Mikk Tuisk Teie 18.06.2021 nr 5-2/2915-3
vallavanem Meie 27.10.2021 nr 15-1/3852-8
Saaremaa Vallavalitsus
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud
ettepanekutele
Austatud härra Tuisk
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud
ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi MKM) ja ekspertidega ning saadab Teile oma
seisukohad. Märgime täiendavalt, et mitmed tõstatatud küsimused said ühiselt läbi arutatud
ka vallavalitsuse ja Saaremaa ettevõtjate esindajatega 09.09.2021 Kuressaares toimunud
kohtumisel, millest võtsid osa nii Rahandusministeeriumi, MKMi kui ka AS Elering
esindajad. Mitmeid teemasid oleme selgitanud ka Saaremaa valla, Muhu valla, Ruhnu valla ja
Saaremaa ettevõtjate ühispöördumisele saadetud 25.10.2021 vastuskirjas nr 15-1/3852-7.
1. Küsite, kas planeering käsitleb vetikate ja karpide loodusliku kasvupotentsiaaliga alasid
nö tehisliku või looduslike kasvupotentsiaaliga aladena. Küsite ka, kas vetikate ja karpide
kasvanduste rajamiseks sobivad samad alad, mis on kaardil näidatud loodusliku
kasvupotentsiaaliga aladeks või kasvanduste rajamiseks sobivad ka väikese loodusliku
potentsiaaliga alad. Lisaks püstitate küsimuse, kas vetikate ja karpide kasvatuseks sobivad
alad võiksid teatud määral kokku langeda ka tuuleenergia tootmisaladega nii, et neid
tegevusi oleks võimalik viljeleda samadel aladel.
Loodusliku kasvupotentsiaaliga alade kaardid näitavad, kus meres asuvad looduslikult
kõige soodsamad tingimused karpide ja vetikate võimalikult kiireks kasvuks. Lisaks
looduslikule kasvupotentsiaalile on ka väga palju muid äriliselt olulisi aspekte, mida
arvestades saab valida omale sobiliku koha vetika- ja karbikasvatuseks. Tegemist on
informatiivsete andmetega, arendaja võib soovi korral vetika- ja karbikasvatust kavandada
ka vähese loodusliku potentsiaaliga aladel, kui see on tema jaoks majanduslikult
otstarbekam ja kooskõlas mereala planeeringuga seatud tingimustega. Samuti võib
vetikaid ja karpe kasvatada tuuleenergeetika arendusaladel – planeering soosib
tuuleenergeetika arendusaladel vesiviljelust kooskasutusena, vastav suunis on toodud
seletuskirja ptk 5.6.5.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Küsite, kas Saaremaast läänes olev tuuleenergeetika tootmisala suures osas täielikult
välistatakse rannikulõikude võimaliku vaba vaatevälja säilitamiseks.
Planeeringu materjale on pärast käesoleva aasta juunis toimunud avalikustamist
korrigeeritud tuuleenergeetika arendusaladega kaasneva visuaalse mõju osas, et oleks
paremini aru saada nö vaba vaatevälja jms visuaalsete mõjude hindamisega seonduv.
Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude
hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on
aruannet täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest
vaba ala jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas).
Täiendatud on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud
vaadete analüüsist ja selgitab üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks
juhtnööriks edaspidistes etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude hindamise
sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet vaid toob
välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. Seega
planeeringu kohaselt pole vaja ette näha erinevaid vaatekoridore ühelt lõigult, mis
välistaks tuuleenergeetika arendamise alal nr 2. Kuna väljatoodud rannikulõigud
koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi
rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik
kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala
jätmine on vajalik ja võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH
raames läbiviidava analüüsi käigus. Eesti mereala planeeringus on antud suuniseid
(soovitatav järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on
oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega. Vt lisaks selgitusi 25.10.2021
vastuskirjast nr 15-1/3852-7.
3. Toote oma kirjas välja, et merealade planeeringus esile toodud laevateed ning
planeeringus käsitletud traalpüügi alad kattuvad suures ulatuses mitmete tuuleenergeetika
arendusaladega. Küsite, et kuna alad on selgelt kattuvad, kas siis näeb planeering ette, et
nad on täielikult tuuleenergeetika arengualast välistatud. Teete ettepaneku selguse huvides
edasise planeerimise käigus tuuleenergeetika tootmisaladest välja jätta kattuvad laevateed
ja traalpüügialad.
Tuuleenergeetika arendusalade väljaarendamisel tuleb järgida planeeringuga seatud
tingimusi. Tuuleenergeetika arendusalad ei kattu laevateedega vaid veeliiklusaladega
(aktiivsema meretranspordiga alad avameres). Veeliiklusalad ei välista automaatselt
tuuleparkide arendamist. Transpordivõimaluste säilimiseks on määratud põhimõttelised
läbipääsukoridorid ja koostoime täpsustamiseks järgmise etapi koostöökohustus
Transpordiametiga (ptk 5.6.5 tingimused 10, 12 p, 12 q, 12 r).
Selgitame, et nn reservalad on oma olemuselt kompromissettepanek, milleni on jõutud
keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti ja riigi
arenguvajadusi. Selleni jõudmiseks tehti väga põhjalik andmetel tuginev eeltöö
valdkondlike huvidega ministeeriumite esindajate osalusel, kes esindasid oma
seisukohtade raames ka asjakohaste huvigruppide huve. Eesti mereala planeeringu
seletuskirja kalanduse peatüki 5.2 suunised näevad muuhulgas ette vaba juurdepääsu
säilitamist kalastusaladele (rannikupüük ja traalpüük), kalasadamatele ja
lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks kasutamiseks. Kuigi kogu Eesti
traalpüügialadest jääb kavandatavatele tuuleenergeetika aladele 4,3% ja kogu Eesti
traalpüügist moodustab nendelt aladelt püütud kogus alla 10%-i, on piirkondlikult
kalandussektorile siiski mõju suur, kui nendel aladel ei ole võimalik traalpüüki enam läbi
2
viia. Eriti keeruline on olukord Liivi lahes, kus kalapüüki on juba täna erinevate
meetmetega oluliselt piiratud ja koosmõjus Pärnu mereala planeeringus kavandatud
tuuleenergeetika ala ning Läti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala
realiseerimisega hõlmatakse oluline osa hetkel traalitavast Liivi lahest. Eelnevast lähtuvalt
on kalurite huvigrupp teinud ettepaneku Liivi lahe ala (tuuleenergeetika ala nr 1) täielikult
planeeringust eemaldada (sama ettepanek on Kalurite Liidu puhul tehtud uuesti ka
18.06.2021).
Kalurite argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse
kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga
kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku
kohaselt oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja ala
nr 2 6%. Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2.
Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala
planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid ei ole kõiki
erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt.
Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna.
Kuna nii traalpüügi kui ka tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste
majandusvaldkondadega ja vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist, siis
kompromissi saavutamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja, Vabariigi Valitsus,
teeks nö vaheotsuse ja protsessiga oleks võimalik edasi liikuda. Vabariigi Valitsus, võttes
arvesse kõiki argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja pakutud
tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid kompromissina määrata osa aladest reservi
kuni 2027 aastani (vt planeeringu seletuskirja skeemi nr 5.6.4.1). Selline oli erinevate
huvide tasakaalustamisest tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati.
Reservalade kasutuselevõtt on võimalik, kui seni läbiviidud menetlusprotsesside
tulemusel on aastaks 2027 selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid
alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab Majandus ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga
alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid
menetlusprotsesse ja uuringuid. Vastav tegevus sisaldub ka planeeringu tegevuskava
punktis 5.3. Reservalade kasutuselevõtmisele eelneva analüüsi põhjal antakse Vabariigi
Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus jätkutegevuste
läbiviimiseks 2027. aastal. Kokkuvõttes kuni 2027 aastani reservalasid tuuleenergeetika
arendamiseks ei kasutata ehk ka hoonestusloa taotluste menetlusi reservaladel ei ole seni
võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa
andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg 1). See annab huvigrupile kindluse, et selle
ajani olukord traalpüügialade kasutuse osas sektori jaoks ei muutu. Eeltoodu selgemaks
fikseerimiseks on planeeringulahenduse seletuskirja ja tegevuskava vastavat osa
täpsustatud.
Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada, kuid otsitud on sektori
vajadusi arvestavat kompromissi.
3
4. Küsite, kas mereala planeeringus on teostatud mõjude hindamist, mis käsitleks
tuuleturbiinidest tekitatud müra ja vibratsiooni mõju erinevatele kalaliikidele ning nende
elupaikadele, rändekoridorile ja koelmualadele. Olete seisukohal, et juhul kui mõjude
hindamist teostatud ei ole, siis tuleks edasise planeerimise käigus läbi viia täpsem hinnang
tuuleenergeetika mõjust vee-elustikule.
Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruandes on käsitletud tuuleenergeetika
arendamisega kaasnevaid mõjusid vee-elustikule, sh kaladele ning ette näinud
leevendusmeetmed, mida tuleb järgida järgnevates etappides, et olulist keskkonnamõju
vältida. Lisaks on tegevuskavva lisatud ja praeguseks hetkeks vajalik rahastus kalade
rändeuuringu läbiviimisega alustamiseks kavandatud 2022.a riigieelarve strateegia
eelnõus, analüüs viiakse läbi välitöödena kunstliku müraallika baasil. Uuring viiakse läbi
aastatel 2022-2024. Täpsemat infot edaspidi saab sellel teemal Keskkonnaministeeriumi
kalavarude osakonnast, kes on ka planeeringu tegevuskava p 3.1 alusel tegevuse eest
peavastutajaks.
5. Küsite, kas planeeringus välja toodud kaablikoridorid on ette nähtud õhuliinide või
maakaablitena. Olete seisukohal, et planeering peaks siinkohal olema täpsem, et saaks
kaablikoridoride jaoks vajalikke alasid ka eraldi käsitleda Saaremaa uues üldplaneeringus.
Eesti mereala planeeringuga on hõlmatud vaid mere territoorium, mistõttu ei ole võimalik
maismaale siduvaid tingimusi selle planeeringuga määrata. Maismaa osas saab mereala
planeering anda üldised suunised (soovitused) (seletuskirja ptk 5.16). Planeering toob
välja, et maismaaühenduse tehniline lahendus (kaabel- või õhuliin, vajalikud parameetrid)
ja maavajadus lahendatakse paralleelselt hoonestusloa menetlusega, kas planeerimis või
projekteerimistingimuste menetluse kaudu kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Seega
mereala planeeringus pole määratud, kas Saaremaa lääneosas (Sõrve ja Salme piirkonnas)
maismaal rajatakse ühendus õhu- või kaabelliinina. See selgub järgnevates menetlustes.
Vt lisaks AS Eleringi selgitusi 25.10.2021 vastuskirjast nr 15-1/3852-7.
Oleme arvamusel, et Eesti mereala planeeringus on teemat kajastatud üleriigilisele
planeeringule sobivas täpsusastmes ja antud suunised on piisavad järgmiste menetluste
läbiviimiseks.
6. Küsite, kas edasise planeerimise käigus on ette nähtud perspektiivsed kaabliühendused ka
Saaremaal või on kaablid Saaremaad läbivad ilma ühenduse võimaluseta.
Kuna mereala planeering ei saa anda siduvaid tingimusi maismaale, siis pole võimalik
mereala planeeringuga sätestada, millise tehnilise lahendusega maismaal tegevusi
kavandatakse (vt lisaks vastuse punkti 5). See selgub järgnevates menetlustes. Maismaale
on määratud ühenduste loomise eelduseks olevad suunised.
7. Küsite, kas on seatud kindlad eesmärgid erinevate tuuleenergeetika alade energia
tootmismahtude kohta.
Teie kirja alusel konsulteerisime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
kelle seisukoht on, et täpseid mahulisi eesmärke tuuleenergeetika arendamiseks merealal
ei ole võimalik välja tuua. Üksnes on võimalik, tuginedes energiamajanduse arengukava
2030-t täpsustava ja täiendavale teatisele „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“, välja tuua,
et mereala tuuleenergia üldine potentsiaal on 7000 MW. Tuulepargid (nii maismaal kui ka
merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga
4
(kasutustegur1 vahemikus 25…30+% maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia
arenedes on elektrituulikute efektiivsus hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide
rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu tuuleparkide rajamine on mõistlik viis
meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele
üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks.
Planeeringuga määratud tuuleenergeetika jaoks sobivad alad realiseeruvad eeldatavasti ca
70% ulatuses. See näitab, et nii tehnoloogilistest aspektidest (sh erinevate
meretuuleparkide vaheline puhverala), hoonestusloa etapis läbi viidavate täpsustavate
uuringute tulemustest, kui ka meretranspordi vajadustest tulenevalt ei ole võimalik ega ka
reaalne ala lausaliselt katta tuulikutega. Mereala planeeringu koostamise ajal on teada
tuuleenergeetika arendusalade suurim võimalik ulatus, samas ei ole teada tuulikute
paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu
tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Tulenevalt mereala
planeeringu strateegilisest iseloomust pole võimalik planeeringus määratleda erinevate
tuuleenergeetika alade energia tootmismahtusid.
8. Olete seisukohal, et kohaliku rahalise kasu suunamist kohalikule omavalitsusele tuleb
planeeringus käsitleda. Praegusel juhul saab kohalik kogukond ainult negatiivse visuaalse
häiringu, mida ei kompenseerita ei otsese rahalise tuluna ega ka Saaremaa elektriühenduse
parandamisega.
Viidatud kompenseerimise temaatika ei ole ruumilise planeerimise pädevuses (vt selgitusi
25.10.2021 vastuskirjast nr 15-1/3852-7).
9. Juhite tähelepanu, et mereplaneeringu kaardil leidub korduvalt erinevaid teemakihte, mis
kattuvad mereplaneeringu jaoks välja toodud tootmisaladega. Näitena toote välja
laevateed ja traalpüügialad. Küsite, kas edasise planeeringu käigus on kavas
tuuleenergeetika tootmisalasid liigendada vastavalt kihtide kattumisele.
Selgitame, et planeering koosneb nii kaardirakenduses toodud ruumiandmetest kui ka
seletuskirjas esitatud suunistest ja tingimustest. Need koos moodustavad ühe terviku.
Planeeringu üks eesmärke on erinevate merekasutuste koostoime. Ruumiliselt kattuvate
olukordade puhul annavad selguse seletuskirjas toodud tingimused ja suunised, mis
reguleerivad, kuidas toimub edasine koostöö, erinevate kasutuste koostoime ja tegevuste
kavandamine. Planeeringuga täiendavaid liigendusi kajastada ei ole plaanis.
Täname Teid veelkord kaasa mõtlemast ja asjakohaste ettepanekute esitamise ning 9.09.2021
toimunud sisuka arutelu eest Saaremaal!
1
Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas.
Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%.
5
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi
lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris.
Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide
avalikustamise täpsest perioodist eraldi kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Eleri Kautlenbach 611 3228
[email protected]
6