Maardu XI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
1. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha valiku põhjendus, lähteülesanne
Uuringuruumi ja selle teenidusala asukoha valikul mängis olulist rolli ala eeldatav geoloogiline
ehitus, Maardu lubjakivimaardla lähedus ja väga hea olemasolev infrastruktuur. Maardu
lubjakivimaardlas levib kõrgemargiline ehituslubjakivi. Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse
poolt 2018. a koostatud „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju
maakonnas“ on Harju maakonnas kaevandatav ehituslubjakivi varu kriitiline ning varu jätkub
ca 5 aastaks, seega on ka riigile vajalik lubjakivi geoloogiliste uuringute läbiviimine
potentsiaalsete uute kaevandamisväärsete alade leidmiseks. Geoloogilise uuringu tegemine on
põhjendatud, kuna lähiajal ehitatav Rail Baltic raudteetrass vajab suuri ehitusmaavarakoguseid,
mille tagajärjel võivad ammenduda kõik praegused ehitusmaavarade karjäärid piirkonnas. On
oluline, et ka peale raudteetrassi ehitust oleks piirkondlik varustuskindlus tagatud. Lisaks annab
geoloogiline uuring riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mis
tõttu uuringu tegemine ei ole vastuolus riigi huviga.
Geoloogilise uuringu eesmärgiks on puuraukude rajamisega selgitada looduslike lasundite, sh
maavara lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määrata uuritavate
looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad. Uuringu üheks osaks on
määrata uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilised tingimused.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala ning lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Maardu XI uuringuruum (teenindusala pindala 6,82 ha) asub Harju maakonnas
Jõelähtme vallas Võerdla külas riigiomandis oleval kinnistutel Piloodi (katastritunnus:
24504:003:0836), Saba (katastritunnus: 24504:003:0837) ja Tankla (katastritunnus:
24504:003:0019). Uuringuruumi teenindusala on osaliselt metsastunud ning osa on rohumaa.
Samuti jäävad alale kaks inimtekkelist väiksemat veekogu. Uuringuruum jääb kunagise Maardu
fosforiidikaevandamise alale, seega kattub uuringuruumi teenindusala altkaevandatud alaga.
Uuringuruumi lähiümbruses majapidamisi ei ole. Lähim elamu asub ~ 460 m kaugusel idas.
Taotletavast uuringuruumist ~ 100 m kaugusele lõunasuunda jääb Maardu lubjakivimaardla
(maardla registrikaart nr 178) ja Maardu lubjakivikarjäär. Maardu lubjakivikarjääris kaevandab
kõrgemargilist ehituslubjakivi Paekivitoodete Tehase OÜ maavara kaevandamisloa HARM-
159 alusel. Taotletavast uuringuruumist 700 m kaugusele edelasse jääb Maardu IV
lubjakivikarjäär, kus kaevandab kõrgemargilist ehituslubjakivi EMG Karjäärid OÜ maavara
kaevandamisloa HARM-161 alusel. Uuringuruumist ~ 35 m kaugusele põhjasuunda jääb
Maardu aluskorra ehituskivi maardla. Maardu XI uuringuruumist ~ 90 - 110 m kaugusel läänes
asuvad kaks menetluses olevat geoloogilise uuringu loa taotlust: Maardu IX uuringuruum
(taotlejaks Paekivitoodete Tehase OÜ) ja Kiltri tee 16 uuringuruum (taotlejaks Heti Agri OÜ).
Lisaks on esitatud geoloogilise uuringu loa taotlus Maardu IX uuringuruumiga kattuvale alale
EMG Arendus OÜ poolt, uuringuruumi nimeks on Maardu X uuringuruum.
Uuringuruumist ~ 11 m kaugusele lõunasuunda jääb Tallinn-Narva põhimaantee (tee nr 1),
mille kaitsevööndi laius on 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Taotletavast
uuringuruumist ~ 10 m kaugusel põhjas kulgeb Loo-Loovälja tee (tee nr 11601tn). Mõlema tee
kaitsevöönditesse puurauke ei rajata ning hilisem aktiivse tarbevaru kinnitamine
kooskõlastatakse Transpordiametiga. Taotletavast uuringuruumist ~ 50 m kaugusele läände
jääb Telia Eesti AS-le kuuluv sideehitis maismaal (Rail Baltic trassikoridor jääb uuringuruumi
teenindusalast ~2,8 km kaugusele läände. Maardu XI uuringuruum kattub Rebala
1
Maardu XI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
muinsuskaitsealaga (väline tunnus: 27015), kuid kaitstavaid mälestisi antud alasse ei jää.
