Teie 18.10.2021
Riigikantselei
[email protected] Meie 28.10.2021 nr 1.1-16/21-0015/6106-2
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
TA lisavahendite taotlus MKM
Austatud Katrin Kiisler
Käesoleva esitame Teadus- ja Arendusnõukogule aruteluks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi TA lisavahendite taotluse „Kriitiliste toormete üldgeoloogiline
ja rakendusteaduslik uuring„.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Mikk Vahtrus
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks
Taotluse pealkiri Kriitiliste toormete üldgeoloogiline ja rakendusteaduslik uuring
Ministeerium(id) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Ene Jürjens, juhataja, maavarade osakond
Kontaktisik(ud)
Siret Talve, teadusnõunik, strateegilise planeerimise osakond
2022. aastal taotletav summa 1,512 miljonit €
1. Probleem ja eesmärk (sh millal loodetakse eesmärk saavutada)
Rohepöörde taustal on Eesti ning EL toormekriisis ning uusi kriitiliste toormete leiukohti otsitakse nii
kivimitest kui jäätmetest. Seniste teadmiste alusel saame väita, et Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige
haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja
tööstusjäätmetena1. Riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja
kuuluvate ressursside2 uuritus ei ole piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas
lisandväärtust suurendada. See on üks ülesanne 2018.a loodud Eesti Geoloogiateenistusele (EGT), kes
kogub ja haldab riikliku tähtsusega maapõuealast infot ning on seega ka selle projekti elluviija.
Projekti eesmärk on tuvastada ja piiritleda perspektiivsed strateegiliste kriitiliste maavarade ilmingud
eelkõige Kirde-Eesti kristalses aluskorras ning tööstusjäätmetes ning saadud andmestiku koondamine, mis
oleks avatud kasutamiseks
kriitiliste toormete otsingutega tegelevatele ettevõtetele, et muuta Eesti neile atraktiivseks
asukohaks otsingute läbiviimisel;
teadusasutustele rakendusliku ning akadeemilise uurimistöö teostamiseks.
Projekt loob baasi jätku-uuringuteks, mida saaksid läbi viia nii Eesti riik kui ka huvitatud eraettevõtted.
Positiivse rahastusotsuse korral saavutatakse projekti eesmärk detsembriks 2023.
2. Kuidas panustab tegevus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035) täitmisse?
Tegevus toetab eelkõige Eesti 2035 strateegilist sihti, mille kohaselt Eesti majandus on tugev,
uuendusmeelne ja vastutustundlik. Töö tulemused on kasutatavad uute ärivõimaluste leidmiseks ja
tööjõu tootlikkuse kasvatamiseks, pakkudes arendamisvõimalusi eelkõige Kirde-Eestis, kus selleks
on suur vajadus.
Projekt panustab otseselt strateegias sõnastatud vajalikku muutusesse „Suurendame Eesti majandusele
oluliste valdkondade võimekust“. Tegevuse tulemusena luuakse võimalused kohalike ressursside
väärindamise baasil olla maapõue uuringute valdkonnas edukas teadus- ja arendustegevuse
rakendaja ja katsetaja.
Projekt on keskkonnasõbralik, kuna projekti käigus uuritakse kriitilisi elemente sisaldavatele jäätmete
levikut ja olemasoleva materjali uurimisel kasutatav tehnoloogia võimaldab olemasolevaid
puursüdamikke nn üle uurida, mistõttu ei ole vaja täiendavateks uuringuteks nii palju uusi südamikke
juurde puurida. Kriitilised toormed on eelduseks rohepöörde edukusele. Nende impordi vähendamine
kolmandatest riikidest ja kohapealne keskkonnasõbralikum ammutamine võimaldab toota siin väiksema
keskkonnajalajäljega ja anda suurem lisandväärtus kohalikule toormele.
Projekt on seotud nutika spetsialiseerumisega, sest panustab kohaliku ressursi väärindamisse ja selle
käigus rakendatakse uudset ja efektiivset digitaalset skaneerimist ning andmete avalikustamist
Projektil on tugev seos vajaliku muutusega “Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted”. Üheks
projekti oluliseks osaks on analüüsida varasemalt tööstus- ja kaevandamisjäätmete hoidlatesse kuhjatud
materjali kriitiliste elementide sisaldust ja kasutuspotentsiaali, mis on eelduseks nende võimalikuks
kasutuselevõtuks erasektori poolt.
1
Meist meedias: Põhjarannik: Virumaa fosforiidis leiti ka haruldasi muldmetalle | Eesti Geoloogiateenistus (egt.ee)
2
https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf
1
Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks
3. Hetkeolukorra kirjeldus
Kriitiliste toormete puhul on enamasti tegemist ressurssidega, mida kasutatakse rohe- ja digimajanduse
seadmete koostises. Kriitiliste toormete turuväärtus tõuseb ajas kordades (5-10 korda järgmise mõnekümne
aasta jooksul). Rahvusvahelise Energiaagentuuri raport3 toob esile, et rohepöörde kontekstis
mitmekordistub paljude toormete, näiteks akumetallide vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva
majandusmudeliga. Mitmed kriitiliste toormete leiukohad võivad olla Eestis veel avastamata. EGT on
MKM hallatav geoloogia vallas unikaalset rakendusteadusvõimekust omav asutus, mille töötajatest ca 50%
on doktorikraadiga. Asutuse Arbaveres asuvasse maapõueressursside uurimiskeskusesse on koondatud
Eesti geoloogiline materjal puursüdamike ja kivimiproovide näol.
Käesoleva projekti peamised ajendid:
1. Olemasolevate puursüdamike analüütiline info pole koondatud ega digitaliseeritud, et tekiks ülevaade
neis võimalike kriitiliste elementide leidumisest.
EGT hoidlates on hoiul umbes 25 000 puursüdamiku kasti, millest üle 3 500 sisaldavad kristalse aluskorra
kivimeid. Eestis levivad kristalse aluskorra kivimid on analoogsed Soomes ja Rootsis levivatele kivimitele,
kuid meie alal on nad kaetud vähemalt 170 meetri paksuste settekivimitega. Nõukogude ajal on neid
südamikke uuritud lähtudes omaaegsest metoodikast, - pöörates eelkõige tähelepanu raua ja värviliste
metallide maagistumisele. Tolleaegsed keemilised analüüsid on poolkvantitatiivsed ning olemas vaid
punktanalüüsidena. Paljude tänapäeval kriitiliseks peetavate toormete osas ei ole Eesti kristalse aluskorra
kivimeid süstemaatiliselt analüüsitud.
Enamikes riiklikes geoloogiateenistustes on saanud tavaks, et luuakse ja hoiustatakse digitaalset
puursüdamike arhiivi. See tähendab, et lisaks tavapärasele infole nagu fotod, kirjalikud ülestähendused ja
asukoha info on digitaliseeritud ka otse puursüdamikust skaneeritud analüütiline info keemilise ja/või
mineraloogilise info kohta. Eeltööna käesolevale uuringu ettepanekule on EGT konsulteerinud Rootsi
Geoloogiateenistuse (SGU), Soome Geoloogiateenistuse (GTK) ning Londoni Geoloogia Seltsiga (The
Geological Society), kellel kõigil on olemas kogemused nii kodu- kui välismaiste puursüdamike digitaalsete
arhiivide loomisel. Tänasel päeval on geoloogiateenistuste puhul reeglina puursüdamike digitaalsed arhiivid
levinud praktika ning neid kasutavad nii eraettevõtted mineraalide otsingute planeerimisel kui
teadusasutused baasuuringute teostamiseks.
Siiani on EGT analüüside puhul kasutanud käsi-röntgen-fluoressents-spektromeetrit ning laboratoorseid
analüüse. Käsiseadmega uuringud on aga võrreldes skaneerimisega väga aeganõudvad ning tulemused
saadakse vaid punktanalüüsidena ühemeetrise intervalli järel, st. suur osa kivimist jääb mõõtmata. See
tähendab, et ca 3500 kasti kivimite kohta kriitiliste toormete esinemise andmestiku kogumine olemasolevate
seadmetega on praktiliselt teostamatu. Balti riikides ei ole EGTle teadaolevalt ühtegi digitaalset
puursüdamike skannerit. Tartu Ülikooli teadlased on mitmete projektide puhul käinud uuritavaid
puursüdamikke skaneerimas Norra Geoloogiateenistuses. EGT kavatseb teostada osade skanneri
funktsioonide testimise pilootprojekti novembri teises pooles 2021. aastal. Automaatskaneerimine
võimaldaks aga talletada digiarhiivi pideva kõrgresolutsiooniga geokeemilise andmerea.
2. Sekundaarseid tööstusjäätmeid pole uuritud, et selgitada neis kriitiliste toormete olemasolu.
Eestis on mitmeid kaevandusjäätmete hoidlaid, mida on uuritud peamiselt keskkonnakaitselisest
seisukohast lähtudes. Ringmajanduse ja muutunud toormete turu olukorras on käes olukord, kus jäätmed on
muutunud arvestatavateks ressurssideks. Käesoleva projekti raames uurime põlevkivi õlitootmisel
ladestatud poolkoksi jäätmete kriitiliste elementide sisaldusi ja loome andmestiku, millele tuginedes saavad
erafirmad hinnata võimalusi nende kasutuselevõtuks. Projekti käigus tekib EGTl võimekus jätkata ka teiste
ladestatud tööstusjäätmete analüüsiga.
3
The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021.
https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc-
667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf
2
Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks
4. Oodatav tulemus ja mõju (sh kuidas hindate, et need on saavutatud)
Projekti tulemusena:
Tekib ülevaade ja detailne keemiline andmestik kriitiliste toormete seni teadmata esinemisest Kirde-
Eesti kristalse aluskorra kivimites ning tööstusjäätmetes
Luuakse digiarhiiv - kompleksne avalikult kättesaadav süstematiseeritud keemiline ja
mineraloogiline andmestik kohaliku kriitilise toorme ressursi kohta, mida saavad kasutada
maavara uuringutega tegelevad ettevõtted ning ülikoolid baas- ja rakendusuuringuteks.
Regionaalne mõju – võimalus luua eeldused kujundamaks välja kriitiliste toormete sektor Virumaal
ja siduda unikaalse Ida- Virumaa võimekusega (Sillamäe haruldaste muldmetallide töötlemise tehas).
Kriitiliste toormete otsingutega tegelevatel eraettevõtetel tekib võimalus uurida
põhjalikumalt Eesti kristalseid kivimeid ning tööstusjäätmeid.
Töö võib potentsiaalselt viia uute kõrge lisandväärtusega ressursside kasutuselevõtmisele
Kirde-Eestis.
Projekti tulemuste selgumisel võivad mõnes piirkonnas kriitiliste toormete uuringud liikuda Eestis
järgmisesse etappi, milleks on juba geoloogiline uuring ehk viimane uuringu etapp enne kasutuselevõttu,
kus kinnitatakse varu.
5. Kavandatavad tegevused (sh kuidas liigituvad TA kuludeks), nende eelarve (aastate lõikes), kulude
põhjendus (kuidas summadeni on jõutud)
1) Vajalike seadmete (puursüdamike automaatskanner ja vastav kaamera) hankimine, teadlaste-
geoloogide väljaõpe, infrastruktuuri loomine (seadmele ruumi kohandamine olemasolevas
puursüdamike hoidlas). Seadmete, väljaõppe ja hoolduskulu hinna aluseks on mittesiduvad pakkumised
tootjatelt. Vajalike ruumide ettevalmistus ja andmehaldussüsteemi loomise kulud on hinnangulised.
Eelarve:
2022. aasta 1 105 996 € - seadmete soetamine, ruumide ettevalmistus, väljaõpe ja andmehaldussüsteemi
loomine.
2023. aasta 73 000 € - seadmete regulaarne hooldus ja andmehaldussüsteemi täiustamine.
2) Kirde-Eestis puuritud kristalse aluskorra puursüdamike skaneerimine, saadud info talletamine
digiarhiivi. Eeltööd on vajalikud puursüdamike kastide korrastamiseks ja kivimite puhastamiseks.
Tööjõukuludeks on hinnatud 2 584 € kuu, mis jääb EGT keskmise ja mediaan palga vahele 2021 aastal.
Eelarve
2022. aasta 46 000 € - kastide puhastamine ja 1,0 FTE asutuse sisest tööjõukulu skaneerimisele
2023. aasta 46 000 € - kastide puhastamine ja 1,0 FTE asutuse sisest tööjõukulu skaneerimisele
3) Poolkoksi jäätmehoidlate puurimine ja saadud materjali skaneerimine.
Tööjõukuludeks on hinnatud 2 584 € kuu. Puurimise maksumus on hinnanguline varasemate
hanketulemuste põhjal.
Eelarve
2022. aasta 21 000 € - teostatakse analüüs sobilike puurimiskohtade leidmiseks, taotletakse uuringuluba
ja leitakse hankega puurimiste teostaja. Hind sisaldab juristi kulu hanke läbiviimisel ja 0,5 FTE asutuse
sisest tööjõukulu
2023. aasta 111 000 € - viiakse läbi puurimised hinnanguliselt 300 meetri puursüdamiku saamiseks.
Saadud kivimimaterjal kirjeldatakse ja skaneeritakse. Selleks kavandatakse 1,0 FTE EGT sisest
tööjõukulu.
4) Andmete analüüs ning info süntees. Uuritud piirkondade kriitiliste toormete leviku analüüs ja aruanne ,
selle tutvustamine erasektorile. Tööjõukuludeks on hinnatud 2 584 € kuus.
2022. aasta 16 000 € - tööjõukulu 0,5 FTE
2023. aasta 62 000 € - tööjõukulu 2,0 FTE
5) Andmete avalikustamine ning huviliste teavitamine. Sisaldab tulemuste tutvustamist erinevatel
konverentsidel, mis jätkub ka pärast projekti lõppu.
2022. aasta 0 €
2023. aasta 47 000 € - osalemine kahel eriala konverentsil ja IT süsteemide täiustamine, mugavaks
kolmanda osapoole liidestamiseks, mis võimaldab loodud andmete mugava üleandmise huvitatud
osapooltele.
Tegevus vastab Frascati manual’i teadustöö kriteeriumitele kuna see on: uudne, loominguline,
ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav.
3
Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks
6. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas,
majanduslik ja sotsiaalne mõju jm)
Luuakse detailne geokeemiline andmestik Eestis esineda võivate kriitiliste toormete kohta, mida
saavad kasutada nii maavara otsingutega tegelevad ettevõtted kui teadusasutused baas- ja
rakendusuuringuteks.
Arbavere maapõue uurimiskeskusesse tekib Balti riikide kontekstis unikaalne võimekus uurida
puursüdamikke digitaalse skanneri abil, mis võimaldab saada puursüdamikest märksa detailsemat
infot, seejuures algmaterjali kahjustamata.
Projekti käigus soetatud aparatuur ning oskused võimaldavad edaspidi täiendavalt ja detailsemalt
analüüsida kriitiliste toormete esinemist fosforiidis ja graptoliitargilliidis ja viia uuringud
järgmisesse etappi.
Projekti tulemused võimaldavad edaspidi uurida ka kriitiliste toormete kasutuselevõtu
keskkonnamõju.
7. Jätkusuutlikkus (püsiva võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine)
Teatavasti on kriitiliste toormete puhul tsükkel ressursi otsingutest kuni tootmiseni väga pikk (30-
40 aastat). Eesti puhul saame liikuda kiirendatud tempos, kui keskendume juba enne mingil määral
uuritud ressurssidele, mäetööstuse piirkondadele ja jäätmetele. Mineraalidega tegelevatel
ettevõtetel tekib konkreetsem huvi teostada uuringuid Eestis, sest loodavas digiarhiivis on olemas
lähteandmestik. Sealjuures kannaksid nemad rahalist koormust uuringute osas, kuid info ja
tulemused saavad olema ka Eesti riigil.
EGT-s ja Arbavere maapõue uurimiskeskuses tekib kompetents kriitiliste toormete
uurimismeetodite osas ning oskus ja võimekus teostada puursüdamike digitaalset skaneerimist.
Tulevikus on võimalus loodud võimekusega pakkuda teenust eraettevõtteile ja ülikoolidele nii
Eestist kui välisriikidest.
Projektis soetatavad seadmed võimaldavad edaspidi süstemaatiliselt automaatskanneerida kõik
Eesti aluskorra puursüdamikud ja säilitada vastavad andmed digiarhiivis.
Käesoleva projekti metoodikat saab rakendada ka teiste jäätmete uuringuteks, näiteks Maardu
fosforiiditootmise puistangute ning Sillamäe tehase ajalooliste jäätmete omaduste
kindlakstegemiseks.
8. Miks ei saa soovitud tegevusi teha valdkondliku TA baasrahastusest?
Maavarade valdkond liikus MKMi haldusalasse VV seaduse muudatusega 2020 aastal, EGT loodi
MKMi haldusalas 2018 aastal. Lisandunud tegevused on ressursimahukad, aga samas on kohaliku
ressursi kasutamine ülisuure lisandväärtuse potentsiaaliga.
Valdkond alles vajab üles ehitamist, sest maapõueressursside sh uute potentsiaalsete toormete
süstemaatilisi uuringuid pole Eestis 30 aastat toimunud ja tuleb taastada uurimise jätkusuutlikkus.
See jällegi toob kaasa täiendava rahastuse vajaduse tekkinud lünga kompenseerimiseks.
Vabariigi Valitsuskabineti otsuse kohaselt on seatud kohustus anda ülevaade Eestis leiduvate
kriitiliste toormete uurimisest. MKM on esitanud RES lisataotluse selle töö täiendavaks
rahastamiseks, mida kahjuks pole rahuldatud.
4