dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. oktoober 2021
Viit
1.10-17/21-0054/6290-3
Registreeritud
27. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-13852-8 27.10.2021 Väljaminev kiri.asice426 KB

Sisu (failidest)

Mikk Tuisk Teie 18.06.2021 nr 5-2/2915-3 vallavanem Meie 27.10.2021 nr 15-1/3852-8 Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Austatud härra Tuisk Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi MKM) ja ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad. Märgime täiendavalt, et mitmed tõstatatud küsimused said ühiselt läbi arutatud ka vallavalitsuse ja Saaremaa ettevõtjate esindajatega 09.09.2021 Kuressaares toimunud kohtumisel, millest võtsid osa nii Rahandusministeeriumi, MKMi kui ka AS Elering esindajad. Mitmeid teemasid oleme selgitanud ka Saaremaa valla, Muhu valla, Ruhnu valla ja Saaremaa ettevõtjate ühispöördumisele saadetud 25.10.2021 vastuskirjas nr 15-1/3852-7. 1. Küsite, kas planeering käsitleb vetikate ja karpide loodusliku kasvupotentsiaaliga alasid nö tehisliku või looduslike kasvupotentsiaaliga aladena. Küsite ka, kas vetikate ja karpide kasvanduste rajamiseks sobivad samad alad, mis on kaardil näidatud loodusliku kasvupotentsiaaliga aladeks või kasvanduste rajamiseks sobivad ka väikese loodusliku potentsiaaliga alad. Lisaks püstitate küsimuse, kas vetikate ja karpide kasvatuseks sobivad alad võiksid teatud määral kokku langeda ka tuuleenergia tootmisaladega nii, et neid tegevusi oleks võimalik viljeleda samadel aladel. Loodusliku kasvupotentsiaaliga alade kaardid näitavad, kus meres asuvad looduslikult kõige soodsamad tingimused karpide ja vetikate võimalikult kiireks kasvuks. Lisaks looduslikule kasvupotentsiaalile on ka väga palju muid äriliselt olulisi aspekte, mida arvestades saab valida omale sobiliku koha vetika- ja karbikasvatuseks. Tegemist on informatiivsete andmetega, arendaja võib soovi korral vetika- ja karbikasvatust kavandada ka vähese loodusliku potentsiaaliga aladel, kui see on tema jaoks majanduslikult otstarbekam ja kooskõlas mereala planeeringuga seatud tingimustega. Samuti võib vetikaid ja karpe kasvatada tuuleenergeetika arendusaladel – planeering soosib tuuleenergeetika arendusaladel vesiviljelust kooskasutusena, vastav suunis on toodud seletuskirja ptk 5.6.5. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Küsite, kas Saaremaast läänes olev tuuleenergeetika tootmisala suures osas täielikult välistatakse rannikulõikude võimaliku vaba vaatevälja säilitamiseks. Planeeringu materjale on pärast käesoleva aasta juunis toimunud avalikustamist korrigeeritud tuuleenergeetika arendusaladega kaasneva visuaalse mõju osas, et oleks paremini aru saada nö vaba vaatevälja jms visuaalsete mõjude hindamisega seonduv. Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja selgitab üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. Seega planeeringu kohaselt pole vaja ette näha erinevaid vaatekoridore ühelt lõigult, mis välistaks tuuleenergeetika arendamise alal nr 2. Kuna väljatoodud rannikulõigud koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on vajalik ja võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames läbiviidava analüüsi käigus. Eesti mereala planeeringus on antud suuniseid (soovitatav järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega. Vt lisaks selgitusi 25.10.2021 vastuskirjast nr 15-1/3852-7. 3. Toote oma kirjas välja, et merealade planeeringus esile toodud laevateed ning planeeringus käsitletud traalpüügi alad kattuvad suures ulatuses mitmete tuuleenergeetika arendusaladega. Küsite, et kuna alad on selgelt kattuvad, kas siis näeb planeering ette, et nad on täielikult tuuleenergeetika arengualast välistatud. Teete ettepaneku selguse huvides edasise planeerimise käigus tuuleenergeetika tootmisaladest välja jätta kattuvad laevateed ja traalpüügialad. Tuuleenergeetika arendusalade väljaarendamisel tuleb järgida planeeringuga seatud tingimusi. Tuuleenergeetika arendusalad ei kattu laevateedega vaid veeliiklusaladega (aktiivsema meretranspordiga alad avameres). Veeliiklusalad ei välista automaatselt tuuleparkide arendamist. Transpordivõimaluste säilimiseks on määratud põhimõttelised läbipääsukoridorid ja koostoime täpsustamiseks järgmise etapi koostöökohustus Transpordiametiga (ptk 5.6.5 tingimused 10, 12 p, 12 q, 12 r). Selgitame, et nn reservalad on oma olemuselt kompromissettepanek, milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti ja riigi arenguvajadusi. Selleni jõudmiseks tehti väga põhjalik andmetel tuginev eeltöö valdkondlike huvidega ministeeriumite esindajate osalusel, kes esindasid oma seisukohtade raames ka asjakohaste huvigruppide huve. Eesti mereala planeeringu seletuskirja kalanduse peatüki 5.2 suunised näevad muuhulgas ette vaba juurdepääsu säilitamist kalastusaladele (rannikupüük ja traalpüük), kalasadamatele ja lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks kasutamiseks. Kuigi kogu Eesti traalpüügialadest jääb kavandatavatele tuuleenergeetika aladele 4,3% ja kogu Eesti traalpüügist moodustab nendelt aladelt püütud kogus alla 10%-i, on piirkondlikult kalandussektorile siiski mõju suur, kui nendel aladel ei ole võimalik traalpüüki enam läbi 2 viia. Eriti keeruline on olukord Liivi lahes, kus kalapüüki on juba täna erinevate meetmetega oluliselt piiratud ja koosmõjus Pärnu mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala ning Läti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala realiseerimisega hõlmatakse oluline osa hetkel traalitavast Liivi lahest. Eelnevast lähtuvalt on kalurite huvigrupp teinud ettepaneku Liivi lahe ala (tuuleenergeetika ala nr 1) täielikult planeeringust eemaldada (sama ettepanek on Kalurite Liidu puhul tehtud uuesti ka 18.06.2021). Kalurite argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja ala nr 2 6%. Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2. Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid ei ole kõiki erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Kuna nii traalpüügi kui ka tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste majandusvaldkondadega ja vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist, siis kompromissi saavutamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja, Vabariigi Valitsus, teeks nö vaheotsuse ja protsessiga oleks võimalik edasi liikuda. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kõiki argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid kompromissina määrata osa aladest reservi kuni 2027 aastani (vt planeeringu seletuskirja skeemi nr 5.6.4.1). Selline oli erinevate huvide tasakaalustamisest tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati. Reservalade kasutuselevõtt on võimalik, kui seni läbiviidud menetlusprotsesside tulemusel on aastaks 2027 selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid menetlusprotsesse ja uuringuid. Vastav tegevus sisaldub ka planeeringu tegevuskava punktis 5.3. Reservalade kasutuselevõtmisele eelneva analüüsi põhjal antakse Vabariigi Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus jätkutegevuste läbiviimiseks 2027. aastal. Kokkuvõttes kuni 2027 aastani reservalasid tuuleenergeetika arendamiseks ei kasutata ehk ka hoonestusloa taotluste menetlusi reservaladel ei ole seni võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg 1). See annab huvigrupile kindluse, et selle ajani olukord traalpüügialade kasutuse osas sektori jaoks ei muutu. Eeltoodu selgemaks fikseerimiseks on planeeringulahenduse seletuskirja ja tegevuskava vastavat osa täpsustatud. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada, kuid otsitud on sektori vajadusi arvestavat kompromissi. 3 4. Küsite, kas mereala planeeringus on teostatud mõjude hindamist, mis käsitleks tuuleturbiinidest tekitatud müra ja vibratsiooni mõju erinevatele kalaliikidele ning nende elupaikadele, rändekoridorile ja koelmualadele. Olete seisukohal, et juhul kui mõjude hindamist teostatud ei ole, siis tuleks edasise planeerimise käigus läbi viia täpsem hinnang tuuleenergeetika mõjust vee-elustikule. Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruandes on käsitletud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevaid mõjusid vee-elustikule, sh kaladele ning ette näinud leevendusmeetmed, mida tuleb järgida järgnevates etappides, et olulist keskkonnamõju vältida. Lisaks on tegevuskavva lisatud ja praeguseks hetkeks vajalik rahastus kalade rändeuuringu läbiviimisega alustamiseks kavandatud 2022.a riigieelarve strateegia eelnõus, analüüs viiakse läbi välitöödena kunstliku müraallika baasil. Uuring viiakse läbi aastatel 2022-2024. Täpsemat infot edaspidi saab sellel teemal Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnast, kes on ka planeeringu tegevuskava p 3.1 alusel tegevuse eest peavastutajaks. 5. Küsite, kas planeeringus välja toodud kaablikoridorid on ette nähtud õhuliinide või maakaablitena. Olete seisukohal, et planeering peaks siinkohal olema täpsem, et saaks kaablikoridoride jaoks vajalikke alasid ka eraldi käsitleda Saaremaa uues üldplaneeringus. Eesti mereala planeeringuga on hõlmatud vaid mere territoorium, mistõttu ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi selle planeeringuga määrata. Maismaa osas saab mereala planeering anda üldised suunised (soovitused) (seletuskirja ptk 5.16). Planeering toob välja, et maismaaühenduse tehniline lahendus (kaabel- või õhuliin, vajalikud parameetrid) ja maavajadus lahendatakse paralleelselt hoonestusloa menetlusega, kas planeerimis või projekteerimistingimuste menetluse kaudu kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Seega mereala planeeringus pole määratud, kas Saaremaa lääneosas (Sõrve ja Salme piirkonnas) maismaal rajatakse ühendus õhu- või kaabelliinina. See selgub järgnevates menetlustes. Vt lisaks AS Eleringi selgitusi 25.10.2021 vastuskirjast nr 15-1/3852-7. Oleme arvamusel, et Eesti mereala planeeringus on teemat kajastatud üleriigilisele planeeringule sobivas täpsusastmes ja antud suunised on piisavad järgmiste menetluste läbiviimiseks. 6. Küsite, kas edasise planeerimise käigus on ette nähtud perspektiivsed kaabliühendused ka Saaremaal või on kaablid Saaremaad läbivad ilma ühenduse võimaluseta. Kuna mereala planeering ei saa anda siduvaid tingimusi maismaale, siis pole võimalik mereala planeeringuga sätestada, millise tehnilise lahendusega maismaal tegevusi kavandatakse (vt lisaks vastuse punkti 5). See selgub järgnevates menetlustes. Maismaale on määratud ühenduste loomise eelduseks olevad suunised. 7. Küsite, kas on seatud kindlad eesmärgid erinevate tuuleenergeetika alade energia tootmismahtude kohta. Teie kirja alusel konsulteerisime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kelle seisukoht on, et täpseid mahulisi eesmärke tuuleenergeetika arendamiseks merealal ei ole võimalik välja tuua. Üksnes on võimalik, tuginedes energiamajanduse arengukava 2030-t täpsustava ja täiendavale teatisele „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“, välja tuua, et mereala tuuleenergia üldine potentsiaal on 7000 MW. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga 4 (kasutustegur1 vahemikus 25…30+% maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia arenedes on elektrituulikute efektiivsus hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu tuuleparkide rajamine on mõistlik viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Planeeringuga määratud tuuleenergeetika jaoks sobivad alad realiseeruvad eeldatavasti ca 70% ulatuses. See näitab, et nii tehnoloogilistest aspektidest (sh erinevate meretuuleparkide vaheline puhverala), hoonestusloa etapis läbi viidavate täpsustavate uuringute tulemustest, kui ka meretranspordi vajadustest tulenevalt ei ole võimalik ega ka reaalne ala lausaliselt katta tuulikutega. Mereala planeeringu koostamise ajal on teada tuuleenergeetika arendusalade suurim võimalik ulatus, samas ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Tulenevalt mereala planeeringu strateegilisest iseloomust pole võimalik planeeringus määratleda erinevate tuuleenergeetika alade energia tootmismahtusid. 8. Olete seisukohal, et kohaliku rahalise kasu suunamist kohalikule omavalitsusele tuleb planeeringus käsitleda. Praegusel juhul saab kohalik kogukond ainult negatiivse visuaalse häiringu, mida ei kompenseerita ei otsese rahalise tuluna ega ka Saaremaa elektriühenduse parandamisega. Viidatud kompenseerimise temaatika ei ole ruumilise planeerimise pädevuses (vt selgitusi 25.10.2021 vastuskirjast nr 15-1/3852-7). 9. Juhite tähelepanu, et mereplaneeringu kaardil leidub korduvalt erinevaid teemakihte, mis kattuvad mereplaneeringu jaoks välja toodud tootmisaladega. Näitena toote välja laevateed ja traalpüügialad. Küsite, kas edasise planeeringu käigus on kavas tuuleenergeetika tootmisalasid liigendada vastavalt kihtide kattumisele. Selgitame, et planeering koosneb nii kaardirakenduses toodud ruumiandmetest kui ka seletuskirjas esitatud suunistest ja tingimustest. Need koos moodustavad ühe terviku. Planeeringu üks eesmärke on erinevate merekasutuste koostoime. Ruumiliselt kattuvate olukordade puhul annavad selguse seletuskirjas toodud tingimused ja suunised, mis reguleerivad, kuidas toimub edasine koostöö, erinevate kasutuste koostoime ja tegevuste kavandamine. Planeeringuga täiendavaid liigendusi kajastada ei ole plaanis. Täname Teid veelkord kaasa mõtlemast ja asjakohaste ettepanekute esitamise ning 9.09.2021 toimunud sisuka arutelu eest Saaremaal! 1 Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%. 5 Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel