TÄIENDATAV TAOTLUS
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Jüri Rass
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise
mustritest
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Kahaneva rahvastikuga piirkondades langevad vähem kui kolme eluruumiga hooned
jäädavalt kasutusest välja. See moj̃ utab omakorda negatiivselt antud asumi (linnosa, alevi
piirkond, küla) elanike elukorraldust kui ka kohalikku elukeskkonda. Riigile ja kohaliku
omavalitsuse üksustele on vajalikud andmed vähem kui kolme eluruumiga hoonete
kasutusest välja langemise (tühjenemise) kaardistamiseks, sealhulgas arusaam sellest,
millised eluruumide asustatust käsitlevad andmed on tühjenemise analüüsimiseks
asjakohased. Tühjenemise mustrite analüüs aitab KOVil ja valitsusasutustel paremini
planeerida tegevusi, toetusmeetmeid ja investeeringuid, mis arvestavad kahanemisega
kohanemise vajadusega. Näiteks investeeringute puhul on oluline hinnata kooskõla
piirkondade arengutrendidega, sest see aitab planeerida elamufondi (sh vähem kui kolme
eluruumiga hoonete renoveerimisvajadust), tehnovõrkude, jm taristu investeeringuid ning
korraldada teenuseid.
Elektritarbimise andmete kasutamine on üks täpsemaid viise hinnata eluruumide
kasutamist. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et
elektritarbimise mõot̃ epunktide andmeid analüüsida, eraldada uuringu skoopi kuuluvad
vähem kui kolme eluruumiga hooned ja esitada andmeid umbisikustatud kujul. Eluruumide
asustatuse andmeid analüüsitakse võrgustiku ühiku (kuusnurk-võrgustik) täpsusega, mille
ühe ühiku külje suurus on ligikaudu 500 m (Eestit katvas võrgustikus on 128866 ühikut) ja
mis sisaldavad vähemalt 5 eluruumi. Juhul kui eluruumide arv ühikus jääb <5, siis jääb
ühikus paiknevate eluruumide asustatus konfidentsiaalseks.
Vähem kui 5 eluruumi konfidentsiaalseks märkimise nõue tuleneb Statistikaameti
konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrast, mis omakorda
põhineb riikliku statistika seaduse § 38 lõikel 6. Isikuandmete sagedustabelites on
konfidentsiaalsed sagedused 1 ja 2, mille puhul tuleb tagada, et need ei oleks ka
koondsummade abil tagasiarvutatavad, see tähendab, et Statistikaamet ei avalda
asustamata eluruumide arvu mis jääb <3. Uuringus kasutatakse samadel põhimõtetel
koostatud ruudustikku vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatuse hindamiseks
erinevate andmekogude puhul (residentsuse indeks, rahvastikuregister ja elektritarbimise
andmed), et võrrelda, kas ja kuidas asustatus erinevate andmekogude puhul varieerub, ning
millisel juhul on tegemist tühjenemisega (elamute kasutusest välja langemisega). Kuna
antud uuring peab andma sisendit nii asulate ruumilisele planeerimisele (ruumiline
paiknemine) kui ka riiklikule rekonstrueerimise strateegiale, siis on oluline saada kõiki
konfidentsiaalsusreegleid jälgides võimalikult detailne ülevaade tühjade eluruumide
hinnanguliselt paiknemisest ja tühjenemisest enim mõjutatud hoonetüüpidest.
Eluruumide asustatuse analüüsikaartide avaldamise kord, sh avalikuks tehtavate
analüüsikaartide detailsus (eluruumide arv ruutvõrgustikus) kooskõlastatakse
avaldamisele eelnevalt Andmekaitse Inspektsiooniga.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning
stsenaariumite kujundamine ühiskonna heaolu muutmiseks; uued teadmised inimese,
ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada
inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale võib
Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 40 000 üksikerelamut, mis on
25% kõikidest vähem kui kolme eluruumiga hoonetest.
Elamumajanduse korraldamise ja ettevõtluskeskkonna kontekstis on kahanemise kui
fenomenti probleemistiku kirjeldus järgmine: väheneva rahvaarvu (elanikkonna vananemine
suremus ja väljaränne) tagajärjel kasvab tühjade eluruumide arv, mistõttu omakorda
süvenevad turutõrked eluasemeturul, väheneb kinnisvara väärtus, väheneb nõudlus
eluruumide järele, väheneb motivatsioon elamufondi investeeringuteks ja halveneb
elamufondi seisukord.
Kolmandik (30%) Eesti leibkondadest elab vähem kui kolme eluruumiga hoonetes.
Võrreldes korterelamute seisukorra ja asustatusega on vähem kui kolme eluruumiga
hoonete olukorda, sh asustatust uuritud väga vähesel määral. Vähem kui kolme eluruumiga
hooned moodustavad just maapiirkondades rohkem kui poole eluasemetest (62%, Eesti
sotsiaaluuring 2017) ning võivad tiheasustusega piirkondades hõlmata koos väliruumi ehk
aiaga suure osa asula (nt linnaosa või alev) territooriumist. Just vähem kui kolme
eluruumiga hoonete puhul on inimeste hinnang eluaseme seisukorrale madalam (Eesti
Sotsiaaluuring 2017) ning vajadus elamufondi kvaliteedi parandamise järele suurem.
Vähem kui kolme eluruumiga hoonete tüübi (vanuse ja suurus) täpsem mõistmine on
seetõttu muuhulgas oluline Eesti hoonefondi energiatõhususe saavutamiseks ning
seonduvate toetusmeetmete (nt rekonstrueerimistoetused) täpsemaks suunamiseks.
Vähem kui kolme eluruumiga hoonetes olevate eluruumide analüüsimine elektriandmete
põhjal on oluline, kuna võimaldab erinevalt näiteks rahvastikuregistri põhisest analüüsist
täpsemalt mõista hoonete ja vähem kui kolme eluruumiga hoonete piirkondade
kasutusmustreid. Uuring ei analüüsi eraldi hooajalise kasutuse mustreid, vaid keskendub
ainult tühjenemise mustrite analüüsimisele erinevate andmekogude lõikes, sh analüüsides
erinevate andmeallikate asjakohasust ja kvaliteeti. Vähem kui kolme eluruumiga hoonete
piirkondade detailsem asustatuse põhine analüüs võimaldab muuhulgas täpsemalt mõista
ja kavandada piirkonnas vajamineva infrastruktuuri ja teenuste vajalikkust - nt
lairibaühenduste vajalikkus hajaasustusega piirkondades, vee- ja kanalisatsioonitaristu
laiendamine.
Kahaneva piirkonna kontekstis hakkavad asulate või asumite sees tühjalt ja kasutuseta
seisvad majad negatiivselt mõjutama sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust, on
ohtlikud seoses võimaliku lagunemisega ning on ühtlasi erinevate õnnetusjuhtumite
(eelkõige tulekahjude) sündmuspaikadeks, mis omakorda võivad mõjutada rahvaarvu
edasist vähenemist ja halvendavad oluliselt nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda.
KOKS § 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada muuhulgas elamu- ja
kommunaalmajandust ning ruumilist planeerimist. Seda ülesannet on võimalik täielikul
määral täita vaid juhul, kui kohalikul omavalitsusel on objektiivne pilt olukorrast ja
probleemidest tema territooriumil.
Rahandusministeeriumi poolt algatatud tühjenevate korterelamute näidisprojekti1 raames
on valminud juhendmaterjal ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise
strateegia koostamiseks. Analüüsi oluline osa on vähem kui kolme eluruumiga hoonete
andmestiku olemasolu. Kuna asumi terviku moodustavad korterelamud ja üksikelamud, on
terviklike andmete põhjal võimalik analüüsida ka kohalike elanike eelistusi hoonetüüpide
osas.
Haldusreformi tagajärjel on kohalikud omavalitsused suuremad ning ei pruugi veel olla
ülevaade kõikide piirkondade võimalike probleemide kohta. Eriti võivad olla jäetud
tagaplaanile elanikkonna kahanemise ja elamumajanduse korraldamisega seotud teemad.
1
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate-korterelamute-
projekt
Suurel osal omavalitsustel on koostamisel uus üldplaneering ning on sobiv aeg tõsta
fookusesse elanikkonna kahanemise teemat.
Uuringu tulemused on vajalikud ka riigile regionaal- ja elamumajanduspoliitika
kujundamisel. Vajalike andmete olemasolul on võimalik saada objektiivse pilti kohaliku
omavalitsuste üksuste vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatusest. See võimaldab
paremini planeerida toetusmeetmeid (sh renoveerimistoetused, tugi infrastruktuuri ja
teenuste kohandamiseks ja laiendamiseks nt teed või sideteenused) ja riiklikke programme.
Üleriigilise elamute kasutusest väljalangevuse uuringuga soovib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga koondada Eesti
piirkondade kahanemisega seotud alusandmed, et analüüsida elamute (vähem kui kolme
eluruumiga hooned ja korterelamud) asustatust kohalike omavalitsuste, asulate ja elamute
täpsusega ning hinnata nende tühjenemise põhjuseid, trende ja riske. Saadud tulemuste
eesmärk on soodustada asjakohaste ja tõhusate investeeringute tegemist riigi ja kohaliku
omavalitsuse poolt ning toetada toetusmeetmete ja digitaalsete tööriistade väljatöötamist.
Uuringu ühe tulemusena selguvad piirkonniti eluhoonete asustatuse osakaalud ja
eluhoonete tühjenemise mustrid, mis võimaldab juhtida konkreetsete kohaliku omavalitsuse
üksuste tähelepanu võimalike probleemidele nende territooriumil. Samuti on tellitava
uuringu üheks oodatavaks tulemuseks KOV tasandi planeerimise tööriistade ettepanekute
esitamine (nt üleriigilise veebipõhise andmekogu lahendused ning juba eksisteerivate
avalike andmekogude ja infosüsteemide funktsionaalsuse laiendamine) kahanemise
juhtimiseks, sh ettepanekud elektritarbimise andmete kasutamiseks asustamata
eluruumide arvu ja eluhoonete tühjenemise tuvastamiseks.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Andmete analüüsimisel ja kokkuvõtte tegemisel esitatakse andmed umbisikustatud kujul.
Üksik- ja paariselamutes (vähem kui kolme eluruumiga hooned) paiknevate eluruumide
asustatuse andmed on koondatud kuusnurkvõrgustikku, milles paiknevate eluruumide arv
oleneb konkreetse asukoha asustustihedusest (mida tihedamalt asustatud piirkond, seda
rohkem eluruume satub ühte võrgustiku ühikusse). Asustatust kõigi uuringus kasutatavate
andmekogude põhjal analüüsitakse ainult nende ühikute puhul, kus on minimaalselt 5
eluruumi. Andmete töötlemine ei põhjusta andmesubjektidele kohustuste muutumist.
Uuringu tulemused aitavad vaid tuvastada vähem kui kolme eluruumiga hoonete piirkondi,
mis on erinevate andmekogude analüüsi põhjal tõenäoliselt täielikult või osaliselt
asustamata. Kui selline piirkond on andmete põhjal avastatud, siis on kohalikul
omavalitsusel võimalus uurida selle tegelikku olukorda, näiteks suheldes piirkonna elanike
ja kohaliku kogukonnaga. Võimalik, et piirkonna elanikud või kohalik kogukond vajavad
kohaliku omavalitsuse tuge ja abi. Koostöös on võimalik välja töötada pikaaegsed
lahendused.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu
läbiviijani.
Uuringut elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest viib majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikool. Tallinna
Tehnikaülikool saab uuringu andmed tellijalt, kellele omakorda edastab küsitavate väärtuste
(eluruumide asustatus kuusnurkvõrgustiku ühikus) väljundtabelid Statistikaamet, kes on
andmete volitatud töötleja. Antud väljundtabelites isikuandmeid ei sisaldu, st Tallinna
Tehnikaülikoolile isikuandmeid ei edastata. Kõiki umbisikustamata eluruumide asustatust
puudutavaid andmeid töötleb Statistikaamet. Tallinna Tehnikaülikool analüüsib ainult
Statistikaameti poolt edastatud konfidentsiaalseks muudetud (umbisikustatud) andmeid.
Uuringus kasutatavad andmed, mis konfidentsiaalsel kujul edastatakse Statistikaameti
poolt uurimismeeskonnale (Tallinna Tehnikaülikool):
1. vähem kui kolme eluruumiga hoonete asutatus residentsuse indeksi ja
rahvastikuregistri põhjal (REL) 2011, 2013, 2016, 2020;
2. vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatus 2019. aasta elektritarbimise põhjal.
Kõikide andmekogude analüüsimiseks kasutatakse sarnast kaheastmelist metoodikat, kus:
1. Statistikaamet piiritleb vähem kui kolme eluruumiga hoonete (üksik-ja
paariselamute) kogumi, mille kohta on Statistikaametil olemas vastava aasta
andmed (residentsuse indeks ja rahvastikuregister (REL) 2011, 2013, 2016 ja 2020
ning elektritarbimise andmed 2019 aasta seisuga);
2. Statistikaamet liidab residentsuse indeksi, rahvastikuregistri ja elektritarbimise
vastava aasta andmed võrgustikku, täpsustades väljundtabelis (vt allpool) vastava
aasta ja andmekogu põhise eluruumide arvu võrgustiku lahtris ja vastava
andmekogu põhjal asustamata eluruumide arvu võrgustiku lahtris. Juhul kui
eluruumide arv võrgustiku ühikus on <5, siis selle lahtri eluruumide asustuse
andmeid tellijale ja Tallinna Tehnikaülikooli uurimismeeskonnale ei edastata ning
võrgustiku asustatuse andmed märgitakse märkega KONF.
Residentsuse indeksi ja rahvastikuregistri põhised eluruumide asustatuse andmed on
Statistikaametil olemas, kuid antud uurimistöö kontekstis on need vaja siduda
aadressiandmetega ning paigutada kuusnurk-võrgustikku.
Statistikaamet töötleb riiklikus statistikauuringus füüsiliste ja juriidiliste isikute Eleringilt
saadud elektritarbimise andmeid ning umbisikustab isikute andmed (elektrilepingute
omanikud). Isikukoodid pseudonüümitakse ja edasine andmetöötlus toimub
pseudonüümidega. Statistikaamet arvutab vähem kui kolme eluruumiga hoonetes (üksik-
või paariselamutes) asuvate eluruumide aastase elektritarbimise ning hindab eluruumide
asustatust tarbimise andmete alusel. Elektritarbimise põhjal asustatuse arvutamisel
võetakse aluseks, et asustamata on need eluruumid, millel puudus elektrivarustuse leping
või mille tarbimine on vahemikus 0-100 kWh/a (2019. aasta andmetel).
Lisaks esitatakse küsitavate aastate kohta koondtabel maakondade, kohalike omavalitsuste
ja asustusüksuste kaupa, kus sisaldub vähem kui kolme eluruumiga hoonete arvu summa
(mitu hoonet), eluruumide arvu summa (mitu eluruumi), asustamata eluruumide arv
(rahvastikuregistri ja residentsuse indeksi andmete põhjal) ning elektrivarustuse lepinguta
või vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate eluruumide arv, kus see on
konfidentsiaalsustingimustele vastavalt võimalik.
Konfidentsiaalsustingimuste all mõeldakse Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete
teaduslikel eesmärkidel edastamise korda, mis omakorda põhineb riikliku statistika seaduse
§ 38 lõikel 6. Isikuandmete sagedustabelites on konfidentsiaalsed sagedused 1 ja 2, mille
puhul tuleb tagada, et need poleks ka koondsummade abil tagasiarvutatavad. Arvestades,
et antud uuring hõlmab nii vähem kui kolme eluruumiga hooneid, lähtub uuringu
metodoloogia vähimast võimalikust eluruumide arvust võrgustiku ühikus juhul kui ühiku
sisse jääb nii paaris- kui üksikelamuid (vähem kui kolme eluruumiga hooneid) - minimaalselt
5 eluruumi kogumis. Juhul kui võrgustikku ühikusse jääb <5 eluruumi, siis jääb nende
asustatus konfidentsiaalseks (KONF). Sama suurusega kuusnurvõrgustikku ja selle ühiku
miinimumväärtust kasutatakse ka asustatuse hindamiseks residentsuse indeksi ja
rahvastikuregistri andmete põhjal.
Väljundtabeli andmestruktuur vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatuse andmete
puhul. Esimeses tulbas on viide ruumilisele ühikule selle id järgi ning järgnevad lahtrid on
Statistikaametilt küsitavad väärtused.
Id_polygon Eluruumide Asustamata Asustamata
2011 arv eluruumide arv eluruumide arv
ruudustikus (rahvastikuregister) (residentsuse
indeks)
Id_polygon Eluruumide Asustamata Asustamata
2013 arv eluruumide arv eluruumide arv
ruudustikus (rahvastikuregister) (residentsuse
indeks)
Id_polygon Eluruumide Asustamata Asustamata
2016 arv eluruumide arv eluruumide arv
ruudustikus (rahvastikuregister) (residentsuse
indeks)
Id_polygon Eluruumide Elektrivarustuse
2019 arv lepinguta või
ruudustikus vahemikus 0-100
kWh/a tarbivate
eluruumide arv
Id_polygon Eluruumide Asustamata Asustamata
2020 arv eluruumide arv eluruumide arv
ruudustikus (rahavastikuregister) (residentsuse
indeks)
Elektritarbimise põhjal asustatuse hindamise lävendiks on eluruumi elektritarbimine 100
kWh/aastas. Selline madal elektritarbimine tähendab, et näiteks külmkapp ei tööta ja muu
elektritarbimine samuti puudub eluruumis (näiteks valgustus, köögiseadmed,
elektriseadmete laadimine jt). Samas on lävendis arvestatud üksiku või väga vähese
elektritarbimisega, mis ei tähenda aga eluruumi sihtotstarbelist ja alalist kasutamist.
Oleme suhelnud nii Eleringi kui ka Statistikaametiga. Eleringil täna tehnilist lahendust ei ole,
et nad saaksid väljastada andmeid hoone tüübist lähtuvalt. Tänane Eleringi
andmevahetusplatvorm on loodud jaeturgude toimimise eesmärgil ning sisaldab valdavalt
infot ja äriprotsesse, mis on vajalik energiamüüjatele.
Elering on elektritarbimise andmed juba väljastanud Statistikaametile riikliku statistika
programmi statistikatööde tegemiseks. Eleringi andmekoosseisus on ka isikuandmed.
Statistikaamet on korrastanud Eleringi mõõtepunktide aadressid, lisanud aadressisüsteemi
koodid, et oleks võimalik eristada korterelamud ja üksikelamud (vähem kui kolme
eluruumiga hooned). Eleringi andmetes sellist tunnust ei ole, mis võimaldaks korterelamuid
vähem kui kolme eluruumiga hoonetest eristada. Eleringi mõõtepunktide aadresside
andmetöötluse töömaht on umbes 0,5 inimtööaastat.
Eleringi mõõtepunktide aadressid ei ole masintöödeldaval kujul, mis võimaldaks teha
väljavõtteid hoonete kaupa. Ei ole otstarbekas küsida elektritarbimise andmeid Eleringilt,
sest see tekitaks ettevõttele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. Statistikaametis
on riikliku statistika programmi raames tehtud mahukas andmetöötlus Eleringi andmetele –
aadresside korrastamine ja kodeerimine, tarbimisandmete summeerimine, hoone
kasutusotstarbe ja korterite arvu lisamine.
1. Vastutava töötleja üldandmed[1] Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Ei
Teadusinfosüsteemis
1.3 Registrikood või isikukood 70003158
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
aadressid Suur-Ameerika 1, 10122
maja, tänav, asula/linn, maakond,
postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
registrikandega) Suur-Ameerika 1, 10122
maja, tänav, asula/linn, maakond,
postiindeks
1.6 Kontaktandmed 631 3609;
[email protected];
[email protected]
telefon, e-post
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 kohaselt on
alus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse
majanduse arengukavade väljatöötamine
teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest
ning elluviimine elamumajanduse ja ehituse
isikuandmete kaitse seaduse § 6-le.
valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise
Akadeemilise uuringu korral võib see olla
koordineerimine.
näiteks Teadus- ja arendustegevuse
korralduse seadus ( kui olete registreeritud Riikliku statistika seaduse § 201 kohane
teadus- või arendusasutus) või teadus- või andmejagamisteenus.
arendusprojekti avamise otsus, leping vms
3. Uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi
tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu
tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu tulemus annab riigile võimaluse
kaardistada ja analüüsida elanikkonna
siserände, kahanemise ja elamute
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud
tühjenemisega seotud probleeme ning
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks
kasutada informatsiooni
on vajalik isikuandmete töötlemine
poliitikakujundamisel ja toetusmeetmete
väljatöötamisel. Uuring on ühtlasi aluseks
elamumajanduse planeerimise digitaalse
tööriista loomiseks kohalikele
omavalitsustele.
Kohaliku omavalitsuse üksustel
võimaldab uuringu tulemus saada
ülevaade tühjenevatest piirkondadest
oma territooriumil ning vastavalt
olukorrale planeerida ruumilist arengut ja
korraldada elamumajandust.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Vähem kui kolme eluruumiga hoonete
töödeldakse ning valimi suurus elektrilepingu omanikud. Eesti kõikide vähem
kui kolme eluruumiga hoonete (üksik-ja
paariselamud) elektritarbimise andmed.
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda
uurida kavatsete ning kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Isikukood (mõõtepunkti lepingu omanik)
Mõõtepunkti kood
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- Mõõtepunkti asukoha aadress
ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad
Mõõtepunkti elektri tarbimine
andmed jne)
6. Isikuandmete allikad Eleringi elektritarbimise andmebaasi andmed,
mis on väljastatud Statistikaametile riikliku
statistika programmi statistikatööde
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad tegemiseks.
(nt registrid, küsitluslehed jne), kust
isikuandmeid saadakse
7. Uuringu vajadusteks kogutud Uuringu elektritarbimise algandmeid
isikuandmete säilitamine, aeg ja kasutatakse Statistikaameti poolt riikliku
põhjendus statistika tegemiseks ehk avaliku ülesande
täitmiseks. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmääruses nr 2016/679 on sätestatud
erand isikuandmete töötlemisele, mis on
vajalik avalikes huvides tehtava ülesande
täitmiseks. Erand tagab, et avaliku ülesande
täitja saab seadusest tulenevaid kohustusi
ellu viia. Uuringu eesmärgi täitmisel
hävitatakse Statistikaameti poolt vahepealse
andmetöötluse ehk selle konkreetse uuringu
raames koostatud andmestikud ja nende
hävitamise akt edastatakse Andmekaitse
Inspektsioonile. Andmetöötluse lõpptulemust
ei hävitata, kuna andmed on tehtud
anonüümseks. Samuti ei kustutata
Statistikaameti poolt eelpool mainitud
põhjustel Eleringist saadud algandmeid.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Statistikaamet
(kodeerimise) viib läbi ...
andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka
JAH lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1)
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, Antud uuringu jaoks kasutatud isikuandmed
mis säilitatakse
säilitatakse kuni uuringu teostamise lõpuni.
Päringu tegemiseks koostatakse andmestik
järgmises koosseisus:
Lepingu omaniku pseudonüümitud
isikukood või juriidilise isiku
registrikood
Mõõtepunkti identifikaator
Mõõtepunkti aadress
Mõõtepunkti elektrienergia tarbimine
aastas
8. Andmesubjekti teavitamine Andmesubjekte teavitatakse Majandus- ja
isikuandmete töötlemisest Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehe
ning ühe üleriigilise levikuga ajalehe
väljaande kaudu.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki[2] Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel
isikuandmeid edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti
informeeritud nõusolek, tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest
vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul,
kui on olemas)
Jüri Rass /allkirjastatud
digitaalselt/
(allkirjastaja ees- ja perenimi)
(allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Statistikaamet
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70000332
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
aadressid
Tatari tn 51, 10134
maja, tänav, asula/linn, maakond,
postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
registrikandega)
Tatari tn 51, 10134
maja, tänav, asula/linn, maakond,
postiindeks
Kontaktandmed 372 6259202,
[email protected]
telefon, e-post
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui
andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
[1]Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu
läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
[2]Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav
andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga
ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm;
riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel.