõmeru
uuringulubade taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2019. a.
1.31. Loa taotleja palus 23. augusti 2018. a kirjas nr T800-1/5954 Keskkonnaametilt ülevaadet
Sõmeru uuringulubade menetluste hetkeseisu kohta.
1.32. Keskkonnaamet selgitas 6. septembri 2018. a kirjas nr 12-2/18/1070-5 loa taotlejale, et
Keskkonnaamet on koostanud VV korralduse eelnõu geoloogiliste uuringu lubade andmiseks
Sõmeru uuringuruumides, mis saadetakse pärast majasiseste menetlustoimingute teostamist
Keskkonnaministeeriumile.
1.33. Keskkonnaamet pikendas 25. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/405 Sõmeru uuringulubade
taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2020. a.
1.34. Keskkonnaamet saatis 12. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/130
Keskkonnaministeeriumile Sõmeru uuringulubade taotluste materjalid ja VV korralduse
eelnõu, millega antakse nõusolek uuringulubade andmiseks Sõmeru uuringuruumides, VV
poole pöördumiseks.
1.35. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS)
muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1
lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku
geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal-
majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse
suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade
taotluste menetlusprotsessides.
4
1.36. Keskkonnaamet pikendas 29. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/239 Sõmeru uuringulubade
taotluste menetluste tähtaega kuni menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse
saamist uuringuloa andmiseks või andmisest keeldumiseks.
1.37. Seoses MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustega saatis Keskkonnaministeerium 29.
juuli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja
Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud VV korralduse eelnõu geoloogiliste uuringu
lubade andmiseks Sõmeru uuringuruumides.
2. KOSE VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNA-
MINISTEERIUMI NING MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES
2.1. Kose Vallavolikogu 3. veebruari 2017. a seisukoht
2.1.1. Kose Vallavolikogu andis 3. veebruaril 2017. a Keskkonnaametile seisukoha, mille
kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringulubade andmisega Sõmeru uuringuruumides.
Kose Vallavolikogu ei nõustu uuringulubade andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
2.1.2. Kose vallas on juba mitmeid riigi- ja eramaadel asuvaid tegutsevaid ja alustavaid karjääre
ning uute karjääride rajamine ei ole otstarbekas seni, kuni pole kõiki karjääre avatud ning
enamus ammendanud karjääre pole suletud. Alates 2013. aastast ei väljasta Kose vald
nõusolekuid eraomandis olevatele kinnistutele karjääride rajamiseks.
2.1.3. Kose valla üldplaneeringu (kehtestatud 17. novembril 2011. a) ja Kõue valla
üldplaneeringu (kehtestatud 15. augustil 2013. a) kohaselt asub Sõmeru IV uuringuruum
rohevõrgustiku nn Mahtra-Paunküla koridoris. Liiva- ja kruusakarjääri rajamine, liiva ja kruusa
kaevandamise ning transpordiga kaasnevad keskkonnamõjud (nt müra) seavad ohtu
rohekoridori toimimise ja võivad põhjustada antud rohekoridori läbilõikamise.
2.2. Kose Vallavolikogu 18. augusti 2017. a seisukoht
2.2.1. Kose Vallavolikogu andis 18. augustil 2017. a Keskkonnaametile seisukoha, mille
kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole endiselt nõus uuringulubade andmisega Sõmeru
uuringuruumides. Kose Vallavolikogu tõi välja täiendavad põhjused, miks vald ei nõustu
uuringulubade andmisega:
2.2.2. Uute karjääride rajamine ei ole otstarbekas seni kuni Keskkonnaameti varustuskindluse
analüüs pole andnud tulemust piirkonna ehitusmaavarade varustuskindlusest alla 10 aasta. Maa-
ameti maardlate nimistu kaardirakenduse abil tehtud analüüs näitab, et piirkondlik
varustuskindlus 2017. a seisuga on ehituskruusal 26,62 aastat, ehitusliival 22,75 aastat,
täitekruusal 32,58 aastat ja täiteliival 43,78 aastat.
2.2.3. Sarnase tulemuseni on jõutud ka Maanteeameti (alates 1. jaanuarist 2021. a
Transpordiamet (edaspidi Transpordiamet)) tellitud ja ERC Konsultatsiooni OÜ koostatud
uuringus „Uuendatud Teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse
mahud“1 (edaspidi ERC Konsultatsiooni OÜ 2017. a uuring), kus lk 12 on näha, et
1
https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/ehitusmaavarade_varustuskindluse_tapsustus_ma_objektidele_iii_e
rc_2017.pdf
5
Transpordiameti põhja regioonis jagub 2017. aasta seisuga ehituskruusa varusid 23 aastaks,
ehitusliiva varusid 28 aastaks ning täiteliiva ja -kruusa varusid 48 aastaks, arvestades
Transpordiameti ehitus- ja remondimahtusid.
2.2.4. Kose Vallavolikogu ei nõustunud juba 1. veebruaril 2016. a geoloogilise uuringu loa
andmisega Metsatervenduse osaühingule Sõmeru III uuringuruumis. Selles uuringuloa
menetluses leidsid nii Keskkonnaamet kui ka MKM, et taotletava Sõmeru III uuringuruumi
teeninduspiirkonnas on ehituskruusa ja ehitusliiva varustuskindlus tagatud enam kui 10 aastaks,
seda ka arvestades Kose-Mäo 2+2 maantee ehitust, mistõttu puudub ülekaalukas avalik huvi, et
mitte arvestada Kose Vallavolikogu 1. veebruari 2016. a seisukohaga.
2.3. Keskkonnaameti vastuväited Kose Vallavolikogu 3. veebruaril ja 18. augustil 2017. a
esitatud seisukohtadele
2.3.1. Sõmeru uuringuruumide uuringulubade taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade
levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks.
Tegemist ei ole kaevandamislubade taotlustega. Kose Vallavolikogu on oma keeldumise
argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja
kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine
ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku
omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui
kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole
omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu
halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku
omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse
üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita
uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Kose
Vallavolikogu 3. veebruari ja 18. augusti 2017. a keeldumise põhjendused pole enamasti seotud
geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu
asjakohatud.
2.3.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis
kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas
üldse on võimalik ja otstarbekas Sõmeru uuringualadel hiljem kaevandada ning milline oleks
sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et
kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka 3. veebruari
ja 18. augusti 2017. a seisukohtades esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles
pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja
saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda.
2.3.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond
endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga
kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise
uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel
planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist
keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi
piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega
keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive
6
ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja
pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist.
2.3.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud ja kaevandid
rajatakse võimalusel olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Kõik puurtööd toimuvad
lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades
uuringu eelse olukorra. Kaevandi rajamisel tõstetakse pinnas kaevandi kõrvale, eristades
kasvupinnase maavarast. Kaevandi seinast tehakse vajadusel foto, kirjeldatakse materjali ning
võetakse ligikaudu 20 kg kaaluv materjali proov. Seejärel aetakse kaevand kinni selliselt, et
oleks taastatud võimalikult lähedaselt endine olukord, kasvupinnas lükatakse laiali pealmise
kihina, luues soodsad kasvutingimused taimestiku uueks kasvuks. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt
tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on
korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks
kiitnud.
2.3.5. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja
ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku
kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad
vähe aega. Antud juhul taotletakse uuringulubasid kaheks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse
välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud
järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks
kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
2.3.6.Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne.
Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab
edaspidi kasutada antud piirkonnas maapõue kasutamisega seotud otsuste tegemisel.
Muuhulgas on võimalik Kose vallal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uute
planeeringute ja arengukavade koostamisel. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab
kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus
uuringuga tõendatud teabele.
2.3.7. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned
päevad, ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Kose Vallavolikogu
seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise
uuringu tegemine ohustaks rohevõrgustiku toimimist (Mahtra-Paunküla rohekoridori
läbilõikamine). Kose Vallavolikogu kehtestas 22. juuni 2021. a otsusega nr 284 Kose valla uue
üldplaneeringu2 ja tunnistas kehtetuks 17. novembril 2011. a kehtestatud Kose valla
üldplaneeringu ja 15. augustil 2013. a kehtestatud Kõue valla üldplaneeringu. Üldplaneeringu
peatüki 4.13. kohaselt tuleb kaevandamistegevusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel
maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult
otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasneda võivaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning kasutusele võtta leevendavad meetmed. Seega ei välista Kose
valla uus üldplaneering täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist.
2.3.8. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei
saa vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele
järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-
06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru
2
https://www.kosevald.ee/kehtiv-uldplaneering
7
kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu
eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1
punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa
andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla
arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette
ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis
kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku
omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks
on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel.
2.3.9. Kose Vallavolikogu viitab 18. augusti 2017. a seisukohas veel ka asjaolule, et
vallavolikogu ei nõustunud Sõmeru III uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmisega juba
1. veebruaril 2016. a, kui uuringuluba taotles Metsatervenduse osaühing ning et selles
haldusmenetluses asusid ka Keskkonnaamet ja MKM seisukohale, et uuringuloa andmiseks
ülekaalukas riigi huvi puudub. Siinkohal on oluline esmalt rõhutada, et tookordne uuringuloa
taotluse menetlus on eraldiseisev AS TREV-2 Grupp taotluse alusel läbiviidavast
haldusmenetlusest. Lisaks lõpetas Keskkonnaamet 17. augusti 2016. a kirjaga nr 12-
2/16/10317-2 Metsatervenduse osaühingu esitatud Sõmeru III uuringuloa taotluse
haldusmenetluse ja tagastas loa taotlejale uuringuloa taotluse. Keskkonnaamet ja MKM
hindasid riigi huvi üksnes Metsatervenduse osaühingu esitatud uuringuloa taotluse menetluses.
Käesolevas AS TREV-2 Grupp esitatud Sõmeru uuringuruumide uuringulubade taotluste
menetlustes on MKM 12. jaanuari 2018. a kirjas nr 17-1/17-0116/350 asunud seisukohale, et
uuringulubade andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi huvist lähtuvalt põhjendatud.
2.3.10. Kose Vallavolikogu on 18. augusti 2017. a seisukohas andnud hinnangu Sõmeru
uuringuruumide potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele ning jõudnud järeldusele,
et piirkondlik varustuskindlus on täidetud nii ehituskruusal ja -liival kui ka täitekruusal ja -
liival. Varustuskindlust on pädev hindama loa andjana Keskkonnaamet kaevandamis- ja
uuringulubade menetlustes ning seda juhul, kui tegemist on riigile kuuluva ehitusmaavaraga.
Maapõueseaduse § 11 lõike 1 punkt 1 kohaselt kuuluvad aluspõhja maavarad riigile. Kuna liiv
ja kruus ei ole aluspõhja maavarad, vaid kvaternaari maavarad ja antud juhul asuvad
uuringualad eramaadel, siis kuulub uuritav maavara eraomandisse ning sellisel juhul ei hinnata
varustuskindluse aspekti.
2.3.11. Keskkonnaameti hinnangul ei anna lähtuvalt eelnevast käsitlusest Kose Vallavolikogu
3. veebruari ja 18. augusti 2017. a seisukohtades esitatud argumendid alust AS-le TREV-2
Grupp uuringulubade andmisest keelduda. Kose Vallavolikogu on oma otsuse tegemisel
lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole
uuringulubade vastuolu kohaliku kogukonna huvidega. Geoloogiline uuring ei kahjusta Kose
Vallavolikogu seisukohas viidatud piirkonna rohelist võrgustikku. Kui ala kohta esitatakse
edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed
selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi
seisukohad senises menetluses
Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi
olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid.
Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise
8
algatamisel lähtutakse muuhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Keskkonnaministeeriumi arvamusest.
2.4.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2018. a arvamus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 12. jaanuari 2018. a kirjas jõudnud
seisukohale, et geoloogiliste uuringute lubade andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi
majanduslikest huvidest lähtudes vajalik järgmistel põhjustel:
2.4.1.1. Tartu mnt Kose-Mäo 2+2 maantee ja Rail Baltic raudtee samaaegne ehitus alates 2019.
a suurendab ehitusmaavarade nõudlust;
2.4.1.2. vastavalt Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud uuringule “Rail Balticu
ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“3 (lk 21) on Raplamaa liiva ja
kruusa varude seis kriitiline ning Harjumaa liiva ja kruusa varud aasatel 2020-2025 on
lähenemas kriitilisele piirile;
2.4.1.3. MKM juhtis tähelepanu asjaolule, et ERC Konsultatsiooni OÜ 2017. a uuringu (lk 5)
kohaselt maardlate nimistus arvele võetud liiva ja kruusa koguvarudest hinnanguliselt vaid 10-
20% on teede ehituseks sobilik materjal. Sama uuringu aruandes lk 12 toodud ehitusmaavarade
varude andmed põhinevad maardlate nimistu andmetel. Nendes andmetes ei arvestata varude
kvaliteediga, mis tähendab, et ei ole välja toodud teede ehituseks sobiliku varude mahtu. Varude
kvaliteedi mittearvestamine ning varude jäägi pikk teoreetiline periood (ehitusliiva ja -kruusa
puhul 23-28 aastat) ei sobi kasutamiseks varustuskindluse arvutuses. Arvestades teede
ehituseks sobiliku varu mahtu, mis on 10-20% liiva ja kruusa koguvarudest, kujuneb
varustuskindluse reaalseks ajaks vastavalt kaks kuni kuus aastat. Eelnevale teabele tuginedes
tegi MKM Keskkonnaametile ettepaneku kasutada edaspidi varustuskindluse arvutustes vaid
teede ehituseks sobiliku varude mahtu.
2.4.2 Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus
Keskkonnaminister on 15. veebruari 2018. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogiliste
uuringute tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist
informatsiooni, mistõttu on geoloogiliste uuringu lubade andmine Sõmeru uuringuruumides
kooskõlas riigi huviga. Lisaks on antud juhul oluline, et Sõmeru uuringuruumid asuvad
kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas. Ka ei asu taotletavate
uuringuruumide teenindusaladel ega nende vahetus läheduses looduskaitse- ega Natura alasid
ning kaitsealuseid üksikobjekte.
3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS SÕMERU
UURINGURUUMIDES
3.1. Õigusnormid
3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses.
3.1.2. MaaPS v.r. § 20 lõike 1 punkt 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohalik
omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lõike 3 järgi, kui
3
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
9
kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda VV
nõusolekul.
3.1.3. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10
kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus
uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole
nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut
VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
3.2. Riigi huvi määratlemise alused
3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik
rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-
09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende
uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.
Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse
enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub
nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või
majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse
omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).
3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse
eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures
tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist
kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi
huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi
huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas
maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda
strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises
laialdase mõjuga asjaolus.
3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või
riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides.
Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline
eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule
ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja
kasutus.
3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava
kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada
kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus
10
kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi
kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu
seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.
3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes
majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel
toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi
kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu
viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust
elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.
3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue
ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast,
maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures
peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete
uuendamine peab olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste
kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat
väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr
3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14.
3.2.8. Riigi huvi on käsitletud ka VV 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade
kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade arengukava). Kuigi VV
30. novembri 2017. a korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava
2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine
arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade
arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt
4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate,
eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne
varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise
tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade
ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“.
3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogiliste uuringute tegemiseks Sõmeru
uuringuruumides
3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju ja Rapla
maakonnas
3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa
aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul,
kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes
tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade
kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste
planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja
põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju
hindamine.
3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside
tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana
arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et
11
kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (Riigiteede
teehoiukava 2021–20304) on suurendanud alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust
ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine
ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira.
3.3.1.3. Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) koostas 2018. aastal MKM tellimusel
uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas5
(edaspidi EGT Harjumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna
ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda
varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi
detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. EGT Harjumaa uurimistöö toob
välja, et arvestades viimaste aastate kaevandamise mahtusid on liiva- ja kruusamaardlates
asuvad mäeeraldised Harjumaal varustuskindluse arvutuse järgi (seisuga 13. november 2018.
a) kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks. Kuid püüdes täpsemalt hinnata maardlate
nimistus arvele võetud liiva ja kruusa kasutusvõimalusi, tekib probleem arvele võetud maavara
kvaliteedinäitajate vastavusega ehitussektoris vajatava toorme nõuetele. Seetõttu ei saa
maardlate nimistus arvele võetud liiva- ja kruusavaru kogust üksühese vastavusega üle kanda
ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses) kasutatavaks toormeks. Harjumaal on liiva ja kruusaga
kõige paremini varustatud maakonna idaosa. Kuna ehitusmaavarade (sh liiva ja kruusa) nõudlus
kasvab seoses Harjumaale ja naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide
ehitamisega, siis pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha
geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. Ka Teede Tehnokeskus AS poolt 2017.
a valminud uuringus “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse
uuring“6 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring), jõutakse järeldusele, et arvestades Harjumaa
liiva ja kruusa varusid langeb liiva ja kruusa varustuskindlus Harjumaal uute varude
lisandumiseta vahemikus 2020-2025 kriitilise piiri lähedale.
3.3.1.4. Kuna Sõmeru uuringuruumid asuvad Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca
10 km Rapla maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa
varude olukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku,
kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas7 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on
kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad
varud on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei
leidu otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutatakse nõutava
kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need
rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt
jämedateraline ja taolise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja
kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt
– Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe. Samuti on liiva
ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See
tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse
arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kasutamise vahel.
4
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-
2030.pdf
5
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.
https://fond.egt.ee/fond/egf/8994
6
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
7
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
https://fond.egt.ee/fond/egf/9334
12
3.3.1.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi
Raplamaal varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20-ks aastaks, kuid selles arvutuses
ei ole arvesse võetud plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid
kvaliteedinõudeid teetööde jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusa osas
vaid näiline. Teede Tehnokeskuse uuringus esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise
jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus Raplamaal kriitiline ning seda nii madala kui ka kõrge
savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning kruusa suhtes. See viitab, et Raplamaal tuleb liiva
ja kruusa omadusi sõelumisega parandada või kasutada Harjumaa varusid. Kui lisada juurde
veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus ning kohalike omavalitsuste
vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on kriitiline.
3.3.1.6. EGT jõuab Harjumaa ja Raplamaa uurimistöödes seisukohale, et iga edukalt tehtud
geoloogiline uuring väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule
esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete
omaduste kohta. Nende andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise
kaardistamise andmeid ning määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb
uuringu- ja kaevandamislubade andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev
vajadus maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks.
3.3.1.7. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine
keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid
annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa
taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla
ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle
kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal
kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.
3.3.2. Geoloogiliste uuringute tegemise olulisus Sõmeru uuringuruumides
3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on
vajalik hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust
ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV toetas 9. aprillil 2020. a Harjumaa
maavarade teemaplaneeringu koostamise algatamist. Harjumaa maavarade teemaplaneeringu
koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning
kaevandamisealade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste
määratlemine. Sõmeru uuringuruumides geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile
Harjumaa maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist
informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT Harjumaa
uurimistöö on Harjumaa maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel
koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. Kuigi antud taotluste puhul soovitakse uurida
kvaternaari maavara eramaal, on varude kohta info olemasolu siiski riigile oluline. Tähtsa
riikliku objekti ehitamise puhul ei ole oluline vajaliku materjali omandivorm. Eraomandisse
kuuluva maavara kogus on samuti arvestatav ehitusmaterjal ning riik on huvitatud uuringutest,
et vajadusel saaks arvestada ka eraomandisse kuuluva kaevandatava maavaraga.
3.3.2.2. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel oleks Sõmeru
uuringuruumide materjali esmane võimalik kasutus Rail Balticu Harjumaa trassi ehitus ja kuna
Sõmeru uuringuruumid asuvad Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 10 km Rapla
maakonna piirist), siis ka Rail Balticu Raplamaa trassi ehitus. Teede Tehnokeskuse uuringu
kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiva ja
13
kruusa) vajadus Harju maakonnas on 5,6 miljonit m³ ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m³.
Transpordiamet viimase prognoosi kohaselt on Rail Balticu liiva ja kruusa vajadus Harju
maakonnas sarnane Rapla maakonna vajadusega ehk 3,2 miljonit m³. Arvestades, et Rail
Balticu trassikoridori pikkus Harjumaal on 48 km ja Raplamaal on 55 km, siis ühe
trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus Harjumaal ca 66 667 m³ ja Raplamaal
ca 58 181 m³. Taotletavate Sõmeru uuringuruumide teenindusalasse (kuni 50 km mööda teid)
jääb Harju maakonnas ca 30 km ja Rapla maakonnas ca 30 km pikkune trassikoridor ehk
vajadus Harju- ja Raplamaal kokku on ca 3,7 miljoni m³ täitematerjali järele.
3.3.2.3. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses
muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate varudega,
seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise
vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti
hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20%
kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Taotletavad Sõmeru uuringuruumid asuvad
kavandatavast Rail Balticu Raplamaa trassist linnulennult ca 23 km kaugusel, mööda teid ca 36
km kaugusel. Esialgsete hinnangute kohaselt võib Sõmeru uuringuruumides maavara varu (liiv
ja kruus) kogus ulatuda 2,5 miljoni m3-ni, kuid ilma geoloogiliste uuringuteta pole see kindel.
3.3.2.4. Sõmeru uuringuruumid paiknevad ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses,
mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Sõmeru uuringuruumides leidub
sobivat maavara, on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada lähiaastate
rekonstrueerimisobjektide Kose-Purila ja Kurna-Tuhala teede ehituseks8. Sobiva maavara
leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel Sõmeru uuringuruumide alal tekib võimalus
kasutada Sõmeru uuringuruumides leiduvat materjali ka Riigiteede teehoiukava 2021–20309
teedeehitusobjekti Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee Mäeküla möödasõidu 2+2 teelõigu
ehituseks ning Rail Baltic raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks. Jaamade
juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid, ehitada
juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus
saab olema küllalt suur, kuna jaamad tulevad täna tühjale kohale, kus puuduvad
juurdepääsuteed ja taristu.
3.3.2.5. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades,
mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara
vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel
kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala
paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud
piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks.
3.3.2.6. Sõmeru III uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas Vana-
Neitsimäe kinnistul (kinnistu registriosa nr 5361402, katastritunnustega 33801:001:1533 ja
33702:002:0754). Uuringuruum koosneb kahest eraldi lahustükist (lõunapoolne osa 6,43 ha,
põhjapoolne osa 6,51 ha). Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades kinnistule juurdepääsu.
Kahe lahustüki vahele jääb neljarealine riigi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa.
Sõmeru III uuringuruum ei kattu kitsendusi põhjustavate objektide ega nende
8
Kattega riigiteede rekonstrueerimisobjektid aastateks 2021–2024.
https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Yldine/kattega_riigiteede_rekonstrueerimisobjekti.pdf
9
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-
2030.pdf
14
piiranguvöönditega. Sõmeru III uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Uuringuruumist ligikaudu
2,5-3,0 km põhja suunda ja loodesse jäävad Ravila ja Kose alevikud. Lähimad majapidamised
jäävad uuringuruumist enam kui 100 m kaugusele (Hallikivi, Kristjani, Kaasiku, Neitsimäe,
Vahemetsa ja Marguse kinnistutel paiknevad elamud). Naaberkinnisasjade omanikud ei ole
esitanud vastuväiteid uuringuloa menetluses. Sõmeru III uuringuruum ei asu riigikaitselise
ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel,
muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Sõmeru III uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää
Natura 2000 võrgustiku alasid ega riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte.
3.3.2.7. Sõmeru IV uuringuruum asub Kose vallas Marguse külas Lõhe kinnistul (kinnistu nr
2117002, katastritunnusega 36301:001:0852). Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades
kinnistule juurdepääsu. Uuringuruumist ligikaudu 50 m kaugusele lääne poole jääb tugimaantee
nr 14 Kose-Purila. Sõmeru IV uuringuruum ei kattu kitsendusi põhjustavate objektide ega
nende piiranguvöönditega. Sõmeru IV uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Uuringuruumist
ligikaudu 4,5 km loodesse jääb lähim suurem asula Kose alevik. Uuringuruumist põhja jäävad
ligikaudu 8-80 m kaugusele Vahemetsa ja Kristjani kinnistutel paiknevad elamud ning
ligikaudu 150-380 m kaugusele Neitsimäe ja Marguse kinnistutel paiknevad elamud. Samuti
on elamud uuringuruumist ligikaudu 70-120 m kaugusel lääne pool üle tugimaantee olevatel
Trossi, Nõmme ja Esku kinnistutel. Naaberkinnisasjade omanikud ei ole esitanud vastuväiteid
uuringuloa menetluses. Sõmeru IV uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle
piiranguvööndis või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle
kaitsevööndis. Sõmeru IV uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku
alasid ega riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte.
3.3.2.8. Sõmeru V uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas Arotaga
kinnistul (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33702:002:0203) ja Keidamäe mets kinnistul
(kinnistu nr 7978902, katastritunnusega 33702:002:0206). Sõmeru V uuringuruum ei kattu
kitsendusi põhjustavate objektide ega nende piiranguvöönditega. Sõmeru V uuringuruum ei asu
tiheasustusalal. Uuringuruumist ligikaudu 3 km loodesse jääb lähim suurem asula Ravila alevik.
Lähimad majapidamised jäävad uuringuruumist 150-300 m kaugusele loodesse (Keidamäe,
Lepiku, Arotaga, Nurga, Ukerdi, Jahtre ja Trööba kinnistutel paiknevad elamud).
Naaberkinnisasjade omanikud ei ole esitanud vastuväiteid uuringuloa menetluses. Sõmeru
uuringuruumid ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis või selle
piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Sõmeru V
uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Uuringuruumist
ligikaudu 210 m kaugusele lõunasse jääb Paunküla maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood
KLO1000211).
3.3.2.9. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse
eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) tegemise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi
anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel
maismaal. Kuna liiva ja kruusa geoloogilised uuringud ei kuulu nimetatud määruse tegevuste
hulka, mille korral tuleb anda KMH eelhinnang, siis Keskkonnaamet ei koostanud Sõmeru
uuringulubade menetlustes KMH eelhinnanguid.
3.3.2.10. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse
üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Sõmeru uuringuruumides geoloogiliste uuringute lubade
andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni
15
ehitusmaavarade paiknemise kohta asukohtades, mis paiknevad riiklikult tähtsate
ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Keskkonnaamet
ja MKM on menetluse käigus vastanud Kose Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on
selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas.
4. OTSUS
Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3, arvestades MaaPS v.r. § 20 lõiget 3 ning tuginedes asjaolule,
et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara
uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumides
maavara geoloogiliste uuringute tegemiseks uuringulubade andmisega. Uuringulubade andmise
otsused teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.
5. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile,
AS-le TREV-2 Grupp, Kose vallale, Transpordiametile, Keskkonnaministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Maa-ametile, Metsatervenduse osaühingule, osaühingule Grundar
Puit, eraisikule M.S., eraisikule H.L. ning samuti uuringuruumide teenindusaladega piirnevate
kinnistute omanikele.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
16
15.10.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek maavara geoloogiliste uuringute lubade andmiseks Sõmeru III, Sõmeru IV ja
Sõmeru V uuringuruumides“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogiliste uuringute lubade andmiseks
Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumides“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku
geoloogiliste uuringute lubade (edaspidi uuringuload) andmiseks AS-le TREV-2 Grupp
Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumides (edaspidi Sõmeru uuringuruumid). AS
TREV-2 Grupp taotleb uuringulubasid tarbevaru tasemel liiva ja kruusa uurimiseks Sõmeru
uuringuruumides.
Korraldus võetakse vastu, sest Kose Vallavolikogu 03.02.2017 ja 18.08.2017
Keskkonnaametile edastatud seisukohtade kohaselt ei ole Kose vald nõus Sõmeru
uuringuruumides uuringulubade andmisega, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et uuringulubade
andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on
võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi
olemasolu korral.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo
spetsialist Moonika Aunpuu (tel: 5698 0504; e-post:
[email protected]),
Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo juhataja Martin Nurme (tel. 5693
3839; e-post:
[email protected].), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; e-
post:
[email protected]) ning õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist
Signe Lehtme ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Ave Henberg.
Uuringulubade menetlusi puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt
Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/.
2. Eelnõu koostamise eesmärk
Maapõueseaduse 16.09–25.10.2016 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 20 lg 1 p 9
järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa
andmisega. MaaPS v.r. § 20 lg 3 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa
andmisega, tohtis uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kehtivas maapõueseaduses
(edaspidi MaaPS) sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse
uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.
Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa
andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi
huvi.
1
Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi
Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud.
Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse
enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on
tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui
rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse
regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt
kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse
omavalitsuse huvidega.
Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas
on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis
võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras
aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta
lõplik otsus.
Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringulubade andmiseks AS-
ile TREV-2 Grupp Sõmeru uuringuruumides. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Kose
valla seisukohti ning riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi
lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest, maapõue säästlikust ja
majanduslikult otstarbekast kasutamisest ning varustuskindluse aspektist.
3. Eelnõu sisu
Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringulubade haldusmenetluste käigust.
Haldusmenetluste tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused
uuringulubade andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis.
Keskkonnaamet valmistas ette uuringulubadeks nõusoleku andmise eelnõu, kuna AS TREV-2
Grupp tegi ettepaneku taotleda uuringulubade andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikku alust ja tuuakse välja kaalutlused
otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest,
millega põhjendatakse uuringulubade andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on
Kose vald vastu uuringulubade andmisele peamiselt põhjusel, et ei soovita Sõmeru
uuringuruumides kaevandamistegevust. Seejärel on välja toodud Keskkonnaameti vastuväited
Kose valla seisukohtadele. Keskkonnaameti hinnangul puudub alus AS-le TREV-2 Grupp
uuringulubade andmisest keelduda, kuna Kose vald on oma otsuse tegemisel lähtunud
peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest.
Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks vajalik
sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi sisu.
MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi
huvi mõiste.
Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka
sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks.
2
Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub
Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika
väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna
hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil
ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM-i valitsemisalasse kuulub VVS § 61
lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade
kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub
ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine.
VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna
koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis
MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii
maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogiliste uuringute ja maavarade
kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades.
Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ning MKM-i
arvamusest. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku
taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi
ilmselgelt puudub. MKM ja KeM on seisukohal, et geoloogiliste uuringute tegemine Sõmeru
uuringuruumides on vajalik, sest annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt
olulist informatsiooni. Lisaks on oluline, et Sõmeru uuringuruumid asuvad kavandatavaid
ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas.
Korralduses on käsitletud põhjalikumalt MKM-i ja KeM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi
huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.
Kaalumise tulemusel selgub, et uuringulubade andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi.
Kose vald on põhjendanud oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et ollakse vastu
kaevandamisele. Kaevandamine ei ole aga samastatav geoloogiliste uuringute läbiviimisega.
Geoloogiliste uuringute puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,
kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringulubade andmine Sõmeru
uuringuruumides geoloogiliste uuringute läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest
geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist
informatsiooni ning uuringuruumid paiknevad kavandatavaid raudtee ja tee-ehituslikke
projekte ning maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas. Ülekaalukas riigi huvi on
koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis paiknevad nende
ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse.
Oluline on samuti see, et Sõmeru uuringuruumid ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle
piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei
asu tiheasustusalal. Samuti ei jää Sõmeru uuringuruumi vahetusse lähedusse Natura 2000
võrgustiku alasid. Sõmeru V uuringuruumist ligikaudu 210 m kaugusele lõunasse jääb
Paunküla maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000211).
Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega
otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on
ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna
geoloogiliste uuringute puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis
3
geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja
ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too.
Kuna geoloogiliste uuringute puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis
geoloogiliste uuringutega ei kaasne ka olulist keskkonnamõju.
Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek
Sõmeru uuringuruumides uuringulubade andmisele.
Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks
tehakse.
4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringulubade andmise üle Sõmeru
uuringuruumides.
Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.
5. Korralduse kooskõlastamine
Täiendatakse pärast arvamuste saamist.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
Minister
4