dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

erakorralisel Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. oktoober 2021
Viit
24.1-1/2021/6140
Registreeritud
19. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2021
Vastutaja
Yana Laurand (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-120216140 19.10.2021 Väljaminev kiri.asice1103 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 19.10.2021 nr 24.1-1/2021/6140 Eesti seisukohad erakorralisel Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul Esitame Eesti seisukohad erakorralisel 26. oktoobri 2021.a Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2021. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Seletuskiri - Eesti seisukohad erakorralisel 26. oktoobri 2021.a Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul Yana Laurand 6397623 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eesti seisukohad 26. oktoobri 2021.a Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul Kellele: Riigikogu, EL koordinatsioonikogu, Vabariigi Valitsus Esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuupäev: 20.10.2021 26. oktoobril 2021. a toimub Luksemburgis Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorraline nõukogu. Päevakorras on energiahindu käsitleva teatise tutvustamine ministritele ja arvamuste vahetus energia hindade teemal (Eesti esitab oma seisukohad). Eestit esindab nõukogul majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teda saadavad COREPER I suursaadik Eesti esinduse Euroopa Liidu juures Marten Kokk ja energeetika atašee Kristiina Tammeraid. Seisukohad koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ning rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Yana Laurand ([email protected]) ja erialadiplomaat Kristiina Tammeraid Eesti alalisest esindusest EL juures ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). I Energiahindade tõusu mõju ja võimalikud meetmed riiklikul ja ELi tasandil Päevakorra punkti eesmärk: arvamuste vahetus Vastusena enneolematult kõrgetele elektrihindadele 2021. aasta teises pooles on komisjon püüdnud kiirelt tulla välja soovitatud meetmetega, mis aitaksid energiahindade tõusu leevendada. 13.10.2021 esitas Euroopa Komisjon teatise, mis käsitleb EL-i toimetulekut energiahindade tõusuga ning pakkus selleks välja meetmete paketi. Komisjon viitab teatises, et energia hulgihinnad on üldiselt EL-is olnud madalal tasemel. 2019 langesid energia hulgihinnad veelgi seoses odavate kütuste hindade, stabiilse nõudluse ja kiiresti areneva taastuvenergia tootmise tõttu. 2020.a olid elektrihinnad negatiivsed. Seetõttu on sellel aastal toimunud elektri hulgihindade tõus olnud ka väga järsk – EL keskmiselt 200% võrreldes aasta taguse ajaga, elektri jaehindade tõus on olnud väiksem, 9%. Komisjoni analüüsi kohaselt on hindade tõusu peamiseks põhjuseks maagaasi globaalse nõudluse suurenemine seoses maailma majanduse tugeva taastumisega pandeemiast. Venemaa on küll täitnud oma gaasilepingud EL ees, kuid ei ole pakkunud lisa gaasitarneid. Lisaks aitas hindade tõusule kaasa käesoleva aasta kuivus ja tuulevaikne ilm. EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) hind on püsinud alates augusti lõpust tasemel ligikaudu 60 eurot tonn. Maagaasi tarbimine moodustab ¼ EL üldisest energiatarbimisest ning EL impordi sõltuvuse tase oli 2020.a 56%. KOM eeldab, et praegune energiahindade tõus on siiski ajutine ning olukord peaks leevenduma kevadeks 2022, kuid keskmiselt jääb energiahind ikkagi kõrgemaks kui varasematel aastatel. Komisjoni on teatises välja toonud, et CO2 hinnatõusu mõju on üheksa korda väiksem kui maagaasi hinnatõus, viidates sellega, et kliimapoliitika ei ole energiahindade tõusu peamine põhjustaja. Samuti on komisjon viidanud ka sellele, et ELi HKSi turg on juba täna reguleeritud järelvalve mehhanismidega. Teatises soovitatakse kõigepealt kiiresti leevendada hinnatõusu mõju kaitsetutele tarbijatele ja väikeettevõtjatele. Selleks võetavad meetmed peaksid olema kergesti kohandatavad 2022. aasta esimeses pooles, mil on oodata olukorra stabiliseerumist. Komisjon hoiatab, et ei katkestataks pikaajalist energiasüsteemi ümberkujundamist ning investeeringuid puhtamatesse energiaallikatesse. Teatises esitatud meetmete abiga on liikmesriikidel võimalik õigeaegselt reageerida energiahindade tõusule, mis on tingitud erandlikust üleilmsest olukorrast. Samuti on meetmete väljatöötamisel arvestatud taskukohase, õiglase ja kestliku energiasüsteemi ümberkujundamisega Euroopas ning energiasõltumatuse suurenemise vajadusega. Teatis rõhutab, et investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususse vähendavad sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning tagavad ka taskukohasemad energia hulgimüügihinnad, mida üleilmsed tarnepiirangud vähem mõjutavad. Komisjoni soovitus keskendub meetmetele, mis on suunatud tarbijatele ning ettevõtjatele. Tarbijate ja ettevõtjate kaitseks tuleks:  anda energiaostuvõimetutele tarbijatele erakorralist sissetulekutoetust, näiteks vautšerite või arvete osalise maksmise kaudu, mida saab toetada ELi HKSi tuludest;  lubada arvete maksmist ajutiselt edasi lükata;  kehtestada kaitsemeetmed, et vältida võrgust lahtiühendamist;  alandada ajutiselt ja sihipäraselt vähekaitstud kodumajapidamiste maksumäärasid;  anda abi ettevõtjatele ja tööstusharudele kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega;  tõhustada rahvusvahelist energiaalast teavitustegevust, et tagada rahvusvaheliste turgude läbipaistvus, likviidsus ja paindlikkus;  uurida võimalikku konkurentsivastast käitumist energiaturul ja paluda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) veelgi tõhustada CO2-turu suundumuste jälgimist;  võimaldada laialdasemat juurdepääsu taastuvelektri ostulepingutele ja toetada neid kõrvalmeetmete kaudu. Väiksema CO2-heitega ja vastupidava energiasüsteemi saavutamiseks tuleks pikemas perspektiivis:  suurendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, renoveerimisse ja energiatõhususse ning kiirendada taastuvenergia enampakkumisi ja lubade andmise menetlusi;  arendada energiasalvestusvõimsust, et toetada uute taastuvate energiaallikate, sealhulgas akude ja vesiniku osakaalu suurenemist;  paluda Euroopa energeetikasektorit reguleerivatel asutustel (ACER) uurida elektrituru praeguse korralduse eeliseid ja puudusi ning esitada komisjonile vajaduse korral soovitusi;  kaaluda varustuskindluse määruse läbivaatamist, et tagada gaasihoidlate parem kasutamine ja toimimine Euroopas;  uurida, millist kasu võiks tuua liikmesriikide vabatahtlikud ühishanked gaasivarude täiendamiseks;  luua uued piiriülesed piirkondlikud gaasitarnete riskirühmad, et analüüsida riske ja anda liikmesriikidele nõu riiklike ennetavate ja hädaolukorra tegevuskavade koostamisel;  suurendada tarbijate rolli energiaturul, andes neile võimaluse valida ja vahetada tarnijaid, toota oma elektrit ja ühineda energiakogukondadega. Teatise kohaselt on üleminek puhtale energiale parim kindlustus hüppeliste hinnatõusude vastu tulevikus ja seda tuleb kiirendada. Suurem taastuvenergia osakaal panustab tõhusa energiasüsteemi arendamisse. Vaatamata odavamate taastuvate energiaallikate kasvavale rollile hinna määramisel ja elektrivõrgu varustamisel, on jätkuvalt tähtis kindlustada Euroopa varustatus ka muude energiaallikatega, sh maagaasiga. Praeguse elektriturukorralduse kohaselt määrab viimane turule siseneja (praegusel hetkel maagaas, kui seda kasutatakse) elektri börsihinna, sest hind ühe ja sama toote, st elektri eest on võrku sisenedes kõigile tootjatele sama. Valdavalt arvatakse, et praegune piirkulupõhise hinna seadmise mudel on kõige tõhusam, kuid komisjon soovib seda täiendavalt analüüsida. Tähelepanu juhitakse samuti hoidlate tähtsusele ELi gaasituru toimimisel. ELi hoiustamisvõimsus on hetkel üle 20% ELi aastasest gaasitarbimisest, kuid samas ei ole hoidlad rajatud kõikides liikmesriikides ning nende toimimisparameetrid (kasutus ja hoiustamine) on erinevad. Eesti on liitunud Luksemburgi, Iirimaa, Taani, Saksamaa, Soome, Rootsi, Hollandi, Läti ja Leeduga ühisavaldusega, milles riigid tervitavad komisjoni teatist ning toovad välja, et energiahindade stabiliseerimiseks aitavad sellised pikaajalised meetmed nagu investeeringud taastuvenergia arendamisse ning energiatõhusususse. Samuti on riigid ettevaatlikud kehtiva energiaturu reformimise osas ning tähtsustavad 15% vastastikuse sidumise eesmärki aastaks 2030 ning ELi elektriturgude edasist integreerimist. Läbipaistvad ja konkurentsivõimelised energiaturud tagavad lõpptarbijatele tõhususe ja konkurentsivõimelised hinnad. Eesti seisukohad 1. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut tagada vähekindlustatud isikute toimetulek kõrgete energiahindade tingimustes. Eesti ei pea vajalikuks Euroopa Liidu kehtiva elektrituru mudeli reformimist kriisi leevendamise meetmena. Oleme arvamusel, et energiavarustuskindluse parandamiseks ja energiaturgude hinna stabiliseerimiseks on vaja kiirendada uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamist, mis aitaks tulevikus vältida hüppelist hinnatõusu. Selgitus: 2021. aasta sügise elektrihindade tõusu põhjusteks peetakse peamiselt COVID-19 pandeemia järgse majandustaastumise tagajärjel suurenenud üleilmset energia nõudlust, eelkõige maagaasi järele. See on viinud maagaasi hinna mitmekordistumiseni ning samal ajal on kahekordistunud ka EL emissioonikaubanduse CO2 hind. Lisaks sellele on ilmastikuolud (suhteliselt kuiv ja tuulevaikne aasta) mõjutanud elektrihinna kasvu, kuna ei ole toimunud piisavas koguses taastuvenergia tootmist. Hispaania, Prantsusmaa, Tšehhi, Rumeenia ja Kreeka esitasid 2021. aasta oktoobris komisjonile ühiskirja, milles viitasid vajadusele paremini reguleerida maagaasi varusid ELi tasandil ja koordineerida gaasi ühisoste. Lisaks nõudsid eelnimetatud liikmesriigid ELi elektrituru paketi reformimist, et vähendada hindade kõikumist. Kiri mainis ka, et süsinikuhind peab olema ennustatav ning kodumaiseid taastuvaid ressursse peaks eelisarendama. Eesti ei toeta antud liikmesriikide avalduses toodud vajadust reformida EL elektrituru mudelit selleks, et energiahindade kriisile leevendust tuua. EL elektriturg on kujundatud aastate pikkuse töö tulemusel ning on seni pakkunud taskukohaseid elektrihindu tarbijatele ja häid konkurentsitingimusi EL ettevõtetele. EL elektriturukorraldus ei põhjustanud energiahindade järsku tõusu ning me ei pea vajalikuks kiirustades efektiivseid mehhanisme ümber kujundama hakata. Praegusest kriisist tuleb õppida ja selle järgi pikemas tulevikus energiaturge kriisideks paremini ette valmistada. Ühe variandina tuleb edaspidi leida parem tasakaal pikaajaliste ja päev-ette elektri- või gaasilepingute vahel. Pikaajalised lepingud pakuvad pikaajalist kindlust hinnastabiilsuse suhtes, kuid välistavad maailmaturu kõikumistest tekkiva hinnavõidu. Stabiilne ja võimalikult soodne energiahind on aga tööstusettevõtjatele oluline konkurentsivõimelise toimetuleku tagamiseks. Sarnaselt Eestile on ka teised siseturumeelsed liikmesriigid nagu Luksemburg, Holland, Soome, Rootsi, Austria, Iirimaa, Läti, Leedu, Saksamaa ja Taani avaldanud ühisavalduse, et olemasoleva elektrituru reformimine võib viia hoopis EL turgude fragmenteerituseni ning hetkel tuleb sellest hoiduda. Euroopa Komisjon peab leidma koos liikmesriikidega ka variante tagamaks vähekindlustatud isikute toimetulek kõrgete energiahindade juures. Siinkohal on aga oluline tagada, et tuleviku investeeringuteks mõeldud vahendeid ei kasutataks täielikult ära käimasoleva kriisist tulenevate kulude kompenseerimiseks. Parim viis energiaturu stabiliseerimiseks ja kriisikindlamaks muutmiseks on investeerida heitevabasse ja taastuvenergiasse ning energiatõhususse. Saame toetada Euroopa Komisjoni kavatsust analüüsida EL ühiste gaasihangete süsteemi loomist. Oluline on, et aasta lõpul avaldatav gaasipakett soodustaks kodumaise biogaasi osakaalu suurendamist EL gaasiturul. Samuti toetame ELi sõltuvuse vähendamist imporditavatest fossiilkütustest. Eesti näeb ühe võimalusena ka tarbijatele võrgutasude kompenseerimise, mis läheks maksma aastas ligikaudu 150 miljonit eurot. 2. Energiaturgudel hinnastabiilsuse tagamiseks ja Euroopa Liidu importkütustest sõltuvuse vähendamiseks on tähtis arendada kodumaiselt toodetud taastuvenergiat. Tuleb kiirendada suuremahulise tuuleenergia tootmisvõimekuse arendamist ning kindlustada ka säästlikkuse kriteeriumidele vastava biomassi kasutamise energia tootmiseks. Selgitus: Eesti jaoks on oluline tuuleenergia (eriti meretuuleparkide) arendamine ning juhitava taastuvenergia võimsuse (biomassi - kas siis koostootmisjaamad või teatud tingimustel kondensatsioonielektrijaamad) olemasolu, et võimaldada kodumaise kütusega energiaturge varustada ning energiaturu hindu stabiilsena hoida. Vähene taastuvenergia olemasolu suurendab ka juhitavate tootmiste kasutust, kus gaas hakkab mängima olulist rolli. Gaasi elektrijaamad tagavad madala ja juhitamatu taastuvenergia puudumisel elektrienergia nõudluse. Muid juhitavaid taastuvenergial baseeruvaid tootmisi peale biomassi kasutavate jaamade EL-s ei ole. Biomassil töötavad elektrijaamad panustavad tugevalt elektrisüsteemi stabiilsusesse – biomassil töötavad koostootmisjaamad on juhitavad ja töötavad täna soodsamalt kui fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad. Sellised jaamad on aidanud hinda madalamana hoida ning nende puudumisel oleks turuhind veelgi kõrgem. Seega on oluline, et ka tulevikus oleks võimalik taastuvenergia direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi ja väheväärtuslikku puitu kasutavaid elektrijaamu (eelkõige koostootmisjaamad või teatud tingimustel kondensatsioonielektrijaamad) kasutada taastuvelektri tootmiseks. 3. Tuleb tagada, et Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi raames oleksid kasutusele võetud piisavad meetmed hinnakõikumise stabiliseerimiseks. Selgitus: Komisjoni on teatises välja toonud, et CO2 hinnatõusu mõju on üheksa korda väiksem kui maagaasi hinnatõus. Kuigi kliimapoliitika ei ole energiahindade tõusu peamine põhjustaja, oleme arvamusel, et elektrihindade stabiilsuse tagamiseks on oluline adresseerida ka ELi HKS süsteemi toimimist, mis toimiks samuti leevendusmeetmena. Selles kontekstis on Eesti otsustanud ka võrgutasude kompenseerimise meetme kasuks. Kliimapoliitika on üks tööriistadest, kus liikmesriigid saavad hindade kujundamist päris oluliselt mõjutada, seda läbi ETS-is olevate mehhanismide. Turustabiilsusreserv (edaspidi ka TSR) eesmärk on vähendada ELi HKSis tekkinud turul vabalt ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute ülejääki. Arvestades 2021. aasta olukorda, kui LHÜ hind tõusis ligi 2 korda umbes 30 eurolt 60 euroni, oleks mõistlik üle vaadata direktiivis ette nähtud mehhanismid hinna stabiliseerimiseks ja viia need vastavusse tänase olukorraga. Näiteks saaks Eesti pakkuda välja muudatusettepaneku, et seada lühem ajaraam mille jooksul hinnatõusu arvesse võetakse (senise 6 kuu asemel näiteks 3 kuud). Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Käesolev seletuskiri kinnitati 20.10.21 KOK istungil, 21.10.21 Vabariigi Valitsuse istungil ning 25. oktoobri 2021 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil. EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja …………… 2021 nr Eesti seisukohad erakorralisel 26. oktoobri 2021. a Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud Eesti seisukohad erakorralisel 26. oktoobri 2021. a Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul: 1.1. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut tagada vähekindlustatud isikute toimetulek kõrgete energiahindade tingimustes. Eesti ei pea vajalikuks Euroopa Liidu kehtiva elektrituru mudeli reformimist kriisi leevendamise meetmena. Oleme arvamusel, et energiavarustuskindluse parandamiseks ja energiaturgude hinna stabiliseerimiseks on vaja kiirendada uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamist, mis aitaks tulevikus vältida hüppelist hinnatõusu. 1.2. Energiaturgudel hinnastabiilsuse tagamiseks ja Euroopa Liidu importkütustest sõltuvuse vähendamiseks on tähtis arendada kodumaiselt toodetud taastuvenergiat. Tuleb kiirendada suuremahulise tuuleenergia tootmisvõimekuse arendamist ning kindlustada ka säästlikkuse kriteeriumidele vastava biomassi kasutamise energia tootmiseks. 1.3. Tuleb tagada, et Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi raames oleksid kasutusele piisavad võetud meetmed hinnakõikumise stabiliseerimiseks. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel