dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. oktoober 2021
Viit
1.10-17/21-0054/6290-1
Registreeritud
26. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-13852-7 25.10.2021 Väljaminev kiri.asice424 KB

Sisu (failidest)

Mikk Tuisk Teie 18.06.2021 nr 5-2/2915-2 vallavanem Meie 25.10.2021 nr 15-1/3852-7 Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Austatud härra Tuisk ja kõik teised pöördujad Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd valdkondlike ministeeriumite, ametkondade ja ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad. Märgime täiendavalt, et mitmed tõstatatud küsimused said ühiselt läbi arutatud ka vallavalitsuse ja Saaremaa ettevõtjate esindajatega 09.09.2021 Kuressaares toimunud kohtumisel, millest võtsid osa nii Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) kui ka AS Elering esindajad. 1. Teete ettepaneku arendada saartel välja planeeritavate meretuuleparkide/taastuvenergiaüksuste liitumispunktid ja 330kv võrguühendused, et tagada saarte energiavarustuskindlus ning majanduse ja elu-olu arenguvõimalusi avardavad tingimused ning pakute välja üldkontseptsiooni energiavarustuse arendamiseks. Täname ettepaneku eest. Mõistame Teie soovi leida meretuuleparkide arendamisel positiivseid mõjusid ka saarte elektrivarustusele. Oleme vastusseisukohtade väljatöötamiseks koostööd teinud AS Eleringi esindajatega, kes tutvustas nende seisukohti ka töökoosolekul Saaremaal (09.09.2021). Eleringi selgituste järgi on põhivõrgu seisukohast kvaliteetne elektrivarustus saartel tagatud juba praegu ja tehtavad investeeringud tagavad kvaliteedi ka tulevikus. Selleks, et tõsta võimalikke tarbimis- ja tootmissuunalisi liitumisvõimsusi on praegu kokkulepitavad RRF1 investeeringud toetamas olulisel määral saartel liitumisvõimsuste kasvu. Planeeritud RRF investeeringute eesmärgiks on suurendada taastuvenergia tootmise võrku integreerimise võimekust. Tegevuste tulemusena suureneb võrgu läbilaskevõime, samuti ka vastupidavus kliimamuutusetele (tormikindlus). Toetuse abil investeeringute realiseerumisel tekib 110 kV võrgus tootmissuunaline läbilaskevõimsus kuni 185 MW, olenevalt alajamadest ning 330 kV võrgus suureneb tootmissuunaline läbilaskevõimsus kuni 310 MW, olenevalt konkreetsest alajaamast. 1 RRF – Taaskäivitamise rahastu https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Valistoetused/valistoetused-2020-12-03.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seoses Eesti-Läti merealade eelarendusprojektiga ELWIND kaalutakse ühe variandina 330 kV ülekandeliinide rajamist läbi Saaremaa maismaa osa, kuid selle saab rajada juhul, kui see osutub sotsiaalmajanduslikult soodsaimaks variandiks ning selleks on tähtaegselt (2027 või 2028 aastal) kehtestatud kõik vajalikud planeeringud ning saavutatud maaomanikelt kasutusõigus. ELWINDi projektis asukoha valik tehakse vastava analüüsi valmides hiljemalt 2022 aasta esimeses kvartalis. Eesti mereala planeeringus on toodud tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride põhimõttelised asukohad. Planeering võimaldab ka alternatiivseid asukohti, kui olulist keskkonnamõju ei kaasne. Seega on vajadusel ja planeeringus toodud tingimustel võimalik kavandada tuuleparkide elektriühendus ka üle Saaremaa ja Muhu mandrile. Sellisel juhul tuleb maismaal olevate ülekandeliinide rajamiseks rannajoonest liitumispunktini koostada eraldi planeering(ud)2. Eesti mereala planeeringuga on hõlmatud vaid mere territoorium, seega ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi määrata. Maismaa osas saab mereala planeering anda üldised suunised (soovitused) (seletuskirja ptk 5.16). Hetkel üheski kehtivas ega menetletavas planeeringus ega ka põhivõrgu investeeringutekavas pole ette nähtud Saaremaale 330kV võrgu rajamist. 2. Teete ettepaneku, et tuuleenergeetikat merel saaksid arendada ka kogukonnad. Palute täiendada planeeringu punkti 5.6.1 selliselt, et kogukondlik energiatootmine oleks samuti lähiaja prioriteetseks suunaks ja võimaluseks. Nõustume, et kogukondlik energiatootmine on üks olulisi arengusuundi. Hajaenergeetikat näeb võimalusena ka planeering (viidatud 5.6.1 suunised). Teie kirja alusel oleme planeeringut täiendanud ja hajaenergeetika teema lisanud märksõnana ka ptk 5.16 p 7. Siiski märgime, et käesoleva mereplaneeringu lahenduses ei ole võimalik anda oluliselt täpsemaid suuniseid ja tingimusi hajaenergeetika arenguks, kuna puuduvad konkreetsed tehnoloogilised lahendused, mis võimaldaksid piisavas täpsusastmes planeeringulahenduse mõjude hindamise läbiviimist. Praegune lähenemine, kus mereplaneering ei määra hajaenergeetika arenduseks täpseid tingimusi, kuid näeb seda ühe võimaliku arengusuunana, võimaldab kasutusele võtta ka innovaatilisi, seni teadmata lahendusi. Eelnevast tulenevalt ei pea me otstarbekaks planeeringu praeguses ajaraamis hajaenergeetika võimaluste täpsemat käsitlemist. 3. Soovite, et merealade planeering oleks terviklik, sisaldades kõiki vajalikke mõjuanalüüse ja hinnanguid, langetamaks põhjendatud otsus energeetikavõrgustiku rajamiseks. Viitate asjaolule, et meretuuleparkide sotsiaalse puhvri mõju ja visualiseeringuid ei ole hinnatud. Juhime tähelepanu, et strateegilistest arengudokumentidest on juba ka kehtivas üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nähtud ette meretuulikute arendamiseks potentsiaalselt sobivad alad, need on hetkel koostatava Eesti mereala planeeringuga küll täpsustunud, kuid asuvad jätkuvalt samades piirkondades. Oleme seisukohal, et üleriigilise mereala planeeringu täpsusastmes on läbi viidud kõik vajalikud mõjuanalüüsid ja hinnangud. Üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu 2 PlanS § 27 lg 1 ja 2 kohaselt on alates 110 kV kõrgepingeliini rajamiseks vajalik riigi eriplaneeringu koostamine. Planeering on otstarbekas koostada omavalitsuse piiride üleselt, käsitledes liinikoridori tervikobjektina. 2 tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis) ning seetõttu visualiseeringute tegemine pole võimalik. Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Eesti mereala planeeringus on erinevalt naaberriikide nt Läti ja Rootsi planeeringutest pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu. Arvestades laekunud tagasisidet ja asjaolu, et selle valdkonna mõjude hindamise praktika on alles arenemisel, on mõjude hindamise aruannet (ptk 4.4.1.6.2, tuulikute visuaalne mõju) ja planeeringu seletuskirja (ptk 5.6.5) täpsustatud. Planeering sätestab suunisena, et silmapiir peab olema liigendatud, st mitte kaetud lausaliselt tuulikutega ning selleks on soovitav otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks tuuleenergeetika arendusaladesse lõikudes, kuhu koonduvad väärtustatud vaatekohad. Tuulikutest vabade alade jätmise võimalikkus, asukoht ja ulatus selgub visuaalsete mõjude hindamise raames hoonestusloa staadiumis, kumulatiivselt kõrval olevate tuuleparkidega ja kaasates kohalikku omavalitsust. Tingimuste alajaotuses (ptk 5.6.5 tingimus 12 l) on täiendatud KMH/loamenetluse staadiumis läbiviidava maastiku ja visuaalsete mõjude hindamise juhtnööre. Maastike inventeerimise läbiviimise osas on võimalusi mitu - Saare valla üldplaneeringu raames, arendajate koostöös alade lõikes või muu tegevuse raames. Kõik nimetatud variandid täidavad sama eesmärki ja annavad paindlikkuse kõige parema variandi valimiseks. Hoonestusloa etapis visuaalsete mõjude hindamise hõlbustamiseks on koostöös MKMiga valminud juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ (juhendmaterjali koostajateks olid maastikuarhitektid, sh Ühendkuningriikides tuuleparkide visuaalse mõju hindamise kogemusega ekspert). Lisaks oleme teema täpsustamiseks teinud tihedat koostööd Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise eest vastutava Keskkonnaministeeriumi ekspertidega. Koostöö tulemusel on tänaseks materjale täpsustatud, nagu eelpool ka viidatud. Samuti oleme oktoobris 2021 Saaremaa Vallavalitsusele edastanud mereala planeeringu vaatekohtade analüüsi andmestiku, millele tugineti planeeringu ja selle mõjude hindamise protsessis. Selgitasime teemat koostöös ekspertidega pikemalt ka 09.09.2021 Teie esindajatega kohtumisel. Oleme vajadusel valmis täiendavaks koostööks Saaremaa üldplaneeringu koostamisel. 4. Soovite, et merealade planeering ei seaks ohtu laeva- ja lennuühendust mandri ja saarte vahel. Kinnitame, et mereala planeering ei sea kuidagi ohtu laeva- ja lennuühendusi. Transpordivõimaluste säilimiseks on määratud veeliiklusalad, põhimõttelised läbipääsukoridorid ja järgmise etapi koostöökohustus Transpordiametiga (ptk 5.6.5 tingimused 10, 12 p, 12 q, 12 r). Ameti esindajad on kuulunud planeeringu kogu protsessi vältel ka ministeeriumite ja ametite vahelisse juhtrühma, koostöö on olnud hea. Siiski Teie ettepanekust lähtuvalt tegime veelkord koostööd nii Transpordiameti kui ka MKM-i merendusosakonnaga. Koostöö tulemusel leiti, et planeeringus määratud tingimused on piisavad, viidatud valdkondadele negatiivset mõju ei ole. 5. Märgite, et merealade ekspluateerimisega tekkiva täiendava potentsiaali parimaks rakendamiseks tuleb planeerida ja kavandada ka merealadel asuvate arenduste 3 teenindamiseks vajalikud taristulahendused – sadamad, veeteed, maismaaligipääsud sadamatele jms. Tunnustame positiivse koosmõju otsimise soovi maismaa ja aktiviseeruva merekasutuse vahel. Ka mereala planeeringu ptk 5.16 kajastab meri-maismaa seoseid, annab suuniseid üldplaneeringutele ning avab merekasutuse arenguga kaasnevaid võimalusi. Üleriigilise mereala planeeringuga suunatakse Teie poolt välja toodud valdkondade arengut läbi üldiste suuniste ja tingimuste. Kohapõhiselt üksikuid uusi sadamaid või maismaaligipääsusid ei planeerita. Nagu eelnevalt selgitatud, mereala planeeringu alaks on vaid mere territoorium ja seetõttu ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi määrata ja teemaga selles planeeringus detailsemalt tegeleda. Samas toetavad üldised põhimõtted valdkondade arengut ja vajalike arenduste elluviimist põhimõtetele vastavalt ei takistata. 6. Märgite, et meretuulepargi olemasolu võib põhjustada kitsendusi muule majandustegevusele konkreetses piirkonnas ja see tuleb kompenseerida, saavutamaks laiem kogukondlik kokkulepe soovitud arengute käivitumiseks. Palute planeering siduda MKMi poolt ette valmistatava seaduseelnõuga. Selgitame, et mereala planeeringus osa tuuleenergeetika arendamiseks sobivatest aladest määrati reservi just seetõttu, et mitte põhjustada olulisi kitsendusi kalandussektorile selles piirkonnas, kus toimub intensiivne traalpüük. Lisaks oleme planeeringu koostamise käigus arvestanud erinevate merekasutusvaldkondade vajadustega ja tasakaalustanud erinevaid huvisid, et mitte tekitada ebamõistlikke kitsendusi ja piirata arenguid. Paraku pole kompenseerimise temaatika ruumilise planeerimise pädevuses. Küll aga teevad Rahandusministeerium ning MKM tihedat koostööd nii seaduseelnõu (kohaliku kasu mehhanism) kui ka planeeringu menetluses, et vajalik kompensatsioonimehhanism tekiks ja oleks rakendatav. MKM tutvustas Teile 9.09.2021 toimunud kohtumisel pikemalt seaduseelnõuga seonduvaid küsimusi, sh menetluskäiku. Meile teadaolevalt on viidatud seaduseelnõu tööversioon tehtud kättesaadavaks ja edastatud arvamuse avaldamiseks ka asjaomastele kohalikele omavalitsustele. Kui seadus kehtima hakkab, siis on see otsekohalduv, st ei vaja planeeringus käsitlemist. Teie poolt esitatud ettepanek on MKMi energeetika valdkonna spetsialistidele edastatud ja kohaliku kasu temaatika küsimustes palume edaspidi nende poole pöörduda. 7. Palute planeeringusse jätta sisse võimalus arvestada ka uute perspektiivikate tehnoloogiate rakendamisega taastuvenergia ja kliimaeesmärkide täitmisel. Mereala planeeringu koostamisel, arvestades nõuetega mõjude hindamiseks, on läbivalt soositud innovatsiooni. Näiteks on kavandatud tuuleenergeetika ala soovi korral ujuvvundamendiga tuuleparkide kavandamiseks. Samuti pole kindlaks määratud tuulikute tüüpe, sätestatud on tuuleenergeetika arendamise lähtekohad ptk 5.6.2, mis on tunduvalt paindlikum lähenemine. Innovatsiooni on soositud ka kiiresti areneva tehnoloogiaga vesiviljeluse arendamiseks, mis võib aidata kaasa merekeskkonna seisundi parendamisele, sest pole määratud tegevuseks lubatud kitsaid alasid, vaid on nimetatud üksnes seda välistavad alad. Samuti mereplaneeringu seletuskirja ptk 5.6.5 suunis nr 1 toob välja, et tuuleenergeetika arendusaladel on soositud vesiviljeluse (kalakasvandused, vetika- ja karbikasvatus) arendamine, et saavutada positiivne koosmõju. 4 8. Soovite, et meretuuleparkide kontekstis määratletaks ära ka tuulepargi amortisatsioonijärgsed tegevused ja muu hoolduse ning käitlusega seonduv. Keskkonnaalaselt on lammutamise (ehk demonteerimise aegsed) mõjud sarnased ehitusetapiga. Lammutamise ja demonteerimisega seotud mõjusid on käsitletud mõjude hindamise peatükis 4.2.5 Merepõhja elupaigad ja elustik ning peatükis 4.5.1 Kalad. Teie ettepanekust lähtuvalt on mõlema viidatud peatüki lõpus keskkonnameetmete sõnastusi täpsustatud, et kajastuks vajadus hinnata tegevusloa etapis tuuleparkide rajamisega kaasnevaid nii ehitusaegseid kui demonteerimisaegseid mõjusid. Selle põhjal on täpsustatud ka planeeringu tingimusi. MKM juhib selles küsimuses Teie tähelepanu ka kehtivale õigusruumile. Veeseaduse § 229 sätestab ehitise veekogust eemaldamise nõude hoonestusloa kehtivuse lõppemisel ja selles öeldakse, et hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa kehtivuseaeg ja muud tingimused, milles pädev asutus märgib ka eemaldamise nõude. Ehitise kasutusloa andmisel juhindutakse ehitusseadustiku § 113 lg 1 p 1, mille kohaselt pädev asutus märgib kasutusloa kõrval tingimusena ehitise avalikust veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused. Seega tingimused lammutamiseks, ehk utiliseerimine märgitakse kasutusloas. Järelevalve kohustus on pädeval asutusel, kelleks meretuulikute puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Täname Teid veelkord kaasa mõtlemast ja asjakohaste ettepanekute esitamise ning 9.09.2021 toimunud sisuka arutelu eest Saaremaal! Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Eleri Kautlenbach 611 3228, [email protected] Lisaadressaadid: Saaremaa Vallavolikogu, Muhu Vallavalitsus, Muhu Vallavolikogu, Ruhnu Vallavalitsus, Ruhnu Vallavolikogu, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Eesti Meretööstuse Liit MTÜ, Energiaühistu TÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Transpordiamet, Elering AS, Riigikogu liige Timo Suslov 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel