dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. oktoober 2021
Viit
2-3/18-0327/6379-1
Registreeritud
29. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/18-0327
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-318-03276379-1 29.10.2021 Väljaminev kiri.asice1156 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 29.10.2021 nr 2-3/18-0327/6379-1 Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Edastame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: määruse eelnõu koos seletuskirja ja selle lisaga Rein Vaks 625 6347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 27.10.2021 Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus) jõustus 2019. aasta novembris. Selle korra alusel on viidud läbi kolm vähempakkumist. Vähempakkumiste raames on kaardistatud mõned kitsaskohad, mida käesoleva määrusega adresseeritakse. Lisaks muudetakse määrust tulenevalt elektrituruseaduse (ELTS) 04.10.2021 vastu võetud redaktsiooni, mis muu hulgas võimaldab vähempakkumistel lisaks uutele tootmisseadmetele osaleda ka olemasolevatel tootmisseadmetel (vt ELTS § 594 lg 54 p 2). Lisaks sellele sätestab ELTS uus redaktsioon vähempakkumisel osalemiseks nõutud tagatise regulatsiooni ning reguleerib juba seaduse tasemel suuremahuliste vähempakkumiste korraldamist (ELTS § 594). Muudatustest lähtuvalt tuleb muuta ka vähempakkumise määrust. Eesti 2030. aasta taastuvenergia osatähtsuse eesmärk on kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas 1 ning on ka seadusandja poolt kinnitatud ELTS § 594 lõikes 1. 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide ning nende täitmise trajektooride seadmise kohustus on otsekohalduvast määrusest2 tulenevalt kõigil EL liikmesriikidel. Nimelt peab määruse nr (EL) 2018/2001 kohaselt liikmesriik seadma taastuvenergia eesmärgid aastateks 2022, 2025 ja 2027. Taastuvelektri osatähtsuse eesmärkide saavutamiseks korraldatakse vähempakkumisi uue taastuvelektri turule saamiseks. Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]) ja sama osakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6359, e-post: [email protected]). Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 6256360, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 19 punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused määruse muudetud paragrahvide lõikes. Paragrahv 2 Muudetakse mõistet „toetusmäär“. Praktikas on seni kehtinud mõiste tekitanud turuosalistes segadust. Senise mõiste kohaselt on toetusmääras lisaks toetusele ka turuhind ning nende elementide koosmõju ei anna toetusmäära mõistet õigesti edasi. Näiteks vähempakkumisele esitatud toetusmäära 45 €/MWh puhul ei pruugi tootja tegelikult turuhinna 45 €/MWh juures toetust saadaga, kuid mõiste justkui sellele siiski viitab. Sisu poolest on tegemist riigi 1 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 2 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj garanteeritud müügituluga pakkujale, mis koosneb turuhinnast ja vajadusel makstavast riigipoolsest toetusest. Vastavalt on ka definitsiooni muudetud. Muudatuse kohaselt käsitletakse müügitulu määrana tunnipõhise või kuupõhise turuhinna ja toetuse summat (sõltuvalt, millise vähempakkumisega on tegemist), mida pakkujal on tootmisseadme rajamiseks tarvis garanteerida. Tunnipõhine lähenemine annab tootjale õiglasema võimaluse toetuse saamiseks, selle läbi on võimalik paremini viia kooskõlla tootmisseadme turuloleku tunnid turu konkreetse hinnaga. Kõnealune mõiste asendatakse määruses läbivalt senisest „toetusmäär“ sõnaga garanteeritud müügitulu määr. Kokkuvõttes mõistetakse määruses edaspidi garanteeritud müügitulu määra sõltuvalt vähempakkumisest järgmiselt: 1) ELTS § 594 lõike 5 alusel korraldatud vähempakkumine uutele tootmisseadmetele – tunnipõhise turuhinna ja toetuse summa eurodes MWh kohta; 2) ELTS § 594 lõike 5 alusel korraldatud vähempakkumine olemasolevatele tootmisseadmetele – kuupõhise turuhinna ja toetuse summa eurodes MWh kohta; 3) ELTS § 595 lõike 1 alusel korraldatud vähempakkumine – turuhinnast sõltumatu toetusmäär eurodes MWh kohta; 4) ELTS § 596 lõike 2 alusel korraldatud vähempakkumine – kuupõhise turuhinna ja toetuse summa eurodes MWh kohta. Paragrahv 4 Paragrahv käsitleb vähempakkumise korraldamise otsustamist. Lõike 1 muudatus on seotud ELTS 04.10.2021 vastu võetud muudatustega. Selle järgi on ELTS §-s 594 nimetatud vähempakkumise korraldamise detailid sätestatud ELTS-s. Seega ei ole samu detaile (toodetava energia kogus, liik, alustamise aeg jne) vaja määruses korrata. Paragrahv 8 Paragrahvi muutmise eesmärk on pikendada ajavahemikku, mis minimaalselt jääb vähempakkumise teate ja pakkumise esitamise vahele. Uueks perioodiks vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahel sätestatakse 180-päevane ajavahemik. Uus ajavahemik on 60 päeva võrra pikem kui seni kehtinud ajavahemik. Samas tuleb toonitada, et vähempakkumise teates sätestatakse pakkumise esitamise tähtaeg ennekõike selle järgi, kui palju on turul võimalikke pakkujaid. Liiga lühike tähtaeg (nt 100 päeva) võib tähendada, et teate peale ei tule piisavalt pakkumisi. Olemasolevat seadet käsitlev minimaalne tähtaeg on samas 30 päeva (lõige 3). Olemasoleva seadmega taastuvenergia tootmise korraldamine võtab oluliselt vähem aega kui uue seadme puhul. Seetõttu on ka vähempakkumise teate ja pakkumise esitamise tähtaeg võrreldes uute seadmete osalemist nõudva vähempakkumisega ka oluliselt lühem. Kolmekümnest päevast piisab, et olemasoleva seadmega taastuvenergia tootmiseks vajalikud muudatused üle vaadata ning oma pakkumine selle realiseerimiseks esitada. Paragrahv 10 Lõike 2 punkt 2 muudetakse selliselt, et ELTS § 594 ja § 596 nimetatud vähempakkumises osalejal ei ole enam kohustust esitada koos pakkumusega võrguga liitumise lepingut või või liitumispakkumist. Ainsaks kriteeriumiks jääb nõue esitada pakkumise ajal andmed selle kohta, et tootmisseadme rajamine on kooskõlatatud Kaitseministeeriumiga (kui seadus selleks vajadust näeb). Liitumispakkumise või -lepingu võib samuti pakkumusele lisada, selle võrra on võimalik saada soodsamat tagatisemäära. Selle kohta aga tuleb täpsem määratlus VV vähempakkumise korralduses (vt ELTS § 597 lg 1). Lõiget 2 täiendatakse punktiga 3. Muudatuse eesmärgiks on tuua vähempakkumise pakkujana sisse ka olemasolev tootmisseade (seotud ELTS § 594 lõike 52 punkti 2 lisamisega). Muudatuse järgi loetakse igasuguse olemasoleva tootmisseadme aastaseks tootmiskoguseks see energia kogus, mis ületab vähempakkumise teate avaldamisele eelnenud 12 kuu jooksul sama seadmega taastuvast energiaallikast toodetud energia kogust. Näiteks kui tootmisseadmega toodeti enne vähempakkumise võitmise aastas 20 GWh ulatuses taastuvast allikast energiat ja pärast võitmist 70 GWh, saab tootja toetust ainult 50 GWh ulatuses toodetud energia eest. Lõikes 3 lisatakse viitele lõike 2 punktile 1 viide ka sama lõike punktile 3. See tagab selge arusaamise koguste kohta, mida saab vähempakkumisele esitada ja vähempakkumisel arvesse võtta. Paragrahv 11 Muudatuse järgi peab vähempakkumise võitja olema arendatava tootmisseadme omanik vähemalt selle hetkeni, mil tootmisseade tööd alustab. See tähendab, et kui tootmisseade pärast vähempakkumist rajati, peab pakkuja selle tootmisseadme omanik vähemalt tootmise alustamiseks ka olema. Kui vähempakkumine tehti selleks, et leida olemasolevate elektrijaamade hulgast taastuvelektri tootja, peab pakkuja olema selle seadme omanik või õigustatud isik selle seadme kasutamiseks. Mõlemal juhul on peetud silmas seadet, millega vähempakkumise võitja hakkab pakkumuses esitatud energiat tootma. Paragrahv 12 Paragrahvi lõiget 2 täiendatakse punktiga 121. Selle järgi peab pakkuja kinnitama pakkumust esitades, et on tootmisseadme omanik vähemalt selle hetkeni, mil tootmisseadmega tootmist alustatakse. See tähendab, et pakkumise järgselt rajatud tootmisseade, millega toodetud elektrienergia pakkumisele pandi, peab olema tootmist alustades pakkuja omandis ning vastama kõikidele teates esitatud tingimustele. Kui tegemist on vähempakkumisega, mille raames otsitakse olemasolevat tootmisseadet uue taastuvelektri tootmiseks, peab pakkuja olema pakkumise tegemise hetkel selle jaama omanik või kasutama õigustatud isik. Paragrahv 13 Seoses ELTS 04.10.2021 vastu võetud redaktsiooniga muudetakse määruse §-i 13 tervikuna. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse pakkuja kohustusega esitada hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks tagatis lähtuvalt elektrituruseaduse §-s 597 sätestatust. Vähempakkumist korraldades peab § 594 ja § 595 vähempakkumiste puhul kindlasti tagatist osalejatelt ka nõudma. Vabariigi Valitsus kehtestab tagatise määra iga vähempakkumise kohta eraldi, pidades silmas seaduses toodud tagatise ülemmäära. Selle hulgas saab Vabariigi Valitsus sätestada ka tagatise suhtes soodustuse sellisele pakkujale, kes on oma arendusega kaugemasse arendusetappi jõudnud (näiteks saanud juba liitumislepingu või selle pakkumise). Tagatiste ulatuse kehtestamine on elektrituruseaduse järgi Vabariigi Valitsuse kohustus. Elektrituruseadus sätestab küll maksimaalse tagatise ulatuse, kuid Vabariigi Valitsus kehtestab vähempakkumist tegema volitades konkreetse tagatise täpse suuruse ja välistus võib ka tagatist diferentseerida. Nimelt on võimalik eristada tagatise suurust sõltuvalt sellest, kas pakkuja projekt on juba jõudnud staadiumisse, kus pakkuja suudab suurema tõenäosusega õigeaegselt ja madalamate riskidega hakata kindlaksmääratud kuupäeval tootma pakutud energiat võrreldes projektiga, mille puhul ei ole arendaja veel olulisi samme teinud. Näiteks kui pakkujal on juba arenduse jaoks olemas liitumisleping või siduv liitumispakkumine, on tegemist ilmselgelt arenenud projektiga võrreldes projektiga, kus projekti arendamine ei ole veel planeerimisfaasist kaugemasse etappi jõudnud. Siduva liitumispakkumise saamiseks on vaja arendajal sõlmida juba maa rendileping ja sada KOV käest ka ehitusluba. Eristada on tagatist võimalik ka sõltuvalt energia tootmise allikast: nii on päikeseenergiat rakendav projekt võimeline saama liitumislepingu või siduva liitumispakkumuse oluliselt kergemini kui tuuleenergiat kasutav projekt (tuule puhul on siduva pakkumiseni jõudmine oluliselt keerulisem, aja- ja ressursimahukam). Kui tuuleprojekt on liitumispakkumise kätte saanud, on selle projekti puhul olulisemad ja suhteliselt kallid uuringud ja planeeringud juba tehtud ning projekt saab suure tõenäosusega lõpuni arendatud. Samas päikeseprojekti puhul ei ole vaja arendajal sellises ulatuses liitumispakkumise saamiseks eeltööd teha. Seetõttu on antud juhul liitumispakkumise või liitumislepingu saanud tuuleenergia arendusega lõpuni edasi liikumine oluliselt tõenäolisem kui samadel tingimustel arendatud päikeseenergiat kasutama hakkav projekt. Seega on võimalik tagatisi diferentseerida sõltuvalt arendustehnoloogiate riskiastmest. Lõige 2 on säiliv lõige sama paragrahvi kehtivast redaktsioonist (seni lõige 6). Selle lõike järgi ei ole pakkujal õigust nõuda pakkumusega tehtud kulutuste hüvitamist, kui pakkuja ei ole vähempakkumist võitnud või pakkumine nurjus. Ülejäänud tagatisega seonduvad sätted on viidud üle ELTS-i. Paragrahv 15 Pärast esimese vähempakkumise võitja väljakuulutamist ilmnes pakkumiste konfidentsiaalsuse osas kitsaskohti. Näiteks ei olnud pakkujad, kes ei võitnud, nõus oma pakkumusi avalikustama. Praktikas sisaldavad kõik pakkumused terves ulatuses tundlikku ärisaladust, mistõttu ei ole mõistlik pakkumisi täies mahus avalikustada. Küll aga avalikustatakse määruse § 17 lõikes 2 nimetatud andmed kõigi pakkujate kohta (nimi ja registrikood, garanteeritud müügitulu määr, energia kogus ja liik, mida tootja on kohustatud kalendriaastas tootma). Need andmed on olulised nii avalikkusele kui riigiabi andjale. Paragrahv 17 Lõiget 2 täiendatakse lausega „Avamise protokolli väljavõte avaldatakse viie tööpäeva jooksul pakkumise läbiviija veebilehel“. Selline muudatus annab pakkumise esitanud isikutele aegsasti pakkumise esialgsetest tulemustest teada. Pakkumise tegijad saavad seeläbi indikatsiooni, kas nende pakkumine kvalifitseerus edasisele hindamisele või mitte. Paragrahv 18 Lõikes 3 asendatakse sõna „korraldaja“ sõnaga „läbiviija“. See võimaldab koos ELTS eelnõu muudatustega anda läbiviijale pakkumuse tagastamise roll. Seni on see roll olnud korraldajal, kuid tehniliselt on tegemist läbiviija kohustusega. Paragrahv 20 Muudetakse lõiget 1 selliselt, pakkumise läbiviija teavitab pakkujaid nõudest esitada kümne päeva jooksul tootmisseadme nõuetele vastavuse hindamiseks Kaitseministeeriumi kooskõlastus tootmisseadme rajamiseks kui see on seaduse kohaselt nõutud. Lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „korraldaja“ sõnaga „läbiviija“ sarnaselt § 18 lõikes 3 toodule. Paragrahv 25 Lõiget 1 muudetakse selliselt, et vähempakkumise võitja ei pea alustama tootmist pakkumises toodud koguses alates tootmise alustamise tähtpäevast. Senine sõnastus oli ebaloogiline, selle sisu ei ole võimalik praktikas täita (alustab tootmist pakkumises toodud mahus kohe tootmise alustamisel). Uus sõnastus annab selgelt edasi kohustuse alustada tootmist lubatud kuupäeval. Lõike 4 järgi peab vähempakkumise võitja enne tootmisseadmega tootmise alustamist esitama iga kvartali 20. kuupäevaks vähempakkumise läbiviijale ülevaate võitjaprojekti arendamise hetkeseisust ja eeldatavast tootmise alustamise kuupäevast. Selle järgi on läbiviijal võimalik hinnata, kas projekt liigub õiges suunas ning kas projektiga on võimalik õigeaegselt tootmist alustada. Paragrahv 26 Paragrahv muudetakse kahelõikeliseks. Lisatud teise lõike järgi ei ole tootjal kohustust täita esimesel tootmise aastal pakkumises lubatud aastast tootmiskohustust, kui tootmine algab pärast aasta teist kuud. Paragrahv 28 Lõiget 1 muudetakse selliselt, et vähempakkumise läbiviija annab pakkujale ühekordselt kuuekuuse lisatähtaja tootmisega alustamiseks. Pikendust antakse ainult siis, kui tootmisseade on juba valmis ehitatud kuid näiteks liitumispunkti tähtaegselt mittevalmimise tõttu ei ole jõutud veel tootmise alustamiseni või ei ole jõutud tähtajaliselt valmis võrgukatsete või muu sellisega. Pikendust ei anta juhul, kui tootmisseade ei ole tähtajaliselt valminud näiteks paigaldamata on veel osad tuuliku labad või päikesepaneelid. On oluline, et tootmisseade on tootmise alustamise tähtajaks valmis ehitatud ja tootmisseade oleks võimeline alustama tootmist kohe kui võrguga liitumine on valmis ja katsetused tehtud. Lõikes 2 asendatakse sõna „korraldaja“ sõnaga „läbiviija sarnaselt § 18 lõikes 3 ja § 20 lõigetes 2 ja 3 tooduga. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Muudatuste tegemiseks vajalikud elektrituruseaduse 04.10.2021 vastu võetud redaktsioon on kooskõlas Euroopa Komisjonilt 2020. aasta lõpus saadud riigiabi loaga nr SA.55453. 4. Määruse mõjud 2019. aastast kehtiva määruse raames on viidud läbi kaks vähempakkumist. Vähempakkumiste tulemusel tuleb turule 2 x 5 GWh taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat senisest oluliselt madalama toetusmääraga (ca 15…25 €/MWh võrreldes seni kehtinud 53,7 €/MWh). Määruse rakendamise käigus on selgunud mõned praktilised puudused määruses. Käesoleva määrusega parandatakse nimetatud kitsaskohad. Muudatustega kaasnevad mõjud nii tootja, tarbija, vähempakkumiste läbiviija või korraldaja suunas on marginaalsed. Määruse jõustumine soodustab taastuvenergia eesmärkide saavutamist, võimaldab taastuvast energiaallikast energia tootmiseks vähempakkumisi korraldada. Muudatuste mõjud, mis tulenevad elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõust, on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas (156 SE). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, rahalisi kulutusi ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. Täpseks jõustumise ajaks puudub vajadus – järgmine vähempakkumine kuulutatakse välja 2021. a novembri lõpus. Käesolev eelnõu on plaanis võtta vastu hiljemalt 2021. a novembrikuu alguseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning esitati ettepanekute esitamiseks AS-le Elering ning MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda. Kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud on koondatud seletuskirja lisas olevasse ettepanekute tabelisse. „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ määruse muutmise eelnõu seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Eelnõu Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord Tagatise Sunly OÜ Teeme ettepaneku täiendada tagatiste regulatsiooni nii, et pakkujal Põhimõte arvesse võetud. regulatsioon/ oleks võimalik asendada esitatud tagatis muu samaväärse tagatisega. Täismahus tagatis on piisav, et liitumisleping Lubades esitatud tagatist asendada, antakse pakkujatele võimalus tagada pakkumise tõsiseltvõetavus. esitada uus tagatis soodsamatel tingimustel. Nimelt on Soodsamat määra saab rakendada vähempakkumise võitnud pakkujal võimalik saada krediidi- või juhul, kui siduv liitumispakkumine finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii oluliselt on olemas (s.h maa kasutusõigus). soodsamatel tingimustel, mis omakorda tagab arendajale parema Soodsama määra rakendamisel on võimaluse rahavoogude juhtimiseks. Seejuures on vähempakkumise vaja esitada dokumendid, mis on läbiviija huvid jätkuvalt kaitstud, kuna uus tagatis peab olema nõutud VE §19 (1) 1-3. Tagatise samaväärne varasemalt antud tagatisega. vahetamise ettepanekuga mitte Oleme seisukohal, et tagatiste kahetasandilise lahenduse sätestamine, arvestatud. Sellise tagatise kus nn edenenud projektidele kehtib soodustus, ei ole hea lähenemine. diferentseerimise saab teha Oleme seisukohal, et eelnõuga määruse § 10 lg 2 punkti 2 lisatavat Vabariigi Valitsus vähempakkumise võimalust kasutatavate pakkujate puhul ei ole täismääras tagatise korraldamist volitades oma esitamine piisav: lisaks peaks pakkuja olema võimeline tõendama, et korraldusega. ta omab õiguslikku alust kasutada kinnistut, millele rajatakse tootmisüksus, millega toodetud energiat ta vähempakkumisel pakub. Edenenud projektiks tuleks lugeda projekti, mille puhul on olemas kas kehtiv liitumislepingu või siduv liitumispakkumine ja lisaks täidetud VE § 19 lõikes 1 sätestatud tingimused. Nõue omada ehitusluba on liialt piirav, edenenud projektiks tuleks nii, nagu VE § 19 lg 1 punktis 3 sätestatud, lugeda ka projekti, mille suhtes on kehtestatud planeering või antud projekteerimistingimused. Estiko Energia Põhimõtteliselt toetame, aga arvestades viimase aja signaale, et läbi Põhimõttega arvestatud juba OÜ Elektrilevi on algatatud hulgaliselt liitumisi, mis võivad turutingimusi eelnõus. mõjutada, siis võiks kaaluda lisaks liitumislepingu või liitumispakkumise olemasolule täiendavate kriteeriumite lisamist, mis näitaksid pakkuja tõsiseltvõetavust - näiteks ehitusloa olemasolu. AS Eesti Gaas Tagatiste regulatsiooni muutmise põhimõttelisi lahendusi toetame. Põhimõte arvesse võetud. Meile jääb hetkel ebaselgeks, kas liitumispakkumist ei ole siis üldse Määruse järgi ei pea pakkujal vaja või peab selle esitama, aga millal? Nõukojas oli jutt selline, et liitumispakkumist olema. Siiski üldse ei ole vaja liitumispakkumist, sest tagatis on piisav motivaator tuleb liitumisleping või -pakkumine selleks, et arendajad esitaksid teostatavaid projekte. kasuks tagatise vähendamise § 10 lg 2 p 2 näeb ette, et „Vähempakkumise tulemusena võib maksta raames. Selle võimaluse näeb ette tootjale toetust taastuvenergia eest, mis on toodetud /…/ mitte kõnealune määrus vaid see tootmisseadmega /…/ mille ühendamiseks võrguga on olemas võimalus sätestatakse Vabariigi sõlmitud liitumisleping või on olemas kehtiv liitumislepingu Valitsuse korraldusega. pakkumine“. Millise ajahetke kohta see nõudmine kehtib? Kas mõeldud on tootmise alustamise hetke või pakkumuse esitamise hetke või hetke vahetult enne võitjate väljavalimist? Ka lõikest 3.1 ei selgu mis hetkel soovitakse selles viidatud dokumente saada. Lg-s 3.1 viidatud dokumendid on nt ehitusluba, keskkonnamõjude hindamise otsus, maakasutusõiguse dokumendid. AS Eesti Energia Pakutud muudatuse struktuur on põhimõtteliselt samm õiges suunas. Põhimõte arvesse võetud. Juhime siiski tähelepanu probleemile, et võrgueeskirja §19 (1) järgi on Vabariigi Valitsus saab teha tagatise võrguettevõtjal liitumispakkumise taotlejalt planeeringute, kogumise puhul soodustuse, kui maakasutuse, mõjude hindamise ja ehitusõiguse nõudmise õigus, kuid tootja on esitanud liitumislepingu ei ole kohustust. Samuti ei ole liitumislepingu omanikul tagatud, et või -pakkumuse. Mõlema raames selle õiguse raames saab rajada kavandatavat tootmisseadet, sest peavad kirjeldatud dokumendid Võrgueeskirja §19 (2) keelab lõikes 1 nimetatud info küsimist, kui olema võrguettevõtja poolt olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste hinnatud. muutmine ei eelda uue liitumispunkti ehitamist. Seega ei ole praegu kavandatud õigusliku lahenduse kasutamisel õigusaktidega tagatud, et pakkumise esitajal on tegelikult olemas võrgueeskirja §19 lg 1 sätestatud dokumendid. Teeme ettepaneku muuta viide võrgueeskirjale selliselt, et võrguettevõtjale tuleb esitada võrgueeskirja §19 (1) punktides 1-3 loetletud dokumendid ning vähempakkumise läbiviijal on kohustus kontrollida nende vastavust pakkumises esitatud tootmisseadmetega. Eesti Tuuleenergia ETEA hinnangul on oluline soodustada projekte, mille puhul on Arvestatud. Vt eelmine vastus Assotsiatsioon tõenäolisem, et vähempakkumise võidu korral hakkavad tähtaja saabumisel võrku elektrit tootma. Kuna liitumine Eleringi või Elektrileviga on täna erinev, siis samaväärse lävendi kehtestamiseks peaks mõlema võrguettevõttega liitumiseks esitatama samad dokumendid. Teeme ettepaneku muuta viide võrgueeskirjale selliselt, et võrguettevõtjale on esitatud võrgueeskirja §19 (1) punktides 1-3 loetletud dokumendid. Peame oluliseks ka märkida, et vähempakkumisel osalemiseks peab pakkuja esitama aadressi, kuhu plaanitav tootmine rajatakse. Elektrilevi OÜ Kas need on piisavad argumendid, et tagatist 70% vähendada. 180 Edenenud projektide puhul saavutab päeva ei pruugi olla piisav pakkumise väljastamiseks ja lepingu riik täiendava kindluse, et tootmise sõlmimiseks. Lisaks ei ole alati kehtetu liitumispakkumise alusel alustamise tähtajaks võimalik endistel tingimustel liitumislepingut sõlmida. Nimetatud vähempakkumise võitja tootmisega eelduste täitmine ei pruugi olla piisav, näitamaks, et tegemist on alustab. Määruse §8 lõike 2 „edenenud“ projektiga. Määruse §-s 19 nõutud dokumentide sõnastuses on 180 päeva olemasolu võiks olla asjakohaseks kriteeriumiks. minimaalne ajavahemik, mis peab jääma vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele. TÜ „Pakkuja esitab hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks Mitte arvestatud. Energiaühistu vähempakkumise teates nõutud tagatise.“ Täiendada, et nõuet ei Vähempakkumise oksjon kohtleb rakendata sellele osale, mis on vähempakkumises avatud vaid kõiki pakkujaid võrdsetel alustel, et Energiaühistutele. saavutada parim hind tarbijale. Alternatiivettepanek on jätta kehtima lõikude (1) ja (2) sõnastus, kuid Energiaühistud vajavad aega koostöötingimuste kokkuleppe saavutamiseks KredExiga. Tuulepealne Tagatis peaks olema kahetasandiliselt reguleeritud kuna riik segab Põhimõttega arvestatud. Maa OÜ kokku pudru ja kapsad – ehk siis paneb ühte patta projektid, millel Liitumislepingu olemasolul on arendus on lõpetatud ja oodatakse vähempakkumist ning projektid edenenud projektidel tagatise mille juures on alatud arendusega või siis unistatakse algamisest. Riik soodustus (vt järgmine teeb vea kuna eeldab, et tagatis on piisav asjaolu mis segab unistuste ja kommentaar). See põhimõte ei ole fantoomprojektidega oksjonile tulemast. Unustatakse ära, et on olemas toodud määruses vaid sisaldub Eesti Energia, kellel sisuliselt on üsna ükskõik kas tagatis võetakse Vabariigi Valitsuse korralduses. riigituludesse või ta maksab selle riigile dividendina. Kokkuvõtvalt – liitumislepingu pakkumise või liitumislepingu olemasolul võiks tagatise soodustus olla vähemalt 20%. AS Eesti Teeme ettepaneku muuta viide võrgueeskirjale selliselt, et Arvestatud. Energia võrguettevõtjale tuleb esitada võrgueeskirja §19 (1) punktides 1-3 loetletud dokumendid ning vähempakkumise läbiviijal on kohustus kontrollida nende vastavust pakkumises esitatud tootmisseadmetega. Tagatise Sunly OÜ Tagatise suurus ei tohiks ületada 15 eurot pakkumises esitatud aastase Osaliselt arvestatud. suurus tootmismahu MWh kohta. Eelnõus tuleks täpsustada, kas nn edenenud Elektrituruseaduse kohaselt on projektide puhul esitatakse tagatis 30% või 25% ulatuses pakkumise tagatise maksimaalseks suuruseks teates sätestatud tagatise määrast. 20€/MWh, mille täpne määr pannakse paika enne vähempakkumise välja kuulutamist. Täpsustame eelnõud edenenud projekti soodustuse osas. Vabariigi Valitsuse vähempakkumise korraldamise korraldusse lisatakse tagatise soodustus päikeseenergia projektide puhul 30% ning teiste taastuvenergia projektide puhul 70%. AS Eesti Energia Tagatise suurus on otstarbekas määrata Soome viimase väga eduka Mitte arvestatud. Tagatise vähempakkumise kogemustele tuginedes. maksimaalseks määraks on ELTS-s Soomes oli tagatis 16 €/MWh aasta tootmiskohustuse kohta ning 20€/MWh. Tagatise suuruse pakkujatelt nõuti siduvat liitumispakkumist või liitumislepingut. kehtestamisel peab arvestama iga MKM ettepanek on kehtestada Eestis siduva liitumispakkumise või suurusega ettevõtetega, et ei liitumislepinguga pakkuja tagatise suuruseks 30% tagatisest, mida toimuks diskrimineerimist. peab esitama pakkuja, kellel ei ole liitumislepingut või siduvat liitumispakkumist. Kuna 30% 53,33-st on 16, siis ilma liitumislepinguta või siduva liitumispakkumiseta pakkuja tagatiseks on 53,33 €/MWh ning liitumislepingu või siduva liitumispakkumisega pakkuja tagatiseks on 16 €/MWh. Eesti Tuuleenergia ETEA hinnangul ei minimaalsete vahede rakendamine tagatise Mitte arvestatud. Vt. eelnev Assotsiatsioon suuruse määramisel efektiivne. Suuremahulise tuulepargi rajamine on vastus. finantsiliselt nii kulukas, et efekti omamiseks peaks tagatise vahe edenenud ja mitte-edenenud projekti vahel olema mastaapne. Teeme ettepaneku, et edenenud projekti puhul liitumislepingu või siduva liitumispakkumisega pakkuja tagatiseks on 16 €/MWh. Aluseks on Soome kogemus. Kuna 30% 53,33-st on 16, siis ilma liitumislepinguta või siduva liitumispakkumiseta pakkuja tagatiseks on 53,33 €/MWh. Tuulepealne Maa Tagatise suurus peaks olema 20 eur/MWh kohta, et hoida Arvestatud. Tagatise maksimaalne OÜ teoreetiliselt unistusi ja fantoomprojekte konkurentsi tekitamisest suurus on kehtestatud ELTS-s, eemal. milleks on 20€/MWh. Täpne tagatise suurus arutatakse läbi turuosalistega enne vähempakkumise välja kuulutamist. Estiko Energia 30% kui on liitumispakkumine või liitumisleping - toetame, kui on Osaliselt arvestatud. Vabariigi OÜ täpselt aru saada millistele nõuetele peab pakkumine vastama. Valitsuse vähempakkumise korraldamise korraldusse lisatakse tagatise soodustus päikeseenergia projektide puhul 30% ning teiste taastuvenergia projektide puhul 70%.Tagatise maksimaalseks määraks on ELTS-s 20€/MWh. Vahekontrolli Sunly OÜ Oleme seisukohal, eelnõus kirjeldatud vahekontrolli nõue ei ole Mitte arvestatud. Oleme nõue mõistlik. seisukohal, et vahekontrolli peale võitjate kuulutamist on vaja, et riigil oleks täiendav kindlus, et vähempakkumise võitnud tootjad vähempakkumises seatud tootmise tähtpäeval taastuvelektrit võrku toodaksid. Antud nõue tagab täiendava kindlustuse, et riiklikud vahe-eesmärgid saaksid korrektselt täidetud. Selline muudatus on tehtud 156SE raames ELTS-i. Estiko Energia Iga kvartali 20. kuupäevaks - toetame, aga teeme ettepaneku kaaluda Põhimõttega arvestatud. Sõnastust OÜ ülevaate sisu täpsustamist, näiteks erinevate ehitusettappidega peab täpsustama. alustamise kaupa. Pakutud sõnastus lubab pakkujal pikalt ülevaates tegeleda näiteks protsessi planeerimisega ega taga kindlust, et tootmisseadme rajamine õiges tempos kulgeks ja õigeks ajaks valmiks. AS Eesti Energia Teeme ettepaneku kehtestada vaid üks tegelik vahekontroll 18 kuud Arvestatud. peale võitja välja kuulutamist, mille abil kontrollitakse projekti piisavat arengut ning negatiivse vastuse korral tühistatakse projektile toetuse andmise otsus. Kontrollitavateks kriteeriumiteks on vaid liitumislepingu olemasolu ja ehitusloa olemasolu. Eesti Tuuleenergia ETEA hinnangul on ühe tehnoloogianeutraalsuse sisulise kriteeriumi Arvestatud. Assotsiatsioon välja töötamine äärmiselt keerukas, kuid tagamaks tähtajalise tulemuse saavutamist siiski vajalik. Teeme ettepaneku, et pärast 18 kuu möödumist pärast võitja väljakuulutamist kontrollitakse, kas projektil on liitumisleping ja ehitusluba. Ilma nende kahe tingimuseta on ebatõenäoline, et tootmisüksus tähtajaks valmib. Tuulepealne Maa Vahekontrolli nõue võiks olla – tuulikuparkide korral aasta enne Mitte arvestatud. Süsteemi lihtsuse OÜ tootmise alustamise tähtaega peaks olema arendajal olemas kas siis mõttes on oluline, et vahekontroll planeeringu kehtestamise dokument, liitumislepingu pakkumine või lähtub ühelaadsetest nõuetest kõigi liitumisleping. tehnoloogiate lõikes. Nordic Power Tootmisseadme valmimise vahekontroll ja võimalik tähtaja Mitte arvestatud. Antud Management pikendamine lisavad omajagu subjektiivsust protsessi. Piisaks kui kriteeriumeid ei ole võimalik määruse järgi saaks tootmise valmimise tähtaega muuta kui lahtiseks jätta kuna tähendaks täiendavat risti lõputute võrguettevõtja ei täida endale võetud kohustusi või viivitab nendega kohtuvaidluste näol. põhjendamatult. Tootmise Sunly OÜ Tootmise tähtaja pikendamise võimaluse ettenägemine on kindlasti Osaliselt arvestatud. Leiame, et üks tähtpäeva vajalik. Samas oleme seisukohal, et kuni kuuekuuse tähtaja andmine lisa-aasta oleks liiga pikk täiendav pikendamise mittevastavuse kõrvaldamiseks ei ole piisav. Määruses tuleks ette näha tähtaeg (tootmise alustamise võimalus vähemalt ühe aastase tähtaja andmine mittevastavuse kõrvaldamiseks. tähtpäev pikeneks ~25% võrra). Estiko Energia Põhimõtteliselt toetame, aga tahaksime paremini mõista, millele Teadmiseks võetud. Selgitame OÜ pikendus kohaldub. taastuvenergia nõukojas. - tootmiskogus - esimestel tootmiskuudel ei pruugi selguda, et tootmiskogus ei vasta pakutule - tootmise alustamise kohustus - kui tootmisüksus on tootmise alustamiseks valmis, aga võrguga ühendamine on pakkujast sõltumatult veninud. AS Eesti Energia Ei poolda tootmise alustamise tähtaja pikendamise võimalust, sest see Teadmiseks võetud. vähendab vähempakkumise objektiivsust ning diskrimineerib pakkujaid, kes on võimelised ettenähtud tähtajaks oma kohustusi täitma. Eesti Tuuleenergia ETEA hinnangul on tootmisüksuse valmis saamine arendaja äririsk ja Arvestatud. Tootmisseadme Assotsiatsioon pikendamine ei ole põhjendatud. Ainus erand on olukord, kus valmimine tootmise alustamise tootmisüksus on valmis, kuid võrguettevõte ei ole veel mistahes tähtajaks võiks olla üks tingimus põhjusel valmis elektrit võrku võtma ja arendajal puudub selle protsessi võimaliku ajapikenduse saamiseks. üle kontroll. Vastav sisu on toodud ELTS eelnõusse. Elektrilevi OÜ Tootmise tähtaja pikendamise võimaluse mõjuva põhjendusena võiks Arvestatud. lugeda võrguettevõtja poolt rajatava võrguühenduse valmimise tähtaja pikenemist. Tuulepealne Maa Ei näe vajadust, kui niigi antakse kolm aastat aega. See tähtpäeva Teadmiseks võetud. OÜ pikendamise võimalus ainult suurendaks halduskoormust ja tekitaks lisavaidlusi. Tootmisseadme AS Eesti Gaas § 28 lg 1 uue sõnastusega ei tahaks küll nõustuda. Esiteks on Arvestatud. Määrust täiendatakse nõuetele võrreldes senise sõnastusega, kus oli ette nähtud täiendava tähtaja vastavalt ettepanekule. mittevastavus andmine, nüüd jäetud see lahtiseks. Kasutatud on sõna „võib“. Pakkuja kunagi ei tea, kas tähtaeg antakse või mitte. Meie hinnangul peaks olema täiendava tähtaja andmine ette nähtud. „Kuni 6 kuud“ annab nagunii väga laia õiguse otsustada. Teised Sunly OÜ Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada Määruse § 26 lõige 2 Arvestatud. ettepanekud järgnevalt: „Kui tootmist alustatakse pärast kalendriaasta teise kuu lõppu, ei ole tootja tootmise alustamise esimesel kalendriaastal oma pakkumises toodud energia kogust kohustatud täis tootma.“ Estiko Energia „Kui tootmist alustatakse pärast kalendriaasta teist kuus, ei ole tootja Teadmiseks võetud. Tagatisraha OÜ tootmise alustamise esimesel kalendriaastal oma pakkumises toodud vabastamist ei pea ootama energia kogust kohustatud täis tootma“. täiendavalt aasta juhul kui Saame aru, et tootmismahu arvestus käib kalendriaasta baasil ja ei tootmisega alustatakse rakendu sanktsioonid kui tootmist alustada näiteks märtsist ja vähempakkumise teates kehtestatud aastatoodang on lubatust väiksem. Aga kas selle tõttu peab pakkuja tootmise alustamise tähtpäeval. tagatisraha vabastamist ootame täiendavalt ca aasta? Kes selle kulu hüvitab? AS Eesti Gaas 1) Milliseid andmeid riigiabi registrisse esitatakse, kas andmeid 1) Makstud toetuse kohta. määratud toetuse või makstud toetuse kohta? Määruse § 3 lg 2 2) Antud lähenemist võib kasutada kasutab hetkel „makstud toetust“, aga meie andmetel ei ole selles juhul juhul kui antud protsess küsimuses leitud ühtset seisukohta Rahandusministeeriumiga. arutatakse läbi eelnevalt nii 2) Riiklike eesmärkide täitmise seisukohalt ei ole vahet, kas materjalid vähempakkumise korraldaja ja ja seadmed on paigaldatud või mitte. Tootmist nagunii ei toimu. Ja läbiviijaga ning on nende poolt oleks ebaõiglane nõuda, et olukorras, kus tootja kindlalt teab, et kinnitatud. liitumist lähema 6 kuu jooksul ei teostata, peaks ta kõik seadmed ikkagi püsti panema ja tagama nende heas korras säilimise (valve, juhusliku hävimise riisiko jms). Valmisehitatud pargiga nagunii kaasnevad teatud halduskulud. Siinjuures on oluline ka sesoonsete riskide maandamine – pole mõtet panna parki sügistormide ajaks üles, kui on teada, et tootma saab hakata alles kevadel ja siis jääb ka aega seadmeid üles panna. Seega juhul, kui on teada, et liitumise teostamiseni on aega veel palju, oleks ratsionaalne panna park füüsiliselt püsti ikkagi veidi enne liitumist. AS Eesti Energia Määrusesse tuleb lisada tagatise vabastamise ning realiseerimise Mitte arvestatud. Tagatise reeglid. vabastamise ning realiseerimise reeglid on välja toodud ELTS eelnõus. Dubleerivalt neid määrusesse ei tooda. Sõna „toetusmäär“ kasutamine antud kontekstis on eksitav. Teeme Põhimõte arvesse võetud. ettepaneku asendada termin „Toetusmäär“ terminiga „Garanteeritud müügihind“. Nordic Power Võib-olla oleks siiski mõistlik eraldada ka tehnoloogiad -e.teha Mitte arvestatud. Tehnoloogiaid on Management tuulele ja päikesele eraldi vähempakkumised….aga see vaid mõte võimalik riigiabi loa alusel eralda, kuna hetkel paistab, et suured tuulearendajad löövad mahu täis ja kuid see eeldab ELTSi muutmist, mis on hetkel ka Vabariigi kohalikuma taustaga PV parkide rajajad jäävad pildist välja. Selline Valitsusse minemas. paistab pilt infokillukeste alusel, mis turult laekuvad. Kindlasti tasub mõelda ja kaaluda tootjale tagatava hinna (või nagu Mitte arvestatud. Teadmiseks MKM soovib seda öelda „toetuse“) ning NPS keskmise hinna vahe võetud, kuid jääme määruses välja arvutamisel tootja jaoks tegelikult kujuneva teenitava tulu loogikale toodud lahenduse juurde, mille puhul garanteeritud müügihind ning selle tõttu tootja poolt toodetud elektrienergia tunnipõhisele koosneb kalendrikuu Eesti NPS kaalutud keskmisele hinnale. Tootmise tunnipõhise kaalutud hinnapiirkonna järgmise päeva turu keskmise hinna kasutamine vähendaks määramatust tootjate jaoks elektrienergia aritmeetilisest oluliselt ja võimaldaks seeläbi tõenäoliselt teha oluliselt paremaid keskmisest börsihinnast ja toetuse pakkumisi vähempakkumisele. summast. §7 TÜ Lisada määruse § 7 lõikesse 1 täiendav punkt, mille kohaselt juhul, Mitte arvestatud. Erisusi ei looda. Energiaühistu kui teatud taastuvenergia tootmiskogusest on vähempakkumisel suunatud vaid Energiaühistutele, siis tuuakse vähempakkumise teates eraldi välja, et sellele kogusele võivad pakkumisi esitada vaid Energiaühistud. §8 Nordic Power Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: See säte on ELTS eelnõus, mida on Management „(3) Vähempakkumise teate ning pakkumise esitamise tähtpäeva jagatud ka sektoriga. vahele peab jääma vähemalt 30-päevane ajavahemik, kui vähempakkumine on suunatud elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmisele.“; - Sellist lõiget ELTS -s pole. Seotud ELTS muutmise eelnõuga? Seda aga ei leidnud. §10 (3¹) Elektrilevi Säte kohustab vastavad dokumendid esitama läbiviijale. Siit võib välja Arvestatud osaliselt. Lõige 31 OÜ lugeda, et liitumislepingu pakkumises olev võrguettevõtja kinnitus on kustutatud, asendatud endise lõikega ebapiisav. Jääb arusaamatuks dokumentide esitamise vajadus nii 32. Selle järgi peab võrguettevõtja võrguettevõtjale kui läbiviijale. Siin võib näha paralleeltegevusi. Võiks liitumispakkumise tegemisel piirduda dokumentide esitamisega selles kontekstis üksnes läbiviijale. kinnitama, et selle väljastamisel on lähtutud võrgueeskirjas toodud dokumentidest. §10 (3²) Nordic Power Paragrahv 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakkumuse võib esitada ka Sõlmitud lepingu või Management juhul, kui sõlmitud liitumisleping või paragrahvi 10 lõike 2 punktis liitumislepingu pakkumise 2 (kas ei peaks 3 olema??) olemasolu on sätestatud § 10 lk 2 p- ga 2. nimetatud liitumislepingu pakkumine puudub.“; §10 (32) AS Eesti Energia Juhime tähelepanu, et määruse muudatuses pakutud sõnastuse korral Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. võib tootja küll pakkumise esitada, aga toetust temale selle pakkumise eest maksta ei tohi, sest toetust võib maksta vaid paragrahv 10 lõike 2 punktides 1-3 nõuetele vastavatele pakkumistele. Teeme ettepaneku parandada sõnastus alustades lauset alljärgnevalt: (32) Paragrahv 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakkumuse võib esitada ja toetust võib maksta ka juhul, kui… Elektrilevi OÜ „Pakkumuse võib esitada ka juhul, kui ……pakkumine puudub? Arvestatud. Sõnastust vastavalt Lause jääb arusaamatuks. muudetud. Esialgu oli sõnastuses Kasutusel on kaks terminit „pakkumine“ ja „pakkumus“, kas see on konflikt sees (võis välja lugeda, et juhuslik või taotluslik. Mujal on kasutatud terminit „pakkumine“. liitumispakkumise võib esitada ka juhul kui liitumispakkumist ei ole). Muudetud selliselt, et vähempakkumisele võib pakkumuse esitata ka siis, kui liitumispakkumine puudub. §11 AS Eesti Energia Kavandatud täiendus „vähempakkumise võitmise järgselt rajatud“ Arvestatud. piirab määruse kasutusala vaid uute rajatavate tootmisseadmetega. Sama puudutab ka § 12 lg 9 toodud muudatusettepanekut. Aga ELTS § 595 võimaldab määrust kasutada ka olemasolevates elektrijaamades toodetava elektri jaoks. Seega ei saa määrust üldiselt kitsendada kohalduvaks vaid uutele elektrijaamadele. Teeme ettepaneku parandada sõnastus alljärgnevalt: Loobuda määruse §11 täiendamisest sõnadega vähempakkumise võitmise järgselt rajatud. Elektrilevi OÜ Kas seade võib olla rajatud enne või pärast vähempakkumise võitmist? Arvestatud. Ilmselt on silmas peetud võitmise järgselt rajatavat tootmisseadet. § 12 (4) TÜ (4) Pakkuja või ühispakkumisel pakutav aastane energia kogus Teadmiseks võetud. Energiaühistu peab elektrituruseaduse § 594 kohasel vähempakkumisel olema vähemalt kümme gigavatttundi või selle täiskordne. Energiaühistud on uued osalejad elektriturul ning ei konkureeri tootmismahtudega turul juba tegutsevate energiaettevõtetega. Esimeste parkide aastased tootmismahud on mõõdetavad MWh ühikutes. Madalam pakutava energiakoguse lävend või lävendi puudumine annaks olulise motivatsiooni uute energiaühistute tekkeks ja parkide rajamiseks. § 12 (5) AS Eesti Energia Paragrahv sätestab, et esitada tuleb aadress, kuid ei ole täpsustatud, Arvestatud osaliselt. Aadressi mille aadressi on mõeldud. Samuti võivad ühe energiapargi puhul tuleb arvestada liitumispunkti tootmisseadmed asuda mitmel kinnistul ning mitme haldusüksuse aadressiga. Täpsustame seda kohta territooriumil. eelnõu seletuskirjas. Teeme ettepaneku sätestada määruses, et aadress tuleb esitada tootmisseadme liitumispunkti kohta kinnistu täpsusega. Sätestab ka, et esitada tuleb nimivõimsus. Uute tootmisseadmete ehitamiseks toetuse taotlemisel ei või pakkuja langetada siduvat otsust tootmisseadme soetamiseks enne toetuse määramist. Pakkujal ei saa pakkumise tegemise hetkel olla täielikku kindlust tootmisseadme nimivõimsuse kohta. Seetõttu on ülemäärane nõuda pakkujalt tootmisseadme täpse nimivõimsuse esitamist. Teeme ettepaneku täpsustada, et esitada tuleb „nimivõimsuse suurusjärk täpsusega +/-20%“ § 12 (9) Kavandatud täienduse sõnastus „pärast vähempakkumise võitmist Arvestatud. vähempakkumisele esitatud energia tootmiseks rajatava tootmisseadme omanik“ piirab määruse kasutusala vaid uute rajatavate tootmisseadmetega. Aga ELTS § 595 võimaldab määrust kasutada ka olemasolevates elektrijaamades toodetava elektri jaoks. Seega ei saa määrust üldiselt kitsendada kohalduvaks vaid uutele elektrijaamadele. Teeme ettepaneku asendada lõige 9) alljärgnevalt: (9) Pakkumise esitamisega kinnitab pakkuja, et on pärast vähempakkumise võitmist võetud kohustuste täitmisel vähempakkumisele esitatud energia tootmiseks kasutatava tootmisseadme omanik või seda kasutama õigustatud isik ning vastab kõigile vähempakkumise teates esitatud tingimustele. §20 (1) Elektrilevi OÜ Kes teostab nõuetele vastavuse sisulist hindamist? Kuidas anda Sätte esimene pool paneb hindamise nõuetekohasuse kinnitust rajatavale tootmisseadmele ning kuidas kohustuse Elering AS-le. nõuetekohasuse hindamist teostatakse ja vastavust hinnatakse? Mida on sisuliseks hindamiseks vaja? §23 (4) AS Eesti Energia Teeme ettepaneku sõnastada punkt järgmiselt: Mitte arvestatud. Vähempakkumisi 4) energia liigid ja kogus, mida tootja on kohustatud kalendriaastas korraldatakse riiklike eesmärkide tootma ning elektrienergia kogus, mille eest kalendriaastas täitmiseks. Väljapakutud põhimõte maksimaalselt toetust makstakse ning millest vähemalt 80% on tootja tähendab sisuliselt kohustatud kalendriaastas tootma. vähempakkumiste korraldamist Määruse järgi sätestab VV otsus vaid energia koguse, mida tootja suuremas mahus kui riigi eesmärk kohustub aastas tootma, kuid ei sätesta energia liiki. on. ELTS alusel kehtestatud määrusega saab toetust maksta vaid elektri eest. Kuid vähempakkumisel võib teoreetiliselt olla võimalik pakkuda nt. elektri ja soojuse summaarset kogust, kui seda võimaldab vähempakkumise teade. Praegune määruse sõnastus ei anna aga selget alust, et otsuses määrata taastuvenergia tootmise koguse kohustus suuremaks kui elektri kogus, mille eest toetust makstakse. Kui otsus sisaldab vaid energia kogust ning mitte liiki (nt. elektrienergia või soojusenergia), siis on tootjal võimalik nõuda toetust igasuguse energia eest. Praegune sõnastus ei taga kõige väiksema taastuvenergia toetusmääraga pakkumisi, sest nõuab pakkujatelt ~20% ülevõimsuse paigaldamist, et olla valmis looduslike tuule- ja päikeseolude kõikumisest tulenevaks toodangu vähenemiseks 12-aastase perioodi vältel. Turuosalised teeksid madalama toetusmääraga pakkumisi, kui igal kalendriaastal tootmise kohustus oleks näiteks 80% ulatuses. Garanteeritud müügihinna olemasolu tagab tootjate motivatsiooni toota elektrit pidevalt maksimaalselt toetust saavas ulatuses. §25 (1) Määrust on vaja täiendada juhtumi jaoks, kui tootmist ei saa alustada Põhimõte arvesse võetud. Tähtaja põhjusel, et võrguettevõtja ei ole tootmisseadet võrguga ühendanud. pikendamise nõue vastavalt sisse Teeme ettepaneku lisada §25 (1) lõppu lause: toodud (kuni 6 kuud). Kui võrguettevõtjast tuleneval põhjusel ei ole tootjal võimalik tootmist alustada, lükkub tootmise alustamise tähtpäev edasi seni kuni võrguettevõtjast tulenevad tootmise alustamist takistavad põhjused on kõrvaldatud. §25 (4) Määruse muudatusega on kavandatud kehtestada tootjale enne Arvestatud. Vahekontrolli nõue 18 tootmise alustamist kvartaalne info edastamise kohustus. Meie kuud peale võitja välja kuulutamist hinnangul ei ole tegemist ei proportsionaalse ega mõjusa meetmega. koos hindamiskriteeriumitega sisse Teeme ettepaneku kehtestada projekti piisava arengu kontrollpunkt 18 toodud määrusesse. kuud peale võitja välja kuulutamist. Kontrollitavateks kriteeriumiteks kehtestada liitumislepingu olemasolu ja ehitusloa olemasolu. Nõuete täitmata jätmisel tühistatakse toetuse maksmise otsus. §26 Praeguse sisu korral on §26 pealkiri „Toodetava energia koguse Arvestatud. kõikumine“ ja sisu osaliselt vastuolus, paragrahvi sisus ei ole kirjas väiksema toodanguga seotud tingimusi. Teeme ettepaneku sätestada, et tootja on kohustatud igas kalendriaastas tootma vähemalt 80% pakkumises pakutud aastasest tootmismahust. Lisada §26 uus lõige (3) järgnevas sõnastuses: (3) Tootja on kohustatud igas kalendriaastas tootma vähemalt 80% pakkumisest pakutud aastasest tootmismahust. §26 (2) Määruse muutmisel pakutud tootmise esimese aasta paindlikkus ei ole Arvestatud. Määrus täiendatud objektiivselt piisav. Selle järgi näiteks veebruari lõpus tööd alustav põhimõttega, et juhul kui tootja tuulepark peab sisuliselt 10 kuuga tootma ikkagi 12 kuu koguse. See alustab tootmist kalendriaasta keskel ei ole õiglane eriti juhu, kui tootja alustab tootmist enne pole esimesel aastal tootjal kohustust vähempakkumiste tingimustes määratud tootmise alustamise tähtaega. toota pakkumuses välja toodud Õiglane oleks vabastada kõik tootjad tootmise esimese 12 kuu jooksul energiakogust. aasta koguse täitmise kohustusest. Ettepanek §26 (2) uueks sõnastuseks: (2) Tootja ei ole tootmise alustamise esimese 12 kuu sisse jääval kalendriaastal kohustatud oma pakkumises toodud energia kogust täis tootma. Elektrilevi OÜ Kuidas mittevastavus ilmneb ja kes seda tuvastab? Mittevastavus ilmneb Elering AS mõõtetulemuste kontrolli järel. Selle järgi saab Elering AS määrata kindlaks, kas tootmiskogus vastas nõuetele. §28 (1) AS Eesti Energia Määrust kavatsetakse täiendada võimalusega anda vähempakkumise Mitte arvestatud. läbiviijale õigus pikendada võitnud pakkuja jaoks tootmise alustamise Vähempakkumise läbiviijale peab tähtaega. Oleme vastu selliste privaatsete eritingimuste andmise jääma võimalus vajadusel võimaluse vastu. vähempakkumise võitja tootmise Teeme ettepaneku: alustamise kuupäeva põhjendatud Lisada tagatise realiseerimise tingimused §28 lõppu eraldi lõikena juhul muuta. TÜ Lisada Määrusesse termin: „Energiaühistu – kogukondlik Mitte arvestatud. See küsimus ei Energiaühistu ühistegevus, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa ole seotud kõnealuse määrusega. oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust ELTS-s ja EnkS-s saab termin aga omatarbe katmiseks, kulude vähendamiseks ja parema olema viisil või teisel defineeritud elukeskkonna loomiseks.“ (vt nt 382SE sisu). Energiaühistud ei ole eraldi terminiga määratletud ka Elektrituruseaduses (ELTS) ega Energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS). Ministeeriumi valikul võiks see termin olla lahti kirjutatud kas määruses või muus kohas. EELNÕU 22.10.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruses nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „toetusmäär“ sõnadega „garanteeritud müügitulu määr“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) garanteeritud müügitulu määr – pakkumises esitatud riigi poolt läbi elektrituruseaduse §-des 59, 594-596 nimetatud toetuse garanteeritud müügihind, mis koosneb Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia tunni börsihinnast ja elektrituruseaduse §-s 594 lõike 54 punktis 1 või punktis 3 nimetatud toetuse summast, elektrituruseaduse §-s 594 lõike 54 punktis 2 nimetatud toetuse määr, elektrituruseaduse § 596 lõikes 7 nimetatud toetuse määr või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr eurodes megavatt- tunni kohta;“; 3) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „§-des 594 ja 595“ sõnadega „§-s 595“; 4) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse arv „120“ arvuga „180“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt 30-päevane ajavahemik, kui vähempakkumine on suunatud elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmisele.“; 6) paragrahvi 10 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, ning mille ühendamiseks võrguga on olemas sõlmitud liitumisleping või elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud 1 Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud liitumislepingu pakkumine, mis ei ole pakkumise esitamise ajal vanem kui 365 päeva“; 7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) elektrituruseaduse §-s 594 nimetatud eesmärgil elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadmega, millega toodetakse pärast vähempakkumise võitmist aastas taastuvast energiaallikast elektrienergiat vähemalt pakkumises toodud mahus.“; 8) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „punktis 1“ sõnadega „punktides 1 ja 3“; 9) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Vähempakkumise korras toodetava energia tootmise alustamise ajal peab pakkuja olema tootmisseadme omanik või kasutamiseks õigustatud isik.“; 10) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) kinnitust, et pakkuja on tootmist alustades vähempakkumisele energia tootmiseks esitatud tootmisseadme omanik või seda kasutama õigustatud isik ning vastab kõigile vähempakkumise teates esitatud tingimustele.“; 11) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Tagatis ja pakkumise kulud (1) Pakkuja esitab hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks vähempakkumise teates nõutud tagatise. (2) Pakkujal ei ole õigust nõuda vähempakkumisega seoses tehtud kulutuste või tekkinud kahju hüvitamist põhjusel, et §-s 23 nimetatud korraldus jäi tema suhtes vastu võtmata või vähempakkumine kuulutati nurjunuks.“; 12) paragrahvi 15 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Pakkumise sisu on konfidentsiaalne, välja arvatud § 17 lõikes 2 nimetatud ulatuses.“; 13) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alates koostamisest vähempakkumise läbiviija veebilehel.“; 2 14) paragrahvi 18 lõikes 3, § 20 lõigetes 2 ja 3 ning § 28 lõikes 2 asendatakse sõna „korraldaja“ sõnaga „läbiviija“; 15) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärast pakkumiste reastamist teavitab vähempakkumise läbiviija § 19 lõike 6 alusel moodustatud nimekirja alusel pakkujat või pakkujaid vajadusest esitada kümne päeva jooksul tootmisseadme ehitamiseks vajalik Kaitseministeeriumi kooskõlastus, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav.“; 16) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja kohustub alustama pakkumises esitatud tootmisseadmega tootmist vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks.“; 17) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja esitab enne elektrituruseaduse § 108 lõike 3 tähenduses tootmise alustamist iga kvartali 20. kuupäevaks vähempakkumise läbiviijale ülevaate vähempakkumisel edukaks tunnistatud tootmisseadme rajamise seisust ja eeldatavast tootmise alustamise kuupäevast.“; 18) paragrahvi 26 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kui tootmist alustatakse pärast kalendriaasta teist kuud, on tootja kohustatud tootmise alustamise esimesel kalendriaastal tootma vastava proportsiooni pakkumises toodud aastasest energia kogusest.“; 19) paragrahvi 28 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui võitjaks tunnistatud pakkuja suhtes ilmneb pakkuja või tootmisseadme nõuetele mittevastavus pärast § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korralduse vastuvõtmist või pakkuja ei täida §-s 23 nimetatud korralduses toodud tootmiskogust, annab vähempakkumise läbiviija pakkujale ühekordselt kuuekuuse tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada. Vähempakkumise läbiviija annab pakkujale lauses 1 nimetatud täiendava tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks vaid juhul, kui tootmisseade on teates nimetatud tootmise alustamise tähtajaks valmis, kuid sellel puudub ühendus võrguga.“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel