Mikk Tuisk Teie 18.06.2021 nr 5-2/2915-2
vallavanem Meie 25.10.2021 nr 15-1/3852-7
Saaremaa Vallavalitsus
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud
ettepanekutele
Austatud härra Tuisk ja kõik teised pöördujad
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud
ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd valdkondlike ministeeriumite,
ametkondade ja ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad. Märgime täiendavalt, et
mitmed tõstatatud küsimused said ühiselt läbi arutatud ka vallavalitsuse ja Saaremaa
ettevõtjate esindajatega 09.09.2021 Kuressaares toimunud kohtumisel, millest võtsid osa nii
Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) kui
ka AS Elering esindajad.
1. Teete ettepaneku arendada saartel välja planeeritavate
meretuuleparkide/taastuvenergiaüksuste liitumispunktid ja 330kv võrguühendused, et
tagada saarte energiavarustuskindlus ning majanduse ja elu-olu arenguvõimalusi
avardavad tingimused ning pakute välja üldkontseptsiooni energiavarustuse
arendamiseks.
Täname ettepaneku eest. Mõistame Teie soovi leida meretuuleparkide arendamisel
positiivseid mõjusid ka saarte elektrivarustusele. Oleme vastusseisukohtade
väljatöötamiseks koostööd teinud AS Eleringi esindajatega, kes tutvustas nende seisukohti
ka töökoosolekul Saaremaal (09.09.2021). Eleringi selgituste järgi on põhivõrgu
seisukohast kvaliteetne elektrivarustus saartel tagatud juba praegu ja tehtavad
investeeringud tagavad kvaliteedi ka tulevikus. Selleks, et tõsta võimalikke tarbimis- ja
tootmissuunalisi liitumisvõimsusi on praegu kokkulepitavad RRF1 investeeringud
toetamas olulisel määral saartel liitumisvõimsuste kasvu. Planeeritud RRF investeeringute
eesmärgiks on suurendada taastuvenergia tootmise võrku integreerimise võimekust.
Tegevuste tulemusena suureneb võrgu läbilaskevõime, samuti ka vastupidavus
kliimamuutusetele (tormikindlus). Toetuse abil investeeringute realiseerumisel tekib 110
kV võrgus tootmissuunaline läbilaskevõimsus kuni 185 MW, olenevalt alajamadest ning
330 kV võrgus suureneb tootmissuunaline läbilaskevõimsus kuni 310 MW, olenevalt
konkreetsest alajaamast.
1
RRF – Taaskäivitamise rahastu
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Valistoetused/valistoetused-2020-12-03.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seoses Eesti-Läti merealade eelarendusprojektiga ELWIND kaalutakse ühe variandina
330 kV ülekandeliinide rajamist läbi Saaremaa maismaa osa, kuid selle saab rajada juhul,
kui see osutub sotsiaalmajanduslikult soodsaimaks variandiks ning selleks on tähtaegselt
(2027 või 2028 aastal) kehtestatud kõik vajalikud planeeringud ning saavutatud
maaomanikelt kasutusõigus. ELWINDi projektis asukoha valik tehakse vastava analüüsi
valmides hiljemalt 2022 aasta esimeses kvartalis.
Eesti mereala planeeringus on toodud tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride
põhimõttelised asukohad. Planeering võimaldab ka alternatiivseid asukohti, kui olulist
keskkonnamõju ei kaasne. Seega on vajadusel ja planeeringus toodud tingimustel
võimalik kavandada tuuleparkide elektriühendus ka üle Saaremaa ja Muhu mandrile.
Sellisel juhul tuleb maismaal olevate ülekandeliinide rajamiseks rannajoonest
liitumispunktini koostada eraldi planeering(ud)2. Eesti mereala planeeringuga on
hõlmatud vaid mere territoorium, seega ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi
määrata. Maismaa osas saab mereala planeering anda üldised suunised (soovitused)
(seletuskirja ptk 5.16).
Hetkel üheski kehtivas ega menetletavas planeeringus ega ka põhivõrgu
investeeringutekavas pole ette nähtud Saaremaale 330kV võrgu rajamist.
2. Teete ettepaneku, et tuuleenergeetikat merel saaksid arendada ka kogukonnad. Palute
täiendada planeeringu punkti 5.6.1 selliselt, et kogukondlik energiatootmine oleks samuti
lähiaja prioriteetseks suunaks ja võimaluseks.
Nõustume, et kogukondlik energiatootmine on üks olulisi arengusuundi. Hajaenergeetikat
näeb võimalusena ka planeering (viidatud 5.6.1 suunised). Teie kirja alusel oleme
planeeringut täiendanud ja hajaenergeetika teema lisanud märksõnana ka ptk 5.16 p 7.
Siiski märgime, et käesoleva mereplaneeringu lahenduses ei ole võimalik anda oluliselt
täpsemaid suuniseid ja tingimusi hajaenergeetika arenguks, kuna puuduvad konkreetsed
tehnoloogilised lahendused, mis võimaldaksid piisavas täpsusastmes
planeeringulahenduse mõjude hindamise läbiviimist. Praegune lähenemine, kus
mereplaneering ei määra hajaenergeetika arenduseks täpseid tingimusi, kuid näeb seda
ühe võimaliku arengusuunana, võimaldab kasutusele võtta ka innovaatilisi, seni teadmata
lahendusi. Eelnevast tulenevalt ei pea me otstarbekaks planeeringu praeguses ajaraamis
hajaenergeetika võimaluste täpsemat käsitlemist.
3. Soovite, et merealade planeering oleks terviklik, sisaldades kõiki vajalikke mõjuanalüüse
ja hinnanguid, langetamaks põhjendatud otsus energeetikavõrgustiku rajamiseks. Viitate
asjaolule, et meretuuleparkide sotsiaalse puhvri mõju ja visualiseeringuid ei ole hinnatud.
Juhime tähelepanu, et strateegilistest arengudokumentidest on juba ka kehtivas
üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nähtud ette meretuulikute arendamiseks
potentsiaalselt sobivad alad, need on hetkel koostatava Eesti mereala planeeringuga küll
täpsustunud, kuid asuvad jätkuvalt samades piirkondades. Oleme seisukohal, et
üleriigilise mereala planeeringu täpsusastmes on läbi viidud kõik vajalikud mõjuanalüüsid
ja hinnangud. Üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks
sobivaid alasid, mitte tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed
asukohad. Mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis
mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu
2
PlanS § 27 lg 1 ja 2 kohaselt on alates 110 kV kõrgepingeliini rajamiseks vajalik riigi eriplaneeringu
koostamine. Planeering on otstarbekas koostada omavalitsuse piiride üleselt, käsitledes liinikoridori
tervikobjektina.
2
tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis) ning seetõttu
visualiseeringute tegemine pole võimalik. Üleriigilise planeeringu täpsusastmes
planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt
fookuses detailsemale tasandile suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Eesti mereala
planeeringus on erinevalt naaberriikide nt Läti ja Rootsi planeeringutest pööratud
tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele
põhjalikku tähelepanu. Arvestades laekunud tagasisidet ja asjaolu, et selle valdkonna
mõjude hindamise praktika on alles arenemisel, on mõjude hindamise aruannet (ptk
4.4.1.6.2, tuulikute visuaalne mõju) ja planeeringu seletuskirja (ptk 5.6.5) täpsustatud.
Planeering sätestab suunisena, et silmapiir peab olema liigendatud, st mitte kaetud
lausaliselt tuulikutega ning selleks on soovitav otsida võimalusi tuulikutest vabade alade
jätmiseks tuuleenergeetika arendusaladesse lõikudes, kuhu koonduvad väärtustatud
vaatekohad. Tuulikutest vabade alade jätmise võimalikkus, asukoht ja ulatus selgub
visuaalsete mõjude hindamise raames hoonestusloa staadiumis, kumulatiivselt kõrval
olevate tuuleparkidega ja kaasates kohalikku omavalitsust. Tingimuste alajaotuses (ptk
5.6.5 tingimus 12 l) on täiendatud KMH/loamenetluse staadiumis läbiviidava maastiku ja
visuaalsete mõjude hindamise juhtnööre. Maastike inventeerimise läbiviimise osas on
võimalusi mitu - Saare valla üldplaneeringu raames, arendajate koostöös alade lõikes või
muu tegevuse raames. Kõik nimetatud variandid täidavad sama eesmärki ja annavad
paindlikkuse kõige parema variandi valimiseks.
Hoonestusloa etapis visuaalsete mõjude hindamise hõlbustamiseks on koostöös MKMiga
valminud juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju
hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ (juhendmaterjali koostajateks olid
maastikuarhitektid, sh Ühendkuningriikides tuuleparkide visuaalse mõju hindamise
kogemusega ekspert). Lisaks oleme teema täpsustamiseks teinud tihedat koostööd
Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise eest vastutava Keskkonnaministeeriumi
ekspertidega. Koostöö tulemusel on tänaseks materjale täpsustatud, nagu eelpool ka
viidatud. Samuti oleme oktoobris 2021 Saaremaa Vallavalitsusele edastanud mereala
planeeringu vaatekohtade analüüsi andmestiku, millele tugineti planeeringu ja selle
mõjude hindamise protsessis. Selgitasime teemat koostöös ekspertidega pikemalt ka
09.09.2021 Teie esindajatega kohtumisel. Oleme vajadusel valmis täiendavaks koostööks
Saaremaa üldplaneeringu koostamisel.
4. Soovite, et merealade planeering ei seaks ohtu laeva- ja lennuühendust mandri ja saarte
vahel.
Kinnitame, et mereala planeering ei sea kuidagi ohtu laeva- ja lennuühendusi.
Transpordivõimaluste säilimiseks on määratud veeliiklusalad, põhimõttelised
läbipääsukoridorid ja järgmise etapi koostöökohustus Transpordiametiga (ptk 5.6.5
tingimused 10, 12 p, 12 q, 12 r). Ameti esindajad on kuulunud planeeringu kogu protsessi
vältel ka ministeeriumite ja ametite vahelisse juhtrühma, koostöö on olnud hea. Siiski Teie
ettepanekust lähtuvalt tegime veelkord koostööd nii Transpordiameti kui ka MKM-i
merendusosakonnaga. Koostöö tulemusel leiti, et planeeringus määratud tingimused on
piisavad, viidatud valdkondadele negatiivset mõju ei ole.
5. Märgite, et merealade ekspluateerimisega tekkiva täiendava potentsiaali parimaks
rakendamiseks tuleb planeerida ja kavandada ka merealadel asuvate arenduste
3
teenindamiseks vajalikud taristulahendused – sadamad, veeteed, maismaaligipääsud
sadamatele jms.
Tunnustame positiivse koosmõju otsimise soovi maismaa ja aktiviseeruva merekasutuse
vahel. Ka mereala planeeringu ptk 5.16 kajastab meri-maismaa seoseid, annab suuniseid
üldplaneeringutele ning avab merekasutuse arenguga kaasnevaid võimalusi. Üleriigilise
mereala planeeringuga suunatakse Teie poolt välja toodud valdkondade arengut läbi
üldiste suuniste ja tingimuste. Kohapõhiselt üksikuid uusi sadamaid või
maismaaligipääsusid ei planeerita. Nagu eelnevalt selgitatud, mereala planeeringu alaks
on vaid mere territoorium ja seetõttu ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi
määrata ja teemaga selles planeeringus detailsemalt tegeleda. Samas toetavad üldised
põhimõtted valdkondade arengut ja vajalike arenduste elluviimist põhimõtetele vastavalt
ei takistata.
6. Märgite, et meretuulepargi olemasolu võib põhjustada kitsendusi muule
majandustegevusele konkreetses piirkonnas ja see tuleb kompenseerida, saavutamaks
laiem kogukondlik kokkulepe soovitud arengute käivitumiseks. Palute planeering siduda
MKMi poolt ette valmistatava seaduseelnõuga.
Selgitame, et mereala planeeringus osa tuuleenergeetika arendamiseks sobivatest aladest
määrati reservi just seetõttu, et mitte põhjustada olulisi kitsendusi kalandussektorile selles
piirkonnas, kus toimub intensiivne traalpüük. Lisaks oleme planeeringu koostamise käigus
arvestanud erinevate merekasutusvaldkondade vajadustega ja tasakaalustanud erinevaid
huvisid, et mitte tekitada ebamõistlikke kitsendusi ja piirata arenguid.
Paraku pole kompenseerimise temaatika ruumilise planeerimise pädevuses. Küll aga
teevad Rahandusministeerium ning MKM tihedat koostööd nii seaduseelnõu (kohaliku
kasu mehhanism) kui ka planeeringu menetluses, et vajalik kompensatsioonimehhanism
tekiks ja oleks rakendatav. MKM tutvustas Teile 9.09.2021 toimunud kohtumisel pikemalt
seaduseelnõuga seonduvaid küsimusi, sh menetluskäiku. Meile teadaolevalt on viidatud
seaduseelnõu tööversioon tehtud kättesaadavaks ja edastatud arvamuse avaldamiseks ka
asjaomastele kohalikele omavalitsustele. Kui seadus kehtima hakkab, siis on see
otsekohalduv, st ei vaja planeeringus käsitlemist.
Teie poolt esitatud ettepanek on MKMi energeetika valdkonna spetsialistidele edastatud
ja kohaliku kasu temaatika küsimustes palume edaspidi nende poole pöörduda.
7. Palute planeeringusse jätta sisse võimalus arvestada ka uute perspektiivikate tehnoloogiate
rakendamisega taastuvenergia ja kliimaeesmärkide täitmisel.
Mereala planeeringu koostamisel, arvestades nõuetega mõjude hindamiseks, on läbivalt
soositud innovatsiooni. Näiteks on kavandatud tuuleenergeetika ala soovi korral
ujuvvundamendiga tuuleparkide kavandamiseks. Samuti pole kindlaks määratud tuulikute
tüüpe, sätestatud on tuuleenergeetika arendamise lähtekohad ptk 5.6.2, mis on tunduvalt
paindlikum lähenemine. Innovatsiooni on soositud ka kiiresti areneva tehnoloogiaga
vesiviljeluse arendamiseks, mis võib aidata kaasa merekeskkonna seisundi parendamisele,
sest pole määratud tegevuseks lubatud kitsaid alasid, vaid on nimetatud üksnes seda
välistavad alad. Samuti mereplaneeringu seletuskirja ptk 5.6.5 suunis nr 1 toob välja, et
tuuleenergeetika arendusaladel on soositud vesiviljeluse (kalakasvandused, vetika- ja
karbikasvatus) arendamine, et saavutada positiivne koosmõju.
4
8. Soovite, et meretuuleparkide kontekstis määratletaks ära ka tuulepargi
amortisatsioonijärgsed tegevused ja muu hoolduse ning käitlusega seonduv.
Keskkonnaalaselt on lammutamise (ehk demonteerimise aegsed) mõjud sarnased
ehitusetapiga. Lammutamise ja demonteerimisega seotud mõjusid on käsitletud mõjude
hindamise peatükis 4.2.5 Merepõhja elupaigad ja elustik ning peatükis 4.5.1 Kalad. Teie
ettepanekust lähtuvalt on mõlema viidatud peatüki lõpus keskkonnameetmete sõnastusi
täpsustatud, et kajastuks vajadus hinnata tegevusloa etapis tuuleparkide rajamisega
kaasnevaid nii ehitusaegseid kui demonteerimisaegseid mõjusid. Selle põhjal on
täpsustatud ka planeeringu tingimusi.
MKM juhib selles küsimuses Teie tähelepanu ka kehtivale õigusruumile. Veeseaduse §
229 sätestab ehitise veekogust eemaldamise nõude hoonestusloa kehtivuse lõppemisel ja
selles öeldakse, et hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel
hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui
hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Hoonestusloa andmisel määratakse
hoonestusloa kehtivuseaeg ja muud tingimused, milles pädev asutus märgib ka
eemaldamise nõude. Ehitise kasutusloa andmisel juhindutakse ehitusseadustiku § 113 lg
1 p 1, mille kohaselt pädev asutus märgib kasutusloa kõrval tingimusena ehitise avalikust
veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused. Seega tingimused
lammutamiseks, ehk utiliseerimine märgitakse kasutusloas. Järelevalve kohustus on
pädeval asutusel, kelleks meretuulikute puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet.
Täname Teid veelkord kaasa mõtlemast ja asjakohaste ettepanekute esitamise ning 9.09.2021
toimunud sisuka arutelu eest Saaremaal!
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi
lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris.
Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide
avalikustamise täpsest perioodist eraldi kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Eleri Kautlenbach 611 3228,
[email protected]
Lisaadressaadid: Saaremaa Vallavolikogu, Muhu Vallavalitsus, Muhu Vallavolikogu, Ruhnu
Vallavalitsus, Ruhnu Vallavolikogu, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit
MTÜ, Eesti Meretööstuse Liit MTÜ, Energiaühistu TÜ, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Transpordiamet, Elering AS,
Riigikogu liige Timo Suslov
5