Saatja: Autoettevõtete Liit <
[email protected]>
Saadetud: 22.10.2021 11:20
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Avaliku liiniveo riigihangete korraldamine
AUTOETTEVÕTETE LIIT -4445 132715 0 0 Taavi Aas 22 . 10 .2021 Majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniminis teerium Kaido Padar Peadirektor Transpordiamet Avaliku liiniveo riigihangete korraldamine Riigihangete üks eesmärkidest on mh tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Viimastel maakondlikel bussiliiniveohangetel Põlva- ja Võrumaal, mis hetkel on välja kuulutatud ja lähiajal välja tulev Tartu maakonna hankel on lepingu pikkusteks vastavalt 78 kuud (6,6 aastat) ja 63 kuud (5,25 aastat). Senine praktika suuremahulistel avalikel bussiliiniveo hangetel, mille investeeringud ulatuvad miljonitesse eurodesse, on 8-10 aastat, mis on olnud hangete eesmärki silmas pidades optimaalsed. Lühemate lepingute korral tõuseb oluliselt teenuse hind tellijale, sest: Pangad on busside finantseerimisel ettevaatlikumad kuna investeeringud on suured ja neid tagavad lepingud lühikesed. Selle tulemusena maandavad pangad oma riske kõrgemat intressi küsides ja oluliselt väiksemat busside jääkväärtust arvestades kui pikemate lepingute korral. On ka finantsasutusi, kes loobuvad finantseerimise nõustumisega. See omakorda tõstab oluliselt intressi ja liisingmakseid. Lisaks on ettevõtja kohustatud bussi amortiseerima oluliselt agressiivsemalt kui pikema lepingu korral. Näiteks Põlva- ja Võrumaa investeering bussidesse on ca 10 miljonit eurot ja 10% kõrgema amortiseerimisnormi tõttu suureneb kulu 1 miljon eurot. Viimastel aastatel on hangetes nõutud gaasibusse, mis seab maakondlikud busside tankimise suutlikkuse täiesti uutele alustele. Eestis on palju maakondi, kus puudub läbiv gaasitrass ja see omakorda eeldab täiesti uute tanklate rajamist või olemasolevad gaasi pakkuvate tanklate võimsused pole piisavad tagamaks korraga suuremahulisi tankimisi ning investeeringud uutesse tanklatesse on suuremahulised , mille kütusemüüja soovib tagasi teenida selle kütuse koguse pealt, mida bussid seal tankima hakkavad. Mida lühem on leping, seda väiksemaks kujuneb tarbitav kütuse kogus, mis omakorda tähendab, et tarbitava kütuse kilo hind on oluliselt kallim, sest investeering teenitakse tagasi just läbi selle. Piisavalt lühikese lepingu korral puudub kütusemüüjal huvi seda investeeringut teha, sest riskid lähevad liiga suureks, kütuse hind oluliselt kõrgemaks ning lühemast perioodist tulenevalt tarbimine liiga väikseks. Sellest tulenevalt, kui kütuse hind on kõrge siis ei hakka ka tavatarbija seal tankima (regionaalpoliitika). Surugaasi müüjatele on väga oluline tanklate rajamisel saada kindlus, et gaasi tarbimine on võimalikult pikaajaline. Tanklad rajatakse arvestusega, et gaasi müük toimub vähemalt 15 aastat. Juhul kui tankla rajamisel on eelduseks, et riigihanke põhjal korraldatav vedu piirdub 5–6 aastaga, sunnib see muutma investeeringu hindamist, eelkõige lühendama amortisatsiooni perioodi, mis suurendab amortisatsioonikulu müüdava surugaasi hinnas kahekordseks. Lisaks tuleb arvestada ka asjaoluga, et tihti ehitatakse tanklad renditud maadele, millega kaasneb kohustus rendilepingu lõppedes taastada maa esialgne olukord. Juhul kui tegu on lühikese perioodiga, suurendab ka see omakorda surugaasi hinda. Eraldi käsitlemist vajab riigi suurem eesmärk, milleks on rohepööre ja biometaani kasutamine transpordis. Kui hankeperiood on lühike, siis biometaani tootja ei saa rajada uusi võimsusi, sest rajatavas biometaanijaamas osutub biometaani hind ebamõistlikult kalliks ning ei ole konkurentsivõimeline teiste kütustega. Samuti tahame toonitada asjaolu, et rajades lühikese kasutusajaga taristuid ja tootmiskomplekse, suurendame mõju keskkonnale. Tänane bussisektor kiratseb niigi bussijuhtide puuduse käes ja mida lühemad on lepingud, seda ebakindlamaks me teeme tööjõu värbamise, kes eelistab püsivamat ja kindlamat töökohta. Lisaks teevad ettevõtted suuri pingutus ja kulutusi uute osakondade loomiseks, töökodade sisustamiseks jne, mis lühemate lepingute korral kajastuvad suuremate kuludena kilomeetri hinnas. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et pikemate hangete tegemisega väheneb riigi hangete korraldamisele kuluv halduskoormust. Eelnevat arvestades, võib väita, et selle tulemusena võivad lepingud maksumaksjale 5-10% kallimaks minna, ilma, et reisijad sellest võidaksid. Teeme ettepaneku muuta juba käimasolevates ja tulevikus plaanitavates hangetes lepingute pikkused tagasi minimaalselt 96 kuu (8 aasta) pikkuseks. Lähtume ka teiste riikide kogemusest nt Läti riigis kus korraga läks terve riik hankesse ja lepingu pikkused on 10 aastat . Lugupidamisega Villem Tori Heiko Heitur Tegevjuht Tegevjuht Autoettevõtete Liit Eesti Gaasiliit
[email protected] [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjatatud digitaalselt/ :