~ 60 m kaugusele põhjasuunda jääb Lepiku tehisjärv, mille kalda piiranguvööndiga kattub
taotletava uuringuruumi kirdenurk 4 m ulatuses. Piiranguvööndisse puurauke ei rajata.
Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid
loodusobjekte.
3. Andmed kasutatavate uurimismeetodite kohta, geoloogilise uuringuga rikutud maa
korrastamise kirjeldus
Geoloogilise uuringu käigus rajatakse maksimaalselt taotlusel märgitud mahus puuraugud.
Puuraugud rajatakse selleks ettenähtud kohtades puuragregaadiga südamikpuurimise meetodil.
Puursüdamiku väljatulek puuraugust peab olema vähemalt 80% uuritava kihi paksusest.
Kvaternaari setete osas puuraugud manteldatakse puuraugu püsivuse tagamiseks ja vältimaks
katendi materjali puurauku varisemist. Uuringuvõrk on planeeritud tihedusega kuni 400 m.
Puuraukude sügavus ei ületa 20 m. Ekskavaatoriga tehakse kaevandid ainult juhul kui on vaja
täpsustada pinnakatte paksust. Kaevanditest proove ei võeta ning need likvideeritake koheselt
kaevandist väljatõstetud materjaliga.
Laboratoorsete tööde tulemustel selgitatakse välja maavara kvaliteet ja selle vastavus nõuetele.
Puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt. Saadud puursüdamikud
kirjeldatakse, fotografeeritakse ning võetakse proovid laboratoorseteks katsetusteks.
Ehitusotstarbelise lubjakivi omaduste määramiseks tehakse laboratoorsed katsetused kivimi
purunemiskindluse osas Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), külmakindluse määramine
destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) ning terade tiheduse ja veeimavuse määramine (EVS-EN
1097-6). Lisaks tehakse kivimist keemilised lühendanalüüsid, kus määratakse CaO, MgO,
SiO2+R2O3 sisaldus ja vajadusel tehakse täiendavalt keemiline täisanalüüs. Laboratoorsete
katsete maht selgitatakse välja uuringu käigus.
Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes. Puuraugud
likvideeritakse koheselt peale puursüdamiku võtmist ning põhjaveetaseme mõõtmist. Vajadusel
tehakse katsepumpamised, mille puhul likvideeritakse puuraugud peale katsepumpamiste
lõppu. Puuraukude ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda ning kaevandite ja
puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude ja
kaevandite likvideerimisel lähtutakse keskkonnaministri 07.04.2017. a määruses nr 12 “Uuritud
ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm ” seatud tingimustest.
Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos
graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta koostatakse instrumentaal-mõõdistamise alusel
topoplaan.
2
Maardu XI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
4. Uuringuruumi varasema uurituse lühiülevaade uuritava maavara eeldatavad
kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade, sealhulgas kasuliku kihi ning
katendi paksuse piirväärtused, ja uuritava maavara peamiste eeldatavate
kasutusvaldkondade loetelu
Uuringuruumist ~100 m kaugusel lõunasse jääb Maardu lubjakivimaardla (registrikaart nr
0178), mille põhimaavara on ehituslubjakivi. Maardlal on tehtud geoloogilise uuringuid ja
ümberhindamisi alates 1957. a 16. korral. Võib eeldada, et taotletavas uuringuruumis on
sarnane geoloogiline ehitus nagu Maardu lubjakivimaardlas. Seega on kasutatud uuringuruumis
levivate kihistute iseloomustamiseks Maardu maardla registrikaarti nr 178 ning varasemaid
geoloogilisi uuringuid, mida on lähiümbruses teostatud. Uuringuruumi lähiümbrusesse jäävad
puuraugud nr F521 ja F506, mis rajati Maardu piirkonnas toimunud graniidi eeluuringute
raames (K. Suuroja., 1982; EGF 3947).
Taotletav uuringuruum asub Maa-ameti geoportaali geoloogia kaardirakenduse andmetel
Lasnamäe lademe Väo kihistu kihistu avamusalal. Uuringuala kasuliku kihi geoloogilise
läbilõike moodustavad Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid.
Katendi paksus ulatub Maa-ameti geoportaali andmetel kuni 2 m ja selle moodustab kasvukiht
ning moreen. Uuringuruumist 35 m kaugusele põhja jääb puurauk F521, mille andmetel on
katendi paksus 0,5 ja kasuliku kihi paksus 7,1. Kasuliku kihi lamamiks on Volhovi lademe
rohekashall, savikas glaukoniitlubjakivi.
Kasuliku kihi moodustavate kihistute iseloomustus on järgnev:
Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) on valdavalt esindatud detriitja kuni detriitse, pisi- kuni
mikrokristalse, keskmise- kuni paksukihilise, harvu merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldava
kõva valkjashalli lubjakiviga. Kihistus on hulganisti nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjaid
katkestuspindu. Lubjakivile on iseloomulikud 5 - 10 cm pikkused 1 - 2 cm läbimõõduga
vertikaalsed ussikäigud ehk püstakud. Kihistu paksus Maardu lubjakivimaardlas on keskmiselt
0,7 m.
Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud helehalli kuni tumehalli raudooidide rikka
keskmisekihilise lubjakiviga. Kihistu paksus Maardu maardlas on keskmiselt 1,6 m.
Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) on esindatud halli lõhelise detriitse lubjakiviga. Kihistu
paksus Maardu lubjakivimaardla registrikaardi põhjal on keskmiselt 2,8 m.
Hüdrogeoloogilised tingimused on soodsad kuna Maardu lubjakivimaardlas on põhjaveetase
stabiliseerunud abs kõrgusele 33,73 m (EH2000 kõrgussüsteemis). Seega enamus kasulikust
kihist jääb keskmisest põhjaveetasemest kõrgemale. Stabiliseerunud veetase on tingitud
fosforiidi kaevandamise käigus kujunenud veerežiimile. Kaevanduskäigud toimivad
drenaažina, mis viivad vee Kroodi oja kaudu merre. Põhjavesi toitub vaadeldaval alal
sademetest.
Uuringuruumis leviva maavara täpsed kasutusalad sõltuvad materjali füüsikalis-mehaanilistest
omadustest ja keemilisest koostisest ja need selgitatakse lõplikult välja geoloogilise uuringu
käigus. Kõrgemargilise ehituslubjakivi puhul on purunemiskindluse kategooria Los Angelese
katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise
ehituslubjakivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning
3
Maardu XI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
külmakindluse kategooria kuni F4. Lähtudes eelnevatest geoloogilistest uuringutest ning
Maardu lubjakivikarjääris ja Maardu IV lubjakivikarjääris toimuvast kaevandamisest levib
suure tõenäosusega ka taotletava uuringuruumi alal kõrgemargiline ehituslubjakivi.
5. Andmed geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende
vähendamise meetmete kohta, andmed geoloogilise uuringu käigus tekkivate
kaevandamisjäätmete kohta
Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu
teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude ja
kaevandite rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse. On võimalus, et uuringuruumis töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille
käigus võib õli või kütus sattuda uuringuruumi maapinnale või vette. Juhul, kui tekib selline
olukord, likvideerib uuringu teostaja reostuse ettenähtud vahenditega. Töötamisel ei kasutata
keskkonda reostavaid materjale. Uurimistöö käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra
ja vibratsiooni ei tekitata. Puurmasinaga töötades tekib vaid vähesel määral müra, mis on
lühiajaline ning ei ületa norme. Südamikpuurimine ei riku oluliselt maapinda. Valguse, soojuse,
kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Tegevusega puudub
oht suurõnnetuste või katastroofide tekkimisele.
Kuna geoloogilise uuringu välitöid tehakse päevasel ajal ning müre geoloogiliste puuraukude
rajamisel on lühiajaline, seega ei tohiks see oluliselt kohalikke elanikke segada.
Kuna uuringuruumi looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid, siis uuringuga nendele
mõju ei kaasne. Uuringuruum kattub Rebala muinsuskaitsealaga, seega geoloogilised välitööd
ja hilisem aktiivse tarbevaru arvele võtmine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Juhul kui
puurimiste käigus avastatakse arheoloogilisi väärtusi, siis peatatakse geoloogilised puurimised
ning teavitatakse koheselt Muinsuskaitseametit.
Puuraugud likvideeritakse nõeutekohaselt peale puursüdamiku võtmist ning põhjaveetaseme
mõõtmist või peale katsepumpamisi.
Puuraukudest võetakse proovid laboritöödeks, mis viiakse laborisse, kus pärast proovide
katsetamist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. Kui proovimiseks
ei võeta kogu puursüdamikku, siis allesjäänud puursüdamiku realiseerib uuringuloa omanik.
Seega ei teki geoloogilise uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ja
kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik.
6. Töö ajakava
Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning ettenägematutel põhjustel võib muutuda.
1. Ettevalmistamine välitöödeks sh kooskõlastuste küsimine: 7 kuu
2. Välitööd (puuraukude rajamine, proovide võtmine, topomõõdistamine): 12 kuud
3. Välimaterjalide ja proovide korrastamine: 6 kuud
4. Laboratoorsed tööd: 5 kuud
5. Uuringuaruande koostamine: 4 kuud
6. Uuringuaruande kinnitamine Maa-ametis: 4 kuud
7. Talveperioodil võib tulla välitööde seisak: 10 kuud.
4
Maardu XI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
Kokku - 48 kuud
Seletuskirja ja taotluse koostas:
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Ordlik
geoloogiainsener
EMG Arendus OÜ
29.01.2021
Geoloogilise uuringu luba soovime digitaalselt ja palume saata e-posti aadressil
[email protected]
5
N
6 591 300
Viimsi metskond 255
558 300 ASENDIPLAAN 1 : 50 000
24501:001:0164 Plokk 1 aT
Plokk 2 aR
W E
Kaardileht nr 6343
Pa-F506 0,2 S
26,13 -
Pa-F521 0,5
Kiltri tee Loovlja tee T20 41,93 7,1
24504:003:0947 1 2 24504:004:0350 3 4 5
Maardu XI uuringuruum
Kiltri tee 16 Saba Muti
10 Piloodi
24501:001:0750 24504:003:0837 24504:003:0062
24504:003:0836
Loovlja tee pıhjaring 6
24504:003:0952
Tankla 7
24504:003:0019 Antipa
24504:003:0636
9 8
1 Tallinn-Narva tee
24504:003:0548
11601 Loo-Loovlja tee L13
1 Tallinn-Narva tee
24504:003:0917
6 590 800 24501:001:0757
Plokk 2 aT
Pangaserva tee 5
558 300
558 800
559 300
Pangaserva tee 3 Pangaserva tee 1 Paekalda tee 2
24501:001:1550 24501:001:1561 24501:001:1558 Paekalda tee 4
Pangaserva tee 7 24501:001:1545 24501:001:1562
24501:001:1563
Maardu XI uuringuruumi piiripunktide
koordinaadid ja pindala
Nr X Y
1 6 591 084,90 558 497,96
2 6 591 083,65 558 543,31
LEPPEM˜RGID 3 6 591 075,56 558 839,98
4 6 591 076,82 558 926,60
1 5 6 591 079,74 559 126,16
Maardu XI uuringuruumi teenindusala piir, 6 6 591 001,29 559 060,37
piiripunkt ja piiripunkti number 7 6 590 963,35 559 028,55
8 6 590 908,54 559 029,32
Menetluses oleva uuringuruumi piir 9 6 590 920,30 558 831,88
10 6 591 060,02 558 491,75
Olemasoleva meeraldise piir
Veekaitseline piiranguvnd
Pindala 6,82 ha
Olemasoleva meeraldise
teenindusmaa piir
Muinsuskaitseline piiranguvnd Mrkused:
Maardu lubjakivimaardla kontuur
1. Koordinaadid L-EST 97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis
Maardu aluskorra ehituskivi maardla kontuur 2. Alus - Eesti must-valge pıhikaart M 1:10 000 (Maa-ameti wms teenus).
Tee kaitsevnd 3. Katastriksuste piirid ja kitsendusi pıhjustavad piiranguvndid Maa-ameti
Plokk 2 aT Maavaravaru ploki piir ja nimetus;
avaandmed seisuga 29.01.2021. a.
aT- aktiivne tarbevaru, aR aktiivne reservvaru
4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 04.06.2020. a.
Piloodi Katastriksuse piir, tunnus 5. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Sideehitise kaitsevnd
24504:003:0836 ja lhiaadress 6. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Bentley PowerCivil for Baltics V8i.
Objekti asukoht ja nimetus:
Geodeetiline mrk
EMG Arendus O Harju maakond Jıelhtme vald
Puuraugu kavandatav asukoht
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 Maardu XI uuringuruum
E-post:
[email protected]
Telefon: 607 2732 Joonise nimetus:
Pa-F521 0,5 Puuraugu nr Katendi paksus, m
41,93 7,1 Suudme abs kırgus, m Kasuliku kihi paksus, m
0m 100 m 200 m
Mııtkava: Uuringuruumi teenindusala plaan
Koostas: /allkirjastatud digitaalselt/ 1: 5 000
Liina Ordlik
Joonise nr: Arendaja: T nr: 21-EA20
EMG Arendus O
Gr lisa 1 Kuupev: 29.01.2021
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi EMG Arendus OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Liina Ordlik
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi EMG Arendus OÜ
Registrikood / Isikukood 14212964
Postiaadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 4
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Maardu XI uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala 6.82
pindala, ha
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0245 Jõelähtme vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Maardu
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 178
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik
Lubjakivi, 250 tuh m³
kõrgemargiline
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 20
Puuraukude arv 10
Uuringukaeveõõnte arv 5
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Katsepumpamine
Veeproovide võtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria,
km
Muud sihtotstarbelised tööd laboratoorsed katsetused, geodeetiline mõõdistamine, vajadusel muud
katsetused
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri_Maardu_XI.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Graafiline_lisa_1_Maardu_XI.asice
Muud lisad Lisa 3: Uuringuruumi_piir.dgn
Lp Martin Nurme 26.02.2021 nr DM-114647-10
juhataja
maapõuebüroo 16.03.2021 nr 1.1-7/498-1
[email protected]
Maardu XI uuringuruumi kohta
Muinsuskaitseamet vaatas läbi taotluse lubjakivi varu uuringu kohta ja võimalikust kaevandamisest
Maardu XI uuringuruumi alal asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Võerdla küla, Piloodi /
Saba / Tankla kinnistu.
Seisukoht:
1.1 Maardu XI uuringuruumi ala (Piloodi, Saba, Tankla kinnistud) asub Rebala muinsuskaitseala
kaitsevööndis, vahetult Tallinn-Narva maantee ääres.
1.2 Muinsuskaitseseaduse § 14 sätestab muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgi – tagada: 1)
muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid
hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses; 2) muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest
vaatepunktidest. Vastavalt Rebala muinsuskaitseala põhimääruse (RT I, 16.02.2016, 7; edaspidi
Põhimäärus) § 6 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala kaitsevöönd jaotatud kaheks osaks.
Kaitsevööndi osas 1 ehitamisel tuleb vältida järske kontraste ehitiste mastaapsuses ja tiheduses,
et tagada sujuv üleminek muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuurile. Kaitsevööndi osas 2
tuleb ehitamisel tagada muinsuskaitseala vaadeldavus.
1.3 Piloodi, Saba, Tankla maaüksused paiknevad kaitsevööndis nr 2. Kavandatavast uuringualast 500
m idas paikneb põline talukoht Ületee talu, mis on hästi säilinud pärandkultuuriobjekt (nr
245:TAK:001). Tegemist on endise Kostivere mõisa karjamõisaga, kus on säilinud paekivist
kõrvalhooned ja endise kõrtsikoha paekivist seinamüüritis. Põhimääruse § 2 lg 5 kohaselt on
muinsuskaitseala üks eesmärke kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja
-laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana. Kaevandamine vahetult
väärtuslike paekiviehitiste läheduses võib neid kahjustada.
1.4 Põhimääruse § 2 kohaselt on muinsuskaitseala eesmärk tagada /…/ ajalooliselt väljakujunenud
asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised
kõik maastiku osad, sh kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, külad, talud, krundid, kõlvikud ja
nende ajaloolised piirid, mälestised, loodusobjektid ja avanevad kaug- ja sisevaated.
Muinsuskaitseala eesmärgi järgimisel juhindutakse seega avatud maastikku kujundavate
elementide säilitamisest.
1.5 Piloodi, Saba, Tankla maaüksuste sihtotstarbe muutmisel ja kaevandustegevuse lubamisel
muutub oluliselt olemasolev keskkond. Rebala muinsuskaitseala vahetus läheduses uute
töönduslike kaevanduste avamine kahjustab hästi säilinud ajaloolist külamiljööd. Ületee talus
peetakse praegusel ajal hobuseid, jätkates sellega traditsioonilise põllumajandusliku tegevuse
viljelemist külas.
1.6 Kaevanduse rajamine ja kasutamine kaitsevööndis muudab olemasolevat keskkonda ka
kaitsealal, kahjustades maastiku kultuuriväärtuslikku konteksti ning seejuures väheneks kogu
ajaloolise asustusstruktuuriga maastiku väärtus ka tervikuna.
1.7 Seetõttu ei pea me otstarbekaks lubjakivi varu uuringu läbiviimist Maardu XI uuringuruumi alal,
kuna kaevandamisega Maardu uuringuruumi XI alal Muinsuskaitseamet ei nõustu.
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
1.8 Otsusega mittenõustumise korral on õigus see vaidlustada 30 päeva jooksul kättesaamisest vaide
esitamisega Muinsuskaitseametile või pöörduda 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest
kaebusega Tallinna halduskohtusse.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Ly Renter
Nõunik
528 8105
2 (2)
Keskkonnaministeerium
[email protected]
22.10.2021 nr DM-114647-29
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Riigi huvi väljaselgitamine Maardu XI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse
menetluses
EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu
vald, 74604 Harju maakond) esitas 29.01.2021 Keskkonnaametile Maardu XI uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
29.01.2021 dokumendina nr DM-114647-1, edaspidi uuringuluba).
Uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Jõelähtme vallas Võerdla külas asuvale riigimaale
katastriüksustele Piloodi (katastritunnus 24504:003:0836), Saba (katastritunnus
24504:003:0837) ja Tankla (katastritunnus 24504:003:0019). Taotletava uuringuruumi
teenindusala pindala on 6,82 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse
rajada kuni 10 puurauku ja kuni 5 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 20 m. Uuritavaks
maavaraks on kõrgemargiline ehituslubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud
teostada järgmised sihtotstarbelised tööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamine, veeproovide
võtmine, geodeetiline mõõdistamine, laboratoorsed katsetused, vajadusel muud katsetused.
Taotletava loa kehtivusaeg on 4 aastat. Uuringu teostaja on EMG Arendus OÜ.
Taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
19.02.2021.
Maardu XI uuringuruumi uuringu loa taotluse menetluse raames korraldas Keskkonnaamet
21.06.2021 enampakkumise, mis tunnistati edukaks Keskkonnaameti 07.07.2021 korraldusega
nr DM-114647-26. Enampakkumise võitjaks osutus EMG Arendus OÜ.
Jõelähtme Vallavolikogu ei nõustunud 15.04.2021 kirjaga nr 10-5/693-1 uuringuloa andmisega
Maardu XI uuringuruumis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.04.2021
dokumendina nr DM-114647-17).
Taotletav Maardu XI uuringuruumi teenindusala asub Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndis.
Muinsuskaitseamet on 16.03.2021 kirjas 1.1-7/498 (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 17.03.2021 dokumendina nr DM-114647-12) seisukohal, et uuringute
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
läbiviimine Maardu XI uuringuruumis ei ole otstarbekas, kuna Muinsuskaitseamet ei nõustu
Maardu XI uuringuruumi alal kaevandamisega.
Keskkonnaamet küsis 29.09.2021 kirjaga nr DM-114647-27 EMG Arendus OÜ-lt seisukohta
geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse jätkamise osas.
EMG Arendus OÜ esitas Keskkonnaametile 14.10.2021 kirjaga nr 21-554 (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.10.2021 dokumendina nr DM-114647-28) soovi
pöörduda Vabariigi Valitsuse poole Maardu XI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa
menetluse osas.
Kohaliku omavalitsuse keeldumise korral on loa andjal tulenevalt maapõueseaduse (edaspidi
MaaPS) § 35 lõikest 3 võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda Vabariigi
Valitsuse poole. Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmise aluseks on üleriigilised, sotsiaalsed,
keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse
omavalitsusüksuse territooriumil.
Vabariigi Valitsuse nõusolekul antakse luba vaid erandjuhul, kui see on riigi huvist lähtuvalt
vajalik.
MaaPS § 35 lõike 4 kohaselt võib loa andja keelduda eelnimetatud paragrahvi lõikes 3
sätestatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri
hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub.
Tuginedes eelnenule palub Keskkonnaamet riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi seisukohta Maardu XI
uuringuruumi uuringuloa taotlusele. Palume seisukohta põhjendada ning tuua võimalusel välja
seosed arengudokumentidega või -kavadega ning muude asjassepuutuvate dokumentidega.
Seisukoht palun esitada Keskkonnaametile ühe kuu jooksul, hiljemalt kuupäevaks 22.11.2021.
Lugupidamisega
2(3)
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Uuringuloa taotlus T-L.MU_1006889.bdoc
2. Joelahtme_Vallavolikogu_seisukoht_seonduvalt_EMG_Arendus_OU_taotlusega.bdoc
3. Maardu_XI_uuringuruumi_kohta_Muinsuskaitseamet.asice
4. EMG vastus Maardu XI uuringuruum.asice
Marju Kuldmaa 513 8740
[email protected]
3(3)
Keskkonnaamet Teie: 29.09.2021 nr DM-114647-27
[email protected] Meie: 14.10.2021 nr 21-554
Maardu XI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse edasisest menetlemisest
Küsisite meie arvamust seoses edasiste kavatsustega taotletava Maardu XI uuringuruumi osas.
Kõigepealt märgime, et taotletaval alal on tegemist potentsiaalse väga lihtsate
kaevandamistingimustega tulevase karjäärialaga, kasulik kiht osal alal paljandub maapinnal,
kihi paksus on üle tee asuval paljandil jälgitav ning selle paksus on vähemalt 6 m ning
kaevandada on võimalik ülalpool põhjaveetaset (illustreerivad fotod toodud lõigu all). Lähim
majapidamine asub üle 400 m kaugusel ja järgmised elamud on juba üle km kaugusel. Lähima
majapidamise suhtes on varem edukalt toimunud kaevandamine ning puur-lõhketöödega
raimamine samasuguses lubjakivi karjääris 150 m kaugusel. Üsna kindlalt saab väita, et
oluliselt kaugemal on võimalik samuti tekkivad mõjusid ohjata tasemel, millega olulised
keskkonnamõjud puudutavad. Taotletava uuringuala maavara maht on kuni 400 tuh m3, mis ei
ole küll suur (kataks üksi poole aasta kogu Ida-Harjumaa lubjakivi vajaduse), kuid tänases
Harjumaa lubjakivi varustuskindluse olukorras tuleb tõsiseltvõetavalt suhtuda igasse varu
kogusesse, mida on võimalik mõistlike või väheste keskkonnamõjudega väljata. Karjäär on
samas optimaalse suurusega, mis võimaldab varu ammendumise järgselt täita see mõistliku aja
jooksul puhaste pinnastega, millega on võimalik taastada kaevandamiseelne maapinna kõrgus.
Taotletava uuringuruumi ala paljandub Lasnamäe lademe lubjakivi kiht
lubjakivi maapinnal vähemalt 6 m paksune
Oleme olnud läbirääkimistes lähima majapidamisega ning täna on need veel pooleli. Samuti
on ka kohalik omavalitsus andnud mõista, et nad on oma otsust valmis üle vaatama, kui lähim
majapidamine on taotletava tegevusega päri. Kuivõrd antud ala osas on toimunud
EMG Arendus OÜ Registrikood: 14212964
+372 6072 732
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE101989800
www.emg.ee
Harju maakond 74604
[email protected]
enampakkumine, mille võitis EMG Arendus OÜ ja peame antud asukohas kaevandamise
läbiviimist võimalikuks ning perspektiivikaks, siis on meie huvi, et taotlust edasi menetletaks.
Kuna edasi menetlemiseks annab käesoleval hetkel võimaluse ainult loa andmise nõusoleku
taotlemine Vabariigi Valitsuselt, siis palume seda teha. Paralleelselt jätkame võimaluste
otsimist saavutamaks vajalik kokkulepe ka kohaliku omavalitsuse tasemel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jan Johanson
juhatuse liige