Rahandusministeerium
Meie: 21.10.2021
nr 7-5.8/21-02277-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud AS Tallink Grupp juhatuse esimehe pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Paavo Nõgene <
[email protected]>
Sent: Thursday, October 21, 2021 8:11 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected]; Taavi Aas
<
[email protected]>; Jüri Ratas Riigikogu <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Kiri AS Tallink Grupilt
Lugupeetud riigijuhid ja rahvaesindajad
Lisatud AS Tallink Grupp kiri seonduvalt 2022.aasta riigieelarve seaduse menetlusega Riigikogus.
Lugupidamisega
PAAVO NÕGENE
Juhatuse esimees / CEO
AS Tallink Grupp
Sadama 5, 10111 Tallinn
Estonia
Tel: +372 6128222
Mob: +372 51 39300
www.tallink.ee
Kiri Merendustoestusest 21102021.asice Kiri Merendustoetusest 21102021.pdf
Pr. Kaja Kallas Peaminister Pr. Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Hr. Taavi Aas Majandus-ja taristuminister Hr. Jüri Ratas Riigikogu esimees Hr. Erki Savisaar Rahanduskomisjoni esimees Koopia: Rahanduskomisjon, Reformierakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon. Meie: 2 1 . oktoober, 2021 Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamisest Head riigijuhid ja rahvaesindajad Eesti on mereriik. Meri on meie kultuuri osa ning merendusega seotud tegevused panustavad oluliselt Eesti SKT-sse . Ainuüksi ühe Eesti merenduse turuosalise, AS Tallink Grupi, panus Eesti majandusse oli Konjunktuuri Instituudi uuringu kohaselt kriisieelsel ajal ligi 2% SKT-st. Meretee kaudu liigub suur osa Eesti ekspordist, kaubavedudest. Meritsi saabus enne kriisi ja saabub ka peale kriisi Eestisse suurim hulk turiste, mis aitab kaasa olulise osa moodustamisele kogu turismisektori ca 7% SKT-st. Merenduses oli ning on loodetavasti ka tulevikus Eesti lipu all töötamas Eesti juriidilistes isikutes tuhanded meretöölised ning turismivaldkond on loodetavasti elujõuline turiste Eestis vastu võtma. Eesti merenduse sektor on aga kaotamas konkurentsivõimes. Ei ole uudis, et mereriikdes on eriregulatsioonid meretöölepinguga töötavate inimeste maksustamiseks. Selliselt on see olnud ning traditsioonid ei ole kerged muutuma, kuna muudatus mõjutaks otseselt konkurentsivõimet riikide vahel. Merendus on globaalne valdkond, laevad sõidavad riigipiiride üleselt , meremehed ja meretöölised töötavad sõltumata sünniriigist ning aitavad edendada piirkondlikku majandus-ja turismielu. Merenduse eriregulatsioonid on kehtivad ka Eesti naaberriikides Lätis, Soomes ja meie ühes ekspordi ja turismi sihtriigis Rootsis. Ka Eesti Vabariigi valitsus jõudis 2020. aastal arusaamisele, et merenduse konkurentsivõimet on vaja ja on ka kasulik kaitsta. Eesti Vabariik taotles Euroopa Komisjonilt riigiabiloa naaberriikide ja teiste mereriikidega sarnase merenduse konkurentsivõimet ja töökohtade säilimist toetava meetme loomiseks ning Euroopa Komisjon väljastas riigiabi loa nagu traditsiooniks antud meetmete puhul kolmeaastaseks perioodiks. Riigiabiluba kehtib kuni 31.12.2023. Vahendid meetme rakendamiseks aastatel 2020 ning 2021 nägi ette Vabariigi Valitsus ja kiitis heaks Riigikogu. Kuna meede loodi eelarveaasta sees, ei menetletud antud vahendeid RES raames. Riigieelarve 2020.aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas seisab Vabariigi Valitsuse poolt esitatuna, Riigikogu poolt vastuvõetuna seadusandjate tahe konkreetselt : „Koroonaviiruse leviku tõttu on reisilaevandusettevõtted sattunud kriitilisse olukorda. Hinnanguliselt on laevandusettevõtete käibed langenud 85-90%, riigipiiride sulgemise tõttu on vähenenud kaubavedu ning tavapärane reisijatevedu lõpetatud. Negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks sektoris tuleb tähtajaliselt kuni 31.12.2023 rakendada täiendavaid meetmeid tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamiseks . Rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjatele makstakse kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär) arvutatud tööjõumaksude vahega. Meetme alla kvalifitseeruvad hetkel Tallink ning Viking Line.“ (lk. 19) Eesti suurima merendusettevõttena oleme tõsises mures meieni jõudnud info osas, et 2022. aastaks ei ole Riigikogule esitatud Riigieelarve seaduse eelnõus nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ette eelarvevahendeid antud meetme rakendamiseks Riigikogu poolt 2020. aastal heakskiidetud ja kokkulepitud ajaperioodiks, millega ettevõtted on seadusandja tahteväljendust arvestades arvestanud . Meetme Eestis õigeaegse ellu kutsumise tulemusel suudeti ära hoida suurem koondamislaine meretöölepinguga töötavate inimeste seas, kelle ülesandeks on muuhulgas olulise kaubavahetuse tagamine, mis ei ole aga ilma piisava hulga reisijate liikluseta majanduslikult jätkusuutlik. Tänases viirusolukorras oleme situatsioonis, kus riik ei pea täiendavaid piiranguid kehtestama, Eestisse reisimise osas on ametlikud hoiatused andnud rahvusvahelised organisatsioonid, mis tähendab, et ees ootab veel pikem taastumisaeg merendussektorile kui seda nähti ette 2020. aasta riigieelarve lisaeelarve seletuskirjas vajadusena rakendada meedet 2023. aasta lõpuni. Vabariigi Valituse taganemine Riigikogu poolt vastu võetud eelarvedokumendis sõnastatu ja Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Komisjonilt ametlikult taotletud riigiabiloa taotlemisel sõnastatu rakendamisest tähendab täiendavat töökohtade koondamist Eesti lipu all opereerivatelt reisilaevadelt ja vähendab ühenduvust ja väljumiste sagedust rahvusvahelises reisiliikluses. Majandus-ja taristuminister taotles meetme jätkamiseks riigieelarve vahendeid 2022. aastaks summas 7,7miljonit eurot. Võimalike viimase hetke katteallikatena Riigikogu menetluses näeme võimalustena Vabariigi Valitsuse reservi või ümbertõsteid riiklike kaasfinantseerimise ja/või Rahandusministeeriumi sihtotstarbeliste eraldiste eelarveridadelt, kuna mitmed projektid avalikule informatsioonile tuginedes on ajalises nihkes võrdluses teadaoleva infoga ajahetkel kui riigieelarve eelnõu Riigikogule üle anti. Näiteks Rail Baltic valmimise hilinemine halvemal juhul 2030. aastani sai avalikuks hiljem ning seeläbi võib olla eelduslikult väiksem riikliku kaasfinantseerimise vajadus 2022.aasta eelarves. Täiendavat negatiivset mõju tähendaks majandusele reisilaevaliikluse vähenemine või töökohtade vähenemine Eesti lipu laevadel, mille osas teostas põhjaliku analüüsi KPMG ning mis on esitatud Majandus-ja taristuministri poolt Vabariigi Valitsusele reisilaevanduse toetamist puudutava memorandumi lisas. Palume Vabariigi Valitsusel, Riigikogul, Rahanduskomisjonil, Riigikogu fraktsioonidel esitada 2022.aasta Riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanek, mis näeks ette riigi poolt taotletud riigiabiloa alusel rakendatava reisilaevade toetusmeetme rahastamine 2022. aastal, vältimaks täiendavaid koondamislaineid ühendusi avatuna hoidvates laevandusettevõtetes, mis on olulised nii elutähtsa kaubaveo, kaubavahetuse kui ka turismisektori toimimiseks ja taastumiseks nii kriisi ajal kui kriisi järgselt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Paavo Nõgene Juhatuse esimees AS Tallink Grupp
Pr. Kaja Kallas
Peaminister
Pr. Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Hr. Taavi Aas
Majandus-ja taristuminister
Hr. Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Hr. Erki Savisaar
Rahanduskomisjoni esimees
Koopia:
Rahanduskomisjon, Reformierakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon,
Isamaa fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon,
Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon.
Meie: 21. oktoober, 2021
Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamisest
Head riigijuhid ja rahvaesindajad
Eesti on mereriik. Meri on meie kultuuri osa ning merendusega seotud tegevused
panustavad oluliselt Eesti SKT-sse. Ainuüksi ühe Eesti merenduse turuosalise, AS
Tallink Grupi, panus Eesti majandusse oli Konjunktuuri Instituudi uuringu kohaselt
kriisieelsel ajal ligi 2% SKT-st. Meretee kaudu liigub suur osa Eesti ekspordist,
kaubavedudest. Meritsi saabus enne kriisi ja saabub ka peale kriisi Eestisse suurim hulk
turiste, mis aitab kaasa olulise osa moodustamisele kogu turismisektori ca 7% SKT-st.
Merenduses oli ning on loodetavasti ka tulevikus Eesti lipu all töötamas Eesti juriidilistes
isikutes tuhanded meretöölised ning turismivaldkond on loodetavasti elujõuline turiste
Eestis vastu võtma.
Eesti merenduse sektor on aga kaotamas konkurentsivõimes. Ei ole uudis, et mereriikdes
on eriregulatsioonid meretöölepinguga töötavate inimeste maksustamiseks. Selliselt on
see olnud ning traditsioonid ei ole kerged muutuma, kuna muudatus mõjutaks otseselt
konkurentsivõimet riikide vahel. Merendus on globaalne valdkond, laevad sõidavad
riigipiiride üleselt, meremehed ja meretöölised töötavad sõltumata sünniriigist ning
aitavad edendada piirkondlikku majandus-ja turismielu. Merenduse eriregulatsioonid on
kehtivad ka Eesti naaberriikides Lätis, Soomes ja meie ühes ekspordi ja turismi sihtriigis
Rootsis. Ka Eesti Vabariigi valitsus jõudis 2020. aastal arusaamisele, et merenduse
konkurentsivõimet on vaja ja on ka kasulik kaitsta. Eesti Vabariik taotles Euroopa
Komisjonilt riigiabiloa naaberriikide ja teiste mereriikidega sarnase merenduse
konkurentsivõimet ja töökohtade säilimist toetava meetme loomiseks ning Euroopa
Komisjon väljastas riigiabi loa nagu traditsiooniks antud meetmete puhul kolmeaastaseks
perioodiks. Riigiabiluba kehtib kuni 31.12.2023. Vahendid meetme rakendamiseks
aastatel 2020 ning 2021 nägi ette Vabariigi Valitsus ja kiitis heaks Riigikogu. Kuna
meede loodi eelarveaasta sees, ei menetletud antud vahendeid RES raames.
Riigieelarve 2020.aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas seisab Vabariigi Valitsuse poolt
esitatuna, Riigikogu poolt vastuvõetuna seadusandjate tahe konkreetselt:
„Koroonaviiruse leviku tõttu on reisilaevandusettevõtted sattunud kriitilisse olukorda.
Hinnanguliselt on laevandusettevõtete käibed langenud 85-90%, riigipiiride sulgemise
tõttu on vähenenud kaubavedu ning tavapärane reisijatevedu lõpetatud. Negatiivsete
majandusmõjude leevendamiseks sektoris tuleb tähtajaliselt kuni 31.12.2023 rakendada
täiendavaid meetmeid tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamiseks.
Rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjatele makstakse kord kvartalis
toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvestatud
tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär) arvutatud
tööjõumaksude vahega. Meetme alla kvalifitseeruvad hetkel Tallink ning Viking Line.“
(lk. 19)
Eesti suurima merendusettevõttena oleme tõsises mures meieni jõudnud info osas, et
2022. aastaks ei ole Riigikogule esitatud Riigieelarve seaduse eelnõus nähtud Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile ette eelarvevahendeid antud meetme
rakendamiseks Riigikogu poolt 2020. aastal heakskiidetud ja kokkulepitud ajaperioodiks,
millega ettevõtted on seadusandja tahteväljendust arvestades arvestanud.
Meetme Eestis õigeaegse ellu kutsumise tulemusel suudeti ära hoida suurem
koondamislaine meretöölepinguga töötavate inimeste seas, kelle ülesandeks on
muuhulgas olulise kaubavahetuse tagamine, mis ei ole aga ilma piisava hulga reisijate
liikluseta majanduslikult jätkusuutlik. Tänases viirusolukorras oleme situatsioonis, kus
riik ei pea täiendavaid piiranguid kehtestama, Eestisse reisimise osas on ametlikud
hoiatused andnud rahvusvahelised organisatsioonid, mis tähendab, et ees ootab veel
pikem taastumisaeg merendussektorile kui seda nähti ette 2020. aasta riigieelarve
lisaeelarve seletuskirjas vajadusena rakendada meedet 2023. aasta lõpuni. Vabariigi
Valituse taganemine Riigikogu poolt vastu võetud eelarvedokumendis sõnastatu ja
Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Komisjonilt ametlikult taotletud riigiabiloa taotlemisel
sõnastatu rakendamisest tähendab täiendavat töökohtade koondamist Eesti lipu all
opereerivatelt reisilaevadelt ja vähendab ühenduvust ja väljumiste sagedust
rahvusvahelises reisiliikluses.
Majandus-ja taristuminister taotles meetme jätkamiseks riigieelarve vahendeid 2022.
aastaks summas 7,7miljonit eurot. Võimalike viimase hetke katteallikatena Riigikogu
menetluses näeme võimalustena Vabariigi Valitsuse reservi või ümbertõsteid riiklike
kaasfinantseerimise ja/või Rahandusministeeriumi sihtotstarbeliste eraldiste
eelarveridadelt, kuna mitmed projektid avalikule informatsioonile tuginedes on ajalises
nihkes võrdluses teadaoleva infoga ajahetkel kui riigieelarve eelnõu Riigikogule üle anti.
Näiteks Rail Baltic valmimise hilinemine halvemal juhul 2030. aastani sai avalikuks
hiljem ning seeläbi võib olla eelduslikult väiksem riikliku kaasfinantseerimise vajadus
2022.aasta eelarves. Täiendavat negatiivset mõju tähendaks majandusele
reisilaevaliikluse vähenemine või töökohtade vähenemine Eesti lipu laevadel, mille osas
teostas põhjaliku analüüsi KPMG ning mis on esitatud Majandus-ja taristuministri poolt
Vabariigi Valitsusele reisilaevanduse toetamist puudutava memorandumi lisas.
Palume Vabariigi Valitsusel, Riigikogul, Rahanduskomisjonil, Riigikogu fraktsioonidel
esitada 2022.aasta Riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanek, mis näeks ette riigi
poolt taotletud riigiabiloa alusel rakendatava reisilaevade toetusmeetme rahastamine
2022. aastal, vältimaks täiendavaid koondamislaineid ühendusi avatuna hoidvates
laevandusettevõtetes, mis on olulised nii elutähtsa kaubaveo, kaubavahetuse kui ka
turismisektori toimimiseks ja taastumiseks nii kriisi ajal kui kriisi järgselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Paavo Nõgene
Juhatuse esimees
AS Tallink Grupp