dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. oktoober 2021
Viit
1.10-17/21-0054/6290-2
Registreeritud
27. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-14743-3 27.10.2021 Väljaminev kiri.asice479 KB

Sisu (failidest)

MTÜ Rannamänniku kaitseks Teie 18.06.2021 [email protected] Meie 27.10.2021 nr 15-1/4743-3 Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd ekspertidega ja ministeeriumitega ning saadab Teile oma seisukohad. Selgitame, et mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus) sõltub kavandatava tegevuse kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Viimane omakorda oleneb sellest, millist dokumenti parasjagu koostatakse ja kus see dokument hierarhiliselt dokumentide hierarhias paikneb. Merealal tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist planeerimist (erinevad valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad, programmid ja strateegiad) ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba, ehitusluba jms). Strateegilistele planeerimisdokumentidele viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), tegevuslubadele keskkonnamõju hindamine (KMH). KSH tegemiseks on vajalik valida õige üldistuse/detailsuse tase (Sadler ja Verheem 1996). KSH ei saa olla KMH täpsusega (v.a detailplaneeringule koostatav KSH), kuna strateegilisel tasandil üldjuhul konkreetseid objekte kindlas asukohas ei planeerita (Thérivel 2004)1. Seega KSH on üks keskkonnahoiu instrument teiste hulgas. KSH ja KMH (keskkonnamõju hindamine) on mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste otsuste keskkonnamõjude käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate füüsiliste tegevuste keskkonnamõjude hindamise2. Ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) ütleb läbivalt, et keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Teie ootusi, koostada mereala planeeringu raames erinevaid detailseid uuringuid hoonestusloa tasandi täpsusega, ei ole võimalik täita. Tegemist on mereala planeeringule järgneva menetlusetapi ülesandega. Planeering vastab küsimusele – kas, kuhu ja millistel tingimustel on võimalik tegevusi kavandada. Üleriigilise mereala planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile raamistik, mis tagab mõjude vältimise või leevendamise. Seega planeeringuga valitakse vajadusel tegevuste jaoks sobilikud alad, seatakse tegevusloa tasandile tingimused ja suunised ning määratakse detailsete uuringute vajadus ja teised olulised jätkutegevused. 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (ptk 4, lk 21), K. Peterson, R. Kutsar, P. Metspalu, S. Vahtrus ja H. Kalle, 2017 2 Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (ptk 1.6.1 lk 36), T. Põder, 2018 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Järgmise etapi keskkonnamõju hindamise (KMH) detailsete uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik midagi kavandada, arvestades planeeringus valitud alasid, seatud tingimusi jms. 1. Olete seisukohal, et tuuleenergeetika on mereala planeeringus saanud eelistuse teiste mereala kasutuste ees ning seetõttu on kogu planeerimislahendus, eriti naaberaladel kehtestatud planeeringuid silmas pidades tugevalt kaldu tuuleenergia poole. Esitate arvamuse, et kasutusvaldkonda eelistatakse domineerivalt ja paigutatakse tuuleparkide arendusalasid maksimaalsel võimalikul merepindalal risti ja peale üle teiste merekasutuste, maskeerides ühe sektori arenguhuve silmakirjalike koos kasutuse jms sisutute loosungitega. Teete ettepaneku lähtuda kahest avalike ja riiklikke huve väljendavast stsenaariumist: 1) Eesti enda avamere tuuleparkidega kaetava energiavajaduse katmise vajadusest, määrates ära Eesti omatarbe optimaalse mahu ja 2) Alles peale Eesti omavajaduse katmist, esimese etapi meretuuleparkide tööle hakkamist ja vastavate energiatootmise, keskkonnamõjude jm kogemuste selgumist ning avamere tuule- jm taastuvenergeetika tehnoloogiate küpsust ja siseriikliku oskusteabe akumuleerumist oleks võimalik asuda vajadusel ja võimalusel tuuleenergeetika arendusi laiendama. Teete ettepaneku tühistada kõik mereala planeeringud, mitte kehtestada käesolevat ebaõnnestunud ja eesmärkidele mitte vastavat merealade planeeringut ja tagasi võtta kõik hoonestuslubade taotlused, sest praegu juba enne avalikes huvides ja avalikkuse kaasamiseta ettevõtjate erihuvist lähtuv hoonestuslubade taotluste laviin kujutab endast meie ühise mereala kontrollimatut varjatud privatiseerimist. Teete oma kirjas ettepaneku töötada välja Eesti omatarbeks vajaliku tuuleenergeetika eesmärke optimaalselt täitev ja võimalikult väikese muude kasutusvaldkondadega konflikti sattuv planeeringulahendus omatarbe optimaalsel tasemel energiatootmise kavandamiseks. Vastuseks selgitame, et üleriigiline mereala planeering käsitleb kõiki merekasutusvaldkondi, kuid traditsiooniliste merekasutuste kõrval on paratamatult palju tähelepanu saanud nö uuskasutused. Mereala uute kasutusviiside kohta puuduvad veel nii väljakujunenud reeglid kui ka asukohad mereruumis. Seetõttu tuleb tasakaalustatud merekasutuse saavutamiseks süvitsi läbi mõelda just lisanduvate merekasutustega, nagu tuuleenergeetika arendamine ja vesiviljelus, kaasnevad asjaolud. Kuigi uuskasutused on palju tähelepanu saanud, ei tähenda see veel seda, et mõni teine temaatika oleks seetõttu käsitlemata jäänud. Planeeringu koostamisel on läbivalt erinevaid huve tasakaalustatud ja kompromisse leitud. Sealhulgas on planeeringu üheks märksõnaks kooskasutus (vt seletuskirja ptk 5.1) – erinevaid kasutusi tuleks alati, kui see on võimalik, edendada kooskasutuse põhimõttest lähtuvalt, et vähendada merealale avalduvat ruumilist survet ning võimendamaks erinevate kasutusviiside positiivset koosmõju. Oleme teinud koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) energeetikat puudutavates küsimustes. Vastuseks tuuleenergeetika arendamisel Eesti omavajadusest lähtumisest märgib MKM järgmist. Eesti energiamajanduse ja majanduse seisukohast on mereala potentsiaal tohutu - selle kasutus annab suure panuse Eesti arengusse, energeetilisse sõltumatusesse ja majanduskasvu. Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. 2 Taastuvenergia tootmine on Eesti plaan põlevkivienergeetikast väljumiseks ja ühiskonnale tulevikukindlalt elektri tootmiseks ja jõukuse loomiseks3. Lisaks Eesti energiapoliitika suundumustele suunab taastuvenergia tootmist suurendama ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama (ja energiatõhusust suurendama) ka EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika. Taastuvenergia toodangu suurendamise vajaduse ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui on loodud taastuvenergia arendamiseks sobiv keskkond. Sealhulgas vastutab energiasektor kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise eest Euroopas4. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise5 taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest6 lõpptarbimisest (~50% energia lõpptarbimisest7). Samuti võttis 2019. aasta oktoobris Vabariigi Valitsus vastu otsuse toetada põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 20508 ning strateegia „Eesti 20359“ kinnitamisega 2021. aastal seati kliimaneutraalsuse siht ka Eestile10. Et kliimaneutraalsele majandamisviisile üle minna, peab Eesti tulevikus taastuvelektri osakaalu oluliselt suurendama11. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga (kasutustegur12 vahemikus 25…30+% maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia arenedes on elektrituulikute efektiivsus hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu tuuleparkide rajamine on mõistlik viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Eesti eesmärgiks on energia lõpptarbimine (st vahetu tarbimine) hoida 2010. aasta tasemel (~32...33 TWh/a). Sarnane tase säilib suure tõenäosusega nii 2030 kui ka 2050 vaates, sest ainuüksi selle taseme hoidmine nõuab suuri pingutusi (nt hoonete rekonstrueerimine, energiatõhususe meetmed transpordis jt). Eesti majandus kasvab võrreldes EL-i keskmisega kaks korda kiiremini ning seetõttu on meil ka suurem surve energia tarbimise kasvuks. Seega tänase teadmise kohaselt Eesti lõpptarbimises suurt langust oodata ei ole. Küll aga toimub nihe tarbimise jaotuses. Isegi kui Eesti energiatarve jääks sisuliselt samaks, toimub elektri tarbimise kasv (nt hoonete rekonstrueerimisel väheneb soojustarve, aga ventilatsiooni arvelt suureneb elektritarve; samuti toimub transpordis üleminek elektrile, aga ka nt läbi soojuspumpade kasutuselevõtu). 3 Taastuvenergia kui oluline element meie energiamajanduses on kirjeldatud nii „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“ kui ka „Riiklikus energia ja kliimakavas aastani 2030“. (https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf; https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf) 4 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3 5 2019. aastal moodustas taastuvenergia osatähtsus 31,9% energia summaarsest lõpptarbimisest, sellest taastuvelekter 22%. 2030. aastaks peab taastuvenergia osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest jõudma vähemalt 40%-ni. 6 Lihtsustatult tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites ning selle tarbimise katmisel tekkinud kaod energia tarnimisel ning tootmise omatarve. 7 Lihtsustatul tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites. 8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 9 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 10 Taastuvenergia osas seab strateegia „Eesti 2035“ sihiks jõuda taastuvenergias >55%-ni energia summaarsest lõpptarbimisest. 11 Taastuvelektri vajadus võib seniste hinnangutega võrreldes veelgi kasvada. Näiteks selgus hiljuti valminud vesiniku kasutuselevõttu Eestis käsitlevast uuringust, et Eestis vesinikupotentsiaali rakendamiseks on vaja taastuvelektri tootmist võrreldes tänaste mahtudega suurendada kuni 7 korda. (https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-vesinikul-eestis-enim-potentsiaali-transpordi-valdkonnas) 12 Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%. 3 Eelpool kirjeldatust lähtuvalt on tulevikus elektri kasutus kasvav ning tihti ka alternatiividest tõhusam. Näitena võib välja tuua, et elektrimootori kasutamine transpordis on suurusjärgus kolm korda efektiivsem kui sisepõlemismootoris fossiilkütuste kasutamine, soojuspumpade efektiivsus on kordades kõrgem elektriradiaatoritest ning üha enam asendatakse kodumajapidamistes traditsiooniline ahiküte soojuspumpade tehnoloogial põhinevate lahendustega. Ühiskond (sh ettevõtluskeskkond) ootab riigilt taskukohaseid (st madalaid) energiahindu. Seetõttu ongi nii Euroopa Liidu kui ka Eesti energiapoliitika üles ehitatud turupõhisusele ning vabale konkurentsile. Piisav konkurents projektide vahel tagab, et saame tarbija jaoks parima hinna. Seetõttu ei ole võimalik öelda, et X MW tuulepark Y km2 suurusel alal on meie vajaduste jaoks piisav. Taristu valmisoleku osas on Eesti investeerinud viimasel kümnel aastal oluliselt elektrienergia ülekandevõrkude uuendamisse (sh on kaasanud sadu miljoneid EL kaasrahastust) ning seda on plaanis ka Eestil edaspidiselt teha, et võimaldada taastuvenergia tootmisseadmete võrku ühendamist üle Eesti. Kui tootmismahud võrgu võimekust ületama hakkavad, saab kasutusele võtta alternatiivseid variante (nt salvestus, taastuvgaaside tootmine jms). Muuhulgas ka Riigikohus on 26.05.2021 lahendis nr 3-17-2013 leidnud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi ning see teenib loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke. Rahandusministeerium selgitab, et meretuuleparkide rajamiseks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes planeerimisdokumentides (st koos hetkel koostatava Eesti mereala planeeringuga13) ette nähtud sobilikud alad moodustavad vaid ca 6,7 % (ca 2400 km2) Eesti merealast. Need alad on leitud paljude välistuskriteeriumite (nt teadaolevad looduskaitselised, aga ka riigikaitselased piirangud, soovitav kaugus rannikust) koosmõjus. Täpne maht, kui suurele osale neist aladest tuuleparke reaalselt rajada saab, selgub hoonestusloa menetluse ja selle raames läbiviidava keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus, kus mh viiakse läbi täpsustavad uuringud (arvestades mereala planeeringus seatud tingimusi). Samamoodi on edaspidises valikuprotsessis oluliseks kriteeriumiks meretuuleparkide rajamisel nende majanduslik tasuvus. Neist põhjustest tulenevalt on oluline, et meretuuleparkide alasid nähtaks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes planeerimisdokumentides ette piisavas mahus. Kui palju reaalselt merre planeeritud taastuvenergia tootmisaladele tulevikus tuuleparke püstitatakse, sõltub veel paljudest teguritest, mis ongi täpsustamisel. Jääme seisukohale, et üleriigilises mereala planeeringus on tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmisel tehtud riigi strateegiliste suundumuste teostamiseks eesmärgipärast tööd otstarbekas mahus. Planeeringulahendus arvestab riiklike vajadustega ja jätkame Eesti mereala planeeringu menetlusega. Kehtivad Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud on aja- ja asjakohased, sh puudub vajadus uute planeeringute koostamiseks. Infoks, et üleriigilisi ja maakonnaplaneeringuid vaadatakse regulaarselt iga viie aasta tagant üle ning hinnatakse mh ka uue planeeringu koostamise vajadust (vt nt planeerimisseaduse § 25 ja § 72). Vajadusel tekkimisel koostatakse uus planeering. 2. Esitate oma kirjas puudusena asjaolu, et planeeringu ja selle keskkonnamõjude hindamise läbi viimine ühe ja sama ettevõtte poolt, misläbi muutub eluliselt ebatõenäoliseks, et sama ettevõtte planeeringulahenduse mõjude hindamine toimuks piisava kriitilisuse ja värske lähenemisega. Toote välja, et Hendrikson ja KO kauaaegne tegevjuht ja osaluse omanik Kuido Kartau on ise seotud Lääne-Saaremaa avamere tuulepargi arendusega (Saare Wind Energy) ja tema alluv Riin Kutsar on nii käesoleva KMH kui ka Saare Wind Energy 13 http://mereala.hendrikson.ee/ 4 projekti KMH koostaja (viimases OÜ Roheplaan nime all). Leiate, et tegemist on selge ja väga tõsise huvide konfliktiga. Vastuseks selgitame, et planeeringu ja keskkonnamõju hindamise läbi viimine ühe ettevõtte poolt on Eesti õigusruumis lubatud lähenemine. Nii planeeringu koostamise korraldamine ehk protsessi juhtimine, kui ka KSH aruande sisulise kvaliteedi tagamine on vastavalt Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi pädevuses. Nimetatud tegevuste puhul on tegemist haldusülesannete täitmisega, mida viivad läbi ja mille eest vastutavad ministeeriumid. Riin Kutsar ei oma protsessis õigust lõppotsuste tegemisel, mistõttu ei saa olla tegemist huvide konfliktiga, mis eeldab ennekõike ametikohustuste ja erahuvide vastuolu esinemist. Eesti mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise koostamise korraldajaks on Rahandusministeerium, konsultandiks Hendrikson&Ko koos laiapõhjalise, sh koosseisuvälise meeskonnaga, kuhu on kaasatud eksperdid erinevatest Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest. Lisaks on moodustatud puutumust omavatest ministeeriumitest ja ametitest eraldi juhtrühm. Seega planeeringu koostamine ja selle mõjude hindamine toimub laiapõhjalises koostöös. KSH juhtekspert peab olema erapooletu ja objektiivne (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ehk KeHJS § 34 lg 4 p 6). Rahandusministeeriumil pole ühtegi alust kahtlemaks Riin Kutsari professionaalsuses ja erapooletuses. Kuido Kartaul puudub Hendrikson&Ko’ga töösuhe alates 31.01.2017, samuti ei ole Kuido Kartau Hendrikson&Ko osanike ringis. Keskkonnamõju hindamise protsessi peab KeHJS kohaselt hindama ja hindamist juhtima füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents. Seisuga 03.05.2021 on litsentseeritud KMH juhteksperte Eestis 18, kellest kõik ei ole tegevad enam konsultatsiooniturul ekspertidena ning kõikidel ei ole paraku pädevust merealaga seotud teemade ja ka tuuleparkide arendustega. Seega juhtekspertide valik Eesti turul ei ole suur. Juhtekspert ja eksperdirühma liikmed peavad olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletud ja objektiivsed, kajastades keskkonnamõju hindamise aruandes kõiki asjaolusid, mis on tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist olulised. Keskkonnamõju hindamise protsessi puhul on tegemist avaliku protsessiga, kus juhteksperdi ja eksperdirühma töö osas annab tagasiside nii avalikkus, asjaomased asutused kui otsustaja. Juhteksperdi roll on KMH protsessis koondada parim teadaolev teadmine koostöös ekspertrühma ja arendajaga ning otsuseid KMH protsessi tulemusena saab langetada üksnes KMH menetluses tegevusloa üle otsustaja. Riin Kutsar on pikaajalise kogemusega litsentseeritud ekspert, kes on pädev merealaga seotud tegevuste hindamisel ja on varasemalt läbi viinud mitmeid tuuleparkide arendustega seotud keskkonnamõjude hindamisi. Eeltoodule tuginedes ei ole meie hinnangul vajalik korraldada sõltumatut hindamist, kus analüüsitaks, kas merealade planeeringulahenduste väljatöötamisel ja sektorite ning kasutushuvide konfliktide lahendamisel on ikka käitutud vastavalt mereplaneeringu läheseisukohtadele ja kas on tagatud selle eesmärkide täitmine. Mereala planeeringu koostamisel on lähtutud lähteseisukohtadest ja see on kooskõlas erinevate riiklike strateegiliste eesmärkidega. Samuti on planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel toimunud laiapõhjaline ja oluliselt põhjalikum kaasamine kui seda planeerimisseadus ette näeb ning võetud arvesse erinevate valitsusasutuste ja omavalitsuste ning huvitatud isikute ettepanekuid. 3. Esitate oma kirjas seisukoha, et kavandatavate tuuleparkidega seotud visuaalne mõju on jäetud hindamata. Teete ettepaneku rakendada tundliku vaatega aladel kaugusest sõltuvat vertikaalset planeerimist: 10 -20 km vahemikku sobiksid kuni 100 m kõrgused tuulikud 21-30 km distantsile kuni 200 m kõrgused, 31-40 km 300 m kõrgused jne. Alternatiivina esitate ettepaneku rannikule liiga lähedastest tuuleenergia arendusaladest loobuda. Toote välja, et visuaalmõjude arvestamata jätmine ja selle asemel küsitava väärtusega 5 kompensatsioonimehhanismi pakkumine on kohalikele kogukondadele solvav ja probleemne lahendus. Samuti leiate, et hinnang merealade planeeringu lahenduse turismisektorile negatiivsete mõjude puudumisest on ekslik ja teema vajaks turismi huvirühmade osalusel põhjalikku analüüsi. Vastuseks selgitame, et Eestis toimub meretuuleparkide kavandamine etapiviisiliselt. Planeering vastab küsimusele – kas, kuhu ja millistel tingimustel on võimalik meretuuleparke rajada. Mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Planeeringuga tuuleenergeetika tootmiseks alade valikul hinnati mh ka visuaalseid mõjusid. Mõjude hindamisel jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeeringus valitud tuuleenergeetika tootmiseks sobilikel aladel paiknevad tuulikud saavad olema rannikult nähtavad, st merevaadetes toimub visuaalne muutus. Meretuuleparkide rajamine selliselt, et need ei oleks rannikult nähtavad, ei ole tänastes oludes võimalik. Selleks tuleks tuulepargid kavandada vähemalt 50 km kaugusele rannikust. Kuna Eesti meri läheb kiiresti sügavaks, siis pole võimalik selle planeeringu elluviimise perioodil (ca 15 aastat) tuuleparke rannikust enam kaugemale kavandada, kuna puudub sobilik tehnoloogia nii sügavasse vette majanduslikult otstarbekalt tuulikuid rajada. Tuuleparkide kõrguse reguleerimisel või olemasolevatest aladest loobumisel võivad kliima- ja taastuvenergeetika eesmärgid jääda täitmata. Tegemist on kaaluka riigi huvi ja osalt ka võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmise vajadusega. Oluline on silmas pidada, et kuigi tuulikute viimine kaugemale merealale on eeldatavalt positiivse mõjuga visuaalsete mõjude vähendamisel, tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaal-majanduslikult. Arvestades Eesti taastuvenergia ja kliimaeesmärke ja strateegilist suunda taastuvenergeetikale, ei ole riigi huvides nii olulisel määral tuuleenergeetika arendusalasid vähendada. Seega valiti tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad teadvustades, et tuulikud saavad olema rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses, läbiviidavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid panna. Seejuures on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid. Hindamist peab teostama vastav ekspert kasutades väljatöötatud juhendmaterjali14 või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav, kaasates kohalikku omavalitsust ja ranniku kogukonda (planeeringu ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ tingimus 12 l). Samuti on planeeringuga sätestatud erinevad leevendavad meetmed (nt eelistada samas kõrguslikus suurusjärgus tuulikuid, liigendada tuulenergeetika arendusalasid, otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks kõige suurema mõjuga alas asuvatel vaatekohtadel), mis on välja töötatud mh koostöös visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga. Eesti mereala planeeringus on erinevalt naaberriikide nt Läti ja Rootsi planeeringutest pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu. Informeerime Teid täiendavalt, et arvestades laekunud tagasisidet ja asjaolu, et selle valdkonna mõjude hindamise praktika on alles arenemisel, on mõjude hindamise aruannet (ptk 4.4.1.6.2 „Tuulikute visuaalne mõju“) ja planeeringu seletuskirja (ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“) täpsustatud. Planeering sätestab suunisena, et silmapiir peab olema liigendatud, st mitte kaetud lausaliselt tuulikutega ning selleks on soovitav otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks tuuleenergeetika arendusaladesse lõikudes, kuhu koonduvad väärtustatud vaatekohad. Tuulikutest vabade 14 Juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. 6 alade jätmise võimalikkus, asukoht ja ulatus selgub visuaalsete mõjude hindamise raames hoonestusloa staadiumis, kumulatiivselt kõrval olevate tuuleparkidega ja kaasates kohalikku omavalitsust ning kogukonda. Jääme seisukohale, et mõjude hindamine, sh turismisektorile on läbi viidud piisavas ulatuses. Mõjude hindamise ptk 4.4.1.7 „Mereturism ja rekreatsioon“ nenditakse, et mereturismi seisukohast on olulisel kohal eelkõige tuulikute visuaalse mõjuga arvestamine. Tuuakse ära kasutajagruppide eelistused ning viidatakse sotsiaal-kultuurilisele vastuseisule uute arenduste vastu. Lisaks on mereala planeeringu raames läbi viidud meremaakondade kultuurilised kaardistused, kuhu olid haaratud ka omavalitsused, kohalikud ettevõtjad, sh puhkemajanduse arendajad (rohkem infot maakondlike portreede kohta leiab mereala portaalis). Siiski märgime, et mitmed teadusuuringud on näidanud, et tuuleparkidel võib olla puhkemajandusele ka positiivne mõju. Westerberg et al (2013), uurides Prantsusmaa rannikul asuvate tuuleparkidega seonduvat, on välja pakkunud, et tuulepark võiks paikneda rannikule lausa 5 km kaugusel, kui sellega seotult töötatakse välja keskkonnapoliitika ja tuulepargiga seotud vaba-aja tegevused. Carr- Harris ja Lang (2019), uurides USA esimest Blocki saare meretuulepargi mõju puhkemajandusele läbi lühiajaliselt renditavate pindade võrdluse, leidsid, et rendihinnad ja reserveeringute arv tõusid oluliselt ning tõestasid sellega tuulepargi positiivset mõju rannikuturismile. Smythe et al (2020) on sama tuuleparki uurides leidnud, et see toimib pigem turismiatraktsioonina, olles kas uuenduslik vaatamisväärsus või huvitav hobikalapüügi sihtkoht. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas tuuleparkide kohaliku kasu õiguslikku regulatsiooni, mille väljatöötamise kavatsus koos esialgse eelnõu versiooniga oli väga laiale huvitatud isikute ringile tutvumiseks saadetud, sh kohalikud omavalitsused, Eesti Kalurite Liit jm. Kui Teil on küsimusi kohaliku kasu õigusliku regulatsiooni osas, palume pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. 4. Avaldate rahulolematust looduskaitseliste väärtuste, kaitsealade võrgustikuga arvestamise ning Natura ja kumulatiivsete mõjude hindamise osas. Eesti mereala planeeringu koostamise üheks aluspõhimõtteks on ökosüsteemne lähenemine, st tähtsustatakse ökosüsteemide toimimist. Planeerimisel lähtutakse säästlikkuse põhimõttest, et ka tulevastel põlvedel oleks võimalik kasutada mere poolt pakutavaid ökosüsteemiteenuseid. Näiteks tuuleenergeetika alade valikul ja kalakasvanduste puhul välistati nende paiknemine Natura 2000 aladel. Planeeringus on läbivalt seatud tingimus, et Natura 2000 aladele ei tohi ebasoodsat mõju avaldada. Oleme protsessis läbivalt teinud tihedat koostööd Keskkonnaministeeriumiga ja -ametiga, et võtta arvesse ajakohaseid andmeid ja viimaseid seisukohti. Muuhulgas on Keskkonnaministeeriumi ja – ametiga koostöös täpsustatud Natura 2000 hindamist. Mõjude hindamise aruande tabel 4.3-3 toob välja tõenäoliselt ebasoodsa mõju avaldumise Natura 2000 võrgustiku aladele kokku 16 leheküljel, mõjude leevendamiseks on seatud keskkonnameetmed, mis omakorda kajastuvad ka planeeringu seletuskirjas esitatud tingimustes. Kaitsealade võrgustiku täiendamiseks sätestab reeglid looduskaitseseadus. Planeeringu seletuskiri ptk 5.9 „Kaitstavad loodusobjektid“ kajastab teemat, kuid uute kaitsealade moodustamine toimub mereala planeeringust eraldiseisva protsessina looduskaitseseaduse alusel. Natura hindamisel on lähtutud mõjude hindamise koostamisel uuemast sel hetkel kättesaadavast juhendmaterjalist “Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (Keskkonnaamet, 2020)“ ja seal toodud põhimõttetest, mis puudutab kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentidele läbiviidavat Natura asjakohast hindamist. Äsja on avaldatud uuendatud Natura hindamise juhend Euroopa Komisjoni poolt, milles on mh toodud välja strateegilise planeerimise ja kava Natura 7 hindamise juhised. Juhendis on ära märgitud, et “Asjakohase hindamise ulatuse määrab kava enda üksikasjalikkuse tase, kuid igal juhul peab hindamise eesmärk olema teha kindlaks tundlikud või haavatavad alad või muud võimalikud ohud või konfliktid Natura 2000 aladega, et neid saaks kavandamisprotsessi hilisemates etappides arvesse võtta. Hindamine peaks olema proportsionaalne geograafilise ulatuse, kava üksikasjalikkuse taseme ning tõenäolise mõju laadi ja ulatusega. Strateegiliste kavade puhul, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleks analüüsis miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule ja peamistele riskidele; alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projekti tasandil.” Leiame koostöö tulemusel ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga, et läbiviidud Natura hindamine vastab eeltoodud hindamise põhimõttetele, rakendatud on mereala planeeringu hindamisel tundlike alade kaardistamist ning selle tulemusena on rakendatud leevendusmeetmeid, näiteks tundliku elurikkusega alade väljajätmine ning täiendav hindamise kohustus projekti tasandil. Nõustume, et kuhjuvate ja kombineeruvate ehk kumulatiivsete mõjude hindamine on üks osa nii laiemast mõjuhindamisest kui Natura hindamisest. Seega on mõjude hindamise aruande Natura hindamise peatükis 4.3 välja toodud, et mereala planeeringuga kavandatavate tegevuste, eeskätt tuuleparkide arendamise, kalakasvanduste rajamise korral tuleb tegevusloa menetluse protsessis projektlahenduses välja pakutud asukoha- ja/või tehniliste lahendustega kaasnevaid keskkonnamõjusid täpsustada ning vajadusel läbi viia Natura hindamine. Kumulatiivsete mõjude peatükis 4.8 on jõutud järeldusele mereala planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat kumulatiivset mõju, kui on tagatud otsuste tasandil praeguseks väljakujunenud teadmiste alusel lindude ja nahkhiirte olulisemad rändekoridorid ning võetud arvesse eluslooduse jaoks tundlikud alad, nt kalade koelmualad, sensitiivsed linnualad jne. Mereala planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika arendusalade kavandamisel on arvestatud nii oluliste rändekoridoride kui ka liikide jaoks tundlike aladega, et vältida olulise ebasoodsa mõju avaldumist. Samas tuleb tegevusloa menetluse käigus igakordselt hinnata koosmõjusid teiste sarnaste elluviidud, kui ka võimalusel kavandatavate planeeringute ja projektidega, et vältida merealal kumulatiivseid mõjusid, sh rände pudelikaelade ja/või takistuste teket. 5. Olete seisukohal, et koondmõjud on jäetud sisuliselt arvestamata, viitate sealjuures meretuuleparkide mõjudele linnustikule. Planeeringulahenduse väljatöötamisel, sh mõjude hindamisel on tehtud sisulist koostööd Eesti Ornitoloogiaühinguga, st organisatsiooniga, mis koondab Eesti parima ekspertpädevuse. Eesti Ornitoloogia ühing viis läbi, võttes arvesse parima olemasoleva teadmise (sh Enefit Greeni kogutud andmed), erinevad analüüsid (vt mereala planeeringu portaalis alajaotust „Mereala planeeringu koostamise alusanalüüsid“). Mereala planeeringus on toodud sensitiivsed alad ehk tänaste teadmiste põhjal kõige olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele. Lisaks on välja toodud, et sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi, nt avamerel kõrgete tehisobjektide (tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku mõjutavaid tegevusi (näiteks uute kaevanduste karjääride rajamist). Samuti on jäetud vabaks maismaalindude jaoks olulised rändekoridorid ning analüüsitud lindude rändekõrguseid (rohkem infot läbi viidud linnustiku analüüside kohta leiab mereala portaalis). Kumulatiivsete mõjude hindamise peatükis oleme välja toonud, et mõjud võivad kuhjuda Liivi lahes, kuhu näeb käesolev mereala planeering ette tuuleenergeetika arendusala nr 1. Nimetatud ala lähedal paiknevad lisaks Pärnu ja Läti mereala planeeringuga, mida Eesti mereala planeeringuga muuta ei saa, ette nähtud tuuleenergeetika arendusalad ning samuti mitmed praeguseks algatatud ja taotletavad hoonestusloa taotlused tuuleparkide rajamiseks. Muuhulgas oleme välja toonud, et uuema teabe alusel jäävad mitmed varem Pärnu 8 maakonnaplaneeringuga määratletud tuuleenergeetika arendusalad kui ka mitmed algatatud hoonestusloa taotlused tundlikele (ehk sensitiivsetele) linnualadele ja maismaalindude jaoks tähtsale rändekoridorile ning iga kavandatava projekti tegevusloa menetluses tuleb lähtuda parimast ja uuemast keskkonnainfost enne tegevusloa otsuse langetamist. Lisaks tuleb linnustikule avalduvat mõju hinnata kõigi kavandatavate tegevuslubade menetluses (tuulepargid, vesiviljelus jne) ning selgitada kavandatava tegevusega koosmõjus teiste sarnaste projektidega avalduda võiv oluline ebasoodne keskkonnamõju. 6. Teete ettepaneku hüljeste levikukaartidele kanda tuuleparkide alad, hoonestuslubade taotlused, kaitsealad, kalanduse konfliktpiirkonnad, poegimisalad jne. Samuti teete teepaneku mõjude hindamise aruannet täiendada järgnevate teemadega: - mereimetajad: jääkatte muutuste mõjud tuuleenergeetika realiseerumisel (eriti viigerhülgele) - veelause müra kuhjuvad mõjud (laevandus, kalandus, vesiviljelus, meretransport, riigikaitse) - kliimamuutuste ja Läänemere halveneva keskkonnaseisundi mõju (sh hoonestuslubade alusel kavandatav massiivne vesiviljelus) Vastuseks märgime, et oleme täiendanud mõjude hindamise aruande viigerhüljeste joonist nr 4.2.3-5 tuuleenergeetika aladega. Eeldame, et kalanduse konfliktpiirkondade all mõtlete kalastuspiirkondade kattuvust hüljeste poolt enam kasutatavate aladega. See informatsioon kajastub mereala planeeringu kaardirakenduses, kus on võimalik sisse lülitada asjakohased kihid. Mõjude hindamise aruandes kajastub kogu teadaolev informatsioon Eesti merealal levivate hüljeste osas, sh on hüljestele avalduvate võimalike mõjude osas tuginetud eraldi tellitud hülgeekspertide eksperthinnangule ja seal toodud meetmele, et mereala planeeringuga kavandatavate tegevustega (eeskätt tuuleenergeetika arendamine) ei kaasneks olulist mõju hüljestele. Mõju hindamise tulemusel on jõutud järeldusele, et mereala planeeringu elluviimisel ei ole ette näha oluliste ebasoodsate mõjude tekkimist hüljestele rakendades ettenähtud keskkonnameetmeid ja soovitusi tegevusloa tasandil. Planeeringus on seatud tingimus ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ 12 d – hinnata mõju hüljeste elukeskkonnale. Tuulikute hoolduseks kavandatavate veeteede planeerimisel tuleb arvestada, et häiringud viigerhüljestele oleksid minimeeritud. Jääkatte, müra, kliimamuutuste ja Läänemere keskkonnaseisundiga seotud teemasid on mõjude hindamise aruandes käsitletud planeeringu strateegilisele täpsusastmele omases mahus ja viisil. Teie poolt esitatud ettepanekud on oma iseloomult juba järgmise etapi tegevused (vt lisaks kirja sissejuhatust). Planeeringus on seatud tingimus (vt eelmist lõiku) ja KeHJSi KMH regulatsioon tagab hüljestele olulise keskkonnamõju vältimise, sh asjakohasuse korral ka Teie poolt viidatud mõjude täpsema käsitlemise ja hindamise. 7. Esitate ettepanekud käsitleda täpsemalt lindude merekasutust, sh ka olukorras, kus merelindudele tekib uus toidubaas tuuliku vundamentidele kinnistuva elustiku näol ja kavandatavate vesiviljelustega seoses. Lisaks teete ettepaneku viia läbi piisava detailsuse ja aktsepteeritava metoodikaga Natura asjakohane hindamine. Nagu eelpool juba viidatud on planeeringulahenduse väljatöötamisel, sh mõjude hindamisel on tehtud sisulist koostööd Eesti Ornitoloogiaühinguga. Oleme käsitlenud lindude merekasutust ja läbi viinud Natura asjakohase hindamise arvestades parimat hetketeadmist ning planeeringu strateegilist täpsusastet ja ülesannet (vt lisaks kirja sissejuhatust ning punkti 4 ja 5). 9 Teie poolt esitatud ettepanekud lindude merekasutuse, sh ka olukorras, kus merelindudele tekib uus toidubaas tuuliku vundamentidele kinnistuva elustiku näol ja kavandatavate vesiviljelustega seoses, on oma iseloomult juba järgmise etapi tegevused (vt lisaks kirja sissejuhatust). Planeeringus on seatud tingimused (nt ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ 12 e – hinnata mõju lindudele. Koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid lindudele kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse valguses) ja KeHJSi KMH regulatsioon tagavad lindudele olulise keskkonnamõju vältimise, sh asjakohasuse korral ka Teie poolt viidatud mõjude täpsema käsitlemise ja hindamise. 8. Olete välja toonud, et kalastiku osas tuleks hinnata, kuidas uutest merekasutuse viisidest tulenevad võimalikud muutused mõjuvad kalastikule, sh arvukusele, dünaamikale, ruumilisele ümberpaiknemisele koos sellest tulenevate võimalike mõjudega. Mõjuhindamise aruandes on mõju kalastikule hinnatud ptk-s 4.2.1. Eksperdid on jõudnud järeldusele, et mereala planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju tekkimist ühelegi kalaliigile olemasoleva teabe alusel rakendades ettenähtud keskkonnameetmeid tegevusloa tasandil, sh täpsustavate uuringute läbiviimise vajadust. Nimetatud peatükis on mh toodud välja ka riskid sh just võimalik mõju räimele, ning sellest lähtuvalt ettenähtud keskkonnameetmed tegevusloa tasandile. Näiteks tuleb tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil läbi viia täpsemad uuringud tuulepargi alal ja selle mõjualas leiduvate võimalike kalade koelmualade ning võimaliku koelmualadele pääsu blokeerimise osas (nt uuringud, mis kirjeldavad tuulikute töömüra mõju kalade rändele sh majanduslikult tähtsate kalade massilisele rändele olulistele koelmualadele) ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed (kalarännete tagamine tuuleenergeetika arendusaladel, müra summutavad meetmed vmt). Kui hoonestusloa/KMH tasandil läbiviidavate uuringute tulemusel tuvastatakse oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik leevendada, siis tuleb kavandatava tegevuse rajamisest loobuda või mahtu, parameetreid vähendada, tehnoloogiat muuta vms nii, et olulist ebasoodsat mõju ei kaasneks. Eesmärk on igal juhul vältida kaasnevat olulist ebasoodsat mõju. Seega kui uuringu tulemusena selgub, et kavandatavatel aladel on siiski olulised kalade koelmualad ja/või rände koridorid ning kavandatavata tegevusega kaasneb oluline ebasoodne (pikaajaline ja pöördumatu) mõju kalastikule, mida pole võimalik leevendada, siis ei ole tegevuste elluviimine ja rakendamine Eesti merealal võimalik. Lisaks on mõjuhindamises tähelepanu pööratud, et vajalik oleks läbi viia laiapõhine eksperimentaalne tuuleparkide müra mõju uuring räime rändele, mille eesmärk oleks räimedele olulise (häiriva) mürataseme välja selgitamine. Tänase teadmise kohaselt on selle uuringu läbiviimisega alustamiseks vajalik rahastus kavandatud 2022. aasta riigieelarve strateegia eelnõus, mis on suunatud Keskkonnaministeeriumile eraldatavate vahendite hulka, kes vastutab kalavarudega seonduva eest. Oleme planeeringu tegevuskava selle uuringu osas täpsustanud – tegevuskava p 3.1 kohaselt on tegevuse peavastutaja Keskkonnaministeerium ja kaasvastutajad Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium. Uuring käivitub seega 2022 aastal. 9. Teete ettepaneku viia läbi mõjuhinnangud kinnisvara väärtuse ja turismi sektori jt sidusvaldkondadele planeeringuga tekitatavatest kahjudest läbi kinnisvara väärtuse languse ja ettevõtluses saamata jääva tulu ning välja töötada kompensatsioonimehhanismid turismiettevõtjatele. Toote välja, et Pärnumaa, Hiiumaa ja Saaremaa on rahvusvaheliselt ja sh lähinaabrite seas väga hinnatud külastuse ja puhke sihtkohad ja seega kaasneb planeeringu realiseerumisel ka piiriülene mõju. Teete ettepaneku läbi viia vastavate mõjude hindamine, kuna külastajate vähenemine võib oluliselt mõjutada nii turismitulusid kui nõudlust ja vajadust vastavate seonduvate teenuste järele. 10 Teete ettepaneku töötada välja kompensatsioonimehhanismide alused ka piirkondliku turismi ja muu mõjutatud väikeettevõtluse toetamiseks ning meetmed pärandelustiili ja pärandkultuuri toetamiseks ja hääbumise vältimiseks. Selgitame, et mereala planeeringu mõjude hindamisel on arvestatud strateegilisel tasandil kõigi oluliste mõjuvaldkondadega ja vajadusega tasakaalustada erinevate huvigruppide ootusi. Mõjude hindamise käigus on tuginetud teiste riikide kogemusele, kuna Eestis meretuuleparke, mille põhjal läbi viia uuringuid, ei ole. Teiste riikide kogemus ei anna alust väita, et meretuulepargi rajamisega kaasneks oluline negatiivne mõju turismitulude ja vastavate seonduvate teenuste järele. Oleme seisukohal, et Eesti mereala planeeringu mõju hindamine on sotsiaal-majanduslike mõjude hindamise osas piisav, täiendavaid uuringuid selles protsessis enam läbi viia ei plaanita. Eesti mereala planeeringu elluviimisel ei kaasne olulist ebasoodsat piiriülest mõju, sh turismisektorile (vt lisaks punkti 3). Eesti mereala planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel oleme teinud piiriülest koostööd. Naaberriigid on esile tõstnud Eesti mereala planeeringu sisukust ja detailsust, sh sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamisega tegelemisel. Enamik mereala planeeringuid on sisult ja oma mõjult järgmiste etappide jaoks palju üldisemad, sh tegeletakse üksnes keskkonnamõju strateegilise hindamisega mitte laiapõhjaliselt asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisega nii nagu seda on tehtud Eesti mereala planeeringu koostamisel. Viidatud kompenseerimise temaatika pole ruumilise planeerimise pädevuses. Küll aga on riik teadvustanud vajadust tegeleda taastuvenergeetika lahenduste elluviimise temaatikaga ning MKM teeb teiste asjaomaste ministeeriumitega selles osas hetkel tihedat koostööd seaduseelnõu (kohaliku kasu mehhanism) koostamiseks ning võttes arvesse, et see oleks ka planeeringutega kavandatava kontekstis nii merel kui maismaal rakendatav. Kui õigusakt kehtima hakkab, siis on see otsekohalduv, st ei vaja planeeringus käsitlemist. Teie poolt esitatud ettepanek on MKMi energeetika valdkonna spetsialistidele edastatud ja kohaliku kasu temaatika küsimustes palume edaspidi nende poole pöörduda. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel täpsustatud lahenduse osas täiendav ehk kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] 11
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel