dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. oktoober 2021
Viit
13-2/2021/5439-2
Registreeritud
19. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/2021
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎kiri_digiallkirjaga_17-2_21-11695-002.asice336 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_17-2_21-11695-002.pdf347 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 16.09.2021 nr 13-2/2021/5439-1 Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn Meie: 15.10.2021 nr 17-2/21-11695-002 Harju maakond Internetiühendus Eestis, hinnad ja konkurents Austatud härra Minister Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poole küsimustega, mis puudutavad 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse hinda Eestis. Tõite oma pöördumises välja, et kui Eesti on kiirustega 100 Mbit/s ja 500 Mbit/s internetiühenduse hindade võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega hinnaskaalal pigem allapoole keskmist ning kiirusega 300 Mbit/s internetiühenduse osas keskmike seas, siis 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse korral on Eesti hinnatase teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes kõige kallim. Avaldate muret, et sedavõrd kõrge hinnatase võib pärssida Eesti majanduse konkurentsivõimet laiemas plaanis. TTJA analüüsis Teie poolt tõstatatud küsimusi ning esitab nendele alljärgnevad vastused: 1. Kas 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse sedavõrd kõrge hind võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on põhjustatud konkurentsitõrkest? Nagu Te oma pöördumises välja tõite, on Eestis sideettevõtjate poolt pakutava 1000 Mbit/s allalaadimiskiirusega internetiühenduse teenuse hind üks kõrgemaid Euroopas (70-100 eurot), kuid TTJA hinnangul ei pruugi see olla tingitud konkurentsi tõrkest. Eestis tarbib üle 100 Mbit/s ja kõrgema allalaadimis kiirusega andmesidet üle 24% (2021 I pa seisuga) kõigist Eesti andmeside äri- ja eratarbijatest. Allalaadimiskiirustel 100 Mbit/s – 500 Mbit/s on Eesti hinnad võrreldavad Euroopa keskmiste hindadega. 100 Mbit/s ühendus, mis on täiesti piisav enamike perede jaoks, on meil Euroopa soodsaimate riikide kolmandiku seas. Andmesideteenused allalaadimiskiirusega 1000 Mbit/s on kallimad kui Euroopas keskmiselt, kuid see on tingitud pigem asjaolust, et nõudlus vastava teenuse vastu on minimaalne - alla 0,01% tarbijatest. Valdav osa tarbijatest ei tunneta täna, et nad vajaksid 1000 Mbit/s ühendust, sest sellest madalama kiirusega ja oluliselt soodsamad teenused rahuldavad nende vajaduse. Internetisisu tarbimise kogemus ei muutu palju sellest, kas kasutada nt 300 Mbit/s või 1000 Mbit/s ühendust, sest sisu välja andvad teenused ei suuda enamus sellise kiirusega andmevoogu tarbijatele korraga niikuinii väljastada. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 100 Mbit/s maksab 27 eurot kuus ja see on Euroopa kolmandiku soodsaimate seas. 300 Mbit/s maksab 34 eurot kuus ja see on Euroopa keskmine. 500 Mbit/s maksab 39 eurot kuus ja see on alla Euroopa keskmise. Seega 1000 Mbit/s internetiühenduse kõrgem hind ei ole TTJA hinnangul sisuline probleem, mille tõttu jääks inimestel kvaliteetne internet kättesaamatuks ja osalemine e-maailmas piiratuks. Ülikiire internetiühenduse hind ei pärsi Eesti majanduse konkurentsivõimet. Sisuline probleem on pigem see, kas väljaspool tiheasustuse piirkondi kiire internet üleüldse jõuab kõigi soovijateni. Näiteks maapiirkondades ei jõua tarbijateni kvaliteetne kiire (allalaadimiskiirusega 30 Mbit/s ja 100 Mbit/s) internetiühendus, kuid selle olukorra leevendamiseks rajatakse riigi toega nn operaatorineutraalseid andmesidevõrke piirkondadesse, kuhu sideettevõtted ise ei soovi investeerida või teenust osutama minna. See on õige suund, mida jätkata. Konkurentsi mõttes võib üldistatuna jagada Eesti kolme kategooriasse: 1. Tiheasustusega piirkondades (nt kortermajad) – trepikodades on 2-3 paralleelset eri sideettevõtete võrku ja kliente jagub kõigile ettevõtetele. 2. Natuke hõredama asustusega piirkondades – hea kui mõni sideettevõte on sinna investeerinud ja võrgu rajanud. 3. Linnalähedastes ja maapiirkondades – fikseeritud sidevõrk tihti puudub ja tarbijad peavad kasutama mobiilset püsiühendust või muid raadiolahendusi. Ehk teisisõnu: meil on veel tükk tühja kiire kaabelinternetita maad, kus kliendid ootavad teenust. Miks aga sideettevõte seda turgu ei hõiva? Sest Eesti on siiski väga hõredalt asustatud ja võrgu investeeringu kulud hajaasustuse tingimustes, kus iga kliendini on pikk maa, on paljuski niivõrd suured, et täna turul oleva internetiühenduse kuutasuga ei ole neid võimalik mõistlikult tagasi teenida. Riigi jaoks on kiire interneti areng oluline ka hõreasustuse tingimustes ja neis piirkondades riik toetab võrkude arengut. Jaehinnad kujunevad turul tegutsevate ettevõtete vahelise konkurentsi raames ja TTJA ei sekku jaehindade hinnakujundusse. Kõigi ettevõtjate hinnad 1000 Mbit/s teenuse osutamiseks on samas suurusjärgus. Seega ei ole sellise kiirusega andmesideteenuse vastu tarbijate poolset suurt nõudlust, mis sunniks või soodustaks ettevõtjate poolset teenusehinna langetamist. Hindade rahvusvahelisel võrdlemisel tuleb arvestada ka teenuse kvaliteeti, mis tihtilugu jäetakse kõrvale. Mõnede riikide sideettevõtted lisavad oma kiire interneti tingimustesse sätte, et reklaamitud kiirus on maksimaalne, mida heal juhul on võimalik saada, garanteeritud kiirus võib jääda sellest isegi 10 korda väiksemaks ning see võimaldab osutada teenuseid tunduvalt madalama hinnaga. 2. Kas riigil on võimalik ja kui siis milliste regulatiivsete mehhanismidega seda hinda mõjutada? Kokkuvõtlikult võib öelda, et eeldatavasti langeb 1000 Mbit/s internetiühenudse jaehind iseenesest, kui tarbijatel tekib reaalne vajadus ülimahuka internetisisu tarbimiseks. Siis tekib turul suurem nõudluse pool kui see on täna ja konkurendid asuvad selle kiirusega teenuse tarbijaskonna eest võitlema. Täna on turul sarnane võitlus tarbija eest kiiruse 100-500 Mbit/s segmendis (mis rahuldab pea kõigi kasutajate tänased vajadused) ning näeme, et hinnad mõistlikud. 2 Erandkorras saab riik mõjutada era- ja ärikliendi 1000 Mbit/s internetiühenduse jaehindasid järgmiste regulatiivsete mehhanismidega: 1. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) ptk 5 (§ 50 – 53) alusel on TTJA-l võimalik reguleerida internetiühenduse jaeteenuste sisendiks olevate märkimisväärse turujõuga ettevõtja hulgiteenustele juurdepääsu ja nende hulgihindasid. Mida madalamad on sisendiks olevate hulgiteenuste hinnad, seda suurem on võimalus ka madalateks jaeteenuste hindadeks. Peamisteks sellisteks hulgitasandi sisenditeks on juurdepääs kaablikanalisatsioonile, juurdepääs kliendiliinile ja juurdepääs lairiba hulgiühendustele. Eestis on TTJA otsustega reguleeritud juurdepääs märkimisväärse turujõuga sideettevõtja (Telia Eesti AS) kaablikanalisatsioonile, kliendiliinidele ja lairiba hulgiühendustele. Kõige aktiivsemalt kasutavad teised sideettevõtjad Telia Eesti AS-i kaablikanalisatsioonile juurdepääsu. Kliendiliinile ja lairiba hulgiühendustele juurdepääsu kasutatakse väga vähesel määral. Telia Eesti AS reguleeritavate hulgiteenuste hindade osas on kehtestatud nõue, et need peavad olema kulupõhised ja tohi sisaldada ülemäärast kasumit. Sellisele regulatsioonile on heakskiidu andnud ka Euroopa Komisjon (edaspidi EK). Tänased arvutused näitavad, et hulgitasandi hinnad võimaldavad alternatiivsel ja efektiivselt töötaval operaatoril kiire interneti pakkumises jaetasandil konkureerida. 2. ESS ptk 5 (§ 54) alusel on TTJA-l võimalik kehtestada kohustusi ka jaeturul märkimisväärse turujõuga ettevõtja internetiühenduste jaehindadele juhul, kui jaeteenuste turul ei toimi konkurents ja ka eelneva hulgiteenuste regulatsiooniga (vt punkt 1) ei ole suudetud saavutada jaeturul tõhusat konkurentsi. Sellist jaeturu kohustust ei ole siiani üheski Euroopa Liidu liikmesriigis rakendatud, kuna üldjuhul saab jaeturu konkurentsiprobleemid lahendada hulgituru regulatsiooniga. Teoreetiliselt võiks sellist kohustust rakendada eelkõige juhul, kui riigis oleks ainult üks sideettevõtja ehk eksisteerib täiuslik monopol ja puuduks igasugune konkurents internetiühenduse jaeteenuste vahel. Eestis jagunevad püsivõrgu erakliendi lairibaühendused praegu peamiselt kolme suurema ning kümnete väiksemate sideettevõtjate vahel. Seega puudub Eesti jaeturul täiuslik monopol ja tänases olukorras on raske põhjendada riigi poolt vabasse turgu sekkuva meetme kasutamist. Lisame, et sellise jaehinna regulatsiooni rakendamine on võimalik ainult EK heakskiidul. 3. ESS ptk 5 (§ 55) alusel on TTJA-l võimalik kehtestada vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kohustuse anda hulgiteenuste osutamise tegevused üle sõltumatule majandusüksusele (funktsioonipõhine eraldamine), kui eelneva hulgiteenuste regulatsiooniga (vt punkt 1) ei ole suudetud saavutada jaeturul tõhusat konkurentsi ning hulgiteenustega seoses on tuvastatud püsivad ja märkimisväärsed konkurentsiprobleemid või turutõrked. Selle rakendamisele peaks eelnema põhjalik analüüs, mis tooks välja need hulgiteenustega seotud püsivad ja märkimisväärsed konkurentsiprobleemid, mida praegu kehtiv hulgiteenuste regulatsioon (vt punkt 1) ei suuda lahendada ja mida funktsionaalne eraldamine suudaks. Hulgiteenuste turgude analüüside raames TTJA-le esitatud konkurentsiprobleemid on seotud suures osas pigem Telia Eesti AS kaablikanalisatsioonile mitte-diskrimineeriva juurdepääsu võimaldamisega ja vaba mahu tekitamisega (vanade ja mittekasutavate kaablite eemaldamine ja amortiseerunud torude remont, paigalduskohtade mõõtmete vastamine tänapäevastele kaablitele), mitte vastava hulgiteenuse hindadega. Neid saab lahendada vastavate kohustuste tugevdamisega hulgituru regulatsiooni raames (vt punkt 1). Seega praegu puuduvad olulised konkurentsiprobleemid, mis annaksid piisavalt põhjuseid rakendada funktsionaalse eraldamise regulatsiooni. Funktsionaalse eraldamise regulatsiooni rakendamine on võimalik ainult EK heakskiidul. 3 3. Kuivõrd asjakohane on rakendada antud juhul sideettevõtja(te) funktsioonipõhist eraldamist ning kas see meede võiks suurendada konkurentsi internetiühenduse teenuse pakkumisel? Sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meetme rakendamine võib avaldada mingil määral mõju hulgiteenuste osutamisele sh. hulgiteenuse hindadele konkreetses riigis, kuid hulgihindade muutumine ei pruugi edasi kanduda jaeteenuseid osutavate sideettevõtjate jaeteenuse hindadesse. Kuna jaeteenuste hinnad kujunevad vabaturu raames. Kehtiva ESS alusel saab sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meedet rakendada ainult siis kuid muud regulatiivsed meetmed turul ei toimi vastavalt §-le 55 nagu on mainitud eelmises punktis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt saab sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meedet rakendada ainult Euroopa Komisjoni nõusolekul. Samaväärne regulatsioon on sätestatud ka ESS muutmise eelnõu §-s 55. Lähtuvalt EK konsulteerimiseks esitatud Eesti elektroonilise side turu analüüside kohta EK poolt esitatud kommentaaridest, liigub Eesti elektroonilise side turg pigem vaba konkurentsi poole. EK soovitab kaaluda võimalust mõnede side hulgiturgude täielikku või osalist dereguleerimist. Euroopas on sideettevõtja funktsionaalset eraldamist rakendatud ainult ühes riigis, Suurbritannias. British Telecomile rakendati funktsionaalset eraldamise meetme 90. aastate keskpaigas ja seda enne Euroopa Liidu ühtse regulatsiooni rakendamist. Teistes Euroopa riikides ei ole ühelegi sideettevõtjale rakendatud funktsionaalset eraldamise meedet. Kuna selle meetme rakendamine nõuab riigilt suuri ressursi kulusid (nii inim-, aja- kui rahalisi ressursse). Vajadusel oleme nõus andma täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Rivo Mets +372 667 2021 [email protected] 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 16.09.2021 nr 13-2/2021/5439-1 Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn Meie: 15.10.2021 nr 17-2/21-11695-002 Harju maakond Internetiühendus Eestis, hinnad ja konkurents Austatud härra Minister Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poole küsimustega, mis puudutavad 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse hinda Eestis. Tõite oma pöördumises välja, et kui Eesti on kiirustega 100 Mbit/s ja 500 Mbit/s internetiühenduse hindade võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega hinnaskaalal pigem allapoole keskmist ning kiirusega 300 Mbit/s internetiühenduse osas keskmike seas, siis 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse korral on Eesti hinnatase teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes kõige kallim. Avaldate muret, et sedavõrd kõrge hinnatase võib pärssida Eesti majanduse konkurentsivõimet laiemas plaanis. TTJA analüüsis Teie poolt tõstatatud küsimusi ning esitab nendele alljärgnevad vastused: 1. Kas 1000 Mbit/s kiirusega internetiühenduse sedavõrd kõrge hind võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on põhjustatud konkurentsitõrkest? Nagu Te oma pöördumises välja tõite, on Eestis sideettevõtjate poolt pakutava 1000 Mbit/s allalaadimiskiirusega internetiühenduse teenuse hind üks kõrgemaid Euroopas (70-100 eurot), kuid TTJA hinnangul ei pruugi see olla tingitud konkurentsi tõrkest. Eestis tarbib üle 100 Mbit/s ja kõrgema allalaadimis kiirusega andmesidet üle 24% (2021 I pa seisuga) kõigist Eesti andmeside äri- ja eratarbijatest. Allalaadimiskiirustel 100 Mbit/s – 500 Mbit/s on Eesti hinnad võrreldavad Euroopa keskmiste hindadega. 100 Mbit/s ühendus, mis on täiesti piisav enamike perede jaoks, on meil Euroopa soodsaimate riikide kolmandiku seas. Andmesideteenused allalaadimiskiirusega 1000 Mbit/s on kallimad kui Euroopas keskmiselt, kuid see on tingitud pigem asjaolust, et nõudlus vastava teenuse vastu on minimaalne - alla 0,01% tarbijatest. Valdav osa tarbijatest ei tunneta täna, et nad vajaksid 1000 Mbit/s ühendust, sest sellest madalama kiirusega ja oluliselt soodsamad teenused rahuldavad nende vajaduse. Internetisisu tarbimise kogemus ei muutu palju sellest, kas kasutada nt 300 Mbit/s või 1000 Mbit/s ühendust, sest sisu välja andvad teenused ei suuda enamus sellise kiirusega andmevoogu tarbijatele korraga niikuinii väljastada. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 100 Mbit/s maksab 27 eurot kuus ja see on Euroopa kolmandiku soodsaimate seas. 300 Mbit/s maksab 34 eurot kuus ja see on Euroopa keskmine. 500 Mbit/s maksab 39 eurot kuus ja see on alla Euroopa keskmise. Seega 1000 Mbit/s internetiühenduse kõrgem hind ei ole TTJA hinnangul sisuline probleem, mille tõttu jääks inimestel kvaliteetne internet kättesaamatuks ja osalemine e-maailmas piiratuks. Ülikiire internetiühenduse hind ei pärsi Eesti majanduse konkurentsivõimet. Sisuline probleem on pigem see, kas väljaspool tiheasustuse piirkondi kiire internet üleüldse jõuab kõigi soovijateni. Näiteks maapiirkondades ei jõua tarbijateni kvaliteetne kiire (allalaadimiskiirusega 30 Mbit/s ja 100 Mbit/s) internetiühendus, kuid selle olukorra leevendamiseks rajatakse riigi toega nn operaatorineutraalseid andmesidevõrke piirkondadesse, kuhu sideettevõtted ise ei soovi investeerida või teenust osutama minna. See on õige suund, mida jätkata. Konkurentsi mõttes võib üldistatuna jagada Eesti kolme kategooriasse: 1. Tiheasustusega piirkondades (nt kortermajad) – trepikodades on 2-3 paralleelset eri sideettevõtete võrku ja kliente jagub kõigile ettevõtetele. 2. Natuke hõredama asustusega piirkondades – hea kui mõni sideettevõte on sinna investeerinud ja võrgu rajanud. 3. Linnalähedastes ja maapiirkondades – fikseeritud sidevõrk tihti puudub ja tarbijad peavad kasutama mobiilset püsiühendust või muid raadiolahendusi. Ehk teisisõnu: meil on veel tükk tühja kiire kaabelinternetita maad, kus kliendid ootavad teenust. Miks aga sideettevõte seda turgu ei hõiva? Sest Eesti on siiski väga hõredalt asustatud ja võrgu investeeringu kulud hajaasustuse tingimustes, kus iga kliendini on pikk maa, on paljuski niivõrd suured, et täna turul oleva internetiühenduse kuutasuga ei ole neid võimalik mõistlikult tagasi teenida. Riigi jaoks on kiire interneti areng oluline ka hõreasustuse tingimustes ja neis piirkondades riik toetab võrkude arengut. Jaehinnad kujunevad turul tegutsevate ettevõtete vahelise konkurentsi raames ja TTJA ei sekku jaehindade hinnakujundusse. Kõigi ettevõtjate hinnad 1000 Mbit/s teenuse osutamiseks on samas suurusjärgus. Seega ei ole sellise kiirusega andmesideteenuse vastu tarbijate poolset suurt nõudlust, mis sunniks või soodustaks ettevõtjate poolset teenusehinna langetamist. Hindade rahvusvahelisel võrdlemisel tuleb arvestada ka teenuse kvaliteeti, mis tihtilugu jäetakse kõrvale. Mõnede riikide sideettevõtted lisavad oma kiire interneti tingimustesse sätte, et reklaamitud kiirus on maksimaalne, mida heal juhul on võimalik saada, garanteeritud kiirus võib jääda sellest isegi 10 korda väiksemaks ning see võimaldab osutada teenuseid tunduvalt madalama hinnaga. 2. Kas riigil on võimalik ja kui siis milliste regulatiivsete mehhanismidega seda hinda mõjutada? Kokkuvõtlikult võib öelda, et eeldatavasti langeb 1000 Mbit/s internetiühenudse jaehind iseenesest, kui tarbijatel tekib reaalne vajadus ülimahuka internetisisu tarbimiseks. Siis tekib turul suurem nõudluse pool kui see on täna ja konkurendid asuvad selle kiirusega teenuse tarbijaskonna eest võitlema. Täna on turul sarnane võitlus tarbija eest kiiruse 100-500 Mbit/s segmendis (mis rahuldab pea kõigi kasutajate tänased vajadused) ning näeme, et hinnad mõistlikud. 2 Erandkorras saab riik mõjutada era- ja ärikliendi 1000 Mbit/s internetiühenduse jaehindasid järgmiste regulatiivsete mehhanismidega: 1. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) ptk 5 (§ 50 – 53) alusel on TTJA-l võimalik reguleerida internetiühenduse jaeteenuste sisendiks olevate märkimisväärse turujõuga ettevõtja hulgiteenustele juurdepääsu ja nende hulgihindasid. Mida madalamad on sisendiks olevate hulgiteenuste hinnad, seda suurem on võimalus ka madalateks jaeteenuste hindadeks. Peamisteks sellisteks hulgitasandi sisenditeks on juurdepääs kaablikanalisatsioonile, juurdepääs kliendiliinile ja juurdepääs lairiba hulgiühendustele. Eestis on TTJA otsustega reguleeritud juurdepääs märkimisväärse turujõuga sideettevõtja (Telia Eesti AS) kaablikanalisatsioonile, kliendiliinidele ja lairiba hulgiühendustele. Kõige aktiivsemalt kasutavad teised sideettevõtjad Telia Eesti AS-i kaablikanalisatsioonile juurdepääsu. Kliendiliinile ja lairiba hulgiühendustele juurdepääsu kasutatakse väga vähesel määral. Telia Eesti AS reguleeritavate hulgiteenuste hindade osas on kehtestatud nõue, et need peavad olema kulupõhised ja tohi sisaldada ülemäärast kasumit. Sellisele regulatsioonile on heakskiidu andnud ka Euroopa Komisjon (edaspidi EK). Tänased arvutused näitavad, et hulgitasandi hinnad võimaldavad alternatiivsel ja efektiivselt töötaval operaatoril kiire interneti pakkumises jaetasandil konkureerida. 2. ESS ptk 5 (§ 54) alusel on TTJA-l võimalik kehtestada kohustusi ka jaeturul märkimisväärse turujõuga ettevõtja internetiühenduste jaehindadele juhul, kui jaeteenuste turul ei toimi konkurents ja ka eelneva hulgiteenuste regulatsiooniga (vt punkt 1) ei ole suudetud saavutada jaeturul tõhusat konkurentsi. Sellist jaeturu kohustust ei ole siiani üheski Euroopa Liidu liikmesriigis rakendatud, kuna üldjuhul saab jaeturu konkurentsiprobleemid lahendada hulgituru regulatsiooniga. Teoreetiliselt võiks sellist kohustust rakendada eelkõige juhul, kui riigis oleks ainult üks sideettevõtja ehk eksisteerib täiuslik monopol ja puuduks igasugune konkurents internetiühenduse jaeteenuste vahel. Eestis jagunevad püsivõrgu erakliendi lairibaühendused praegu peamiselt kolme suurema ning kümnete väiksemate sideettevõtjate vahel. Seega puudub Eesti jaeturul täiuslik monopol ja tänases olukorras on raske põhjendada riigi poolt vabasse turgu sekkuva meetme kasutamist. Lisame, et sellise jaehinna regulatsiooni rakendamine on võimalik ainult EK heakskiidul. 3. ESS ptk 5 (§ 55) alusel on TTJA-l võimalik kehtestada vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kohustuse anda hulgiteenuste osutamise tegevused üle sõltumatule majandusüksusele (funktsioonipõhine eraldamine), kui eelneva hulgiteenuste regulatsiooniga (vt punkt 1) ei ole suudetud saavutada jaeturul tõhusat konkurentsi ning hulgiteenustega seoses on tuvastatud püsivad ja märkimisväärsed konkurentsiprobleemid või turutõrked. Selle rakendamisele peaks eelnema põhjalik analüüs, mis tooks välja need hulgiteenustega seotud püsivad ja märkimisväärsed konkurentsiprobleemid, mida praegu kehtiv hulgiteenuste regulatsioon (vt punkt 1) ei suuda lahendada ja mida funktsionaalne eraldamine suudaks. Hulgiteenuste turgude analüüside raames TTJA-le esitatud konkurentsiprobleemid on seotud suures osas pigem Telia Eesti AS kaablikanalisatsioonile mitte-diskrimineeriva juurdepääsu võimaldamisega ja vaba mahu tekitamisega (vanade ja mittekasutavate kaablite eemaldamine ja amortiseerunud torude remont, paigalduskohtade mõõtmete vastamine tänapäevastele kaablitele), mitte vastava hulgiteenuse hindadega. Neid saab lahendada vastavate kohustuste tugevdamisega hulgituru regulatsiooni raames (vt punkt 1). Seega praegu puuduvad olulised konkurentsiprobleemid, mis annaksid piisavalt põhjuseid rakendada funktsionaalse eraldamise regulatsiooni. Funktsionaalse eraldamise regulatsiooni rakendamine on võimalik ainult EK heakskiidul. 3 3. Kuivõrd asjakohane on rakendada antud juhul sideettevõtja(te) funktsioonipõhist eraldamist ning kas see meede võiks suurendada konkurentsi internetiühenduse teenuse pakkumisel? Sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meetme rakendamine võib avaldada mingil määral mõju hulgiteenuste osutamisele sh. hulgiteenuse hindadele konkreetses riigis, kuid hulgihindade muutumine ei pruugi edasi kanduda jaeteenuseid osutavate sideettevõtjate jaeteenuse hindadesse. Kuna jaeteenuste hinnad kujunevad vabaturu raames. Kehtiva ESS alusel saab sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meedet rakendada ainult siis kuid muud regulatiivsed meetmed turul ei toimi vastavalt §-le 55 nagu on mainitud eelmises punktis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt saab sideettevõtjale funktsionaalset eraldamise meedet rakendada ainult Euroopa Komisjoni nõusolekul. Samaväärne regulatsioon on sätestatud ka ESS muutmise eelnõu §-s 55. Lähtuvalt EK konsulteerimiseks esitatud Eesti elektroonilise side turu analüüside kohta EK poolt esitatud kommentaaridest, liigub Eesti elektroonilise side turg pigem vaba konkurentsi poole. EK soovitab kaaluda võimalust mõnede side hulgiturgude täielikku või osalist dereguleerimist. Euroopas on sideettevõtja funktsionaalset eraldamist rakendatud ainult ühes riigis, Suurbritannias. British Telecomile rakendati funktsionaalset eraldamise meetme 90. aastate keskpaigas ja seda enne Euroopa Liidu ühtse regulatsiooni rakendamist. Teistes Euroopa riikides ei ole ühelegi sideettevõtjale rakendatud funktsionaalset eraldamise meedet. Kuna selle meetme rakendamine nõuab riigilt suuri ressursi kulusid (nii inim-, aja- kui rahalisi ressursse). Vajadusel oleme nõus andma täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Rivo Mets +372 667 2021 [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel