Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 16.09.2021 nr 13-2/2021/5439-1
Suur-Ameerika tn 1
10122 Tallinn Meie: 15.10.2021 nr 17-2/21-11695-002
Harju maakond
Internetiühendus Eestis, hinnad ja
konkurents
Austatud härra Minister
Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poole küsimustega,
mis puudutavad 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse hinda Eestis. Tõite oma
pöördumises välja, et kui Eesti on kiirustega 100 Mbit/s ja 500 Mbit/s internetiühenduse
hindade võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega hinnaskaalal pigem allapoole keskmist ning
kiirusega 300 Mbit/s internetiühenduse osas keskmike seas, siis 1000 Mbit/s kiirusega
internetiühenduse korral on Eesti hinnatase teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes
kõige kallim. Avaldate muret, et sedavõrd kõrge hinnatase võib pärssida Eesti majanduse
konkurentsivõimet laiemas plaanis.
TTJA analüüsis Teie poolt tõstatatud küsimusi ning esitab nendele alljärgnevad vastused:
1. Kas 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse sedavõrd kõrge hind võrreldes teiste Euroopa
Liidu riikidega on põhjustatud konkurentsitõrkest?
Nagu Te oma pöördumises välja tõite, on Eestis sideettevõtjate poolt pakutava 1000 Mbit/s
allalaadimiskiirusega internetiühenduse teenuse hind üks kõrgemaid Euroopas (70-100 eurot),
kuid TTJA hinnangul ei pruugi see olla tingitud konkurentsi tõrkest.
Eestis tarbib üle 100 Mbit/s ja kõrgema allalaadimis kiirusega andmesidet üle 24% (2021 I pa
seisuga) kõigist Eesti andmeside äri- ja eratarbijatest. Allalaadimiskiirustel 100 Mbit/s – 500
Mbit/s on Eesti hinnad võrreldavad Euroopa keskmiste hindadega. 100 Mbit/s ühendus, mis
on täiesti piisav enamike perede jaoks, on meil Euroopa soodsaimate riikide kolmandiku seas.
Andmesideteenused allalaadimiskiirusega 1000 Mbit/s on kallimad kui Euroopas keskmiselt,
kuid see on tingitud pigem asjaolust, et nõudlus vastava teenuse vastu on minimaalne - alla
0,01% tarbijatest. Valdav osa tarbijatest ei tunneta täna, et nad vajaksid 1000 Mbit/s ühendust,
sest sellest madalama kiirusega ja oluliselt soodsamad teenused rahuldavad nende vajaduse.
Internetisisu tarbimise kogemus ei muutu palju sellest, kas kasutada nt 300 Mbit/s või 1000
Mbit/s ühendust, sest sisu välja andvad teenused ei suuda enamus sellise kiirusega
andmevoogu tarbijatele korraga niikuinii väljastada.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
100 Mbit/s maksab 27 eurot kuus ja see on Euroopa kolmandiku soodsaimate seas.
300 Mbit/s maksab 34 eurot kuus ja see on Euroopa keskmine.
500 Mbit/s maksab 39 eurot kuus ja see on alla Euroopa keskmise.
Seega 1000 Mbit/s internetiühenduse kõrgem hind ei ole TTJA hinnangul sisuline probleem,
mille tõttu jääks inimestel kvaliteetne internet kättesaamatuks ja osalemine e-maailmas
piiratuks. Ülikiire internetiühenduse hind ei pärsi Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Sisuline probleem on pigem see, kas väljaspool tiheasustuse piirkondi kiire internet üleüldse
jõuab kõigi soovijateni. Näiteks maapiirkondades ei jõua tarbijateni kvaliteetne kiire
(allalaadimiskiirusega 30 Mbit/s ja 100 Mbit/s) internetiühendus, kuid selle olukorra
leevendamiseks rajatakse riigi toega nn operaatorineutraalseid andmesidevõrke
piirkondadesse, kuhu sideettevõtted ise ei soovi investeerida või teenust osutama minna. See
on õige suund, mida jätkata.
Konkurentsi mõttes võib üldistatuna jagada Eesti kolme kategooriasse:
1. Tiheasustusega piirkondades (nt kortermajad) – trepikodades on 2-3 paralleelset eri
sideettevõtete võrku ja kliente jagub kõigile ettevõtetele.
2. Natuke hõredama asustusega piirkondades – hea kui mõni sideettevõte on sinna
investeerinud ja võrgu rajanud.
3. Linnalähedastes ja maapiirkondades – fikseeritud sidevõrk tihti puudub ja tarbijad
peavad kasutama mobiilset püsiühendust või muid raadiolahendusi. Ehk teisisõnu:
meil on veel tükk tühja kiire kaabelinternetita maad, kus kliendid ootavad teenust.
Miks aga sideettevõte seda turgu ei hõiva? Sest Eesti on siiski väga hõredalt asustatud
ja võrgu investeeringu kulud hajaasustuse tingimustes, kus iga kliendini on pikk maa,
on paljuski niivõrd suured, et täna turul oleva internetiühenduse kuutasuga ei ole neid
võimalik mõistlikult tagasi teenida. Riigi jaoks on kiire interneti areng oluline ka
hõreasustuse tingimustes ja neis piirkondades riik toetab võrkude arengut.
Jaehinnad kujunevad turul tegutsevate ettevõtete vahelise konkurentsi raames ja TTJA ei
sekku jaehindade hinnakujundusse. Kõigi ettevõtjate hinnad 1000 Mbit/s teenuse osutamiseks
on samas suurusjärgus. Seega ei ole sellise kiirusega andmesideteenuse vastu tarbijate poolset
suurt nõudlust, mis sunniks või soodustaks ettevõtjate poolset teenusehinna langetamist.
Hindade rahvusvahelisel võrdlemisel tuleb arvestada ka teenuse kvaliteeti, mis tihtilugu
jäetakse kõrvale. Mõnede riikide sideettevõtted lisavad oma kiire interneti tingimustesse sätte,
et reklaamitud kiirus on maksimaalne, mida heal juhul on võimalik saada, garanteeritud kiirus
võib jääda sellest isegi 10 korda väiksemaks ning see võimaldab osutada teenuseid tunduvalt
madalama hinnaga.
2. Kas riigil on võimalik ja kui siis milliste regulatiivsete mehhanismidega seda hinda
mõjutada?
Kokkuvõtlikult võib öelda, et eeldatavasti langeb 1000 Mbit/s internetiühenudse jaehind
iseenesest, kui tarbijatel tekib reaalne vajadus ülimahuka internetisisu tarbimiseks. Siis tekib
turul suurem nõudluse pool kui see on täna ja konkurendid asuvad selle kiirusega teenuse
tarbijaskonna eest võitlema. Täna on turul sarnane võitlus tarbija eest kiiruse 100-500 Mbit/s
segmendis (mis rahuldab pea kõigi kasutajate tänased vajadused) ning näeme, et hinnad
mõistlikud.
2
Erandkorras saab riik mõjutada era- ja ärikliendi 1000 Mbit/s internetiühenduse jaehindasid
järgmiste regulatiivsete mehhanismidega:
1. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) ptk 5 (§ 50 – 53) alusel on TTJA-l võimalik
reguleerida internetiühenduse jaeteenuste sisendiks olevate märkimisväärse turujõuga
ettevõtja hulgiteenustele juurdepääsu ja nende hulgihindasid. Mida madalamad on sisendiks
olevate hulgiteenuste hinnad, seda suurem on võimalus ka madalateks jaeteenuste hindadeks.
Peamisteks sellisteks hulgitasandi sisenditeks on juurdepääs kaablikanalisatsioonile,
juurdepääs kliendiliinile ja juurdepääs lairiba hulgiühendustele. Eestis on
TTJA otsustega reguleeritud juurdepääs märkimisväärse turujõuga sideettevõtja (Telia Eesti
AS) kaablikanalisatsioonile, kliendiliinidele ja lairiba hulgiühendustele. Kõige aktiivsemalt
kasutavad teised sideettevõtjad Telia Eesti AS-i kaablikanalisatsioonile juurdepääsu.
Kliendiliinile ja lairiba hulgiühendustele juurdepääsu kasutatakse väga vähesel määral. Telia
Eesti AS reguleeritavate hulgiteenuste hindade osas on kehtestatud nõue, et need peavad
olema kulupõhised ja tohi sisaldada ülemäärast kasumit. Sellisele regulatsioonile on
heakskiidu andnud ka Euroopa Komisjon (edaspidi EK).
Tänased arvutused näitavad, et hulgitasandi hinnad võimaldavad alternatiivsel ja efektiivselt
töötaval operaatoril kiire interneti pakkumises jaetasandil konkureerida.
2. ESS ptk 5 (§ 54) alusel on TTJA-l võimalik kehtestada kohustusi ka jaeturul
märkimisväärse turujõuga ettevõtja internetiühenduste jaehindadele juhul, kui jaeteenuste
turul ei toimi konkurents ja ka eelneva hulgiteenuste regulatsiooniga (vt punkt 1) ei ole
suudetud saavutada jaeturul tõhusat konkurentsi. Sellist jaeturu kohustust ei ole siiani üheski
Euroopa Liidu liikmesriigis rakendatud, kuna üldjuhul saab jaeturu konkurentsiprobleemid
lahendada hulgituru regulatsiooniga. Teoreetiliselt võiks sellist kohustust rakendada eelkõige
juhul, kui riigis oleks ainult üks sideettevõtja ehk eksisteerib täiuslik monopol ja puuduks
igasugune konkurents internetiühenduse jaeteenuste vahel. Eestis jagunevad püsivõrgu
erakliendi lairibaühendused praegu peamiselt kolme suurema ning kümnete väiksemate
sideettevõtjate vahel. Seega puudub Eesti jaeturul täiuslik monopol ja tänases olukorras on
raske põhjendada riigi poolt vabasse turgu sekkuva meetme kasutamist. Lisame, et sellise
jaehinna regulatsiooni rakendamine on võimalik ainult EK heakskiidul.
3. ESS ptk 5 (§ 55) alusel on TTJA-l võimalik kehtestada vertikaalselt integreeritud
märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kohustuse anda hulgiteenuste osutamise tegevused üle
sõltumatule majandusüksusele (funktsioonipõhine eraldamine), kui eelneva hulgiteenuste
regulatsiooniga (vt punkt 1) ei ole suudetud saavutada jaeturul tõhusat konkurentsi ning
hulgiteenustega seoses on tuvastatud püsivad ja märkimisväärsed konkurentsiprobleemid või
turutõrked. Selle rakendamisele peaks eelnema põhjalik analüüs, mis tooks välja need
hulgiteenustega seotud püsivad ja märkimisväärsed konkurentsiprobleemid, mida praegu
kehtiv hulgiteenuste regulatsioon (vt punkt 1) ei suuda lahendada ja mida funktsionaalne
eraldamine suudaks. Hulgiteenuste turgude analüüside raames TTJA-le esitatud
konkurentsiprobleemid on seotud suures osas pigem Telia Eesti AS kaablikanalisatsioonile
mitte-diskrimineeriva juurdepääsu võimaldamisega ja vaba mahu tekitamisega (vanade ja
mittekasutavate kaablite eemaldamine ja amortiseerunud torude remont, paigalduskohtade
mõõtmete vastamine tänapäevastele kaablitele), mitte vastava hulgiteenuse hindadega. Neid
saab lahendada vastavate kohustuste tugevdamisega hulgituru regulatsiooni raames (vt punkt
1). Seega praegu puuduvad olulised konkurentsiprobleemid, mis annaksid piisavalt põhjuseid
rakendada funktsionaalse eraldamise regulatsiooni. Funktsionaalse eraldamise regulatsiooni
rakendamine on võimalik ainult EK heakskiidul.
3
3. Kuivõrd asjakohane on rakendada antud juhul sideettevõtja(te) funktsioonipõhist eraldamist
ning kas see meede võiks suurendada konkurentsi internetiühenduse teenuse pakkumisel?
Sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meetme rakendamine võib avaldada mingil määral
mõju hulgiteenuste osutamisele sh. hulgiteenuse hindadele konkreetses riigis, kuid
hulgihindade muutumine ei pruugi edasi kanduda jaeteenuseid osutavate sideettevõtjate
jaeteenuse hindadesse. Kuna jaeteenuste hinnad kujunevad vabaturu raames.
Kehtiva ESS alusel saab sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meedet rakendada ainult
siis kuid muud regulatiivsed meetmed turul ei toimi vastavalt §-le 55 nagu on mainitud
eelmises punktis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt saab sideettevõtjale funktsionaalset
eraldamise meedet rakendada ainult Euroopa Komisjoni nõusolekul. Samaväärne regulatsioon
on sätestatud ka ESS muutmise eelnõu §-s 55.
Lähtuvalt EK konsulteerimiseks esitatud Eesti elektroonilise side turu analüüside kohta EK
poolt esitatud kommentaaridest, liigub Eesti elektroonilise side turg pigem vaba konkurentsi
poole. EK soovitab kaaluda võimalust mõnede side hulgiturgude täielikku või osalist
dereguleerimist.
Euroopas on sideettevõtja funktsionaalset eraldamist rakendatud ainult ühes riigis,
Suurbritannias. British Telecomile rakendati funktsionaalset eraldamise meetme 90. aastate
keskpaigas ja seda enne Euroopa Liidu ühtse regulatsiooni rakendamist. Teistes Euroopa
riikides ei ole ühelegi sideettevõtjale rakendatud funktsionaalset eraldamise meedet. Kuna
selle meetme rakendamine nõuab riigilt suuri ressursi kulusid (nii inim-, aja- kui rahalisi
ressursse).
Vajadusel oleme nõus andma täiendavaid selgitusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektor
Rivo Mets +372 667 2021
[email protected]
4
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 16.09.2021 nr 13-2/2021/5439-1
Suur-Ameerika tn 1
10122 Tallinn Meie: 15.10.2021 nr 17-2/21-11695-002
Harju maakond
Internetiühendus Eestis, hinnad ja
konkurents
Austatud härra Minister
Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poole küsimustega,
mis puudutavad 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse hinda Eestis. Tõite oma
pöördumises välja, et kui Eesti on kiirustega 100 Mbit/s ja 500 Mbit/s internetiühenduse
hindade võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega hinnaskaalal pigem allapoole keskmist ning
kiirusega 300 Mbit/s internetiühenduse osas keskmike seas, siis 1000 Mbit/s kiirusega
internetiühenduse korral on Eesti hinnatase teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes
kõige kallim. Avaldate muret, et sedavõrd kõrge hinnatase võib pärssida Eesti majanduse
konkurentsivõimet laiemas plaanis.
TTJA analüüsis Teie poolt tõstatatud küsimusi ning esitab nendele alljärgnevad vastused:
1. Kas 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse sedavõrd kõrge hind võrreldes teiste Euroopa
Liidu riikidega on põhjustatud konkurentsitõrkest?
Nagu Te oma pöördumises välja tõite, on Eestis sideettevõtjate poolt pakutava 1000 Mbit/s
allalaadimiskiirusega internetiühenduse teenuse hind üks kõrgemaid Euroopas (70-100 eurot),
kuid TTJA hinnangul ei pruugi see olla tingitud konkurentsi tõrkest.
Eestis tarbib üle 100 Mbit/s ja kõrgema allalaadimis kiirusega andmesidet üle 24% (2021 I pa
seisuga) kõigist Eesti andmeside äri- ja eratarbijatest. Allalaadimiskiirustel 100 Mbit/s – 500
Mbit/s on Eesti hinnad võrreldavad Euroopa keskmiste hindadega. 100 Mbit/s ühendus, mis
on täiesti piisav enamike perede jaoks, on meil Euroopa soodsaimate riikide kolmandiku seas.
Andmesideteenused allalaadimiskiirusega 1000 Mbit/s on kallimad kui Euroopas keskmiselt,
kuid see on tingitud pigem asjaolust, et nõudlus vastava teenuse vastu on minimaalne - alla
0,01% tarbijatest. Valdav osa tarbijatest ei tunneta täna, et nad vajaksid 1000 Mbit/s ühendust,
sest sellest madalama kiirusega ja oluliselt soodsamad teenused rahuldavad nende vajaduse.
Internetisisu tarbimise kogemus ei muutu palju sellest, kas kasutada nt 300 Mbit/s või 1000
Mbit/s ühendust, sest sisu välja andvad teenused ei suuda enamus sellise kiirusega
andmevoogu tarbijatele korraga niikuinii väljastada.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
100 Mbit/s maksab 27 eurot kuus ja see on Euroopa kolmandiku soodsaimate seas.
300 Mbit/s maksab 34 eurot kuus ja see on Euroopa keskmine.
500 Mbit/s maksab 39 eurot kuus ja see on alla Euroopa keskmise.
Seega 1000 Mbit/s internetiühenduse kõrgem hind ei ole TTJA hinnangul sisuline probleem,
mille tõttu jääks inimestel kvaliteetne internet kättesaamatuks ja osalemine e-maailmas
piiratuks. Ülikiire internetiühenduse hind ei pärsi Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Sisuline probleem on pigem see, kas väljaspool tiheasustuse piirkondi kiire internet üleüldse
jõuab kõigi soovijateni. Näiteks maapiirkondades ei jõua tarbijateni kvaliteetne kiire
(allalaadimiskiirusega 30 Mbit/s ja 100 Mbit/s) internetiühendus, kuid selle olukorra
leevendamiseks rajatakse riigi toega nn operaatorineutraalseid andmesidevõrke
piirkondadesse, kuhu sideettevõtted ise ei soovi investeerida või teenust osutama minna. See
on õige suund, mida jätkata.
Konkurentsi mõttes võib üldistatuna jagada Eesti kolme kategooriasse:
1. Tiheasustusega piirkondades (nt kortermajad) – trepikodades on 2-3 paralleelset eri
sideettevõtete võrku ja kliente jagub kõigile ettevõtetele.
2. Natuke hõredama asustusega piirkondades – hea kui mõni sideettevõte on sinna
investeerinud ja võrgu rajanud.
3. Linnalähedastes ja maapiirkondades – fikseeritud sidevõrk tihti puudub ja tarbijad
peavad kasutama mobiilset püsiühendust või muid raadiolahendusi. Ehk teisisõnu:
meil on veel tükk tühja kiire kaabelinternetita maad, kus kliendid ootavad teenust.
Miks aga sideettevõte seda turgu ei hõiva? Sest Eesti on siiski väga hõredalt asustatud
ja võrgu investeeringu kulud hajaasustuse tingimustes, kus iga kliendini on pikk maa,
on paljuski niivõrd suured, et täna turul oleva internetiühenduse kuutasuga ei ole neid
võimalik mõistlikult tagasi teenida. Riigi jaoks on kiire interneti areng oluline ka
hõreasustuse tingimustes ja neis piirkondades riik toetab võrkude arengut.
Jaehinnad kujunevad turul tegutsevate ettevõtete vahelise konkurentsi raames ja TTJA ei
sekku jaehindade hinnakujundusse. Kõigi ettevõtjate hinnad 1000 Mbit/s teenuse osutamiseks
on samas suurusjärgus. Seega ei ole sellise kiirusega andmesideteenuse vastu tarbijate poolset
suurt nõudlust, mis sunniks või soodustaks ettevõtjate poolset teenusehinna langetamist.
Hindade rahvusvahelisel võrdlemisel tuleb arvestada ka teenuse kvaliteeti, mis tihtilugu
jäetakse kõrvale. Mõnede riikide sideettevõtted lisavad oma kiire interneti tingimustesse sätte,
et reklaamitud kiirus on maksimaalne, mida heal juhul on võimalik saada, garanteeritud kiirus
võib jääda sellest isegi 10 korda väiksemaks ning see võimaldab osutada teenuseid tunduvalt
madalama hinnaga.
2. Kas riigil on võimalik ja kui siis milliste regulatiivsete mehhanismidega seda hinda
mõjutada?
Kokkuvõtlikult võib öelda, et eeldatavasti langeb 1000 Mbit/s internetiühenudse jaehind
iseenesest, kui tarbijatel tekib reaalne vajadus ülimahuka internetisisu tarbimiseks. Siis tekib
turul suurem nõudluse pool kui see on täna ja konkurendid asuvad selle kiirusega teenuse
tarbijaskonna eest võitlema. Täna on turul sarnane võitlus tarbija eest kiiruse 100-500 Mbit/s
segmendis (mis rahuldab pea kõigi kasutajate tänased vajadused) ning näeme, et hinnad
mõistlikud.
2
Erandkorras saab riik mõjutada era- ja ärikliendi 1000 Mbit/s internetiühenduse jaehindasid
järgmiste regulatiivsete mehhanismidega:
1. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) ptk 5 (§ 50 – 53) alusel on TTJA-l võimalik
reguleerida internetiühenduse jaeteenuste sisendiks olevate märkimisväärse turujõuga
ettevõtja hulgiteenustele juurdepääsu ja nende hulgihindasid. Mida madalamad on sisendiks
olevate hulgiteenuste hinnad, seda suurem on võimalus ka madalateks jaeteenuste hindadeks.
Peamisteks sellisteks hulgitasandi sisenditeks on juurdepääs kaablikanalisatsioonile,
juurdepääs kliendiliinile ja juurdepääs lairiba hulgiühendustele. Eestis on
TTJA otsustega reguleeritud juurdepääs märkimisväärse turujõuga sideettevõtja (Telia Eesti
AS) kaablikanalisatsioonile, kliendiliinidele ja lairiba hulgiühendustele. Kõige aktiivsemalt
kasutavad teised sideettevõtjad Telia Eesti AS-i kaablikanalisatsioonile juurdepääsu.
Kliendiliinile ja lairiba hulgiühendustele juurdepääsu kasutatakse väga vähesel määral. Telia
Eesti AS reguleeritavate hulgiteenuste hindade osas on kehtestatud nõue, et need peavad
olema kulupõhised ja tohi sisaldada ülemäärast kasumit. Sellisele regulatsioonile on
heakskiidu andnud ka Euroopa Komisjon (edaspidi EK).
Tänased arvutused näitavad, et hulgitasandi hinnad võimaldavad alternatiivsel ja efektiivselt
töötaval operaatoril kiire interneti pakkumises jaetasandil konkureerida.
2. ESS ptk 5 (§ 54) alusel on TTJA-l võimalik kehtestada kohustusi ka jaeturul
märkimisväärse turujõuga ettevõtja internetiühenduste jaehindadele juhul, kui jaeteenuste
turul ei toimi konkurents ja ka eelneva hulgiteenuste regulatsiooniga (vt punkt 1) ei ole
suudetud saavutada jaeturul tõhusat konkurentsi. Sellist jaeturu kohustust ei ole siiani üheski
Euroopa Liidu liikmesriigis rakendatud, kuna üldjuhul saab jaeturu konkurentsiprobleemid
lahendada hulgituru regulatsiooniga. Teoreetiliselt võiks sellist kohustust rakendada eelkõige
juhul, kui riigis oleks ainult üks sideettevõtja ehk eksisteerib täiuslik monopol ja puuduks
igasugune konkurents internetiühenduse jaeteenuste vahel. Eestis jagunevad püsivõrgu
erakliendi lairibaühendused praegu peamiselt kolme suurema ning kümnete väiksemate
sideettevõtjate vahel. Seega puudub Eesti jaeturul täiuslik monopol ja tänases olukorras on
raske põhjendada riigi poolt vabasse turgu sekkuva meetme kasutamist. Lisame, et sellise
jaehinna regulatsiooni rakendamine on võimalik ainult EK heakskiidul.
3. ESS ptk 5 (§ 55) alusel on TTJA-l võimalik kehtestada vertikaalselt integreeritud
märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kohustuse anda hulgiteenuste osutamise tegevused üle
sõltumatule majandusüksusele (funktsioonipõhine eraldamine), kui eelneva hulgiteenuste
regulatsiooniga (vt punkt 1) ei ole suudetud saavutada jaeturul tõhusat konkurentsi ning
hulgiteenustega seoses on tuvastatud püsivad ja märkimisväärsed konkurentsiprobleemid või
turutõrked. Selle rakendamisele peaks eelnema põhjalik analüüs, mis tooks välja need
hulgiteenustega seotud püsivad ja märkimisväärsed konkurentsiprobleemid, mida praegu
kehtiv hulgiteenuste regulatsioon (vt punkt 1) ei suuda lahendada ja mida funktsionaalne
eraldamine suudaks. Hulgiteenuste turgude analüüside raames TTJA-le esitatud
konkurentsiprobleemid on seotud suures osas pigem Telia Eesti AS kaablikanalisatsioonile
mitte-diskrimineeriva juurdepääsu võimaldamisega ja vaba mahu tekitamisega (vanade ja
mittekasutavate kaablite eemaldamine ja amortiseerunud torude remont, paigalduskohtade
mõõtmete vastamine tänapäevastele kaablitele), mitte vastava hulgiteenuse hindadega. Neid
saab lahendada vastavate kohustuste tugevdamisega hulgituru regulatsiooni raames (vt punkt
1). Seega praegu puuduvad olulised konkurentsiprobleemid, mis annaksid piisavalt põhjuseid
rakendada funktsionaalse eraldamise regulatsiooni. Funktsionaalse eraldamise regulatsiooni
rakendamine on võimalik ainult EK heakskiidul.
3
3. Kuivõrd asjakohane on rakendada antud juhul sideettevõtja(te) funktsioonipõhist eraldamist
ning kas see meede võiks suurendada konkurentsi internetiühenduse teenuse pakkumisel?
Sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meetme rakendamine võib avaldada mingil määral
mõju hulgiteenuste osutamisele sh. hulgiteenuse hindadele konkreetses riigis, kuid
hulgihindade muutumine ei pruugi edasi kanduda jaeteenuseid osutavate sideettevõtjate
jaeteenuse hindadesse. Kuna jaeteenuste hinnad kujunevad vabaturu raames.
Kehtiva ESS alusel saab sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meedet rakendada ainult
siis kuid muud regulatiivsed meetmed turul ei toimi vastavalt §-le 55 nagu on mainitud
eelmises punktis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt saab sideettevõtjale funktsionaalset
eraldamise meedet rakendada ainult Euroopa Komisjoni nõusolekul. Samaväärne regulatsioon
on sätestatud ka ESS muutmise eelnõu §-s 55.
Lähtuvalt EK konsulteerimiseks esitatud Eesti elektroonilise side turu analüüside kohta EK
poolt esitatud kommentaaridest, liigub Eesti elektroonilise side turg pigem vaba konkurentsi
poole. EK soovitab kaaluda võimalust mõnede side hulgiturgude täielikku või osalist
dereguleerimist.
Euroopas on sideettevõtja funktsionaalset eraldamist rakendatud ainult ühes riigis,
Suurbritannias. British Telecomile rakendati funktsionaalset eraldamise meetme 90. aastate
keskpaigas ja seda enne Euroopa Liidu ühtse regulatsiooni rakendamist. Teistes Euroopa
riikides ei ole ühelegi sideettevõtjale rakendatud funktsionaalset eraldamise meedet. Kuna
selle meetme rakendamine nõuab riigilt suuri ressursi kulusid (nii inim-, aja- kui rahalisi
ressursse).
Vajadusel oleme nõus andma täiendavaid selgitusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektor
Rivo Mets +372 667 2021
[email protected]
4