dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

SE 382 muudatusettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. oktoober 2021
Viit
17-7/19-0325/6180-1
Registreeritud
21. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/19-0325
Vastutaja
Liisa Mällo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-719-03256180-1 21.10.2021 Väljaminev kiri.asice1171 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Meie 21.10.2021 nr 17-7/19-0325/6180-1 SE 382 muudatusettepanekud Austatud Kristen Michal Vabariigi Valitsus esitas 2021. aasta 5. mail Riigikogule energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu menetluses eelnõu 382 SE, edaspidi eelnõu). Eelnõu läbis esimese lugemise 29.09.2021 ning muudatusettepanekute koostamise tähtajaks oli seatud 13.10.2021. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv (EL) 2018/20012 (edaspidi direktiiv). Direktiivi eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil. Eelnõu koostamise käigus on läbi viidud mitmeid huvirühmade kaasamisi ning konsultatsioone. Turuosaliste teadmised muudatuste mõjudest ning rakendamise tõhustamiseks on ajas suurenenud ning eelnõu Riigikogule esitamise järgselt oleme tuvastanud mõningaid aspekte, mida eelnõus on kasulik enne jõustumist täpsustada. Muudatusettepanekud kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 14.10.2021, et Majandus- ja taristuminister esitaks heaks kiidetud muudatusettepanekud Riigikogu majanduskomisjonile. Eeltoodust lähtuvalt peame oluliseks viia eelnõusse järgmised muudatused: 1) täiendada eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 322 lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Biomasskütustest pärast 2021. aasta 25. detsembrit tootmist alustanud tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW; 2) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, ja kasutatud on tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.08.2017, lk 1–82), määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhusus; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 3) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur vähemalt 36 protsenti; 4) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.“; Selgitus: Muudatusettepanekud 1 ja 5 käsitlevad EnkS § 322 lõike 13 jõustumist ja sisu. Muudetud säte näeb ette, et lõikes 13 välja toodud kriteeriumid rakenduvad ainuüksi käitistele, mis alustavad tööd peale 2021. aasta 25. detsembrit. Kuupäev tuleneb otseselt direktiivi artiklist 29 lõikest 11. Praeguses eelnõu versioonis on kõnealuse sätte jõustumine planeeritud aastaks 2024 ning vastavalt oli ka EnkS § 322 lõige 13 planeeritud jõustuma (vt ka eelnõu § 1 p 9 ja § 8 p 3). Muudatustega viiakse eelnõu direktiivi tekstiga (artikkel 29 punkt 11) vastavusse ning seetõttu on tarvilik kustutada ka eelnõu § 8 rakendussäte punkt 3. 2. muuta eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 323 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel: 1) põllumajanduslikust biomassist biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud kaitseala, hoiuala, püsielupaik ja kohaliku tasandi kaitstav loodusobjekt või suure süsinikuvaruga maa-alalt; 2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist; 3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele; 4) metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia vastab metsaseaduse 4. peatükis metsa majandamise kohta sätestatud nõuetele; 5) metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia vastab looduskaitseseaduses kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja biomassi hankimisala asukohast tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse kaitstavate loodusobjektide kohta sätestatud nõuetele; 6) metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele.“; Selgitus: Muudatusettepanekud kätkevad täpsustatud viiteid looduskaitseseadusele ning metsaseaduse punktidele, mida tuleb biomassi säästlikkuse kriteeriumite rakendamisel järgida. Muudatuste sisu ja vajadust adresseeris SA Keskkonnaõiguse Keskus, kelle sisendile tuginedes ning täiendavaid analüüse tehes leiame, et direktiivi artikli 29 lõige 3 käsitleb bioloogiliselt mitmekesist maad laiemalt kui ainult looduskaitseseadusega sätestatud kaitsealad (nii nagu sai varasemalt eelnõuga sätestatud) ja seda loetelu täiendame hoiuala, püsielupaiga ja kohaliku tasandi kaitstava loodusobjekti sõnastusse lisamisega, et viia eelnõu vastavusse direktiivis sätestatuga. Ühtlasi korrigeerime viidet metsaseadusele, kus toome välja peatüki 4. eraldi viitena, mis käsitleb metsa majandamise nõudeid. 2 (10) 3. täiendada eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 323 lõikega 2, muutes vastavalt järgnevate lõigete numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „(2) Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest: 1) märgala, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-ala; 2) püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala, millel olid üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus oli üle 30 protsendi, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda; 3) üle ühe hektari suurune maa-ala, millel oli üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10– 30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 05.06.2009, lk 88–113), lisa 4 osas C sätestatud metoodikat, on vastavuses atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele. Selgitus: Eelnõu § 323 lõikes 1 viitasime suure süsinikuvaruga maa-alale atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses. Erinevad osapooled viitasid, et see viide on ebakorrektne kuna atmosfääriõhu kaitse seaduses sellist mõistet ei esine. Selleks, et eelnõu oleks direktiivis välja toodud nõuetega vastavuses on otstarbekas lisada suure süsinikuvaruga maa-ala mõiste käesolevasse eelnõusse. Eestis teostab maa-amet iga kevad ülelende, et pildistada üles maa-alad. Nendelt piltidelt saab võrrelda maa-ala muutuseid sh teostada 2008 aastaga võrreldavaid ülevaateid. Aasta 2008. jaanuaril esitas Euroopa Komisjon Taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ esmase ettepaneku, sellest tulenevalt ka daatum sättes (tuleneb direktiivist). 4. täiendada eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 329 lõiget 10 pärast sõnu „tootmisseadmetoodangu kohta väljastatakse“ sõnadega „pärast 2021. aasta 1. detsembrit tootmist alustanud tootmisseadmetele“ ja pärast sõna „maha“ sõnadega „või kui toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras“; Selgitus: Direktiivi kohaselt ei tohi taastuvenergia tootmise ja tarbimise tõendamiseks kasutatud päritolutunnistustest saadavat tulu nn topelt arvesse võtta ning samas ei tohi diskrimineerida juba rajatud taastuvenergia tootmisüksustesse tehtud investeeringute tasuvusarvutusi. Päritolutunnistuse eesmärk on näidata lõpptarbijale, et asjaomane energia osakaal või energiakogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Päritolutunnistust võib anda sellega seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele. Tagamaks, et taastuvenergia ühikut saab tarbijale sellisena esitada vaid ühel korral, tuleb vältida päritolutagatiste topeltarvestust ja - esitamist. Suurema õigusselguse loomiseks on seega kasulik tuua sättesse erisus uutele ja olemasolevatele tootmisüksustele väljastatavate päritolutunnistuste võõrandamise osas. Ettepanekuga tehtavad muudatused sätestavad, et nimetatud säte ei kohaldu juba olemasolevatele tootmisüksustele (ettepaneku kohaselt tootmisüksused, mis on rajatud enne 2021 1. detsembrit). Kuupäev on indikatiivne ning sõltub seaduse jõustumisest. 3 (10) 5. jätta välja eelnõu § 1 punkt 9 ning muuta vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni. Muudatusega seoses jätta välja ka eelnõu § 8 lõige 3; Selgitus: Muudatustega viiakse eelnõu direktiivi tekstiga (artikkel 29 punkt 11) vastavusse ning seetõttu on tarvilik kustutada ka eelnõu § 8 rakendussäte punkt 3. Muudatus on seotud muudatusettepanekuga 1. 6. asendada eelnõu § 1 punktis 10 esitatud § 381 tekstiosa „2022. aasta 31. märtsiks“ tekstiosaga „2022. aasta 31. detsembriks“; Selgitus: Varasemalt sätestatud tähtaeg 2022. aasta 31. märts, milleks pidi eelnõu § 329 lõikes 1 nimetatud andmebaas loodama, ei ole sedavõrd lühikese etteteatamisega teostatav. Seetõttu on vajalik pikendada andmebaasi loomise tähtaega. 7. Täiendada eelnõu § 4 punktiga 1, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „1) paragrahvi 3 punkti 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „92) investeeringutoetus – tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks antav rahaline toetus, turutingimustest soodsam laen, käendus, garantii või muu riigiabi või vähese tähtsusega abi;“;“; Selgitus: Taastuvenergia direktiivi kohaselt peab liikmesriik leidma viisid suurendamaks riiklikus taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises. Elektrituruseaduses on selleks nähtud ette ka vajalik mehhanism taastuvelektri vähempakkumiste korraldamise näol. Kuivõrd vähempakkumise võitjale makstav toetus on riigiabi, tuleb selle toetuse maksmisel ka riigiabi üldistest reeglitest kinni pidada. Muuhulgas ei tohi vähempakkumise võitja elektrituruseaduse kohaselt saada toetust, kui on samal ajal saanud toetust ka läbi investeeringutoetuse ega ole seda investeeringutoetust tagastanud. Paragrahvi 3 punkti 92 muudetakse põhjusel, et tagada senisest suurem selgus ja terminoloogiline ühtsus investeeringutoetuse mõiste osas kooskõlaliselt Euroopa Liidu riigiabieeskirjadega. Kehtivat investeeringutoetuse definitsiooni eesmärgipäraselt ja kooskõlas EL riigiabieeskirjadega tõlgendades katab see mis tahes avalikest vahenditest antava abi. See tähendab, et investeeringutoetus hõlmab nii otsese riigipoolse rahalise abi, kui ka teised rahaliselt mõõdetavad riigipoolsed toetused, mis soodustavad konkreetset isikut, sh vähese tähtsusega abi, tagatis, hinnavahe hüvitamine, turutingimustest soodsam laen jms. Praktikas on kehtiv sõnastus tekitanud turuosalistes küsimusi, kas vähempakkumiste läbiviimise kontekstis on investeeringutoetusena käsitatav üksnes otsene riigipoolne rahaline abi või ka muus vormis antav riigipoolne toetus. Vältimaks vääriti mõistmist tulevikus, on kasulik seaduses täpsustada „investeeringutoetuse“ mõiste sõnastust selliselt, et oleks üheselt selge, et see mõiste katab igasuguse riigiabi ning mõistes ka loetleda põhilised riigiabi liigid. Kuivõrd mõiste täpsustamisel ei ole võimalik loetleda kõikki võimalikke abi vorme ammendavalt, siis tuleb alates mõiste muudatusest käsitleda investeeringutoetusena ka teisi võimalikke abi vorme, mis on oma olemuselt ühekordsed toetused. Seetõttu tuleb vastavalt täpsustada ka seaduses toodud definitsiooni. Investeeringutoetuse saamist kontrollitakse eelkõige riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris oleva informatsiooni alusel. Sätte täpsustamise eesmärk on tagada, et mitmekordse riigiabi kaudu 4 (10) ei tekiks täiendavat turu moonutust ning üle kompenseerimist. Selline täpsustus tagab ühtlasi elektrituruseaduse terminoloogilise kooskõla nii EL riigiabieeskirjadega kui ka Eesti õigusaktidega, sh konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud riigiabi regulatsiooniga. Investeeringutoetuse saamist kontrollitakse riigiabi registris oleva informatsiooni alusel, vastavalt konkurentsiseaduse §4921. 8. täiendada eelnõu § 7 punktiga 2, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses: „(43) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded: 1) biometaan on jõudnud füüsiliselt tarnijani; 2) biometaani tootjal ja tarnijal on sõlmitud biometaani tarneleping; 3) biometaani tootmiseks ei ole liikmesriik riigiabi andnud; 4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja arvatud.“;“; Selgitus: Eesti transportkütuste taastuvenergia osatähtsuse suurendamises on biometaanil, nagu ka teistel taastuvkütustel, oluline roll. Sarnaselt Euroopa Liidu muude kaupade ja teenuste vabale liikumise tagamise põhimõttele peab direktiivi kohaselt liikmesriik võimaldama ka teistes liikmesriikides toodetud biometaani Eestis kasutamise. Selleks, et teisest liikmesriigist pärit biometaani saaks Eesti transpordistatistikas kajastada, peab see biometaani arvestus olema kooskõlas direktiivi põhimõtetega. Teisest liikmesriigist pärit biometaan peab olema riiklikusse statistikasse arvestamiseks ka päriselt Eestisse jõudnud ja siin ära kasutatud. Selleks piisab näiteks, kui teise liikmesriigi tootmisüksus on ühendatud gaasisüsteemi, millega on ühenduses ka Eesti gaasisüsteem. Seeläbi on sellisel biometaanil praktikas võimalik liikuda esialgsest tootmiskohast Eestisse. Teine võimalus on transportida selline biometaan Eestisse kokkusurutuna või veeldatuna näiteks laeva, rongi või veoautoga. Ühtlasi on oluline, et kui selline biometaani liigub Eesti statistikasse, ei tohi see biometaan olla osa teise liikmesriigi statistikast. Vastasel juhul tekib ühe energiaühiku mitmekordne arvestamine Euroopa Liidu energiastatistikas. Ühtlasi on oluline, et Eesti transpordisektori taastuvenergia eesmärgi arvestuses oleks selline biometaan, mis on tootja juurest Eesti tanklasse ka jõudnud. Selleks on vaja Eesti tarnijal sõlmida tarneleping teise riigi biometaani tootjaga. Tarnelepingust peab selguma, millisest tootmispunktist on biometaan Eesti tanklasse jõudnud. Lisaks tarnelepingule peab siinkohal biometaani päritolu tõendamisinstrumendina olema kaasas ka biometaani päritolutunnistus. See info aitab ka kontrollida, kas biometaan on pärit käitisest, millele ei ole antud riigipoolset toetust. Selleks, et võimaldada Eesti biometaani tootjatel olla konkurentsis teiste tootjatega, ei tohi teisest liikmesriigist Eesti transpordistatistikas osalev biometaan olla pärit sellisest tootmisseadmest, mille rajamiseks või toimimiseks on teine liikmesriik osutanud riigiabi. Nii ei saa sellistest tootmisseadmetest pärit biometaan muudatuse järgi Eestis transpordistatistikas osaleda, mille puhul on riik maksnud biogaasist elektrienergia tootmisel näiteks taastuvelektri toetust. 9. täiendada eelnõu § 7 punktidega 4–7 järgmises sõnastuses: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021018#para49b2 5 (10) „4) paragrahvi 91 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kütuse tootmine tarbimisse lubamisel diislikütuse ja biodiislikütuse või diislikütuse ja parafiinse diislikütuse proportsionaalse segamise teel paakautosse on lubatud juhul, kui toodetud kütuses sisalduv biodiislikütuse sisaldus ei ületa seitset mahuprotsenti ning kütuse tootja tõendab järelevalvet teostavale isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele. (2) Proportsionaalse segamise teel kütuse tootmiseks tohib kasutada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud nõuetele vastavat parafiinset diislikütust ning diislikütust ja biodiislikütust, mille nõuded on esitatud käesoleva seaduse lisas. (3) Kütuse tootja tagab, et vähemalt korra kalendrikuus võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi ja analüüsib seda proovi, et selgitada välja parafiinse diislikütuse ja diislikütuse seguna kui seitse protsendi mahuga biodiislikütuse ja diislikütuse seguna toodetud kütuse vastavus käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele ning väljastada kütusele vastavussertifikaat. (4) Kui proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse algkomponendid on võrreldes proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutuse viimasena analüüsitud prooviga muutunud, tagab kütuse tootja, et vähemalt korra nädalas kuni järgmise lõikes 3 nimetatud proovi võtmiseni võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi ja analüüsib seda proovi, et selgitada välja kütuse: 1) tiheduse, oksüdatsioonistabiilsuse, mangaanisisalduse ning perioodil 1. detsember kuni 1. märts hägustumispunkti ja külmfiltriummistuspunkti vastavus kütuse nõuetele, kui diislikütusesse lisati proportsionaalse segamise seadmega biodiislikütust; 2) tiheduse vastavus kütuse nõuetele, kui diislikütusesse lisati proportsionaalse segamise seadmega parafiinset diislikütust. (5) Proovi võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus paakautost, millesse kütus segamise teel toodeti. Kui paakautost proovi võtmine ei ole võimalik, võtab sõltumatule akrediteeritud vastavushindamisasutus proovi paakautosse toodetud kütusega tootmiseks kasutatud identsetest lähteainetest ja samasuguses proportsioonis sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutuses segamise teel toodetud kütusest. (6) Kütuse tootja säilitab kütuseproovi 60 päeva selle võtmise päevast arvates. Proovi puutumatuse tagamiseks pakendab sõltumatu akrediteeritud vastavushindamisasutus proovi ning see pitseeritakse või plommitakse. Sõltumatult akrediteeritud labor märgib pakendile kulumis- ja veekindlas kirjas proovi tunnuskoodi, kuupäeva, proovivõtja nime ja allkirja. (7) Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise, kontrollimise ning proportsionaalse segamise seadme kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses: 6 (10) „§ 92. Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele mittevastavus (1) Kui sõltumatu akrediteeritud vastavushindamisasutus tuvastab, et proportsionaalse segamise teel toodetud kütus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, teavitab kütuse tootja sellest viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit. Teates esitab kütuse tootja selgituse toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse oluliste asjaolude kohta. (2) Kütuse tootja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata kütuse käitlejat, kellele kõnealune kütus tarniti ning korraldab sellise kütuse müügilt eemaldamise. (3) Kütuse tootja peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata proportsionaalse segamise teel kütuse tootmise selle seadmega, millega nõuetele mittevastav kütus toodeti. (4) Kui kütuse tootja on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kütuse tootmise peatanud, selgitab ta välja toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse põhjused, võtab kasutusele meetmed nende põhjuste edaspidiseks välistamiseks ja teavitab põhjustest ja lahendustest Maksu- ja Tolliametit. (5) Kütuse tootja võib jätkata proportsionaalse segamise teel kütuse tootmist ja tarbimisse lubamist, kui sõltumatu akrediteeritud vastavushindamisasutus tuvastab, et proportsionaalse segamise teel toodetud kütus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning tootja on sellest teavitanud Maksu-ja Tolliametit.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 332 järgmises sõnastuses: „§ 332. Proportsionaalse segamise teel nõuetele mittevastava kütuse tootmine (1) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1–4 või 6 sätestatud nõude rikkumise või § 92 lõikes 1–3 või 5 nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“; 7) seadust täiendatakse lisaga järgmises sõnastuses: „LISA Proportsionaalse segamise teel tootmiseks kasutatava diislikütuse ja biodiislikütuse lubatavad parameetrid Näitaja Diislikütus Biodiislikütus (FAME) Tsetaaniarv Min 51 Min 51 Tihedus 15 °C juures, kg/m3 820 – 839 860 - 900 PAH, massi% Max 8 0 Väävlisisaldus, mg/kg Max 10 Max 10 Mangaanisisaldus, mg/l Max 2 - Leekpunkt, °C Min 55 Min 101 10% destillatsioonijäägi koksiarv, massi% Max 0,3 - Tuhasisaldus, massi% Max 0,009 Max 0,02 Veesisaldus, massi% Max 0,01 Max 0,02 Tahkete osiste sisaldus, mg/kg Max 24 Max 24 Korrosiivsus Klass 1 Klass 1 FAME, mahu% 0 - Oksüdatsioonisiooni-stabiilsus, g/m3 Max 10 - 7 (10) Oksüdatsioonistabiilsus Rancimat Min 20 Min 8 meetodil, h Määrimisvõime, 𝛍�m Max 460 - Viskoossus suveperioodil 40 °C, mm2/s 2–4 3,5–5 Viskoossus talveperioodil 40 °C, mm2/s 1,5–3,5 3,5–5 Destilleerunud osa 180 °C, mahu% <8,0 - Destilleerunud osa 250 °C, mahu% <60,0 - Destilleerunud osa 340 °C, mahu% >95,0 - Destilleerunud osa 350 °C, mahu% >90,0 - 95 mahu% destilleerumistemperatuur, °C <350 - Külmfiltriummistuspunkt (CFPP), °C <-5 <-5 Hägustumispunkt (CP), °C - <0 °C, kui monoglütseriidide sisaldus <0,6 massi% või <9 °C, kui monoglütseriidide sisaldus <0,3 massi% Nõuetele vastavuse kontrollimisel ja lahkarvamuste lahendamisel tuleb diislikütuse puhul kasutada kvaliteedistandardis EVS-EN 590 ja biodiislikütuse puhul kvaliteedistandardis EVS-EN 14214 sätestatud katsemeetodeid ja tingimusi. Suveperiood on ajavahemik 1. mai kuni 30. september ning talveperiood ajavahemik 1. detsember kuni 1. märts. Ajavahemikus 1. oktoober kuni 30. november ja 1. märts kuni 30. aprill on proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse valmistamiseks lubatud kasutada nii suve- kui ka talveperioodile vastava viskoossusega diislikütust ja biodiislikütust“. Selgitus: Taastuvenergia direktiivi ning selle siseriiklikku õigusesse ülevõtmise põhieesmärgiks on hoogustada taastuvenergiale üleminekut. Direktiivi ülevõtmise käigus läbiviidud konsultatsioonide raames selgus, et transportkütuses kasutusse võetud taastuvkütuste tarbimisse lubamist on võimalik senisest tõhusamaks ja paindlikumaks muuta ning seeläbi tagada, et taastuvkütustele üleminek toimub tarbijate jaoks parima hinnaga. Selle lahenduse esimesed sammud tehti vedelkütuse seadusesse §-i 91 lisamisega. Seda regulatsiooni rakendades ning täiendavate konsultatsioonide läbiviimise käigus on praktikas selgunud vajadus seadust veelgi täiendada, kuna kõik regulatsiooni elemendid ei mahtunud seadusandja volitusnormi piiridesse. Seetõttu tuleb turuosaliste ja eelnõu algataja hinnangul täiendada vedelkütuse seadust (VKS) proportsionaalse segamise regulatsiooniga vastavalt ülaltoodule. Paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse selliselt, et proportsionaalse segamise teel on võimalik toota ainult sellist diislikütust, milles ei ole vedelkütuse seaduse mõistes biodiislikütust (FAME-t) rohkem kui 7 mahuprotsenti. Analüüsid on näidanud, et kuni 7 mahuprotsendilise diislikütuse tootmiseks on võimalik täpselt kütuse algkomponentide kvaliteedinormide piirväärtused ära määrata. Selline määramine tagab, et toodetud kütus vastab seatud kvaliteedinormidele (vt ka § 91 lõiget 11). Paragrahvi 91 muudetud lõike 2 järgi tohib proportsionaalse segamise teel kütust toota ainult nõuetele vastavast parafiinsest diislikütusest ning lisas toodud nõuetele vastavast diislikütusest ja biodiislikütusest. Lisas on vaja vastavad nõuded tuua ära seetõttu, et atmosfääriõhu kaitse seaduses nimetatud piirnormid on liiga leebed selleks, et kuni 7% sisaldusega diislikütust toota. 8 (10) Paragrahv 91 uue lõike 3 järgi peab kütuse tootja tagama, et vähemalt ühe korra kuus võetakse 7 mahuprotsendi biodiislikütuse ja diislikütuse segust ning parafiinse diislikütuse ja diislikütuse segust proov, et analüüsida toodangu vastavust atmosfääriõhu kaitse seaduses nimetatud nõuetele. Sellist proovi peab analüüsima ka juhul, kui ühe kuu jooksul alates eelmise proovi võtmisest ei ole tootmise algkomponendid muutunud. Vastavalt proovi tulemustele väljastatakse 7 mahuprotsendi sisaldusega diislikütusele ka vastavussertifikaat. Paragrahvile 91 lisatava lõike 4 järgi peab kütuse tootja korraldama üldreeglina proovi võtmise toodetud kütusest vähemalt ühe korra nädalas. Selle üldreegli kõrval on ka erand – kui kütuse lähteaine ei muutu selle perioodi jooksul ehk kui selle lähteaine parameetrid jäävad kogu perioodi ulatuses samasuguseks (nt ei muutu väävlisisaldus, viskoossus, oksüdatsiooniaste vms) – siis ei pea proovi iga seitsme päeva tagant võtma. Selleks puudub ka vajadus, sest esimene võetud proov on juba tõendanud sellise kütuse vastavuse normidele. Seega, kui lähteainete tehnilised näitajad ei muutu, siis ei pea proovi iga seitsme päeva tagant võtma ega seda analüüsima. Näiteks kui lähteaineid muudetakse iga päev, tuleb ka proov võtta iga seitsme päeva tagant. Kui lähteaineid muudetakse viimasest proovi võtmisest kuuendal päeval, siis tuleb seitsmendal päeval ikkagi proov võtta. Kui aga viimasest proovi võtmisest on möödas üle seitsme päeva ning järgmised kaks nädalat vastavad lähteained viimase proovi võtmise näitajatele, siis tuleb järgmine proov võtta järgmisel lähteainete muutmisel, kuna viimasest proovi võtmisest on möödunud rohkem kui seitse päeva. Selle proovi käigus peab analüüsima vaid loetud parameetreid, mis võivad kütuste segamisel kriitiliseks osutuda (tihedus, oksüdatsioonistabiilsus, mangaanisisaldus ning perioodil 1. detsember kuni 1. märts hägustumispunkt ja külmfiltriummistuspunkt). Eeltoodust olenemata tuleb toodetud kütuse täisanalüüs siiski teha proovist pärast ühe kuu möödumist eelmisest täisanalüüsist sõltumata sellest, kas algkomponendid muutusid või mitte (vt lõige 4). See tagab, et kütuse tarnija kontrollib vähemalt ühekuulise intervalliga kütuste vastavust nõuetele. Paragrahv 91 lõike 5 kohaselt peab kütuse proovid võtma kas otse pärast kütuse tootmist paakautost või segama samasuguse kütuse samasugustest lähteainetest kokku laboris. Seejuures on oluline tagada, et paakautosse toodetud kütus ja laboris kokku segatud kütus oleks identsed (samasugused lähteained samasuguse kontsentratsiooniga). Osadest paakautodest ei ole võimalik pärast kütuse sisestamist proovi võtta. Seetõttu on seaduse eelnõus nähtud ette ka alternatiiv kütuse laboris valmistamiseks. Paragrahvi 91 lõike 6 järgi peab kütuse tootja tagama, et kütuse proov on säilitatud 60 päeva pärast selle võtmist. Proovi saab tagantjärgi analüüsida selgitamaks välja, et tarbimisse lubatud kütus vastas kõigile nõuetele. Proovi peab säilitama selliselt, et see oleks puutumatu ehk selle peab pakendama ning pitseerima või plommima. Proov ei pea olema säilitatud tootja juures, selle võib säilitada ka vastavushindamisasutuse juures. Paragrahvi 91 lõike 2 muudatus on esitatud lõikena 7 ja see laiendab valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja taristuminister) määruse volitusnormi. Selle järgi peab määruses olema kajastatud lisaks tõendamise ja kontrollimise korrale ka proportsionaalse segamise seadme kasutamise kord (näiteks seadme kasutamise lõpetamine, kui toodetud kütus ei vasta nõuetele). Seadusele lisatakse uus paragrahv 92, mis käsitleb proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele mittevastavust. Paragrahvis reguleeritakse kütuse tootja kohustusi olukorraks, kui proportsionaalse segamise teel toodetud kütus ei vasta nõuetele. Paragrahvi 92 lõike 1 järgi peab kütuse tarnija koheselt ebakvaliteetsest proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest teavitama Maksu- ja Tolliametit ning selgitama seejuures kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse tootmise põhjused. 9 (10) Paragrahvi 92 lõikega 2 kohustatakse kütuse tootjat teavitama ebakvaliteetse kütuse tootmisest viivitamata kütuse käitlejat, kellele ebakvaliteetne kütus tarniti. Ühtlasi peab kütuse tootja korraldama koheselt ebakvaliteetse kütuse müügilt eemaldamise. Paragrahvi 92 lõike 3 järgi peab kütuse tootja ebakvaliteetse kütuse tootmise fakti väljaselgitamisel koheselt lõpetama selle seadme kasutamise, millega nõuetele mittevastav kütus toodeti. Paragrahvi 92 lõikega 4 kohustatakse ebakvaliteetse kütuse tootjat selgitama välja põhjused, miks proportsionaalse segamise teel toodetud kütus nõuetele ei vastanud. Ühtlasi peab tootja võtma kasutusele meetmed tagamaks, et ebakvaliteetset kütust uuesti ei toodeta ning teavitama nendest lahendustest ka MTA-t. Paragrahvi 92 lõikega 5 sätestatakse, et proportsionaalse segamise seadmega võib kütuse tootmist jätkata, kui sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus on toodangust proovi võttes tuvastanud, et toodetud kütus vastab VKS-s ja seeläbi ka AÕKS § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ sätestatud nõuetele. Sellest peab tootja teavitama ka MTA-t. Seadust täiendatakse §-ga 332, mis käsitleb proportsionaalse segamise teel nõuetele mittevastava kütuse tootmisega kaasnevaid sanktsioone. Lõike 1 kohaselt karistatakse isikut, kes ei lähtu proportsionaalse segamise teel kütuse tootmisel § 91 lõikes 1 nimetatud põhimõtetest, jätab sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud proovi säilitamise kohustuse täitmata, ei lõpeta tootmist kui on tuvastatud ebakvaliteetse kütuse tootmine, ei eemalda ebakvaliteetset kütust koos müüjaga turult või rikub muid proportsionaalse segamise teel kütuse tootmisele sätestatud regulatsioone, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või kuni 100 000 eurot, kui teo paneb toime juriidiline isik. Sellise rikkumise alla läheb ka § 92 lõikes 5 toodud kohustuse eiramine jätkata kütuse tootmist ja tarbimisse lubamist pärast ebakvaliteetse kütuse tootmise avastamist ainult siis, kui kütuse proov on korras ja sellest on teavitatud ka MTA-t. Kui sellist kohustust eiratakse, tuleb tootjat vastavalt ka sanktsioneerida. Kütuseturul on võimalik ebakvaliteetse kütuse käitlemisega tekitada turuosalistele märkimisväärset kahju, seetõttu on oluline rakendada ebakvaliteetse kütuse tarbimise lubamise riski maandamiseks siinkohal ka mõjusaid sanktsioone. Seadust täiendatakse lisaga, milles sätestatakse diislikütuse ja biodiislikütuse parameetrid selleks, et sellistest kütustest saaks toota kuni 7-mahuprotsendilist biodiislikütuse ja diislikütuse segu või diislikütuse ja parafiinse diislikütuse segu. Lisas toodud parameetrid on välja arvutanud Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Liisa Mällo 625 6321 [email protected] 10 (10) KAVAND 19.10.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr………………… Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise, kontrollimise ning proportsionaalse segamise seadme kasutamise kord Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse § 91 lõike 7 alusel. § 1. Proportsionaalse segamise seadme kasutamise kord Selles paragrahvis sätestatakse seadme kasutamise kord. § 2. Kütuse tootja kohustused toodetud kütuse kvaliteedi kontrollimisel ja tõendamisel (1) Kütuse tootja dokumenteerib proovide tulemused ja kütuse, millest proov võeti, kohta järgmised andmed: 1) tootmise eest vastutatava isiku nimi; 2) tootmise kuupäev ja kellaaeg; 3) toodetud kütuse kombineeritud nomenklatuuri kaubakood vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele; 4) tootmisel kasutatud diislikütuse, biodiislikütuse ning parafiinse diislikütuse kogus liitrites arvutatuna temperatuuril 15 ºC oleva kütuse kohta; 5) tootmiseks kasutatavate diislikütuse, biodiislikütuse ning parafiinse diislikütuse nõuetele vastavust tõendav vastavushindamisasutuse poolt väljastatud vastavussertifikaat või Euroopa Liidus asuva tootja väljastatud vastavusdeklaratsioon. (2) Kütuse tootja säilitab lõikes 1 sätestatud teavet vähemalt kolm aastat proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse, millest proov võeti, segamisest arvates ning tagab, et teavet ei saa tagantjärele muuta. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Riigikogu majanduskomisjon Kaaskiri Austatud Kristen Michal Ühtlasi edastame ka Keskkonnaministeeriumilt 15.10.2021 laekunud eelnõud SE 382 täpsustava ettepaneku, muuta eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 323 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel: 1) põllumajanduslikust biomassist biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuariks või pärast seda looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud kaitstava loodusobjektina või kohaliku tasandi kaitstava loodusobjektina ning suure süsinikuvaruga maa-alalt, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus;„. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Liisa Mällo 625 6321 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel