Riigikantselei
Meie 19.10.2021 nr 24.1-1/2021/6140
Eesti seisukohad erakorralisel Euroopa Liidu
energeetikaministrite nõukogul
Esitame Eesti seisukohad erakorralisel 26. oktoobri 2021.a Euroopa Liidu energeetikaministrite
nõukogul Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2021. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Seletuskiri - Eesti seisukohad erakorralisel 26. oktoobri 2021.a Euroopa Liidu
energeetikaministrite nõukogul
Yana Laurand
6397623
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Eesti seisukohad 26. oktoobri 2021.a Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul
Kellele: Riigikogu, EL koordinatsioonikogu, Vabariigi Valitsus
Esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kuupäev: 20.10.2021
26. oktoobril 2021. a toimub Luksemburgis Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorraline
nõukogu. Päevakorras on energiahindu käsitleva teatise tutvustamine ministritele ja arvamuste
vahetus energia hindade teemal (Eesti esitab oma seisukohad).
Eestit esindab nõukogul majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teda saadavad COREPER I
suursaadik Eesti esinduse Euroopa Liidu juures Marten Kokk ja energeetika atašee Kristiina
Tammeraid.
Seisukohad koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ning rahvusvahelise
koostöö osakonna nõunik Yana Laurand (
[email protected]) ja erialadiplomaat Kristiina
Tammeraid Eesti alalisest esindusest EL juures (
[email protected]). Valdkonna eest
vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler
Timo Tatar (
[email protected]).
I Energiahindade tõusu mõju ja võimalikud meetmed riiklikul ja ELi tasandil
Päevakorra punkti eesmärk: arvamuste vahetus
Vastusena enneolematult kõrgetele elektrihindadele 2021. aasta teises pooles on komisjon
püüdnud kiirelt tulla välja soovitatud meetmetega, mis aitaksid energiahindade tõusu
leevendada. 13.10.2021 esitas Euroopa Komisjon teatise, mis käsitleb EL-i toimetulekut
energiahindade tõusuga ning pakkus selleks välja meetmete paketi.
Komisjon viitab teatises, et energia hulgihinnad on üldiselt EL-is olnud madalal tasemel. 2019
langesid energia hulgihinnad veelgi seoses odavate kütuste hindade, stabiilse nõudluse ja
kiiresti areneva taastuvenergia tootmise tõttu. 2020.a olid elektrihinnad negatiivsed. Seetõttu
on sellel aastal toimunud elektri hulgihindade tõus olnud ka väga järsk – EL keskmiselt 200%
võrreldes aasta taguse ajaga, elektri jaehindade tõus on olnud väiksem, 9%.
Komisjoni analüüsi kohaselt on hindade tõusu peamiseks põhjuseks maagaasi globaalse
nõudluse suurenemine seoses maailma majanduse tugeva taastumisega pandeemiast. Venemaa
on küll täitnud oma gaasilepingud EL ees, kuid ei ole pakkunud lisa gaasitarneid. Lisaks aitas
hindade tõusule kaasa käesoleva aasta kuivus ja tuulevaikne ilm. EL-i kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) hind on püsinud alates augusti
lõpust tasemel ligikaudu 60 eurot tonn. Maagaasi tarbimine moodustab ¼ EL üldisest
energiatarbimisest ning EL impordi sõltuvuse tase oli 2020.a 56%.
KOM eeldab, et praegune energiahindade tõus on siiski ajutine ning olukord peaks leevenduma
kevadeks 2022, kuid keskmiselt jääb energiahind ikkagi kõrgemaks kui varasematel aastatel.
Komisjoni on teatises välja toonud, et CO2 hinnatõusu mõju on üheksa korda väiksem kui
maagaasi hinnatõus, viidates sellega, et kliimapoliitika ei ole energiahindade tõusu peamine
põhjustaja. Samuti on komisjon viidanud ka sellele, et ELi HKSi turg on juba täna reguleeritud
järelvalve mehhanismidega.
Teatises soovitatakse kõigepealt kiiresti leevendada hinnatõusu mõju kaitsetutele tarbijatele ja
väikeettevõtjatele. Selleks võetavad meetmed peaksid olema kergesti kohandatavad 2022. aasta
esimeses pooles, mil on oodata olukorra stabiliseerumist. Komisjon hoiatab, et ei katkestataks
pikaajalist energiasüsteemi ümberkujundamist ning investeeringuid puhtamatesse
energiaallikatesse.
Teatises esitatud meetmete abiga on liikmesriikidel võimalik õigeaegselt reageerida
energiahindade tõusule, mis on tingitud erandlikust üleilmsest olukorrast. Samuti on meetmete
väljatöötamisel arvestatud taskukohase, õiglase ja kestliku energiasüsteemi
ümberkujundamisega Euroopas ning energiasõltumatuse suurenemise vajadusega. Teatis
rõhutab, et investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususse vähendavad sõltuvust
imporditud fossiilkütustest ning tagavad ka taskukohasemad energia hulgimüügihinnad, mida
üleilmsed tarnepiirangud vähem mõjutavad.
Komisjoni soovitus keskendub meetmetele, mis on suunatud tarbijatele ning ettevõtjatele.
Tarbijate ja ettevõtjate kaitseks tuleks:
anda energiaostuvõimetutele tarbijatele erakorralist sissetulekutoetust, näiteks
vautšerite või arvete osalise maksmise kaudu, mida saab toetada ELi HKSi tuludest;
lubada arvete maksmist ajutiselt edasi lükata;
kehtestada kaitsemeetmed, et vältida võrgust lahtiühendamist;
alandada ajutiselt ja sihipäraselt vähekaitstud kodumajapidamiste maksumäärasid;
anda abi ettevõtjatele ja tööstusharudele kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega;
tõhustada rahvusvahelist energiaalast teavitustegevust, et tagada rahvusvaheliste
turgude läbipaistvus, likviidsus ja paindlikkus;
uurida võimalikku konkurentsivastast käitumist energiaturul ja paluda Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) veelgi tõhustada CO2-turu suundumuste jälgimist;
võimaldada laialdasemat juurdepääsu taastuvelektri ostulepingutele ja toetada neid
kõrvalmeetmete kaudu.
Väiksema CO2-heitega ja vastupidava energiasüsteemi saavutamiseks tuleks pikemas
perspektiivis:
suurendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, renoveerimisse ja
energiatõhususse ning kiirendada taastuvenergia enampakkumisi ja lubade andmise
menetlusi;
arendada energiasalvestusvõimsust, et toetada uute taastuvate energiaallikate,
sealhulgas akude ja vesiniku osakaalu suurenemist;
paluda Euroopa energeetikasektorit reguleerivatel asutustel (ACER) uurida elektrituru
praeguse korralduse eeliseid ja puudusi ning esitada komisjonile vajaduse korral
soovitusi;
kaaluda varustuskindluse määruse läbivaatamist, et tagada gaasihoidlate parem
kasutamine ja toimimine Euroopas;
uurida, millist kasu võiks tuua liikmesriikide vabatahtlikud ühishanked gaasivarude
täiendamiseks;
luua uued piiriülesed piirkondlikud gaasitarnete riskirühmad, et analüüsida riske ja anda
liikmesriikidele nõu riiklike ennetavate ja hädaolukorra tegevuskavade koostamisel;
suurendada tarbijate rolli energiaturul, andes neile võimaluse valida ja vahetada
tarnijaid, toota oma elektrit ja ühineda energiakogukondadega.
Teatise kohaselt on üleminek puhtale energiale parim kindlustus hüppeliste hinnatõusude vastu
tulevikus ja seda tuleb kiirendada. Suurem taastuvenergia osakaal panustab tõhusa
energiasüsteemi arendamisse. Vaatamata odavamate taastuvate energiaallikate kasvavale rollile
hinna määramisel ja elektrivõrgu varustamisel, on jätkuvalt tähtis kindlustada Euroopa
varustatus ka muude energiaallikatega, sh maagaasiga. Praeguse elektriturukorralduse kohaselt
määrab viimane turule siseneja (praegusel hetkel maagaas, kui seda kasutatakse) elektri
börsihinna, sest hind ühe ja sama toote, st elektri eest on võrku sisenedes kõigile tootjatele sama.
Valdavalt arvatakse, et praegune piirkulupõhise hinna seadmise mudel on kõige tõhusam, kuid
komisjon soovib seda täiendavalt analüüsida. Tähelepanu juhitakse samuti hoidlate tähtsusele
ELi gaasituru toimimisel. ELi hoiustamisvõimsus on hetkel üle 20% ELi aastasest
gaasitarbimisest, kuid samas ei ole hoidlad rajatud kõikides liikmesriikides ning nende
toimimisparameetrid (kasutus ja hoiustamine) on erinevad.
Eesti on liitunud Luksemburgi, Iirimaa, Taani, Saksamaa, Soome, Rootsi, Hollandi, Läti ja
Leeduga ühisavaldusega, milles riigid tervitavad komisjoni teatist ning toovad välja, et
energiahindade stabiliseerimiseks aitavad sellised pikaajalised meetmed nagu investeeringud
taastuvenergia arendamisse ning energiatõhusususse. Samuti on riigid ettevaatlikud kehtiva
energiaturu reformimise osas ning tähtsustavad 15% vastastikuse sidumise eesmärki aastaks
2030 ning ELi elektriturgude edasist integreerimist. Läbipaistvad ja konkurentsivõimelised
energiaturud tagavad lõpptarbijatele tõhususe ja konkurentsivõimelised hinnad.
Eesti seisukohad
1. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut tagada vähekindlustatud isikute
toimetulek kõrgete energiahindade tingimustes. Eesti ei pea vajalikuks Euroopa
Liidu kehtiva elektrituru mudeli reformimist kriisi leevendamise meetmena.
Oleme arvamusel, et energiavarustuskindluse parandamiseks ja energiaturgude
hinna stabiliseerimiseks on vaja kiirendada uute taastuvelektri tootmisseadmete
rajamist, mis aitaks tulevikus vältida hüppelist hinnatõusu.
Selgitus: 2021. aasta sügise elektrihindade tõusu põhjusteks peetakse peamiselt COVID-19
pandeemia järgse majandustaastumise tagajärjel suurenenud üleilmset energia nõudlust,
eelkõige maagaasi järele. See on viinud maagaasi hinna mitmekordistumiseni ning samal ajal
on kahekordistunud ka EL emissioonikaubanduse CO2 hind. Lisaks sellele on ilmastikuolud
(suhteliselt kuiv ja tuulevaikne aasta) mõjutanud elektrihinna kasvu, kuna ei ole toimunud
piisavas koguses taastuvenergia tootmist.
Hispaania, Prantsusmaa, Tšehhi, Rumeenia ja Kreeka esitasid 2021. aasta oktoobris
komisjonile ühiskirja, milles viitasid vajadusele paremini reguleerida maagaasi varusid ELi
tasandil ja koordineerida gaasi ühisoste. Lisaks nõudsid eelnimetatud liikmesriigid ELi
elektrituru paketi reformimist, et vähendada hindade kõikumist. Kiri mainis ka, et süsinikuhind
peab olema ennustatav ning kodumaiseid taastuvaid ressursse peaks eelisarendama. Eesti ei
toeta antud liikmesriikide avalduses toodud vajadust reformida EL elektrituru mudelit selleks,
et energiahindade kriisile leevendust tuua. EL elektriturg on kujundatud aastate pikkuse töö
tulemusel ning on seni pakkunud taskukohaseid elektrihindu tarbijatele ja häid
konkurentsitingimusi EL ettevõtetele. EL elektriturukorraldus ei põhjustanud energiahindade
järsku tõusu ning me ei pea vajalikuks kiirustades efektiivseid mehhanisme ümber kujundama
hakata. Praegusest kriisist tuleb õppida ja selle järgi pikemas tulevikus energiaturge kriisideks
paremini ette valmistada. Ühe variandina tuleb edaspidi leida parem tasakaal pikaajaliste ja
päev-ette elektri- või gaasilepingute vahel. Pikaajalised lepingud pakuvad pikaajalist kindlust
hinnastabiilsuse suhtes, kuid välistavad maailmaturu kõikumistest tekkiva hinnavõidu.
Stabiilne ja võimalikult soodne energiahind on aga tööstusettevõtjatele oluline
konkurentsivõimelise toimetuleku tagamiseks. Sarnaselt Eestile on ka teised siseturumeelsed
liikmesriigid nagu Luksemburg, Holland, Soome, Rootsi, Austria, Iirimaa, Läti, Leedu,
Saksamaa ja Taani avaldanud ühisavalduse, et olemasoleva elektrituru reformimine võib viia
hoopis EL turgude fragmenteerituseni ning hetkel tuleb sellest hoiduda.
Euroopa Komisjon peab leidma koos liikmesriikidega ka variante tagamaks vähekindlustatud
isikute toimetulek kõrgete energiahindade juures. Siinkohal on aga oluline tagada, et tuleviku
investeeringuteks mõeldud vahendeid ei kasutataks täielikult ära käimasoleva kriisist tulenevate
kulude kompenseerimiseks. Parim viis energiaturu stabiliseerimiseks ja kriisikindlamaks
muutmiseks on investeerida heitevabasse ja taastuvenergiasse ning energiatõhususse. Saame
toetada Euroopa Komisjoni kavatsust analüüsida EL ühiste gaasihangete süsteemi loomist.
Oluline on, et aasta lõpul avaldatav gaasipakett soodustaks kodumaise biogaasi osakaalu
suurendamist EL gaasiturul. Samuti toetame ELi sõltuvuse vähendamist imporditavatest
fossiilkütustest. Eesti näeb ühe võimalusena ka tarbijatele võrgutasude kompenseerimise, mis
läheks maksma aastas ligikaudu 150 miljonit eurot.
2. Energiaturgudel hinnastabiilsuse tagamiseks ja Euroopa Liidu importkütustest
sõltuvuse vähendamiseks on tähtis arendada kodumaiselt toodetud
taastuvenergiat. Tuleb kiirendada suuremahulise tuuleenergia tootmisvõimekuse
arendamist ning kindlustada ka säästlikkuse kriteeriumidele vastava biomassi
kasutamise energia tootmiseks.
Selgitus: Eesti jaoks on oluline tuuleenergia (eriti meretuuleparkide) arendamine ning juhitava
taastuvenergia võimsuse (biomassi - kas siis koostootmisjaamad või teatud tingimustel
kondensatsioonielektrijaamad) olemasolu, et võimaldada kodumaise kütusega energiaturge
varustada ning energiaturu hindu stabiilsena hoida. Vähene taastuvenergia olemasolu
suurendab ka juhitavate tootmiste kasutust, kus gaas hakkab mängima olulist rolli. Gaasi
elektrijaamad tagavad madala ja juhitamatu taastuvenergia puudumisel elektrienergia nõudluse.
Muid juhitavaid taastuvenergial baseeruvaid tootmisi peale biomassi kasutavate jaamade EL-s
ei ole. Biomassil töötavad elektrijaamad panustavad tugevalt elektrisüsteemi stabiilsusesse –
biomassil töötavad koostootmisjaamad on juhitavad ja töötavad täna soodsamalt kui
fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad. Sellised jaamad on aidanud hinda madalamana hoida
ning nende puudumisel oleks turuhind veelgi kõrgem. Seega on oluline, et ka tulevikus oleks
võimalik taastuvenergia direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi ja
väheväärtuslikku puitu kasutavaid elektrijaamu (eelkõige koostootmisjaamad või teatud
tingimustel kondensatsioonielektrijaamad) kasutada taastuvelektri tootmiseks.
3. Tuleb tagada, et Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemi raames oleksid kasutusele võetud piisavad meetmed
hinnakõikumise stabiliseerimiseks.
Selgitus: Komisjoni on teatises välja toonud, et CO2 hinnatõusu mõju on üheksa korda väiksem
kui maagaasi hinnatõus. Kuigi kliimapoliitika ei ole energiahindade tõusu peamine põhjustaja,
oleme arvamusel, et elektrihindade stabiilsuse tagamiseks on oluline adresseerida ka ELi HKS
süsteemi toimimist, mis toimiks samuti leevendusmeetmena. Selles kontekstis on Eesti
otsustanud ka võrgutasude kompenseerimise meetme kasuks. Kliimapoliitika on üks
tööriistadest, kus liikmesriigid saavad hindade kujundamist päris oluliselt mõjutada, seda läbi
ETS-is olevate mehhanismide. Turustabiilsusreserv (edaspidi ka TSR) eesmärk on vähendada
ELi HKSis tekkinud turul vabalt ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute ülejääki.
Arvestades 2021. aasta olukorda, kui LHÜ hind tõusis ligi 2 korda umbes 30 eurolt 60 euroni,
oleks mõistlik üle vaadata direktiivis ette nähtud mehhanismid hinna stabiliseerimiseks ja viia
need vastavusse tänase olukorraga. Näiteks saaks Eesti pakkuda välja muudatusettepaneku, et
seada lühem ajaraam mille jooksul hinnatõusu arvesse võetakse (senise 6 kuu asemel näiteks 3
kuud).
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Käesolev seletuskiri kinnitati 20.10.21 KOK istungil, 21.10.21 Vabariigi Valitsuse istungil ning
25. oktoobri 2021 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil.
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja …………… 2021 nr
Eesti seisukohad erakorralisel 26. oktoobri 2021. a Euroopa Liidu energeetikaministrite
nõukogul
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud Eesti seisukohad erakorralisel
26. oktoobri 2021. a Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul:
1.1. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut tagada vähekindlustatud isikute toimetulek
kõrgete energiahindade tingimustes. Eesti ei pea vajalikuks Euroopa Liidu kehtiva
elektrituru mudeli reformimist kriisi leevendamise meetmena. Oleme arvamusel, et
energiavarustuskindluse parandamiseks ja energiaturgude hinna stabiliseerimiseks on
vaja kiirendada uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamist, mis aitaks tulevikus
vältida hüppelist hinnatõusu.
1.2. Energiaturgudel hinnastabiilsuse tagamiseks ja Euroopa Liidu importkütustest
sõltuvuse vähendamiseks on tähtis arendada kodumaiselt toodetud taastuvenergiat.
Tuleb kiirendada suuremahulise tuuleenergia tootmisvõimekuse arendamist ning
kindlustada ka säästlikkuse kriteeriumidele vastava biomassi kasutamise energia
tootmiseks.
1.3. Tuleb tagada, et Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemi raames oleksid kasutusele piisavad võetud meetmed
hinnakõikumise stabiliseerimiseks.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär