Saatja: Siim Umbleja <
[email protected]>
Saadetud: 19.10.2021 12:51
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: Energiasisendite hinnatõusust
Tere
Edastan Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kirja.
Loodan, et kiri jõuab adressaadini ning vajadusel oleme valmis
täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
Siim Umbleja
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
M ajandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Rahandusministeerium
[email protected] 1 9 . 10 .202 1 nr 23 Lõpptarbija e nergiahindade kallinemisest Lugupeetud ministrid Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühing esindab energeetikaettevõtteid, mis tegutsevad kaugkütte ja elektrienergia valdkonnas . Eesti kaugküttesüsteemides on peamiseks sisendiks kohalikud biomassil põhinevad kütused ning heitsoojus, kuid tipukütusena kasutatakse kõigis asulates/võrkudes ka teisi kütuseid ning seda just talveperioodil . Samuti on kõigi süsteemide käitamiseks vajalik elekter. Kaugkütteteenuse hind on siiani olnud konkurentsivõimeline ning soodne tänu tehtud investeeringutele soojustorustikesse ja kaugküttejaamadesse. Suur abi on olnud riiklikust renoveerimisprogrammis t . Siiski on m eie statistika järgi Eesti renoveerimata veel vähemalt 547 km kaugküttevõrku (ca 36,4% ) ning mitmed katlamajad ootavad üleminekut taastuvatele kütustele. Viimastel kuudel on aga ülikiirelt kerkinud elektri, gaasi ja teiste energiakandjate hinnad , mis omakorda o n sisendiks kaugkütteteenusele - paljudes piirkondades vähem , aga mitmetes piirkondades märgiliselt . Suureneb ka surve kohaliku biomassi hinnatõusule. Ühingu statistika järgi kasutati 2020 aastal kaugküttesoojuse tootmiseks ca 30% ulatuses hinnasurve all olevaid fossiilseid kütuseid . T aastuvate kütuste osakaal oli ca 5 8% ja heitsoojuse osakaal ca 12% . Eelnimetatud sisenditest on n äiteks elekter aasta alguse ga võrreldes kallinenud rohkem kui 1 0 0% ning gaas rohkem kui 400% . Samuti tekitab meis muret suuremahuline, ebaefektiivne puiduhakke kasutamine Narva kateldes, mis juba on täna toonud kaasa hüppelise nõudluse kasvu, avaldab survet hinnatõusuks ning mõjutab enamikku Eesti kaugkütte tarbijaid . V iimasel nädalal on meedia st kõlanud mitmeid sõnumeid, et valitsuses otsitakse lahendusi ülemääras te hindade kompenseerimiseks elektri ja gaasi lõpp tarbijatele. Juhime tähelepanu, et õiglase konkurentsi olukorra säilitamiseks vajavad lähiajal tähelepanu ka kõik kaugkütteteenus e tarbijad . Enimmõjutatud võrkudes võivad lõpptarbija hinnad kujuneda vähemalt 2 korda kõrgemaks võrreldes eelmise küttehooaja hindadega. Põhjuseks siis eelmärgitud energiasisendite k allinemine. Kui vaadata konkurentsiameti 2021 hinnakooskõlastuste andmebaasi ( https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/soojus/hindade-kooskolastamine ), siis juba septembri seisuga on päris mitmes kaugküttepiirkonnas lõpptarbija hinnad käibemaksuta rohkem kui 100 eurot MWh kohta . Isegi kui loota, et talv tuleb tavapärane, võib kodusoojuse le kuluv summa viia sell iste piirkondade l õpptarbijad energiavaesusesse, kuna tõenäoliselt jätkab gaasi hind talvekuudel tõusu . T ul emuseks on elanikkonna võimetus arveid tasuda ning kõik sellega kaasnevad menetlused - eesliinile satuvad just korteriühistud , kui peami s ed kaugkütte tarbijad . Makseraskused võivad tekkida ka vaesuspiiri lähedal olevatel inimestel ning võlgnevused kanduvad omakorda edasi kogu korteriühistule . Eelnevaga seoses teeme järgnevad ettepaneku d : 1. A naloogselt elektri ja gaasi hinnatõusu leevendamise meetmetele leida võimalused, et kompenseerida küttehooaja 2021/2022 hinnatõusu mõju kõigile kaugküttetarbijatele neis piirkondades, kus hinnatõusu dünaamika on olnud erakordselt suur või soojuse ühikhind ületab teatava taseme, mille on tinginud erakordselt kallinenud energiasisendid. Energiaettevõtted on valmis kaasa mõtlema tõhusa tehnilise lahenduse korraldamisel . 2. Vähendada 2021/2022 küttehooajal energiakandjate le (gaas, elekter, kütteõli, soojus jne) rakendatavat käibemaksu . 3 . Vältimaks tekkinud olukorra kordumist, l eida võimalused uue EL struktuurivahendite programmperioodi käivitamise oluliseks kiirendamiseks . Meile teadaolevalt ei ole 2021 aastal ettenähtud taotlusvoorusi d projektide elluviimiseks, mis soojusenergeetikas vähendavad sõltuvust fossiilsetest kütustest ja parandavad energiatõhusust . Samuti teeme ettepaneku täiendava te vahend ite suunamiseks energiasäästutöödeks kaugkütte võrkudes ning taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuks soojus e tootmise s (nt CO 2 müügitulud, käibemaksu ülelaekumine) . Oluline on alustada kohe ja pingutada , et juba kevadel oleks energiaettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel võimalus esitada projekte kaugküttesüsteemide kaasajastamise ks ning valmistuda järgnevateks küttehooaegadeks . Vajadusel oleme valmis omi seisukohti selgitama . Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja tegevjuht
[email protected] 516 59 43