Riigikantselei Meie 29.10.2021 nr 2-3/18-0327/6379-1
Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a
määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja
tõhusa koostootmise režiimil energia
tootmiseks korraldatava vähempakkumise
tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu
esitamine Vabariigi Valitsusele
Edastame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a
määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks
korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: määruse eelnõu koos seletuskirja ja selle lisaga
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
27.10.2021
Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja
tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse määrus „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia
tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus) jõustus 2019.
aasta novembris. Selle korra alusel on viidud läbi kolm vähempakkumist. Vähempakkumiste
raames on kaardistatud mõned kitsaskohad, mida käesoleva määrusega adresseeritakse.
Lisaks muudetakse määrust tulenevalt elektrituruseaduse (ELTS) 04.10.2021 vastu võetud
redaktsiooni, mis muu hulgas võimaldab vähempakkumistel lisaks uutele tootmisseadmetele
osaleda ka olemasolevatel tootmisseadmetel (vt ELTS § 594 lg 54 p 2). Lisaks sellele sätestab
ELTS uus redaktsioon vähempakkumisel osalemiseks nõutud tagatise regulatsiooni ning
reguleerib juba seaduse tasemel suuremahuliste vähempakkumiste korraldamist (ELTS § 594).
Muudatustest lähtuvalt tuleb muuta ka vähempakkumise määrust.
Eesti 2030. aasta taastuvenergia osatähtsuse eesmärk on kirjeldatud riiklikus energia- ja
kliimakavas 1 ning on ka seadusandja poolt kinnitatud ELTS § 594 lõikes 1. 2030. aasta
taastuvenergia eesmärkide ning nende täitmise trajektooride seadmise kohustus on
otsekohalduvast määrusest2 tulenevalt kõigil EL liikmesriikidel. Nimelt peab määruse nr (EL)
2018/2001 kohaselt liikmesriik seadma taastuvenergia eesmärgid aastateks 2022, 2025 ja 2027.
Taastuvelektri osatähtsuse eesmärkide saavutamiseks korraldatakse vähempakkumisi uue
taastuvelektri turule saamiseks.
Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein
Vaks (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna nõunik Anastassia Batulin
(tel: 625 6359, e-post:
[email protected]). Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel:
6256360, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 19 punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused määruse muudetud
paragrahvide lõikes.
Paragrahv 2
Muudetakse mõistet „toetusmäär“. Praktikas on seni kehtinud mõiste tekitanud turuosalistes
segadust. Senise mõiste kohaselt on toetusmääras lisaks toetusele ka turuhind ning nende
elementide koosmõju ei anna toetusmäära mõistet õigesti edasi. Näiteks vähempakkumisele
esitatud toetusmäära 45 €/MWh puhul ei pruugi tootja tegelikult turuhinna 45 €/MWh juures
toetust saadaga, kuid mõiste justkui sellele siiski viitab. Sisu poolest on tegemist riigi
1
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
2
https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj
garanteeritud müügituluga pakkujale, mis koosneb turuhinnast ja vajadusel makstavast
riigipoolsest toetusest. Vastavalt on ka definitsiooni muudetud. Muudatuse kohaselt käsitletakse
müügitulu määrana tunnipõhise või kuupõhise turuhinna ja toetuse summat (sõltuvalt, millise
vähempakkumisega on tegemist), mida pakkujal on tootmisseadme rajamiseks tarvis
garanteerida. Tunnipõhine lähenemine annab tootjale õiglasema võimaluse toetuse saamiseks,
selle läbi on võimalik paremini viia kooskõlla tootmisseadme turuloleku tunnid turu konkreetse
hinnaga. Kõnealune mõiste asendatakse määruses läbivalt senisest „toetusmäär“ sõnaga
garanteeritud müügitulu määr.
Kokkuvõttes mõistetakse määruses edaspidi garanteeritud müügitulu määra sõltuvalt
vähempakkumisest järgmiselt:
1) ELTS § 594 lõike 5 alusel korraldatud vähempakkumine uutele tootmisseadmetele –
tunnipõhise turuhinna ja toetuse summa eurodes MWh kohta;
2) ELTS § 594 lõike 5 alusel korraldatud vähempakkumine olemasolevatele
tootmisseadmetele – kuupõhise turuhinna ja toetuse summa eurodes MWh kohta;
3) ELTS § 595 lõike 1 alusel korraldatud vähempakkumine – turuhinnast sõltumatu
toetusmäär eurodes MWh kohta;
4) ELTS § 596 lõike 2 alusel korraldatud vähempakkumine – kuupõhise turuhinna ja toetuse
summa eurodes MWh kohta.
Paragrahv 4
Paragrahv käsitleb vähempakkumise korraldamise otsustamist. Lõike 1 muudatus on seotud
ELTS 04.10.2021 vastu võetud muudatustega. Selle järgi on ELTS §-s 594 nimetatud
vähempakkumise korraldamise detailid sätestatud ELTS-s. Seega ei ole samu detaile (toodetava
energia kogus, liik, alustamise aeg jne) vaja määruses korrata.
Paragrahv 8
Paragrahvi muutmise eesmärk on pikendada ajavahemikku, mis minimaalselt jääb
vähempakkumise teate ja pakkumise esitamise vahele. Uueks perioodiks vähempakkumise teate
avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahel sätestatakse 180-päevane ajavahemik.
Uus ajavahemik on 60 päeva võrra pikem kui seni kehtinud ajavahemik. Samas tuleb toonitada,
et vähempakkumise teates sätestatakse pakkumise esitamise tähtaeg ennekõike selle järgi, kui
palju on turul võimalikke pakkujaid. Liiga lühike tähtaeg (nt 100 päeva) võib tähendada, et teate
peale ei tule piisavalt pakkumisi. Olemasolevat seadet käsitlev minimaalne tähtaeg on samas 30
päeva (lõige 3). Olemasoleva seadmega taastuvenergia tootmise korraldamine võtab oluliselt
vähem aega kui uue seadme puhul. Seetõttu on ka vähempakkumise teate ja pakkumise esitamise
tähtaeg võrreldes uute seadmete osalemist nõudva vähempakkumisega ka oluliselt lühem.
Kolmekümnest päevast piisab, et olemasoleva seadmega taastuvenergia tootmiseks vajalikud
muudatused üle vaadata ning oma pakkumine selle realiseerimiseks esitada.
Paragrahv 10
Lõike 2 punkt 2 muudetakse selliselt, et ELTS § 594 ja § 596 nimetatud vähempakkumises
osalejal ei ole enam kohustust esitada koos pakkumusega võrguga liitumise lepingut või või
liitumispakkumist. Ainsaks kriteeriumiks jääb nõue esitada pakkumise ajal andmed selle kohta,
et tootmisseadme rajamine on kooskõlatatud Kaitseministeeriumiga (kui seadus selleks vajadust
näeb). Liitumispakkumise või -lepingu võib samuti pakkumusele lisada, selle võrra on võimalik
saada soodsamat tagatisemäära. Selle kohta aga tuleb täpsem määratlus VV vähempakkumise
korralduses (vt ELTS § 597 lg 1).
Lõiget 2 täiendatakse punktiga 3. Muudatuse eesmärgiks on tuua vähempakkumise pakkujana
sisse ka olemasolev tootmisseade (seotud ELTS § 594 lõike 52 punkti 2 lisamisega). Muudatuse
järgi loetakse igasuguse olemasoleva tootmisseadme aastaseks tootmiskoguseks see energia
kogus, mis ületab vähempakkumise teate avaldamisele eelnenud 12 kuu jooksul sama seadmega
taastuvast energiaallikast toodetud energia kogust. Näiteks kui tootmisseadmega toodeti enne
vähempakkumise võitmise aastas 20 GWh ulatuses taastuvast allikast energiat ja pärast võitmist
70 GWh, saab tootja toetust ainult 50 GWh ulatuses toodetud energia eest.
Lõikes 3 lisatakse viitele lõike 2 punktile 1 viide ka sama lõike punktile 3. See tagab selge
arusaamise koguste kohta, mida saab vähempakkumisele esitada ja vähempakkumisel arvesse
võtta.
Paragrahv 11
Muudatuse järgi peab vähempakkumise võitja olema arendatava tootmisseadme omanik
vähemalt selle hetkeni, mil tootmisseade tööd alustab. See tähendab, et kui tootmisseade pärast
vähempakkumist rajati, peab pakkuja selle tootmisseadme omanik vähemalt tootmise
alustamiseks ka olema. Kui vähempakkumine tehti selleks, et leida olemasolevate
elektrijaamade hulgast taastuvelektri tootja, peab pakkuja olema selle seadme omanik või
õigustatud isik selle seadme kasutamiseks. Mõlemal juhul on peetud silmas seadet, millega
vähempakkumise võitja hakkab pakkumuses esitatud energiat tootma.
Paragrahv 12
Paragrahvi lõiget 2 täiendatakse punktiga 121. Selle järgi peab pakkuja kinnitama pakkumust
esitades, et on tootmisseadme omanik vähemalt selle hetkeni, mil tootmisseadmega tootmist
alustatakse. See tähendab, et pakkumise järgselt rajatud tootmisseade, millega toodetud
elektrienergia pakkumisele pandi, peab olema tootmist alustades pakkuja omandis ning vastama
kõikidele teates esitatud tingimustele. Kui tegemist on vähempakkumisega, mille raames
otsitakse olemasolevat tootmisseadet uue taastuvelektri tootmiseks, peab pakkuja olema
pakkumise tegemise hetkel selle jaama omanik või kasutama õigustatud isik.
Paragrahv 13
Seoses ELTS 04.10.2021 vastu võetud redaktsiooniga muudetakse määruse §-i 13 tervikuna.
Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse pakkuja kohustusega esitada hiljemalt pakkumise esitamise
tähtpäevaks tagatis lähtuvalt elektrituruseaduse §-s 597 sätestatust. Vähempakkumist
korraldades peab § 594 ja § 595 vähempakkumiste puhul kindlasti tagatist osalejatelt ka nõudma.
Vabariigi Valitsus kehtestab tagatise määra iga vähempakkumise kohta eraldi, pidades silmas
seaduses toodud tagatise ülemmäära. Selle hulgas saab Vabariigi Valitsus sätestada ka tagatise
suhtes soodustuse sellisele pakkujale, kes on oma arendusega kaugemasse arendusetappi
jõudnud (näiteks saanud juba liitumislepingu või selle pakkumise).
Tagatiste ulatuse kehtestamine on elektrituruseaduse järgi Vabariigi Valitsuse kohustus.
Elektrituruseadus sätestab küll maksimaalse tagatise ulatuse, kuid Vabariigi Valitsus kehtestab
vähempakkumist tegema volitades konkreetse tagatise täpse suuruse ja välistus võib ka tagatist
diferentseerida. Nimelt on võimalik eristada tagatise suurust sõltuvalt sellest, kas pakkuja projekt
on juba jõudnud staadiumisse, kus pakkuja suudab suurema tõenäosusega õigeaegselt ja
madalamate riskidega hakata kindlaksmääratud kuupäeval tootma pakutud energiat võrreldes
projektiga, mille puhul ei ole arendaja veel olulisi samme teinud. Näiteks kui pakkujal on juba
arenduse jaoks olemas liitumisleping või siduv liitumispakkumine, on tegemist ilmselgelt
arenenud projektiga võrreldes projektiga, kus projekti arendamine ei ole veel planeerimisfaasist
kaugemasse etappi jõudnud. Siduva liitumispakkumise saamiseks on vaja arendajal sõlmida juba
maa rendileping ja sada KOV käest ka ehitusluba. Eristada on tagatist võimalik ka sõltuvalt
energia tootmise allikast: nii on päikeseenergiat rakendav projekt võimeline saama
liitumislepingu või siduva liitumispakkumuse oluliselt kergemini kui tuuleenergiat kasutav
projekt (tuule puhul on siduva pakkumiseni jõudmine oluliselt keerulisem, aja- ja
ressursimahukam). Kui tuuleprojekt on liitumispakkumise kätte saanud, on selle projekti puhul
olulisemad ja suhteliselt kallid uuringud ja planeeringud juba tehtud ning projekt saab suure
tõenäosusega lõpuni arendatud. Samas päikeseprojekti puhul ei ole vaja arendajal sellises
ulatuses liitumispakkumise saamiseks eeltööd teha. Seetõttu on antud juhul liitumispakkumise
või liitumislepingu saanud tuuleenergia arendusega lõpuni edasi liikumine oluliselt tõenäolisem
kui samadel tingimustel arendatud päikeseenergiat kasutama hakkav projekt. Seega on võimalik
tagatisi diferentseerida sõltuvalt arendustehnoloogiate riskiastmest.
Lõige 2 on säiliv lõige sama paragrahvi kehtivast redaktsioonist (seni lõige 6). Selle lõike järgi
ei ole pakkujal õigust nõuda pakkumusega tehtud kulutuste hüvitamist, kui pakkuja ei ole
vähempakkumist võitnud või pakkumine nurjus.
Ülejäänud tagatisega seonduvad sätted on viidud üle ELTS-i.
Paragrahv 15
Pärast esimese vähempakkumise võitja väljakuulutamist ilmnes pakkumiste konfidentsiaalsuse
osas kitsaskohti. Näiteks ei olnud pakkujad, kes ei võitnud, nõus oma pakkumusi avalikustama.
Praktikas sisaldavad kõik pakkumused terves ulatuses tundlikku ärisaladust, mistõttu ei ole
mõistlik pakkumisi täies mahus avalikustada. Küll aga avalikustatakse määruse § 17 lõikes 2
nimetatud andmed kõigi pakkujate kohta (nimi ja registrikood, garanteeritud müügitulu määr,
energia kogus ja liik, mida tootja on kohustatud kalendriaastas tootma). Need andmed on olulised
nii avalikkusele kui riigiabi andjale.
Paragrahv 17
Lõiget 2 täiendatakse lausega „Avamise protokolli väljavõte avaldatakse viie tööpäeva jooksul
pakkumise läbiviija veebilehel“. Selline muudatus annab pakkumise esitanud isikutele aegsasti
pakkumise esialgsetest tulemustest teada. Pakkumise tegijad saavad seeläbi indikatsiooni, kas
nende pakkumine kvalifitseerus edasisele hindamisele või mitte.
Paragrahv 18
Lõikes 3 asendatakse sõna „korraldaja“ sõnaga „läbiviija“. See võimaldab koos ELTS eelnõu
muudatustega anda läbiviijale pakkumuse tagastamise roll. Seni on see roll olnud korraldajal,
kuid tehniliselt on tegemist läbiviija kohustusega.
Paragrahv 20
Muudetakse lõiget 1 selliselt, pakkumise läbiviija teavitab pakkujaid nõudest esitada kümne
päeva jooksul tootmisseadme nõuetele vastavuse hindamiseks Kaitseministeeriumi kooskõlastus
tootmisseadme rajamiseks kui see on seaduse kohaselt nõutud.
Lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „korraldaja“ sõnaga „läbiviija“ sarnaselt § 18 lõikes 3 toodule.
Paragrahv 25
Lõiget 1 muudetakse selliselt, et vähempakkumise võitja ei pea alustama tootmist pakkumises
toodud koguses alates tootmise alustamise tähtpäevast. Senine sõnastus oli ebaloogiline, selle
sisu ei ole võimalik praktikas täita (alustab tootmist pakkumises toodud mahus kohe tootmise
alustamisel). Uus sõnastus annab selgelt edasi kohustuse alustada tootmist lubatud kuupäeval.
Lõike 4 järgi peab vähempakkumise võitja enne tootmisseadmega tootmise alustamist esitama
iga kvartali 20. kuupäevaks vähempakkumise läbiviijale ülevaate võitjaprojekti arendamise
hetkeseisust ja eeldatavast tootmise alustamise kuupäevast. Selle järgi on läbiviijal võimalik
hinnata, kas projekt liigub õiges suunas ning kas projektiga on võimalik õigeaegselt tootmist
alustada.
Paragrahv 26
Paragrahv muudetakse kahelõikeliseks. Lisatud teise lõike järgi ei ole tootjal kohustust täita
esimesel tootmise aastal pakkumises lubatud aastast tootmiskohustust, kui tootmine algab pärast
aasta teist kuud.
Paragrahv 28
Lõiget 1 muudetakse selliselt, et vähempakkumise läbiviija annab pakkujale ühekordselt
kuuekuuse lisatähtaja tootmisega alustamiseks. Pikendust antakse ainult siis, kui tootmisseade
on juba valmis ehitatud kuid näiteks liitumispunkti tähtaegselt mittevalmimise tõttu ei ole jõutud
veel tootmise alustamiseni või ei ole jõutud tähtajaliselt valmis võrgukatsete või muu sellisega.
Pikendust ei anta juhul, kui tootmisseade ei ole tähtajaliselt valminud näiteks paigaldamata on
veel osad tuuliku labad või päikesepaneelid. On oluline, et tootmisseade on tootmise alustamise
tähtajaks valmis ehitatud ja tootmisseade oleks võimeline alustama tootmist kohe kui võrguga
liitumine on valmis ja katsetused tehtud.
Lõikes 2 asendatakse sõna „korraldaja“ sõnaga „läbiviija sarnaselt § 18 lõikes 3 ja § 20 lõigetes
2 ja 3 tooduga.
Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Muudatuste tegemiseks vajalikud elektrituruseaduse 04.10.2021 vastu võetud redaktsioon on
kooskõlas Euroopa Komisjonilt 2020. aasta lõpus saadud riigiabi loaga nr SA.55453.
4. Määruse mõjud
2019. aastast kehtiva määruse raames on viidud läbi kaks vähempakkumist. Vähempakkumiste
tulemusel tuleb turule 2 x 5 GWh taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat senisest
oluliselt madalama toetusmääraga (ca 15…25 €/MWh võrreldes seni kehtinud 53,7 €/MWh).
Määruse rakendamise käigus on selgunud mõned praktilised puudused määruses. Käesoleva
määrusega parandatakse nimetatud kitsaskohad. Muudatustega kaasnevad mõjud nii tootja,
tarbija, vähempakkumiste läbiviija või korraldaja suunas on marginaalsed.
Määruse jõustumine soodustab taastuvenergia eesmärkide saavutamist, võimaldab taastuvast
energiaallikast energia tootmiseks vähempakkumisi korraldada. Muudatuste mõjud, mis
tulenevad elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõust, on analüüsitud nimetatud
seaduseelnõu seletuskirjas (156 SE).
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, rahalisi kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras. Täpseks jõustumise ajaks puudub vajadus – järgmine
vähempakkumine kuulutatakse välja 2021. a novembri lõpus. Käesolev eelnõu on plaanis võtta
vastu hiljemalt 2021. a novembrikuu alguseks.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Keskkonnaministeeriumi ja
Rahandusministeeriumiga ning esitati ettepanekute esitamiseks AS-le Elering ning MTÜ-le
Eesti Taastuvenergia Koda. Kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud on koondatud
seletuskirja lisas olevasse ettepanekute tabelisse.
„Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ määruse
muutmise eelnõu seletuskirja lisa
Märkustega arvestamise tabel
Eelnõu
Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside
Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord
Tagatise Sunly OÜ Teeme ettepaneku täiendada tagatiste regulatsiooni nii, et pakkujal Põhimõte arvesse võetud.
regulatsioon/ oleks võimalik asendada esitatud tagatis muu samaväärse tagatisega. Täismahus tagatis on piisav, et
liitumisleping Lubades esitatud tagatist asendada, antakse pakkujatele võimalus tagada pakkumise tõsiseltvõetavus.
esitada uus tagatis soodsamatel tingimustel. Nimelt on Soodsamat määra saab rakendada
vähempakkumise võitnud pakkujal võimalik saada krediidi- või juhul, kui siduv liitumispakkumine
finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii oluliselt on olemas (s.h maa kasutusõigus).
soodsamatel tingimustel, mis omakorda tagab arendajale parema Soodsama määra rakendamisel on
võimaluse rahavoogude juhtimiseks. Seejuures on vähempakkumise vaja esitada dokumendid, mis on
läbiviija huvid jätkuvalt kaitstud, kuna uus tagatis peab olema nõutud VE §19 (1) 1-3. Tagatise
samaväärne varasemalt antud tagatisega. vahetamise ettepanekuga mitte
Oleme seisukohal, et tagatiste kahetasandilise lahenduse sätestamine, arvestatud. Sellise tagatise
kus nn edenenud projektidele kehtib soodustus, ei ole hea lähenemine. diferentseerimise saab teha
Oleme seisukohal, et eelnõuga määruse § 10 lg 2 punkti 2 lisatavat Vabariigi Valitsus vähempakkumise
võimalust kasutatavate pakkujate puhul ei ole täismääras tagatise korraldamist volitades oma
esitamine piisav: lisaks peaks pakkuja olema võimeline tõendama, et korraldusega.
ta omab õiguslikku alust kasutada kinnistut, millele rajatakse
tootmisüksus, millega toodetud energiat ta vähempakkumisel pakub.
Edenenud projektiks tuleks lugeda projekti, mille puhul on olemas kas
kehtiv liitumislepingu või siduv liitumispakkumine ja lisaks täidetud
VE § 19 lõikes 1 sätestatud tingimused. Nõue omada ehitusluba on
liialt piirav, edenenud projektiks tuleks nii, nagu VE § 19 lg 1 punktis
3 sätestatud, lugeda ka projekti, mille suhtes on kehtestatud planeering
või antud projekteerimistingimused.
Estiko Energia Põhimõtteliselt toetame, aga arvestades viimase aja signaale, et läbi Põhimõttega arvestatud juba
OÜ Elektrilevi on algatatud hulgaliselt liitumisi, mis võivad turutingimusi eelnõus.
mõjutada, siis võiks kaaluda lisaks liitumislepingu või
liitumispakkumise olemasolule täiendavate kriteeriumite lisamist, mis
näitaksid pakkuja tõsiseltvõetavust - näiteks ehitusloa olemasolu.
AS Eesti Gaas Tagatiste regulatsiooni muutmise põhimõttelisi lahendusi toetame. Põhimõte arvesse võetud.
Meile jääb hetkel ebaselgeks, kas liitumispakkumist ei ole siis üldse Määruse järgi ei pea pakkujal
vaja või peab selle esitama, aga millal? Nõukojas oli jutt selline, et liitumispakkumist olema. Siiski
üldse ei ole vaja liitumispakkumist, sest tagatis on piisav motivaator tuleb liitumisleping või -pakkumine
selleks, et arendajad esitaksid teostatavaid projekte. kasuks tagatise vähendamise
§ 10 lg 2 p 2 näeb ette, et „Vähempakkumise tulemusena võib maksta raames. Selle võimaluse näeb ette
tootjale toetust taastuvenergia eest, mis on toodetud /…/ mitte kõnealune määrus vaid see
tootmisseadmega /…/ mille ühendamiseks võrguga on olemas võimalus sätestatakse Vabariigi
sõlmitud liitumisleping või on olemas kehtiv liitumislepingu Valitsuse korraldusega.
pakkumine“. Millise ajahetke kohta see nõudmine kehtib? Kas
mõeldud on tootmise alustamise hetke või pakkumuse esitamise hetke
või hetke vahetult enne võitjate väljavalimist?
Ka lõikest 3.1 ei selgu mis hetkel soovitakse selles viidatud dokumente
saada. Lg-s 3.1 viidatud dokumendid on nt ehitusluba,
keskkonnamõjude hindamise otsus, maakasutusõiguse dokumendid.
AS Eesti Energia Pakutud muudatuse struktuur on põhimõtteliselt samm õiges suunas. Põhimõte arvesse võetud.
Juhime siiski tähelepanu probleemile, et võrgueeskirja §19 (1) järgi on Vabariigi Valitsus saab teha tagatise
võrguettevõtjal liitumispakkumise taotlejalt planeeringute, kogumise puhul soodustuse, kui
maakasutuse, mõjude hindamise ja ehitusõiguse nõudmise õigus, kuid tootja on esitanud liitumislepingu
ei ole kohustust. Samuti ei ole liitumislepingu omanikul tagatud, et või -pakkumuse. Mõlema raames
selle õiguse raames saab rajada kavandatavat tootmisseadet, sest peavad kirjeldatud dokumendid
Võrgueeskirja §19 (2) keelab lõikes 1 nimetatud info küsimist, kui olema võrguettevõtja poolt
olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste hinnatud.
muutmine ei eelda uue liitumispunkti ehitamist. Seega ei ole praegu
kavandatud õigusliku lahenduse kasutamisel õigusaktidega
tagatud, et pakkumise esitajal on tegelikult olemas võrgueeskirja
§19 lg 1 sätestatud dokumendid.
Teeme ettepaneku muuta viide võrgueeskirjale selliselt, et
võrguettevõtjale tuleb esitada võrgueeskirja §19 (1) punktides 1-3
loetletud dokumendid ning vähempakkumise läbiviijal on kohustus
kontrollida nende vastavust pakkumises esitatud tootmisseadmetega.
Eesti Tuuleenergia ETEA hinnangul on oluline soodustada projekte, mille puhul on Arvestatud. Vt eelmine vastus
Assotsiatsioon tõenäolisem, et vähempakkumise võidu korral hakkavad tähtaja
saabumisel võrku elektrit tootma. Kuna liitumine Eleringi või
Elektrileviga on täna erinev, siis samaväärse lävendi kehtestamiseks
peaks mõlema võrguettevõttega liitumiseks esitatama samad
dokumendid.
Teeme ettepaneku muuta viide võrgueeskirjale selliselt, et
võrguettevõtjale on esitatud võrgueeskirja §19 (1) punktides 1-3
loetletud dokumendid. Peame oluliseks ka märkida, et
vähempakkumisel osalemiseks peab pakkuja esitama aadressi, kuhu
plaanitav tootmine rajatakse.
Elektrilevi OÜ Kas need on piisavad argumendid, et tagatist 70% vähendada. 180 Edenenud projektide puhul saavutab
päeva ei pruugi olla piisav pakkumise väljastamiseks ja lepingu riik täiendava kindluse, et tootmise
sõlmimiseks. Lisaks ei ole alati kehtetu liitumispakkumise alusel alustamise tähtajaks
võimalik endistel tingimustel liitumislepingut sõlmida. Nimetatud vähempakkumise võitja tootmisega
eelduste täitmine ei pruugi olla piisav, näitamaks, et tegemist on alustab. Määruse §8 lõike 2
„edenenud“ projektiga. Määruse §-s 19 nõutud dokumentide sõnastuses on 180 päeva
olemasolu võiks olla asjakohaseks kriteeriumiks. minimaalne ajavahemik, mis peab
jääma vähempakkumise teate
avaldamise ning pakkumise
esitamise tähtpäeva vahele.
TÜ „Pakkuja esitab hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks Mitte arvestatud.
Energiaühistu vähempakkumise teates nõutud tagatise.“ Täiendada, et nõuet ei Vähempakkumise oksjon kohtleb
rakendata sellele osale, mis on vähempakkumises avatud vaid kõiki pakkujaid võrdsetel alustel, et
Energiaühistutele. saavutada parim hind tarbijale.
Alternatiivettepanek on jätta kehtima lõikude (1) ja (2) sõnastus,
kuid Energiaühistud vajavad aega koostöötingimuste kokkuleppe
saavutamiseks KredExiga.
Tuulepealne Tagatis peaks olema kahetasandiliselt reguleeritud kuna riik segab Põhimõttega arvestatud.
Maa OÜ kokku pudru ja kapsad – ehk siis paneb ühte patta projektid, millel Liitumislepingu olemasolul on
arendus on lõpetatud ja oodatakse vähempakkumist ning projektid edenenud projektidel tagatise
mille juures on alatud arendusega või siis unistatakse algamisest. Riik soodustus (vt järgmine
teeb vea kuna eeldab, et tagatis on piisav asjaolu mis segab unistuste ja kommentaar). See põhimõte ei ole
fantoomprojektidega oksjonile tulemast. Unustatakse ära, et on olemas toodud määruses vaid sisaldub
Eesti Energia, kellel sisuliselt on üsna ükskõik kas tagatis võetakse Vabariigi Valitsuse korralduses.
riigituludesse või ta maksab selle riigile dividendina. Kokkuvõtvalt –
liitumislepingu pakkumise või liitumislepingu olemasolul võiks
tagatise soodustus olla vähemalt 20%.
AS Eesti Teeme ettepaneku muuta viide võrgueeskirjale selliselt, et Arvestatud.
Energia võrguettevõtjale tuleb esitada võrgueeskirja §19 (1) punktides 1-3
loetletud dokumendid ning vähempakkumise läbiviijal on kohustus
kontrollida nende vastavust pakkumises esitatud tootmisseadmetega.
Tagatise Sunly OÜ Tagatise suurus ei tohiks ületada 15 eurot pakkumises esitatud aastase Osaliselt arvestatud.
suurus tootmismahu MWh kohta. Eelnõus tuleks täpsustada, kas nn edenenud Elektrituruseaduse kohaselt on
projektide puhul esitatakse tagatis 30% või 25% ulatuses pakkumise tagatise maksimaalseks suuruseks
teates sätestatud tagatise määrast. 20€/MWh, mille täpne määr
pannakse paika enne
vähempakkumise välja kuulutamist.
Täpsustame eelnõud edenenud
projekti soodustuse osas. Vabariigi
Valitsuse vähempakkumise
korraldamise korraldusse lisatakse
tagatise soodustus päikeseenergia
projektide puhul 30% ning teiste
taastuvenergia projektide puhul
70%.
AS Eesti Energia Tagatise suurus on otstarbekas määrata Soome viimase väga eduka Mitte arvestatud. Tagatise
vähempakkumise kogemustele tuginedes. maksimaalseks määraks on ELTS-s
Soomes oli tagatis 16 €/MWh aasta tootmiskohustuse kohta ning 20€/MWh. Tagatise suuruse
pakkujatelt nõuti siduvat liitumispakkumist või liitumislepingut. kehtestamisel peab arvestama iga
MKM ettepanek on kehtestada Eestis siduva liitumispakkumise või suurusega ettevõtetega, et ei
liitumislepinguga pakkuja tagatise suuruseks 30% tagatisest, mida toimuks diskrimineerimist.
peab esitama pakkuja, kellel ei ole liitumislepingut või siduvat
liitumispakkumist.
Kuna 30% 53,33-st on 16, siis ilma liitumislepinguta või siduva
liitumispakkumiseta pakkuja tagatiseks on 53,33 €/MWh ning
liitumislepingu või siduva liitumispakkumisega pakkuja
tagatiseks on 16 €/MWh.
Eesti Tuuleenergia ETEA hinnangul ei minimaalsete vahede rakendamine tagatise Mitte arvestatud. Vt. eelnev
Assotsiatsioon suuruse määramisel efektiivne. Suuremahulise tuulepargi rajamine on vastus.
finantsiliselt nii kulukas, et efekti omamiseks peaks tagatise vahe
edenenud ja mitte-edenenud projekti vahel olema mastaapne.
Teeme ettepaneku, et edenenud projekti puhul liitumislepingu või
siduva liitumispakkumisega pakkuja tagatiseks on 16 €/MWh.
Aluseks on Soome kogemus. Kuna 30% 53,33-st on 16, siis ilma
liitumislepinguta või siduva liitumispakkumiseta pakkuja tagatiseks
on 53,33 €/MWh.
Tuulepealne Maa Tagatise suurus peaks olema 20 eur/MWh kohta, et hoida Arvestatud. Tagatise maksimaalne
OÜ teoreetiliselt unistusi ja fantoomprojekte konkurentsi tekitamisest suurus on kehtestatud ELTS-s,
eemal. milleks on 20€/MWh. Täpne
tagatise suurus arutatakse läbi
turuosalistega enne
vähempakkumise välja kuulutamist.
Estiko Energia 30% kui on liitumispakkumine või liitumisleping - toetame, kui on Osaliselt arvestatud. Vabariigi
OÜ täpselt aru saada millistele nõuetele peab pakkumine vastama. Valitsuse vähempakkumise
korraldamise korraldusse lisatakse
tagatise soodustus päikeseenergia
projektide puhul 30% ning teiste
taastuvenergia projektide puhul
70%.Tagatise maksimaalseks
määraks on ELTS-s 20€/MWh.
Vahekontrolli Sunly OÜ Oleme seisukohal, eelnõus kirjeldatud vahekontrolli nõue ei ole Mitte arvestatud. Oleme
nõue mõistlik. seisukohal, et vahekontrolli peale
võitjate kuulutamist on vaja, et riigil
oleks täiendav kindlus, et
vähempakkumise võitnud tootjad
vähempakkumises seatud tootmise
tähtpäeval taastuvelektrit võrku
toodaksid. Antud nõue tagab
täiendava kindlustuse, et riiklikud
vahe-eesmärgid saaksid korrektselt
täidetud. Selline muudatus on tehtud
156SE raames ELTS-i.
Estiko Energia Iga kvartali 20. kuupäevaks - toetame, aga teeme ettepaneku kaaluda Põhimõttega arvestatud. Sõnastust
OÜ ülevaate sisu täpsustamist, näiteks erinevate ehitusettappidega peab täpsustama.
alustamise kaupa. Pakutud sõnastus lubab pakkujal pikalt ülevaates
tegeleda näiteks protsessi planeerimisega ega taga kindlust, et
tootmisseadme rajamine õiges tempos kulgeks ja õigeks ajaks
valmiks.
AS Eesti Energia Teeme ettepaneku kehtestada vaid üks tegelik vahekontroll 18 kuud Arvestatud.
peale võitja välja kuulutamist, mille abil kontrollitakse projekti
piisavat arengut ning negatiivse vastuse korral tühistatakse projektile
toetuse andmise otsus. Kontrollitavateks kriteeriumiteks on vaid
liitumislepingu olemasolu ja ehitusloa olemasolu.
Eesti Tuuleenergia ETEA hinnangul on ühe tehnoloogianeutraalsuse sisulise kriteeriumi Arvestatud.
Assotsiatsioon välja töötamine äärmiselt keerukas, kuid tagamaks tähtajalise
tulemuse saavutamist siiski vajalik.
Teeme ettepaneku, et pärast 18 kuu möödumist pärast võitja
väljakuulutamist kontrollitakse, kas projektil on liitumisleping ja
ehitusluba. Ilma nende kahe tingimuseta on ebatõenäoline, et
tootmisüksus tähtajaks valmib.
Tuulepealne Maa Vahekontrolli nõue võiks olla – tuulikuparkide korral aasta enne Mitte arvestatud. Süsteemi lihtsuse
OÜ tootmise alustamise tähtaega peaks olema arendajal olemas kas siis mõttes on oluline, et vahekontroll
planeeringu kehtestamise dokument, liitumislepingu pakkumine või lähtub ühelaadsetest nõuetest kõigi
liitumisleping. tehnoloogiate lõikes.
Nordic Power Tootmisseadme valmimise vahekontroll ja võimalik tähtaja Mitte arvestatud. Antud
Management pikendamine lisavad omajagu subjektiivsust protsessi. Piisaks kui kriteeriumeid ei ole võimalik
määruse järgi saaks tootmise valmimise tähtaega muuta kui lahtiseks jätta kuna tähendaks
täiendavat risti lõputute
võrguettevõtja ei täida endale võetud kohustusi või viivitab nendega
kohtuvaidluste näol.
põhjendamatult.
Tootmise Sunly OÜ Tootmise tähtaja pikendamise võimaluse ettenägemine on kindlasti Osaliselt arvestatud. Leiame, et üks
tähtpäeva vajalik. Samas oleme seisukohal, et kuni kuuekuuse tähtaja andmine lisa-aasta oleks liiga pikk täiendav
pikendamise mittevastavuse kõrvaldamiseks ei ole piisav. Määruses tuleks ette näha tähtaeg (tootmise alustamise
võimalus vähemalt ühe aastase tähtaja andmine mittevastavuse kõrvaldamiseks. tähtpäev pikeneks ~25% võrra).
Estiko Energia Põhimõtteliselt toetame, aga tahaksime paremini mõista, millele Teadmiseks võetud. Selgitame
OÜ pikendus kohaldub. taastuvenergia nõukojas.
- tootmiskogus - esimestel tootmiskuudel ei pruugi selguda, et
tootmiskogus ei vasta pakutule
- tootmise alustamise kohustus - kui tootmisüksus on tootmise
alustamiseks valmis, aga võrguga ühendamine on pakkujast
sõltumatult veninud.
AS Eesti Energia Ei poolda tootmise alustamise tähtaja pikendamise võimalust, sest see Teadmiseks võetud.
vähendab vähempakkumise objektiivsust ning diskrimineerib
pakkujaid, kes on võimelised ettenähtud tähtajaks oma kohustusi
täitma.
Eesti Tuuleenergia ETEA hinnangul on tootmisüksuse valmis saamine arendaja äririsk ja Arvestatud. Tootmisseadme
Assotsiatsioon pikendamine ei ole põhjendatud. Ainus erand on olukord, kus valmimine tootmise alustamise
tootmisüksus on valmis, kuid võrguettevõte ei ole veel mistahes tähtajaks võiks olla üks tingimus
põhjusel valmis elektrit võrku võtma ja arendajal puudub selle protsessi võimaliku ajapikenduse saamiseks.
üle kontroll. Vastav sisu on toodud ELTS
eelnõusse.
Elektrilevi OÜ Tootmise tähtaja pikendamise võimaluse mõjuva põhjendusena võiks Arvestatud.
lugeda võrguettevõtja poolt rajatava võrguühenduse valmimise tähtaja
pikenemist.
Tuulepealne Maa Ei näe vajadust, kui niigi antakse kolm aastat aega. See tähtpäeva Teadmiseks võetud.
OÜ pikendamise võimalus ainult suurendaks halduskoormust ja tekitaks
lisavaidlusi.
Tootmisseadme AS Eesti Gaas § 28 lg 1 uue sõnastusega ei tahaks küll nõustuda. Esiteks on Arvestatud. Määrust täiendatakse
nõuetele võrreldes senise sõnastusega, kus oli ette nähtud täiendava tähtaja vastavalt ettepanekule.
mittevastavus andmine, nüüd jäetud see lahtiseks. Kasutatud on sõna „võib“.
Pakkuja kunagi ei tea, kas tähtaeg antakse või mitte. Meie hinnangul
peaks olema täiendava tähtaja andmine ette nähtud. „Kuni 6 kuud“
annab nagunii väga laia õiguse otsustada.
Teised Sunly OÜ Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada Määruse § 26 lõige 2 Arvestatud.
ettepanekud järgnevalt: „Kui tootmist alustatakse pärast kalendriaasta teise kuu
lõppu, ei ole tootja tootmise alustamise esimesel kalendriaastal oma
pakkumises toodud energia kogust kohustatud täis tootma.“
Estiko Energia „Kui tootmist alustatakse pärast kalendriaasta teist kuus, ei ole tootja Teadmiseks võetud. Tagatisraha
OÜ tootmise alustamise esimesel kalendriaastal oma pakkumises toodud vabastamist ei pea ootama
energia kogust kohustatud täis tootma“. täiendavalt aasta juhul kui
Saame aru, et tootmismahu arvestus käib kalendriaasta baasil ja ei tootmisega alustatakse
rakendu sanktsioonid kui tootmist alustada näiteks märtsist ja vähempakkumise teates kehtestatud
aastatoodang on lubatust väiksem. Aga kas selle tõttu peab pakkuja tootmise alustamise tähtpäeval.
tagatisraha vabastamist ootame täiendavalt ca aasta? Kes selle kulu
hüvitab?
AS Eesti Gaas 1) Milliseid andmeid riigiabi registrisse esitatakse, kas andmeid 1) Makstud toetuse kohta.
määratud toetuse või makstud toetuse kohta? Määruse § 3 lg 2 2) Antud lähenemist võib kasutada
kasutab hetkel „makstud toetust“, aga meie andmetel ei ole selles juhul juhul kui antud protsess
küsimuses leitud ühtset seisukohta Rahandusministeeriumiga. arutatakse läbi eelnevalt nii
2) Riiklike eesmärkide täitmise seisukohalt ei ole vahet, kas materjalid vähempakkumise korraldaja ja
ja seadmed on paigaldatud või mitte. Tootmist nagunii ei toimu. Ja läbiviijaga ning on nende poolt
oleks ebaõiglane nõuda, et olukorras, kus tootja kindlalt teab, et kinnitatud.
liitumist lähema 6 kuu jooksul ei teostata, peaks ta kõik seadmed ikkagi
püsti panema ja tagama nende heas korras säilimise (valve, juhusliku
hävimise riisiko jms). Valmisehitatud pargiga nagunii kaasnevad
teatud halduskulud. Siinjuures on oluline ka sesoonsete riskide
maandamine – pole mõtet panna parki sügistormide ajaks üles, kui on
teada, et tootma saab hakata alles kevadel ja siis jääb ka aega seadmeid
üles panna. Seega juhul, kui on teada, et liitumise teostamiseni on aega
veel palju, oleks ratsionaalne panna park füüsiliselt püsti ikkagi veidi
enne liitumist.
AS Eesti Energia Määrusesse tuleb lisada tagatise vabastamise ning realiseerimise Mitte arvestatud. Tagatise
reeglid. vabastamise ning realiseerimise
reeglid on välja toodud ELTS
eelnõus. Dubleerivalt neid
määrusesse ei tooda.
Sõna „toetusmäär“ kasutamine antud kontekstis on eksitav. Teeme Põhimõte arvesse võetud.
ettepaneku asendada termin „Toetusmäär“ terminiga „Garanteeritud
müügihind“.
Nordic Power Võib-olla oleks siiski mõistlik eraldada ka tehnoloogiad -e.teha Mitte arvestatud. Tehnoloogiaid on
Management tuulele ja päikesele eraldi vähempakkumised….aga see vaid mõte võimalik riigiabi loa alusel eralda,
kuna hetkel paistab, et suured tuulearendajad löövad mahu täis ja kuid see eeldab ELTSi muutmist,
mis on hetkel ka Vabariigi
kohalikuma taustaga PV parkide rajajad jäävad pildist välja. Selline
Valitsusse minemas.
paistab pilt infokillukeste alusel, mis turult laekuvad.
Kindlasti tasub mõelda ja kaaluda tootjale tagatava hinna (või nagu Mitte arvestatud. Teadmiseks
MKM soovib seda öelda „toetuse“) ning NPS keskmise hinna vahe võetud, kuid jääme määruses välja
arvutamisel tootja jaoks tegelikult kujuneva teenitava tulu loogikale toodud lahenduse juurde, mille
puhul garanteeritud müügihind
ning selle tõttu tootja poolt toodetud elektrienergia tunnipõhisele
koosneb kalendrikuu Eesti
NPS kaalutud keskmisele hinnale. Tootmise tunnipõhise kaalutud hinnapiirkonna järgmise päeva turu
keskmise hinna kasutamine vähendaks määramatust tootjate jaoks elektrienergia aritmeetilisest
oluliselt ja võimaldaks seeläbi tõenäoliselt teha oluliselt paremaid keskmisest börsihinnast ja toetuse
pakkumisi vähempakkumisele. summast.
§7 TÜ Lisada määruse § 7 lõikesse 1 täiendav punkt, mille kohaselt juhul, Mitte arvestatud. Erisusi ei looda.
Energiaühistu kui teatud taastuvenergia tootmiskogusest on vähempakkumisel
suunatud vaid Energiaühistutele, siis tuuakse vähempakkumise
teates eraldi välja, et sellele kogusele võivad pakkumisi esitada
vaid Energiaühistud.
§8 Nordic Power Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: See säte on ELTS eelnõus, mida on
Management „(3) Vähempakkumise teate ning pakkumise esitamise tähtpäeva jagatud ka sektoriga.
vahele peab jääma vähemalt 30-päevane ajavahemik, kui
vähempakkumine on suunatud elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis
2 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmisele.“;
- Sellist lõiget ELTS -s pole. Seotud ELTS muutmise eelnõuga? Seda
aga ei leidnud.
§10 (3¹) Elektrilevi Säte kohustab vastavad dokumendid esitama läbiviijale. Siit võib välja Arvestatud osaliselt. Lõige 31
OÜ lugeda, et liitumislepingu pakkumises olev võrguettevõtja kinnitus on kustutatud, asendatud endise lõikega
ebapiisav. Jääb arusaamatuks dokumentide esitamise vajadus nii 32. Selle järgi peab võrguettevõtja
võrguettevõtjale kui läbiviijale. Siin võib näha paralleeltegevusi. Võiks liitumispakkumise tegemisel
piirduda dokumentide esitamisega selles kontekstis üksnes läbiviijale. kinnitama, et selle väljastamisel on
lähtutud võrgueeskirjas toodud
dokumentidest.
§10 (3²) Nordic Power Paragrahv 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakkumuse võib esitada ka Sõlmitud lepingu või
Management juhul, kui sõlmitud liitumisleping või paragrahvi 10 lõike 2 punktis liitumislepingu pakkumise
2 (kas ei peaks 3 olema??) olemasolu on sätestatud § 10 lk 2 p-
ga 2.
nimetatud liitumislepingu pakkumine puudub.“;
§10 (32) AS Eesti Energia Juhime tähelepanu, et määruse muudatuses pakutud sõnastuse korral Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.
võib tootja küll pakkumise esitada, aga toetust temale selle pakkumise
eest maksta ei tohi, sest toetust võib maksta vaid paragrahv 10 lõike 2
punktides 1-3 nõuetele vastavatele pakkumistele.
Teeme ettepaneku parandada sõnastus alustades lauset alljärgnevalt:
(32) Paragrahv 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakkumuse võib esitada
ja toetust võib maksta ka juhul, kui…
Elektrilevi OÜ „Pakkumuse võib esitada ka juhul, kui ……pakkumine puudub? Arvestatud. Sõnastust vastavalt
Lause jääb arusaamatuks. muudetud. Esialgu oli sõnastuses
Kasutusel on kaks terminit „pakkumine“ ja „pakkumus“, kas see on konflikt sees (võis välja lugeda, et
juhuslik või taotluslik. Mujal on kasutatud terminit „pakkumine“. liitumispakkumise võib esitada ka
juhul kui liitumispakkumist ei ole).
Muudetud selliselt, et
vähempakkumisele võib pakkumuse
esitata ka siis, kui liitumispakkumine
puudub.
§11 AS Eesti Energia Kavandatud täiendus „vähempakkumise võitmise järgselt rajatud“ Arvestatud.
piirab määruse kasutusala vaid uute rajatavate tootmisseadmetega.
Sama puudutab ka § 12 lg 9 toodud muudatusettepanekut.
Aga ELTS § 595 võimaldab määrust kasutada ka olemasolevates
elektrijaamades toodetava elektri jaoks. Seega ei saa määrust üldiselt
kitsendada kohalduvaks vaid uutele elektrijaamadele.
Teeme ettepaneku parandada sõnastus alljärgnevalt:
Loobuda määruse §11 täiendamisest sõnadega vähempakkumise
võitmise järgselt rajatud.
Elektrilevi OÜ Kas seade võib olla rajatud enne või pärast vähempakkumise võitmist? Arvestatud.
Ilmselt on silmas peetud võitmise järgselt rajatavat tootmisseadet.
§ 12 (4) TÜ (4) Pakkuja või ühispakkumisel pakutav aastane energia kogus Teadmiseks võetud.
Energiaühistu peab elektrituruseaduse § 594 kohasel vähempakkumisel olema
vähemalt kümme gigavatttundi või selle täiskordne.
Energiaühistud on uued osalejad elektriturul ning ei konkureeri
tootmismahtudega turul juba tegutsevate energiaettevõtetega.
Esimeste parkide aastased tootmismahud on mõõdetavad MWh
ühikutes. Madalam pakutava energiakoguse lävend või lävendi
puudumine annaks olulise motivatsiooni uute energiaühistute
tekkeks ja parkide rajamiseks.
§ 12 (5) AS Eesti Energia Paragrahv sätestab, et esitada tuleb aadress, kuid ei ole täpsustatud, Arvestatud osaliselt. Aadressi
mille aadressi on mõeldud. Samuti võivad ühe energiapargi puhul tuleb arvestada liitumispunkti
tootmisseadmed asuda mitmel kinnistul ning mitme haldusüksuse aadressiga. Täpsustame seda kohta
territooriumil. eelnõu seletuskirjas.
Teeme ettepaneku sätestada määruses, et aadress tuleb esitada
tootmisseadme liitumispunkti kohta kinnistu täpsusega. Sätestab ka,
et esitada tuleb nimivõimsus. Uute tootmisseadmete ehitamiseks
toetuse taotlemisel ei või pakkuja langetada siduvat otsust
tootmisseadme soetamiseks enne toetuse määramist. Pakkujal ei saa
pakkumise tegemise hetkel olla täielikku kindlust tootmisseadme
nimivõimsuse kohta. Seetõttu on ülemäärane nõuda pakkujalt
tootmisseadme täpse nimivõimsuse esitamist.
Teeme ettepaneku täpsustada, et esitada tuleb „nimivõimsuse
suurusjärk täpsusega +/-20%“
§ 12 (9) Kavandatud täienduse sõnastus „pärast vähempakkumise võitmist Arvestatud.
vähempakkumisele esitatud energia tootmiseks rajatava
tootmisseadme omanik“ piirab määruse kasutusala vaid uute
rajatavate tootmisseadmetega.
Aga ELTS § 595 võimaldab määrust kasutada ka olemasolevates
elektrijaamades toodetava elektri jaoks. Seega ei saa määrust üldiselt
kitsendada kohalduvaks vaid uutele elektrijaamadele.
Teeme ettepaneku asendada lõige 9) alljärgnevalt:
(9) Pakkumise esitamisega kinnitab pakkuja, et on pärast
vähempakkumise võitmist võetud kohustuste täitmisel
vähempakkumisele esitatud energia tootmiseks kasutatava
tootmisseadme omanik või seda kasutama õigustatud isik ning vastab
kõigile vähempakkumise teates esitatud tingimustele.
§20 (1) Elektrilevi OÜ Kes teostab nõuetele vastavuse sisulist hindamist? Kuidas anda Sätte esimene pool paneb hindamise
nõuetekohasuse kinnitust rajatavale tootmisseadmele ning kuidas kohustuse Elering AS-le.
nõuetekohasuse hindamist teostatakse ja vastavust hinnatakse? Mida
on sisuliseks hindamiseks vaja?
§23 (4) AS Eesti Energia Teeme ettepaneku sõnastada punkt järgmiselt: Mitte arvestatud. Vähempakkumisi
4) energia liigid ja kogus, mida tootja on kohustatud kalendriaastas korraldatakse riiklike eesmärkide
tootma ning elektrienergia kogus, mille eest kalendriaastas täitmiseks. Väljapakutud põhimõte
maksimaalselt toetust makstakse ning millest vähemalt 80% on tootja tähendab sisuliselt
kohustatud kalendriaastas tootma. vähempakkumiste korraldamist
Määruse järgi sätestab VV otsus vaid energia koguse, mida tootja suuremas mahus kui riigi eesmärk
kohustub aastas tootma, kuid ei sätesta energia liiki. on.
ELTS alusel kehtestatud määrusega saab toetust maksta vaid elektri
eest. Kuid vähempakkumisel võib teoreetiliselt olla võimalik pakkuda
nt. elektri ja soojuse summaarset kogust, kui seda võimaldab
vähempakkumise teade. Praegune määruse sõnastus ei anna aga selget
alust, et otsuses määrata taastuvenergia tootmise koguse kohustus
suuremaks kui elektri kogus, mille eest toetust makstakse.
Kui otsus sisaldab vaid energia kogust ning mitte liiki (nt.
elektrienergia või soojusenergia), siis on tootjal võimalik nõuda
toetust igasuguse energia eest.
Praegune sõnastus ei taga kõige väiksema taastuvenergia
toetusmääraga pakkumisi, sest nõuab pakkujatelt ~20% ülevõimsuse
paigaldamist, et olla valmis looduslike tuule- ja päikeseolude
kõikumisest tulenevaks toodangu vähenemiseks 12-aastase perioodi
vältel. Turuosalised teeksid madalama toetusmääraga pakkumisi,
kui igal kalendriaastal tootmise kohustus oleks näiteks 80%
ulatuses. Garanteeritud müügihinna olemasolu tagab tootjate
motivatsiooni toota elektrit pidevalt maksimaalselt toetust saavas
ulatuses.
§25 (1) Määrust on vaja täiendada juhtumi jaoks, kui tootmist ei saa alustada Põhimõte arvesse võetud. Tähtaja
põhjusel, et võrguettevõtja ei ole tootmisseadet võrguga ühendanud. pikendamise nõue vastavalt sisse
Teeme ettepaneku lisada §25 (1) lõppu lause: toodud (kuni 6 kuud).
Kui võrguettevõtjast tuleneval põhjusel ei ole tootjal võimalik
tootmist alustada, lükkub tootmise alustamise tähtpäev edasi seni kuni
võrguettevõtjast tulenevad tootmise alustamist takistavad põhjused on
kõrvaldatud.
§25 (4) Määruse muudatusega on kavandatud kehtestada tootjale enne Arvestatud. Vahekontrolli nõue 18
tootmise alustamist kvartaalne info edastamise kohustus. Meie kuud peale võitja välja kuulutamist
hinnangul ei ole tegemist ei proportsionaalse ega mõjusa meetmega. koos hindamiskriteeriumitega sisse
Teeme ettepaneku kehtestada projekti piisava arengu kontrollpunkt 18 toodud määrusesse.
kuud peale võitja välja kuulutamist. Kontrollitavateks kriteeriumiteks
kehtestada liitumislepingu olemasolu ja ehitusloa olemasolu. Nõuete
täitmata jätmisel tühistatakse toetuse maksmise otsus.
§26 Praeguse sisu korral on §26 pealkiri „Toodetava energia koguse Arvestatud.
kõikumine“ ja sisu osaliselt vastuolus, paragrahvi sisus ei ole kirjas
väiksema toodanguga seotud tingimusi. Teeme ettepaneku sätestada,
et tootja on kohustatud igas kalendriaastas tootma vähemalt 80%
pakkumises pakutud aastasest tootmismahust.
Lisada §26 uus lõige (3) järgnevas sõnastuses:
(3) Tootja on kohustatud igas kalendriaastas tootma vähemalt 80%
pakkumisest pakutud aastasest tootmismahust.
§26 (2) Määruse muutmisel pakutud tootmise esimese aasta paindlikkus ei ole Arvestatud. Määrus täiendatud
objektiivselt piisav. Selle järgi näiteks veebruari lõpus tööd alustav põhimõttega, et juhul kui tootja
tuulepark peab sisuliselt 10 kuuga tootma ikkagi 12 kuu koguse. See alustab tootmist kalendriaasta keskel
ei ole õiglane eriti juhu, kui tootja alustab tootmist enne pole esimesel aastal tootjal kohustust
vähempakkumiste tingimustes määratud tootmise alustamise tähtaega. toota pakkumuses välja toodud
Õiglane oleks vabastada kõik tootjad tootmise esimese 12 kuu jooksul energiakogust.
aasta koguse täitmise kohustusest.
Ettepanek §26 (2) uueks sõnastuseks:
(2) Tootja ei ole tootmise alustamise esimese 12 kuu sisse jääval
kalendriaastal kohustatud oma pakkumises toodud energia kogust täis
tootma.
Elektrilevi OÜ Kuidas mittevastavus ilmneb ja kes seda tuvastab? Mittevastavus ilmneb Elering AS
mõõtetulemuste kontrolli järel. Selle
järgi saab Elering AS määrata
kindlaks, kas tootmiskogus vastas
nõuetele.
§28 (1) AS Eesti Energia Määrust kavatsetakse täiendada võimalusega anda vähempakkumise Mitte arvestatud.
läbiviijale õigus pikendada võitnud pakkuja jaoks tootmise alustamise Vähempakkumise läbiviijale peab
tähtaega. Oleme vastu selliste privaatsete eritingimuste andmise jääma võimalus vajadusel
võimaluse vastu. vähempakkumise võitja tootmise
Teeme ettepaneku: alustamise kuupäeva põhjendatud
Lisada tagatise realiseerimise tingimused §28 lõppu eraldi lõikena juhul muuta.
TÜ Lisada Määrusesse termin: „Energiaühistu – kogukondlik Mitte arvestatud. See küsimus ei
Energiaühistu ühistegevus, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa ole seotud kõnealuse määrusega.
oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust ELTS-s ja EnkS-s saab termin aga
omatarbe katmiseks, kulude vähendamiseks ja parema olema viisil või teisel defineeritud
elukeskkonna loomiseks.“ (vt nt 382SE sisu).
Energiaühistud ei ole eraldi terminiga määratletud ka
Elektrituruseaduses (ELTS) ega Energiamajanduse korralduse
seaduses (EnKS). Ministeeriumi valikul võiks see termin olla lahti
kirjutatud kas määruses või muus kohas.
EELNÕU
22.10.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja
tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise
tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike 5 alusel.
Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruses nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa
koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“
tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse sõna „toetusmäär“ sõnadega „garanteeritud müügitulu määr“ vastavas
käändes;
2) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) garanteeritud müügitulu määr – pakkumises esitatud riigi poolt läbi elektrituruseaduse §-des
59, 594-596 nimetatud toetuse garanteeritud müügihind, mis koosneb Eesti hinnapiirkonna
järgmise päeva turu elektrienergia tunni börsihinnast ja elektrituruseaduse §-s 594 lõike 54
punktis 1 või punktis 3 nimetatud toetuse summast, elektrituruseaduse §-s 594 lõike 54 punktis
2 nimetatud toetuse määr, elektrituruseaduse § 596 lõikes 7 nimetatud toetuse määr või statistilist
ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr eurodes megavatt-
tunni kohta;“;
3) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „§-des 594 ja 595“ sõnadega „§-s 595“;
4) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse arv „120“ arvuga „180“;
5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma
vähemalt 30-päevane ajavahemik, kui vähempakkumine on suunatud elektrituruseaduse § 594
lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmisele.“;
6) paragrahvi 10 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, ning mille ühendamiseks võrguga
on olemas sõlmitud liitumisleping või elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud
1
Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud liitumislepingu pakkumine, mis ei ole pakkumise
esitamise ajal vanem kui 365 päeva“;
7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) elektrituruseaduse §-s 594 nimetatud eesmärgil elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 2
nimetatud tootmisseadmega, millega toodetakse pärast vähempakkumise võitmist aastas
taastuvast energiaallikast elektrienergiat vähemalt pakkumises toodud mahus.“;
8) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „punktis 1“ sõnadega „punktides 1 ja 3“;
9) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Vähempakkumise korras toodetava energia tootmise alustamise ajal peab pakkuja olema
tootmisseadme omanik või kasutamiseks õigustatud isik.“;
10) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) kinnitust, et pakkuja on tootmist alustades vähempakkumisele energia tootmiseks esitatud
tootmisseadme omanik või seda kasutama õigustatud isik ning vastab kõigile vähempakkumise
teates esitatud tingimustele.“;
11) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Tagatis ja pakkumise kulud
(1) Pakkuja esitab hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks vähempakkumise teates nõutud
tagatise.
(2) Pakkujal ei ole õigust nõuda vähempakkumisega seoses tehtud kulutuste või tekkinud kahju
hüvitamist põhjusel, et §-s 23 nimetatud korraldus jäi tema suhtes vastu võtmata või
vähempakkumine kuulutati nurjunuks.“;
12) paragrahvi 15 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Pakkumise sisu on konfidentsiaalne, välja arvatud § 17 lõikes 2 nimetatud ulatuses.“;
13) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alates koostamisest vähempakkumise läbiviija
veebilehel.“;
2
14) paragrahvi 18 lõikes 3, § 20 lõigetes 2 ja 3 ning § 28 lõikes 2 asendatakse sõna „korraldaja“
sõnaga „läbiviija“;
15) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärast pakkumiste reastamist teavitab vähempakkumise läbiviija § 19 lõike 6 alusel
moodustatud nimekirja alusel pakkujat või pakkujaid vajadusest esitada kümne päeva jooksul
tootmisseadme ehitamiseks vajalik Kaitseministeeriumi kooskõlastus, kui see on õigusaktide
kohaselt nõutav.“;
16) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja kohustub alustama pakkumises esitatud
tootmisseadmega tootmist vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks.“;
17) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja esitab enne elektrituruseaduse § 108 lõike
3 tähenduses tootmise alustamist iga kvartali 20. kuupäevaks vähempakkumise läbiviijale
ülevaate vähempakkumisel edukaks tunnistatud tootmisseadme rajamise seisust ja eeldatavast
tootmise alustamise kuupäevast.“;
18) paragrahvi 26 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kui tootmist alustatakse pärast kalendriaasta teist kuud, on tootja kohustatud tootmise
alustamise esimesel kalendriaastal tootma vastava proportsiooni pakkumises toodud aastasest
energia kogusest.“;
19) paragrahvi 28 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui võitjaks tunnistatud pakkuja suhtes ilmneb pakkuja või tootmisseadme nõuetele
mittevastavus pärast § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korralduse vastuvõtmist või pakkuja ei täida
§-s 23 nimetatud korralduses toodud tootmiskogust, annab vähempakkumise läbiviija pakkujale
ühekordselt kuuekuuse tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui
mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada. Vähempakkumise läbiviija annab pakkujale lauses 1
nimetatud täiendava tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks vaid juhul, kui tootmisseade on
teates nimetatud tootmise alustamise tähtajaks valmis, kuid sellel puudub ühendus võrguga.“.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
3