dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Täiendatud isikuandmete töötlemise taotlus Andmekaitse Inspektsioonile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. oktoober 2021
Viit
16-2/2021/6352-1
Registreeritud
28. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
K. B. R.
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
16 Elamupoliitika ja -majanduse korraldamine
Sari
16-2 Elamumajanduse kirjavahetus
Toimik
16-2/2021
Vastutaja
Raiko Puustusmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎16-220216352-1 28.10.2021 Väljaminev kiri.asice416 KB

Sisu (failidest)

TÄIENDATAV TAOTLUS Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Jüri Rass (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Kahaneva rahvastikuga piirkondades langevad vähem kui kolme eluruumiga hooned jäädavalt kasutusest välja. See moj̃ utab omakorda negatiivselt antud asumi (linnosa, alevi piirkond, küla) elanike elukorraldust kui ka kohalikku elukeskkonda. Riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele on vajalikud andmed vähem kui kolme eluruumiga hoonete kasutusest välja langemise (tühjenemise) kaardistamiseks, sealhulgas arusaam sellest, millised eluruumide asustatust käsitlevad andmed on tühjenemise analüüsimiseks asjakohased. Tühjenemise mustrite analüüs aitab KOVil ja valitsusasutustel paremini planeerida tegevusi, toetusmeetmeid ja investeeringuid, mis arvestavad kahanemisega kohanemise vajadusega. Näiteks investeeringute puhul on oluline hinnata kooskõla piirkondade arengutrendidega, sest see aitab planeerida elamufondi (sh vähem kui kolme eluruumiga hoonete renoveerimisvajadust), tehnovõrkude, jm taristu investeeringuid ning korraldada teenuseid. Elektritarbimise andmete kasutamine on üks täpsemaid viise hinnata eluruumide kasutamist. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et elektritarbimise mõot̃ epunktide andmeid analüüsida, eraldada uuringu skoopi kuuluvad vähem kui kolme eluruumiga hooned ja esitada andmeid umbisikustatud kujul. Eluruumide asustatuse andmeid analüüsitakse võrgustiku ühiku (kuusnurk-võrgustik) täpsusega, mille ühe ühiku külje suurus on ligikaudu 500 m (Eestit katvas võrgustikus on 128866 ühikut) ja mis sisaldavad vähemalt 5 eluruumi. Juhul kui eluruumide arv ühikus jääb <5, siis jääb ühikus paiknevate eluruumide asustatus konfidentsiaalseks. Vähem kui 5 eluruumi konfidentsiaalseks märkimise nõue tuleneb Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrast, mis omakorda põhineb riikliku statistika seaduse § 38 lõikel 6. Isikuandmete sagedustabelites on konfidentsiaalsed sagedused 1 ja 2, mille puhul tuleb tagada, et need ei oleks ka koondsummade abil tagasiarvutatavad, see tähendab, et Statistikaamet ei avalda asustamata eluruumide arvu mis jääb <3. Uuringus kasutatakse samadel põhimõtetel koostatud ruudustikku vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatuse hindamiseks erinevate andmekogude puhul (residentsuse indeks, rahvastikuregister ja elektritarbimise andmed), et võrrelda, kas ja kuidas asustatus erinevate andmekogude puhul varieerub, ning millisel juhul on tegemist tühjenemisega (elamute kasutusest välja langemisega). Kuna antud uuring peab andma sisendit nii asulate ruumilisele planeerimisele (ruumiline paiknemine) kui ka riiklikule rekonstrueerimise strateegiale, siis on oluline saada kõiki konfidentsiaalsusreegleid jälgides võimalikult detailne ülevaade tühjade eluruumide hinnanguliselt paiknemisest ja tühjenemisest enim mõjutatud hoonetüüpidest. Eluruumide asustatuse analüüsikaartide avaldamise kord, sh avalikuks tehtavate analüüsikaartide detailsus (eluruumide arv ruutvõrgustikus) kooskõlastatakse avaldamisele eelnevalt Andmekaitse Inspektsiooniga. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonna heaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 40 000 üksikerelamut, mis on 25% kõikidest vähem kui kolme eluruumiga hoonetest. Elamumajanduse korraldamise ja ettevõtluskeskkonna kontekstis on kahanemise kui fenomenti probleemistiku kirjeldus järgmine: väheneva rahvaarvu (elanikkonna vananemine suremus ja väljaränne) tagajärjel kasvab tühjade eluruumide arv, mistõttu omakorda süvenevad turutõrked eluasemeturul, väheneb kinnisvara väärtus, väheneb nõudlus eluruumide järele, väheneb motivatsioon elamufondi investeeringuteks ja halveneb elamufondi seisukord. Kolmandik (30%) Eesti leibkondadest elab vähem kui kolme eluruumiga hoonetes. Võrreldes korterelamute seisukorra ja asustatusega on vähem kui kolme eluruumiga hoonete olukorda, sh asustatust uuritud väga vähesel määral. Vähem kui kolme eluruumiga hooned moodustavad just maapiirkondades rohkem kui poole eluasemetest (62%, Eesti sotsiaaluuring 2017) ning võivad tiheasustusega piirkondades hõlmata koos väliruumi ehk aiaga suure osa asula (nt linnaosa või alev) territooriumist. Just vähem kui kolme eluruumiga hoonete puhul on inimeste hinnang eluaseme seisukorrale madalam (Eesti Sotsiaaluuring 2017) ning vajadus elamufondi kvaliteedi parandamise järele suurem. Vähem kui kolme eluruumiga hoonete tüübi (vanuse ja suurus) täpsem mõistmine on seetõttu muuhulgas oluline Eesti hoonefondi energiatõhususe saavutamiseks ning seonduvate toetusmeetmete (nt rekonstrueerimistoetused) täpsemaks suunamiseks. Vähem kui kolme eluruumiga hoonetes olevate eluruumide analüüsimine elektriandmete põhjal on oluline, kuna võimaldab erinevalt näiteks rahvastikuregistri põhisest analüüsist täpsemalt mõista hoonete ja vähem kui kolme eluruumiga hoonete piirkondade kasutusmustreid. Uuring ei analüüsi eraldi hooajalise kasutuse mustreid, vaid keskendub ainult tühjenemise mustrite analüüsimisele erinevate andmekogude lõikes, sh analüüsides erinevate andmeallikate asjakohasust ja kvaliteeti. Vähem kui kolme eluruumiga hoonete piirkondade detailsem asustatuse põhine analüüs võimaldab muuhulgas täpsemalt mõista ja kavandada piirkonnas vajamineva infrastruktuuri ja teenuste vajalikkust - nt lairibaühenduste vajalikkus hajaasustusega piirkondades, vee- ja kanalisatsioonitaristu laiendamine. Kahaneva piirkonna kontekstis hakkavad asulate või asumite sees tühjalt ja kasutuseta seisvad majad negatiivselt mõjutama sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust, on ohtlikud seoses võimaliku lagunemisega ning on ühtlasi erinevate õnnetusjuhtumite (eelkõige tulekahjude) sündmuspaikadeks, mis omakorda võivad mõjutada rahvaarvu edasist vähenemist ja halvendavad oluliselt nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda. KOKS § 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust ning ruumilist planeerimist. Seda ülesannet on võimalik täielikul määral täita vaid juhul, kui kohalikul omavalitsusel on objektiivne pilt olukorrast ja probleemidest tema territooriumil. Rahandusministeeriumi poolt algatatud tühjenevate korterelamute näidisprojekti1 raames on valminud juhendmaterjal ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks. Analüüsi oluline osa on vähem kui kolme eluruumiga hoonete andmestiku olemasolu. Kuna asumi terviku moodustavad korterelamud ja üksikelamud, on terviklike andmete põhjal võimalik analüüsida ka kohalike elanike eelistusi hoonetüüpide osas. Haldusreformi tagajärjel on kohalikud omavalitsused suuremad ning ei pruugi veel olla ülevaade kõikide piirkondade võimalike probleemide kohta. Eriti võivad olla jäetud tagaplaanile elanikkonna kahanemise ja elamumajanduse korraldamisega seotud teemad. 1 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate-korterelamute- projekt Suurel osal omavalitsustel on koostamisel uus üldplaneering ning on sobiv aeg tõsta fookusesse elanikkonna kahanemise teemat. Uuringu tulemused on vajalikud ka riigile regionaal- ja elamumajanduspoliitika kujundamisel. Vajalike andmete olemasolul on võimalik saada objektiivse pilti kohaliku omavalitsuste üksuste vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatusest. See võimaldab paremini planeerida toetusmeetmeid (sh renoveerimistoetused, tugi infrastruktuuri ja teenuste kohandamiseks ja laiendamiseks nt teed või sideteenused) ja riiklikke programme. Üleriigilise elamute kasutusest väljalangevuse uuringuga soovib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga koondada Eesti piirkondade kahanemisega seotud alusandmed, et analüüsida elamute (vähem kui kolme eluruumiga hooned ja korterelamud) asustatust kohalike omavalitsuste, asulate ja elamute täpsusega ning hinnata nende tühjenemise põhjuseid, trende ja riske. Saadud tulemuste eesmärk on soodustada asjakohaste ja tõhusate investeeringute tegemist riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt ning toetada toetusmeetmete ja digitaalsete tööriistade väljatöötamist. Uuringu ühe tulemusena selguvad piirkonniti eluhoonete asustatuse osakaalud ja eluhoonete tühjenemise mustrid, mis võimaldab juhtida konkreetsete kohaliku omavalitsuse üksuste tähelepanu võimalike probleemidele nende territooriumil. Samuti on tellitava uuringu üheks oodatavaks tulemuseks KOV tasandi planeerimise tööriistade ettepanekute esitamine (nt üleriigilise veebipõhise andmekogu lahendused ning juba eksisteerivate avalike andmekogude ja infosüsteemide funktsionaalsuse laiendamine) kahanemise juhtimiseks, sh ettepanekud elektritarbimise andmete kasutamiseks asustamata eluruumide arvu ja eluhoonete tühjenemise tuvastamiseks. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Andmete analüüsimisel ja kokkuvõtte tegemisel esitatakse andmed umbisikustatud kujul. Üksik- ja paariselamutes (vähem kui kolme eluruumiga hooned) paiknevate eluruumide asustatuse andmed on koondatud kuusnurkvõrgustikku, milles paiknevate eluruumide arv oleneb konkreetse asukoha asustustihedusest (mida tihedamalt asustatud piirkond, seda rohkem eluruume satub ühte võrgustiku ühikusse). Asustatust kõigi uuringus kasutatavate andmekogude põhjal analüüsitakse ainult nende ühikute puhul, kus on minimaalselt 5 eluruumi. Andmete töötlemine ei põhjusta andmesubjektidele kohustuste muutumist. Uuringu tulemused aitavad vaid tuvastada vähem kui kolme eluruumiga hoonete piirkondi, mis on erinevate andmekogude analüüsi põhjal tõenäoliselt täielikult või osaliselt asustamata. Kui selline piirkond on andmete põhjal avastatud, siis on kohalikul omavalitsusel võimalus uurida selle tegelikku olukorda, näiteks suheldes piirkonna elanike ja kohaliku kogukonnaga. Võimalik, et piirkonna elanikud või kohalik kogukond vajavad kohaliku omavalitsuse tuge ja abi. Koostöös on võimalik välja töötada pikaaegsed lahendused. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Uuringut elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest viib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikool. Tallinna Tehnikaülikool saab uuringu andmed tellijalt, kellele omakorda edastab küsitavate väärtuste (eluruumide asustatus kuusnurkvõrgustiku ühikus) väljundtabelid Statistikaamet, kes on andmete volitatud töötleja. Antud väljundtabelites isikuandmeid ei sisaldu, st Tallinna Tehnikaülikoolile isikuandmeid ei edastata. Kõiki umbisikustamata eluruumide asustatust puudutavaid andmeid töötleb Statistikaamet. Tallinna Tehnikaülikool analüüsib ainult Statistikaameti poolt edastatud konfidentsiaalseks muudetud (umbisikustatud) andmeid. Uuringus kasutatavad andmed, mis konfidentsiaalsel kujul edastatakse Statistikaameti poolt uurimismeeskonnale (Tallinna Tehnikaülikool): 1. vähem kui kolme eluruumiga hoonete asutatus residentsuse indeksi ja rahvastikuregistri põhjal (REL) 2011, 2013, 2016, 2020; 2. vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatus 2019. aasta elektritarbimise põhjal. Kõikide andmekogude analüüsimiseks kasutatakse sarnast kaheastmelist metoodikat, kus: 1. Statistikaamet piiritleb vähem kui kolme eluruumiga hoonete (üksik-ja paariselamute) kogumi, mille kohta on Statistikaametil olemas vastava aasta andmed (residentsuse indeks ja rahvastikuregister (REL) 2011, 2013, 2016 ja 2020 ning elektritarbimise andmed 2019 aasta seisuga); 2. Statistikaamet liidab residentsuse indeksi, rahvastikuregistri ja elektritarbimise vastava aasta andmed võrgustikku, täpsustades väljundtabelis (vt allpool) vastava aasta ja andmekogu põhise eluruumide arvu võrgustiku lahtris ja vastava andmekogu põhjal asustamata eluruumide arvu võrgustiku lahtris. Juhul kui eluruumide arv võrgustiku ühikus on <5, siis selle lahtri eluruumide asustuse andmeid tellijale ja Tallinna Tehnikaülikooli uurimismeeskonnale ei edastata ning võrgustiku asustatuse andmed märgitakse märkega KONF. Residentsuse indeksi ja rahvastikuregistri põhised eluruumide asustatuse andmed on Statistikaametil olemas, kuid antud uurimistöö kontekstis on need vaja siduda aadressiandmetega ning paigutada kuusnurk-võrgustikku. Statistikaamet töötleb riiklikus statistikauuringus füüsiliste ja juriidiliste isikute Eleringilt saadud elektritarbimise andmeid ning umbisikustab isikute andmed (elektrilepingute omanikud). Isikukoodid pseudonüümitakse ja edasine andmetöötlus toimub pseudonüümidega. Statistikaamet arvutab vähem kui kolme eluruumiga hoonetes (üksik- või paariselamutes) asuvate eluruumide aastase elektritarbimise ning hindab eluruumide asustatust tarbimise andmete alusel. Elektritarbimise põhjal asustatuse arvutamisel võetakse aluseks, et asustamata on need eluruumid, millel puudus elektrivarustuse leping või mille tarbimine on vahemikus 0-100 kWh/a (2019. aasta andmetel). Lisaks esitatakse küsitavate aastate kohta koondtabel maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa, kus sisaldub vähem kui kolme eluruumiga hoonete arvu summa (mitu hoonet), eluruumide arvu summa (mitu eluruumi), asustamata eluruumide arv (rahvastikuregistri ja residentsuse indeksi andmete põhjal) ning elektrivarustuse lepinguta või vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate eluruumide arv, kus see on konfidentsiaalsustingimustele vastavalt võimalik. Konfidentsiaalsustingimuste all mõeldakse Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korda, mis omakorda põhineb riikliku statistika seaduse § 38 lõikel 6. Isikuandmete sagedustabelites on konfidentsiaalsed sagedused 1 ja 2, mille puhul tuleb tagada, et need poleks ka koondsummade abil tagasiarvutatavad. Arvestades, et antud uuring hõlmab nii vähem kui kolme eluruumiga hooneid, lähtub uuringu metodoloogia vähimast võimalikust eluruumide arvust võrgustiku ühikus juhul kui ühiku sisse jääb nii paaris- kui üksikelamuid (vähem kui kolme eluruumiga hooneid) - minimaalselt 5 eluruumi kogumis. Juhul kui võrgustikku ühikusse jääb <5 eluruumi, siis jääb nende asustatus konfidentsiaalseks (KONF). Sama suurusega kuusnurvõrgustikku ja selle ühiku miinimumväärtust kasutatakse ka asustatuse hindamiseks residentsuse indeksi ja rahvastikuregistri andmete põhjal. Väljundtabeli andmestruktuur vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatuse andmete puhul. Esimeses tulbas on viide ruumilisele ühikule selle id järgi ning järgnevad lahtrid on Statistikaametilt küsitavad väärtused. Id_polygon Eluruumide Asustamata Asustamata 2011 arv eluruumide arv eluruumide arv ruudustikus (rahvastikuregister) (residentsuse indeks) Id_polygon Eluruumide Asustamata Asustamata 2013 arv eluruumide arv eluruumide arv ruudustikus (rahvastikuregister) (residentsuse indeks) Id_polygon Eluruumide Asustamata Asustamata 2016 arv eluruumide arv eluruumide arv ruudustikus (rahvastikuregister) (residentsuse indeks) Id_polygon Eluruumide Elektrivarustuse 2019 arv lepinguta või ruudustikus vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate eluruumide arv Id_polygon Eluruumide Asustamata Asustamata 2020 arv eluruumide arv eluruumide arv ruudustikus (rahavastikuregister) (residentsuse indeks) Elektritarbimise põhjal asustatuse hindamise lävendiks on eluruumi elektritarbimine 100 kWh/aastas. Selline madal elektritarbimine tähendab, et näiteks külmkapp ei tööta ja muu elektritarbimine samuti puudub eluruumis (näiteks valgustus, köögiseadmed, elektriseadmete laadimine jt). Samas on lävendis arvestatud üksiku või väga vähese elektritarbimisega, mis ei tähenda aga eluruumi sihtotstarbelist ja alalist kasutamist. Oleme suhelnud nii Eleringi kui ka Statistikaametiga. Eleringil täna tehnilist lahendust ei ole, et nad saaksid väljastada andmeid hoone tüübist lähtuvalt. Tänane Eleringi andmevahetusplatvorm on loodud jaeturgude toimimise eesmärgil ning sisaldab valdavalt infot ja äriprotsesse, mis on vajalik energiamüüjatele. Elering on elektritarbimise andmed juba väljastanud Statistikaametile riikliku statistika programmi statistikatööde tegemiseks. Eleringi andmekoosseisus on ka isikuandmed. Statistikaamet on korrastanud Eleringi mõõtepunktide aadressid, lisanud aadressisüsteemi koodid, et oleks võimalik eristada korterelamud ja üksikelamud (vähem kui kolme eluruumiga hooned). Eleringi andmetes sellist tunnust ei ole, mis võimaldaks korterelamuid vähem kui kolme eluruumiga hoonetest eristada. Eleringi mõõtepunktide aadresside andmetöötluse töömaht on umbes 0,5 inimtööaastat. Eleringi mõõtepunktide aadressid ei ole masintöödeldaval kujul, mis võimaldaks teha väljavõtteid hoonete kaupa. Ei ole otstarbekas küsida elektritarbimise andmeid Eleringilt, sest see tekitaks ettevõttele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. Statistikaametis on riikliku statistika programmi raames tehtud mahukas andmetöötlus Eleringi andmetele – aadresside korrastamine ja kodeerimine, tarbimisandmete summeerimine, hoone kasutusotstarbe ja korterite arvu lisamine. 1. Vastutava töötleja üldandmed[1] Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Ei Teadusinfosüsteemis 1.3 Registrikood või isikukood 70003158 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, aadressid Suur-Ameerika 1, 10122 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, registrikandega) Suur-Ameerika 1, 10122 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed 631 3609; [email protected]; [email protected] telefon, e-post NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 kohaselt on alus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse majanduse arengukavade väljatöötamine teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest ning elluviimine elamumajanduse ja ehituse isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise Akadeemilise uuringu korral võib see olla koordineerimine. näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud Riikliku statistika seaduse § 201 kohane teadus- või arendusasutus) või teadus- või andmejagamisteenus. arendusprojekti avamise otsus, leping vms 3. Uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu tulemus annab riigile võimaluse kaardistada ja analüüsida elanikkonna siserände, kahanemise ja elamute Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud tühjenemisega seotud probleeme ning hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks kasutada informatsiooni on vajalik isikuandmete töötlemine poliitikakujundamisel ja toetusmeetmete väljatöötamisel. Uuring on ühtlasi aluseks elamumajanduse planeerimise digitaalse tööriista loomiseks kohalikele omavalitsustele. Kohaliku omavalitsuse üksustel võimaldab uuringu tulemus saada ülevaade tühjenevatest piirkondadest oma territooriumil ning vastavalt olukorrale planeerida ruumilist arengut ja korraldada elamumajandust. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Vähem kui kolme eluruumiga hoonete töödeldakse ning valimi suurus elektrilepingu omanikud. Eesti kõikide vähem kui kolme eluruumiga hoonete (üksik-ja paariselamud) elektritarbimise andmed. Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Isikukood (mõõtepunkti lepingu omanik) Mõõtepunkti kood Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- Mõõtepunkti asukoha aadress ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad Mõõtepunkti elektri tarbimine andmed jne) 6. Isikuandmete allikad Eleringi elektritarbimise andmebaasi andmed, mis on väljastatud Statistikaametile riikliku statistika programmi statistikatööde Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad tegemiseks. (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse 7. Uuringu vajadusteks kogutud Uuringu elektritarbimise algandmeid isikuandmete säilitamine, aeg ja kasutatakse Statistikaameti poolt riikliku põhjendus statistika tegemiseks ehk avaliku ülesande täitmiseks. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses nr 2016/679 on sätestatud erand isikuandmete töötlemisele, mis on vajalik avalikes huvides tehtava ülesande täitmiseks. Erand tagab, et avaliku ülesande täitja saab seadusest tulenevaid kohustusi ellu viia. Uuringu eesmärgi täitmisel hävitatakse Statistikaameti poolt vahepealse andmetöötluse ehk selle konkreetse uuringu raames koostatud andmestikud ja nende hävitamise akt edastatakse Andmekaitse Inspektsioonile. Andmetöötluse lõpptulemust ei hävitata, kuna andmed on tehtud anonüümseks. Samuti ei kustutata Statistikaameti poolt eelpool mainitud põhjustel Eleringist saadud algandmeid. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Statistikaamet (kodeerimise) viib läbi ... andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka JAH lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1) 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, Antud uuringu jaoks kasutatud isikuandmed mis säilitatakse säilitatakse kuni uuringu teostamise lõpuni. Päringu tegemiseks koostatakse andmestik järgmises koosseisus:  Lepingu omaniku pseudonüümitud isikukood või juriidilise isiku registrikood  Mõõtepunkti identifikaator  Mõõtepunkti aadress  Mõõtepunkti elektrienergia tarbimine aastas 8. Andmesubjekti teavitamine Andmesubjekte teavitatakse Majandus- ja isikuandmete töötlemisest Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehe ning ühe üleriigilise levikuga ajalehe väljaande kaudu. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki[2] Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) Jüri Rass /allkirjastatud digitaalselt/ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, aadressid Tatari tn 51, 10134 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, registrikandega) Tatari tn 51, 10134 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 372 6259202, [email protected] telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) [1]Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad [2]Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel