MTÜ Rannamänniku kaitseks Teie 18.06.2021
[email protected] Meie 27.10.2021 nr 15-1/4743-3
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud
ettepanekutele
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud
ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd ekspertidega ja ministeeriumitega
ning saadab Teile oma seisukohad.
Selgitame, et mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus) sõltub
kavandatava tegevuse kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Viimane omakorda oleneb
sellest, millist dokumenti parasjagu koostatakse ja kus see dokument hierarhiliselt
dokumentide hierarhias paikneb. Merealal tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist
planeerimist (erinevad valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad,
programmid ja strateegiad) ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba,
ehitusluba jms). Strateegilistele planeerimisdokumentidele viiakse läbi keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH), tegevuslubadele keskkonnamõju hindamine (KMH). KSH
tegemiseks on vajalik valida õige üldistuse/detailsuse tase (Sadler ja Verheem 1996). KSH ei
saa olla KMH täpsusega (v.a detailplaneeringule koostatav KSH), kuna strateegilisel tasandil
üldjuhul konkreetseid objekte kindlas asukohas ei planeerita (Thérivel 2004)1. Seega KSH on
üks keskkonnahoiu instrument teiste hulgas. KSH ja KMH (keskkonnamõju hindamine) on
mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste otsuste keskkonnamõjude
käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate füüsiliste tegevuste keskkonnamõjude
hindamise2. Ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
KeHJS) ütleb läbivalt, et keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust.
Teie ootusi, koostada mereala planeeringu raames erinevaid detailseid uuringuid hoonestusloa
tasandi täpsusega, ei ole võimalik täita. Tegemist on mereala planeeringule järgneva
menetlusetapi ülesandega. Planeering vastab küsimusele – kas, kuhu ja millistel tingimustel
on võimalik tegevusi kavandada. Üleriigilise mereala planeeringu täpsusastmes planeeringu
elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale
tasandile raamistik, mis tagab mõjude vältimise või leevendamise. Seega planeeringuga
valitakse vajadusel tegevuste jaoks sobilikud alad, seatakse tegevusloa tasandile tingimused
ja suunised ning määratakse detailsete uuringute vajadus ja teised olulised jätkutegevused.
1
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (ptk 4, lk 21), K. Peterson, R. Kutsar, P.
Metspalu, S. Vahtrus ja H. Kalle, 2017
2
Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (ptk 1.6.1 lk 36), T. Põder, 2018
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Järgmise etapi keskkonnamõju hindamise (KMH) detailsete uuringute tulemusel selgub
konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja
parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik midagi kavandada, arvestades planeeringus
valitud alasid, seatud tingimusi jms.
1. Olete seisukohal, et tuuleenergeetika on mereala planeeringus saanud eelistuse teiste
mereala kasutuste ees ning seetõttu on kogu planeerimislahendus, eriti naaberaladel
kehtestatud planeeringuid silmas pidades tugevalt kaldu tuuleenergia poole. Esitate
arvamuse, et kasutusvaldkonda eelistatakse domineerivalt ja paigutatakse tuuleparkide
arendusalasid maksimaalsel võimalikul merepindalal risti ja peale üle teiste
merekasutuste, maskeerides ühe sektori arenguhuve silmakirjalike koos kasutuse jms
sisutute loosungitega. Teete ettepaneku lähtuda kahest avalike ja riiklikke huve
väljendavast stsenaariumist: 1) Eesti enda avamere tuuleparkidega kaetava
energiavajaduse katmise vajadusest, määrates ära Eesti omatarbe optimaalse mahu ja 2)
Alles peale Eesti omavajaduse katmist, esimese etapi meretuuleparkide tööle hakkamist
ja vastavate energiatootmise, keskkonnamõjude jm kogemuste selgumist ning avamere
tuule- jm taastuvenergeetika tehnoloogiate küpsust ja siseriikliku oskusteabe
akumuleerumist oleks võimalik asuda vajadusel ja võimalusel tuuleenergeetika arendusi
laiendama. Teete ettepaneku tühistada kõik mereala planeeringud, mitte kehtestada
käesolevat ebaõnnestunud ja eesmärkidele mitte vastavat merealade planeeringut ja tagasi
võtta kõik hoonestuslubade taotlused, sest praegu juba enne avalikes huvides ja avalikkuse
kaasamiseta ettevõtjate erihuvist lähtuv hoonestuslubade taotluste laviin kujutab endast
meie ühise mereala kontrollimatut varjatud privatiseerimist. Teete oma kirjas ettepaneku
töötada välja Eesti omatarbeks vajaliku tuuleenergeetika eesmärke optimaalselt täitev ja
võimalikult väikese muude kasutusvaldkondadega konflikti sattuv planeeringulahendus
omatarbe optimaalsel tasemel energiatootmise kavandamiseks.
Vastuseks selgitame, et üleriigiline mereala planeering käsitleb kõiki merekasutusvaldkondi,
kuid traditsiooniliste merekasutuste kõrval on paratamatult palju tähelepanu saanud nö
uuskasutused. Mereala uute kasutusviiside kohta puuduvad veel nii väljakujunenud reeglid
kui ka asukohad mereruumis. Seetõttu tuleb tasakaalustatud merekasutuse saavutamiseks
süvitsi läbi mõelda just lisanduvate merekasutustega, nagu tuuleenergeetika arendamine ja
vesiviljelus, kaasnevad asjaolud. Kuigi uuskasutused on palju tähelepanu saanud, ei tähenda
see veel seda, et mõni teine temaatika oleks seetõttu käsitlemata jäänud. Planeeringu
koostamisel on läbivalt erinevaid huve tasakaalustatud ja kompromisse leitud. Sealhulgas on
planeeringu üheks märksõnaks kooskasutus (vt seletuskirja ptk 5.1) – erinevaid kasutusi
tuleks alati, kui see on võimalik, edendada kooskasutuse põhimõttest lähtuvalt, et vähendada
merealale avalduvat ruumilist survet ning võimendamaks erinevate kasutusviiside positiivset
koosmõju.
Oleme teinud koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM)
energeetikat puudutavates küsimustes. Vastuseks tuuleenergeetika arendamisel Eesti
omavajadusest lähtumisest märgib MKM järgmist. Eesti energiamajanduse ja majanduse
seisukohast on mereala potentsiaal tohutu - selle kasutus annab suure panuse Eesti arengusse,
energeetilisse sõltumatusesse ja majanduskasvu. Taastuvenergia arendamine minimeerib
energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse
konkurentsivõimet.
2
Taastuvenergia tootmine on Eesti plaan põlevkivienergeetikast väljumiseks ja ühiskonnale
tulevikukindlalt elektri tootmiseks ja jõukuse loomiseks3. Lisaks Eesti energiapoliitika
suundumustele suunab taastuvenergia tootmist suurendama ja kasvuhoonegaaside
heitkoguseid vähendama (ja energiatõhusust suurendama) ka EL-i pikaajaline energia- ja
kliimapoliitika. Taastuvenergia toodangu suurendamise vajaduse ning seeläbi fossiilkütustest
sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui on loodud taastuvenergia arendamiseks sobiv
keskkond. Sealhulgas vastutab energiasektor kõige suurema osa kasvuhoonegaaside
atmosfääri paiskamise eest Euroopas4. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud
2030. aastaks jõuda 42%-lise5 taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest6
lõpptarbimisest (~50% energia lõpptarbimisest7). Samuti võttis 2019. aasta oktoobris
Vabariigi Valitsus vastu otsuse toetada põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist
Euroopa Liidu üleselt aastaks 20508 ning strateegia „Eesti 20359“ kinnitamisega 2021. aastal
seati kliimaneutraalsuse siht ka Eestile10.
Et kliimaneutraalsele majandamisviisile üle minna, peab Eesti tulevikus taastuvelektri
osakaalu oluliselt suurendama11. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri
osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga (kasutustegur12 vahemikus 25…30+%
maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia arenedes on elektrituulikute efektiivsus
hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu
tuuleparkide rajamine on mõistlik viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh
kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia
osatähtsuse kasv) täitmiseks.
Eesti eesmärgiks on energia lõpptarbimine (st vahetu tarbimine) hoida 2010. aasta tasemel
(~32...33 TWh/a). Sarnane tase säilib suure tõenäosusega nii 2030 kui ka 2050 vaates, sest
ainuüksi selle taseme hoidmine nõuab suuri pingutusi (nt hoonete rekonstrueerimine,
energiatõhususe meetmed transpordis jt). Eesti majandus kasvab võrreldes EL-i keskmisega
kaks korda kiiremini ning seetõttu on meil ka suurem surve energia tarbimise kasvuks. Seega
tänase teadmise kohaselt Eesti lõpptarbimises suurt langust oodata ei ole. Küll aga toimub
nihe tarbimise jaotuses. Isegi kui Eesti energiatarve jääks sisuliselt samaks, toimub elektri
tarbimise kasv (nt hoonete rekonstrueerimisel väheneb soojustarve, aga ventilatsiooni arvelt
suureneb elektritarve; samuti toimub transpordis üleminek elektrile, aga ka nt läbi
soojuspumpade kasutuselevõtu).
3
Taastuvenergia kui oluline element meie energiamajanduses on kirjeldatud nii „Energiamajanduse arengukavas
aastani 2030“ kui ka „Riiklikus energia ja kliimakavas aastani 2030“.
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf;
https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf)
4
https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3
5
2019. aastal moodustas taastuvenergia osatähtsus 31,9% energia summaarsest lõpptarbimisest, sellest
taastuvelekter 22%. 2030. aastaks peab taastuvenergia osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest jõudma
vähemalt 40%-ni.
6
Lihtsustatult tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites ning selle tarbimise katmisel tekkinud kaod
energia tarnimisel ning tootmise omatarve.
7
Lihtsustatul tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites.
8
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
9
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
10
Taastuvenergia osas seab strateegia „Eesti 2035“ sihiks jõuda taastuvenergias >55%-ni energia summaarsest
lõpptarbimisest.
11
Taastuvelektri vajadus võib seniste hinnangutega võrreldes veelgi kasvada. Näiteks selgus hiljuti valminud
vesiniku kasutuselevõttu Eestis käsitlevast uuringust, et Eestis vesinikupotentsiaali rakendamiseks on vaja
taastuvelektri tootmist võrreldes tänaste mahtudega suurendada kuni 7 korda.
(https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-vesinikul-eestis-enim-potentsiaali-transpordi-valdkonnas)
12
Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas.
Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%.
3
Eelpool kirjeldatust lähtuvalt on tulevikus elektri kasutus kasvav ning tihti ka alternatiividest
tõhusam. Näitena võib välja tuua, et elektrimootori kasutamine transpordis on suurusjärgus
kolm korda efektiivsem kui sisepõlemismootoris fossiilkütuste kasutamine, soojuspumpade
efektiivsus on kordades kõrgem elektriradiaatoritest ning üha enam asendatakse
kodumajapidamistes traditsiooniline ahiküte soojuspumpade tehnoloogial põhinevate
lahendustega.
Ühiskond (sh ettevõtluskeskkond) ootab riigilt taskukohaseid (st madalaid) energiahindu.
Seetõttu ongi nii Euroopa Liidu kui ka Eesti energiapoliitika üles ehitatud turupõhisusele ning
vabale konkurentsile. Piisav konkurents projektide vahel tagab, et saame tarbija jaoks parima
hinna. Seetõttu ei ole võimalik öelda, et X MW tuulepark Y km2 suurusel alal on meie
vajaduste jaoks piisav. Taristu valmisoleku osas on Eesti investeerinud viimasel kümnel aastal
oluliselt elektrienergia ülekandevõrkude uuendamisse (sh on kaasanud sadu miljoneid EL
kaasrahastust) ning seda on plaanis ka Eestil edaspidiselt teha, et võimaldada taastuvenergia
tootmisseadmete võrku ühendamist üle Eesti. Kui tootmismahud võrgu võimekust ületama
hakkavad, saab kasutusele võtta alternatiivseid variante (nt salvestus, taastuvgaaside tootmine
jms).
Muuhulgas ka Riigikohus on 26.05.2021 lahendis nr 3-17-2013 leidnud, et taastuvenergia
tootmine on oluline avalik huvi ning see teenib loodusvarade säästliku kasutamise ning
säästva arengu eesmärke.
Rahandusministeerium selgitab, et meretuuleparkide rajamiseks Eesti mereala käsitlevates
strateegilistes planeerimisdokumentides (st koos hetkel koostatava Eesti mereala
planeeringuga13) ette nähtud sobilikud alad moodustavad vaid ca 6,7 % (ca 2400 km2) Eesti
merealast. Need alad on leitud paljude välistuskriteeriumite (nt teadaolevad looduskaitselised,
aga ka riigikaitselased piirangud, soovitav kaugus rannikust) koosmõjus. Täpne maht, kui
suurele osale neist aladest tuuleparke reaalselt rajada saab, selgub hoonestusloa menetluse ja
selle raames läbiviidava keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus, kus mh viiakse läbi
täpsustavad uuringud (arvestades mereala planeeringus seatud tingimusi). Samamoodi on
edaspidises valikuprotsessis oluliseks kriteeriumiks meretuuleparkide rajamisel nende
majanduslik tasuvus. Neist põhjustest tulenevalt on oluline, et meretuuleparkide alasid
nähtaks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes planeerimisdokumentides ette piisavas
mahus. Kui palju reaalselt merre planeeritud taastuvenergia tootmisaladele tulevikus
tuuleparke püstitatakse, sõltub veel paljudest teguritest, mis ongi täpsustamisel.
Jääme seisukohale, et üleriigilises mereala planeeringus on tuuleenergeetika arendamiseks
sobivate alade leidmisel tehtud riigi strateegiliste suundumuste teostamiseks eesmärgipärast
tööd otstarbekas mahus. Planeeringulahendus arvestab riiklike vajadustega ja jätkame Eesti
mereala planeeringu menetlusega. Kehtivad Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud on aja- ja
asjakohased, sh puudub vajadus uute planeeringute koostamiseks. Infoks, et üleriigilisi ja
maakonnaplaneeringuid vaadatakse regulaarselt iga viie aasta tagant üle ning hinnatakse mh
ka uue planeeringu koostamise vajadust (vt nt planeerimisseaduse § 25 ja § 72). Vajadusel
tekkimisel koostatakse uus planeering.
2. Esitate oma kirjas puudusena asjaolu, et planeeringu ja selle keskkonnamõjude hindamise
läbi viimine ühe ja sama ettevõtte poolt, misläbi muutub eluliselt ebatõenäoliseks, et sama
ettevõtte planeeringulahenduse mõjude hindamine toimuks piisava kriitilisuse ja värske
lähenemisega. Toote välja, et Hendrikson ja KO kauaaegne tegevjuht ja osaluse omanik
Kuido Kartau on ise seotud Lääne-Saaremaa avamere tuulepargi arendusega (Saare Wind
Energy) ja tema alluv Riin Kutsar on nii käesoleva KMH kui ka Saare Wind Energy
13
http://mereala.hendrikson.ee/
4
projekti KMH koostaja (viimases OÜ Roheplaan nime all). Leiate, et tegemist on selge ja
väga tõsise huvide konfliktiga.
Vastuseks selgitame, et planeeringu ja keskkonnamõju hindamise läbi viimine ühe ettevõtte
poolt on Eesti õigusruumis lubatud lähenemine. Nii planeeringu koostamise korraldamine ehk
protsessi juhtimine, kui ka KSH aruande sisulise kvaliteedi tagamine on vastavalt
Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi pädevuses. Nimetatud tegevuste puhul
on tegemist haldusülesannete täitmisega, mida viivad läbi ja mille eest vastutavad
ministeeriumid. Riin Kutsar ei oma protsessis õigust lõppotsuste tegemisel, mistõttu ei saa
olla tegemist huvide konfliktiga, mis eeldab ennekõike ametikohustuste ja erahuvide vastuolu
esinemist. Eesti mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise koostamise korraldajaks on
Rahandusministeerium, konsultandiks Hendrikson&Ko koos laiapõhjalise, sh koosseisuvälise
meeskonnaga, kuhu on kaasatud eksperdid erinevatest Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest.
Lisaks on moodustatud puutumust omavatest ministeeriumitest ja ametitest eraldi juhtrühm.
Seega planeeringu koostamine ja selle mõjude hindamine toimub laiapõhjalises koostöös.
KSH juhtekspert peab olema erapooletu ja objektiivne (keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ehk KeHJS § 34 lg 4 p 6). Rahandusministeeriumil pole
ühtegi alust kahtlemaks Riin Kutsari professionaalsuses ja erapooletuses.
Kuido Kartaul puudub Hendrikson&Ko’ga töösuhe alates 31.01.2017, samuti ei ole Kuido
Kartau Hendrikson&Ko osanike ringis. Keskkonnamõju hindamise protsessi peab KeHJS
kohaselt hindama ja hindamist juhtima füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise
litsents. Seisuga 03.05.2021 on litsentseeritud KMH juhteksperte Eestis 18, kellest kõik ei ole
tegevad enam konsultatsiooniturul ekspertidena ning kõikidel ei ole paraku pädevust
merealaga seotud teemade ja ka tuuleparkide arendustega. Seega juhtekspertide valik Eesti
turul ei ole suur. Juhtekspert ja eksperdirühma liikmed peavad olema kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamisel erapooletud ja objektiivsed, kajastades keskkonnamõju hindamise
aruandes kõiki asjaolusid, mis on tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist olulised.
Keskkonnamõju hindamise protsessi puhul on tegemist avaliku protsessiga, kus juhteksperdi
ja eksperdirühma töö osas annab tagasiside nii avalikkus, asjaomased asutused kui otsustaja.
Juhteksperdi roll on KMH protsessis koondada parim teadaolev teadmine koostöös
ekspertrühma ja arendajaga ning otsuseid KMH protsessi tulemusena saab langetada üksnes
KMH menetluses tegevusloa üle otsustaja. Riin Kutsar on pikaajalise kogemusega
litsentseeritud ekspert, kes on pädev merealaga seotud tegevuste hindamisel ja on varasemalt
läbi viinud mitmeid tuuleparkide arendustega seotud keskkonnamõjude hindamisi.
Eeltoodule tuginedes ei ole meie hinnangul vajalik korraldada sõltumatut hindamist, kus
analüüsitaks, kas merealade planeeringulahenduste väljatöötamisel ja sektorite ning
kasutushuvide konfliktide lahendamisel on ikka käitutud vastavalt mereplaneeringu
läheseisukohtadele ja kas on tagatud selle eesmärkide täitmine. Mereala planeeringu
koostamisel on lähtutud lähteseisukohtadest ja see on kooskõlas erinevate riiklike
strateegiliste eesmärkidega. Samuti on planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel
toimunud laiapõhjaline ja oluliselt põhjalikum kaasamine kui seda planeerimisseadus ette
näeb ning võetud arvesse erinevate valitsusasutuste ja omavalitsuste ning huvitatud isikute
ettepanekuid.
3. Esitate oma kirjas seisukoha, et kavandatavate tuuleparkidega seotud visuaalne mõju on
jäetud hindamata. Teete ettepaneku rakendada tundliku vaatega aladel kaugusest sõltuvat
vertikaalset planeerimist: 10 -20 km vahemikku sobiksid kuni 100 m kõrgused tuulikud
21-30 km distantsile kuni 200 m kõrgused, 31-40 km 300 m kõrgused jne. Alternatiivina
esitate ettepaneku rannikule liiga lähedastest tuuleenergia arendusaladest loobuda. Toote
välja, et visuaalmõjude arvestamata jätmine ja selle asemel küsitava väärtusega
5
kompensatsioonimehhanismi pakkumine on kohalikele kogukondadele solvav ja
probleemne lahendus. Samuti leiate, et hinnang merealade planeeringu lahenduse
turismisektorile negatiivsete mõjude puudumisest on ekslik ja teema vajaks turismi
huvirühmade osalusel põhjalikku analüüsi.
Vastuseks selgitame, et Eestis toimub meretuuleparkide kavandamine etapiviisiliselt.
Planeering vastab küsimusele – kas, kuhu ja millistel tingimustel on võimalik meretuuleparke
rajada. Mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh
sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest)
ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Planeeringuga tuuleenergeetika
tootmiseks alade valikul hinnati mh ka visuaalseid mõjusid. Mõjude hindamisel jõuti
järeldusele, et Eesti mereala planeeringus valitud tuuleenergeetika tootmiseks sobilikel aladel
paiknevad tuulikud saavad olema rannikult nähtavad, st merevaadetes toimub visuaalne
muutus. Meretuuleparkide rajamine selliselt, et need ei oleks rannikult nähtavad, ei ole
tänastes oludes võimalik. Selleks tuleks tuulepargid kavandada vähemalt 50 km kaugusele
rannikust. Kuna Eesti meri läheb kiiresti sügavaks, siis pole võimalik selle planeeringu
elluviimise perioodil (ca 15 aastat) tuuleparke rannikust enam kaugemale kavandada, kuna
puudub sobilik tehnoloogia nii sügavasse vette majanduslikult otstarbekalt tuulikuid rajada.
Tuuleparkide kõrguse reguleerimisel või olemasolevatest aladest loobumisel võivad kliima-
ja taastuvenergeetika eesmärgid jääda täitmata. Tegemist on kaaluka riigi huvi ja osalt ka
võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmise vajadusega. Oluline on silmas pidada, et kuigi
tuulikute viimine kaugemale merealale on eeldatavalt positiivse mõjuga visuaalsete mõjude
vähendamisel, tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda
sotsiaal-majanduslikult. Arvestades Eesti taastuvenergia ja kliimaeesmärke ja strateegilist
suunda taastuvenergeetikale, ei ole riigi huvides nii olulisel määral tuuleenergeetika
arendusalasid vähendada. Seega valiti tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad
teadvustades, et tuulikud saavad olema rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa
tasandile tingimuste ja suuniste ning põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste
jätkutegevuste valikul. Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses, läbiviidavate uuringute
tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises
mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid
panna. Seejuures on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid. Hindamist peab
teostama vastav ekspert kasutades väljatöötatud juhendmaterjali14 või samaväärset
üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav, kaasates kohalikku omavalitsust ja
ranniku kogukonda (planeeringu ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“
tingimus 12 l). Samuti on planeeringuga sätestatud erinevad leevendavad meetmed (nt
eelistada samas kõrguslikus suurusjärgus tuulikuid, liigendada tuulenergeetika arendusalasid,
otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks kõige suurema mõjuga alas asuvatel
vaatekohtadel), mis on välja töötatud mh koostöös visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga.
Eesti mereala planeeringus on erinevalt naaberriikide nt Läti ja Rootsi planeeringutest
pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sh visuaalsetele
mõjudele põhjalikku tähelepanu. Informeerime Teid täiendavalt, et arvestades laekunud
tagasisidet ja asjaolu, et selle valdkonna mõjude hindamise praktika on alles arenemisel, on
mõjude hindamise aruannet (ptk 4.4.1.6.2 „Tuulikute visuaalne mõju“) ja planeeringu
seletuskirja (ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“) täpsustatud. Planeering
sätestab suunisena, et silmapiir peab olema liigendatud, st mitte kaetud lausaliselt tuulikutega
ning selleks on soovitav otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks tuuleenergeetika
arendusaladesse lõikudes, kuhu koonduvad väärtustatud vaatekohad. Tuulikutest vabade
14
Juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste
soovituste juhendmaterjal“.
6
alade jätmise võimalikkus, asukoht ja ulatus selgub visuaalsete mõjude hindamise raames
hoonestusloa staadiumis, kumulatiivselt kõrval olevate tuuleparkidega ja kaasates kohalikku
omavalitsust ning kogukonda.
Jääme seisukohale, et mõjude hindamine, sh turismisektorile on läbi viidud piisavas ulatuses.
Mõjude hindamise ptk 4.4.1.7 „Mereturism ja rekreatsioon“ nenditakse, et mereturismi
seisukohast on olulisel kohal eelkõige tuulikute visuaalse mõjuga arvestamine. Tuuakse ära
kasutajagruppide eelistused ning viidatakse sotsiaal-kultuurilisele vastuseisule uute arenduste
vastu. Lisaks on mereala planeeringu raames läbi viidud meremaakondade kultuurilised
kaardistused, kuhu olid haaratud ka omavalitsused, kohalikud ettevõtjad, sh puhkemajanduse
arendajad (rohkem infot maakondlike portreede kohta leiab mereala portaalis). Siiski
märgime, et mitmed teadusuuringud on näidanud, et tuuleparkidel võib olla
puhkemajandusele ka positiivne mõju. Westerberg et al (2013), uurides Prantsusmaa rannikul
asuvate tuuleparkidega seonduvat, on välja pakkunud, et tuulepark võiks paikneda rannikule
lausa 5 km kaugusel, kui sellega seotult töötatakse välja keskkonnapoliitika ja tuulepargiga
seotud vaba-aja tegevused. Carr- Harris ja Lang (2019), uurides USA esimest Blocki saare
meretuulepargi mõju puhkemajandusele läbi lühiajaliselt renditavate pindade võrdluse,
leidsid, et rendihinnad ja reserveeringute arv tõusid oluliselt ning tõestasid sellega tuulepargi
positiivset mõju rannikuturismile. Smythe et al (2020) on sama tuuleparki uurides leidnud, et
see toimib pigem turismiatraktsioonina, olles kas uuenduslik vaatamisväärsus või huvitav
hobikalapüügi sihtkoht. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas
tuuleparkide kohaliku kasu õiguslikku regulatsiooni, mille väljatöötamise kavatsus koos
esialgse eelnõu versiooniga oli väga laiale huvitatud isikute ringile tutvumiseks saadetud, sh
kohalikud omavalitsused, Eesti Kalurite Liit jm. Kui Teil on küsimusi kohaliku kasu õigusliku
regulatsiooni osas, palume pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole.
4. Avaldate rahulolematust looduskaitseliste väärtuste, kaitsealade võrgustikuga arvestamise
ning Natura ja kumulatiivsete mõjude hindamise osas.
Eesti mereala planeeringu koostamise üheks aluspõhimõtteks on ökosüsteemne lähenemine,
st tähtsustatakse ökosüsteemide toimimist. Planeerimisel lähtutakse säästlikkuse põhimõttest,
et ka tulevastel põlvedel oleks võimalik kasutada mere poolt pakutavaid
ökosüsteemiteenuseid. Näiteks tuuleenergeetika alade valikul ja kalakasvanduste puhul
välistati nende paiknemine Natura 2000 aladel. Planeeringus on läbivalt seatud tingimus, et
Natura 2000 aladele ei tohi ebasoodsat mõju avaldada.
Oleme protsessis läbivalt teinud tihedat koostööd Keskkonnaministeeriumiga ja -ametiga, et
võtta arvesse ajakohaseid andmeid ja viimaseid seisukohti. Muuhulgas on
Keskkonnaministeeriumi ja – ametiga koostöös täpsustatud Natura 2000 hindamist. Mõjude
hindamise aruande tabel 4.3-3 toob välja tõenäoliselt ebasoodsa mõju avaldumise Natura 2000
võrgustiku aladele kokku 16 leheküljel, mõjude leevendamiseks on seatud
keskkonnameetmed, mis omakorda kajastuvad ka planeeringu seletuskirjas esitatud
tingimustes. Kaitsealade võrgustiku täiendamiseks sätestab reeglid looduskaitseseadus.
Planeeringu seletuskiri ptk 5.9 „Kaitstavad loodusobjektid“ kajastab teemat, kuid uute
kaitsealade moodustamine toimub mereala planeeringust eraldiseisva protsessina
looduskaitseseaduse alusel.
Natura hindamisel on lähtutud mõjude hindamise koostamisel uuemast sel hetkel
kättesaadavast juhendmaterjalist “Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (Keskkonnaamet, 2020)“ ja seal toodud põhimõttetest,
mis puudutab kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentidele läbiviidavat Natura
asjakohast hindamist. Äsja on avaldatud uuendatud Natura hindamise juhend Euroopa
Komisjoni poolt, milles on mh toodud välja strateegilise planeerimise ja kava Natura
7
hindamise juhised. Juhendis on ära märgitud, et “Asjakohase hindamise ulatuse määrab kava
enda üksikasjalikkuse tase, kuid igal juhul peab hindamise eesmärk olema teha kindlaks
tundlikud või haavatavad alad või muud võimalikud ohud või konfliktid Natura 2000 aladega,
et neid saaks kavandamisprotsessi hilisemates etappides arvesse võtta. Hindamine peaks
olema proportsionaalne geograafilise ulatuse, kava üksikasjalikkuse taseme ning tõenäolise
mõju laadi ja ulatusega. Strateegiliste kavade puhul, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha
mõju üksikutele aladele, tuleks analüüsis miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule
ja peamistele riskidele; alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projekti tasandil.” Leiame
koostöö tulemusel ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga, et läbiviidud Natura
hindamine vastab eeltoodud hindamise põhimõttetele, rakendatud on mereala planeeringu
hindamisel tundlike alade kaardistamist ning selle tulemusena on rakendatud
leevendusmeetmeid, näiteks tundliku elurikkusega alade väljajätmine ning täiendav
hindamise kohustus projekti tasandil.
Nõustume, et kuhjuvate ja kombineeruvate ehk kumulatiivsete mõjude hindamine on üks osa
nii laiemast mõjuhindamisest kui Natura hindamisest. Seega on mõjude hindamise aruande
Natura hindamise peatükis 4.3 välja toodud, et mereala planeeringuga kavandatavate
tegevuste, eeskätt tuuleparkide arendamise, kalakasvanduste rajamise korral tuleb tegevusloa
menetluse protsessis projektlahenduses välja pakutud asukoha- ja/või tehniliste lahendustega
kaasnevaid keskkonnamõjusid täpsustada ning vajadusel läbi viia Natura hindamine.
Kumulatiivsete mõjude peatükis 4.8 on jõutud järeldusele mereala planeeringu elluviimisega
ei kaasne olulist ebasoodsat kumulatiivset mõju, kui on tagatud otsuste tasandil praeguseks
väljakujunenud teadmiste alusel lindude ja nahkhiirte olulisemad rändekoridorid ning võetud
arvesse eluslooduse jaoks tundlikud alad, nt kalade koelmualad, sensitiivsed linnualad jne.
Mereala planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika arendusalade kavandamisel on arvestatud
nii oluliste rändekoridoride kui ka liikide jaoks tundlike aladega, et vältida olulise ebasoodsa
mõju avaldumist. Samas tuleb tegevusloa menetluse käigus igakordselt hinnata koosmõjusid
teiste sarnaste elluviidud, kui ka võimalusel kavandatavate planeeringute ja projektidega, et
vältida merealal kumulatiivseid mõjusid, sh rände pudelikaelade ja/või takistuste teket.
5. Olete seisukohal, et koondmõjud on jäetud sisuliselt arvestamata, viitate sealjuures
meretuuleparkide mõjudele linnustikule.
Planeeringulahenduse väljatöötamisel, sh mõjude hindamisel on tehtud sisulist koostööd Eesti
Ornitoloogiaühinguga, st organisatsiooniga, mis koondab Eesti parima ekspertpädevuse. Eesti
Ornitoloogia ühing viis läbi, võttes arvesse parima olemasoleva teadmise (sh Enefit Greeni
kogutud andmed), erinevad analüüsid (vt mereala planeeringu portaalis alajaotust „Mereala
planeeringu koostamise alusanalüüsid“). Mereala planeeringus on toodud sensitiivsed alad
ehk tänaste teadmiste põhjal kõige olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere
kohal üle lendavatele lindudele. Lisaks on välja toodud, et sensitiivsetel aladel tuleks vältida
pikaajalise mõjuga tegevusi, nt avamerel kõrgete tehisobjektide (tuulepargid, sillad) rajamist
ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku mõjutavaid tegevusi (näiteks
uute kaevanduste karjääride rajamist). Samuti on jäetud vabaks maismaalindude jaoks
olulised rändekoridorid ning analüüsitud lindude rändekõrguseid (rohkem infot läbi viidud
linnustiku analüüside kohta leiab mereala portaalis).
Kumulatiivsete mõjude hindamise peatükis oleme välja toonud, et mõjud võivad kuhjuda
Liivi lahes, kuhu näeb käesolev mereala planeering ette tuuleenergeetika arendusala nr 1.
Nimetatud ala lähedal paiknevad lisaks Pärnu ja Läti mereala planeeringuga, mida Eesti
mereala planeeringuga muuta ei saa, ette nähtud tuuleenergeetika arendusalad ning samuti
mitmed praeguseks algatatud ja taotletavad hoonestusloa taotlused tuuleparkide rajamiseks.
Muuhulgas oleme välja toonud, et uuema teabe alusel jäävad mitmed varem Pärnu
8
maakonnaplaneeringuga määratletud tuuleenergeetika arendusalad kui ka mitmed algatatud
hoonestusloa taotlused tundlikele (ehk sensitiivsetele) linnualadele ja maismaalindude jaoks
tähtsale rändekoridorile ning iga kavandatava projekti tegevusloa menetluses tuleb lähtuda
parimast ja uuemast keskkonnainfost enne tegevusloa otsuse langetamist. Lisaks tuleb
linnustikule avalduvat mõju hinnata kõigi kavandatavate tegevuslubade menetluses
(tuulepargid, vesiviljelus jne) ning selgitada kavandatava tegevusega koosmõjus teiste
sarnaste projektidega avalduda võiv oluline ebasoodne keskkonnamõju.
6. Teete ettepaneku hüljeste levikukaartidele kanda tuuleparkide alad, hoonestuslubade
taotlused, kaitsealad, kalanduse konfliktpiirkonnad, poegimisalad jne. Samuti teete
teepaneku mõjude hindamise aruannet täiendada järgnevate teemadega:
- mereimetajad: jääkatte muutuste mõjud tuuleenergeetika realiseerumisel (eriti
viigerhülgele)
- veelause müra kuhjuvad mõjud (laevandus, kalandus, vesiviljelus, meretransport,
riigikaitse)
- kliimamuutuste ja Läänemere halveneva keskkonnaseisundi mõju (sh
hoonestuslubade alusel kavandatav massiivne vesiviljelus)
Vastuseks märgime, et oleme täiendanud mõjude hindamise aruande viigerhüljeste joonist nr
4.2.3-5 tuuleenergeetika aladega. Eeldame, et kalanduse konfliktpiirkondade all mõtlete
kalastuspiirkondade kattuvust hüljeste poolt enam kasutatavate aladega. See informatsioon
kajastub mereala planeeringu kaardirakenduses, kus on võimalik sisse lülitada asjakohased
kihid.
Mõjude hindamise aruandes kajastub kogu teadaolev informatsioon Eesti merealal levivate
hüljeste osas, sh on hüljestele avalduvate võimalike mõjude osas tuginetud eraldi tellitud
hülgeekspertide eksperthinnangule ja seal toodud meetmele, et mereala planeeringuga
kavandatavate tegevustega (eeskätt tuuleenergeetika arendamine) ei kaasneks olulist mõju
hüljestele. Mõju hindamise tulemusel on jõutud järeldusele, et mereala planeeringu
elluviimisel ei ole ette näha oluliste ebasoodsate mõjude tekkimist hüljestele rakendades
ettenähtud keskkonnameetmeid ja soovitusi tegevusloa tasandil. Planeeringus on seatud
tingimus ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ 12 d – hinnata mõju hüljeste
elukeskkonnale. Tuulikute hoolduseks kavandatavate veeteede planeerimisel tuleb arvestada,
et häiringud viigerhüljestele oleksid minimeeritud.
Jääkatte, müra, kliimamuutuste ja Läänemere keskkonnaseisundiga seotud teemasid on
mõjude hindamise aruandes käsitletud planeeringu strateegilisele täpsusastmele omases
mahus ja viisil. Teie poolt esitatud ettepanekud on oma iseloomult juba järgmise etapi
tegevused (vt lisaks kirja sissejuhatust). Planeeringus on seatud tingimus (vt eelmist lõiku) ja
KeHJSi KMH regulatsioon tagab hüljestele olulise keskkonnamõju vältimise, sh asjakohasuse
korral ka Teie poolt viidatud mõjude täpsema käsitlemise ja hindamise.
7. Esitate ettepanekud käsitleda täpsemalt lindude merekasutust, sh ka olukorras, kus
merelindudele tekib uus toidubaas tuuliku vundamentidele kinnistuva elustiku näol ja
kavandatavate vesiviljelustega seoses. Lisaks teete ettepaneku viia läbi piisava detailsuse
ja aktsepteeritava metoodikaga Natura asjakohane hindamine.
Nagu eelpool juba viidatud on planeeringulahenduse väljatöötamisel, sh mõjude hindamisel
on tehtud sisulist koostööd Eesti Ornitoloogiaühinguga. Oleme käsitlenud lindude
merekasutust ja läbi viinud Natura asjakohase hindamise arvestades parimat hetketeadmist
ning planeeringu strateegilist täpsusastet ja ülesannet (vt lisaks kirja sissejuhatust ning punkti
4 ja 5).
9
Teie poolt esitatud ettepanekud lindude merekasutuse, sh ka olukorras, kus merelindudele
tekib uus toidubaas tuuliku vundamentidele kinnistuva elustiku näol ja kavandatavate
vesiviljelustega seoses, on oma iseloomult juba järgmise etapi tegevused (vt lisaks kirja
sissejuhatust). Planeeringus on seatud tingimused (nt ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja
tingimused“ 12 e – hinnata mõju lindudele. Koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada
mõjusid lindudele kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse
valguses) ja KeHJSi KMH regulatsioon tagavad lindudele olulise keskkonnamõju vältimise,
sh asjakohasuse korral ka Teie poolt viidatud mõjude täpsema käsitlemise ja hindamise.
8. Olete välja toonud, et kalastiku osas tuleks hinnata, kuidas uutest merekasutuse viisidest
tulenevad võimalikud muutused mõjuvad kalastikule, sh arvukusele, dünaamikale,
ruumilisele ümberpaiknemisele koos sellest tulenevate võimalike mõjudega.
Mõjuhindamise aruandes on mõju kalastikule hinnatud ptk-s 4.2.1. Eksperdid on jõudnud
järeldusele, et mereala planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju
tekkimist ühelegi kalaliigile olemasoleva teabe alusel rakendades ettenähtud
keskkonnameetmeid tegevusloa tasandil, sh täpsustavate uuringute läbiviimise vajadust.
Nimetatud peatükis on mh toodud välja ka riskid sh just võimalik mõju räimele, ning sellest
lähtuvalt ettenähtud keskkonnameetmed tegevusloa tasandile. Näiteks tuleb tuuleparkide
kavandamisel tegevusloa tasandil läbi viia täpsemad uuringud tuulepargi alal ja selle mõjualas
leiduvate võimalike kalade koelmualade ning võimaliku koelmualadele pääsu blokeerimise
osas (nt uuringud, mis kirjeldavad tuulikute töömüra mõju kalade rändele sh majanduslikult
tähtsate kalade massilisele rändele olulistele koelmualadele) ning vajadusel ette näha
leevendavad meetmed (kalarännete tagamine tuuleenergeetika arendusaladel, müra
summutavad meetmed vmt). Kui hoonestusloa/KMH tasandil läbiviidavate uuringute
tulemusel tuvastatakse oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik leevendada, siis tuleb
kavandatava tegevuse rajamisest loobuda või mahtu, parameetreid vähendada, tehnoloogiat
muuta vms nii, et olulist ebasoodsat mõju ei kaasneks. Eesmärk on igal juhul vältida kaasnevat
olulist ebasoodsat mõju. Seega kui uuringu tulemusena selgub, et kavandatavatel aladel on
siiski olulised kalade koelmualad ja/või rände koridorid ning kavandatavata tegevusega
kaasneb oluline ebasoodne (pikaajaline ja pöördumatu) mõju kalastikule, mida pole võimalik
leevendada, siis ei ole tegevuste elluviimine ja rakendamine Eesti merealal võimalik.
Lisaks on mõjuhindamises tähelepanu pööratud, et vajalik oleks läbi viia laiapõhine
eksperimentaalne tuuleparkide müra mõju uuring räime rändele, mille eesmärk oleks
räimedele olulise (häiriva) mürataseme välja selgitamine. Tänase teadmise kohaselt on selle
uuringu läbiviimisega alustamiseks vajalik rahastus kavandatud 2022. aasta riigieelarve
strateegia eelnõus, mis on suunatud Keskkonnaministeeriumile eraldatavate vahendite hulka,
kes vastutab kalavarudega seonduva eest. Oleme planeeringu tegevuskava selle uuringu osas
täpsustanud – tegevuskava p 3.1 kohaselt on tegevuse peavastutaja Keskkonnaministeerium
ja kaasvastutajad Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium. Uuring käivitub seega 2022
aastal.
9. Teete ettepaneku viia läbi mõjuhinnangud kinnisvara väärtuse ja turismi sektori jt
sidusvaldkondadele planeeringuga tekitatavatest kahjudest läbi kinnisvara väärtuse
languse ja ettevõtluses saamata jääva tulu ning välja töötada
kompensatsioonimehhanismid turismiettevõtjatele. Toote välja, et Pärnumaa, Hiiumaa ja
Saaremaa on rahvusvaheliselt ja sh lähinaabrite seas väga hinnatud külastuse ja puhke
sihtkohad ja seega kaasneb planeeringu realiseerumisel ka piiriülene mõju. Teete
ettepaneku läbi viia vastavate mõjude hindamine, kuna külastajate vähenemine võib
oluliselt mõjutada nii turismitulusid kui nõudlust ja vajadust vastavate seonduvate
teenuste järele.
10
Teete ettepaneku töötada välja kompensatsioonimehhanismide alused ka piirkondliku
turismi ja muu mõjutatud väikeettevõtluse toetamiseks ning meetmed pärandelustiili ja
pärandkultuuri toetamiseks ja hääbumise vältimiseks.
Selgitame, et mereala planeeringu mõjude hindamisel on arvestatud strateegilisel tasandil
kõigi oluliste mõjuvaldkondadega ja vajadusega tasakaalustada erinevate huvigruppide
ootusi. Mõjude hindamise käigus on tuginetud teiste riikide kogemusele, kuna Eestis
meretuuleparke, mille põhjal läbi viia uuringuid, ei ole. Teiste riikide kogemus ei anna alust
väita, et meretuulepargi rajamisega kaasneks oluline negatiivne mõju turismitulude ja
vastavate seonduvate teenuste järele. Oleme seisukohal, et Eesti mereala planeeringu mõju
hindamine on sotsiaal-majanduslike mõjude hindamise osas piisav, täiendavaid uuringuid
selles protsessis enam läbi viia ei plaanita.
Eesti mereala planeeringu elluviimisel ei kaasne olulist ebasoodsat piiriülest mõju, sh
turismisektorile (vt lisaks punkti 3). Eesti mereala planeeringu koostamisel ja mõjude
hindamisel oleme teinud piiriülest koostööd. Naaberriigid on esile tõstnud Eesti mereala
planeeringu sisukust ja detailsust, sh sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamisega
tegelemisel. Enamik mereala planeeringuid on sisult ja oma mõjult järgmiste etappide jaoks
palju üldisemad, sh tegeletakse üksnes keskkonnamõju strateegilise hindamisega mitte
laiapõhjaliselt asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna
mõjude hindamisega nii nagu seda on tehtud Eesti mereala planeeringu koostamisel.
Viidatud kompenseerimise temaatika pole ruumilise planeerimise pädevuses. Küll aga on riik
teadvustanud vajadust tegeleda taastuvenergeetika lahenduste elluviimise temaatikaga ning
MKM teeb teiste asjaomaste ministeeriumitega selles osas hetkel tihedat koostööd
seaduseelnõu (kohaliku kasu mehhanism) koostamiseks ning võttes arvesse, et see oleks ka
planeeringutega kavandatava kontekstis nii merel kui maismaal rakendatav. Kui õigusakt
kehtima hakkab, siis on see otsekohalduv, st ei vaja planeeringus käsitlemist. Teie poolt
esitatud ettepanek on MKMi energeetika valdkonna spetsialistidele edastatud ja kohaliku kasu
temaatika küsimustes palume edaspidi nende poole pöörduda.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel täpsustatud lahenduse osas täiendav ehk kooskõlastamise II ring.
Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis,
tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt
osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaamet
Eleri Kautlenbach 611 3228
[email protected]
11