dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

TA lisavahendite taotlus MKM

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. oktoober 2021
Viit
1.1-16/21-0015/6106-2
Registreeritud
28. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0015
Vastutaja
Mikk Vahtrus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-1621-00156106-2 28.10.2021 Väljaminev kiri.asice822 KB

Sisu (failidest)

Teie 18.10.2021 Riigikantselei [email protected] Meie 28.10.2021 nr 1.1-16/21-0015/6106-2 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn TA lisavahendite taotlus MKM Austatud Katrin Kiisler Käesoleva esitame Teadus- ja Arendusnõukogule aruteluks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi TA lisavahendite taotluse „Kriitiliste toormete üldgeoloogiline ja rakendusteaduslik uuring„. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Mikk Vahtrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks Taotluse pealkiri Kriitiliste toormete üldgeoloogiline ja rakendusteaduslik uuring Ministeerium(id) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Ene Jürjens, juhataja, maavarade osakond Kontaktisik(ud) Siret Talve, teadusnõunik, strateegilise planeerimise osakond 2022. aastal taotletav summa 1,512 miljonit € 1. Probleem ja eesmärk (sh millal loodetakse eesmärk saavutada) Rohepöörde taustal on Eesti ning EL toormekriisis ning uusi kriitiliste toormete leiukohti otsitakse nii kivimitest kui jäätmetest. Seniste teadmiste alusel saame väita, et Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena1. Riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside2 uuritus ei ole piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. See on üks ülesanne 2018.a loodud Eesti Geoloogiateenistusele (EGT), kes kogub ja haldab riikliku tähtsusega maapõuealast infot ning on seega ka selle projekti elluviija. Projekti eesmärk on tuvastada ja piiritleda perspektiivsed strateegiliste kriitiliste maavarade ilmingud eelkõige Kirde-Eesti kristalses aluskorras ning tööstusjäätmetes ning saadud andmestiku koondamine, mis oleks avatud kasutamiseks  kriitiliste toormete otsingutega tegelevatele ettevõtetele, et muuta Eesti neile atraktiivseks asukohaks otsingute läbiviimisel;  teadusasutustele rakendusliku ning akadeemilise uurimistöö teostamiseks. Projekt loob baasi jätku-uuringuteks, mida saaksid läbi viia nii Eesti riik kui ka huvitatud eraettevõtted. Positiivse rahastusotsuse korral saavutatakse projekti eesmärk detsembriks 2023. 2. Kuidas panustab tegevus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035) täitmisse?  Tegevus toetab eelkõige Eesti 2035 strateegilist sihti, mille kohaselt Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Töö tulemused on kasutatavad uute ärivõimaluste leidmiseks ja tööjõu tootlikkuse kasvatamiseks, pakkudes arendamisvõimalusi eelkõige Kirde-Eestis, kus selleks on suur vajadus.  Projekt panustab otseselt strateegias sõnastatud vajalikku muutusesse „Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust“. Tegevuse tulemusena luuakse võimalused kohalike ressursside väärindamise baasil olla maapõue uuringute valdkonnas edukas teadus- ja arendustegevuse rakendaja ja katsetaja.  Projekt on keskkonnasõbralik, kuna projekti käigus uuritakse kriitilisi elemente sisaldavatele jäätmete levikut ja olemasoleva materjali uurimisel kasutatav tehnoloogia võimaldab olemasolevaid puursüdamikke nn üle uurida, mistõttu ei ole vaja täiendavateks uuringuteks nii palju uusi südamikke juurde puurida. Kriitilised toormed on eelduseks rohepöörde edukusele. Nende impordi vähendamine kolmandatest riikidest ja kohapealne keskkonnasõbralikum ammutamine võimaldab toota siin väiksema keskkonnajalajäljega ja anda suurem lisandväärtus kohalikule toormele.  Projekt on seotud nutika spetsialiseerumisega, sest panustab kohaliku ressursi väärindamisse ja selle käigus rakendatakse uudset ja efektiivset digitaalset skaneerimist ning andmete avalikustamist  Projektil on tugev seos vajaliku muutusega “Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted”. Üheks projekti oluliseks osaks on analüüsida varasemalt tööstus- ja kaevandamisjäätmete hoidlatesse kuhjatud materjali kriitiliste elementide sisaldust ja kasutuspotentsiaali, mis on eelduseks nende võimalikuks kasutuselevõtuks erasektori poolt. 1 Meist meedias: Põhjarannik: Virumaa fosforiidis leiti ka haruldasi muldmetalle | Eesti Geoloogiateenistus (egt.ee) 2 https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf 1 Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks 3. Hetkeolukorra kirjeldus Kriitiliste toormete puhul on enamasti tegemist ressurssidega, mida kasutatakse rohe- ja digimajanduse seadmete koostises. Kriitiliste toormete turuväärtus tõuseb ajas kordades (5-10 korda järgmise mõnekümne aasta jooksul). Rahvusvahelise Energiaagentuuri raport3 toob esile, et rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks akumetallide vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga. Mitmed kriitiliste toormete leiukohad võivad olla Eestis veel avastamata. EGT on MKM hallatav geoloogia vallas unikaalset rakendusteadusvõimekust omav asutus, mille töötajatest ca 50% on doktorikraadiga. Asutuse Arbaveres asuvasse maapõueressursside uurimiskeskusesse on koondatud Eesti geoloogiline materjal puursüdamike ja kivimiproovide näol. Käesoleva projekti peamised ajendid: 1. Olemasolevate puursüdamike analüütiline info pole koondatud ega digitaliseeritud, et tekiks ülevaade neis võimalike kriitiliste elementide leidumisest. EGT hoidlates on hoiul umbes 25 000 puursüdamiku kasti, millest üle 3 500 sisaldavad kristalse aluskorra kivimeid. Eestis levivad kristalse aluskorra kivimid on analoogsed Soomes ja Rootsis levivatele kivimitele, kuid meie alal on nad kaetud vähemalt 170 meetri paksuste settekivimitega. Nõukogude ajal on neid südamikke uuritud lähtudes omaaegsest metoodikast, - pöörates eelkõige tähelepanu raua ja värviliste metallide maagistumisele. Tolleaegsed keemilised analüüsid on poolkvantitatiivsed ning olemas vaid punktanalüüsidena. Paljude tänapäeval kriitiliseks peetavate toormete osas ei ole Eesti kristalse aluskorra kivimeid süstemaatiliselt analüüsitud. Enamikes riiklikes geoloogiateenistustes on saanud tavaks, et luuakse ja hoiustatakse digitaalset puursüdamike arhiivi. See tähendab, et lisaks tavapärasele infole nagu fotod, kirjalikud ülestähendused ja asukoha info on digitaliseeritud ka otse puursüdamikust skaneeritud analüütiline info keemilise ja/või mineraloogilise info kohta. Eeltööna käesolevale uuringu ettepanekule on EGT konsulteerinud Rootsi Geoloogiateenistuse (SGU), Soome Geoloogiateenistuse (GTK) ning Londoni Geoloogia Seltsiga (The Geological Society), kellel kõigil on olemas kogemused nii kodu- kui välismaiste puursüdamike digitaalsete arhiivide loomisel. Tänasel päeval on geoloogiateenistuste puhul reeglina puursüdamike digitaalsed arhiivid levinud praktika ning neid kasutavad nii eraettevõtted mineraalide otsingute planeerimisel kui teadusasutused baasuuringute teostamiseks. Siiani on EGT analüüside puhul kasutanud käsi-röntgen-fluoressents-spektromeetrit ning laboratoorseid analüüse. Käsiseadmega uuringud on aga võrreldes skaneerimisega väga aeganõudvad ning tulemused saadakse vaid punktanalüüsidena ühemeetrise intervalli järel, st. suur osa kivimist jääb mõõtmata. See tähendab, et ca 3500 kasti kivimite kohta kriitiliste toormete esinemise andmestiku kogumine olemasolevate seadmetega on praktiliselt teostamatu. Balti riikides ei ole EGTle teadaolevalt ühtegi digitaalset puursüdamike skannerit. Tartu Ülikooli teadlased on mitmete projektide puhul käinud uuritavaid puursüdamikke skaneerimas Norra Geoloogiateenistuses. EGT kavatseb teostada osade skanneri funktsioonide testimise pilootprojekti novembri teises pooles 2021. aastal. Automaatskaneerimine võimaldaks aga talletada digiarhiivi pideva kõrgresolutsiooniga geokeemilise andmerea. 2. Sekundaarseid tööstusjäätmeid pole uuritud, et selgitada neis kriitiliste toormete olemasolu. Eestis on mitmeid kaevandusjäätmete hoidlaid, mida on uuritud peamiselt keskkonnakaitselisest seisukohast lähtudes. Ringmajanduse ja muutunud toormete turu olukorras on käes olukord, kus jäätmed on muutunud arvestatavateks ressurssideks. Käesoleva projekti raames uurime põlevkivi õlitootmisel ladestatud poolkoksi jäätmete kriitiliste elementide sisaldusi ja loome andmestiku, millele tuginedes saavad erafirmad hinnata võimalusi nende kasutuselevõtuks. Projekti käigus tekib EGTl võimekus jätkata ka teiste ladestatud tööstusjäätmete analüüsiga. 3 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 2 Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks 4. Oodatav tulemus ja mõju (sh kuidas hindate, et need on saavutatud) Projekti tulemusena:  Tekib ülevaade ja detailne keemiline andmestik kriitiliste toormete seni teadmata esinemisest Kirde- Eesti kristalse aluskorra kivimites ning tööstusjäätmetes  Luuakse digiarhiiv - kompleksne avalikult kättesaadav süstematiseeritud keemiline ja mineraloogiline andmestik kohaliku kriitilise toorme ressursi kohta, mida saavad kasutada maavara uuringutega tegelevad ettevõtted ning ülikoolid baas- ja rakendusuuringuteks.  Regionaalne mõju – võimalus luua eeldused kujundamaks välja kriitiliste toormete sektor Virumaal ja siduda unikaalse Ida- Virumaa võimekusega (Sillamäe haruldaste muldmetallide töötlemise tehas).  Kriitiliste toormete otsingutega tegelevatel eraettevõtetel tekib võimalus uurida põhjalikumalt Eesti kristalseid kivimeid ning tööstusjäätmeid.  Töö võib potentsiaalselt viia uute kõrge lisandväärtusega ressursside kasutuselevõtmisele Kirde-Eestis. Projekti tulemuste selgumisel võivad mõnes piirkonnas kriitiliste toormete uuringud liikuda Eestis järgmisesse etappi, milleks on juba geoloogiline uuring ehk viimane uuringu etapp enne kasutuselevõttu, kus kinnitatakse varu. 5. Kavandatavad tegevused (sh kuidas liigituvad TA kuludeks), nende eelarve (aastate lõikes), kulude põhjendus (kuidas summadeni on jõutud) 1) Vajalike seadmete (puursüdamike automaatskanner ja vastav kaamera) hankimine, teadlaste- geoloogide väljaõpe, infrastruktuuri loomine (seadmele ruumi kohandamine olemasolevas puursüdamike hoidlas). Seadmete, väljaõppe ja hoolduskulu hinna aluseks on mittesiduvad pakkumised tootjatelt. Vajalike ruumide ettevalmistus ja andmehaldussüsteemi loomise kulud on hinnangulised. Eelarve: 2022. aasta 1 105 996 € - seadmete soetamine, ruumide ettevalmistus, väljaõpe ja andmehaldussüsteemi loomine. 2023. aasta 73 000 € - seadmete regulaarne hooldus ja andmehaldussüsteemi täiustamine. 2) Kirde-Eestis puuritud kristalse aluskorra puursüdamike skaneerimine, saadud info talletamine digiarhiivi. Eeltööd on vajalikud puursüdamike kastide korrastamiseks ja kivimite puhastamiseks. Tööjõukuludeks on hinnatud 2 584 € kuu, mis jääb EGT keskmise ja mediaan palga vahele 2021 aastal. Eelarve 2022. aasta 46 000 € - kastide puhastamine ja 1,0 FTE asutuse sisest tööjõukulu skaneerimisele 2023. aasta 46 000 € - kastide puhastamine ja 1,0 FTE asutuse sisest tööjõukulu skaneerimisele 3) Poolkoksi jäätmehoidlate puurimine ja saadud materjali skaneerimine. Tööjõukuludeks on hinnatud 2 584 € kuu. Puurimise maksumus on hinnanguline varasemate hanketulemuste põhjal. Eelarve 2022. aasta 21 000 € - teostatakse analüüs sobilike puurimiskohtade leidmiseks, taotletakse uuringuluba ja leitakse hankega puurimiste teostaja. Hind sisaldab juristi kulu hanke läbiviimisel ja 0,5 FTE asutuse sisest tööjõukulu 2023. aasta 111 000 € - viiakse läbi puurimised hinnanguliselt 300 meetri puursüdamiku saamiseks. Saadud kivimimaterjal kirjeldatakse ja skaneeritakse. Selleks kavandatakse 1,0 FTE EGT sisest tööjõukulu. 4) Andmete analüüs ning info süntees. Uuritud piirkondade kriitiliste toormete leviku analüüs ja aruanne , selle tutvustamine erasektorile. Tööjõukuludeks on hinnatud 2 584 € kuus. 2022. aasta 16 000 € - tööjõukulu 0,5 FTE 2023. aasta 62 000 € - tööjõukulu 2,0 FTE 5) Andmete avalikustamine ning huviliste teavitamine. Sisaldab tulemuste tutvustamist erinevatel konverentsidel, mis jätkub ka pärast projekti lõppu. 2022. aasta 0 € 2023. aasta 47 000 € - osalemine kahel eriala konverentsil ja IT süsteemide täiustamine, mugavaks kolmanda osapoole liidestamiseks, mis võimaldab loodud andmete mugava üleandmise huvitatud osapooltele. Tegevus vastab Frascati manual’i teadustöö kriteeriumitele kuna see on: uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav. 3 Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks 6. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas, majanduslik ja sotsiaalne mõju jm)  Luuakse detailne geokeemiline andmestik Eestis esineda võivate kriitiliste toormete kohta, mida saavad kasutada nii maavara otsingutega tegelevad ettevõtted kui teadusasutused baas- ja rakendusuuringuteks.  Arbavere maapõue uurimiskeskusesse tekib Balti riikide kontekstis unikaalne võimekus uurida puursüdamikke digitaalse skanneri abil, mis võimaldab saada puursüdamikest märksa detailsemat infot, seejuures algmaterjali kahjustamata.  Projekti käigus soetatud aparatuur ning oskused võimaldavad edaspidi täiendavalt ja detailsemalt analüüsida kriitiliste toormete esinemist fosforiidis ja graptoliitargilliidis ja viia uuringud järgmisesse etappi.  Projekti tulemused võimaldavad edaspidi uurida ka kriitiliste toormete kasutuselevõtu keskkonnamõju. 7. Jätkusuutlikkus (püsiva võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine)  Teatavasti on kriitiliste toormete puhul tsükkel ressursi otsingutest kuni tootmiseni väga pikk (30- 40 aastat). Eesti puhul saame liikuda kiirendatud tempos, kui keskendume juba enne mingil määral uuritud ressurssidele, mäetööstuse piirkondadele ja jäätmetele. Mineraalidega tegelevatel ettevõtetel tekib konkreetsem huvi teostada uuringuid Eestis, sest loodavas digiarhiivis on olemas lähteandmestik. Sealjuures kannaksid nemad rahalist koormust uuringute osas, kuid info ja tulemused saavad olema ka Eesti riigil.  EGT-s ja Arbavere maapõue uurimiskeskuses tekib kompetents kriitiliste toormete uurimismeetodite osas ning oskus ja võimekus teostada puursüdamike digitaalset skaneerimist. Tulevikus on võimalus loodud võimekusega pakkuda teenust eraettevõtteile ja ülikoolidele nii Eestist kui välisriikidest.  Projektis soetatavad seadmed võimaldavad edaspidi süstemaatiliselt automaatskanneerida kõik Eesti aluskorra puursüdamikud ja säilitada vastavad andmed digiarhiivis.  Käesoleva projekti metoodikat saab rakendada ka teiste jäätmete uuringuteks, näiteks Maardu fosforiiditootmise puistangute ning Sillamäe tehase ajalooliste jäätmete omaduste kindlakstegemiseks. 8. Miks ei saa soovitud tegevusi teha valdkondliku TA baasrahastusest?  Maavarade valdkond liikus MKMi haldusalasse VV seaduse muudatusega 2020 aastal, EGT loodi MKMi haldusalas 2018 aastal. Lisandunud tegevused on ressursimahukad, aga samas on kohaliku ressursi kasutamine ülisuure lisandväärtuse potentsiaaliga.  Valdkond alles vajab üles ehitamist, sest maapõueressursside sh uute potentsiaalsete toormete süstemaatilisi uuringuid pole Eestis 30 aastat toimunud ja tuleb taastada uurimise jätkusuutlikkus. See jällegi toob kaasa täiendava rahastuse vajaduse tekkinud lünga kompenseerimiseks.  Vabariigi Valitsuskabineti otsuse kohaselt on seatud kohustus anda ülevaade Eestis leiduvate kriitiliste toormete uurimisest. MKM on esitanud RES lisataotluse selle töö täiendavaks rahastamiseks, mida kahjuks pole rahuldatud. 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →