Transpordi ja liikuvuse
arengukava 2021–2035
Foto: Mana Kaasik
Sisukord
1. Sisukokkuvõte 3
2. Sissejuhatus 5
3. Transpordi ja liikuvuse käsitlus 6
3.1. Transpordivaldkonna olukorra analüüsi põhijäreldused 8
3.1.1. ITFi/OECD analüüsi põhijäreldused 11
3.1.2. Arvestamine keskkonnamõju strateegilise hindamise ettepanekutega 11
3.2. Seosed “Eesti 2035” ja säästva arengu eesmärkidega 12
4. Transpordipoliitika eesmärk ja valitud arengustsenaarium 14
5. Arengukava maksumuse prognoos 20
5.1. Arenguobjektid 20
6. Tegevussuund 1. Hästi ühendatud Eesti. Konkurentsivõimeline transport ja taristu 24
6.1. Alavaldkond „Ohutud teed“ 27
6.2. Alavaldkond „Raudteel säästlikult, ohutult ja kiirelt“ 28
6.3. Alavaldkond „Mereriik Eesti, innovatiivne ja keskkonnahoidlik meretransport“ 30
6.4. Alavaldkond „Eesti linnulennult. (Otse)lendudega ühendatud Eesti“ 32
6.5. Alavaldkond „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“ 34
7. Tegevussuund 2. Liikuvus kui teenus. Üleriigiline, ühendatud ühistransport 36
7.1. Alavaldkond „Efektiivselt ja kvaliteetselt korraldatud ühistransport“ 38
7.2. Alavaldkond „Kõiki ühistranspordiliike hõlmav piletimüügisüsteem“ 39
7.3. Alavaldkond „Innovatiivsed liikuvusteenused“ 39
7.4. Alavaldkond „Transpordi ja liikuvuse riiklik korraldus“ 40
8. Arengukava juhtimine 42
9. Dokumendis kasutatud lühendid ja mõisted 44
2
1. Sisukokkuvõte
Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired,
nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.
Mõõdikud (2035. a sihttase, algtase 2020):
30 60 Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus
hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30
1700 2369 Vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga
1 360 Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja suurema kogumahutavusega) – 360 laeva
26% 40% Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites maanteetranspordiga võrreldes – 40%
28 40 40 aastaringset regulaarlennuliini
Tegevussuund 1: suurendame transpordisüsteemi Tegevussuund 2: toome ühistranspordi inimestele
konkurentsivõimet, arendame seda säästvalt, nutikalt lähemale ning muudame selle kasutamise
ja kulutõhusalt, vähendame selle keskkonnajalajälge mugavamaks targema planeerimise ja nutikama
ning muudame taristul liiklemise ohutumaks. piletimüügikorralduse abil.
Mõõdikud (2035. a sihttase, algtase 2020): Mõõdikud (2035. a sihttase, algtase 2020):
8,3 9,4 Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate
38,7% 60%
3,3% 24% taastuvenergia osakaal transpordis 24% osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%
Arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi
arendamise poliitika¹, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Lähtume põhimõttest „Kasutaja
maksab“. Tarvilik on võtta kasutusele väikse süsinikusisaldusega kütused kõikides transpordiliikides, et saavutada
keskkonnasäästu eesmärgid². Võttes aluseks Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärgid (transpordisektor peab vähendama
oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 90% ja muutuma eelkõige linnades oluliselt vähem saastavaks, et
saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk), soovime 2035. aastaks vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet
1700 kt³-ni. Lisaeesmärgid on seatud avaliku sektori hangete kohta, mis peavad keskkonnahoidlike maanteesõidukite
direktiivi4 järgi tagama hangetes keskkonnahoidlike sõidukite osatähtsuse kooskõlas direktiivi eesmärkidega aastateks
2025 ja 2030.
Liikuvuspoliitikas toome ühistranspordi inimestele lähemale, muutes selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ja
kättesaadavamaks ning kasutades selleks ühtset planeerimist, digiteerimist ning nutikamat sõiduõiguse ja piletimüügi
korraldust. Toetame jalgrattaga ja jalgsi liikumist, pakkudes paremaid liikumisvõimalusi, ligipääsetavust ning
kasutusmugavust. Soovime kasvatada ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaalu 38%-lt 55%-le. Pöörame
tähelepanu ka kommunikatsioonile, mis on käitumisharjumuste muutmise ja jätkusuutliku liikuvuskultuuri osa.
1 Kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja välisõhu kvaliteedi parandamiseks. Vt ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
2 Vt energiasäästu direktiiv.
3 Kooskõlas Eesti 2035. a strateegia eesmärkidega.
4 Direktiiv (EL) 2019/1161, direktiivi tekst siin.
3
Taristuarenduses lähtume terviklike (transpordi)koridoride loogikast, kavandame taristut multimodaalselt ning
arvestame riigikaitse vajadusi ja siseturvalisuse kaalutlusi. Arendame transpordisüsteemi säästvalt, nutikalt,
kasutusmugavalt ja kulutõhusalt, lähtudes pikaajalistest plaanidest, ning muudame taristul liiklemise kõigile liiklejatele
ohutumaks, ligipääsetavaks ja säästlike liikumisviiside jaoks ligitõmbavamaks (s.o lähtume sõidukita liiklejate
vajadustest). Soovime vähendada 2035. aastaks maanteeliikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk
30 hukkununi kolme aasta keskmisena.
Linnapiirkondades arendame omavahel ühendatud ja jagatud liikuvust soosivat keskkonda, sh loome lahendusi, mis
toetavad rohkem aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning eri transpordiliikide koostoimet, et suurendada säästlike
liikumisviiside kasutust autokasutajate arvelt.
Suurendame raudteesõidukite kiirust ja ohutust ning loome uusi ühendusi, et kasvatada raudtee kui keskkonnahoidliku
liikumisviisi kasutust, lisaks suuname konkureeriva alternatiivi korral nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele.
Võtame eesmärgiks jõuda 2035. aastaks rongiga Tallinnast Narva ühe tunni ja neljakümne viie minutiga ning Tartusse
ühe tunni ja kolmekümne minutiga. Kui raudteeliiklus tiheneb, siis vähendame selle negatiivset keskkonnamõju ida- ja
lõunasuunalise raudtee elektrifitseerimisega. Loome rahvusvahelise rongiühenduse Euroopaga – Rail Baltica.
Arendame maanteid, et vähendada aegruumilisi vahemaid ja suurendada liiklemise ohutust. Projektide valimisel lähtume
terviklikust sotsiaal-majanduslikust analüüsist, kasutame keskkonnaressursse säästlikult ning arvestame elurikkuse
vajadustega.
Maanteede ja raudteede arendamise vajadust hindame kompleksselt, kuna kiire, tihe ja mugav rongiühendus vähendab
põhimaanteede liikluskoormust ning suurendab liiklusohutust.
Pakkudes kiiret ja keskkonnahoidlikku rongiühendust, mida hakkab toetama kiire ja mugav kohalik ühistransport
(kergrööbastransport, bussiliiklus), saame vähendada inimeste sõiduautokulutusi, mis ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal
on u 1,5 miljardit eurot aastas5.
Muudame meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendame selle muu taristuga.
Toome laevad tagasi Eesti lipu alla, loome tingimused, et meremehe amet oleks stabiilne ja atraktiivne, arendame
keskkonnasäästlikke rajatisi ja teenuseid nii sadamates kui ka merendusega seotud logistikaahelates, vähendame
kasvuhoonegaaside heidet nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, loome tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendame
veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia arenguga, säilitame merekultuuripärandit.
Et tagada majanduse konkurentsivõime, hoiame Eesti lennuühenduse toimivana, arendame lennundussektori uusi
ärisuundi (nt õhusõidukite hooldusettevõtlus). Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ning digiteerimine lennunduses,
eesmärgiga lennunduse keskkonnajalajälge vähendada ning tõsta Eesti lennundussektori konkurentsivõimet.
5 Vt Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035.
Foto: Lauri Tõnisson
4
2. Sissejuhatus
Peamine proovikivi jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel on korraldada inimeste ja kauba liikuvust
tõhusamalt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, mugav ja ohutu, edendaks Eesti majandust ning ühtlasi vähendaks
keskkonnakoormust6.
Transpordisektorit mõjutavad järgmised peamised üleilmsed arengusuundumused7:
• piiratud loodusvarad ja keskkonnahoidlik majandus;
• linnastumine koos püüdlusega muuta linnad inimsõbralikumaks;
• robotiseerimine, automatiseerimine ja digiteerimine, sh andmete turvalisus ja kasutuselevõtt ning avatus;
• jagamismajandus ja e-kaubandus.
Neid suundumusi arvestades on keskkonnahoidlik transport järgmiste kümnendite transpordipoliitika peamine
defineeriv märksõna. Kuna Eesti transpordisektor on endiselt väga saastav, tuleb teha suuri muudatusi, et vähendada
märgatavalt transpordi negatiivset keskkonnamõju energiasäästu kaudu (sh autota liiklejate turvaline ja mugav
liikumine) ning kasvuhoonegaasi heitkoguste (KHG) ja välisõhusaasteainete vähendamise teel. Keskkonnahoidlikumale
transpordile üleminekul saab võtta juhtrolli avalik sektor hangete korraldamisel. Seega käsitletakse ka arengukavas
keskkonnatemaatikat läbivalt kõikides peatükkides.
Teine transpordipoliitikale tooni andev märksõna on transpordi digiteerimine ehk uute teenuste teke, et suurendada
teenuste kättesaadavust, mugavust ja tõhusust ning selle kaudu parandada Eesti konkurentsivõimet. Endiselt on olulised
liiklemise ohutus ja inimeste tervis. Suuremat tähelepanu saavad ligipääsetavus, kvaliteetse ruumi loome ja universaalne
disain. Neid teemasid käsitletakse läbivalt sisupeatükkides kogu arengukava ulatuses.
Hästi korraldatud transport sillutab teed majanduskasvule8, mistõttu on tähtis olla hästi ühendatud nii riigi sees kui ka
muu maailmaga. Geograafilise asukoha tõttu on Eesti transpordikoridor Aasia ja Lääne-Euroopa vahel ning oluline vahelüli
põhja-lõuna suunal, teenindades kaubajaotust Põhjamaadesse, nende riikide eksporti ja importi ning inimeste liikumist.
Aegruumiliste vahemaade vähendamine eri piirkondade vahel on transpordi võimalus soodustada majandustegevust.
Hästi korraldatud transport võimaldab tõhusat ligipääsu tööturule ja avalikele teenustele, toetab turismi ning aitab
kiirendada kaubaliiklust.
Liikuvusteenused peavad olema heal tasemel nii linnas kui ka maapiirkondades, valides kõige tõhusama viisi nende
korralduseks. Ühtselt ja nutikalt organiseeritud transpordisüsteem, digivõimaluste kasutamine, nt nõudepõhise transpordi
rakendamine, võivad aidata tasakaalustada Eesti arengut. Targa transpordikorralduse aluseks on andmepõhine
planeerimine ja tegelike liikumisvajaduste arvestamine. Samal ajal peab tähelepanu pöörama inimeste liikuvuse
tõhusamale ja mugavamale korraldusele ning sundliikumiste vähendamisele, nt soodustades kaugtööd, eri (riigi-)
teenuste laialdasemat digiteerimist, ostmise suunamist e-kanalitesse jne.
Arengukava põhitekst ning lisad avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Lisasid
uuendatakse vajaduse järgi.
6 Kooskõlas 2020. aastal Euroopa Komisjonis valmiva aruka ja jätkusuutliku transpordiarengukavaga tuleb „transpordisektorit ... muuta arukamaks, digitaalsemaks ja kaasavamaks
ning innovatsioonivaldkonnas juhtivaks sektoriks“.
7 ITF Transport Outlook 2019.
8 Maismaaveondus, veetransport, õhutransport, ladustamine ja veonduse abitegevused andsid kokku üle 10% kogu toodangust, lisandväärtuses oli nende sektorite osatähtsus
8%. Kuna transport kasutab sisendina ka teiste sektorite toodangut, on kogu mõju majandusele u 1,6–1,7 korda suurem (Eesti keskmine näitaja 1,5). Suurem on kaudne mõju
ladustamises ja veonduse abitegevustes (1,8), seejärel maismaa- ja õhutranspordis (1,5) ning veetranspordis (alla 1,4).
5
3. Transpordi ja liikuvuse
käsitlus
Arengukavas tuuakse välja transpordipoliitika üldeesmärgid ja indikaatorid, kirjeldatakse transpordi riiklikku korraldust ja
juhtimismudelit, taristu arendamise põhimõtteid, liikuvusteenuste korraldamise eesmärke ning hinnatakse arengukava
elluviimise maksumust.
Arengukava jaguneb sisuliste eesmärkide seadmisel kaheks osaks: transpordi konkurentsivõime ja liikuvus. Sellise
liigenduse eesmärk on käsitleda kõiki transpordiliike koos, ühtlustada planeerimispõhimõtteid ning suurendada
liikumisviiside sünergiat.
Taristupeatükis kirjeldame, kuidas korraldada kvaliteetset, ohutut, nutikat ja kestlikku taristut, et tagada mugavaid ja
kulutõhusaid ühendusi nii Eesti siseselt kui ka rahvusvaheliselt.
Liikuvuse korraldamise peatükis seame eesmärgiks korraldada liikuvusteenust paremini ja keskkonnahoidlikult. See
tähendab teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamist targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse, tõhusama ja
ohutuma liikuvuse planeerimise, transpordiliikide ühitamise ning nutikate lahenduste kasutamise abil.
Kuna ligi 50% liikumistest toimub Tallinna-Harjumaa piirkonnas ning veelgi enam kõikides linnapiirkondades kokku,
oleme pühendanud eraldi alapeatüki just linnalisele liikuvusele.
6 Foto: Rasmus Jurkatam
Foto: Transpordiamet
Et arengukava sisu oleks paremini loetav ja arusaadav, selgitame alljärgnevalt arengukava fookustermineid.
Liikuvus tähendab võimet liikuda ühest kohast teise, kasutades ühte või mitut transpordiliiki ja teenuseid, mis rahuldavad
inimeste liikumisvajadused.
Säästev linnaline liikuvus lähtub linnapiirkondade elamisväärsusest ja toimivusest, arvestades mitmekülgset inimeste ja
kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel.
Ligipääsetavus hõlmab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda. See tähendab, et kõikidele inimestele on tagatud
võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta olenemata nende vanusest või terviseseisundist. Transpordivaldkonnas
tähendab see järgmist:
• kaasava disaini põhimõtte järgimist transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad
peatuseni);
• liikumisinfo (sh piletimüük) on kõigile ligipääsetav ja hõlpsasti mõistetav (sh veeremis, peatustes, veebis).
Säästev transport on arengusuund, mis eelistab inim- ja kaubaveol väiksema energiatarbe, ressursikulu (sh maakasutuse)
ja keskkonnamõjuga (sh sõiduki kogu elukaare keskkonnamõju9) transpordiliike. Üldiselt peetakse väiksema
keskkonnamõjuga¹0 transpordiliikideks raudtee- ja veetransporti. Kõige energiakulukamad transpordiliigid on maantee- ja
õhutransport, säästvuse seisukohalt on olulisimad ühistransport ja kergliiklus (kõndimine, jalgrattasõit, kergliikurid jne).
Liikluse, maakasutuse ja majanduse planeerimist viisil, et vajadus isikliku auto ja kaubavedude järele oleks võimalikult
väike, nimetatakse säästvaks transpordipoliitikaks. Seeläbi on soositud mitmekesine elukeskkond, kus on mugav ja kiire
ühistransport, turvaline ning tihe jalgratta- ja kõnniteede võrgustik ning aktiivne autode ühiskasutus.
Peatükkides sõnastatud põhimõtted hõlmavad läbivalt kõiki transpordiliike, kuid viienda peatüki alapeatükkides
käsitletakse iga transpordiliigi taristut üksikasjalikult.
Arengukava koostatakse 15 aastaks, lähtudes transpordivaldkonna eripärast kavandada keskmisest pikema aja jooksul
taristu investeeringuid ja hoida sihti ELi pikaajalistel eesmärkidel.
Taristu ja liikuvuse tegevussuundade peatükkides tuuakse välja nende alaeesmärgid koos vastavate indikaatoritega.
9 Keskkonnahoidlike maanteesõidukite direktiivi alusel on määratletud, kuidas võtta keskkonnahoidlike sõidukite puhul arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja
keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2- ja teatavate saasteainete heidet.
10 https://www.eea.europa.eu/publications/ENVISSUENo12/page027.html.
7
3.1. Transpordivaldkonna olukorra
analüüsi põhijäreldused
Üldistatud olukorra analüüsi põhijäreldused ja hetkeolukorra kirjeldused transpordi arengukava 2014–
2020, Eesti merenduspoliitika 2012–2020, rakendusplaanide ja struktuurivahendite rakenduskava täitmi-
se kohta on järgmised¹¹:
• TEN-T (üleeuroopaline transpordivõrgustik) võrgustiku teede seisukord on väga hea tänu viimastel aastatel taristusse
tehtud suurinvesteeringutele. 2019. aastal moodustasid halvas seisus TEN-T võrgustikku kuuluvad teed vaid 0,7%
kogu riigiteede võrgust, mis on 10,3% võrra parem, kui 2018. aasta eesmärgiks seatud 11%. 2027. aasta lõpuks
võib halvas seisus teede osakaal taas veidi kasvada, kuna paljud investeeringud on tehtud u 10 aastat tagasi, kuid
prognoositavalt jääb see alla 11%. Kuigi TEN-T teede seisukord on väga hea, ei täida Eesti veel TEN-T määruse¹²
nõudeid teede kohta. Sealhulgas tuleb pingutada, et täita 2030. aastaks seatud põhivõrgu väljaehitamise kohustust
(ökoduktid, mahasõidud, eritasandilised ristmikud jne).
• Rongikasutajate arv on iga aastaga kasvanud. 2019. aastal ületas reisijate arv 8,3 miljoni piiri. Eesmärk – 8,8 miljonit
rongireisijat 2020. aastal – oleks olnud ilma COVID-19 kriisita täidetav. Prognoosime 8,9 miljonit 2024. aastaks.
• Ühistranspordikasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on endiselt probleemne. Kuigi alates 2018. aastast
on enamikul maakonnaliinidel bussisõit reisijatele tasuta ning Tallinnas kehtib prii sõit elanikele juba varasemast,
ei ole saavutatud modaalnihet ühistranspordi kasuks¹³. Tööl käimiseks kasutas 2019. aastal ühistransporti, käis
jala või sõitis rattaga vaid 38,8% inimestest ning see osakaal üha kahaneb. Suure tõenäosusega 2023. aasta
transpordiprogrammi eesmärki¹4 ei täideta, kui vahepeal ei eelisarendata märkimisväärselt ühistransporti ja
kergliiklust.
• 2019. aasta kaubaveo mahud on eelnevate aastatega võrreldes sarnasel tasemel (50 miljonit tonni). 2020. aasta
sihttaseme (86 miljonit tonni) saavutamine ei ole ida- ja läänesuunalise kaubavoo taastumiseta praegu realistlik.
Eesti sadamates käideldi 2019. aastal 37,6 miljonit tonni kaupa ehk 1,8 miljonit tonni enam kui aasta varem.
Merekonteinerite vedu oli sarnane eelneva aastaga: veeti 242 060 TEUd. Konteinereid veeti Eestist välja üle 120 855
TEU ja võeti vastu 121 205 TEUd.
• Eesti sadamate alamklastris töötab hinnanguliselt 2500 inimest ja Eesti laevaomanikud kontrollivad 0,02% maailma
laevastikust. 1. juulil 2020 jõustusid seadusmuudatused, millega loodi soodsamad tingimused (tonnaažimaksu
süsteem, meremeeste maksusoodustused) laevapereta prahitud laevade Eesti registrisse kandmiseks ja Eesti
lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Paketi oodatav tulemus on Eesti laevastiku arvu suurenemine, mis aitab
kasvatada Eesti majandust, laiendada ekspordi sihtriikide ringi ja soodustada kaldasektori teket. Kui Eesti lipu all
sõitev laevastik suureneb, tekib Eesti meremeestel lisavõimalus asuda sellistel laevadel tööle ja pääseda ligi Eesti
sotsiaalkindlustussüsteemile.
• Viimastel aastatel on olnud probleeme stabiilse ühenduse pidamisel mandri ja saarte vahel. Riik peab tagama
kvaliteetse ühenduse mandri ja saarte vahel nii merel kui sisevetel milleks tuleb perioodiliselt süvendada kanaleid
ja leida lahendusi uutele alternatiividele. Väikesaartega laevaühenduse parendamise projekti käigus ehitati aastatel
2010–2017 viis laeva. Suures osas on välja ehitatud väikesadamate võrgustik.
• Eestil on toimiv ja arenev väikelaevaehituse sektor. Eksport moodustas 2018. aasta laevaehituse müügitulust
rekordilised 83% ehk Eesti laevatoodangut eksporditi enam kui 47 miljoni euro väärtuses.
• 2019. aasta alguses loodud Eesti Lennundusklaster, mis ühendab 20 ambitsioonikat lennundusettevõtet alates
Tallinna Lennujaamast ja Eestis paiknevatest lennufirmadest kuni erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõteteni, on
seadnud sihiks, et aastaks 2025 võiks lennundussektori panus riigi SKP-sse kahekordistuda, küündides 7 protsendini,
kuid selle realiseerumine sõltub mitme perspektiivse ärisuuna tasakaalustatud arendamisest ja ka riiklikest
investeeringutest. Eesti lennunduse tulevik on lennuteenuste eksport, lennukaubandus, digitaalne lennuliiklus ja uute
tehnoloogiate arendus ning lennundustööstus.
11 Allikas on tulemusvaldkonna aruanne. Üksikasjalikud aruanded on kättesaadavad MKM veebis.
12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1315-20190306&from=EN.
13 Kuigi Tallinnas ja enamikus maakondades on bussisõit tasuta, on Harjumaal bussisõit tasuline, olenemata sellest, et ligi 50% liikumistest toimub Tallinna-Harjumaa piirkonnas.
Samuti on see tasuline nt harjumaalastele, kes pole Tallinna elanikud.
14 Transpordiprogramm 2020–2023.
8
Peamised probleemid
• Suurimad proovikivid ühistranspordis on endiselt seotud hajaasustusega ning äärealade teeninduskvaliteedi
tagamise ja suurendamisega kulutõhusa ühistranspordi korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu loomise abil.
Sealhulgas tuleb ühistranspordi korraldust käsitleda vajaduspõhiselt ja arendada nõudluspõhist transporti seal,
kus mõistlik. Tihe-asustusaladel on suurim katsumus ohjeldada isiklike sõiduautode kasutamise kasvu, pakkudes
pendelrändes kvaliteetset, piirkondlikult lõimitud ühistransporditeenust.
• Probleem on ka ühistranspordipeatuste ligipääsetavusega. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on hinnatud 767
ühistranspordipeatust, ülekäigu- ja invaparkimiskohta. Hindamise tulemusel saab öelda, et ligipääsetavus on
piirkondade ja eri tüüpi objektide lõikes ebaühtlane. Eri kasutajate (sh laste, lapsevankriga liikujate, erivajadusega
inimeste ja eakate) tervikteekonnast lähtuvaid vajadusi ei ole alati arvestatud¹5.
• Raudteetaristu probleemkoht teatud suundades on läbilaskevõime, mis takistab omakorda kiiruse suurendamist.
Läbilaskevõime tagamine on põhiküsimus liikluse tihenemisel. Osa raudteeliine on pigem alakasutatud ehk nende
kasutamist tuleb muuta atraktiivsemaks ka kaubavedudeks ning investeeringute tegemisel tuleks tagada optimaalne
taristu konfiguratsioon (st vajaduse korral¹6 vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, konsolideerida samaväärseid
jaamaparkide funktsionaalsusi ühte asukohta jne).
• Jalgrattaga tööl käijate osakaal on endiselt väike ehk vaid ligi 2,5% ning tegelik potentsiaal on kasutamata (nt
rattakasutuse ja rongi ühendusvõimaluste elluviimises). Näiteks Soome ja Taani on tuntud väga populaarse
rattakasutuse poolest (Helsingis kasutab ratast 10% töölkäijatest). Eesti suurimates linnakeskustes on ohutut
rattakasutust võimaldav rattateede ja parkimisvõimaluste võrgustik lünklik. Suuremate teetaristuprojektide puhul
tuleb võimalust mööda luua seosed olemasolevate rattateedega või nende puudumise korral luua rattateed
eraldiseisvalt. Seda soovitab ka ametlikult Euroopa Komisjon¹7, mh lähtudes COVID-19 kontekstist, kus ohutum
liikumisvõimalus peaks olema just aktiivne liikuvus. Selle soodustamiseks võiksid linnapiirkonnad kaaluda kõnniteede
laiendamist ja näha teedel ette suurema ala aktiivse liikuvuse võimalustele, vähendades ohutuskaalutlustel sõidukite
kiiruspiiranguid suurema aktiivse liikuvusega piirkondades.
• Viimastel aastatel on läbisõit maanteedel kasvanud u 4% aastas. Perioodil 2014–2017 suurenes läbisõit kokku 14%.
See tähendab, et transpordi arengukavaga 2014–2020 perioodi lõpuks prognoositud kasv on praeguseks ületatud
ehk pole tehtud piisavalt edusamme autostumise pidurdamiseks.
• Kuigi viimased kolmkümmend aastat on olnud ülekaalus keskmised ja pehmed talved, on vajadus jäämurdeteenuse
järele püsiv (jääkatte ulatus sõltub valdavatest tuultest ja on seetõttu muutlik). Riik peab tagama piisava
jäämurdevõimekuse, et stabiilne majandustegevus jätkuks ka talveperioodil, kui meri jäätub.
• Enamik Eesti sadamaid on avatud või poolavatud veealade/akvatooriumidega. Arvestades kliimamuutusi,
amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Et kliimamuutuste mõjudega kohaneda, tuleb leida võimalus sadamate
kaitserajatiste väljaarendamiseks ja otstarbeliste projektide rahastamiseks.
• Keskkonnaalased valdkonnaprobleemid, mida tuleb meretranspordis arvestada, hõlmavad järgnevat: õhusaaste
laevadelt, reovesi laevadelt, naftareostus, laevakerede kattumisvastased värvid, ballastvee ja laevakerega seotud
võõrliikide sissetoomine, laevadelt pärinev prügi, laevade põhjustatud müra (sh veealune), laevade põhjustatud
lainetuse mõju rannikule, mõju elupaikadele ja liikidele.
• Veeteetaristu hooldus ja navigatsioonisüsteemide tagamine on olnud alarahastatud. Selleks, et tagada ohutu veeliiklus
ja et tuletorne renoveerida, täites nende rolli nii navigatsioonimärgina kui ka merekultuuripärandi tutvustajana, tuleb
tagada stabiilne rahastus.
• Ligikaudu 50% Eesti meremeestest töötab välisriigi lipu all sõitvatel laevadel. Karjäärivõimalused Eesti lipu all
sõitvatel laevadel või Eesti laevandusettevõtetes on piiratud. Et tagada jätkusuutlik järelkasv, tuleb tugevdada Eesti
konkurentsieeliseid ja luua merendussektorist positiivne kuvand ning kasvatada laevade arvu Eesti laevaregistrites.
• Lennunduse peamisteks väljakutseteks on CO2 emissioonide vähendamine ja COVID-19 kriisi ületamine. Maailma
27 000 lennukist seisavad 2020. aasta lõpu seisuga pooled lennukid maa peal. Suvel vähenes lendamine 90% ja
Euroopa kulutas lennufirmade päästmiseks kokku 30,7 miljardit eurot.
• Eesti lennunduses on aastaks 2025 puudu 400 inimest kui lähtuda ettevõtete tänastest vajadustest, mis võib
arenguperspektiive arvestades olla kuni 2 korda suurem. Probleemiks on tööjõu vananemine ja noorte spetsialistide
vähene pealekasv. Eesti lennunduse personali järelkasvu võtmeküsimus on see, kuidas leida sobivad kandidaadid
õppima, kaasates teisi kõrgkoole ja tõhustades koostööd kutsehariduses.
15 Vt Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsi tulemusi.
16 Lähtudes eelneva analüüsi tulemustest, et vältida võimalikku autostumist toetavat mõju.
17 Euroopa Komisjoni 13.05.2020 suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks – COVID-19 (2020/C 169/02).
9
Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2020
Liiklusõnnetustes hukkunute arv kolme
aasta keskmisena 60 62 55,6 ≤ 50
Allikas: Maanteeamet
Ettevõtte juhtide hinnang Eesti transpordisüsteemile,
rahuloluindeks 55,76¹8
4,9 55,7 56¹9
Allikas: World Economic Forum, (sihttase 2018 4,6)
Global Competitiveness Index
Ühistranspordi kasutajate osakaal tööl käijate hulgas, %
20 20,7 20,6 25
Allikas: Eesti tööjõuuuring
Maanteeliikluse keskmine kasv/SKP kasv,
kolme aasta keskmisena, % 14/17 14/25,7 11/13,1 <11/22
Allikas: Maanteeamet; Statistikaamet
KHG heitkogused (kt CO2-ekvivalenti)9
2 427,47 2 427,67 2369,05 ≤ 2 405
Allikas: Keskkonnaministeerium
Tabel 1. Transpordi tulemusvaldkonna hetkeolukorra indikaatorite täitmine
Üksikasjalikum hetkeolukorra analüüs on arengukava lisas.
18 2018. aastast alates mõõdiku metoodika muutus ja pole enam võrreldav varasemate aastatega. Indeks ei kajasta piisavalt hästi Eesti transpordi taristu ja teenuste olukorda.
Programmis kavatseme kasutada EKI taristu konkurentsivõime indeksit.
19 Transpordiprogrammis määratud sihttase 2023. aastaks.
Foto: Silver Raidla
10
3.1.1. ITFi/OECD analüüsi põhijäreldused
Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF/OECD) on koostanud arengukavale Eesti transpordipoliitika hetkeseisu
lisaanalüüsi koos struktuursete reformide soovitustega ja selle uuringu raport on esitatud ka arengukava lisas.
Kokkuvõtvalt on soovitused järgmised:
1. teha analüüse enne otsuste langetamist; suurendada transpordisüsteemi mudeldamise suutlikkust, et toetada
poliitika kujundamist; jagada teavet saavutatud edu kohta lihtsasti mõistetavate tulemusnäitajate kaudu;
2. reformida asutuste struktuuri, mis on transpordipoliitika kujundamise alus; koondada strateegiline planeerimine ühte
kohta, keskenduda tõhususstiimulitele ja toetada sõltumatust otsuste tegemisel;
3. võtta riskianalüüside tulemusi arvesse projektide väljatöötamisel;
4. uuendada põhjalikult taristuhankesüsteemi;
5. suhtuda transpordiprojektide tarbeks avaliku ja erasektori partnerluste rakendamisse ettevaatlikult ning rakendada
neid strateegiliselt;
6. laiendada transporditaristu kasutamise maksustamist, et tagada stiimuleid säästev liikuvus ja tõhus
transpordisüsteem;
7. rakendada laiemalt kasutusmakse ja reformida asutusi, et tagada hoolduse ja hangete tõhusus ning avada uusi
võimalusi taristu rahastamiseks;
8. arendada põhja- ja lõunasuunalist raudteekaubavedu, pöörates eritähelepanu konteiner-ühendvedudele;
9. Eesti ei peaks püüdlema piirkondlikuks transpordikeskuseks saamise poole.
3.1.2. Arvestamine keskkonnamõju strateegilise hindamise²0 ettepanekutega
Ettepanek Kuidas on arvestatud
1. Määratleda põhimõtete prioriteetsus, millest juhinduda; 1. Taristupeatükis oleme prioriteetsuse välja toonud.
2. Kavandada meetmeid terviklike meetmepakettidega 2. Arengukava üldpõhimõtetes kirjeldame, kuidas
ning seejuures lähtuda olemasolevatest meetmete kasvatame modelleerimiskompetentsi, lähtume
tulu-kuluanalüüsidest ja modelleerimise tulemustest; sotsiaal-majanduslikest analüüsidest jne.
3. Rõhutada vajadust siduda transpordivaldkonna arengu 3. Peatükkides 3., 4., 6. ja 6.5 on seos maakasutuse ja
lõimimise olulisus maakasutuse planeerimisse; planeerimisega välja toodud.
4. Kajastada teadaolevad suuremad investeeringud ka 4. Investeeringud on koondatud arenguobjektide
arengukava eesmärkide ja tegevuste all; alapeatükki, lähtudes arengukavade üldloogikast.
5. Konkretiseerida, kuidas hinnatakse programmide
5. Peatükis 8 on välja toodud vahehindamiste loogika.
kooskõla arengukavaga;
6. Eelarve kajastub koondvaates arengukava maksumuse
6. Näidata ka eelarve teadus- ja arendustegevuseks.
prognoosis.
20 KSH on saadaval arengukava lisas. Täpsemalt ja pikemalt on vastused KSH ettepanekute kohta Arengukava kooskõlastustabelis.
11
3.2. Seosed “Eesti 2035” ja säästva
arengu eesmärkidega
Neist eesmärkidest, mis on välja toodud säästva arengu tegevuskavas aastaks 2030²¹, on arengukavas esiplaanil eesmärk
nr 11: muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ning säästvaks. Linna transpordivaldkonnas saab
seda iseloomustada järgmiste näitajatega: peenosakeste (PM10 ja PM2,5) heide; liiklusõnnetustes kannatanud inimesed;
ühissõidukitega, jalgrattaga või jalgsi tööl käijad. Linnaõhu kvaliteeti mõjutavad nii transpordiliigi valik (auto, ühissõiduk,
jalgratas, kergliikur või jalgsi käimine) kui ka kasutatav kütus/energiaallikas.
Arengukavas käsitletakse liikuvust linnades ja kavandatakse transpordi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamist.
Arengukava rakendusdokument on transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm, mis hakkab tulevikus sisaldama
ka praegu kehtiva liiklusohutusprogrammi sisu, milles on kinnitatud meetmed liiklusohutuse suurendamiseks.
Arengukavaga kasvatatakse transpordi keskkonnahoidlikkust ja edendatakse alternatiivkütuseliikide tarbimist. Täpsemad
meetmed transpordis töötatakse välja koostöös Keskkonnaministeeriumiga.
Arengukava on kaudselt seotud ka säästva arengu eesmärkidega nr 3, 9, 13 ja 14. Neid viiakse ellu transpordi taristu
ja liikuvuse programmiga ning valdkondlike arengudokumentide raames, millest transport moodustab ühe osa (nt
sadamad, veeliiklus, lennujaamad jms ning nende keskkonnanõuded).
Arengukavaga panustatakse “Eesti 2035” kõikidesse strateegilistesse sihtidesse (inimene, ühiskond, majandus,
elukeskkond ja riigivalitsemine). Täpsem panus on välja toodud arengukava lisas. Järgnevalt on kirjeldatud arengukava
panustamist säästva arengu ja “Eesti 2035” eesmärkidesse:
12 Foto: Mana Kaasik
Arengukava eesmärgi seosed “Eesti 2035” eesmärkidega: elukeskkond soodustab tervislikke ja kestlikke eluviise;
arengukava eesmärk aitab täita kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud sihti transpordisektoris ning saavutada
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu sihttasemeid. Samuti toetab arengukava ligipääsetavuse
indikaatori täitmist, kui see välja töötatakse.
Tegevussuund 1: Tegevussuund 2:
Seosed säästva arengu eesmärgiga 3: arendame säästva Seosed säästva arengu eesmärgiga 3: viime ellu
transpordi taristut, nt raudteed ja alternatiivkütuste liiklusohutustegevusi, et kahandada liikluses hukkunute
taristut, et vähendada surmasid ja õhusaastet arvu (3.6); vähendame õhusaastet säästva liikuvuse
(3.6 ja 3.9). arendamisega (3.9).
Seosed säästva arengu eesmärgiga 11:
Seosed säästva arengu eesmärgiga 9: arendame välja
parema ühistranspordikorralduse, sh nutikama
transporditaristut, sh TEN-T võrgustikku ehk piiriüleseid
piletimüügisüsteemi kaudu muudame säästva liikumise
lõike nii maanteedel kui ka raudteel Rail Baltica kaudu
mugavamaks ja kättesaadavamaks (11.2); viime
(9.1).
ühistranspordi üle taastuvenergiale (11.6).
Seosed säästva arengu eesmärgiga 11: arendame
Seosed säästva arengu eesmärgiga 14: viime suursaarte
linnades säästvaid transpordisüsteeme, nagu ratta- ja
parvlaevaliikluse üle taastuvenergiale, vähendades
trammideed, pöörame tähelepanu ruumi kvaliteedile
seeläbi ka veealust müra ja õhusaastet (14.1).
(11.2 ja 11.3); ühendame eri piirkondi (11a).
Seosed säästva arengu eesmärgiga 13: lähtume
taristu arendamisel riskihinnangutest, mis arvestavad
kliimamuutuste võimalikku mõju (13.1 ja 13.2).
Seosed säästva arengu eesmärgiga 14:
konkurentsivõimeliste veeteetasude ja
keskkonnasäästlike rajatistega vähendame
meretranspordi negatiivset keskkonnamõju (14.1).
13
4. Transpordipoliitika eesmärk
ja valitud arengustsenaarium
Arengukava eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad,
ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.
Arengustsenaarium valiti kaasamisprotsessi, ITF/OECD uuringu ja eksperthinnangute tulemusel.
Arengukava elluviimise eesmärk on tagada kogu transpordisüsteemi ligipääsetavus, ohutus ja nutikus, vähendades
ühtlasi transpordisektori kasvuhoonegaase, suunates kaubavood maanteedelt keskkonnahoidlikele alternatiividele, s.o
raudteele ja merele. Reisijateveos suurendame ühistranspordi kasutamist ja aktiivseid liikumisviise (käimine, jalgrattasõit
jms) ning soodustame kergliikurite (nt mono- ja elektritõukerattad) kasutamist sõiduautode ja neile rajatud ruumi arvelt.
Järgnevalt toome välja arengukava peamised tulemusnäitajad.
• Seame eesmärgiks vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 1700 CO2 kt-ni ehk 669,05
kt võrra võrreldes 2019. aastaga. Seda on võimalik saavutada siis, kui rakendada kõiki arengukavas planeeritud
poliitikasuundi. Rakendades lisaks fiskaalpoliitikat, on võimalik saavutada täiendavat säästu²¹.
• Suurendame 2035. aastaks raudteekaubaveo osakaalu võrreldes maanteetranspordiga 40%-ni (tonnkilomeetrites).
2019. aasta algtase on 26%.
• Vähendame 2035. aastaks liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk ehk saavutada olukord, kus
hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30. Algtase on 55,6 viimase kolme aasta keskmisena.
• Kasvatame Eesti lipu all olevate kauba- ja reisilaevade (500 ja suurema kogumahutavusega) arvu ühelt 360-le.
• Ühendame Eesti välismaailmaga, kasvatades aastaringsete regulaarlennuliinide arvu 28-lt 40-le.
Arengukava korralduslik fookus on riigi transpordi planeerimise ja modelleerimise kompetentsi kasvatamisel, mille toel
kujundada poliitikat ning tagada parem seos rakendatavate tegevuste ja strateegiliste eesmärkide saavutamise vahel.
Transpordiliikide üleseks planeerimiseks ja poliitikasuundade tõhusamaks rakendamiseks tuleb reformida riigi transpordi
institutsioonilist struktuuri, koondades strateegilise planeerimise kompetentsi ühte asutusse. Seda eesmärki tuleks
järgida ka kohalikul tasandil. Koos planeerimiskompetentsi suurendamisega tuleb uuendada ja ajakohastada taristu
rahastamise põhimõtteid, sh tõhustada varahaldust, rakendada põhimõtet „Kasutaja maksab“, et katta taristukulusid,
ning tagada edaspidiste investeeringute võimekus ja taristu ülalpidamise kestlikkus.
21 Algtase 2400 kt. Vt ITF/OECD analüüsi ja KPGM analüüsi fiskaalmeetmetest.
14
Foto: Transpordiamet
Arengukava põhimõtted ja suunad:
• Säästva liikuvuse arendamise poliitika²². Eesmärk on vähendada transpordivahendite keskkonnajalajälge.
Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide,
kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel. Lähtutakse põhimõttest „Kasutaja maksab“ ning
koostöös Rahandusministeeriumiga kaalutakse kütuste maksustamist nende kasvuhoonegaaside eriheitmete
ja energiasisalduse alusel. Peale väikse süsinikusisaldusega kütuste kasutuselevõtu tuleks tõhustada kõiki
transpordiliike, ajakohastada sõidukiparki, kasutada suure energiasisaldusega kütuseid ning vähendada sundliikumisi,
et saavutada energiasäästu²³ eesmärgid. Läbiva põhimõttena peame oluliseks, et transporditaristu disainimisel
arvestataks ringmajanduse põhimõtteid, tõhustamaks loodusvarade kasutust, sh suurendades teisese toorme
kasutust. Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi kohaselt (NEC) tuleb tähelepanu
pöörata ka sellele, et Eesti täidaks 2030. a eesmärkidega seotud kohustust vähendada õhusaasteainete heitkogust
võrreldes 2005. aasta tasemega (ÕVP)²4.
• Arendame transpordisüsteemi säästvalt. Taristu ja teenuste arendamise planeerimisel tuleb arvestada ka seda, kui
palju arendab kavandatav investeering säästvat liikuvust (nt kui palju vähendab see keskkonnakoormust, suurendab
ühistranspordi kasutajate arvu, toetab rohelist logistikat²5), millised võimalused loob investeering liikumisviiside
ülesteks muutusteks (eri transpordiviiside kombineerimise soodustamine) ning milline on võimalik sotsiaal-
majanduslik mõju (kui palju parandab investeering nt tööstusalade ja elupiirkondade ühendust ja liikuvusvaesust ning
vähendab autosõltuvust)²6. Hästi läbimõeldud ruumiotsused, eelkõige tiheasustusega piirkondades, ning nendest
tulenev kvaliteetne ruumikeskkond ja transporditaristu (planeerimise liikuvushierarhia: jalgsi, jalgratta, ühissõiduki
ja seejärel muuga) parandavad inimeste heaolu ning vähendavad õhusaaste ja müraga seotud negatiivset mõju
tervisele ja keskkonnale, toetades ühtlasi majanduse arengut. Müra jm negatiivset keskkonnamõju tuleb kahandada
ka teiste transpordiliikide puhul.
22 Jagatud kohustuse määruse alusel, 2018/842/EL.
23 Energiatõhususe direktiivi alusel, 2012/27/EL.
24 Kui meetmed rakendatakse ÕVP stsenaariumis ettenähtud mahus, peaks sellega kaasnema transpordivaldkonna NOx-heitkoguse vähenemine 2030. aastaks vähemalt 39%,
SO2-heitkoguse vähenemine 86%, LOÜ-heitkoguse vähenemine 64%, PM2.5-heitkoguse vähenemine 41% ja NH3-heitkoguse vähenemine 47%.
25 Suurendades tarneahela tõhusust, tuleks valida keskkonnahoidlikke lahendusi, korduskasutatavaid materjale jne.
26 Arendatakse välja ühtne CBA metoodika, mis võetakse riiklikes tellimustes, projektides ja asutustes kasutusele.
Foto: Heikki Leis
15
• Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu kui kõige energiatõhusamaid
kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa
Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest
(75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimaldab ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema
lisandväärtusega²7 teenuseid kui vaid transiit.
• Meretranspordipoliitika uuel perioodil lähtume põhimõttest, et Eesti mereala on oluline osa Eesti Vabariigi
territooriumist, kus viiakse ellu majandus-, kultuuri-, keskkonna- ja julgeolekuhuve. Samas teadvustame, et
merendusega seotud küsimused on sageli laia rahvusvahelise mõjuga ning merendus saab areneda ainult edasiviivas
ja tasakaalustatud rahvusvahelises koostöös. Oma geograafilise asendi tõttu soovib Eesti olla strateegiline partner
ülemaailmses tarneahelas ja tagada, et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga. Samas on väga
tähtsad ka keskkonnateemad, tagamaks, et Läänemere ressursse kasutatakse kestlikult.
• Õhutranspordis lähtume maailma ja Euroopa lennunduse arengutest ning Eesti lennuettevõtete ja -institutsioonide
vajadustest, eesmärgiga aidata igati kaasa kodumaise lennundussektori konkurentsivõime tõstmisele nii siseriiklikul,
kui ka rahvusvahelisel tasandil. Töötame selle nimel, et saada osa lennundustööstuse kasvust pärast kooronakriisi.
• Transpordisüsteem panustab Eesti majanduskasvu, töökohtade loomisse, kaubandusse ja liikuvusse. Et Eesti
majandus oleks konkurentsivõimeline, tuleb tagada Eesti ühendatus muu maailmaga eri transpordiliigiti.
• Transporditaristut kavandatakse selliselt, et see toetaks inimestele vajalike igapäevateenuste kättesaadavust, oleks
mugav, ligipääsetav ja kõigile ohutu. Taristu rajamisel pööratakse läbivalt tähelepanu ka kvaliteetse ruumi loomisele,
et avalik ruum ja teenused (sh teed ja tänavad, ühistranspordipeatused ja sõlmpunktid, ühissõidukid) oleksid
kõikidele inimestele ligipääsetavad, kasutusmugavad ja meeldivad olenemata nende vanusest, füüsilisest eripärast
ja erivajadustest²8. See eeldab teenuse- ja universaalse disaini põhimõtete rakendamist transpordipoliitika loomuliku
osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju.
• Taristu ja liikuvusteenuste kujundamisel peab tagama ohutud²9 liikumisvõimalused kõigile. Tähelepanu tuleb pöörata
ka transpordivaldkonna töökeskkonnaga seotud heaolule, sh töövõime säilitamisele³0 ning ohutusjärelevalve
tõhustamisele. Turvalise transpordisüsteemi tagamisel on juba üle kümne aasta lähtutud maailmapraktikas ja
Eestiski käibel olevast nullvisiooni põhimõttest, mille kohaselt ei saa aktsepteerida olukorda, kus inimene liikluses
hukkub või saab raskeid vigastusi. Seda aitavad saavutada nii liikumiste modaalsuse muutused (nt rongiliiklusega
saab tagada ohutult suuremaid ühenduskiiruseid kui maanteeliiklusega), tarkade transpordilahenduste arendamine,
aga eelkõige traditsioonilised liiklusohutust tagavad tegevused, nagu taristuehituse vastavus parimale ohutust
tagavale praktikale, liikluses osalevate sõidukite ohutuse tagamine, riski maandavate funktsioonidega sõidukite
osakaalu kasv liikluses, taristu nutikas juhtimine ning liiklejate teadmised, oskus ja valmisolek üksteisega arvestavalt
ja ohutult liigelda.
• Liikuvusteenuste kujundamisel arvestatakse rahvastikusuundumusi, sh vanust ja arvu, elupiirkondade
asustustihedust, liikuvusnõudlust, sihtkohti, sõlmpunkte ning mahte, et pakkuda sobivat, vajaduspõhist teenust.
Ennustamatu või ebaregulaarse nõudluse korral võimaldatakse Eestis pakkuda graafikupõhisele ühistranspordile ka
alternatiive, nt nõudepõhist transporditeenust. Nii saavad inimesed liikuda just siis, kui nad teenust vajavad.
27 Nt täiendav töötlemine, komplekteerimine jne. Arendades transiitkaupade töötlemisega seotud tööstust ja teenuseid, loome uusi ärimudeleid ja töökohti, meelitame
lisainvesteeringuid ning kasvatame maksulaekumist.
28 8-80 linnaplaneerimise printsiip kooskõlas ligipääsetavuse direktiiviga 2019/882.
29 Lähtudes liiklusohutusprogrammis kokkulepitust.
30 Tööinspektsiooni statistika näitab, et transpordi ja ka merenduse valdkonnas töötavad inimesed on rohkem ohustatud, nt Töökeskkonna ülevaade 2019 ja tööõnnetuste statistika,
kus veonduse ja laondusega seotud valdkonnad on esiviisikus.
16
• Nutikas ja andmepõhine taristu planeerimine, mis on seotud jätkusuutliku maakasutuse ja transpordikorraldusega, on
osa edukast transpordipoliitikast. Taristu planeerimisel kaalutakse ka digialternatiive (nt ummikute vähendamiseks
juhtida liiklust nutikamalt). Nutika transpordisüsteemi tagamiseks on oluline paindlik õigusloome. Et suurendada
uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning sellega kaasnevat ühiskondlikku heaolu ja hüvesid, lähtume õiguskeskkonna
kujundamisel avatusest ehk uued teenused ja tooted (nt isejuhtivad sõidukid) peaksid olema lubatud, v.a juhul, kui
nende kasutamisega kaasneksid ebaproportsionaalsed sotsiaalkulud. Et kujundada uuenduslikkust soodustavat
õigusruumi ja reageerida muutustele võimalikult kiiresti, tuleb rakendada niinimetatud regulatiivset liivakasti, mis
pakub tähtajaliselt kokkulepitud kontekstis erandeid katsetada liikluses/elukeskkonnas uudseid lahendusi, mida ei
ole veel reguleeritud.
• Selleks et tehnoloogia arenguga kaasas käia ja muutusi edukalt juhtida, tuleb koostada transporditehnoloogia
teekaart, mis käsitleb teadus- ja arendustegevust, selle rahastamist ning transporditeenuste hankimise ja
regulatsiooni põhimõtteid.
• Kättesaadavam transporditeenus tänu tarkadele lahendustele. Nutikate transpordilahenduste rakendamise kaudu
saab muuta transporditeenused eri ühiskonnarühmadele kättesaadavamaks, parandades seeläbi ligipääsu tööturule,
suurendades sektori tõhusust ja kasvatades Eesti majanduse konkurentsivõimet. Olulised suunad on paberivaba
tehnoloogiate integreeritus, majandamine, automatiseerimine ja nõudluse juhtimine. Arendustes juhindume
tehnoloogianeutraalsuse põhimõtetest.
• Andmetaristu – lisaks riigi rollile andmete pakkujana on tarvis tagada andmete kogumine ja nende kättesaadavus.
Riik võtab suurema rolli liikuvusandmete koondamisel (alates liiklusmärkidest, tee- ja ilmastikuandmetest, sadama
külastajatest kuni metsaloomade liikumiseni), et soodustada nende alusel teenuste loomist. Töötame välja
põhimõtted ning seda toetava õigusruumi andmete jagamiseks ja kasutamiseks.
• Transpordivaldkonna (jätkusuutlikuks) arenguks on tähtis rääkida kaasa transpordi haridus- ja teadussuundade
seadmises. Riigile on oluline kasvatada targa liikuvuse³¹ kompetentsi, sh võttes nutikate liikuvuslahenduste
arendamisel arvesse eri valdkondade (nt energeetika, keskkonnahoid, ehitus ja transport) aspekte. Samuti
panustab riik koostöös erasektoriga rakendusuuringutesse ja tegelike empiiriliste katseprojektide elluviimisse, et
leida tippteadusele reaalelulisi rakendusi ja arendada koostööd erasektoriga nende turule viimiseks. Soovitatud
suunad, mida teadus- ja arendustegevuses edendada, on uued keskkonnahoidlikud kütused, liikuvus kui teenus jm
uudse tehnoloogia lahendused, isejuhtivad sõidukid (maal, õhus ja vees), materjalide taaskasutus transporditaristu
ehitustehnoloogias ning liiklusohutust suurendavad lahendused inimese, taristu ja sõiduki tarbeks. Üha enam on
tarvis eksperte, kelle teadmised ei piirdu vaid erivaldkonnaga, vaid hõlmavad protsessijuhtimise, tootearenduse,
disaini ja tootmise digiteerimist, samuti transpordipoliitika sotsiaalmõjude tundmist ning oskusi teenusedisaini
rakendamiseks.
31 Osana niinimetatud targa linna valdkondadest. Vt rohkem siit.
Foto: Renee Altrov
17
• Kujundame lennundussektorit teenindava kompetentsikeskuse Eesti Lennuakadeemia baasil, mis tagab kõrgelt
kvalifitseeritud lennunduspersonali järelkasvu. Laiendada tuleb õppevaldkondi ja -mahte, et õpe oleks tulevikku
vaatav ja vajaduspõhine, et õppetöös kasutataks uuenduslikke lahendusi (st tulevikuvajadusi arvestavat taristut ja
treeningseadmeid) ning et õpe toetaks ja oleks sidustatud rohkem ettevõtlusega ja valdkonna arengusuundadega
(digiteerimine lennunduses, mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtt, küberturvalisuse arendamine). Nii on on
võimalik pakkuda konkurentsivõimelist koolitusteenust ka rahvusvahelisele turule.
• Tuleb teadvustada lennundussektori tähtsust ühiskonnale, talletada ja eksponeerida Eesti lennundusjalugu ning
-kultuuri, siduda seda rohkem lennundusharidusega ja seeläbi valdkonda populariseerida. Transpordiameti näitel
kaaluda transpordi mäluasutusena Transpordimuuseumi loomist (olemasoleva maantee- ja lennundusmuuseumi
baasil)
• Nii eriotstarbeliste laevade kui ka hobi- ja huvilaevade ehitamise segmendis on konkurentsivõime suurendamise
põhieeldus piisava kvaliteetse tööjõu kättesaadavus. Et kasvatada Eesti meretranspordisektori ja kalandusvaldkonna
atraktiivsust ning tagada spetsialistide ja oskustööjõu järelkasv, loome valdkonna positiivset kuvandit, teeme
tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutustega õppekavade nüüdisajastamisel ning täiendusõppe korraldamisel.
Sektori tööjõu värbamiseks tagame ka konkurentsivõimelise maksukeskkonna. Tuleb pöörata rohkem tähelepanu
hüdrotehniliste, veeteede ja sadamate ehituseks vajalike insener-tehniliste erialade õpetamisele ja praktikale ning
Läänemere keskkonna seisukorrale. Tähelepanu keskmesse peaks võtma uurimis- ja arendustegevuse, mis toetab
mereliste taastuvressursside kasutamist energeetikas ja keskkonnateadustes.
• Tulevik on seotud autonoomsete laevadega, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, tuleb arendada nutikat veetee
taristut ning toetada paindliku õigusloomega. Väikelaevaehituse sektoris tuleb arendada tootearendusvõimekust,
uute tehnoloogiate rakendamist tootmises ja tõhusat koostööd teadusasutustega.
• Seoses uute raudteeliinide ehitamisega ja raudtee-ettevõtjate vananeva personaliga suureneb vajadus
raudteeinseneride jt järele. Raudteesektor vajab eriala ja töökohana populariseerimist. Selleks, et saaksime koolitada
vajaminevad spetsialistid 1520 ja 1435 mm raudtee jaoks, tuleb analüüsida nende vajadust ning tulemuste alusel
võtta meetmeid, et suurendada vastavate erialade populaarsust, ajakohastades õppekava, luues parema seose
ettevõtlusega ning arendades koostöömudelit väliskõrgkoolidega. Raudteehariduse täiendamiseks tuleb koostöös
Haridus- ja Teadusministeeriumiga töötada välja terviklik lähenemine³². Soodustada tuleb ka raudteesektoriga
seotud ettevõtete loodavat innovatsiooni ja lisandväärtust, rakendades uusi ettevõtlussuundi ja tehnoloogiaid.
Raudteesektori ettevõtetes on suur potentsiaal eri digiarenduste ja protsesside kasutuselevõtuks. Milleks on vajalikud
automaatse rongi funktsioon (Euroopas arendatud ATO), rongi asukoha tuvastus ETCS (üks ERTMS osadest), rongi
automatiseeritud reaktsioon takistustele ja ohtudele, automaatne intsidentide ennetus ja haldamine. Teadusasutuste
ja koostööorganisatsioonidega, nagu Shift2Rail, tuleks arendada innovatsioonitegevusi, näiteks isejuhtivate rongide
katsetamise valdkonnas, sealhulgas 5G potentsiaali kasutamisel. Samuti tasub raudteeinnovatsioonis kasutada
asjade internetti (IoT) (nt veeremihoolduse vajaduse seireks), digikaksiku võimalusi (taristu seisukorra muutuste
analüüsiks) jm uudseid tehnoloogiaid.
• Alternatiivkütuste ja nende taristu arendamise läbiv põhimõte on tehnoloogianeutraalsus. See tähendab, et riiklike
investeeringute tegemisel lähtutakse alternatiivkütuse tehnoloogia küpsusest ehk sellest, kas pärast investeeringu
või toetusmeetme lõppemist suudab tehnoloogia olla turul konkurentsivõimeline, ning tehnoloogia kasutuse
põhimõttelisest sotsiaal-majanduslikust tasuvusest ja selle mõjust keskkonnale. Toetatakse keskkonnahoidlike
kütuste, näiteks kodumaise biometaani kasutuselevõttu ning hoidutakse sekkumast konkurentsipõhisesse
turumajandusse avalikult kasutatava alternatiivkütuste taristu rajamisel. Tähelepanu tuleb pöörata ka
energiasüsteemide lõimimisele ehk transpordi kui lõppkasutusvaldkonna ühendamisele eri energiakandjate ja
-vormidega, et optimeerida energiasüsteemi tervikuna, mitte iga sektori kaupa eraldi (näiteks elektrisõidukite
laiema kasutamise soodustamise kaudu). Suurendamaks keskkonnahoidlike erasõidukite kasutuselevõttu, toetame
elektrilaadimistaristu loomist eramute ja kortermajade juurde.
32 Vt OSKA raportit, kus on öeldud, et kogu TLM valdkond (transport, logistika, mootorsõidukite müük ja remont) vajab aastas juurde u 1300 inimest, mis on praegu üldiselt
tasakaalus, aga alavaldkondade, põhikutsealade ja üksikute ametialade tasandil mitte.
18
• Et saavutada transpordis keskkonnahoidlik energiatootmine, toetame uute kütuste kasutuselevõttu, nagu
(rohe)vesinik, ning teiste energiasäästu ja keskkonnahoidu soodustavate uute tehnoloogiate (nt muud uudsed
energiasalvestid) katsetamist ja võimaluse korral kasutuselevõttu. Leiame, et ELi tasemel tuleb toetada vesiniku-
ja muude taastuvate gaaskütuste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ning muuta vesinikutehnoloogia
kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Tehnoloogiaküpsuse ja konkurentsivõimelisema hinna
saavutamiseks tuleb vesinikku kasutada ka bussiliikluses, raudteel ja meretranspordis.
• Taristuinvesteeringute planeerimisel arvestame riigikaitsenõudeid ning teeme sellealast koostööd
Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisalaga. Transporditaristu planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel
arvestame muu hulgas Euroopa Liidu kahese kasutuse nõudeid³³. Arendame mere-transpordivaldkonna ohutust ja
turvalisust, et võimaldada nii Eesti üksuste liikumist kui ka liitlaste vastuvõtmist.
33 Tagada asjakohased ja sujuvad mitmeliigilised ühendused nii tsiviil- kui ka sõjaväevaldkonnale.
Foto: Ahto Sooaru
19
5. Arengukava maksumuse
prognoos
Arengukava rahastatakse riigieelarvest ja hõlmatud on ka välisvahendid. Raha eraldamist on täpsustatud riigi
eelarvestrateegias esitatud transpordi tulemusvaldkonna ja arengukava programmi ulatuses. Peale riigieelarve aitavad
arengukava eesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa (sh ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteemi vahendid ehk nn CO2 vahendid) ELi 2021.–2027. a finantsperioodi struktuurivahendid: Horisont 2020, Euroopa
Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (Euroopa Regionaalarengufond ja
Ühtekuuluvusfond), Euroopa ühendamise rahastu jne.
Arengukava maksumuse prognoosis (tabel 2) nimetatud kulude summa ei pruugi katta kogu arenguvajadust ning on
ligikaudne ja arvestab 2025+ prognoosis 2021.–2024. a mahtudega. Tuludes kajastuvad kogutavad riigilõivud, saadav
välisabi³4 ja transpordivaldkonna ettevõtetelt saadavad dividendid. Detailne ja projektipõhine eelarve koostatakse
programmi raames, kus tehakse sihtide saavutamiseks valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu jm vahendite
kasutusvõimalusest ja -piirangutest.
Kokku
(miljonites eurodes) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2021–
2035
TULUD 242,8 351,4 641,9 674,8 555,2 265,2 150,2 148,2 123,2 75,6 73,2 73,2 73,2 73,2 73,2 3594,8
KULUD JA 703,7 747,9 1099,3 1232,1 1223,3 909,7 780,1 772,9 757,5 695,5 698,3 698,3 698,5 705,7 712,9 12435,7
INVESTEERINGUD
5.1. Arenguobjektid
Arengukava koostamise ajal on olnud teada järgmised suuremad investeeringud (grupeeritult transpordi või sekkumise
liigiti) ja projektid, mida on arvestatud ka maksumuse prognoosi kuludes.
Valitud arenguobjektid kujunesid arengukava koostamise käigus, investeerimisseminaride, ITF/OECD töö jm
eksperthinnangute tulemusel.
Säästev linnaline liikuvus (ca 200 mln)
• Kujundame linnalise liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks (sh ehitame rattateid, kergrööbastransporti
ja multimodaalseid sõlmpunkte), et suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu, ning viime ühistranspordi
taastuvenergiale, et vähendada transpordi keskkonnajalajälge, summas kuni 200 miljonit eurot. Rahastame
üleminekut rohelisemale liikumisele, kasutades ELi struktuurivahendeid ja müügitulusid ELi kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist.
34 Nii suures osas, kui on kinnitatud.
20
Foto: Transpordiamet
Maanteed (kuni 1,94 mld)
• Ehitame kolmes põhisuunas (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed
hinnangulise maksumusega kuni 1,7 miljardit eurot, et vähendada linnade aegruumilisi vahemaid ning suurendada
liiklusohutust. Rahastame maanteede arendust riigieelarvest, kaasates võimalust mööda eravahendeid. Kuigi
maanteede ehitamine ei toeta arengukava püüdlusi säästva transpordi arendamisel, on nende areng vajalik, et täita
TEN-T direktiivi nõudeid ning pakkuda mugavaid, kiireid ja ohutuid linnadevahelisi liiklemisvõimalusi.
• Katame 2030. aastaks kõik riigi kruusateed, mille liiklussagedus on üle 50 auto öö-päevas, hinnangulise
kogumaksumusega 200 miljonit eurot, et parandada liiklemise mugavust, vähendada tolmu mõju ja tagada teede
parem läbitavus igal aastaajal.
• Viime ellu liiklusohutusprogrammi (tegevuskava) kogumaksumusega vähemalt 40 mln eurot, et aidata saavutada
arengukava ohutusindikaatori sihttase. Rahastame liiklusohutustegevusi riigieelarvest.
• Muhu saare ühendamist mandriga tunneli või silla abil kaalub riik eriplaneeringu ja kaasneva keskkonnamõju
hindamise tulemusena.
Raudteed (ca 2,3 mld)
• Elektrifitseerime 1520 mm raudteelõike, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguse emissiooni ning aidata
täita transpordi energiasäästu kohustust, mis läheb maksma kuni 300 miljonit eurot. Vähendame raudtee
keskkonnajalajälge, kasutades ELi struktuurivahendeid ja müügitulusid ELi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteemist.
• Suurendame 1520 mm raudtee kiiruseid, et vähendada aegruumilist vahemaad ja suurendada säästva
pikamaareisitranspordi osakaalu kuni 160 km/h³5, mille ligikaudne maksumus on kuni 260 miljonit eurot. Kiiruste
suurendamisel kasutame laenu- ja ELi struktuurivahendeid.
• Soetame uusi elektrironge, et parendada linnavahelisi ühendusi summas kuni 120 miljonit eurot. Rongide soetamiseks
kasutame 2021+ perioodi välisvahendeid.
• Arendame välja Rail Balticu kogumaksumusega u 1,6 miljardit eurot, mis rahastatakse vähemalt 81% ulatuses
Euroopa ühendamise rahastust (CEFist) ja ülejäänud riigieelarvest. Seoses Rail Balticuga avaneb Eesti jaoks täiesti
uus ärisuund transpordikoridori mõistes. Kaubavedude ja klientide leidmine ei seisa enam taristu valmimise taga.
Et saavutada taristu valmimisel võimalikult varajases staadiumis konkurentsieelis, tuleb juba enne Rail Balticu
valmimist luua põhja-lõunasuunaline raudtee kaubaveokoridor ja leida kaubaveost huvitatud kliente, s.o juurutada
Rail Balticuga seotud ärimudeleid (nt nn merevaigurongi initsiatiiv³6, kaupadele lisandväärtuse pakkumine), leida
võimalusi sünergiaks olemasoleva taristuga ja ettevõtetega. Rail Balticu reisijateveoks on samuti oluline tagada
koostoime olemasoleva taristuga, sh 1520 mm raudteega. Et Rail Balticu raudtee kasutusvõimalusi laiendada
(peale rahvusvahelise ka kohalik reisirongi-liiklus), tuleks silmas pidada potentsiaali rajada ja kasutusele võtta
ka trassile ettenähtud kohalikud peatused³7 vastavalt nõudlusele ja koostoimes ülejäänud raudteevõrguga.
Lisaks tuleb Rail Balticul leida raudteeveoettevõtjad, kes hakkavad tegelema rongide opereerimisega, et alustada
sujuvalt reisijate- ja kaubavedu. Rail Balticu trassil võtame kasutusele parimad võimalikud ühendused³8 suure
automatiseerimispotentsiaali ja muude teenuste võimaldamiseks.
35 Vt Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Raudtee kiiruste suurendamine on keskkonna suhtes mõistlik vaid juhul, kui see on elektrifitseeritud.
36 Vt https://ambertrain.eu.
37 Peatuste asukohad on välja valitud koostöös kohalike omavalitsustega maakonnaplaneeringute protsessis.
38 Arengukava koostamise hetkel 5G. Samas on väljatöötamisel ja Šveitsis katsetamisel FRMCS (Furute Railway Mobile Communication System), ELi toetatav rahvusvaheline
standard peaks valmima 2022. aastal.
21
• Kiire rongiühenduse arendamine Peterburi suunal (sh piiriprotseduuride kiirendamine, ühenduskiiruste suurendamine
jms) mõjuks positiivselt turismisektorile ja selle kaudu ka muudele majandusharudele, kuid see peab olema
idanaabriga kokkuleppel ühine prioriteet, et vähendada sõiduaeg kahe linna vahel kahele-kolmele tunnile. Seda
toetavad ka Eesti ettenähtud investeeringud taristusse kiiruste suurendamiseks ja elektrifitseerimiseks.
• Võimaluse korral tuleks edendada koostööd, mis võimaldab tuua Aasia kaupa Põhja-Euroopa turule mööda raudteed.
Selleks tasub analüüsida koostöös Läti ja Leeduga regulaarse konteinerrongiliikluse algatamist Balti riikide ja Hiina
vahel.
• Tartu-Riia ühendus. Jätkuvad investeeringud Tartu-Valga kiire ja mugava raudteeühenduse tagamisse. Potentsiaalse
Tartu-Riia rongiühenduse³9 käivitamisel lähtume põhimõttest, et ühenduse loomine on otstarbekas, kui on olemas
piisav nõudlus ning tagatud kiirem ühendusaeg võrreldes kommertsbussiliiklusega ja kahe riigi koostöös teenuse
ühine finantseerimine avaliku teenindamise kohustuse seadmisel. Ühtlasi peab ühendus olema tasakaalukalt
konkurentsivõimeline graafiku tiheduse ja väljumisaegade poolest.
• Tuleb algatada Tallinna ringraudtee40 eriplaneering, et selgitada välja selle rajamise otstarbekus ja tasuvus etapiviisil
(põhja- ja lõunatrass). Tallinna ringraudtee all peetakse silmas raudteeühendust, mis kulgeb suunal Paldiski-Saue-
Lagedi-Tapa, ja lisaks haru Soodevahest/Lagedilt Ülemiste poole, mis võimaldaks Ülemiste-Paldiski reisirongiliiklust.
Ringraudtee perspektiiv on soodustada Paldiski sadamate ja piirkonna tööstus- ja logistikaettevõtluse arengut ning
vähendada Tallinna-siseseid riske, kuna sellega juhitakse Tallinnast mööda idasuunalised kaubaveod, sh ohtlikud
veosed, ning võimaldatakse raudteel liikuvat kaupa ümber laadida ühelt rööpmelaiuselt teisele.
• Kaalume Tallinna-Helsingi ühenduse perspektiivikust. Arvestades kahe pealinna lähedust, mis on maailmas
ainulaadne ja millel on potentsiaali kasvada kaksikpealinnaks, ning peagi valmivat Rail Balticu raudteed, on suur
potentsiaal kasvatada nii reisijatevedu kui ka kaubamahtu. Võimalik edasiarendus püsiühenduseks tooks endaga
kaasa soodsa laiema majandusmõju4². Nii Eesti kui ka Soome valitsus on väljendanud oma põhimõttelist poolehoidu
Tallinna-Helsingi tunneli projektile4³. Tunneli elluviimise eeldused on selle sotsiaal-majanduslik tasuvus, maandatud
julgeolekuriskid ning mõlema riigi suur huvi ja pühendumus selle projektiga edasi minna. Lisaks on oluline ELi toetus
projektile (ehk tegemist oleks ka ELi prioriteediga TEN-T võrgustiku osana). Eesti jaoks on arengukava perioodil
prioriteet Rail Balticu raudtee väljaehitamine ja tunneli ehitamiseks ei ole investeeringuid planeeritud, kuid kuna
Tallinna-Helsingi tunneli projekti rajamise ettevalmistustööd (näiteks riigi eriplaneeringu elluviimine, projekteerimine
jms) võtavad juba iseenesest vähemalt kümme aastat aega, siis on võimalik kaaluda nende tegevuste alustamist
käesoleval perioodil.
Merendus (ca 165 mln)
• Viime suursaarte parvlaevaühendused üle keskkonnahoidlikule kütusele maksumusega kuni 35 mln eurot.
• Arendame veeteetaristut (kanalid, tuletornid, navigatsioonisüsteemid) summas 35 mln eurot.
• Toome rohkem laevu Eesti lipu alla, luues neile konkurentsivõimelise keskkonna ja toimivad infosüsteemid, tagame
konkurentsivõimelised veeteetasud ning toetame kaldasektori arengut summas u 20 mln eurot.
• Arendame välja toimiva väikesadamavõrgustiku koos nüüdisaegsete teenustega. Uute väikesadamate arendamisel
on kesksel kohal ohutuse tagamine, sadamakoha loodustingimuste sobivus ning juurdepääsuteede võrgustiku
rajamine. Laienev väikesadamavõrgustik suurendab ka väikelaevade ja nende juhtide arvu.
• Tagame veetee jäätumise korral ohutu ja efektiivse laevaliikluse olulisematesse Eesti sadamatesse suunduvatele ja
väljuvatele laevadele summas 75 mln (kuni 2028). Töötame välja jäämurde teenuse jätkusuutlikku programmi.
Lennundus (ca 60 mln)
• Et n-ö laiendada lennuhooldussektori ja varuosade ladusid, tekitame uusi võimalusi lisaangaaride ja perroonidega
eesmärgiga soodustada Eestis õhusõiduki varuosade tootmist.
• Aastaks 2035 avame elektri- või vesinikumootoritega õhusõidukitega regionaallennuliini.
39 Arvestades vajadust ühitada seisukohad Läti vastavate arengukavadega ja teha koostööd.
40 Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024.
41 Irdtorne arendatakse välja mitmel pool maailmas, sealhulgas kirjeldatakse seda üksikasjalikult Euroopa lennuliikluse korraldamise juhtplaanis, ning neid on arvukalt juba ka rakendatud.
22
• Loome mehitamata lennuliikluskorralduse keskkonna maksumusega u 5 mln eurot.
• Rekonstrueerime Tallinna lennujaama reisiterminali, suurendame läbilaskevõimet kuni 4,2 mln reisijani summas 38
mln eurot ning rekonstrueerime Kuressaare ja Ruhnu lennuradu summas kuni 6 mln eurot.
• Arendame lennujaama kui eri liikuvusteenuseid (inim- ja kaubaveoks) koondavat sõlmpunkti ja tugevdame selle
ühendust muu linnas paikneva transporditaristuga. Lennu-, rongi- ja bussijaam moodustavad Eestis tervikliku
ühisterminali värava, millel peavad olema parimad ühistranspordi otseühendused Tallinna ja Harjumaa piires ning
väga hea juurdepääs jalgsi, ratta ja kergliikuritega. Ülemiste kaubajaama lahkumine muudab võimalikuks ja vajalikuks
rajada Rail Balticu raudtee alt tihe ja atraktiivne ristumisvõrgustik Tartu maanteest kuni Tallinna piirini. Tuleb jätkata
lennujaamas toimuva maapealse transpordi (lennukite ruleerimine ja reisijatevedu) üleviimist alternatiivkütustele.
• Viime ellu irdtorni4¹ (remote tower) projekti maksumusega 7 mln eurot. Aastaks 2025 on irdtorni lahendused
kasutusel. 2021: strateegia, mis, kuidas, kuhu, mis teenused; 2022: keskuse loomine Tallinnas; 2023: uute teenuste
(AFIS ja ATC, MET) katsetamine prototüüplennujaamas; 2024: algab irdtorni teenuse võimekuse loomine teistesse
regionaallennujaamadesse.
• Lennuliiklusteeninduse AS töötab välja lahendused ning tehnoloogia kaugjuhitava lähi- ja lähenemislennujuhtimise
tehnoloogia kasutuselevõtuks regionaallennuväljadel, luues ühise juhtimiskeskuse. See võimaldab osutada
lennuliiklusteenuseid väikse liiklustihedusega lennuväljadel paindlikumalt ja kulutõhusamalt.
• Kui hinnasurve Tallinna lennuvälja lähi- ja lähenemisteenustele tugevneb, oleme valmis Tallinna lennuvälja
ühendamiseks irdtorniga. Edaspidi muudame selle teenuse vajaduspõhisemaks ehk nõudmisel osutatavaks ja
tekitame võimekuse pakkuda seda naaberriikidele, õhuväele jt.
• Vastavalt nõudlusele arendame lennujaama läbilaskevõimet. Tuleb jätkata lennujaamas toimuva maapealse
transpordi (lennukite ruleerimine ja reisijatevedu) üleviimist alternatiivkütustele.
• Lennuhooldussektori ja tootmise suunatud arendamine eeldab riigile kuuluva taristu arendamist. Nii hooldus kui ka
tootmine tekitab orgaaniliselt kaasneva nõudluse IT-lahenduste, laopindade, majutuse, toitlustuse ja muu seotud
tegevusvaldkondadele.
42 Helsinki-Tallinna tunneli eeltasuvusanalüüs.
43 VV otsus tunneli huvi kohta.
Foto: Operail AS
23
6. Tegevussuund 1. Hästi ühendatud
Eesti. Konkurentsivõimeline
transport ja taristu
Tegevussuund Indikaatorid
Suurendame transpordisüsteemi konkurentsivõimet,
2035: transpordi energiakulu 8,3
arendame seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, 8,3 9,4
TWh, millest taastuvenergia osakaal
vähendame selle keskkonnajalajälge ning muudame 3,3% 24%
transpordis44 vähemalt 24%45.
taristul liiklemise ohutumaks.
Selles peatükis on käsitletud transporditaristu arendamise põhimõtteid, sh kehtivad peatüki üldosas nimetatud
põhimõtted kõikide transpordiliikide kohta. Üksikasjalikumad tegevused ja põhimõtted on kirjeldatud iga transpordiliigi
kohta eraldi antud peatüki alapeatükkidena.
Taristu arendamise üldpõhimõtted
Transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse esmajärjekorras nn nelja astme46
printsiipi: enne kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb läbi kaaluda kõik muud alternatiivid,
nt kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate
kohandamistega. Transpordisüsteemi planeerimisel tuleb läbivalt kõikidel planeerimistasanditel ja -asutustes (nii riigi
kui ka kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil) arvestada eri liikumisviiside prognoositud nõudlust, kuid lähtuda tuleb
põhimõttest, et riik saab vajaduse korral nõudlust suunata seatud arengueesmärgi järgi, nt ühendusaja, majandus- või
keskkonnakulu vähendamiseks. Eesmärgist lähtudes tuleb lisaks valida transpordiviis, mida eelisarendada (maantee-,
mere-, rööbas- või lennutransport vms, ühistransport, multimodaalsus, eratransport ja/või jagatud liikuvus).
Säästva taristu arendamise eeldus on liikuvuse nõudluse põhjuste ja soovitavate eesmärkide analüüs, et selgitada, kas
seda on võimalik ka muude lahendustega (sh digitaalsetega) saavutada. Taristut tuleb arendada ja planeerida põhimõttel
„Jalakäija kõigepealt“. Natura 2000 (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda arengukava elluviimise järgmistes etappides,
kui on hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg, ning vajaduse korral näha ette keskkonnamõju (strateegiline)
hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura 2000 mõjude hindamisega.
Lähtume Eesti transpordisüsteemi arendamisel terviklike transpordikoridoride loogikast ja eri transpordiliikide
mugavast ühilduvusest.
Linnadevaheliste (sh suuremate tõmbekeskuste vaheliste) ühenduste arendamisel vaadatakse maanteearendusi koos
raudteeühendustega (kus võimalik, seal ka teiste transpordiliikidega) ja iga kord kaalutakse, kas on otstarbekas arendada
44 Vt Eurostat.
45 Lähtudes REKK 2030 eesmärgist saavutada 2030. aastaks transpordi taastuvenergia osakaaluks 14%.
46 Rootsi ja Soome transpordiametite eeskujul.
24
Foto: AS Tallinna Sadam
paralleelseid transpordiliike. Nt raudteekoridori läbilaskevõime ja kiiruste suurendamisel võib väheneda koormus
paralleelselt kulgeval maanteel ja vastupidi.
Läbiveokauba turuosa säilitamine tänu konkurentsieelise loomisele. Riigi huvi teenindada läbi Eesti liikuvat kaupa tekib tänu
suuremale maksutulule ja sektori panusele majanduskasvu. Oluline on Eesti impordi, ekspordi ja transiitkaubavoogude
tõhus ning keskkonnahoidlik teenindamine.
Transiitkauba turuosa säilitamiseks on vaja tagada optimaalne47 ehk naaberriikidega võrreldav ja riigile aktsepteeritav
transiitkoridori taristu kasutamise hinnatase (lennuliiklus-, raudteetaristu-, veetee- ja sadamatasude kombinatsioon).
Konkurentsieelise loovad multimodaalne logistikataristu, kaubavedude digiteerimine, tervikliku veoahela haldamise
teenuse pakkumine, transiitkaubale lisandväärtuse andmine, heade rahvusvaheliste suhete hoidmine ja arendamine ning
Eesti transiidikoridori ühisturundamine. Et taristu toimiks tõrgeteta, on oluline säilitada kõikide transpordiliikide ja nende
taristu sõltumatus Euroopa Liidu välistest osalistest.
Teeme multimodaalse kaubaveoteabe digitaalselt kättesaadavaks ja vastavatele ametkondadele aktsepteeritavaks.
Lähtume andmete andmete ühekordse küsimise põhimõttest (once only) ning tagame koostöötalitusvõime teiste EL
riikide süsteemidega48, et võimaldada kaubaveoteabe piiriülest andmevahetust.
Läbiveokauba turuosa kasvu toetamiseks tuleb arendada transporditaristut selliselt, et see oleks piisava läbilaskevõimega
ja kulutõhus. Üledimensioneeritud taristu arendamine halvab konkurentsivõimet suure arendus- ja ülalpidamiskoormusega
ning tekitab alakasutuse tõttu suure taristukasutustasu ja lisakoormuse riigieelarvele. Eesmärk on tagada olemasoleva
taristu piisav koormus, et saavutada mastaabiefekt. Eesti on oma geograafilise asendi tõttu soodsal positsioonil
transiitkaubanduse arendamiseks.
Arendame teedetaristut kulutõhusalt
Eesmärk on, et ühistranspordi kvaliteet, ühendusaeg jms ei kannataks teetaristu puudujääkide tõttu. Taristuprojektide
planeerimisel tuleb võtta arvesse projekti/objekti ja kasutajate kogukulu selle eluea vältel (lisaks ehituskuludele ka
iga-aastased hooldusvahendid, liikuvusega seotud kogukulud), et tagada taristu püsiv kvaliteet ning riigi rahaline
võimekus uusi projekte tulevikus ellu kutsuda, et vältida olukorda, kus taristu liigne amortiseerimine mõjuks negatiivselt
liiklusohutusele või et iga-aastased hoolduskulud pärsiksid uute projektide elluviimise perspektiivi. Taristu eluea
kogukulu on üks investeeringuobjektide rahastamise ja valiku kriteeriumeid. Kulutõhusaks taristu arendamiseks tuleb
analüüsida taristuhangete süsteemi ja kaaluda taristuhangete tegemise raamistiku väljatöötamist, mis käsitleks mh
alternatiivhankemeetodite kaasamist (nt töövõtja varajast kaasamist). Suuremahuliste taristuprojektide ehitamiseks
kaalutakse eri rahastamisvõimalusi, sh averust ehk avaliku ja erasektori koostöömudelit (ingl Private Public Partnership
– PPP49).
47 Et tagada Eesti ettevõtete ekspordi konkurentsivõimeline hinnatase, on oluline, et transiitlogistika tagaks oma mahuga taristu piisava kasutuse. Optimaalne hind väljendub seega
nii laekunud kasutustasudes kui ka vajaminevas dotatsioonis, et koguarvestuses ei tuleks transiitliiklust subsideerida.
48 Vastavalt eFTI direktiivile. Arengukava esimestel aastatel selgitame välja ühtse juurdepääsupunkti rajamise vajalikkuse.
49 Valmistame ette esimesi PPP rakendamisskeeme transpordis. PPP katseprojekti ex post hindamistulemusi tuleb edasiste projektide valiku põhimõtete kirjeldamisel arvestada.
25
Vähendame transporditaristu keskkonnajalajälge ja kohaneme kliimamuutustega, lähtudes kliimamuutustega
kohanemise arengukavast50.
Transporditaristu kavandamisel juhindutakse põhimõttest „Kasutaja maksab“. See tähendab, et taristu kulumise
katmiseks vajaminevad rahalised vahendid tulevad muu hulgas taristu kasutajalt (v.a jalakäijad, jalgratturid jm aktiivsete
liikumisviiside ja kergliikurite kasutajad), samuti seda, et transpordivahendite negatiivne keskkonnamõju on hinnastatud
(s.o keskkonnavaenulikumad valikud on kallimad) eesmärgiga suunata inimesi valima keskkonnahoidlikum alternatiiv või
katma oma valiku negatiivse mõju kulud ühiskonnale.
Taristuehituses tuleb samuti keskkonnajalajälge vähendada ning alternatiivide valikul jalajälg välja arvutada ja tehtavas
valikus seda arvestada, sh pöörata tähelepanu pinna- ja põhjavett ning elurikkust säästvate taristuehitus- ja -hooldustavade
rakendamisele (sh pestitsiidide kasutamise mõjule ja võimalusel alternatiivide eelistamisele). Tähelepanu tuleb pöörata ka
taristuobjektide rajamisel nende koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate
taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi).
Taristuehituses kasutatakse võimalust mööda sekundaarmaterjale, nagu aheraine ning ehitus- ja lammutusjäätmed, kui
see on sobilik ja konkurentsivõimeline. Selle kaudu püütakse suurendada sekundaarmaterjalide kasutamise osakaalu
riigi taristuobjektidel ja nõnda suurendada ringmajanduse põhimõtete rakendamist (nt põlevkivi aheraine).
Oluline on, et nii era- kui ka avalik sektor vähendaksid oma tegevuse negatiivset keskkonnamõju. Seetõttu tuleks kaaluda
põhimõtte „Kasutaja maksab“ rakendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks nende põhimõtete
väljendamist nii riigi aktsiisipoliitikas (võttes aluseks kütuste energiasisalduse ja nende kasvuhoonegaaside eriheitme5¹)
kui ka teistes modaalset nihet soodustavates majandusmeetmetes ning seadma need eesmärgiks ka kohalikul tasandil
(nt kohaliku liikluse rahustamine, ummikumaksud, ühistranspordi ja kergliikluse arendamine jms).
Kohaliku tasandi investeeringute kavandamisel ja meetmete väljatöötamisel on seetõttu koostöös kohalike
omavalitsustega oluline tagada kooskõla arengukava eesmärkide ja põhimõtetega. Muu hulgas on KOVidel riiklike
investeeringutoetuste taotlemisel soovituslik strateegilise dokumendi olemasolu5² – nt kui KOV planeerib investeeringuid
transporditaristusse, võiks KOVil olla kehtestatud strateegia, kust nähtub, kuidas perspektiivne investeering panustab
säästva transpordi, ohutuse ja konkurentsivõime kasvatamisse ning regionaalsete vajaduste, hea ruumiplaneerimise
korralduse vm eesmärkide saavutamisse5³. Analüüsime võimalust muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust
strateegiliste lisadokumentide koostamise kohustuslikkuse osas.
Tähelepanu tuleb pöörata ühistranspordipeatuste ja sõlmpunktide kvaliteedile (mugavad ümberistumisvõimalused,
valgustatus, ilmastikukaitse, ligipääsetavus jne) ning nendeni viivatele teekondadele, samuti auto, jalgratta ja kergliikurite
parkimise tingimustele. Fookuses on peatuste aastaringne ligipääsetavus, mis eeldab asumitest peatustesse viivatel
teedel universaalse disaini põhimõtete järgimist ning aastaringset kvaliteetset hooldust. Samuti peavad olema
ühistranspordivahendid ligipääsetavad.
Transporditaristu toimimine erandolukordades
Tähelepanu peab pöörama nii piisavale kütusevarule54 kui ka piisavale alternatiivkütuste taristu toimivusele ning riskide
hajutamiseks aktiivsete liikumisviiside kättesaadavusele kriisiolukordades. Kriisi või eriolukorra lahendamist soodustavad
avaliku sektori paindlikkus ja transpordisüsteemi mitmekesisus.
Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisel kriisi või eriolukorra ajal on fookuses eri transpordiviiside toimivuse
tagamine mahus, mis on vältimatult vajalik. Üksikasjalikud kavad ja kriisivalmidusmeetmed koostatakse nii valdkondlikult
kui ka transpordiliikide üleselt.
50 Kliimamuutustega kohanemise arengukava.
51 Praegu on aktsiisid kehtestatud 1000 € liitri kohta, olenemata kütuse energiasisaldusest või selle CO2-heitkogusest. Nt mootoribensiini aktsiis on praegu 0,563 €/l, varihind CO2 suhtes oleks
244 €/t; diislikütuse aktsiis (enne COVID-19 meetmeid) on 0,493 €/l, varihind CO2 suhtes on seega 184 €/t. Samas on diisli eriheide 3,172,67 kg CO2 e/l ja bensiinil 2,3922 kg CO2 e/l.
52 Kaalume vastava strateegilise dokumendi koostamise juhendi väljatöötamist.
53 Seda soovitab ka Euroopa Kontrollikoda. Sisuliselt peavad investeeringud toetama nt CO2 eesmärgi saavutamist tervikuna ehk isoleeritud ja üksikud investeeringud ei ole abikõlblikud.
54 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020008?leiaKehtiv.
26
6.1. Alavaldkond „Ohutud teed“
Arendame maanteid, et muuta liiklemist mugavamaks, vähendada aegruumilisi vahemaid ja suurendada liiklemise
ohutust.
Ehitame kolmes põhisuunas (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed, et vähendada
linnade aegruumilisi vahemaid ja suurendada liiklusohutust. Töötame põhimaanteedel, sh Via Baltica koridoris,
5G-valmiduse loomise nimel.
Jätkatakse põhimaanteede arendamisega, lähtudes eelkõige liiklusohutusest ja nõudlusest55
Teede arendamisel tuleb lisaks hinnata, kui palju parandab investeering tööstusalade ja elupiirkondade ühendust ning
mis on investeeringu regionaalne mõju. Arendamisel tuleb arvestada ka elurikkuse säilitamise vajadusega, mh tagada
rohevõrgustiku sidusus ja liikide liikumisteede toimimine, planeerides vajalikesse kohtadesse ökoduktid jt liikide läbipääsu
ja ühtlasi liiklusohutust tagavad rajatised. Lisaks on teede rajamisel vaja taastada ehituseelne sarnane looduslik taimestik,
et säilitada sellele konkreetsele kohale iseloomulikud looduskooslused.
Ohutuskaalutlustel tuleb vajaduspõhiselt vähendada ka selliste maanteede piirkiiruseid, mille kvaliteeti ei ole parandatud
ega turvalisemaks ehitatud (sh kruusateed). Töötame 2021.–2022. a välja detailse IRAP-süsteemiga sarnaneva
indikaatori, kooskõlastades metoodikat Euroopa Komisjoni poolt samal ajal loodava indikaatoriga.
Kõvakattega kohalikud teed on võrdselt olulised nii bussi kui ka autoga tööle minekuks, haridusele ja avalikele teenustele
kättesaadavuseks ning kaubaveoks. Autoga liikumisvõimaluste tagamine on kriitilise tähtsusega hajaasustusega
piirkondades, kus pole majanduslikult mõistlik pakkuda raudteeühendust ega tihedat bussiliiklust. Tuleb tagada
kohalike tõmbekeskuste ja maakonnakeskuste hea transpordiühendus, et luua eeldused ettevõtluse arenguks kohalikes
tõmbekeskustes ja neid ümbritsevas hajaasustusega piirkonnas. Üle-eestilise autostumise ohjeldamiseks on mõistlik
edendada auto, ühissõiduki kombineerimist jalgratta või kergliikuritega, jagamismajandust ning selle eelduseks
olevat hästi toimivat andmevahetust ja tehnilist võimekust nii linnas kui ka maal. Muu hulgas loome eeldusi selleks,
et suurendada alternatiivsete uudsete transporditeenuste pakkumist maapiirkonnas koostöös kohalike kogukondade,
erasektori ja kohalike omavalitsustega.
Kohalike omavalitsuste teede (ja kaasneva taristu, nt sildade) arendamisel tuleb eelisjärjekorras parandada ühistranspordi,
transiitliikluse ja ettevõtlusega seotud sõidu- ja kergliiklusteede seisukorda.
Tähelepanu tuleb pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele taristu arendamisel, et tagada kruusateede sõidetavus
kevaditi ja liiklusohutus talviti. Arvestada tuleb ka muid kliimamuutusest tingitud mõjusid transporditaristule.
See, millised riigi kruusateed viiakse kõvakatte alla, oleneb ennekõike liikluskoormusest, raskeveokite osakaalust ja
asjaolust, kas tee on vajalik ühistranspordi ja/või võimaliku ettevõtluse teenindamiseks. Arvestada tuleb ka üldmõju tee
piirkonnas elavate inimeste elukeskkonnale.
Selleks, et vähendada survet juhtumipõhisteks investeeringuteks56 ning parandada riigieelarve ja võimalike investeeringute
prognoositavust, suurendatakse iga-aastast KOVidele antavat teehoiutoetust, mis võimaldaks paindlikumaid
investeeringuid57, sh vabadust objektide valikul, et investeerida ka näiteks säästvatesse alternatiividesse.
55 Pidades silmas taristu arendamise üldpõhimõtteid (vt ptk 5), sh nn nelja astme printsiipi.
56 Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted.
57 Lähtudes asjaolust, et lisarahastuse vajadus on iga aasta väga suur, kuid praegu käib lisarahastuse ja juhtumipõhise toetuse saamine taotlusprotsessi kaudu.
27
Tasakaalustatud veondussektori areng
Et katta transporditaristu kulusid ja saavutada keskkonnaeesmärgid, rakendatakse veondussektorile teekasutustasusid.
Keskkonnahoidlikele transpordivahenditele üleminekut soodustatakse näiteks sellega, et heitmevabadele kütustele
tehakse soodustusi või kasutatakse muid poliitikainstrumente.
Tänapäeva teedevõrk on projekteeritud autorongidele maksimumpikkusega 18,75 m. Sellest pikemaid autoronge saab
ohutuskaalutlustel teedele lubada ainult eriloa alusel. Koostöös erialaliitudega analüüsitakse marsruudipõhiseid vajadusi
ja täpsustatakse liiklemistingimusi.
Samuti on oluline hoida korras riigi piiripunktid ja tagada nende läbilaskevõime, aga ka veokite ootealade toimimine ja
kvaliteedi parandamine58.
Muu hulgas tuleb arendada raskeveokitele mõeldud taristut piiriülese koostöö kaudu. See annab suuna ja kindluse
ka transpordiettevõtjatele, et nad teaksid, millistesse sõidukitesse on otstarbekas investeerida. Peame oluliseks, et
alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustataks digilahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada
asjakohast teavet (laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm) ning edendada alternatiivkütuste taristu rajamist ja
kasutamist piiriüleselt kogu ELi ulatuses, sh TEN-T põhivõrgu teedel.
6.2. Alavaldkond „Raudteel
säästlikult, ohutult ja kiirelt“
Suurendame raudteel kiirust, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandame ohutust, et kasvatada raudteetaristu
kasutust. Suuname nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Suurendame raudtee tihedama kasutamisega selle
positiivset mõju keskkonnale.
Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale
ja ohutule liikumisviisile. Uute raudteeühenduste arendamisel lähtume üldistest taristu arendamise põhimõtetest59,
sh sotsiaal-majanduslikust tasuvusest (sh selle mõjust looduskeskkonnale, võttes kasutusele leevendavaid
meetmeid nt rajades ökodukte jne), alternatiivide võrdlusest ning potentsiaalsetest reisijate- ja kaubavoogudest.
Alates uute rongide kasutuselevõtust ja suure osa raudtee rekonstrueerimise järel on 2013. aastast rongireisijate
arv kahekordistunud60. Selleks, et kasvu jätkata, tuleb suurendada kiirust raudteel (saavutades kiirema ühendusaja
võrreldes maanteetranspordiga) – kasvatada läbilaskevõimet, sh luua möödasõidukohad, õgvendada kõverikke, jätkata
raudteeülesõidukohtade ohutustamist, luua suuremate linnade vahel võimalused peatusteta rongisõiduks, jätkata
raudteeületuskohtade eritasandiliseks ümberehitamist, kus võimalused alternatiivseks raudteeületuseks puuduvad;
maksimeerida olemasolevate ülesõitude ohutust, et jõuda 2035. aastaks Tallinnast Narva ühe tunni ja neljakümne viie
minutiga, Tartusse ühe tunni ja kolmekümne minutiga ning Viljandisse ühe tunni ja kolmekümne minutiga. Lisaks saab
tänu Rail Balticale rongiga Pärnusse neljakümne viie minutiga. Soovime reisijate arvu kasvatada 20 miljoni reisijani.
Rongiliiklus on reisijatele kõige ohutum transpordiliik
Raudteel tuleb ka kiiruste suurendamisel panustada oluliselt ohutusse, sh uuendada liiklusjuhtimissüsteemid, vajaduse
korral ehitada eritasandilised ristumised6¹ jm tehnilised ohutusmeetmed. Lisaks tuleb arvestada, et aeglasemalt sõitvate
rongide läbilaskvus liigselt ei kannataks (s.o tagatud möödasõiduvõimalused), ning pöörata endiselt tähelepanu ennetus-
ja teavitustegevusele, et parandada liiklejate teadlikkust ohutust käitumisest (nt raudtee ületamisega kaasnevatest
ohtudest). Täpne kiiruste suurendamise kava peab seega arvestama ka üldisi arengukavas kirjeldatud taristuarendamise
põhimõtteid, sh sotsiaal-majanduslikku tasuvust.
Lisaks kiiruste suurendamisele tuleb tihendada reisirongiliiklust ning lõimida seda regionaalse ja kohaliku
bussiühendusega, mis eeldab nõudlusele vastava veeremi olemasolu, piisavat raudtee läbilaskevõimet ja koostoimet
teiste transpordiliikidega.
58 Suurendada parklate arvu ja parandada seal pakutavaid teenuseid (WC, pesuvõimalus, WiFi jne).
59 Vt taristu arendamise üldpõhimõtete peatükki.
60 Vt eelmise arengukava tulemusanalüüsi peatükki.
61 Hinnates perioodiliselt vajadust, suunaga muuta liikumisteed võimalikult ohutuks.
28
Raudtee potentsiaali ärakasutamine
Kolme peamise eesmärgi (kaubaveo suunamine raudteele, reisijateveo populariseerimine ja raudteel kiiruste
suurendamine) saavutamiseks on mõistlik panustada raudteevedude tõhususse. Selle nimel tuleks võtta kasutusele
telemaatilisi rakendusi6², et parandada infoliikumist, ja minna üle alternatiivkütustele. Lähtudes kulutõhususest,
tehnoloogiaküpsusest ja keskkonnaaspektidest, on seega mõistlik tihedalt kasutatav osa raudteetaristust järk-järgult
elektrifitseerida – mh on elektriveeremi soetushind, opereerimis- ja ülalpidamiskulud diisliga võrreldes soodsamad.
Sõltuvalt tehnoloogia arengust ja kättesaadavusest on lisaks raudtee elektrifitseerimisele võimalus võtta kasutusele
mõni muu alternatiivkütus, näiteks vesinik. Raudteelõikutel, mis on väiksema kasutuspotentsiaaliga, tuleb saavutada
nullheide, lähtuvalt investeeringu kulutõhususest koostoimes ülejäänud raudteega.
Et raudteekasutust ka edaspidi suurendada ja muu hulgas linnaregioonide raudteetranspordi potentsiaali ära kasutada,
tuleb pöörata eritähelepanu olemasoleva taristu kvaliteedi parandamisele ja kasutusmugavusele – luua intermodaalseid
terminale (ümberlaadimisplatsid, haruteed, terminalid, raudteerambid jaamades, ühendused tööstusparkidega jms)
ja teha investeeringuid, et suunata kaubavahetus maanteelt raudteele ning reisijateveos ühendada raudteed teiste
liikumisviiside ja liikuvusteenustega, samuti suurendada raudtee kiiruseid (sh ERTMS6³ kasutuselevõtmist). Kasutajale
on oluline tervikteekonna kiirus, ligipääsetavus (nt perroonile) ja mugavus, mis koosneb peale rongis veedetud aja ka
ajast, mis kulub kodust raudteepeatusesse ja sealt nt bussi või rattaga lõpp-punkti liikumisele.
Valga-Võru-Koidula ühendust on plaanis kasutada kaubaveoks.
Raudteetaristu haldamise mudel ja maksustamine
Riikliku dotatsiooni vajadus ja selle maksmise põhimõtted kujundatakse vastavalt turu olukorrale, ebapiisava tulubaasi
puhul peab riik tagama avaliku taristu ettevõtjale puuduolevad vahendid, et tulud ja kulud oleksid tasakaalus. Taristutasude
poliitikat kujundatakse terviklikult transpordiliikide üleselt poolpikas perspektiivis, pidades silmas nii õigusruumi piiranguid,
ELi kliimaeesmärke kui ka modaalnihet maanteelt raudteele ja autodest ühistransporti alternatiivide olemasolu korral.
Arvestades Eesti väiksust ja lähtudes eesmärgist olla võimalikult tõhus, on strateegiliseks suunaks ühtne taristu haldamine
Eestis ning Rail Balticu puhul Balti riikide üleselt. Sealjuures peavad raudteetaristu kasutustasud olema stabiilsed ja
võimalikult prognoositavad, et tekitada turuosalistes usaldust ning soodustada veelgi raudtee kasutamist (modaalnihet).
62 EL raudtee telemaatiliste rakenduste veeb.
63 European Railway Traffic Management System – Euroopa raudteeliikluse korraldamise süsteem, mis on digiraudtee selgroog. ERTMS võimaldab parandada läbilaskevõimet
(rongide vahet pole vaja nii pikana hoida, st lüheneb blokkpiirkond) ja tagab raudteeohutuse kiirusel kuni 500 km/h.
Foto: Elron
29
6.3. Alavaldkond „Mereriik Eesti,
innovatiivne ja keskkonnahoidlik
meretransport“
Muudame meretranspordisektori konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendame selle muu taristuga.
Ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
Sadamate konkurentsivõime sõltub paljuski juurdepääsust sadamale, riigipiirini viivast transpordikoridorist tervikuna.
Ühenduste kavandamisel tuleb tagada reisijate ja kaupade sujuv liikumine võimalikult lähedale nende lõplikule sihtkohale
või multimodaalse logistikaskeemi puhul ümberlaadimiskohale või transiitjaamale.
Eesti laevandusettevõtetele ja meremeestele tuleb tagada järjepidevalt võrdsed konkurentsitingimused muu maailmaga.
Meetmete kavandamisel on oluline nende prognoositavus ja ajas kohandatavus. Vahetute ja teadmispõhiste otsuste
tagamiseks on oluline parandada merendussektori statistika kättesaadavust ja kvaliteeti (ettevõtete peamised
majandusnäitajad, sektoris hõivatute arv ja osatähtsus, sadamakülastused, sadamate kaudu liikuvate kaubavoogude ja
reisijate hulk jne).
Et soodustada laevaehitus- ja -remondisektorite ettevõtete arengut, tuleb riigina analüüsida võimalusi kapitalimahukate
laevandussektori investeeringute (nt laevade ostu) soodustamiseks ja meetmete rakendamiseks (nt riiklike tagatiste
süsteemi arendamist), mis toetavad ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimet.
Merendus on ohutu ning merekeskkonna seisund on paranenud
Läänemere tiheda veeliikluse tingimustes suureneb laevaliikluskorralduse osatähtsus ohutuse tagamisel. Ohutu
veeliikluse tagamine tugineb paljude näitajate koostoimele, nagu hüdrograafiliste mõõdistustööde usaldusväärsed
andmed, taristu, liikluskorraldus, ohutud laevad jne. Vanimad mõõdistusandmed on pärit aastast 1940, seega on
oluline vajaliku navigatsiooniteabe olemasolu ja kättesaadavus ning uudsed lähenemised teabe edastamiseks või
kättesaadavaks tegemiseks.
Veeteed, mis viivad riiklikult ja regionaalselt tähtsatesse sadamatesse, peavad olema rekonstrueeritud, tänapäevased,
regulaarselt hooldatud ning aastaringselt kasutatavad. Jäämurdeteenuse tagamiseks ja veetee taristu kestlikuks
arendamiseks ja hooldamiseks töötame 2022. aastaks välja veetee hoiukava. Rahvusvaheliselt ja ka riiklikult on põhitähtis
otsingu- ja päästetööde ning merereostustõrje teenuse kättesaadavus Eesti vastutusalas. Keskkonnaohu ennetamiseks
rakendame kaasaegset mereseiresüsteemi.
Keskkonnahoidlikuks ja ohutuks meretranspordiks:
• soodustame emissioonivaba merendust laevade kaldaelektrivõrku lülitamise abil sadamas seismise ajal
(OPS – on-shore power supply) või analoogsete keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist (nt soodsamate
tariifide ja maksudega ning võimaluse korral ka toetamisega);
• aitame võtta kasutusele energiatõhusaid moodsaid tehnoloogiaid, nagu automaatsildumisseadmete, laevade
alternatiivkütuste kasutuselevõtu eelistamine ja punkerdamisturu loomine;
• suurendame jäätmete ringmajanduse osakaalu meretranspordis;
• diferentseerime sadamatasud lähtuvalt keskkonnakriteeriumidest, et vältida konkurentsi keskkonnasäästu arvelt;
• muudame laeva teekonnad operatiivseks ja väldime laevade asjatut seismist reidil või sadamates, kasutades
digilahendusi ning rakendades põhimõtet „Just in Time“;
• lausmõõdistame üldkasutatava veetee ja laevatatavad siseveed;
• toetame teaduspõhiste lahenduste väljatöötamist keskkonnasäästlike laevakütuste ja tehnoloogiate ning
digiteerimise valdkonnas; tagame üleüldise mereolukorra teadlikkuse ja pideva infovahetuse.
30
Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut
Avalik sektor peab tagama soodsa keskkonna merendussektoris tegutsevatele ettevõtetele, kolmanda sektori
institutsioonidele ja inimestele. See tähendab nii õiguslikku baasi, avalikult kasutatavat taristut, avaliku sektori
pakutavaid teenuseid kui ka merenduse arengut toetava juhtimisstruktuuri tagamist. Seadused ja teised õigusaktid
peavad võimaldama merendussektoril konkurentsivõimeliselt ja efektiivselt rahvusvahelisel turul tegutseda, tagama
turul vaba konkurentsi ning ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuete täitmise. Juhtimisstruktuuriga tuleb tagada, et
eri ministeeriumide haldusalas olevad küsimused ei killustuks ning avalikul sektoril oleks tervikuna ühtne ettekujutus
merenduse arenguvajadustest ja -võimalustest. Teiseks on avalikul sektoril oluline roll merendusklastri arengueelduste
loomisel tegevuste ja toetamise, sh rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise kaudu. Seda alates konkreetsetest
sektorit toetavatest projektidest, nt merenduse kompetentsikeskus, kuni kaudsemate tegevusteni, mis võimaldavad
sektoril infot ja kogemusi vahetada. Avaliku sektori tegevused peavad olema eesmärgipärased ja efektiivsed ning
toetama sektori tegevusi ja koostööd.
Teeme tervikliku mereõiguse revisjoni kõigis valdkondades, et tõhustada koostööd eri ministeeriumide vahel ja
valdkondlikku juhtimist.
Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning
merekultuuri edasikandmist
Randluse suuremad funktsioonid on kohaliku elukeskkonna, elustiili ja kultuuripärandi säilitamine, vastavate
töökohtade loomine ning nende merenduse vastu huvi tundvate inimeste kasvatamine, kes asuksid tulevikus tööle
merendussektorisse. Rannaäärses ettevõtluses on kesksel kohal turism ja kalandus, mis on omavahel seotud nii taristu
kui ka tegevuste kaudu.
Muudame kliendisõbralikumaks väikelaevajuhtide koolituse eksamikeskkonna ning teeme väikelaevade registreerimise
nõuded paindlikumaks ja kliendile mugavamaks, kasutades selleks uudseid käsitlusi, vähendades samas halduskoormust.
Ühtlustame ka väikelaevajuhtide väljaõpet Euroopas tunnustatud tasemega, et parandada Eesti kui mereriigi mainet.
Merekultuuripärandi puhul tegeleme rannamajanduse arenduse teaduspõhise planeerimisega.
Eestis on uuenduslik ja konkurentsivõimeline meretööstus
Meie meremajandusel on lahendada hulk ülesandeid: Euroopa mastaabis suure mahuga reisiliikluse teenindamine, sh
siseliinidel, kavandatavate suurenergeetikaobjektide ehitamine ja hilisem teenindamine ning kaubaveo rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamine. Soodsa keskkonna olemasolu korral on võimalik kohalikku meretööstust arendada.
Koosmõjus laevandussektori konkurentsivõime projektiga ja sadamates tehtavate lisaväärtust andvate tegevuste
kasvuga areneb ka kaldasektor. Sadamataristu tõhusaks kasutamiseks tuleks arendada sadamapiirkondades uusi
lisaväärtusega teenuseid (nt kergmontaaž, jäätmekäitlus, laevaremont vms).
Lisaks arengukavas toodule on plaan koostada arengukava esimesel aastal merenduspoliitika valge raamat, millega
seada üksikasjalikumad poliitilised ootused. Sealhulgas saab valget raamatut muuta arengukava muutmata. Kui valge
raamatu sisu läheb vastuollu arengukavaga, saab äärmisel juhul algatada arengukava muutmise.
Foto: Kaupo Kalda
31
6.4. Alavaldkond „Eesti linnulennult.
(Otse)lendudega ühendatud Eesti“
Tuleviku Eesti lennundus on roheline, digitaalne ja innovatiivne. Et tagada majanduse konkurentsivõime, hoiame Eesti
ühendatuna, arendame lennundussektori uusi ärisuundi ja digiteerime õhutransporti. Et parandada inimeste heaolu ja
piirkonna konkurentsivõimet, on oluline arendada Eesti (otse)ühendusi Euroopa ja selle sõlmlennujaamadega64.
Eesti lennunduse tulevik on lennuteenused, lennukaubandus, digitaalne lennuliiklus ja uute tehnoloogiate arendus ning
lennundustööstus.
Töötame selle nimel, et Euroopa Liidu lennunduspoliitika raamistik arvestaks liidu äärepiirkondade vajadusi hoida ja
arendada otseühendusi. Euroopa õhuruumi ümberkorraldus peab tagama ohutu ja jätkusuutliku lennuliikluse. Eesmärgiga
vähendada Euroopa Liidu lennundussektori keskkonnajalajälge, toetab Eesti ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni kiiret
rakendamist Euroopa Liidus.
Lennunduse areng ja selle roll majanduskasvu suurendamisel on tihedalt seotud innovatsiooni ja digiteerimisega.
Investeeringud, mis tehakse era- ja avaliku sektori tehnoloogiasse ning innovatsiooni, aitavad tugevdada Euroopa juhtrolli
rahvusvahelises lennunduses. Eesti panustab infotehnoloogiavõimekuse kompetentsiga lennunduse küberjulgeoleku
suurendamisse.
Eesti kui Aasia lennukauba jaotussõlmpunkt
Tagame tingimused Aasia turgude teenindamiseks ning tekitame sünergia Rail Balticuga – loome toimiva ja tõhusa
lennukaupade jaotuskeskuse Tallinna Lennujaam ASi kaudu, misläbi kasvatame lennunduse kaubamahtusid eelkõige
kaugemate sihtkohtadega (eeskätt Aasia). Kaubamahtude kasvu tulemusel suurendame tööhõivet, elavdame majandust
ja sektori konkurentsivõimet. Eesti-Hiina lennunduskokkulepe toetab Aasia turu avardamise võimalusi. Sarnased
kahepoolsed lepingud on plaanis sõlmida veel teiste Aasia riikidega.
Soovime 2025. aastaks kasvatada kaubavedu kolmandatest riikidest kuni 50 000 tonnini aastas65. Tallinna lennujaama
kaubamahu teenindamise hetkevõimekus on 50,000 tonni jaoks. Kaubamahu tõstmiseks 100,000 tonnini on tarvis
täiendavaid investeeringuid (nt maapealse teeninduse seadmed).
Reisilennud ja ühenduvus maailmaga
Arendame otseühendusi, sh sõlmlennujaamadesse, et tagada võimalikult suur sihtkohtade katvus, sh ühe
ümberistumisega (40 aastaringset regulaarliini aastaks 2035). Olles Euroopa Liidu ääremaa, peame tunnistama
lennunduse arendamise kulukust, samas näeme Eesti ühendatavuse parendamise võimalusena ühenduste suurendamist
olemasolevate lennundussõlmpunktidega lõppsihtkohtadesse. Otseühenduste kasvatamiseks suurendame
kolmandatest riikidest Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu lennunduskokkulepete sõlmimise,
terminalide laiendamise jm arendustöödega.
Eesti reisijate liikumisvõimaluste tagamiseks tuleb panustada ka Eestis tegutsevate lennuettevõtjate tegevusse (suurema
lubatud riigiabi andmise kaudu), et olukorras, kui teised vedajad lendamisvõimalusi ei paku, saaks siinse turu nõudlust
täita majanduse toetamiseks esmavajalike lisasihtkohtadega.
Et tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev
teenindamine, on strateegiliselt oluline jätkata Tallinna Lennujaam ASi julgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest.
Tallinna ühendatud lennujaam
Tallinna lennujaama linnasisene asukoht on väärtus, mida hoida ja millest maksimaalselt kasu saada. Lennujaama
64 Frankfurt, London LHR, Paris CDG jt. Olulised on ühendused ka Euroopa pealinnadega üldisemalt (Viin, Kopenhaagen, Amsterdam jt).
65 2021. a 20 000 t/a, 2022. a 30 000 t/a, 2023. a 40 000 t/a, 2024. a 50 000 t/a.
32
ja linnavaheline ühendus on tagatud nii trammi- kui ka bussiliiklusega (sh regionaalselt). Samas tuleb rohkem tähelepanu
pöörata keskkonnaaspektidele, mh tervikvaatele, kui hästi on lennujaam ligipääsetav ja ühenduv eri transpordiliikidega
(sh jalgsi ja jalgrattaga), milline on selle (elu)keskkond ja koostoime Ülemiste piirkonnaga (nt tulevikus ka Rail Baltica
terminaliga).
Ülelendude mahu suurendamiseks teeme piiriülest koostööd Kaug- ja Lähis-Ida suunas, loome cutting edge’i tehnilisi
võimalusi ning parandame õhuruumi ühiskasutust riigi tasakaalustatud eestvedamisel.
Viime ellu FINEST programmi koostöös Soome peamise aeronavigatsiooniteenuse osutajaga ANS Finland66,
maksumusega u 4 mln eurot. Programmiga võetakse kasutusele integreeritud lennujuhtimissüsteem, ühtlustatakse
lennujuhtimisprotseduurid ja arendatakse kübervaldkonda jm piiriüleseid koostöötegevusi. Sellega muudame
lennuliiklusteenuse efektiivsust ja parandame läbilaskevõimet, tehes seda dünaamilise piiriülese teenuse osutamise
kaudu. Suurendame ohutust, parandame läbilaskevõimet ning muudame lennutrajektoorid sirgemaks ja optimaalsemaks,
millega kaasneb ka keskkonnahoidlikkus.
Tulevikuväljundina mõtleme ka Tallinna ja Helsingi lähenemisalade (TMA – Terminal Control Area) tihedamale koostööle
ning teistele kulu- ja keskkonnatõhusust pakkuvatele lahendustele.
Mehitamata õhusõidukid kui tuleviku transpordiviis
Mehitamata lennuliikluse korralduse keskkonna loomine, arvestades Siseministeeriumi valitsemisala huvisid. 2021. a
on loodud mehitamata õhusõidukite käitajatele kaardirakendus, kus on kuvatud geograafilised piirkonnad (alad). 2022.
a süsteem võimaldab kahepoolset suhtlust mehitamata õhusõiduki käitaja ja liikluskorraldajaga, samuti on loodud
liidesed Lennuameti mehitamata õhusõidukite registriga. Aastaks 2030 tekitame mehitamata õhusõidukipõhise pakiveo
laadimiskeskuste väikelennuväljadele.
Võtame kasutusele mehitamata õhusõidukite liikluskorralduse süsteemi (UTM) ning loome reeglid ja tingimused
mehitamata õhusõidukite opereerimiseks (U-Space) 2024. aastaks. Kasutades ja arendades uusi tehnoloogiaid, loome
lennuliikluskorralduse süsteemi, mis tagab mehitamata lennuliikluse ohutu koostoimimise mehitatud lennuliiklusega.
Lisaks lennuohutuse tagamisele loob U-Space võimaluse uute teenuste tekkeks ja laiemaks kasutuseks (nt pakivedu
linnakeskkondades ja piiratud ligipääsuga piirkondades, järelevalve- ja kontrolltegevused ehitusvaldkonnas, metsanduses
ja põllumajanduses, inimeste transport jne). Kokkuvõttes toetab U-Space’i taristu loomine eri teenuste arendamist, mis
on paindlikumad, keskkonnasäästlikumad ning väiksemate kapitali- ja tegevuskuludega, elavdades riigi majanduslikku
keskkonda tervikuna.
Maailm liigub aina enam e-kaubanduse poole ja suurte teenusepakkujate puhul muutub järjest olulisemaks kauba
kättetoimetamise kiirus, seega näeme väikelennuväljadel võimalikku vaheladude rolli. Elektrilennukite ja suurte
mehitamata õhusõidukite turule tulek tekitab vajaduse ja võimaluse kaupade kiiremaks liigutamiseks väikelennuväljade
kaudu.
Loome võimalused elektrilennukite kasutuselevõtuks üleriigiliselt ja lennutaksoteenuste innovatsiooni reisijateveoks.
Keskkonnasõbraliku lennundustööstuse arendamine
Praegu ei ole õhusõidukite hooldusettevõtluse laiemaks viljelemiseks ega lennundustööstuse arendamiseks Eestis kõiki
vajalikke/soodsaid tingimusi (taristu, majanduskeskkond jne). Õhusõiduki hooldusettevõtluse laienemist tuleb Eestis
tervikuna soodustada (tagades konkurentsivõime kasvuks rahvusvaheliste konventsioonide ülevõtmise, kasutades
võimalikke maksusoodustusi, luua head tingimused lennuvälja julgestusaladest väljaspool oleva õhusõiduki hoolduseks,
samuti kasutades ära e-residentsuse potentsiaali). Selle tulemusel hakatakse Eestis rohkem tegema õhusõiduki liini- ja
baashooldust ning laiendatakse õhusõidukite varuosade ladustamise võimalusi ning areneb kiiremini lennundustööstus.
Maailma lennundustööstuse hetkeolukord (eelkõige tervisekriisi mõjul) on loonud Eesti ettevõtete jaoks suurepärased
võimalused lennundustööstusesse sisenemiseks. Selleks kujundame konkurentsivõimelist keskkonda, mis võimaldaks
lennukitööstuse/hoolduse ettevõtetel Eestisse laieneda.
66 Finesti programmi koostöö rakendub aastal 2022. Programmi tegevuste ajakava võib ulatuda kuni aastani 2030.
33
6.5. Alavaldkond
„Keskkonnahoidlikku liikuvust
soodustav linnakeskkond“
Arendame linnapiirkondades ühendatud liikuvust, sh panustades rohkem aktiivsete liikumisviiside arendamisse ning
lahendustesse, mis suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutajate arvelt.
Kujundame linnalise liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks (sh arendame rattateid, kergrööbastransporti
ja multimodaalseid sõlmpunkte), et suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu, ning viime ühistranspordi
taastuvenegiale, et vähendada transpordi keskkonnajalajälge.
Linnapiirkondades on oluline transporditaristu eesmärk säästva liikuvuse soodustamine, sh aktiivsete liikumisviiside
kasutamine. See tähendab, et linnades ja äärelinnades on prioriteediks kergliiklus ja ühistransport (ning nende koostoime)
– seda nii teedeehitusel kui ka aastaringsel hooldusel. Riiklike investeeringute ja toetuste saamisel on eelis säästva
liikuvuse arengukavade67 olemasolu omavalitsustes.
Paremini ühendatud, hästi toimiv ja ligipääsetav ühistransport
Ühistranspordi hea toimimise eeldus on ühistranspordi korralduse vajaduste arvestamine juba maakasutuse
planeerimisel (planeeringud, projekteerimistingimuste andmine, ehitus- ja kasutusload, investeeringud). Nii riigi kui ka
KOV maakasutuse planeerimisel tuleb senisest enam seda arvestada ning planeerimistavad sellega vastavusse viia.
Selleks, et linnapiirkondades eelistataks säästvamaid liikumisviise, tuleb suurendada ühistranspordi teenindusareaali ehk
viia teenus inimestele lähemale ja ühendada peatused paremini teenustega (nt arstiabi, kaubanduskeskuste, haridus- ja
noorsootööasutuste ning elu- ja töökohtadega). Samuti on oluline tervikliku/liikideülese planeerimise abil parandada eri
67 Sh rattastrateegiad, muud vastava sisuga arengudokumendid või nende kajastumine maakondlikes arengustrateegiates.
Foto: Erge Jõgela
34
(ühis)transpordiliikide koostoimet (nt rongid, bussid, regionaalne ühistransport, jalgratta või kergliikuri jagamise teenused
jms). Ühistranspordi ühtne korraldamine võimaldab ka finantsvahendeid tõhusamalt kasutada. Transpordiliikide ja
graafikute ühitamise ja parema omavahelise seostamise tulemuste võimendamiseks on vaja arendada (uusi) mugavaid
ja kiireid ümberistumisi võimaldavaid sõlmpunkte. Selle juurde kuulub hästi ühendatud „Pargi ja reisi“ parklate loomine
linnade68 piirile või kaugemates sõlmpunktides paiknevatesse ühissõidukipeatustesse ja teistesse sõlmpunktidesse
koos jalgratta parkimistaristuga neile, kes liiguvad hõredama asustusega tagamaalt ja linnalähedastest tiheasustatud
aladelt linnadesse.
Lisaks on vaja lühendada ühistranspordi ühendusaegu. See tähendab ülejäänud liiklusest eraldatud ühistranspordi
koridoride69 arendamist, s.o luues ummikutundlikes piirkondades ühistranspordiradasid ning arendades suurlinnades
kergrööbastransporti ja rakendades ühistranspordi prioriteedisüsteemi.
Toetame aktiivsete liikumisviiside kasutust
Säästva liikuvuse edendamiseks ja jalgrattakasutuse soodustamiseks tuleb välja arendada kasutajasõbralikud,
funktsionaalsed ja ohutud rattateevõrgustikud linnapiirkondades70, arvestades mh kergliikureid (tasakaaluliikur,
elektritõukeratas, tavaline tõukeratas, elektriratastool jms). Seda suunda toetavad tugevalt Euroopa Liidu 2021+
finantsperiood ning 2020 avaldatud targa ja kestliku liikuvuse strateegia7¹, kus säästva liikuvuse arendamine on üks
prioriteete. Rattateevõrgustiku rajamise eesmärk on võimaldada turvalisi igapäevaliikumisi (tööle, lasteaeda, teenusteni,
kooli, koju jm) ning parandada tõhusa ühistranspordi kättesaadavust (aktiivsete liikumisviiside ja kiire ühistranspordi
kombineerimisega). Suurema koormusega ja/või kitsamatel tänavatel on oluline eraldada liikumisviisid selgelt, nii et ka
jalakäijad ja jalgratturid/kergliikurid saaksid turvaliselt üksteisest eraldi liikuda.
Linnaliiklust tuleb rahustada tänavaruumi kujundamisega (kitsamad sõidurajad autodele, haljastus, tänavaäärne
parkimine, liikluskorralduse muutmine, nt sõidukiiruste vähendamine, ühesuunalised tänavad jm). Standardid tuleb
viia vastavusse aktiivseid liikumisviise soodustava linnaruumi eesmärgiga. Meeldivalt kujundatud linnaruum ja hea
liikluskorraldus tagavad õige kiirusrežiimi, võimaldavad paremini ja õigel ajal märgata teisi liiklejaid ning nendega
arvestada. Säästvate liikumisviiside eelistamist soodustavad ka väikse emissiooni tsoonid või muud piirangud/stiimulid
linnasüdames7². Aktiivsete liikumisviiside edendamisel ja inimeste käitumisharjumuste muutmisel on oluline kujundada
arengukava eesmärke toetavat kommunikatsiooni.
Kvaliteetse liikumiskeskkonna loomiseks ning autokasutusele konkurentsi pakkuvate liikuvusteenuste loomiseks ja
toimimiseks on oluline luua süsteemne ülevaade ning info inimeste liikumiste, liikumiste eesmärkide ja liikumisviiside
valiku põhjuste kohta.
Kvaliteetne linnaruum on uuenduslike teenuste ja konkurentsivõimelise ettevõtluse kasvulava
Linnapiirkonnad on ka ettevõtluse ja majanduse sõlmpunktid, mille hea toimivuse eeldus on inimeste, kaupade ja info
liikumine. Selle tõhustamiseks ja keskkonnahoidlikkuseks on vaja katsetada ja välja töötada uusi transpordilahendusi,
mis ühendaksid ühistransporditeenused, logistika, mitmeliigilise transpordi ning uued tehnoloogiad (robotid, mehitamata
õhusõidukid jt).
Uuenduslike liikuvusteenuste, nagu sõidujagamine, autode ja kaubikute lühirent, jalgrataste ja elektritõukerataste ringlus,
kullerteenused, makse- ja sõiduinfosüsteemide integreerimine ning ühtsete liikuvusteenuste pakettlahendused, edukus
sõltub väga hästi toimivast ühistranspordi baasteenusest ja aasta läbi kõikide elanikurühmade jaoks heas seisukorras
olevatest tänavatest. Uued liikuvus- ja kaubaveoteenused võimaldavad muuta liikumisviiside kombineerimise
mugavamaks, kiiremaks ja ohutumaks ning vähendavad sõltuvust isiklikust autost.
Tähtis on riigi ja KOVi suutlikkus kohaneda (sh õigusruumis) uute turule tulevate liikuvusteenustega ning valmidus lõimida
neid olemasolevasse transpordisüsteemi, keskendudes sõidukite liikumise asemel inimeste ja kaupade liikumisele ning
teenuste kättesaadavusele. Samal ajal tuleb arvestada, et uued transpordi- ja logistikatehnoloogiad võivad lahendada
praeguseid liikuvuse ja keskkonnaga seotud probleeme, kuid samas tekitada ka uusi lahendamist vajavaid kitsaskohti.
68 Nt HOL ning Tallinna Transpordiameti kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsis väljatoodud kohad Tallinnas.
69 Sh võimaluse korral terve koridori ulatuses.
70 Sh ühenduvuseks linnapiirkondadega tervikteekondade moodustamiseks ning väikelinnades ja maapiirkonnas, vähemalt suuremate tänavate ja liiklussõlmede juures
(nt ligipääs rongipeatustele).
71 Vt 2021.–2027. a perioodi planeerimisest ja Eesti lähtekohtadest ühtekuuluvuspoliitika rahastamisprioriteetidest ja targa ja kestliku liikuvuse strateegia.
72 Sh KOVidele selliste meetmete kujundamiseks vajaliku õigusruumi loomine.
35
7. Tegevussuund 2.
Liikuvus kui teenus. Üleriigiline,
ühendatud ühistransport
Tegevussuund Indikaatorid
Toome ühistranspordi inimestele lähemale 2035. a: ühissõidukiga, jalgrattaga
ja muudame selle kasutamise mugavamaks, ja jalgsi liiklejate osakaal7³ 55%, sh
38,7% 60%
planeerides seda targemalt ning kasutades nutikamat linnapiirkondades 60% (liikumisviiside
piletimüügikorraldust. modaalnihke mõõtmiseks).
Liikuvuse korraldamise üldpõhimõtted:
Liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Selle saavutamiseks
on kõige tähtsam muuta kogu reisijateekond mugavamaks ja kiiremaks. See hõlmab ühistranspordipeatuste
juurdepääsetavust (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse), ühistranspordiliinide toimivust, ümberistumisaegade
mõistlikkust (graafikute ühildamine) jms, et pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Muu hulgas tuleb vaadata
kaugemale nn traditsioonilisest ühistranspordist, põimides nt rattaringluse ühistranspordiga ühtseks tervikteenuseks,
laiendades seeläbi ühistranspordi efektiivset teeninduspiirkonda.
Teenuste hankimise põhimõtted
Raudteel Eesti-siseste ühistranspordiühenduste tarbeks sõlmitakse reisirongide puhul otselepingud, kuni otsustatakse
praegune veeremipark asendada uue veeremiga, millega koos kaalutakse riigihanke tulemusena operaatori valimine.
Riigihangete planeerimisel tuleb eelistada energiasäästlike ja keskkonnahoidlikku kütust tarbivate sõiduvahendite
kasutamist, mis aitab saavutada riigi keskkonna-, kliima- ja energiatõhususe eesmärke, ehk vähendada ühistranspordi
keskkonnajalajälge. Riigisektor näitab keskkonnahoidliku käitumisega transpordi korraldamisel ja eri transpordiliikide
kasutamisel eeskuju (nt keskkonnahoidlike hangete kaudu jne). Sellele aitavad kaasa nii keskkonnahoidlike
maanteesõidukite direktiivi74 alusel rakendatavad keskkonnahoidlikud maanteesõidukite hanked kui ka era- ja ärisektor,
kes saaksid luua sünergiat riigi seatud eesmärkidega.
73 Vt Statistikaameti tabelit TT230 – hõivatud soo ja töölkäimise viisi järgi.
74 Mõju u 86 kt/CO2e vähenemist aastas.
36
Foto: Eesti Raudtee
Viime kogu Eesti avalikult korraldatud bussitranspordi üle taastuvenergiale75 keskkonnahoidlike ühistranspordihangete
kaudu. Linnades toetame alternatiivkütuste kasutuselevõttu tervikuna aastani 2024 koos elektribusside laadimistaristuga76.
Pärast 2025. aastat kasutame aina rohkem turutingimustele vastavat ja konkurentsivõimelist tehnoloogiat, mis toetust
enam niivõrd ei vaja. Tagame keskkonnahoidlike maanteesõidukite osatähtsuse kasvu avaliku sektori hangetes, et
toetada vähese heitega liikuvust77.
Samuti tuleb soodustada järjepidevat üleminekut sõiduvahenditele, mis on sobilikud üldise ligipääsetavuse tagamiseks,
sh erivajadustega inimeste teenindamiseks, ning ümbritseva taristu, infoedastuse jms universaalseks kujundamisele.
Eesmärk on toetada ka uudseid lahendusi ja soodustada nutilahenduste kasutuselevõttu riigihangete tingimuste kaudu.
Vähendame ühistranspordi keskkonnajalajälge.
Reisilaevaliikluses jätkame tööd selle nimel, et Eesti oleks väliskülastajatele kiirelt ja mugavalt kättesaadav, mida toetab
nüüdisaegne keskkonnahoidlik taristu, ning et kaubaveod toimiksid tõrgeteta. Uute võimalike ühenduste loomiseks on vaja
teha teostatavus- ja tasuvusuuringud ning võimaluse korral kavandada investeeringutoetused. Analoogselt lennuliiklusega
tuleb kaaluda võimalusi rahvusvaheliste regionaallaevaliinide toetamiseks garantii-, laenu- või toetusmeetmetega.
Parvlaevaühenduste pidamisel on peamised kriteeriumid ühenduse keskkonnahoidlikkus, stabiilsus ja liiklustihedus ning
parvlaevade sõidugraafikute vastavus elanike vajadustele, samuti ühendatus muude transpordiliikidega.
Riigisisesed lennud
Eesti-sisene lennundus on vajalik eelkõige lisandväärtusena ning on kulukas teenus lähtuvalt Eesti väiksusest ja
hajaasustusest. Tuleb tagada tarbijale soodsad ühendused, kasutades võimaluse korral alternatiivseid transpordiliike.
Lennuteenuse hinnastamisel järgime aina enam põhimõtet „Kasutaja maksab” piirkondades, kus on muu
transpordivõimalus tagatud. Tagame kvaliteetse ja mugava lennuühenduse Tallinnast Hiiumaale, Saaremaale ja
talvehooajal Ruhnu ning jätkame olemasolevate regionaalsete lennuväljade tegevuse toetamist, et panustada lennuväljade
seisukorra säilitamisse ja võimaldada lennuväljade tegevust laiendada. Tulevik kuulub õhutranspordi innovatsioonile
reisijateveos. Eesti hajaasustuse tõttu aitab riigisisene lennundus ühendada piirkondi ja edendada regionaalpoliitikat.
75 Arvestuslikult oleks kogu avaliku sektori tellitava ühistranspordi heide kasvuhoonegaaside inventuuris 0.
76 Vastavalt direktiivile tuleb avaliku sektori hangetes tagada teatud hanke piirmäära ületamise korral riiklike eesmärkide täitmine aastateks 2025 ja 2030. Nt, et 2025 oleks hangetes
vähemalt 23,1% keskkonnahoidlikke kergsõidukeid, 7% keskkonnahoidlikke veokeid ja 31% keskkonnahoidlikke busse. Busside puhul tuleb sealjuures pool eesmärgist tagada
nullheitmega busside abil. Aastaks 2030 on eesmärgid vastavalt 2,1%, 9% ja 43%.
77 V.a sama direktiivi artiklis 2 toodud vabastused.
37
7.1. Alavaldkond „Efektiivselt
ja kvaliteetselt korraldatud
ühistransport“
Ühistranspordi kvaliteet, ühenduskindlus ja -aeg on ühtlasi kõige olulisemad tegurid, mis mõjutavad inimest otsustama
ühistranspordi kasuks ning loobuma isikliku sõiduauto kasutamisest. Eesmärk ei ole ainult ühistranspordi kasutajate
absoluutarvu kasvatada, vaid suurendada ühistranspordi kasutamise osakaalu võrreldes teiste transpordiliikidega,
st peaks toimuma modaalnihe. Peamine fookus on ühistranspordis igapäevaste (tööle ja kooli) liikumiste osakaalu
suurendamine ja linnadevaheliste ühenduste arendamine (vähendades ühistranspordi ühendusaega suuremate linnade
vahel), nt tagades eriliiki ühistranspordi parema ühendamise ja koostoime (nt bussiliinid ja rongiühendused). Tagamaks
erivajadustega inimestele ühistranspordi kasutamise kättesaadavus, on vajalik selle üleriigilise korraldusega integreerida
ka sotsiaaltransporditeenuse korraldus.
Ühistransporditeenuse ja -taristu arendamisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringutes kavandatud keskuste võrgustikust,
et siduda keskusi omavahel ja selle tagamaaga.
Jagatud liikuvuse edendamine
Eesmärk on kujundada säästvat arengut toetavaid väärtushinnanguid, suurendada teadlikkust ning arendada nendele
põhimõtetele vastavaid liikuvusvõimalusi. Autoliiklusele suunatud teede eelisarendamine võib olla põhjendatud
hajaasustusega piirkondades, kus ühistranspordi ühendusi või kergliiklusteid pole mõistlik luua. Sealjuures on oluline
suunata autokasutajaid reise jagama. Riigi roll on olla suunanäitaja ja andmete pakkuja, et erasektor saaks arendada eri
liikuvusteenuseid.
Hajaasustuses, kus pole majanduslikult otstarbekas traditsioonilist ühistransporti arendada, lahendatakse võimalusel
ühiskondlik transport nõudluspõhise transpordiga, mis on ligipääsetav ja kättesaadav kõikidele ühiskonnarühmadele ning
tagades kõikidele inimestele liikuvuse. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi
vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalsemalt. Analüüsitakse võimalusi nõudluspõhise
transpordi sünergiateks ka koolitranspordiga. Samuti arendatakse „Pargi ja reisi“ süsteemi, soodustades veelgi ettevedu
kiiretele rongiühendustele ja n-ö magistraalliinidele. Ühistransporditeenus ja selle korraldus peab olema piisavalt hea,
et ka ettevõtted ja asutused eelistaksid asukohavalikul väga hea ühistransporditeenusega piirkondi. Riik soodustab (nt
õiguskeskkonna kaudu) ühistranspordiga töölkäimise korraldamist ka siis, kui seda soovib teha ettevõte oma töötajatele.
Foto: FABULOS Project
38
7.2. Alavaldkond „Kõiki
ühistranspordiliike hõlmav
piletimüügisüsteem“
Kasutajakogemuse parandamiseks on üks olulisemaid tegevusi piletimüügi nüüdisajastamine – luua ühtne üle-eestiline
piletimüügisüsteem78, kus samu piletitooteid/kanaleid on võimalik kasutada nii avalikel kui ka kommertsliinidel sõltumata
transpordiliigist79 (nt bussis, rongis, parvlaevas, lennukis ristkasutatavad piletid). Samuti on eesmärk piletimüügi turu
avamine ehk edasimüügi, piletitoodete ja tellimuspõhiste multimodaalsete lahenduste võimaldamine.
Ühistransport peab olema taskukohane vähese sissetulekuga inimestele, kuid atraktiivne ka kõrgemapalgalistele.
Seetõttu oleks mõistlik koos ühtse piletimüügisüsteemiga minna üle ka paindlikumale hinnastamisele, pakkudes
soodustusi neile, kes seda vajavad. Paketistatud (nt tsoonipõhised) ja üle-eestiliselt korraldatud ühistranspordipiletid
pakuvad palju eeliseid, mh stabiilne tulubaas ning suurem potentsiaal teenuse kvaliteedi parandamiseks üle kogu riigi,
ehk võimalust kasutada piletitulu ühendussageduste ja teenuse kvaliteedi parandamiseks. Tuleb kaaluda tõhusamate
hinnastrateegiate kasutuselevõttu, soodustades koostööd liikuvusteenuste pakkujatega dünaamilisemate piletitoodete
turuletoomiseks, mis vastaksid paremini nõudlusele. Turismi toetamiseks tuleb uurida võimalusi minna üle ühtsele
piletisüsteemile naaberriikide, -regioonide või -linnadega, nagu Tallinna-Helsingi piletisüsteemi võimalikult lai ühildamine.
Oluline on ühistranspordi jätkuv toetamine üle-eestiliselt riigieelarvest, et tagada piisavad liikumisvõimalused, fookusega
parandada ühistranspordi ligipääsetavust, kättesaadavust, teenuse taset ja positiivset kasutajakogemust. Reisijatele
on üheks olulisemaks aspektiks ühistranspordi selge korraldus. Ühtselt korraldatud piletimüügisüsteem ja koostöö eri
transpordiliikide vahel aitab kasutajal paremini ühildada eri liikumisviise. See suurendab paindlikkust ühistranspordi
rahastamisel. Oluline on vältida olukorda, kus majanduslikult rasketel aegadel võib tekkida surve ühistranspordi eelarve
kärbeteks, mis kahjustaks kogu teenuse pakkumist ja kvaliteeti. Peab säilima paindlikkus investeerida nii liinivõrgu
ja ühistranspordivahendite uuendusse kui ka teenuse, sh taristu, arendamisse. Kaaluda tuleb ka sotsiaaltranspordi
korraldamist keskselt ning selle toetamist riigieelarvest, et tagada erivajadustega inimestele üleriigiline liikuvus.
7.3. Alavaldkond „Innovatiivsed
liikuvusteenused“
Võtame kasutusele isejuhtiva ühistranspordi, kui selle tasuvus on parem võrreldes nn traditsioonilise ühistranspordiga
ning kui on tagatud teenuse toimepidevus ja konkurentsivõime80, et teenindada mh äärelinnasid. Toetame sellekohast
teadus- ja arendustegevust. Töötame välja lahenduse, kuidas efektiivsemalt haarata hajaasustatud piirkondade elanikke
ühistransporti jagatud viimase miili transpordi kasutamise kaudu, millega teenindada ühistranspordi põhiliine.
Pakirobotite, velocargo, linnadroonide (mehitamata õhusõidukite) ja volokopterite uurimine, katsetamine ja võimalusel ka
rakendamine nii pakkide kui ka inimeste veoks linnas. Samas tuleb pöörata tähelepanu sellele, et uute viiside lisandumisel
ei muutuks liikumine ohtlikumaks ja et linnaruumi ei tekiks juurde liigset müra, energiatarbimist jmt.
Toetame teadus- ja arendustöö kaudu täiesti uut liiki transpordilahenduste (nt Hyperloop, mehitamata õhuliiklus) rajamise
võimaluste uurimist ja tehnoloogia katsetusi ning võimalusel rakendusi.
78 Alustades väiksematest piirkondadest ja etapiliselt laiendades. Luues nõuete kogumi erinevatele tehnilistele lahendustele (piletisüsteemidele), mis võimaldaksid sujuvat ja
mugavat (rist)müüki, sõltumata transpordiliigist ja teenusepakkujast.
79 Arvestades määrusest 454/2011 tulenevaid nõudeid reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste kohta, mis kehtestavad ühtsed tehnilised nõuded raudtee piletitele ja
broneerimissüsteemidele.
80 Ühendusaja jmt kriteeriumide lõikes.
39
7.4. Alavaldkond „Transpordi ja
liikuvuse riiklik korraldus“
Tervikliku transpordiliikide ülese strateegilise visiooni elluviimiseks on vaja muuta ka riigi transpordikorraldust ja selle
poliitika elluviimise tasandit.
Arengukavas kirjeldatud strateegilistest eesmärkidest lähtuva ja tulemuslikuma juhtimise jaoks on transpordivaldkonda
perspektiivikas rahastada ja korraldada transpordiliikide üleselt.
Kui seni on maanteede, raudteede, mere- ja lennutransporti ning nende investeeringuid eraldiseisvalt korraldatud
ja rahastatud, siis transpordiliikide ülene lähenemine loob võimaluse terviklikuks ja paremaks planeerimiseks ning
efektiivsemaks transpordi korralduseks, koondades liikuvusteenused ja taristuinvesteeringute kavandamise ühte ametisse
(Transpordiamet8¹). Kui esmane kasu avalikule sektorile asutuste8² ühendamisel on pigem seotud tugifunktsioonide
liitmisest tuleneva mastaabisäästuga, siis pikemas perspektiivis väljendub võit kulutõhusamates investeeringuotsustes,
mis kasutaja vaates väljendub maksumaksja raha efektiivsemas kasutuses. Taoline institutsiooniline muudatus on kavas
ellu kutsuda järk-järgult aastatel 2021–2023.
Riiklikku ühistransporti korraldatakse ja ühistranspordi planeerimist koordineeritakse keskselt Transpordiametist.
Regionaalse liikuvuskorraldusega seotud tegevuste eesmärk on lihtsustada omavalitsuse ja maakondade piiride
ülest liikuvust ja võimalusi ühendada eri liikumisviise (aktiivsed liikumisviisid, rongid, bussid, trammid, parvlaevad jne),
mis aitavad luua olukorra, kus eri ühistranspordiliigid ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad üksteist ning pakuvad
alternatiivi isiklikule sõiduautole8³. Et ühistransporti paremini korraldada, töötame välja ühise ühistranspordi juhtimis-,
finantseerimis- ja planeerimismudeli, mis aitab suurendada ühistranspordi konkurentsivõimet. Kasvatame ühistranspordi
sõitjate arvu 300 miljonini (2020. aastal 212 mln).
Linnapiirkondades tagatakse ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil (sh tellimine, rahastamine),
et tõhusamalt kasutada ühistranspordi korraldamise eelarvet, ühildada graafikuid, tagada parem koordinatsioon eri
transpordiliikide vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu.
Ühistransporditeenuse kvaliteedi parandamiseks tuleb kaaluda ühistranspordikeskuste (ÜTK) ja teiste
ühistranspordikorraldajate liitmist ühtseteks organisatsioonideks. Lisaks on praegused ÜTKd liiga väikesed, puudub
tugipersonal ja inimvara ühtse ühistranspordisüsteemi arendamiseks. Ühendatud ÜTKde puhul on vajalik ka eraldi
arendustegevuse rahastamine, mitte ainult opereerimise korraldamisega tegelemine.
Transpordiameti loomisele järgneva sammuna tasub kaaluda, kas anda avaliku sektori pakutavaid teenuseid üha enam
riigi äriühingutele, et tõhustada varahalduspõhimõtteid ja juhtimiskorraldust. Võimalik kasu võiks võrreldes praeguse
korraldusmudeliga seisneda riigi äriühingu võimekuses projekte kiiremini ellu viia, kasutades põhimõtet „Kasutaja
maksab“84. St, kui riigi äriühing suudab katta rohkem kui 50% oma kuludest enda teenitavate tuludega (nt transporditaristu
kasutustasud), on võimalik kajastada ettevõtja kohustusi väljaspool riigi bilanssi ehk viia ellu projekte, kaasates erakapitali
kiiremini, kui muidu oleks võimalik riigieelarve ja laenukoormuse piirangute tõttu85.
81 Praegune korraldus ja kaasnev analüüs on saadava arengukava lisas. Analüüs ka raudteetaristu haldamise võimalikust ühendamisest käib ning valmib 2022. aasta jaanuaris.
82 01.01.2020 alustas Transpordiamet, mis loodi Maanteeameti, Veeteede Ameti ja Lennuameti ühendamisel üheks ametiks.
83 V.a kui tegemist on suure nõudlusega marsruudiga, kus konkurents parandab kvaliteeti ja hoiab teenuse hinda.
84 S.o põhimõte, kus taristu kasutamise, selle kulumise ning muude ühiskonnale tekitatud väliskulude kandmine on taristu kasutaja kanda.
85 Eeldades sarnaste tasakaalu arvestamise põhimõtete jätkumist ka tulevikus.
40
Antud juhtimiskorraldust saab rakendada, kui on loodud seda toetav transpordivaldkonna maksupoliitika. Esimestel
arengukava aastatel tuleb seega uuringutega välja selgitada, kas ja millistel tingimustel oleks nt riigiteede valdusettevõte
võimeline katma vähemalt 50% oma kuludest tuludega, sh mida see tähendaks maksupoliitiliselt ehk milliseid
ümberkorraldusi tuleks selle rakendamiseks ellu viia. Lisaks peavad nimetatud uuringud sisaldama mõjuanalüüsi ja
korralduslikke ettepanekuid, kuidas toimub poliitika väljatöötamine ning milline institutsioon vastutab konkreetse osa
eest. Sealhulgas peab väljatöötatud taristu haldamise ja korraldamise mudel hõlmama kõiki transpordiliike.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kanda jääks eelkõige transpordiliikide ülese strateegilise
koordineerimisüksuse ning poliitikasuundade ja vajalike õigusaktide väljatöötaja roll. Transpordiamet planeeriks
mh taristuhaldajatelt ja liikuvusteenuste pakkujatelt saadud sisendi põhjal vajalikke sekkumisi (nt ühistranspordi
korralduses) ja investeeringuid ning koordineeriks liikuvusteenuseid. Kaaluda tuleks ministeeriumi horisontaalse
transpordiplaneerimise ja -analüütika ressursi kasvatamist, parandades sisulist kompetentsi ja tekitades
ministeeriumisse vastava struktuuriüksuse86. Transpordiameti protsessiga samal ajal analüüsime raudteehalduse
võimalikke korraldusmudeleid (sh arvestades Rail Balticat), pidades silmas sünergiaid teiste transpordiliikidega ja
lähtudes efektiivsest varahalduspõhimõttest.
Tegevuste kavandamisel kaasab ministeerium eri huvirühmi, riiklikke institutsioone ja ka kohalikke omavalitsusi (vt
graafik 1 ja peatükk 7 „Arengukava juhtimine“). Kaasamise tulemusel sõnastatakse vastastikused ootused, aga ka see,
milliseid kohustusi ja mis tingimustel pooled võtavad, et ühised eesmärgid täita (nt kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei
saa riik üksi vähendada).
Riik ja
KOVid
Ülikoolid Inimesed
Ettevõtted
Graafik 1. Koostöö nelikheeliksi87 mudeli alusel
Selleks, et saaks teha eesmärkide täitmiseks vajalikke teadmuspõhiseid otsuseid, peab transpordisüsteemi kujundamisega
seotud avaliku sektori osalistel olema võimekus tõlgendada maailma parimat praktikat ning seda Eesti jaoks kohandada
ja rakendada, kaasates vajaduse korral teadusasutusi. Teaduspõhiste lahenduste väljatöötamise võimaldamiseks peab
kasutada olema optimaalne hulk piisava kvaliteediga algandmeid.
86 Vastavalt ITF/OECD uuringu soovitustele.
87 Mudel, kus koostöö toimub neljapoolselt ja -suunaliselt, kodanik-valitsus-ülikool-tööstus (äri), hõlmates koostööd ja otsustesse kaasatust.
41
8. Arengukava juhtimine
Arengukava viiakse ellu programmiga.
Programmis kajastatakse meetmeid ja investeeringuid ning neis tuleb tagada meetmete kooskõla arengukavaga ehk
arengukavas seatud indikaatorite sihttasemetega. Kooskõla programmi ja arengukavaga tuleb tagada metoodiliselt ja
ettevaatavalt, sh prognoosides nende võimalikku mõju arengukava indikaatorite sihttasemete saavutamisse.
Kui meede/investeering ei ole kooskõlas arengukavaga, ei saa seda meedet ellu viia. Vastuolu ilmnemisel tuleb meede
ümber kujundada või algatada äärmise vajaduse korral arengukava muutmine.
Sekkumiste puhul on vaja näidata nende mõju88, tuues välja, kuidas need mõjutavad arengukava eesmärkide ja
sihttasemete saavutamist, seda nii positiivse kui ka negatiivse mõju puhul. Negatiivse mõju puhul tuleb välja tuua
(võimalikud) leevendavad meetmed.
Arengukava iga alapeatüki alguses on toodud indikaatorid ja vahepealsed sihttasemed, mille saavutamist/elluviimist
hinnatakse vähemalt kaks korda arengukava kestel, plaanitult 5. ja 10. aastal (2025/2030. a). Vahehindamistes
analüüsitakse muu hulgas seda, kas programmis kavandatu on piisav arengukava eesmärkide saavutamiseks ja kas
arengukava sekkumised on kohased või vajavad ümberhindamist. Hindamise järel tehakse vajaduse korral muudatused
arengukavasse. Programmi jooksvaid tulemusi hinnatakse iga aasta tulemusaruandluse raames.
Kaugeleulatuvate strateegiliste eesmärkide elluviimiseks töötatakse asutustesiseseks töö planeerimiseks välja pikad89
(10–15 a) ja keskpikad90 (4–5 a) tegevuskavad, mis koostatakse asutustega koostöös ja kinnitatakse vastutava ministri
poolt ning avalikustatakse.
Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab arengukava juhtkomisjon, kuhu kuuluvad asjakohased esindajad nii avalikust
kui ka erasektorist (sh kolmandast) ja kes koguneb vähemalt kord aastas enne riigi eelarvestrateegia arutelusid, et muu
hulgas teha tulemusaruande põhjal soovitusi programmi ja ka arengukava muudatusteks. Ettepanekud esitatakse
Vabariigi Valitsusele. Ettepanekud tuginevad arengukava alusel elluviidavatele programmi seirearuannetele ja arengukava
vahehindamistele.
88 Mõju tuleb võimaluse korral väljendada numbriliselt, nt „vähendab/kasvatab teetranspordi läbisõidu x tuhande kilomeetri ulatuses, mistõttu suureneb CO2 heide y ktCO2e aastas“.
89 Nt teehoiukava, raudteede arendamise tegevuskava.
90 Nt liiklusohutuse, ühistranspordi arendamise, linnaliikuvuse ja ligipääsetavuse jmt tegevuskavad.
42
Foto: Operail AS
Juhtkomisjoni esimees on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler ja juhtkomisjoni esimehe
asetäitja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja.
Juhtkomisjoni koosseis:
Riigikantselei esindaja, Rahandusministeeriumi esindaja, Keskkonnaministeeriumi esindaja, Sotsiaalministeeriumi
esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja, Transpordiameti
valdkondlikud esindajad, MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni esindaja, Eesti Rahvusvaheliste Vedajate
Assotsiatsiooni esindaja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, Infotehnoloogia Liidu ITS Estonia töörühma esindaja,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asjakohased esindajad energeetika, riigi infosüsteemi, transpordi ja
meremajanduse valdkondadest.
Juhtkomisjoni alla moodustatakse vähemalt järgmised valdkondlikud teemakomisjonid: Ühistranspordi, aktiivse liikuvuse
ja ligipääsetavuse teemakomisjon, taristu teemakomisjon (kõiki transpordiliike hõlmav), merenduse teemakomisjon ning
lennunduse teemakomisjon.
Foto: Rasmus Jurkatam,
Allikas: Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse
turismiosakond 43
9. Dokumendis kasutatud
lühendid ja mõisted
Multimodaalsus – transpordiliikide omavaheline kombineerimine reisijate- ja kaubaveos.
„Pargi ja reisi“ parkla – autode ja kergliikurite tarbeks loodud parkla ühistranspordi peatuses või sõlmpunktis, kuhu
inimene saab jätta oma sõiduvahendi, et seejärel liikuda mugavalt oma sihtpunkti ühistranspordiga. „Pargi ja reisi“
eesmärk on teenindada eelkõige suuri ühistranspordiliine (sh rong) ja vähendada seeläbi autoga liiklemise vajadust.
Transpordiliik – maantee-, raudtee-, mere- ja õhutransport.
Liikumisviis – sisaldab kõiki liiki transpordivahendeid, sh jalgsi, rattaga, kergliikuriga jne liikumist ning nende
kombinatsioone.
„Kasutaja maksab“ – põhimõte, kus taristu (nt raudtee või maantee) või sõiduvahendi (nt ühistranspordi) kasutaja
maksab vastavalt hüve kasutamisele, nt soetab pileti või tasub kasutamise eest otsese maksuga (nt teekasutustasu).
Intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) – nüüdisaegsed rakendused, mis kasutavad info- ja sidetehnoloogiat
transpordis ning mille abil osutatakse uuenduslikke transpordisüsteemi (eelkõige liikluse) korraldamisega seotud
teenuseid mitmesugustele kasutajatele.
Linnaline piirkond – valdavalt tiheasustusega ala, mis koosneb keskuslinnast või omavahel seotud linnadest ja nendega
funktsionaalselt seotud eeslinna- ja valglinnapiirkondadest (suburban, periurban).
Sundliikumised – hõlmavad liikumisi, mis on rohkem või vähem vajalikud – koolis või tööl käimine, sisseostude tegemine
– teisisõnu kõik liikumised, mida asjaosalised on iga päev või regulaarselt kohustatud tegema. Need liikumised toimuvad
aasta ringi, peaaegu kõigis tingimustes ja on enam-vähem sõltumatud väliskeskkonnast.
Säästva liikuvuse põhimõtted – säästev liikuvus tähendab sellist transpordi- ja elukorraldust, mis tagab inimeste
juurdepääsu igapäevavajadustele nii, et see ei kahjusta teiste inimeste juurdepääsuvõimalusi ja elukeskkonda, on
majanduslikult efektiivne, õiglane ja tervikuna ökonoomne ning kulutab maksimaalselt nii palju loodusvarasid, kui
keskkond suudab taastoota või neutraliseerida. Arengukavas loetakse üldiselt säästvaks liikumiseks jalgsi, rattaga või
ühistranspordiga liikumist, kuid autoga liikumine võib olla ühistranspordist säästvam, kui teenindada on vaja väikest arvu
inimesi.
44
TEN-T – üleeuroopaline transpordivõrk (Trans European Network – Transport).
Universaalne disain – toodete ja keskkonna planeerimise ja kujundamise strateegia, et tagada kaasav ühiskond ning
võrdsed võimalused ja osalemine kõigi jaoks. Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nõnda, et seda
saaksid kasutada kõik inimesed nii palju kui võimalik, ilma vajaduseta kohaldamise või erilahenduste järele.
CEF – Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility).
Heitmeta sõiduk – sõiduk, millel puudub summutitoru heide.
Vähese heitmega sõiduk – sõiduk, millel võib olla summutitoru heitgaase, kuid vähesel (CO2 alla 90 g/km) määral
(sh kui heitgaasid tekivad, kuid on kasvuhoonegaaside mõistes nullarvestusega, nagu biometaan).
Nullheitmega kütus - kütus või energiaallikas, mille kasutamisel transpordis ei teki vahetult emissioone (ei CO2 ega muid
välisõhu saasteaineid).
45
Transpordi ja liikuvuse
arengukava 2021–2035
Lisad
Sisukord
Lisa 1. Mõjude hindamine ......................................................................................................................... 3
Lisa 2. Ülevaade kaasamisprotsessist ................................................................................................... 9
Lisa 3. Transpordi tulemusvaldkonna hetkeolukorra analüüs ......................................................... 11
Transpordi majandusülevaade .......................................................................................................... 13
2014–2020 transpordi arengukava liigiülesed mõõdikud ja nende täitmine ........................... 20
Lisa 4. Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest ............................ 34
Lisa 5. Arengukava seos teiste arengudokumentidega .................................................................... 36
Lisa 6. Arengukava sisenduuring ........................................................................................................... 43
Lisa 7. KSH aruanne ................................................................................................................................. 46
2
Lisa 1. Mõjude hindamine
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 on Transpordi arengukava 2014–2020
jätkuarengukavaks.
Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärgiks on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad,
ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu
õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.
Tegevussuund 1: Tõstame transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendame seda säästvalt,
nutikalt ja kulutõhusalt, vähendame selle keskkonna jalajälge ning muudame taristul liiklemise
ohutumaks.
Tegevussuund 2: Toome ühistranspordi inimestele lähemale ja muudame selle kasutamise
mugavamaks seda targemalt planeerides ning nutikama piletimüügikorralduse abil.
Eesmärk ja Mõjuvaldkond Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus
tegevussuund
Eesmärk, Elu- ja Sisaldub ja käsitletakse arengukava lisas
tegevussuund 1 ja 2 looduskeskkond keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruandes.
Tegevussuund 1. Sotsiaalsed ja Paraneb inimeste tervis, kuna ühest küljest
Alavaldkonnad demograafilised muutub liikumisvõimaluste avardudes
1. Ohutud teed mõjud lihtsamaks tervishoiuteenuste ning
2. Raudteel sportimisvõimaluste kättesaadavus, teisest
säästlikult, ohutult ja küljest on positiivsed tervisemõjud ka jalgsi,
kiirelt jalgrattaga ning ühistranspordiga liikumise
3. Mereriik Eesti, suurenemisel (viimane tähendab alati mingis
innovatiivne ja ulatuses ka jalgsikäiku ühistranspordi
keskkonnahoidlik peatusesse ja sealt sihtpunkti) – mida saavutame
meretransport uute kergliiklusteede rajamisega, sõlmpunktide
4. Eesti linnulennult. ühendamisega ja nt kergrööbastranspordi
(Otse)lendudega arendamisega.
ühendatud Eesti Suureneb merendussektori töötajate arv. Eesti
5. lippu kandvate laevade arv suureneb Tänu
Keskkonnahoidlikku laevade lisandumisele Eesti laevaregistritesse on
liikuvust soodustav Eesti meremehel tulevikus suurem võimalus
linnakeskkond töötada Eesti lipu all sõitval laeval. Samuti, kuna
suurenev laevastik aitab kaasa kaldasektori
tekkele, tekib Eesti meremeestel tulevikus
võimalus pärast merel töö lõpetamist töötada
merenduse kaldasektoris. See kõik võimaldab
riigil kaitsta paremini ka Eesti meremehe
sotsiaalseid õigusi ja võimaldab Eesti
meremeestele parema ligipääsu
sotsiaalkindlustusele ja teistele ILO meretöö
konventsiooniga ettenähtud sotsiaaltagatistele.
Merenduses tekib töökohti juurde ja kasvab
merendussektori tööhõive ka kaldasektoris.
Lähtuvalt sellest peaks ühiskonna vajaduste ja
arengutega kaasas käima ka mereharidus.
Selleks peavad mereharidusasutused muutma
vajadusel oma õppekavasid ja täiendama
õppesuundasid ning tegema koostööd teiste
haridusasutustega.
3
Mõju riigi Eesti asub Schengeni alal ning transporditaristu
julgeolekule ja arendamisel arvestatakse muuhulgas ka
välissuhetele Schengeni piiriturvalisuse nõuetega
rahvusvahelise kaubaveo ja reisijateveo osas.
Vastavate arenduste puhul kaasatakse erinevaid
partnerasutusi (sh õiguskaitseasutusi,
teadusasutusi) ja erasektorit ohutuse ja
turvalisuse hindamiseks ning ühise võimekuse
kasvatamiseks (sh tehnilise võimekuse
suurendamise kaudu).
Lisaks tuleb arvestada ja maandada
julgeolekuriske, mis puudutavad perspektiivseid
välisinvesteeringuid taristusse. Sh tuleb tagada
taristu sõltumatust EL välistest osapooltest.
Tsiviillennunduses kavandame kasvu lähtuvalt
transpordipoliitilistest prioriteetidest. Tuleb leida
sh aga lahendused, kuidas kõik osapooled
saaksid oma lennud korraldatud ilma liigsete
hilinemisteta (ootetsoonis viibimisteta). Rahuajal
on prioriteet tsiviillennundusel.
Transpordiprojektide kaitsealase mõjude ja
implikatsioonidega tuleb arvestada, kuid seda
teistes dokumentides nt konkreetsete projektide
teostajate poolt.
Mõju Majanduse toimimise eelduseks on hea
majandusele transpordikorraldus. Hea transpordikorraldusega
ja –taristuga piirkonnad on aktiivsema
majandustegevusega.
Kavandatava arengukavaga panustatakse
rahvusvaheliste ühenduste parandamisse, mis
loob võimaluse teenindada senisest rohkem
välisturiste. Lennutranspordis oodatakse nii
reisijate arvu olulist kasvu kui ka rohkem
otseühendusi.
Arengukava perioodi jooksul valmib Rail Baltic.
Kõige suurem arenguruum on seega
raudteeühenduste osas.
Kiire rongiliiklus ja rongiliikluse tihendamine
võimaldab senisest enam igapäevaseid liikumisi
(tööle, kooli) suurema vahemaa tagant kui see
seni võimalik on olnud. Teisalt on ettevõtetel
suurem võimalus leida endale sobiv tööjõud.
Selle tulemusel kasvab majanduse üldine
efektiivsus, mis peaks aitama kaasa SKP kasvule.
Olulisel kohal on kaupade vedu. Logistika loob
majandusse lisandväärtust. Eelduseks on
kvaliteetne ja ohutu transporditaristu ning
digitaliseerumine.
Prognooside kohaselt lisandub Eesti lipu alla
mitusada suurt merelaeva aastaks 2035, sellega
seoses paraneb ettevõtluskeskkond ja Eesti
ettevõtetel tekib parem võimalus hakata
tegutsema merendusvaldkonnas.
4
Konkurentsivõimelised veeteetasud toovad
sadamasse rohkem kaupu ja mõjutavad
omakorda positiivselt majanduslikku olukorda.
Ohutud ja hooldatud veeteed loovad
usaldusväärsed tingimused laevadele.
Mõju Võib muutuda teehoiu maht riigi ja konkreetsete
regionaalarengule kohalike omavalitsuste jaoks seoses riigi ja
kohalike teede 2018. aastal läbi viidud auditi
tulemustega. Kuigi muudatused tervikuna ei ole
tõenäoliselt ulatuslikud, võib mõju teatud
kohalikele omavalitsustele olla märkimisväärne.
Transporditaristul on oluline mõju ka Eesti
erinevate ranna- ja maapiirkondade arengule ning
sealsele ettevõtlusele.
Arengukava näeb ette rohkem vahendeid
kohaliku taristu hooldeks, sh keskendudes
säästva transpordi liikumisvõimaluste
parendamisele. Üheks lahenduseks on teede
kõvakatte alla viimine.
Kuigi 2020. aasta perspektiivis püsiühendust
Saaremaaga rajada ei plaanitud, jätkatakse
pikemat perspektiivi silmas pidades
püsiühenduse planeerimisprotsessi uuel
transpordi arengukava perioodil. Samuti on
võimalik rajada Tallinn-Helsingi tunnel. Need
projektid võivad omada märkimisväärset mõju
regionaalarengule. Kui Saaremaa püsiühendus
võib muuta Saare elu atraktiivsemaks, seda
paremini ühendades, siis Tallinn-Helsingi tunnelil
võib olla linastuv mõju, muutes Tallinn-
Harjumaad veelgi atraktiivsemaks.
Kõige suurem mõju omavad arengukava
taristuarendused, mis vähendavad aegruumilisi
vahemaid kõikide suuremate linnade vahel. See
aitab kaasa regioonide konkurentsivõime
säilitamisele.
Mõju riigiasutuste Taristu korralduses kaalutakse taristu
ja kohaliku valdusettevõtete mudelit. Eeldades, et taoline
omavalitsuse mudel on mõistlik ja teostatav, on võimalik viia
asutuste transpordi taristu haldamine suures osas riigi
korraldusele ning bilansist välja. Selle mõju oleks märkimisväärne.
avaliku sektori
kuludele ja
tuludele
Tegevussuund 2. Sotsiaalsed ja Riik ja kohalikud omavalitsused kujundavad
Alavaldkonnad: demograafilised integreeritud transpordi ja asustuse planeerimise,
1. Efektiivselt ja mõjud ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise
kvaliteetselt kaudu energiatõhusat ja väikese CO2 jalajäljega
korraldatud transpordisüsteemi, mille tulemusel väheneb
ühistransport. sundliikumise vajadus, isiklikust autost sõltuvus
ning areneb energiatõhus liikluskultuur.
5
2. Kõiki Liikumisharjumuste muutumise ning
ühistranspordiliike keskkonnasäästlike valikute tõttu pikeneb nii
hõlmav inimeste keskmine eluiga kui tervena elatud
piletimüügisüsteem. eluiga. Samuti vähenevad välisõhusaasteained,
3. Innovatiivsed millel on positiivne tervisemõju.
liikuvusteenused Arengukava sisaldab ka liiklusohutusalaseid
4. Transpordi ja tegevusi, mille tulemusel vähenevad
liikuvuse riiklik liiklussurmad ja vigastatud.
korraldus. Mõju riigi
Mõju julgeolekule puudub või on vähene.
julgeolekule ja
Välissuhetele on perspektiivne mõju positiivne,
välissuhetele kuna avanevad uued koostöömudelit liikuvuse
digitaliseerimisel (nt liikuvus kui teenus
platvormid). Nutikas liikuvuskorraldus võimaldab
Eestit turundada ja eeskujuks tuua, mis
omakorda võib meelitada välisinvesteeringuid.
Mõju Transport on väga tihedalt seotud tööhõivega ja
majandusele inimeste võimalustega tööl käimiseks.
Töötamine tähendab juba praegu ja veelgi
rohkem tulevikus kaugtöö tegemist, mis on
positiivne regionaalarengu seisukohast kuna
toetab suurtest keskustest eemal elamist. Selle
trendi soodustamiseks on vaja toimivat ja
inimeste vajadustele vastavat nutitaristut. Samas
sundliikumisi täielikult ära hoida pole võimalik,
mistõttu on tarvis arendada häid
ühistranspordiühendusi, mille korraldamisel
arvestatakse tegelike tööaegadega ja sellega, et
inimestel on võimalus tööle ja koju saada
mõistliku ajakuluga. Piirkondades, kus
traditsiooniline liinivõrk ei ole mõttekas,
arendatakse Eestis nõudetranspordi teenust.
Transpordi ja logistika digitaliseerimine on suure
potentsiaaliga valdkond ning see kiirendab
majanduskasvu. Lähikümnenditel on
transpordisektoris oodata murrangulisi
muudatusi, kus suur osa turust muutub seoses
tehnoloogia arengu (nt isejuhtivad sõidukid) ning
uute ärimudelitega (nt sõidujagamine,
nõudetransport, digitaalne tarneahel). Võidavad
eelkõige infotehnoloogia võimalusi kasutavad
ärimudelid.
Inimeste teadlikumad valikud liikumise
planeerimisel mõjutavad kaudselt autotärisid,
kütuste tarbimist, jalgrattaparkide teket jmt.
Mõju Regionaalne ühistransport tagatakse valdavalt
regionaalarengule avaliku teenusena.
Regionaalne ühistransport korraldatakse nii, et
tagatud oleks juurdepääs sotsiaalsele
infrastruktuurile ja inimestel on võimalus
toimepiirkonna keskuses tööl käia. Seejuures
arvestatakse liinivõrgu kujundamisel inimeste
erinevaid liikumisvajadusi tulenevalt soost,
vanusest või muudest teguritest. Uute transpordi
6
teenuse valikuna lisandub tulevikus
nõudetransport. Nõudetranspordi pilootprojekt
teostatakse juba praegu.
Nõudetranspordi arendamisega (sealhulgas
erinõuded transpordivahenditele)
maapiirkondades on võimalik oluliselt parandada
inimeste liikumisvõimalusi ja -vajadusi.
Nõudetranspordi osaks oleks ka
Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatav
sotsiaaltransport, millega saab senisest paremini
parandada liikumispuudega inimeste võimalusi
(nõude-)ühistransporti kasutada ning
ühiskonnaelus osaleda. Nõudetranspordi
arendamine ja rakendamine parandab ka näiteks
vanurite, lastega reisijate jt inimeste
liikumisvõimalusi.
Ka ühistranspordikorralduses (piletimüügis ja
planeerimises) kavandatavad muudatused
peaksid tagama selle, et regionaalsed ühendused
ja liinivõrk vastaks senisest enam nõudlusele ja
inimeste vajadustele. Piletimüügisüsteemi ja
piletitulu ning toodete harmoneeritud
korraldamine parandab teenuse kvaliteeti. Seega
on inimestel suurem võimalus leida oma
võimetele ja soovidele vastav sobiv töökoht.
Riik koostöös kohalike omavalitsustega
eelisarendab ühistransporditeenuseid ning
kergliiklusteede võrgustikku ja erinevate
liikumisviiside sujuvat koostoimet, mis parandab
piirkondade konkurentsivõimet. Suurem kohalike
omavalitsuste kaasatus kohaliku
transpordiprobleemide lahendamisele ning
ühistranspordi teenusstandardite üleriigiline
ühtlustamine parandab ühistranspordi
kättesaadavust ning aitab seda populariseerida.
MKMi ülesanne on kohalike omavalitsuste ja
ühistranspordikeskuste koordineerimisel ning
targalt transporti juhtides korraldada juurdepääs
teenustele, haridusasutustele ja töökohtadele
ning tagada ohutu ja ligipääsetava taristu
olemasolu olemasoleva ressursi piires.
Sealjuures tuleb pöörata tähelepanu
transpordipoliitika kooskõlale
regionaalpoliitikaga.
Mõju riigiasutuste Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste
ja kohaliku korraldusele ei ole suur. Ühistranspordi
omavalitsuse liinivõrkude optimeerimine eeldab vastava
asutuste võimekuse tekitamist ja arendamist
korraldusele ning ühistransporti korraldavates asutustes.
avaliku sektori Transpordi efektiivse ja targa planeerimise (sh
kuludele ja suurema haldusvõimekuse) saavutamiseks
tuludele hakatakse transporti planeerima tarnspordiliikide
üleselt.
7
Asutuste vahelise koostöö oodatav tõhustumine
läbi paremini korraldatud koostöömudelite.
Tervikliku transpordisüsteemi arendamisel on
võimalik parandada kõigi inimeste juurdepääsu
avalikele teenustele.
Arengukava koostamisel ja elluviimisel on vajalik
erinevate ministeeriumite ja ka kohalike
omavalitsuste vaheline tihedam koostöö ning
kokkulepped.
8
Lisa 2. Ülevaade kaasamisprotsessist
Transpordi ja liikuvuse arengukava (TLAK) algatamine 12.9.2019 Vabariigi Valitsuse
korraldusega nr 215.
KSH algatamine majandus- ja taristuministri poolt 14.11.2019 nr 1.1-1/19-199
Majandus- ja taristuministri käskkirjaga (12.02.2019 nr 1.1-1/19-029) kinnitatud juhtkomisjoni
liikmed 2019 olid:
• MKM transpordi asekantsler
• MKM, transpordi arengu ja investeeringute osakond (TAIO)
• ITS Estonia
• Riigikantselei
• Keskkonnaministeerium
• Rahandusministeerium
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
• MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon
• Lennuamet
• Maanteeamet
• Veeteede Amet
• Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
• Eesti Linnade ja Valdade Liit
• MKM, Energeetika osakond
• MKM, riigi infosüsteemide osakond (RISO)
• MKM, Teede- ja raudteeosakond
• MKM, Lennundus- ja merendusosakond
Toimunud üritused
Arengukava koostamine on olnud avatud protsess, kuhu oleme kaasanud väga laia hulka
transpordi- ja liikuvuspoliitika huvilisi1. Oleme kaasamist korraldanud kahes faasis:
1. niinimetatud "valge paberi nägemuse" kogumine ehk nii avaliku- kui ka erasektori
partneritega transpordi ja liikuvuse poliitika probleemide ja võimalike lahenduste
kaardistamine;
2. investeeringuseminaride korraldamine „Kui me oleksime valitsus“.
Investeeringuseminarideks olime koondanud varasemad kaasamistulemused, need
grupeerinud potentsiaalseteks meetmeteks ning need ka hinnastatud. Seminaridel
jagunesid osalejad gruppideks ning iga grupp sai suure koguse transpordi
investeeringute ettepanekuid (132 rahaliselt mõõdetavat projekti) ning piiratud eelarve
(ca 3 miljardit eurot 15 aastaks). Seminari eesmärgiks oli jõuda grupiga konsensusele,
milliseid projekte tuleks etteantud ajaraamis ja piiratud eelarves ellu viima.
Pärast investeeringuseminare oleme kogunud ka osalemise kohta tagasisidet ja täiendavad
ettepanekuid meetmeteks, mida ei olnud seni kaardistatud.
12 märts 2019 TLAK juhtkomisjoni koosolek
11 aprill 2019 Arengukava avaüritus
30 aprill 2019 Linnapiirkondade töörühm Tallinnas
16 mai 2019 Maapiirkondade töörühm Tallinnas
12 juuni 2019 Rahvusvaheliste ühenduste ja
konkurentsivõime töörühm Tallinnas
17-18 juuni 2019 Sillamäel ja Vändras kaasamisseminarid
1 Kaasatavate nimekiri on lisatud arengukava koostamise ettepanekule.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11c57113-30ee-484d-bd60-6ec2148c6505
9
05 juuli 2019 ITFiga kogupäevane kohtumine Tallinnas
09 august 2019 Krootusel kaasamisseminar
09 august 2019 Paide arvamusfestivalil teemaga „Kuidas
vähendada transpordi CO2 80% 2050 a.“
16 september 2019 MKM Tamme saalis kohtumine teemal „Kui
me oleksime valitsus“
24 september 2019 „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+“
Juhtkomisjoni kohtumine
03 oktoober 2019 Investeerimisseminar Tartus „Kui me
oleksime valitsus“
15 oktoober 2019 ITF töörühm indikaatorite tuvastamiseks
07 november 2019 Planeerimiskonverents Tartus
10 detsember 2019 Meretranspordipoliitika kaasamisüritus „Eesti
merendussektori ettevõtluskeskkond on
ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline“
9 jaanuar 2020 Meretranspordipoliitika kaasamisüritus
„Merendus on ohutu, turvaline ja
merekeskkonna seisund on paranenud“
28 jaanuar 2020 Noorteühenduste kaasamine Tallinnas
28 jaanuar 2020 Meretranspordipoliitika kaasamisüritus “Eesti
merendusharidus ning teadus- ja
arendustegevus on kaasaegsel tasemel.
Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on
atraktiivne, soodustades mereturismi ja
kohaliku ettevõtluse arengut,
merekultuuripärandit kantakse edasi”
18-19 veebruar 2020 ITFiga kahepäevane tagasisideseminar
25 veebruar 2020 Meretranspordipoliitika kaasamisüritus
„Avaliku sektori tegevused toetavad
merenduse arengut“
9 märts 2020 KSH programmi avalik arutelu Tallinnas
27 märts 2020 Juhtkomisjoni koosolek
14 detsember 2020 Juhtkomisjoni koosolek
12 jaanuar 2021 KSH aruande avalik arutelu veebis
29 märts 2021 Juhtkomisjoni koosolek (heakskiit
arengukavale)
Arengukava sisuosa on kokku pandud eelnevalt välja toodud kaasamisüritustel kogutud sisendi,
ITF/OECD uuringu eksperthinnangute ja mudeldamistulemuste ning MKM parima
ekspertteadmiste põhjal. Puhtandis võetakse täiendavalt arvesse tavapärasele
kooskõlastamise ja avalikustamise protseduuridele veel KSH aruande tulemusi ning soovitusi.
10
Lisa 3. Transpordi tulemusvaldkonna hetkeolukorra
analüüs
Üldistatud olukorra analüüsi põhilised järeldused Transpordi arengukava 2014-2020 ja
struktuurivahendite rakenduskava täitmise osas on järgmised2:
• TEN-T (üleeuroopaline transpordivõrgustik) võrgustiku teede seisukord on tänu
viimastel aastatel tehtud suurtele investeeringutele taristusse väga hea. 2019.
aastal moodustasid halvas seisus TEN-T võrgustikku kuuluvad teed vaid 0,7% kogu
riigiteede võrgust, mis on 10,3% võrra parem, kui 2018. aasta eesmärgiks seatud
11%. 2027. aasta lõpuks võib halvas seisus teede osakaal taas veidi tõusta, kuna paljud
investeeringud on tehtud ca 10 aastat tagasi, kuid prognoositavalt jääb see alla 11%.
Kuigi TEN-T teede seisukord on väga hea, siis ei täida Eesti veel TEN-T määruse3
nõudeid teede osas. Sealhulgas tuleb pingutada, et täita 2030. aastaks seatud
põhivõrgu väljaehitamise kohtustust (ökoduktid, mahasõidud, eritasandilised ristmikud
jne).
• Rongikasutajate arv on iga-aastaselt kasvanud. 2019. aastal ületas reisijate
arv 8,3 miljoni piiri. Eesmärk, 8,8 miljonit rongireisijat 2020. aastal, oleks olnud ilma
COVID-19 kriisita täidetav.
• Ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on jätkuvalt probleemne.
Kuigi alates 2018. aastast on enamikel maakonnaliinidel bussisõit reisijatele tasuta ning
Tallinnas kehtib tasuta sõit elanikele juba varasemast, ei ole saavutatud ühistranspordi
kasutatavuse fundamentaalset tõusu ja eelistamist4. Tööl käimiseks kasutas 2019.
aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 38,8% inimestest ning osakaal on
langev. Suure tõenäosusega 2023. aasta transpordi programmi eesmärki5 ei täideta, kui
vahepeal ei eelisarendata olulisel määral ühistransporti ja kergliiklust.
• 2019. aasta kaubaveo mahud on sarnasel tasemel võrreldes eelnevate aastatega
(50 miljonit tonni). 2020. aasta sihttasemeni (86 miljonit tonni) jõuda ei ole ida-lääne
suunalise kaubavoo taastumiseta hetkel realistlik.
• 2019. aasta kaubaveo mahud on sarnasel tasemel võrreldes eelnevate aastatega
(50 miljonit tonni). 2020. aasta sihttasemeni (86 miljonit tonni) jõuda ei ole ida-lääne
suunalise kaubavoo taastumiseta hetkel realistlik. Eesti sadamates käideldi 2019.
aastal 37,6 miljonit tonni kaupa ehk 1,8 miljonit tonni enam kui aasta varem.
Merekonteinerite vedu oli sarnane eelneva aastaga: veeti 242 060 TEU-d. Konteinereid
veeti Eestist välja üle 120 855 TEU ja võeti vastu 121 205 TEU-d.
• Eesti sadamate alamklastris töötab hinnanguliselt 2500 inimest ning Eesti
laevaomanikud kontrollivad 0,02% maailma laevastikust. 1. juulil 2020. a jõustusid
seadusmuudatused, millega loodi soodsamad tingimused (tonnaažimaksu süsteem,
meremeeste maksusoodustused) laevapereta prahitud laevade Eesti registrisse
registreerimiseks ja Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Paketi oodatavaks
tulemuseks on Eesti laevastiku arvu suurenemine, mis aitab kaasa Eesti majanduse
kasvule, laiendada ekspordi sihtriikide ringi ja kaldasektori tekkele. Eesti meremeestel
tekib Eesti lipu all sõitva laevastiku suurenemisel täiendav võimalus asuda tööle Eesti
lipu all sõitvatel laevadel ja pääseda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile.
• Väikesaartega laevaühenduse parendamise projekti käigus ehitati aastatel 2010–2017
viis laeva. Suures osas on välja ehitatud väikesadamate võrgustik.
• Eestil on toimiv ja arenev väikelaevaehituse sektor. Eksport moodustas 2018. aasta
laevaehituse müügitulust rekordilised 83% ehk Eesti laevatoodangut eksporditi enam
kui 47 miljoni euro väärtuses.
2
Allikaks on tulemusvaldkonna aruanne. Detailsed aruanded on kättesaadavad MKM veebis.
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1315-20190306&from=EN
4
Kuigi Tallinnas ja enamikes maakondades on bussisõit tasuta, siis olenemata sellest, et ligi 50% liikumistest toimub Tallinna-
Harjumaa piirkonnas, on Harjumaal bussiõit tasuline. Samuti on see tasuline nt harjumaalastele, kes pole Tallinna elanikud.
5
Transpordi programm 2020-2023
11
Peamised väljakutsed
• Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud hajaasustusega ning
äärealade teeninduskvaliteedi tagamise ja tõstmisega kulutõhusa ühistranspordi
korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu loomise abil. Sealhulgas tuleb läheneda
ühistranspordi korraldusele vajaduspõhiselt ning arendades nõudluspõhist transporti
seal, kus mõistlik. Tiheasustusaladel on suurim väljakutse isiklike sõiduautode
kasutamise kasvu ohjeldamine, pendelrändes kvaliteetse, regionaalselt integreeritud
ühistransporditeenuse pakkumise teel.
• Probleem on ka ühistranspordipeatuste ligipääsetavusega. Koostöös
Sotsiaalministeeriumiga on hinnatud 767 erinevat ühistranspordipeatust, ülekäigu- ja
invaparkimiskohta. Hindamise tulemusel saab öelda, et ligipääsetavuse tase on
piirkondade ja erinevat tüüpi objektide lõikes ebaühtlane. Erinevate kasutajate (sh nt
laste, lapsevankriga liikujate, erivajadusega inimeste ja eakate) tervikteekonnast
lähtuvate vajadustega ei ole alati arvestatud6.
• Raudtee taristu probleemkohaks teatud suundades on läbilaskevõime, mis takistab
omakorda kiiruste tõstmist. Läbilaskevõime tagamine on võtmeküsimuseks liikluse
tihenemisel. Osa raudteeliine on pigem alakasutatud ehk nende kasutamist tuleb muuta
atraktiivsemaks ka kaubavedudeks ning investeeringute teostamisel on vajalik tagada
optimaalne taristu konfiguratsioon (st vajadusel7 vähendada jaamade ja/või raudteede
arvu, konsolideerida samaväärseid jaamaparkide funktsionaalsusi ühte asukohta jne).
• Jalgrattaga tööl käijate osakaal on endiselt madal ehk vaid ligi 2,5% ning tegelik
potentsiaal on realiseerimata (nt rattakasutuse ja rongi ühendusvõimaluste
realiseerimise osas). Näiteks Soome ja Taani on tuntud väga populaarse rattakasutuse
poolest (Helsingis kasutab ratast 10% tööl käijatest). Eesti suurimates linnakeskustes
on ohutut rattakasutust võimaldav rattateede ja parkimisvõimaluste võrgustik lünklik.
Suuremate teetaristu projektide puhul tuleb võimalusel luua seosed olemasolevate
rattateedega või nende puudumise korral luua rattateed eraldiseisvalt. Seda soovitab ka
ametlikult Euroopa Komisjon8, mh lähtuvalt COVID-19 kontekstist, kus ohutum
liikumisvõimalus peaks just aktiivne liikuvus. Selle soodustamiseks võiksid
linnapiirkonnad kaaluda kõnniteede laiendamist ja näha teedel ette suurem ala aktiivse
liikuvuse võimalustele, vähendades ohutuskaalutlustel samas sõidukite kiiruspiiranguid
suurema aktiivse liikuvusega piirkondades.
• Viimastel aastatel on läbisõidu kasv maanteedel olnud ca 4% aastas. Perioodil 2014-
2017 kasvas läbisõit kokku 14%. See tähendab, et Transpordi Arengukavaga 2014-2020
perioodi lõpuks prognoositud kasv on tänaseks ületatud.
• Ligikaudu 50% Eesti meremeestest töötab välislippude all sõitvatel laevadel ning Eesti
laevandusettevõtete käekäik ei mõjuta nende meremeeste olukorda. Jätkusuutliku
järelkasvu tagamiseks tuleb tugevdada Eesti konkurentsieeliseid ja luua positiivset
kuvandit merendussektorist.
• Kuigi viimased kolmkümmend aastat on olnud ülekaalus keskmised ja pehmed talved,
on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv (jääkatte ulatus sõltub valdavatest tuultest ja
on seetõttu muutlik). Riik peab tagama piisava jäämurdevõimekuse stabiilse
majandustegevuse jätkumiseks ka talveperioodil, kui meri jäätub.
• Enamik Eesti sadamatest on avatud või poolavatud veelade/akvatooriumidega.
Arvestades kliimamuutustega, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini.
Kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste
väljaarendamiseks ja selle otstarbeliste projektide rahastamiseks.
• Keskkonnaalased valdkondlikud probleemid, millega tuleb meretranspordis arvestada
hõlmavad järgnevat: õhusaaste laevadelt, reovesi laevadelt, naftareostus, laevakerede
kattumisvastased värvid, ballastvee ja laevakerega seotud võõrliikide sissetoomine,
6
Vt Transpordi ja Tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsi tulemusi.
7
Lähtuvalt eelneva analüüsi tulemustest, et vältida potentsiaalset autostumist toetavat mõju.
8
Euroopa Komisjoni 13.05.2020 suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks – COVID-19. (2020/C
169/02)
12
laevadelt pärinev prügi, laevade põhjustatud müra (sh veealune), laevade põhjustatud
lainetuse mõju rannikule, mõju elupaikadele ja liikidele.
• Tuletorne tuleb renoveerida, et täita nende rolli navigatsioonimärgina kui ka
merekultuuripärandi tutvustajana.
Tabel 1. Transpordi tulemusvaldkonna hetkeolukorra indikaatorite täitmine
Tegelik Tegelik Tegelik Sihttase
Indikaator 2017 2018 2019 2020
Liiklusõnnetustes hukkunute arv kolme aasta 60 62 55,6 ≤ 50
keskmisena
Allikas: Maanteeamet
Ettevõtte juhtide hinnang Eesti 4,9 55,769 55,7 5610
transpordisüsteemile, rahuloluindeks (sihttase
Allikas: World Economic Forum, 2018
Global Competitiveness Index1 4,6)
Ühistranspordi kasutajate osakaal tööl 20 20,7 20,6 25
käijate hulgas, %
Allikas: Eesti tööjõuuuring
Maanteeliikluse keskmine kasv/SKP kasv, 14/17 14/25,7 11/13,1 <11/22
kolme aasta keskmisena, %
Allikas: Maanteeamet; Statistikaamet
KHG heitkogused (kt CO2-ekvivalenti)9 2 427,47 2 427,67 2369,05 ≤ 2 405
Allikas: Keskkonnaministeerium
Transpordi majandusülevaade
Eesti transpordisüsteemi osad on raudtee-, maantee-, mere-, sisevee- ja õhutransport,
elektritransport linnades ning torutransport. Veonduse ja laonduse tegevusalal on hõivatud
7,5% kõigist hõivatutest ehk umbes 50 000 inimest. Transporditeenused annavad suure
panuse eksporditulu laekumisse ja tasakaalustavad Eesti väliskaubandusbilanssi. Mitmed
transpordisektori sisendid (kulutused sõidukite ostmisele, hooldamisele ja kütusele) on üsna
mahukad importtooted. Lisaks panustab transpordisektor oluliselt kasvuhoonegaaside
tootmisesse. Arvestades Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke vähendada 2035. aastaks
transpordisektori kasvuhoonegaase 23–38% võrreldes 2018. aastaga, tuleb sektori edasisel
arendamisel pöörata rohkem tähelepanu energiatõhususe suurendamisele.
Veonduse ja laonduse tegevusalal tegutseb umbes 5700 ettevõtet. Maismaa reisijateveos on
suurima veomahuga Tallinnas bussi-, trammi- ja trolliliiklusteenust osutav Tallinna
Linnatranspordi AS. Riigisisest reisijate vedu raudteel korraldab AS Eesti Liinirongid (Elron),
kaupa veab raudteel peamiselt AS Operail. Kaubavedudel on juhtivad logistikafirmad
AS Schenker, DSV Estonia AS ja DHL Express Estonia AS. Kogu transpordisektori suurim
ettevõte on AS Tallink Grupp, mis tegeleb reisijate ja kauba merevedudega. Olulisim
sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis haldab viit sadamat: Vanasadam (sh
Vanasadama jahisadam), Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja
Saaremaa sadam. Õhutranspordi valdkonna suurim ettevõtja on rahvusvahelise reisijate- ja
kaubaveoga tegelev AS Nordic Aviation Group. Suurim ettevõte posti- ja kulleriteenistuses on
AS Eesti Post (Omniva).
9
2018. aastast alates mõõdiku metoodika muutus ja pole enam võrreldav varasemate aastatega. Indeks ei peegelda piisavalt hästi
Eesti transpordi taristu ja teenuste olukorda. Programmis kavatseme kasutada EKI taristu konkurentsivõime indeksit.
10
Transpordi programmis määratud sihttase 2023. aastaks
13
Kuigi 2018. aastal näitasid Eesti ettevõtete veomahud (tonnides)
üle mitme aasta tõusu, siis 2019. aastal oli langus võrdlemisi suur
– 10%. Suurim, 23%line veomahtude langus oli raudteel. Ka
veosekäive (tonnkilomeetrites) langes 2019. aastal 12,5%. Kui
sõitjate arv 2019. aastal eelmise aastaga võrreldes 6% võrra
kasvas, siis sõitjakäive (sõitjakilomeetrid) langes 0,2%.
Ühistranspordi kasutajate koguarv suurenes 6,3%. Kasvas ka
raudtee-, mere- ja maismaatranspordi kasutajate arv (vastavalt
Kuigi 2018. aastal 7,9%, 1% ja 6,7%). Suure languse (–41%) tegi vaid Eesti
näitasid Eesti õhutranspordi ettevõtete kasutajate arv.
ettevõtete veomahud %
üle mitme aasta tõusu, 100
siis 2019. aastal oli 80
langus võrdlemisi suur
60
– 10%. 95,7
40
20 7,5
7,0
0
Osatähtsus Osatähtsus hõives Suhe keskmisesse
lisandväärtuses palka
Allikas: Statistikaamet Sektori osatähtsus majanduses
mld EUR Müügitulu % vea
7 15
6 10
5 5
4
0
3
2 -5
1 -10
0 -15
2014 2015 2016 2017 2018 2019*
Kogu kauba veomaht Müügitulu Müügitulu muutus (parem skaala)
langes 2019. aastal
10%, 49,8 mln tonnini. Allikas: Statistikaamet
Eesti transport müügitulu alusel
Maismaaveondus
ja torutransport
32%
Vesi
13%
Õhk
Abistavad 5%
tegevusalad
47% Posti- ja
kulleriteenus
Allikas: Statistikaamet 3%
Kogu kauba veomaht langes 2019. aastal 10%, 49,8 mln tonnini.
Enim vähenes põlevkivi kaubamaht, suurenes kemikaalide,
keemiatoodete ja keemiliste kiudude, kummi- ja plasttoodete ning
puidu- ja paberitoodete maht.
14
mln t Eesti ettevõtete veetud veoste maht % vea
80 2
0
60 -2
-4
-6
40
-8
-10
20 -12
-14
0 -16
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Veetud kaup Muutus (parem skaala)
Allikas: Statistikaamet
Eesti transpordiettevõtete kaubavedu
(tuhat tonni)
Konteinerites veetud Raudtee-
transport;
kaupade kogus langes
21 341
1,5% 1,97 mln tonnini. Mere-
transport;
37 690
Maantee-
transport;
28 369
Allikas: Statistikaamet
Konteinervedude maht sadamates suurenes 2019. aastal
242 060 TEUni ehk 0,4%. Konteinerites veetud kaupade kogus
langes 1,5% 1,97 mln tonnini.
Konteinerite vedu Eesti sadamate kaudu
TEU
300 000
200 000
100 000
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikas: Statistikaamet
Eesti sadamaid läbis 2019. aastal 37,7 mln tonni kaupa, mis oli
4,9% enam kui varasemal aastal. Välissadamatest saabus
Eestisse kaupa 6% rohkem, s.o 6,6 mln tonni, meie sadamatest
lähetati välismaale 10,7 mln tonni kaupa, mis oli 1,4% 2018. aasta
mahtudest enam. Kauba laevalt maha laadimine ehk lossimine
15
moodustas sadamate kaubamahust 2019. aastal 12,3 mln tonni
ning kauba laevale laadimine ehk lastimine 25,3 mln tonni.
Võrreldes eelneva aastaga kasvas lossimine 7,7% ja lastimine
Eesti sadamaid läbis 3,1%.
2019. aastal 37,7 mln 2019. aastal lossiti Eesti sadamates enim rafineeritud
tonni kaupa, mis oli naftatooteid. Kõige enam lastiti samuti rafineeritud naftatooteid
4,9% enam kui ning kemikaale, kummi- ja plasttooteid. Sadamad teenindasid
varasemal aastal. 2019. aastal ca 62% ulatuses meritsi lähetatavaid ning ülejäänu
osas meritsi saabuvaid kaubavooge.
mln t Kaubavedu Eesti sadamate kaudu % vea
50 10
40 0
30 -10
20 -20
10 -30
0 -40
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Veosed kokku
Transiit
Veoste muutus % (parem skaala)
Kõige enam lossiti ja Transiidi muutus % (parem skaala)
lastiti Eesti sadamates Allikas: Statistikaamet
rafineeritud
naftatooteid. Meritsi reisijate arvud muutusid 2018. aastaga võrreldes
minimaalselt. Eesti mereveoettevõtjad vedasid 2019. aastal pea
1% enam sõitjaid kui aasta varem, s.o 9,5 mln reisijat. Eesti
sadamatest välismaale reisijate arv langes vähesel määral
(0,14%), jäädes 5,1 mln reisija juurde. Meile saabus 5,7 mln
reisijat ehk 0,7% enam kui aasta varem. Suurema kasvu (3,6%)
tegi Eestit külastanud kruiisituristide arv, ulatudes 676 384
inimeseni. Samuti kasvas riigisisestel liinidel Eesti
meretranspordiettevõtete reisijate arv 4,2% 2,59 miljonini,
rahvusvaheliste liinide reisijate arv kahanes 0,6% 6,9 miljonini.
Meretranspordiettevõtete sõitjakäive langes 1,3 mld
sõitjakilomeetrini, mis oli 1,8% vähem kui eelmisel aastal.
Enim kasvas Raudteekaubaveo üldine langus on põhjustatud 2014. aastal
riigisisestel liinidel Euroopa Liidu poolt Venemaa suhtes kehtestatud
Eesti sanktsioonidest. Olulist mõju avaldab ka see, et Venemaa
meretranspordiettevõt kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse raudtee asemel üha
ete reisijate arv – seda rohkem oma sadamaid. Kaubavedu Eesti raudteedel kahanes
4,2% võrra, ulatudes 2019. aastal 27,8 mln tonnilt 21,3 mln tonnini ehk 23%.
2,59 miljonini. Kuigi ka riigisisese avaliku raudtee kaubaveo maht 2019. aastal
langes (–2,5%), siis oli raudteekaubavedude üldise suure languse
põhjuseks põlevkiviveo vähenemine riigisisestel mitteavalikel
raudteedel, kus mahud vähenesid eelneva aastaga võrreldes
6 mln tonni võrra ehk 43%.
Raudtee rahvusvaheliste vedude maht on viimasel paaril aastal
järjepidevalt kasvanud, olles 2019. aastal 3,2% kõrgem (11,1 mln
tonni) kui aasta varem. Raudteel veetavate transiitkaupade maht
kasvas ka 2019. aastal, 9,4 mln tonnini, mis oli 3% enam kui aasta
varem. Import moodustas 2019. aastal 1,45 mln tonni ehk 7,2%
16
enam ning eksport 0,26 mln tonni ehk 9,4% vähem kui
2018. aastal.
Kuigi ka riigisisese Riigisisestel raudteevedudel veeti enim põlevkivi, kuid võrreldes
avaliku raudtee 2018. aastaga langesid need 46% 7,6 mln tonnini. Peamised
kaubaveo maht transiitkaubad olid kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud,
2019. aastal langes (– kummi- ja plasttooted. Kaubavedu avalikul raudteel kahanes 2,6%
2,5%), siis oli 13,2 mln tonnini. Transiitkauba vedu moodustas 2019. aastal
raudteekaubavedude kogu kaubast 44%. Raudteetranspordi veosekäive kasvas
üldise suure languse 2019. aastal 16,7% 2,16 mld tonnkilomeetrini. Raudteel veetavate
põhjuseks põlevkiviveo kaupade maht oli 21,3 mln tonni, olles 23,3% madalam kui
vähenemine 2018. aastal ning moodustades vaid 32% maksimumtasemest
riigisisestel (66 mln tonni) 2007. aastal.
mitteavalikel Sõitjatevedu raudteel on alates 2014. aastast, kui olid valminud
raudteedel. suuremad rekonstrueerimistööd ning soetatud uued rongid,
püsivalt kasvanud. 2019. aastal oli kasv varasema aastaga
võrreldes 7,9% ehk kokku pea 8,4 mln reisijat. Ka rahvusvaheline
reisijatevedu kasvas 112 000 sõitjani, mis oli 4,6% enam kui aasta
varem. Raudteetranspordi sõitjakäive langes 6% võrra 391,7 mln
sõitjakilomeetrini.
Eesti õhutranspordiettevõtted vedasid 2019. aastal 0,6 mln
sõitjat, mis oli 41% vähem kui aasta varem. Õhutranspordi
ettevõtete sõitjakäive langes 18% 1,27 mld sõitjakilomeetrini.
Suur vähenemine oli seotud Nordica kahjumlike liinide
2019. aastal kasvas sulgemisega 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses. Nordica
sõitjatevedu raudteel lennukipargi suurus jäi samaks, mis 2018. aastal – kokku 19
7,9% ehk 8,4 mln lennukit. Eesti suurimat lennujaama – Tallinna Lennujaama –
reisijani. kasutas 2019. aastal 3,3 mln inimest (kasv 8,8%), samuti veeti
selle kaudu enamik õhutranspordiga veetavast kaubast.
2019. aastal vedasid maanteetranspordi ettevõtted 28,4 mln
tonni kaupa, mis oli 0,4% vähem kui aasta varem.
Rahvusvaheliste kaubavedude maht vähenes 5,3%, ulatudes
5 mln tonnini. Riigisiseste kaubavedude maht kasvas 0,7%
23,4 mln tonnini.
Maanteetranspordi sõitjatevedu kasvas 2019. aastal varasema
aastaga võrreldes 6,7%, s.o 203,3 mln sõitjani, kellest 167,7 mln
ehk 2,4% rohkem liikus linnaliinidel (sh trammi ja trolliga).
2019. aasta novembris valmis Tallinnas Reidi tee projekt, mis
parandas Pirita suunas auto- ja kergliiklejate (sh jalgsi ja
jalgrattaga) mugavust.
Maakonnaliinidel kasvas sõitjate arv 33,7% 35,6 mln reisijani.
Suur kasv on tõenäoliselt tingitud maakondliku tasuta
ühistranspordi käivitumisest paljudes omavalitsustes.
Riigisisestel juhuvedudel oli 4,8 mln reisijat (kasv 44,6%).
Riigisisestel kaugliinidel vähenes sõitjate arv 2,8%, ulatudes
3,9 mln reisijani, rahvusvahelistel liinidel oli sõitjaid 1,6 mln (kasv
14,4%). Maanteetranspordi sõitjakäive kasvas 10,8%, olles
3,24 mld sõitjakilomeetrit. Rahvusvahelistel vedudel kasvas
sõitjakäive 13,2%, riigisisestel 9,6%.
17
Eesti ettevõtete veetud reisijad
Eesti
õhutranspordiette- transpordiliigi järgi (mln reisijat)
10 250
võtted vedasid 8 200
2019. aastal 0,6 mln
6 150
sõitjat, mis oli 41%
vähem kui aasta 4 100
varem. Suur 2 50
vähenemine oli seotud 0 0
Nordica kahjumlike 2014 2015 2016 2017 2018 2019
liinide sulgemisega Raudtee (vasak skaala) Vesi (vasak skaala)
2018. aasta lõpus ja Õhk (vasak skaala) Maantee (parem skaala)
2019. aasta alguses. Allikas: Statistikaamet
2019. aastal kasvas hõivatute arv veonduse ja laonduse
ettevõtetes 1,7%. Sektori palgatõus oli Eesti keskmisest (7,4%)
kõrgem ehk 8,5%, mistõttu mahajäämus Eesti keskmisest
palgast vähenes.
45000
Töötajate arv (ettevõtlusstatistika) 8,0
40000 7,0
35000 6,0
Sektori palgatõus oli 30000 5,0
4,0
keskmisest kõrgem. 25000 3,0
20000 2,0
15000 1,0
10000 0,0
5000 -1,0
0 -2,0
2014 2015 2016 2017 2018 2019
COVID-19 üleilmne Hõivatute arv
pandeemia ja sellest
Hõivatute arvu muutus
põhjustatud
Allikas: Statistikaamet
liikumispiirangud
mõjutavad oluliselt ka Töötajate palgad % vea
transpordisektorit ning 1600 9
2020. aastal on suuri 1400 8
langusi oodata 1200 7
eelkõige reisijateveos. 1000 6
5
800
4
600 3
400 2
200 1
0 0
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Keskmine palk (eurot)
Palga muutus (parem skaala)
Allikas: Statistikaamet
18
mln EUR Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus % vea
1400 12
1200 8
1000 4
800
0
600
400 -4
200 -8
0 -12
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Lisandväärtus
Tööjõukulud
Kogutootlikkuse muutus (parem skaala)
Tööjõukulude tootlikkuse muutus (parem skaala)
Allikas: Statistikaamet
Esialgsetel andmetel langesid 2019. aastal veonduse ja laonduse
investeeringud 8,3%, kuid lõplik statistika võib näidata teistsugust
pilti. Arvestada tuleb ka sellega, et raudtee-, muu maismaa-, vee-
ja õhutranspordi valdkondade andmed on konfidentsiaalsed,
mistõttu on kättesaadav info lünklik.
mln EUR Ettevõtete investeeringud % vea
600 50
40
500
30
400 20
10
300
0
200 -10
-20
100
-30
0 -40
2014 2015 2016 2017 2018 2019*
Investeeringud põhivarasse
Investeeringute muutus (parem skaala)
Allikas: Statistikaamet
Investeeringute jaotus tegevusalati
Muud
10%
Maismaa-
transport
51%
Laondus ja
veondust
abistavad
tegevusalad
39%
Allikas: Statistikaamet
Seoses COVID-19 üleilmse pandeemia ja sellest põhjustatud
eriolukorra, riigipiiride sulgemise ja riigisiseste liikumispiirangute
kehtestamisega on 2020. aastal oodata suuremat
19
majanduslangust11. Majanduskriisidega kaasneb alati negatiivne
mõju ka tööturule ning sel korral sai enim kannatada
teenindussektor. Liikumispiirangud mõjutavad oluliselt ka
transpordisektorit ning 2020. aastal on suuri langusi oodata
eelkõige reisijateveos. Riigipiiride sulgemise tõttu kahaneb enim
lennundus- ja merendussektori reisijatevedu. Seoses riigisiseste
liikumispiirangutega avaldub pandeemia mõju mh ka riigisisesele
transpordile (ühistransport).
2014–2020 transpordi arengukava liigiülesed mõõdikud ja nende
täitmine
Kehtiva arengukava kõige kõrgema taseme mõõdik “transpordisüsteemi kasutajate rahulolu“
mõõdab kasutajate poolt rahvusvaheliselt neljale transpordisüsteemi valdkonnale (teede
kvaliteet, raudteede kvaliteet, sadamate kvaliteet, õhutranspordi kvaliteet) seitsme punkti
skaalal antud hinnete keskmist. Vahetasemega on kehtiva arengukava sihttase juba saavutatud
ning rahulolu on ajas kasvanud.
Näitaja / Aasta Algtase Vahetase Vahetase Vahetase Sihttase
2012 2017 2018 2019 2020
Rahuolu indeks 4,47 4,875 N/A 55,7 56
Allikas: World Economic Forum, Global Competitiveness Index12
Transpordi liikide üleselt on transpordisektori energiakulu (teradžauli)13 kasvanud.
Näitaja / Aasta Algtase Vahetase Vahetase Sihttase Vahetase Sihttase
2012 2016 2017 2017 2019 2020
14
Transpordisektori 33 141 33 974 puudub 33 000 34 833 33 000
energiakulu (TJ)
Allikas: 2013-2017 tulemused (Eurostat)
On oluline tähele panna, et aastaks 2020 ei ole reaalne transpordisektori energiatarbimist
võrreldes 2013. aastaga vähendada, küll on aga võimalik kasvutrendi aeglustada ning luua baas,
millelt pöörata energiatarbimine langusesse 2020-ndatel. Küll aga on osaliselt eesmärke
aidanud saavutada kütuseaktsiisi tõstmine, mis on suunanud osa tegelikult Eesti transpordis
kasutatavast kütusest Läti bilanssi.
Rahvusvaheliste reisijate arvu15 mõõdik näitab, et arengukava eesmärke selles valdkonnas
saavutati edukalt.
Näitaja / Aasta Algtase Vahetase Sihttase Vahetase Vahetase Sihttase
2012 2016 2017 2018 2019 2020
Rahvusvaheliste 12,55 14,36 14 15,60 16,17 15,1
reisijate arv (miljonit)
Allikas: Statistikaamet16
11
Vastavalt Eesti Panga prognoosidele väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ega kehtestata
taas piiranguid. Allikas: https://www.eestipank.ee/press/prognoos-esmaselt-kriisiabilt-tuleb-liikuda-pikaajalisema-plaani-juurde-
10062020
12
http://www3.weforum.org/docs/WEF_TheGlobalCompetitivenessReport2019.pdf
13
Mõõdik näitab seda, et vähem energiat kulutavate liikumisviiside osakaalu suurenemisega on transpordisektori energiakulu
jäänud samaks, samal ajal kui liikuvus on suurenenud.
14
Konverteeritud TOE TJ.
15
Reisijate arvu kui mõõdiku puhul on vaja arvestada, et selle saavutamine sõltub eri arengukavade eesmärkide täitmisest. Eelkõige
turismi arengukavaga tegevustega tekitatakse nõudlus Eesti kui sihtkoha järele, transpordi arengukava tegevuste eesmärk on
tagada transpordisüsteemi võimekus seda nõudlust teenindada.
16
2017 andmed. Sadamad 10,75; Lennujaamad 3,26; Buss 2,16.
20
Rahvusvaheliste reisijate arvu 2020.a sihttase oleks tavaolukorras kättesaadav ja teostatav
(s.h. Tallinna sadama reisijate arv on kasvav ja lennujaama sihtkohtade arv suurenemas).
Kaubaveo maht17 on vähenenud seoses geopoliitilise olukorra ja rahvusvaheliselt keeruliste
suhetega, mida on hakatud transiidikomisjoniga parandama.
Näitaja / Aasta Algtase Vahetase Sihttase Vahetase Vahetase Sihttase
2012 2016 2017 2018 2019 2020
Kaubaveo maht 72 50,2 79 56,4 50,58 86
(miljonit tonni)
Allikas: Statistikaamet, tabel TS121
Transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste mõõdik18 – kestlik transport ja
keskkonnamõjude vähendamine – on eriti aktuaalne maanteetranspordi kontekstis, sest see
põhjustab enamuse transpordisektori koguheitest.
Näitaja / Algtase Vahetase Vahetase Sihttase Vahetase Vahetase Sihttase
Aasta 2005 2011 2016 2017 2017 2019 2020
KHG 2168 2269 2377 ≤ 2379 2 443,15 2369,05 ≤ 2405
heitkogused
(mln tonni
CO2-
ekvivalenti)19
Allikas: KHG inventuur, KeM
2018. aasta CO2 heitkoguste hulk (raporteeritud 2020) on mõnevõrra väiksem võrreldes 2017.
aastaga. Vastavalt EKUK prognoosidele on 2020 sihttase saavutatav (prognoos CO2
heitmeteks 2180 kt CO2e aastal 2020). Tulemust aitas saavutada nn biokomponendi
segamiskohustus vedelkütustes ja vastava statistikaga kauplemine turul. Samas on EKUK
prognoos, et pärast 2020. hakkab CO2e heitkogused jälle kasvama saavutades 2026. aastaks
2017. aasta taseme. Seega oleks siiski tarvis rakendada edaspidigi meetmeid, mis panustaksid
transpordisektori heite vähenemisele, et saavutada EL-i Jagatud Kohustuse Määruses
sätestatud sihttase 2030. aastaks (ca 1800 kt CO2e transpordi heide, vs EKUK prognoos 1857
kt CO2e samal aastal).
„Taastuvenergia osakaal transpordisektori energia lõpptarbimisest“ mõõdik on seotud eelkõige
maanteetranspordi ja erasõidukitega, täpsemalt sellega, millist kütust sõidukipark tarbib.
Näitaja / Aasta Algtase Vahetase Sihttase Vahetase Sihttase
2011 2016 2017 2019 2020
Taastuvenergia 0,2% 0,5% ≥ 3,0% 5,1420% ≥ 10,0%
osakaal
Võttes arvesse olemasolevaid meetmeid (biometaani tootmise toetamine, biometaani
liinikilomeetri toetus ja biometaani tanklate rajamise toetust) ning biokomponendi segamise
kohustust (3,1% osakaal kütustest), mis hakkas kehtima 2018. aasta 1. maist, on võimalik
prognoosida, et 2020. aasta sihtase on saavutatav.
17
Kaubaveo mahu kui mõõdiku juures on vaja arvestada, et selle eesmärgi täitmine ei sõltu ainult Transpordi arengukava
tegevustest. Transpordi arengukava tegevuste eesmärk on eelkõige tagada transpordisüsteemi võimekus neid mahte teenindada.
See ei sisalda sadamate kaubakäivet, vaid ainult auto ja raudtee vedusid.
18
Eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa ka liikuvuskorralduse põhimõtete rakendamine ja ühistranspordi kasutuse soodustamine
19
Eesmärk ei hõlma lennunduse CO2-heitkoguseid. Alg-, vahe- ja sihttaseme määramisel on lähtutud Eesti KHG heitkoguste
inventuuri 1990-2010 aruandest
(http://unfccc.int/national_reports/annex_i_ghg_inventories/national_inventories_submissions/items/6598.php); hetke tase on
toodud vastavalt Eesti KHG heitkoguste inventuuri 1990-2011 aruandele
(http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1197603/NIR_EST_1990-2011_15042013.pdf).
20
Viimane info.
21
Kergliiklus21
Põhjamaad, eelkõige Soome ja Taani, on tuntud oma väga populaarse ja nutika rattakasutuse
poolest. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele
rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks on
linnades välja arendatud põhjamaade linnades eeskujulikud rattateede võrgustikud. Jalgratta
kasutamine on täna Helsingis üle 10% tööle sõitudest ning põhjanaabril on eesmärk kasvatada
seda lähikümnendil kuni 20%-le.
Eestis on vastav näitaja 1-2% ning tegelik potentsiaal on täielikult veel realiseerimata.
Rattakasutusel on oluline mõju tervisele. Sotsiaalmajanduslikes22 tasuvusarvutustes on
rattakasutuse suurim mõju reeglina tervisemõju. Regulaarne rattakasutus elustiili osana
parandab Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tervist23 ja lisab tervena elatud eluaastaid.
Autokasutuse osaline asendamine rattakasutusega avaldab positiivset mõju ka neile, kes ise
ratast ei kasuta: väheneb müra ja paraneb õhukvaliteet. Suurim mõju on rattakasutusel
keskkonnale, tervisele ja õhusaastatusele just suurtes linnades.
Ratas on hea ajalise konkurentsivõimega liikumisviis, paljudel juhtudel isegi kiireim.
Tipptundidel jäävad näiteks Tallinn kesklinna autoliikluse keskmised kiirused juba aastaid
vahemikku 10 - 25 km/h. Tallinnas on ratturite kaardistuse põhjal keskmine rattakasutaja
liikumise kiirus 16 km/h. Eesti on investeerinud kohalike omavalitsuste rattateede
arendamiseks Euroopa Liidu vahendeid.
Astuda tuleb järgmine samm ning välja arendada rattateede võrgustikud ka suuremates
linnades. Antud suunda toetab tugevalt ka Euroopa Liidu 2021+ finantsperiood, kus säästva
transpordi arendamine on prioriteet.
Tartu linn avas 8. juunil 2019 rattaringluse, mis koosneb 69 rattaringluse parklast ja 750
jalgrattast. Nendest 500 on elektrilised ja 250 on tavalised rattad. Rattaringlussüsteemi rajamist
rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi linnapiirkondade meetmest (1,7 miljonit eurot, sh
linna omaosalus 250 tuhat eurot), Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist SmartEnCity (ligi
800 tuhat eurot, sh linna omaosalus 133 tuhat eurot) ning Tartu linna eelarvest.24
Kehtiva transpordi arengukava mõõdik „jalgsi ja rattaga liikumise osakaal tööle käimisest“
näitab, et läbi kompaktse planeerimise ja säästvate liikumisviiside eelistamise saab kasvada
inimeste osa, kes saavad tööle kõndida või rattaga sõita ja ka kasutavad seda võimalust. On
tehtud eeldus, et tööle käimise viis kirjeldab ka üldisemalt liikumisviiside valikut.
Näitaja/ Aasta Algtase Vahetase Vahetase Vahetase Vahetase Sihttase
2012 2016 2017 2018 2020 2020
Jalgsi ja rattaga 20,2% 19,3% 18,9% 17,8% 18,5% 25%
tööl käimise
osakaal
Allikas: Statistikaamet
Trend ei ole paljulubav. Senini ei ole suudetud teha piisavaid edusamme, et pidurdada
autostumist ning suunata rohkem inimesi säästvaid liikumisviise kasutama. MKM oli perioodil
2014-2020 fokusseerinud 2 suuremat säästva liikuvuse arendamise projekti Tallinnasse –
kohta kus on rahvastiku tihedus ja seetõttu ka potentsiaal selle trendi edendamiseks suurim
(efektiivseim). Riigi poolsete toetusmeetmetena on Tallinna linnale antud mõõdiku täitmiseks
suunatud kaks projekti. „Gonsiori tänava rekonstrueerimise“ projekti põhiline ehitusaeg jäi 2018
aastasse, 2019. aasta numbritesse selle projekti valmimine eriliselt panustanud ei ole.
21
Euroopa Liidu struktuurivahenditest teostatud transpordiinvesteeringute mõjude hindamine (2017). Praxis.
http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/09/EL-strukt.vahend.-transpordiinvesteeringute-m%C3%B5jude-hindamine.pdf
22
Pyorailyn hyodyt ja kustannukset Helsingissa, Helsinki 2014, lk 5.
23
Health economic assessment tools (HEAT) for walking and for cycling, Methods and user guide, 2014 update, WHO, lk 1, lk 6.
24
https://tartu.ee/et/rattaringlus
22
Teine, veelgi suurema mõjuga projekt „Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna
arendamine“, mis oli osa Tallinna peatänava projektist, oli kavandatud Tallinna Linnal ellu viia
esialgselt aastatel 2016-2018. Täna, 2020.aastal on selle projekti ellu viimine Tallinna Linna
poolt peatatud.
Programmperioodil 2021+ on MKM suurim väljakutse seega jalgrattateede võrgustiku välja
arendamine suuremates Eesti linnades, sh Tallinnas.
Raudteed25
Raudteeinfrastruktuuri seisukord on rahuldav, lõiguti hea. Alljärgnev iseloomustab üldistavalt
raudteeinfrastruktuuri seisukorda täna:
• Kiirus 120/80 km/h on võimalik ca 82% peateede pikkusest;
• Kasutusel olevatest reisijate ooteplatvormidest 100% renoveeritud;
• Kontaktvõrgu kogupikkusest on täielikult uuendatud ca 37%;
• Raudteeülesõidukohtadest ca 70% on heas korras, ülesõidukohtadest on
signalisatsiooniga varustatud ca 76%;
• Teerajatistest (sillad, viaduktid, truubid) on üksnes ca 25% heas korras;
• Rongide liiklusjuhtimissüsteemid (edaspidi ka LJS) on amortiseerunud 89% ulatuses
raudteede pikkusest.
Raudtee taristu probleemkohtadeks on ammendunud läbilaskevõime Balti jaamas ja Pääsküla-
Keila raudteelõigul (mõlemal juhul üksnes tipptundidel). Ülejäänud raudteeliinid on pigem
alakasutatud ning investeeringute teostamisel on vajalik tagada optimaalne taristu
konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, konsolideerida
samaväärseid jaamaparkide funktsionaalsusi ühte asukohta jne). Kaubaveoprognoosid 2020–
2022 perioodiks näitavad osade kaubagruppide lõikes stabiilsuse saavutamist, kuid ülejäänud
kaubagrupid (nt naftasaadused, põlevkivi) jätkavad endiselt langustrendis, seevastu
reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist. AS-i Eesti Liinirongid andmetel kasvab EVR-i
infrastruktuuril reisijatevedu keskmiselt ca 4% aastas. EVR hinnangul luuakse 2018–2022
perioodil suuremate investeerimisprojektide teostamisel (Tallinn-Balti jaama laiendamine,
kiiruste tõstmine Tartu ja Narva suunal, reisijate liikumisviiside ühendamine jne) potentsiaal
täiendavaks reisijatevedude kasvuks. Seejuures on vajalik rongipargi suurendamine.
Aastatel 2021–2024 on kõige olulisemateks projektideks liiklusjuhtimissüsteemide
uuendamine Tallinn-Tapa-Narva ja Tapa-Tartu-Valga-Koidula raudteelõikudel ning
kontaktvõrgu rekonstrueerimise II etapp Tallinn-Aegviidu lõigul. Kaalumisel on raudtee edasine
elektrifitseerimine või muu keskkonnasõbralikum alternatiiv. Kaalumist vajab pikas
perspektiivis elektritoitesüsteemide vaheline ümberehituse vajadus 3 kV-lt 25 kV süsteemile.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteeinfrastruktuuril on kehvas seisus Lelle-Türi raudteelõik,
kuhu on ettevõtja planeerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suuniste kohaselt
aastatel 2019–2020 investeerida kokku 12,1 miljonit eurot. Rekonstrueerimistööd valmivad
2020.
Raudteeinfrastruktuuri seisukorra hindamisel tuleb eristada kahte kapitalimahukat osa,
rööbastee ja sellega seonduvad rajatised (nt. elektritoitesüsteemid) ja rongide
liiklusjuhtimissüsteemid. Kui esimene valdkond on aastate jooksul saanud mõnevõrra enam
tähelepanu ja investeeringuid, siis liiklusjuhtimiseks kasutatavatesse seadmetesse ja
tehnoloogiatesse on investeeritud vähe. Seetõttu on AS-i Eesti Raudtee (edaspidi ka EVR)
infrastruktuuril valdavalt kasutusel vananenud ja tööjõumahukad liiklusjuhtimise tehnoloogiad,
mis oluliselt pärsivad võimalusi tööjõu efektiivsuse tõstmiseks. Kuivõrd EVR-i infrastruktuur on
tegelikke veomahte ja tuleviku nõudlust arvestades mõnevõrra üledimensioneeritud, on koos
liiklusjuhtimissüsteemide ümberehitusega hädavajalik vähendada jaamateede ja pöörangute
arvu, et tagada optimaalseim infrastruktuuri konfiguratsioon. See võimaldab omakorda
tegevuskulude kokkuhoidu tulevikus.
25
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2018-2022
23
EVR arvestab enamasti raudteeinfrastruktuuri rajatiste (rööbastee, reisijate rajatised,
liiklusjuhtimisseadmed) kasulikuks elueaks 20-30 aastat, erandina käsitletakse teerajatisi
(sillad, viaduktid, truubid), mille kasulik eluiga on pikem (teatud juhtudel kuni 50 aastat).
Kehtiva arengukava mõõdiku rongireisijate arvu kohta on edulugu.
Näitaja / Algtase Vahetase Sihttase Vahetase Vahetase Vahetase Sihttase
Aasta 2012 2017 2017 2018 2019 2020 2020
Rongireisijate 4 416 7 434 7 420 7 700 8 373 5 984 8 832
arv
(tuhandetes)
Allikas: Statistikaamet
Perioodil 2014–2018 on rekonstrueeritud üle 121 kilomeetri raudteed. Arvestades
planeeritavaid lisaarendusi (Tapa-Narva lõiguti kiiruse tõstmine 135 km/h; Balti jaama laiendus;
Tallinn-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine) võib olla 2020 sihttase saavutatav. Väga
edukas on olnud ka „Raudteepeatuste ühendamise meede“, mille käigus 31-st raudteepeatusest
on juba 28 projekti 2019. aasta lõpuks juba valminud. Tööde käigus on raudteepeatustes
rajatud ratta- ja autoparklaid, ligipääsuks kergliiklusteid ja valgustust koos infotabloodega.
Samas on aina enam kasvu piiravaks teguriks kujunemas rongide suur täituvus (eriti
tipptundidel). Kasvu jätkamiseks on vajalik soetada täiendavalt ronge.
Maanteed26
Eesti riigiteede pikkuseks seisuga 1.01.2020 on 16 609 km, millele lisandub sõltuvalt ilmastikust
kuni 87,6 km ajutisi jääteid. Riigiteedest on 1 609 km (9,7%) põhimaanteed, 2 405 km (14,5%)
tugimaanteed, 12 479 km (75,1%) kõrvalmaanteed ning muud riigiteed ja 116 km (0,7%) rambid
ja ühendusteed. Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2020.a oli 12 046 km, s.o 72,5% ja
kruusateede pikkus 4 563 km e 27,5% riigiteede kogupikkusest. Riigiteedel on 1 010 silda
kogupikkusega 25 909 m.
Kaalutud keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) Eesti riigimaanteedel oli 2019.
aastal 1033 autot/ööpäevas (2018. aastal oli AKÖL 995 autot/ööpäevas, muutus +3,8%).
Tee liikide lõikes oli 2019. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ja muutused võrreldes
2018. aastaga järgmised: põhimaanteede keskmine AKÖL 5602 autot/ööpäevas, muutus
+3,8%, tugimaanteede keskmine AKÖL 1663 autot/ööpäevas, muutus +3,9%, kõrvalmaanteede
keskmine AKÖL 321 autot/ööpäevas, muutus +3,5%.
Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust 27 (IRI – International
Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on
mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD-Falling Weight Deflectometer ) ja 2001.
aastast teekatte roopa sügavust. Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri
(makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on
kasutusel uus täpsem laserseade. Alates 2014 aastast mõõdetakse teekatte roopa sügavust
samuti uue laserseadmega, mis võimaldab mõõta kogu sõiduraja laiust ala.
Sõidukite teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasuse muutumise graafikud
näitavad pikas perspektiivis paranemist kõigi riigiteede liikide puhul.
Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümber ehitatud ja nendel teedel teostatakse
juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti 28 (enamus põhimaanteedel). Väiksema
liiklusega teede tasasuse parandamisega ei ole veel jõutud piisavalt tegeleda. Kogu kattega
riigiteede võrgu keskmine IRI väärtus on aastatel 2008–2019 paranenud teekatete ehituseks,
26
Info allikast „Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigiteede teehoiukava 2018–2022“ eelnõu seletuskiri (22.06.18)“
27
IRI (International Roughness Index) on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse
standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem
on IRI väärtus.
28
Kattega teede taastusremont - remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teedel katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine
kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamisega. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse
tekkinud roopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus. Taastusremonti saab teha juhul kui tee katend ei ole
defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega.
24
remondiks ja hoolduseks ette nähtud rahaliste vahendite taseme säilimise ja remondiobjektide
otstarbeka planeerimise tulemusena. Põhimaanteede keskmise tasasusega võib rahule jääda.
Tugi- ja kõrvalmaanteede keskmine tasasuse (IRI) näitaja osas toimub paranemine kuid
keskmise tasasuse väärtus on kõrvalmaanteedel siiski liialt kõrge. Teekasutaja jaoks tähendab
kõrge IRI väärtus suuremat ebatasasust, mistõttu teedel liikudes on sõidumugavus väiksem ja
kulutused suuremaid.
Transpordi arengukavas 2014–2020 on püstitatud eesmärk, et põhimaanteedel tee seisukorra
taset hoida ning parandada ohutust ja liiklemise sujuvust. Tugi- ja kõrvalmaanteedel aga
vähendada halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaalu. Joonisel 1 on kujutatud
teede seisukorra taseme muutus aastatel 2008–2019 võrrelduna 2020 aastaks püstitatud
eesmärgiga.
Riigiteede seisukord (kattega teede tasasus IRI)
100%
90% 23% 22% 17%
31% 31% 28% 25%
37% 32% 32%
80%
70% 28%
25% 24% 24%
60% 24%
27% 26% 25% 25%
50% 28%
40% 26% 27% 27% 35%
22% 22% 25%
30% 22% 22%
19%
20%
10% 22% 22% 23% 25% 26% 27%
16% 19% 20% 20%
0%
2008 2012 2013 ALG 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 SIHT
Väga hea <1,5 mm/m Hea 1,5-2,6 mm/m Rahuldav 2,6-3,6 mm/m Halb/Väga halb >3,6 mm/m
Joonis 1 Teede seisukorra taseme muutus ja 2020 aastaks püstitatud eesmärk
Seisukorra paranemine on toimunud paari viimase aasta jooksul, mis on tingitud
säilitusremondi raames väikese liiklusega väga ebatasastel teedel koos pindmaisega tehtavast
profiiliparandusest, mis tõstab tuntavalt hinda, kuid annab ka arvestatavat efekti. Seda
töömeetodit kasutatakse teedel, kus rekonstrueerimine ei ole tasuv töömeetod.
Vastavalt Transpordi arengukavale 2014–2020 on teehoiukava koostamisel lähtutud
põhimõttest, et Eesti teedevõrk on väljakujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele
vastav. Väljakutseks on olemasoleva võrgu sõidumugavuse parandamine ja jätkuv teedevõrgu
ohutumaks muutmine ettenähtud eelarvevahendite mahus. Vahendite optimaalse kasutamise
eesmärgil tuleb tagada üleriigiline teedevõrgu säilimine, luues ohutumad tingimused
liiklemiseks nii sõidukitele kui ka jalakäijatele.
Teehoidu on kavandatud tähtsuse järjekorras - säilitamine, rekonstrueerimine 29, ehitamine 30 ja
teedevõrgu arendamine.
Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava on järjepidevad
strateegilise planeerimise dokumendid, mida peab AÕKS §66 lg 2 kohaselt läbi vaatama iga viie
aasta järel. Kuna maanteedel on välisõhus strateegilise mürakaardi tingimuseks liiklussagedus,
siis on vaja iga viie aasta järel uus välisõhu strateegiline mürakaart ja selle alusel uus müra
vähendamise tegevuskava luua. Müra, strateegilise mürakaardi, tegevuskava ja teiste
29
Rekonstrueerimine – remondi liik, mille eesmärgiks on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine koos tee juurde kuuluvate
rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine sh ristmike ümberehitamine jne. Tee rekonstrueerimisel
otsustab tee omanik liiklusohutuse parendamise vajaduse ja rakendatavad meetmed ning tee juurde kuuluvate rajatiste
asendamise ja remondi vajaduse.
30
Ehitamine - eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee läbilaskevõimet ja seega soodustada transiitliiklust,
parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee klassi muutmine, uus
ristmik või lisarada.
25
müraalaste uuringute kohta leiab täpsustavat informatsiooni Maanteeameti kodulehelt
(https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk).
Teedevõrgu säilitamise rahavajaduse suurus on saadud ASi Teede Tehnokeskus poolt
2011.aastal läbi viidud analüüsi alusel, kus leiti, et optimaalse teedevõrgu säilitamise
(säilitusremont, taastusremont ja rekonstrueerimine) rahaline vajadus on 128 miljonit eurot
aastas. Seni on teedevõrgu säilitusmeetmete koondmaht jäänud 10-20% alla soovitu, mida on
vähesel määral kompenseerinud ehitusmeede.
Alates aastast 2023 kavandatakse säilitamist optimaalsel tasemel ning summa kasvab iga-
aastaselt Euroopa keskpanga inflatsioonieesmärgi võrra. Senise rahastuse juures on
teedevõrgu remondivõlga suudetud hoida analüüsis tuvastatud tasemel ehk 840 miljoni euro
juures. Planeeritud säilitusmeetmete koondmahu juures kavandatakse alates 2023.aastast
remondivõla mõningast vähenemist.
Kehtiva arengukava mõõdik „teetranspordi läbisõidu kasv ei ole suurem kui pool SKP kasvust“
näitab seda, et kui üldiselt on transpordinõudluse kasv seotud majanduskasvuga, siis läbi
liikuvuskorralduse põhimõtete rakendamise ei ole see kasv suurem kui pool majanduskasvust.
Näitaja / Aasta Algtase Vahetase Sihttase
2006–2011 2014–2019 2014–2020
SKP reaalkasv antud -1% 25,7% 31 22%
vahemikus
Teetranspordi läbisõidu -3% 14 <11%
(põhi-, tugi- ja
kõrvalmaanteedel) kasv
Viimastel aastatel on läbisõidu kasv olnud ca 4% aastas. Perioodil 2014–2017 kasvas see kokku
14%. St 2014–2020 aasta planeeritud kasv on juba tänaseks ületatud. Me ei näe põhjust arvata
et liikluskoormus lähiaastatel oluliselt väheneks (pigem kasvab viimaste aastate rütmis)
mistõttu on ebatõenäoline et ka 2020 aastaks jääb läbisõidu kasv alla 11%. Küll on võimalik
prognoosida lähtuvalt põhjanaabrite kogemusest, et teetranspordi läbisõidu kasv võtab
madalama tempo pärast 2020. aastat.
Riigimaanteede teekatte seisukorra (%) mõõdik kirjeldab erinevate seisukordade (kvaliteedi)
osakaalu kattega riigimaanteedel.
Aasta / Seisukord Teekatte seisukord (osakaal)*
Väga hea Hea Rahuldav Halb/väga halb
Algtase 2012 19% 22% 27% 32%
Vahetase 2017 25% 26% 25% 25%
Vahetase 2019 27,4% 27,1% 23,2% 22,3%
Prognoos 2020 25% 27% 23% 25%
Sihttase 2020 20% 35% 28% 17%
Allikas: Maanteeamet
Halvas seisus teede osakaal võib suureneda, kuna suured investeeringud on juba sellel perioodil
tehtud ja väljakutseks jääb riigieelarvelistest vahenditest teehoiuga taset säilitada.
Eraldi välja tuues TEN-T võrgustiku teede seisukorda, siis viimastel aastatel tehtud suurtele
investeeringutele taristusse on olukord väga hea. 2019 aastal moodustasid halvas seisus teed
vaid 0,7% kogu teede võrgust. Euroopa liidu 2014–2020 finantsperioodi lõpuks (2023) võib
halvas seisus TEN-T teede osakaal taas veidi tõusta, kuna paljud investeeringud on tehtud ca
31
SKP jooksevhindades (RAA0061): 2014a – 9 835 mln €; 2018a – 12 365 mln €; 2017a/2014a = 25,7%. Teetranspordi läbisõit (milj
km): 2012 - 8780,6; 2013 - 9034,7; 2014 – 9471,6; 2015 – 9975,8; 2016 – 10387,3; 2017 – 10811,3; 2018 –11197,1 (5980); 2019
6212 https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/labisoit_2018.pdf; https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Liiklusloendus/2019/2_ll2019_aruanne.pdf. Uut kokku teetranspordi läbisõidu numbrit pole.
26
10 aastat tagasi ning seetõttu võib kehvemas seisus teede osakaal taas tõusma hakata, kuid
ilmselt jääb see siiski perioodi lõpus tugevalt alla 11%.
Liiklusohutuse üldine olukord maanteedel on alates 2009. aastast vähehaaval paranenud.
Sellest ajast alates toimub aastas keskmiselt 1400 inimkannatanuga liiklusõnnetust ning ka
hukkunute arv kõigub aasta aastalt 56 hukkunu piires kolme viimase aasta keskmisena.
Liikluskahjude vähenemise ehk ohutuse mõõdik mõõdab hukkunute arvu kolme aasta
keskmisena Eesti teedel.
Näitaja / Algtas Vahetas Sihttas Vahetas Vahetas Vahetas Sihttas
Aasta e 2012 e 2017 e 2017 e 2018 e e 2020 e 2020
2019
Hukkunut 89 62 ≤ 65 62 55,6 59 ≤ 50
e arv
(kolme
aasta
keskmine)
Allikas: Maanteeamet
2020.a sihttaseme saavutamine on pigem ebatõenäoline. 2017. aasta lõpuga on küll vahetase
saavutatud, kuid väike hukkunute arv oli pigem anomaalne. 2020 sihttaseme saavutamine ei
ole tõenäoline. Ilmselt jääb tase viimase kolme aasta keskmisena 50-60 hukkunu vahele.
Kuigi paranemise ruumi maanteetranspordi rohelisemaks muutmisel on, näitab „ökonoomsete
sõidukite osakaal uute sõidukite soetamisel“ mõõdik positiivset trendi.
Klass CO2 Arv 2017 Osakaal Algtase A,B,C Sihttase Vahetase Vahetase Sihttase
2017 2011 osakaal 2017 2018 2019 2020
2017
A <90 670 3% 20% 54% 30% 54,2% 60% (sh 50%
B 91-110 3712 14% A 10%)
C 111-130 9483 37%
D 131-150 6598 26% 21,5%
E 151-170 3488 14% 13,8%
F 171-200 1464 6% 3,3%
G >201 292 1% 1,6%
Allikas: Maanteeamet
Vahetase on saavutatud ning ka juba 2020. aasta sihttase. Seoses elektriautode turule tulekuga
(hinna pariteet suhtes sisepõlemismootoritega sõidukitega on saavutatav 2020–2023) ning
üldise survega keskkonnanõuete osas, paraneb eeldatavasti suhe A-C klassi autode osakaalu
osas veelgi.
Samuti on maanteetranspordist pärinev PM10-heite osas saavutatav 2020. aasta sihttase, kuna
aastal 2016 oli juba 350 t ja hetkel näitab mõõdik vähenemistrendi.
Näitaja / Aasta Algtase Sihttase Vahetase Sihttase
2011 2017 201832 2020
PM10-osakeste heide 576,9 630 400,81 560
(tonni)
32
Korrigeeritud 08.04.2020 EKUK
27
Ka „liiklusmürast mõjutatud inimeste arv“33 mõõdiku osas täidetakse kõigi eelduste kohaselt
kehtiva TAK sihttaset kuna liiklusmürast mõjutatud inimeste arv näitab langustrendi ning
sihttase on juba saavutatud.
Näitaja / Aasta Algtase Vahetase Sihttase Vahetase Sihttase
2012 2017 2017 201834 2020
Liiklusmürast mõjutatud 333 600 313 700 < 333 600 300 831 < 333 600
inimeste arv
Merendus ja veeteed
Riigile kuuluval äriühingul AS Saarte Liinid on parvlaevasadamaid kaheksateist: Kuivastu, Virtsu,
Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Roomassaare, Ringsu, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid,
Abruka, Papissaare, Vikati, Naissaare, Laaksaare ja Piirissaare. Suuremates sadamates
nimetatutest on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Roomassaare sadam on Saaremaa
suurim kaubasadam, kus on välja ehitatud kaid ka reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele
ja purjejahtidele. Ringsu sadam on võimeline teenindama laevu, mis tagavad saare elanikele
ühenduse mandriga. Sadamaid haldab AS Saarte Liinid, kelle põhiülesandeks on regionaalsete
sadamate haldamine ja arendamine, eelkõige liinilaevaühenduste pidamise võimaluste
kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. Enamus sadamatest asub seejuures
rannikumeres ning madalad veeolud, liikuvad setted ja vahelduv ilmastik loovad iga sadama
asukohale oma eripära ning tehnilised nõudmised. Ohutuse tagamise seisukohalt teevad muret
kaitserajatiste nagu lainemurdjate või muulide ning kaldarampide osaline puudumine Rohuküla,
Sviby, Ruhnu ja Vikati sadamates. Muus osas on sadamate hetkeolukord väga hea, välja arvatud
lõpetamata tööd programmperioodi 2014–2020 Ühtekuuluvusfondi projekti raames Rohuküla
ja Heltermaa sadamates (rajamata on uute parvlaevade teised kaikohad).
Jäämurde teenus
Laevaliiklus peab kulgema sujuvalt, võimalikult efektiivselt ja stabiilselt aastaajast olenemata.
Meteoroloogilistel tingimustel ja eeskätt talvise navigatsiooni ajal tekkival jääl on
meretranspordile väga suur mõju. Eriti olulise kaaluga on see transiidivoogude teenindamisele,
kui kasutatakse Eestit läbivat transpordisüsteemi. Ka ajutine tagasilöök sujuvas laevaliikluses
mõjutab otseselt ja oluliselt kaupade liikumist Eesti sadamate kaudu ja seega nii logistikaahelas
tegutsevate ettevõtete tulusid kui maksulaekumisi ja SKT näitajaid. Seetõttu on oluline tagada
stabiilne laevaliiklus transiidi kui Eesti ühe olulisema majandusmootori toimimiseks ja pakkuda
kvaliteetseid jäämurdeteenused sarnaselt naaberriikidega. Teenuse eest maksavad veeteede
kasutajad veeteetasu, mis laekub riigieelarvesse.
Eesti erinevates osades on mitmesuguseid jääolusid. Kui Tallinna ja Muuga laht võivad mõnel
talvel olla jäävabad, siis Pärnu lahele, Väinamerele ja Narva lahele tekib jää igal talvel olenemata
külmast või pehmest talvest. Statistika põhjal võib oletada, et Eestis on ka tulevikus oodata nii
mõõdukaid kui ka külmi talvi. Seepärast on rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete
kohaselt mitmete meresõiduohutuse- ja merekeskkonnakaitse alaste kohustuste täitmiseks
vaja Eesti riigil tagada alalises valmisolekus olevate spetsiaalsete laevade, sh jäämurdjate
olemasolu.
Jäämurdetööde korraldajaks on Veeteede Amet, mille peadirektor määrab piirkonniti
jäämurdetööde perioodi alguse ja lõpu vastavalt jääoludele. Vajalikud kulud planeeritakse iga-
aastaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves.
Eesti jäämurdevõimsus põhineb jäämurdjal Tarmo (ehitatud 1963), mitmeotstarbelisel laeval
EVA 316 (ehitatud 1980) ning multifunktsionaalsel jäämurdjal Botnica (ehitatud 1998) ja Pärnu
lahel lisavõimsuse tõstmiseks varujäämurdjal. Jäämurdja Tarmo osas on vajalik teha
lähiaastatel otsus, kas renoveerimise või uue jäämurdja soetamise kasuks.
33
Hinnanguline ja lähima sajani ümardatud inimeste arv, kes elavad ehitistes, mille auto- rongi- ja lennuliiklusest tuleneva müra
päeva-õhtu-öömüraindikaatori Lden arvsuurused ületavad 55 dB. Hinnang antakse Tallinna ja Tartu linna ning suurema
liiklussagedusega maanteelõikude kohta iga 5 aasta tagant. Maanteede ääres 331, Tartus 50 600, Tallinnas 249 900
3434
Viimane info.
28
Lennujaamad
Tallinna lennujaamas on hetkel peamine ülesanne tulla toime kasvavate mahtudega (s.o
lendude arv ja reisijate arv) moel, kus kliendid on endiselt teenustega rahul. Lennujaama
reisterminal on kavandatud teenindama 2,8 miljonit reisijat aastas, 2019 aastal teenindas
lennujaam 3,3 miljonit reisijat. Kasvavate mahtude juures on ohutus ja turvalisus tagatud.
Samuti tootlikkuse ning efektiivsuse näitajad kasvavad. Tähtsamad projektid:
Ühtekuuluvusfondist toetatava Tallinna Lennujaama projekti I etapp (tehnika) on lõppenud ning
II etapi (s.o lõunaalad) ehitustööde hange on välja kuulutatud II etapi käigus viiakse
aeronavigatsiooniteenus vastavusse EASA regulatsiooniga, CAT II, Reisijate terminali ja
perrooni laiendamise teostatavuse uuring, massiivne digitaliseerimine ja automatiseerimine (IT
hüpe), GH [maapealsed teenused] turu avamisega seotud projektid, reisijate terminali
parendustööd ntx ABC (automatiseeritud piiriületus), lennujaamas osutatavate teenuste
koordineerimiskeskuse loomine (kaasab lisaks lennujaamale veel vedajad, EANS, GH jt olulised
partnerid), detailplaneeringud lõunaaladele ja terminali ja Ülemiste hotelli vahelisele alale.
Kõiki regionaalseid lennujaamu ühendav on EANS ja AS TLL ühisprojekt – irdtorn [ingl.k Remote
Tower] ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine.
Tartu lennujaamas on peamine fookus efektiivsusel, suuremad projektid hetkel puuduvad.
Kuressaares lisaks efektiivsusele toimub hooldeangaari ehitus ja lennuliiklusala
rekonstrueerimise ettevalmistamine. Kärdla lennuvälja renoveerimistööde käigus kaeti
lennurada uue kihiga, uuendati ruleerimisteid, kaasajastati tulede süsteem
lähenemisprotseduuride nõuete täitmiseks. Tööde tegemise ajaks suleti ajutiselt kogu
lennurada, v.a tagati teenindus vaid regulaarlendudele ja meditsiinilistele esmaabilendudele.
Lisaks juurutati GNSS lähenemisprotseduurid, mis teatud määral võib leevendada halbadest
ilmaoludest tingitud regulaarlendude tühistamisi ja hilinemisi. Projekt lõppes jaanuaris, 2019.a.
Pärnu lennujaama osas otsus Vabariigi Valitsus, et riik eraldab Pärnu lennujaama
rekonstrueerimiseks kokku kuni 20 miljonit eurot. Pärnu lennujaama rekonstrueerimisega
toetatakse eelkõige turismi ja ühendusi lähinaabritega ning saartega. Rekonstrueerimistööde
tellimine peatus 2019. aastal esitatud vaidlustuste tõttu ning jätkub 2020. aastal. Pärnu
lennujaam on võimalik kasutusele võtta pärast rekonstrueerimistööde lõppu ja vajalikke
sertifitseerimise toiminguid 2021. aastal.
Kihnu lennuväljale ehitati kopteri maandumisplats (päästeoperatsioonideks). Kihnu üks rada on
ära kaotatud (Kihnus oli kaks ristuvat rada). Kihnu lennuväljal regulaarseid lennuühendusi ei ole.
Ruhnu lennuraja taristu osas probleeme pole.
Veondus ja laondus
Veonduse ja laonduse tegevusalal tegutseb üle 5600 ettevõtte. Suurima veomahuga maismaa
reisijateveos on Tallinna Linnatranspordi AS, mis osutab bussi-, trammi- ja trolliliiklusteenust
Tallinnas. Riigisisest reisirongiliiklust raudteel korraldab AS Eesti Liinirongid (ELRON).
Kaubavedude alal on juhtivateks logistikafirmadeks AS Schenker, DSV Transport AS ja
DHL Estonia AS. Suurimaks ettevõtteks transpordisektoris on AS Tallink Grupp, mis tegeleb
reisijate ja kauba merevedudega. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis
haldab viit sadamat: Vanasadam (sh Vanasadama jahisadam), Muuga sadam, Paldiski
Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam. Õhutranspordi valdkonna suurimaks
ettevõtjaks on rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveoga tegelev AS Nordic Aviation Group, kelle
positsioon turul lähiaastatel võib väheneda suure konkurentsi tõttu Tallinna Lennujaamast
sihtkohtade pakkumisel. Suurimaks ettevõtteks posti- ja kullerteenistuses on AS Eesti Post
(Omniva). 2019. aastal transpordisektori hõive tõusis. Edasised arengud hõive osas sõltuvad
suuresti üldisest majanduse käekäigust, pikemas perspektiivis on OSKA raporti kohaselt oodata
mõningast hõive langust.
2019. aastal langesid Eesti transpordiettevõtete veomahud kuuendat aastat järjest, olles
kümnendiku võrra madalam kui aasta varem. Samas kasvas sõitjakäive 2018. aastaga
võrreldes 7,7%. Maanteetranspordi veomaht kasvas 2%. Raudteevedudel toimus 2019. aastal
24% langus. Ühistranspordi kasutajate koguarv jäi 2019. aastal praktiliselt samaks (kasv vaid
ca 0,6% töölkäimistest).
29
Ühistransport
Kuni 2018. aasta 1. jaanuarini korraldasid maakonnaliinidel ühistransporti ( veetransport ja
bussivedu) maavalitsused ja kaugliinidel Maanteeamet, rahvusvahelist bussitransporti ning
regionaalset õhu ja veetransporti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Pärast
maavalitsuste tegevuse lõpetamist võttis ülesanded üle Maanteeamet, kes asus korraldama
transporti maakonnaliinidel ning regionaalset õhu ja veetransporti. Maakonna- ja kaugliinidel
korraldatakse transporti vedajaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingute alusel ja
kommertspõhimõtetel (vedaja initsiatiivil ja äririskil). Selle tulemusena on ühistranspordi
planeerimine läinud terviklikumaks ja paremaks.
Valla- või linnaliine korraldab kohaliku omavalitsuse üksus.
Ühistranspordi (s.o bussi-, parvlaeva- ja riigisiseste lendude korraldamise eest vastutab
Maanteeamet) korraldamise keskne koondumine ühte asutusse aitab paremini kaasa
integreeritusele erinevate liikumisviiside ja liinide vahel ning paremate infosüsteemide (s.h
reaalaja) ja ühtsete piletisüsteemide arendamisele ja efektiivsemale liikuvuse korraldamisele.
Eestis on viis veeliikluse kaugliini: mandri ja Saaremaa (Muhumaa) vahel (Virtsu-Kuivastu
laevaliin), mandri ja Hiiumaa vahel (Rohuküla-Heltermaa laevaliin), Saaremaa ja Hiiumaa vahel
(Sõru-Triigi laevaliin), mandri ja Ruhnu vahel (Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu parvlaevaliinid).
Maakonnasisesteks veeliikluse liinideks on ühendused mandri ja Kihnu ning Manija saare vahel
(Kihnu-Pärnu, Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinid), mandri ja Vormsi saare vahel
(Rohuküla-Sviby laevaliin), mandri ja Piirissaare vahel (Laaksaare–Piirissaare laevaliin), ning
Saaremaa ja Ruhnu vahel (Ringsu-Roomassaare parvlaevaliin).
Reisijate arv sadamates oli 2019.a üle 2,6 miljoni reisija. Laevareisijate arvu kasvu prognoos on
4-5% aastas. Dotatsioonivajadus veeliikluse maakonnasisestel ja kaugliinidel oli 2019. aastal 22
447 475 eurot, mille vajadus tõenäoliselt kasvab iga-aastaselt. 2020. aastal on eeldatav
dotatsioonisumma 23 832 000€.
Eestis on kolm lennuliikluse kaugliini: mandri ja Saaremaa vahel (Kuressaare-Tallinna lennuliin),
mandri ja Hiiumaa vahel (Kärdla-Tallinna lennuliin) ning mandri (Pärnu) ja Ruhnu vahel (seotud
maakonnaliiniga Ruhnu, Kuressaare ja täiendavalt Pärnu vahel). Hiiumaa liini teenindab avaliku
teenindamise lepingu alusel Leedu vedaja JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“
kehtivusega 30.05.2024. Saaremaa liini hange on vaidlustuste tõttu läbiviimisel ning seniks
teenindab ka seda liini sama vedaja.
Maakonnasisesteks lennuühendusteks on lennuliin Saaremaa (Kuressaare) ja Ruhnu vahel.
Pärnu-Ruhnu vedaja on Diamond Sky OÜ, Ruhnu ja Kuressaare vahelist ühendust teenindab
lennuk üksnes talvisel perioodil 01. oktoobrist - 30. aprillini, vedajaks on Diamond Sky OÜ avaliku
teenindamise lepingu alusel kehtivusega 30.09.2024. Kihnu ja Pärnu vaheline ühendus ei ole
regulaarliin. Lennud Kihnu-Pärnu vahel võivad erandkorras toimuda vaid ajal, kui
parvlaevaühendus Kihnu saarega on veeliikluses ilmnenud takistuste tõttu peatunud.
Lennureisijate arv regionaalsetes lennujaamades oli 2019. aastal 32 462. Regionaallennuliikluse
tagamiseks oli 2019. a dotatsioonivajadus 2 975 559 eurot, mille vajadus tulevikus tõenäoliselt
kasvab juba seoses 2 lisanduva lennuki liinile toomisega.
Reisijatevedu raudteel korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes on
sõlminud avaliku teenindamise lepingu AS-iga Eesti Liinirongid (Elron). Seoses uute reisirongide
soetamisega ning raudteetaristu rekonstrueerimisega on 2019. a reisijate arv raudteel tõusnud
ligi 8,3 miljoni reisijani aastas. Raudteeveo-ettevõtja on seadnud eesmärgiks pakkuda Eesti
tingimustele vastavat innovatiivset, kiiret, mugavat, turvalist ja keskkonnasõbralikku
ühistransporditeenust, mis on hea valik maanteetranspordi (auto või bussi) asemel. 2019.
aastal oli riigisisese reisijateveo maht ligi 5,58 miljonit rong/kilomeetrit. Kulud liiniveo
korraldamiseks olid ligi 40 mln eurot, sh tulud riigi sihtfinantseeringuna ligi 21,6 mln eurot ja
piletitulud liiniveo korraldamisest ca 18,6 mln eurot. Riiklik toetus liiniveo korraldamiseks oli 12,1
mln eurot (21,6-st miljonist). Järgnevatel aastatel arvestatakse ca 3-4% muutuvkulude (kütus,
30
rongide hooldus) kasvuga, mida on võimalik katta suuremast reisijate arvust tuleneva täiendava
piletituluga. Alates 2019. aasta detsembrist pikenesid Tallinn-Riisipere rongiliinid Turbani,
millega kaasnes samuti täiendav avaliku liiniveo toetuse vajadus. 2021. aastal suureneb Elroni
poolt tasutav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi
raudteeinfrastruktuuril ca 1,2 miljoni euro võrra, kuna kasutustasu arvestusse lisanduvad Lelle-
Türi raudteelõigu remondikulud.
Reisijatevedu maakonnabussiliinidel (sh tasuta liinid) on kasvanud seoses tasuta
ühistransporditeenuse pakkumisega. 2019. oli dotatsiooni eelarve 49 198 000 eurot, 2020.a
dotatsioon maakondlikus bussiliikluses on kavandatud 49 198 000 eurot. Ja järgnevatel
aastatel kasvab vajadus veelgi ehk 2021. aastal lisaks 2,87 mln eurot, 2022. aastal 3,6 mln
eurot. Sõitjate arv tõusis 2018 vs 2017 11% ja 2019 vs 2018 15%. Seoses tasuta
ühistranspordiga maakonnaliinidel on prognoositud sõitude arvu kasvu ca 10-20% aastas.
Edaspidi prognoositakse sõitjate arvu kasvu 2-5% aastas.
Säästva transpordi arendamise eesmärgil35 toetati perioodil 2007–2013 Tallinna trammitaristu
arendamist ja uute trammide soetamist, et suurendada välisõhu kaitstust. Trammiliini nr 4
taristu rekonstrueerimiseks ning trammiliinide nr 2 ja 4 projekteerimiseks ja ehituseks lõigul Pae
tänav – Ülemiste peatus tehti väljamakseid 31,2 miljoni euro ulatuses (sellest ELi osa: 25,1
miljonit eurot e 80%). Projektide tulemusena rekonstrueeriti 7,677 km trammiteed, sh rajati
0,869 km uut trammiteed, rekonstrueeritud depooteed ja depoo sissesõidu teed 2,934 km,
rekonstrueeriti 6 veoalajaama, parandati ligipääsu ja ohutust 8 peatuses ning asendati 24 km
ulatuses kontaktvõrgu kaablit. Projekti tulemused võimaldasid võtta trammiliinil nr 4 kasutusele
uued trammid. Uuringu „Tallinna ühistransport 2015“ kohaselt on trammi eelistajate arv
kasvanud 13%-lt (2013) 18%-le (2015). Samas on 2016. a valminud Tallinna elanikkonna
rahuolu-uuringu (OÜ Faktum & Ariko, 2017) kohaselt trammikasutajate osatähtsus
ühistranspordi kasutajate hulgas mõnevõrra vähenenud, ulatudes ainult 6%ni, mis on madalaim
määr alates 2012. aastast. Uute trammide kasutuselevõtt 2015. a alguses on vähendanud
projektiaruannete põhjal energiakulu ning CO2 emissiooni kolm korda, kuid täpseid mõõtmisi ei
ole CO2 emissiooni ega mürataseme kohta tehtud. Märgatavalt on vähenenud taristu hooldus-
ja remondikulud: kui 2012. a olid need projektiaruande kohaselt 654 000 eurot, siis 2015. a
eelarves kavandati neid mahus 125 000 eurot. Seega tuleb tõdeda, et taristuinvesteering on küll
loonud võimaluse laiemaks mõjuks, kuid mõju ilmnemiseks on vaja Tallinnas jätkata kogu
säästva liikumise kontseptsiooni juurutamist, sh ühistransporditeenuste kvaliteedi
parandamist.
Ühistranspordikeskuste väljakutsed on eelkõige seotud tasuta ühistranspordiga kaasneva
suurenenud reisijate nõudlusele vastava teenuse osutamise tagamisega. Lisaks tuleb
ühistranspordikeskustel enam tähelepanu pöörata ühistranspordi liinivõrgule ning
konkurentsivõimele, et tagada inimestele mõistlikud liikumisvõimalused ja vähendada inimeste
sundkulutusi transpordile. Sealhulgas läheneda ühistranspordi korraldusele vajaduspõhiselt
ning arendades nõudluspõhist transporti, kus mõistlik. Suurimad väljakutsed on seotud
hajaasustusega ning perifeersetes piirkondades elavate inimeste kulutõhusa liikuvuse
korraldamisega ning vajaduspõhise liinivõrguga. Tiheasustuses on suurim väljakutse
sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi kvaliteetse ühistransporditeenuse pakkumise.
Vajadus üleriigilise reisijate veoteenuse kvaliteedistandardite jaoks.
Kehtiva arengukava mõõdiku ühistranspordi kasutamise osakaal töölkäimisel näitab, et
olenemata tasuta ühistranspordist tulnud reisijate kasvust, jääb sihttase tõenäoliselt
saavutamata. Peamiseks põhjuseks on regionaalselt ebaühtlane ühistranspordi kasutatavus,
s.h Tallinna ühistranspordi kasutajate langev osakaal.
35
Euroopa Liidu struktuurivahenditest teostatud transpordiinvesteeringute mõjude hindamine (2017). Praxis.
http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/09/EL-strukt.vahend.-transpordiinvesteeringute-m%C3%B5jude-hindamine.pdf
31
Näitaja / Algtas Vahetas Sihttase Vahetas Vahetas Vahetas Sihttas
Aasta e 2012 e 2017 2017 e 2018 e e 2020 e 2020
2019
Ühistranspord 22,8% 20% ≥ 24,0% 20,7% 20,6% 18,4% ≥ 25,0%
i kasutajate Vahetas
osakaal e 20%
töölkäijatest
Allikas: Statistikaamet
Tuleb täiendavaid meetmeid kasutusele võtta eesmärgi saavutamiseks. Kuna suurim osa
ühistranspordi kasutajates elab Tallinna linnas, siis on langus mõneti seletatav Kopli trammitee
rekonstrueerimisega ning samuti Haabersti ringristmiku ehitusega, mis häirisid normaalset
ühistranspordi kasutust. Positiivsena mõjub antud trendile maakondlike bussiliinide reisijate
kasv 2018. aastal ning Tallinnas trammiliini pikendamine lennujaamani, kus antud ühendusega
saab katta nii Ülemiste piirkonna töötajate ja lennureisijate liikumisvajadusi. Samas kogu
ühistranspordi kasutajate hulgas on maakonnaliinide reisijate hulk ja lennujaama tramm väikse
mõjuga.
Trendi mõjutab negatiivselt ka pidev valglinnastumine, mis toob kaasa auto kasutuse kasvu
ning hõreasustusega aladel loobuma ühistranspordi kasutusest.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 tulemused
Allolevas tabelis on välja toodud eelnevas tekstis mitte käsitletud, kuid ÜF rakenduskavas
olevate mõõdikute vahetulemused.
Näitaja nimi Mõõtühi Algata Saavutustase Sihtta Vaheta Sihtta
k se 2018 lõpus se se se
(KUMULATIIV 2018 2019 2023
NE; KOOS
EELMISTE
AASTATEGA).
Rekonstrueeritud või km 0 185 75 197,4 215
uuendatud
maanteelõikude
kogupikkus, millest
TEN-T
Halvas seisundis teede % 12% 2,2% - 0,7% 11%
osakaal TEN-T võrgustiku
teedest
Uute maanteelõikude km 0 17 0 19,59 46
kogupikkus, millest TEN-T
Investeeringuid teinud lennujaa 0 0,5 0 0,5 1
lennujaamade arv m
Jäämurde teenuse sadam 0 0 0 0 1
osutamiseks vajalike
rekonstrueeritud
sadamate arv
Parandatud ühendusega peatus 0 28 10 30 30
raudteepeatuste arv
Rekonstrueeritud või km 0 141,48 50 160,38 200
uuendatud
raudteelõikude
kogupikkus, millest TEN-T
32
Soetatud/paigaldatud tk 0 1 1 1 1
läbivalgustusseadmed
raudtee-piirile
Keskkonnasõbralike ja tk 0 1,43 2 1,57 5
vähese CO2-heitega
transpordisüsteemide, sh
siseveeteede ja
meretranspordi,
sadamate ning eri
transpordiliikide
ühendamiseks/parandam
iseks
rekonstrueeritud/ehitatud
objektid
33
Lisa 4. Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute
metoodikast ja allikatest
Esmalt toome välja arengukava üldeesmärgid ja mõõdikud ning seejärel kirjeldame peatükkide
kaupa mõõdikuid ja nende saavutamise eeldusi.
Arengukava elluviimise eesmärk on tagada kogu transpordisüsteemi ligipääsetavus, ohutus ja
nutikus, vähendades samaaegselt transpordisektori kasvuhoonegaase, suunates kaubavood
maanteedelt keskkonnahoidlikele alternatiividele, s.o raudteele ja merele. Reisijateveos
suurendame ühistranspordi kasutamist ja aktiivsete liikumisviise (käimine, jalgrattasõit jms)
ning mikromobiilsuse (nt elektritõukerattad, monorattad) kasutamise kasvu sõiduautode ja
neile rajatud ruumi arvelt.
Arengukava üldeesmärgi mõõdikud (sihttase 2035. a ja algtase 2020):
• Seame eesmärgiks vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heidet 1700 CO2 kt-ni
2035. aastaks ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga. Seda on võimalik saavutada,
kui rakendada kõiki arengukavas planeerituid poliitikaid.
o Sihttaseme saavutamise eeldused: Kui rakendada kõiki arengukavas
planeerituid poliitikaid, sh fiskaalpoliitilisi, on võimalik prognooside kohaselt
saavutada transpordisektori CO2e vähenemine ca 1700 kt-ni 2035. aastaks ehk
28% võrra võrreldes 2019. aastaga.
● Raudteekaubaveo osakaal maanteetranspordiga võrreldes tonnkilomeetrites 2035.
aastal on 40% .
○ Sihttaseme saavutamise eeldused: Eesmärk sõltub suuresti Rail Baltica
täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimisega kasvab modaalnihe
minimaalselt raudtee kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha eraldi
tööd, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega.
Lähtuvalt Eesti kaubavedude logistikast ning tootmisettevõtete paiknemisest on
läbi riiklike meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele hetkel maanteel
transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik), puittooted
(puitpellet, saematerjal, majad, paber, vineer), teravili jm. Raudteevedu aitab
eelkõige vähendada Tartu-Tallinna maantee koormust, samuti Tartu-Jõhvi lõigu
koormust ning ka Tartust lõuna poole jäävate maanteede koormust. Siseriikliku
kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit
raskeveoki veokilomeetrit.
● Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja suurema kogumahutavusega) – üle 360
laeva.
○ Sihttaseme saavutamise eeldused: Eestis peavad kehtima rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelised ja diferentseeritud veeteetasud, piisav
jäämurdevõimekus, logistikaahela digiteerimine. Taseme saavutamiseks peab
Eesti maksu- ja sotsiaalsüsteemi keskkond olema piisavalt
konkurentsivõimeline, et laevu Eesti lipu alla meelitada. Selleks tuleb teha
regulaarseid mõjuanalüüse meetmete tulemuslikkusest ning korrigeerida nii
sotsiaalsete tagatiste kui muude hüvede toimivust.
● Vähendada liikluses (kõikide transpordiliikide lõikes) hukkunute ja raskelt vigastatute
arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena 2035. aastaks
liiklusohutuse indikaatorina.
○ Sihttaseme saavutamise eeldused: sihttase on saavutatav jätkates
ohutusalaste taristuinvesteeringutega jm sekkumistega, mis on ette nähtud
kehtivas liiklusohutusprogrammis.
● Rahvusvaheliste alaliste otse- ja ühe ümberistumisega ühenduste arvu
kahekordistamine ehk 2035. aasta sihttase 40 aastaringset regulaarliini36. Kirjeldab,
36
2019. aastal on 28 alalist otseühendust. Täpne indikaatori sihttase ja arvutamise metoodika on väljatöötamisel, arvestades ACI
ja IATA ühenduvusindekseid.
34
kuivõrd ühendatud Eesti muu maailmaga on, sh on eelduseks toimivale
ettevõtluskeskkonnale.
○ Sihttaseme saavutamise eeldused: Otseühenduste kasvatamiseks suurendame
kolmandatest riikidest Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu
lennunduskokkulepete sõlmimise, terminalide laiendamise jm arendustöödega.
Et tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused ning
kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, on strateegiliselt oluline
jätkata Tallinna Lennujaam ASi julgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest.
Tegevussuund 1. Hästi ühendatud Eesti. Konkurentsivõimeline transport ja taristu
Mõõdik: Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%;
Taastuvenergia osakaalu arvestatakse vastavalt Riiklikule energia ja kliimakavale (REKK 2030),
prognoosides 0,85% kasvu aastas ja arvestades 2030. aasta EL kliimaeesmärgi tõstmisest
tulenevat eesmärki (taastuvenergia osakaalu tõstmiseks transpordis). Osakaal saavutatakse
Taastuvenergia direktiivi (2018/2001) kontekstis, kuid koguenergia arvestuses jääb osakaal
kõigi eelduste kohaselt väiksemaks. Koguenergiakulu vähenemine, et saavutada 2012. aastaga
sarnane energiakulu (praegu ligi 9,2 TWh).
Sihttaseme saavutamise eeldused: eelduseks on raudtee elektrifitseerimine, avaliku sektori
tellitava ühistranspordi alternatiivkütustele (sh linnades elektrile ja parvlaevade
alternatiivkütustele) viimine.
Tegevussuund 2: Toome ühistranspordi inimestele lähemale ja muudame selle kasutamise
mugavamaks seda targemalt planeerides ning nutikama piletimüügikorralduse abil.
Mõõdik: Liikumisviiside jaotus % transpordiliigi lõikes37 reisijatranspordis säästvatele
liikumisviisidele modaalnihke mõõtmiseks. Ühistranspordi, jalgratta ja jalgsiliiklejate osakaal
55%, sh linnapiirkondades 60%.
Sihttaseme saavutamise eeldused: olulised linnaruumilised sekkumised, sh rattateede
põhivõrgustiku rajamine, uute kergrööbastranspordi liinide käivitamised jmt koos
ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamise ja ümberkorraldamisega.
37
TT230 hõivatud soo ja töölkäimise viisi järgi.
35
Lisa 5. Arengukava seos teiste arengudokumentidega
Arengukava koostamisel on tagatud eesmärkide kooskõla riigi strateegiliste
arengudokumentidega, mis kehtivad arengukava jõustumisel, sealhulgas horisontaalsetest
arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega.
Arengukava koostamisel on arvestatud ka transpordipoliitikaga seotud riigi strateegiliste
arengueesmärkidega, mis on arengukava koostamise ettepaneku esitamise hetkel sõnastatud
järgmistes arengudokumentides:
„Eesti 2035“ strateegia38. Riigi pikaajaline arengustrateegiaga „Eesti 2035“ arvestatakse läbivalt.
Arengukava panustab Eesti 2035 sihtidesse järgmiselt.
Inimene Ühiskond Majandus Elukeskkond Riigivalitsemine
Arengukava Alaeesmärgiga Arengukava Kvaliteetse Arengukava
üldeesmärk 2 tagame üldeesmärgiga ruumi fookuses on ka
(CO2) ja taskukohased ja ning arendamine on transpordivaldk
mõlemad vajadustele alaeesmärgiga 1 alaeesmärgi 1 onna
alaeesmärgid vastavad tõstame Eesti üks põhilisi juhtimiskorraldu
(energiasääst liikumisvõimalu majanduse fookusi. se ja
ning säästvate sed Eesti konkurentsivõi Taristuehituses riigivalitsemise
liikumisviiside inimestele, met (mh lähtume tõhustamine,
osakaal) millega raudteekaubave inimkeskse läbi paremate
panustavad panustame os, Eesti ruumi koostöömudelit
keskkonnahoidli ühiskonna ühendatuses ja põhimõtetest e loomise,
ku transpordi toimetulekusse mereriigi ning arendame ametite
edendamisele, ja heaolusse. lipuprojektiga). taristut ühendamise jne.
mis panustab Samuti näeme säästvalt. Kaasamiskultuu
tervena elatud ette tegevusi Samuti ri ja nn
eluaastatesse. transpordivaldk panustame nelikheeliksi
Peatükk 6.3 onna teadus- liikluses mudeli
näeb ette ka arendustegevus hukkunute arvu rakendamisega
kaasamist ja e arendamiseks vähendamisse. töötame
võimaldab ning koostööks koosloomelisse
seega inimestel ka erasektoriga. poliitikakujunda
panustada misse.
ühiskonnaellu.
Muuhulgas pöörame tähelepanu „Eesti 2035“ raames kaardistatud järgmistele eesmärkidele:
- Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat
transporditeenust
- Efektiivse, ligipääsetava ja jätkusuutlikult majandatud ühistranspordi ja jagatud
liikumisviiside konkurentsivõime kasvatamine koostöös KOVidega
- Sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid arvestava mudeli väljatöötamine ja
rakendamine, et tagada Eesti lõimitud liikuvus
- Transpordi arenguks ja uute ärimudelite tekkimiseks vajaliku teadus- ja
arendustegevuse ja hariduse toetamine ning õigusruumi loomine
- Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja
jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu
- Selliste transpordiühenduste arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade
läbimisel. Sealhulgas:
o taristusse investeerimine lähtuvalt sotsiaal- majanduslike mõjude analüüsist
38
https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035
36
o üldist energiakasutust vähendavate ja aktiivseid liikumisviise soodustavate
investeeringute eelistamine
o kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite vähendamine
transpordisektoris
o liikuvuse ja energeetika koostoime tagamine
o alternatiivkütuste taristu loomine raskeveokitele ja bussidele
- Transpordi välisühenduste arendamine
- Saastaja / kasutaja vastutuse kontseptsiooni rakendamine
Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 203039. Kavandatav arengukava
aitab saavutada eelkõige eesmärki „jätkusuutlikud ja kaasavad linnad ja asulad“ – ehk tagada
2030. aastaks kõikidele turvalised, taskukohased, kättesaadavad ja säästvad
transpordisüsteemid ja parandada liiklusohutust, eelkõige ühistranspordi osakaalu
suurendamise abil ja pöörates rohkem tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate inimeste,
naiste, laste, puudega inimeste ja vanemate inimeste vajadustele. Aga ka eesmärke „meetmed
kliimamuutuste ja nende mõjudega võitlemiseks“, „ookeanide ja merede säästev kasutamine“,
„ebavõrdsuse vähendamine“ ning „tervis ja heaolu, sh liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastuste
vähendamine 50% võrra“.
Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 eesmärkidest on arengukaval kõige tugevam seos
eesmärgiga nr 11: Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ning säästvaks.
Linnas saab transpordi valdkonnas iseloomustada seda järgmiste näitajatega: peenosakeste
(PM₁₀ ja PM₂,₅) heide; liiklusõnnetustes kannatanud inimesed; ühissõidukitega, jalgrattaga või
jalgsi tööl käijad. Linnaõhu kvaliteeti mõjutavad nii transpordiliigi valik (auto, ühistransport,
jalgratas, kergliikur või jalgsi käimine) kui ka kasutatav kütus/energiaallikas.
Arengukavas käsitletakse liikuvust linnades ning kavandatakse transpordi negatiivsete
keskkonnamõjude vähendamist. Arengukava üheks rakendusdokumendiks on Transpordi
konkurentsivõime ja liikuvuse programm, mis hakkab sisaldama tulevikus ka hetkel kehtiva
Liiklusohutusprogrammi sisu, milles on kinnitatud meetmed liiklusohutuse suurendamiseks.
Arengukavaga suurendatakse transpordi keskkonnasõbralikkust ning suunatakse
alternatiivsete kütuseliikide tarbimisele. Täpsemad meetmed transpordis töötatakse välja
koostöös Keskkonnaministeeriumiga.
Arengukava on kaudselt seotud ka säästva arengu eesmärkidega nr 3, 9, 13 ja 14. Neid viiakse
ellu Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmiga ning valdkondlike
arengudokumentide raames, millest transport moodustab ühe osa (nt sadamad, veeliiklus,
lennujaamad jmt – ning nende keskkonnanõuded). Järgnevalt on kirjeldatud arengukava
eesmärkide panustamist Säästva arengu ja Eesti 2035 eesmärkidesse:
39
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf
37
Arengukava üldeesmärgi seosed Eesti 2035: Elukeskkond soodustab tervislikke ja
kestlikke eluviise; arengukava eesmärk aitäb täita mõõdikute kasvuhoonegaaside
heide transpordisektoris ning; ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu sihttasemete saavutamist. Samuti toetab arengukava ligipääsetavuse
indikaatori täitmist, kui see välja töötatakse.
Tegevussuund 1 Tegevussuund 2
Seosed Säästva arengu eesmärgiga 3: Seosed Säästva arengu eesmärgiga 3:
arendame säästva transpordi taristut nt teostame liiklusohutusalaseid tegevusi, et
raudteed ja alternatiivkütuste taristut, et vähendada liikluses hukkunuid (3.6) ja;
vähendada surmasid ja õhusaastet (3.6 ja 3.9). vähendame õhusaastet säästva liikuvuse
Seosed Säästva arengu eesmärgiga 9: arendamisega (3.9).
arendame välja transporditaristut, sh TEN-T
võrgustikku ehk piiriüleseid lõike nii Seosed Säästva arengu eesmärgiga 11:
maanteedel kui ka raudteel Rail Baltica näol parema ühistranspordikorralduse, sh nutikama
(9.1). piletimüügisüsteemi, kaudu muudame säästva
liiklemise mugavamaks ja kättesaadavamaks
Seosed Säästva arengu (11.2); viime ühistranspordi taastuvenergiale
eesmärkidegeesmärgiga 11: arendama (11.6).
säästvaid transpordisüsteeme linnades nagu
rattateed ning trammideed, pöörame
tähelepanu ruumi kvaliteedile (11.2 ja 11.3); Seosed Säästva arengu eesmärgiga 14: viime
ühendame erinevaid piirkondi (11a). suursaarte parvlaevaliikluse taastuvenergiale,
vähendades seeläbi ka vibratsiooni ja saastet
Seosed Säästva arengu eesmärgiga 13: (14.1).
lähtume taristu arendamisel riskihinnangutest,
mis arvestavad kliimamuutuste potentsiaalset
mõju (13.1 ja 13.2)
Seosed Säästva arengu eesmärgiga 14:
keskkonnatasude kehtestamisega, uuringute
teostamise ja keskkonnasäästlike rajatistega
vähendame meretranspordi negatiivset
keskkonnamõju (14.1).
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“.40 Aastaks 2050 tuleb eelkõige Eesti
energiamajanduse, sealhulgas transpordi süsinikuheidet otsustavalt ja oluliselt vähendada.
Transpordisaastet peab vähendama sundliikumise vajaduse kahanemisele ning ühistranspordi,
kergliikluse ja vähese süsinikuheitega transpordisüsteemi arendamise tulemusel. Samuti peab
kütusekulukate sõidu- ja kaubaautode kasutamise hinnas hakkama adekvaatselt kajastama
nende kasutusega keskkonnale põhjustatavat kahju. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste
taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui
ka transpordikütustena. Avaliku sektori investeerimis- ja maksupoliitikaga mõjutatakse
ökonoomsete sõidukite, säästlike transpordikütuste ning ühiskasutuses sõidukite eelistamist.
Riigihangetes eelistatakse ökonoomseid sõidukeid ja säästlikke alternatiivkütuseid. Avaliku
sektori eeskujul suurendatakse tarbijate teadlikkust. Riik ja kohalikud omavalitsused edendavad
transpordikorraldust, mis lähtub ühtsest tervikust ega sõltu haldusjaotusest ning
ühistranspordiettevõtte omandivormist. Eesmärgi saavutamiseks kaalutakse transpordi
kogumõjust ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisest lähtuva maksupoliitika kujundamist
üldist maksukoormust suurendamata.
Eesti julgeolekupoliitika alused käsitlevad transporti peatükis 3.4 „Ühiskonna toimepidevus ja
sidusus“. Rõhutatakse, et „transpordi infrastruktuuri arengu planeerimisel ja väljaarendamisel
arvestatakse majandus- ja sotsiaalarengu ning riigikaitse vajadustega. Esmatähtis on
rekonstrueerida või välja ehitada üle-euroopalise transpordivõrgustiku osaks olevad sadamad,
lennujaamad ning raudtee- ja maanteevõrk. Transpordi infrastruktuuri toimepidevuse tagamisel
40
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf
38
on oluline riigi ja erasektori koostöö. Transpordisüsteemi toimepidevuse kindlustamisel ja
kaitsel rakendatakse rahvusvaheliste standardite kohaseid julgeoleku- ja ohutusnõudeid.“.
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 sätestab, et aastal 2030 vastab eestimaalaste
vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust
soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud
eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Liikumisel ja spordil on oluline ning
kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea
maine kujundamisel. Rikka elukeskkonna all peetakse silmas sotsiaalselt vastutustundlikult
arendatud ning kergesti kohandatavat liikumise ja spordiga seotud teenuspõhist ettevõtlus-
ning kultuuriruumi.
Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Kuigi Kultuuripoliitika põhialused on kehtivuse
kaotanud, siis on hetkel koostamisel Kultuuri arengukava 2021-2030. Kuna uus arengukava on
koostamisel, siis toome välja seosed eelmise arengukavaga. Kultuuripoliitika on tihedalt seotud
mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-,
tööhõive-, lõimumis-, regionaal-, turismi- ja välispoliitikaga. Mitmekülgne kultuurielu mõjutab
olulisel määral Eesti elanike heaolu, siinse elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist
konkurentsivõimet. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sätestab, et riik väärtustab
elukeskkonda kui tervikut, mis koosneb nii ehitatud ja kujundatud keskkonnast kui
looduskeskkonnast. Kvaliteetsel ehitatud keskkonnal on oluline roll riigi säästva arengu
eesmärkide saavutamisel. Kvaliteetse ehitatud keskkonna aluseks on asjatundlikud ruumilised
otsused planeerimisel ja projekteerimisel.
Eesti Euroopa Liidu poliitika määratleb peamised põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu
poliitika lähtub. Transpordile on pühendatud selles eraldi peatükk, kus on rõhutatud
tänapäevaste ühenduste loomise vajalikkust Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel (Via Baltica,
Rail Baltic), ühenduste parandamist EL-i väliste naaberriikidega, transpordituru avamist ja
liberaliseerimist, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist, ning „saastaja maksab“
printsiibi rakendamise aspekte. Kogu transpordisektoris on oluline rakendada reegleid ühtselt
ning vähendada keskkonna- ja halduskoormust, mida aitab saavutada e-lahenduste laialdasem
kasutuselevõtmine. Pikemas perspektiivis peaks üleeuroopaliste ja rahvusvaheliste
infosüsteemide kasutamine võimaldama paberdokumentidest loobuda ning
kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada, säilitades samal ajal transpordisektori tõhususe.
Eesti merenduspoliitika 2012–2020 on dokument, mis teatud peatükkidega sisustab uut
arengukava ning sisaldub uues arengukavas.
Energiamajanduse arengukava aastani 203041. Eesti energiamajanduse arengukava
üldeesmärgi täitmine aastaks 2030 on transpordi valdkonnas iseloomustatav selle tulemuse
kaudu, et sõidukipargi kütusekulu aastal 2030 ei ületa 2012. aasta taset (8,3 TWh).
„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“.42 Transport on keerukas süsteem,
mis koosneb taristust, transpordivahenditest, veoteenusest, inimestest, kes liiguvad, ja
kaupadest, mida liigutatakse ning sellega seotud teenustest, teabest, õigusnormidest ja
organisatsioonidest. Inimeste liikumine jaguneb kohalikuks, regionaalseks, üleriigiliseks ja
rahvusvaheliseks vastavalt liikumisvajadusele (liikumiskaugusele ja -suundadele). Peamised
tegurid, mida kliimamuutused transpordisüsteemis mõjutavad, on järgmised: ühenduskindlus;
ühenduskiirus, reisi kestus, tarneaeg; transporditaristu ja transpordi ITK seadmete seisund ja
töökindlus, hooldusvajadus; liiklusohutus ja turvalisus; kaubaveo ja ladustamise ohutus;
transpordi ja liikuvuse hind; liikumis- ja sõidumugavus; transpordi energiakulu ja
41
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf, lk 13
42
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf
39
energiatõhusus. Eri transpordiliike võivad ilmastikuolud mõjutada erinevalt. Äärmuslike
ilmastikunähtuste mõjul võivad transpordiühendused katkeda, ajakulu tavapärase olukorraga
võrreldes kasvada, reisijad, sõidukid või transpordi tehnoseadmed viga saada, kaubad rikneda
või kahjustuda ning ohtlike veoste puhul keskkond kahjustatud saada. Tõrked
transpordisüsteemis mõjutavad omakorda paljusid teisi eluvaldkondi. Alaeesmärk 7.
Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete
energiatõhusus. Tehniliste tugisüsteemide valdkonnas on kavas suurendada tehniliste
tugisüsteemide valmisolekut mistahes ilmastikuolude korral, mis on suunatud transporditaristu
(sh maanteede, raudtee ja sildade) kasutuskindluse ja äärmuslikes ilmastikuoludes läbitavuse
tagamisele.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203043 on transpordiga seotud
meetmed, mis on seotud taimekaitsetöödega transporditaristu hooldusel ja suurte
transporditaristuprojektide puhul geneetilise ressursi säilitamisega. Muuhulgas on
transporditaristul oluline mõju ka Eesti erinevate ranna- ja maapiirkondade arengule ning
sealsele ettevõtlusele.
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ viitab põhimõtete alapunktis, et transpordil on oluline roll
üleriigilise planeeringu peamise eesmärgi saavutamisel. Planeeringu peatükk 4 „Head ja
mugavad liikumisvõimalused“ käsitleb toimepiirkondade sisest liikumist, linnapiirkondade
liikumist, liikumisvõimaluste tagamist hajaasustuses, toimepiirkondade omavahelist
sidustamist, ühendusi välismaailmaga ning erinevate transpordiliikide tasakaalustatud
kasutamist.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 väärtustab loodusvarade säästlikku kasutamist.
Keskkonnastrateegia põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse
arendamiseks vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt kahjustamata. Konkreetselt
on transpordiga seotud probleemid kirjeldatud peatükis 4.3, kus on välja toodud
valglinnastumise, ühistranspordi ja alternatiivsete energiaallikate ebapiisava arendamise ja
odava transiidikoridorina toimimise tulemusena tekkinud probleemid. Need on autode hulga
suurenemine ja sellega seotud suurenenud maakasutus, õhusaaste suurenemine,
keskkonnariskide suurenemine, keskkonnasõbralike energiaallikate ja kütuste vähene kasutus.
Probleemide lahendamiseks seatud eesmärk on kirjeldatud peatükis 5.3 „Kliimamuutuste
leevendamine ja õhu kvaliteet“: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav
ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta alternatiivid autole mugavamaks) ning
sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada
transpordivajadust).
Koostatava Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–
2035 eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad
koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja
kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Suund teadmuspõhistele ja
innovaatilistele lahendustele on võrdselt oluline ka transpordi valdkonnas.
Eesti infoühiskonna (uuendatud) arengukava 2020. Kuigi arengukava on kehtivuse kaotanud,
on koostamisel Digiühiskonna arengukava 2030. Toome välja kehtivuse kaotanud arengukava
seosed. tegevused aitavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laiema kasutusega
sundliikumist vähendada. See tähendab, et erinevalt enamikust teistest arengukavadest, mille
puhul aitab transpordi arengukava nende eesmärke ellu viia, aitab infoühiskonna arengukava
ellu viia transpordi arengukava eesmärke. Lihtsalt ja mugavalt ning igal pool kättesaadavad e-
teenused vähendavad sundi liikuda. Parem IKT taristu ja laiem ning kompetentsem
kasutajaskond võimaldab transpordisektoris arendada ja kasutusele võtta uusi nutikaid
43
https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030
40
lahendusi. Alustatakse tehisintellekti rakenduste ehk nn „krattide“ kasutuselevõttu avalikus
sektoris: töötatakse välja ja viiakse ellu vastav tegevuskava ning tehakse katseprojekte.
Koostatava Metsanduse arengukava aastateks 2021–203044 kohaselt on transpordi
valdkonnaga jätkuvalt seotud säästlik metsamaterjali vedu kui ka alternatiivsete (taastuvate)
kütuste kasutuselevõtt metsavedudes.
Koostatav Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 toob välja, et välisõhu saaste on üks
olulisemaid keskkonnatervise riske, mille vähendamisega saavad riigid kahandada insuldist,
südamehaigustest, kopsuvähist ning kroonilistest ja akuutsetest hingamisteede haigustest (sh
astma) tulenevat haiguskoormust.45 Peamine välisõhusaaste koormus tekib transpordi-,
energia-, tööstus-, jäätmekäitlus-, elamumajandus- ja põllumajandussektoris. Ka on toodud
välja, et Eestis põhjustab ebavõrdsust tervises suurel määral tervishoiuteenuste kättesaadavus,
mis on osalt seotud kindlustuskaitse puudumise või selle katkendlikkusega, aga ka
transpordikorraldusega. Linnainimestele on teenused kättesaadavad väiksemate
transpordiprobleemideta, samas maa- ja hajaasustatud piirkondades elavad inimesed on
seatud ebasoodsamasse olukorda. Rahvastiku arengukava eesmärkide saavutamiseks on
transpordi ja liikuvuse arengukava seisukohast vajalik, et inimesele oleks tagatud ligipääs tema
jaoks vajalikele teenustele.
Jätkuvalt on probleemiks ka elanikkonna vähene kehaline aktiivsus. Peamised tegevused
sekkumiste puhul on suunatud ühelt poolt inimeste hoiakute, tõekspidamiste ja
väärtushinnangute kujundamisele ning teiselt poolt tervist toetava keskkonna loomisele. Lisaks
on luubi all alkoholi, uimastite ja rahustite tarbimise, vaimse tervise häirete ja hoolimatu või
agressiivse käitumise mõju liiklusohutusele, iseäranis sõidukijuhtide puhul.
„Siseturvalisuse arengukavaga 2015–2020“ (edaspidi STAK). Kuigi arengukava on kehtivuse
kaotanud, on koostamisel Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Toome välja kehtivuse
kaotanud arengukava seosed. Peamised käsitletavad teemad STAKis on liiklusohutus ja –
turvalisus, riigi ja kohalike teede sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus, lennujaamade ja
sadamate turvalisus, objekti kaitse jmt.
Loodava arengukava üks alasihte võiks olla riskiva ja ennast või teisi ohtu seadva käitumise
vähenemine ja selleks vajalike meetmete rakendamine. Siinkohal võib näiteks üheks
võimalikuks meetmeks olla üldharidussüsteemis õpetajate kaasamine turvalise liiklemise
hoiakute ja käitumise kujundamisesse.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“. Riigikogu 14.septembri 2005. a
otsusega heaks kiidetud strateegia. Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030.
aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu
põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia põhiülesanne on
vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka
pikemas perspektiivis? Mistõttu on strateegia aluseks valdkondlike arengukavade koostamisel.
Haridusvaldkonna arengukava 2035. Transpordikorraldus on oluline eeltingimus õppijate
ligipääsu tagamisel nii formaalhariduse kui ka huvihariduse ja täienduskoolitusele.
Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat46 puudutav Komisjoni teatis toob peamise
transpordiprobleemina välja halva juurdepääsetavuse paljudele piirkonna osadele: Põhja-
Soomet, Rootsit ja Balti riike iseloomustab nii sise- kui ka välistranspordis kõige madalam
juurdepääsetavuse näitaja kogu Euroopas. Põhjuseks on piirkonna lai ulatus, mistõttu
44
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030
4545
https://www.who.int/phe/publications/air-pollution-global-assessment/en/
46
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML
41
reisiteekonnad on pikad ja võtavad palju aega, ning rasked ilmastiku- ja geograafilised olud.
Hõre infrastruktuur või osutatavate teenuste vähesus toob kaasa kõrged hinnad. Lahenduseks
saab olla säästlike transpordivahendite kasutamine. Tegevuskava hõlmab järgmisi
prioriteetseid valdkondi: 1) parandada energiaturgude juurdepääsetavust, tõhusust ja
julgeolekut; 2) parandada nii sise- kui ka välistranspordivõrku; 3) säilitada ja suurendada
Läänemere piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse, turismi ja tervishoiu valdkonna meetmete
kaudu.
Avalike teenuste korraldamise rohelise raamatu tegevused aitavad sarnaselt infoühiskonna
arengukavaga vähendada sundliikumisi, vähendades sundi ametiasutusi külastada või
pakkudes avalikku teenust kättesaadavamas asukohas.
Eesti heaolu arengukava 2016–2023, mis käsitleb nii puudega inimeste kui eakate toimetulekut
ja tulevikus ka laste heaolu. Transpordi arengu kujundamisel tuleb arvestada nende
sihtrühmadega. Arengukavas on lähtutud nn 8-80 printsiibist ehk taristu ja liikuvusteenused
peavad olema võrdselt ligipääsetavad ja disainitud kõigile vanusegruppidele. Samuti tugineme
universaalse disaini põhimõtetele. Meretranspordipoliitika tegevuste raames võetakse arvesse
heaolu arengukavas 2016–2023 sätestatu ning toetatakse tööandja investeeringute kasvu
töötaja töövõime säilitamisse ning töötajale tervist hoidva töökeskkonna loomisesse.
42
Lisa 6. Arengukava sisenduuring
Detailne tekst on kättesaadav järgmiselt veebiaadressilt eesti keeles:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_1._arengukava_sisenduuring_itfoecd_ee.pdf
Inglisekeelne tekst on kättesaadav siit: https://doi.org/10.1787/9db7333e-en
ITF/OECD põhijäreldused on:
1. Teha analüüse enne otsuste langetamist; suurendada transpordisüsteemi
mudeldamise suutlikkust, et toetada poliitika kujundamist; ning jagada teavet
saavutatud edu kohta lihtsasti mõistetavate tulemusnäitajate kaudu.
Eesti peaks kasutusele võtma projektide kavandamise ja valimise protsessi, milles analüüse
kasutatakse otsuste tegemise toetamiseks, mitte juba tehtud otsuste õigustamiseks. Selles
protsessis oleks transpordimudelite kasutamine hädavajalik. Mudeldamine võib anda olulist
teavet olemasoleva transpordisüsteemi toimimise kohta ning aidata taristut ja tegevusi
paremini kavandada. Praegu puudub Eestil transpordi strateegilise mudeldamise võime;
niisuguste mudelite jaoks aluse väljatöötamine riigile oli selle projekti üks põhiülesandeid.
Reformidele toetuse leidmine nõuab muu hulgas transpordisüsteemi toimivuse kohta teabe
jagamist selliselt, et kasutajad tunnevad kirjeldatus ära ka oma kogemuse. Kergesti
mõistetavad tulemusnäitajad tagavad parema läbipaistvuse, suurendades seeläbi valitsuse
plaanide usaldusväärsust ja aidates selgemini näha vajadust reformide järele.
2. Reformida transpordipoliitika kujundamise aluseks olevat asutuste struktuuri.
Koondada strateegiline planeerimine ühte kohta, keskenduda tõhususe stiimulitele ja
toetada sõltumatust otsuste tegemisel.
Eestis käimasoleva transpordisektori organisatsioonilise reformi kolm põhieesmärki peaksid
olema planeerimisprotsessi ühtsustamine, tõhususe premeerimine ja otsuste erapooletu
langetamise tagamine. Strateegilise planeerimise funktsioon tuleks koondada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi alla loodud eraldiseisvasse strateegilise poliitika osakonda.
See osakond vastutaks lisaks projektide hindamise metoodika standardite kehtestamise eest
ning nõustaks ministreid projektide valimisel. Eesti peaks transpordisektorit tõhustama
stiimulipõhise reguleerimise kaudu, täpsemalt rakendades reguleeritavate varade väärtuse
mudelit. Selleks peaksid olulisemat transporditaristut, sealhulgas maanteid, haldama
riigiettevõtted, mitte üks kõigega tegelev transpordiamet. Kavandatavale regulatiiv- ja
järelevalveasutusele tuleks teha ülesandeks töötada välja nendele ettevõtetele rakendatavad
tõhususe stiimulid (stiimuleid loovad normatiivid).
3. Võtta riskianalüüside tulemusi arvesse projektide väljatöötamise käigus otsuste
tegemisel.
Pidev riskianalüüs ja oskuslik riskijuhtimine on hädavajalikud. Riskianalüüsi tulemusena
peaksid selguma projekti riski alusel korrigeeritud maksumus ja kasu ning neid tuleks arvesse
võtta projektiga seotud oluliste küsimuste kohta otsuste tegemisel kõigis etappides. See tagab
otsusetegijate teadlikkuse peamistest riskidest ajal, mil neid on veel võimalik maandada.
4. Uuendada põhjalikult taristuhangete süsteemi
Täiustatud hankesüsteem võib taristukulusid oluliselt vähendada. Reformi fookus peaks Eestis
olema konkurentsivastase käitumise avastamise võimel ja taristu hankimises uuenduslike
lähenemisviiside edendamisel. See nõuab vastastikuse tugevdava mõju saavutamiseks
reforme mitmes valdkonnas. Esmajärjekorras tuleks luua ühikuhindade andmebaas. Lisaks
tuleks lõpetada põhisummaga lepingute kasutamine, kooskõlastada kavandatavad
taristuhanked kogu transpordisektoris ja sellest väljaspool ning süsteemselt tegeleda Rail
Balticu projektist tulenevate riskidega. Keskpikas perspektiivis peaks üks põhieesmärk olema
põhjaliku hankemenetluse juhendi koostamine, milles käsitletakse enamat kui ainult pakkujate
valimise etappi.
43
5. Suhtuda transpordiprojektide tarbeks avaliku ja erasektori partnerluste rakendamisse
ettevaatlikult ja rakendada neid strateegiliselt.
Avaliku ja erasektori partnerlused võivad transporditaristu puhul olla tasuvamad vaid kindlatel
juhtudel. See on tõenäoline ainult juhul, kui taristuettevõtja saab kasutajate nõudlust teenuse
kvaliteedi kaudu tugevalt mõjutada (olukorras, kus kasutajad ei sõltu teenusest täielikult). See
kehtib sageli lennujaamade ja meresadamate kohta; maantee- ja raudteetaristu puhul see
üldiselt nii ei ole. See ilmneb ulatuslikest ITF-i uuringutest. Sellele vaatamata otsustatakse
lepingumudeli valimisel tihti avaliku ja erasektori partnerluste kasuks – põhjustel, mis pole
seotud tõhususega. Ühe soovimatu stiimuli selleks loob asjaolu, et mõned
raamatupidamisstandardid ei nõua avaliku ja erasektori partnerluste raames võetud
maksekohustuste kajastamist riigivõlana. Paremate taristuga seotud tulemuste saavutamiseks
on riigihangete ja institutsioonide korralduse parandamine üldjuhul parem variant kui avaliku ja
erasektori partnerlused. Kui avaliku ja erasektori partnerlusi soovitakse siiski kasutada, peaks
see toimuma terviklikus parimate tavade raamistikus, mis sisaldab häid ja üksikasjalikke
juhiseid avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamiseks, hankimiseks ja haldamiseks.
6. Laiendada transporditaristu kasutamise maksustamist ja luua samal ajal stiimuleid
säästva liikuvuse ja tõhusa transpordisüsteemi tagamiseks.
Eestis rakendatakse kasutusmakse praegu suhteliselt vähe. Sõiduautodele ja väikeveokitele on
maanteetaristu kasutamine tasuta. Raskeveokitele saab teemaksukleebise väga väikese tasu
eest. Paljudes Eesti linnades kaotati hiljuti ühistransporditasud. Kasutajate valikute suunamine
tõhusama ja jätkusuutlikuma transpordisüsteemi poole nõuab olulisi hinnareforme.
Maanteekaubavedudele kehtivat maksusüsteemi tuleks muuta ning erasõidukite
maksustamise viis tuleks samuti ümber kujundada, ajendamaks liiklejaid kasutama
tõhusamaid, vähem saastavaid sõidukeid ja autokasutajaid vahetama auto mõne säästlikuma
transpordiliigi vastu. Ühistransport tuleks uuesti tasuliseks muuta, et tagada rahastamise
stabiilsus ja võimaldada teha investeeringuid teenuse kvaliteedi parandamisse, mis on
kasutajate arvu suurendamiseks hädavajalik. Samuti on hädavajalik toetada jalakäijatele ja
jalgratturitele rohkema liikumisruumi andmist. Ainult tugevate hinnasignaalide ning avaliku
ruumi mootorsõidukitelt aktiivsetele transpordiliikidele ümberjaotamise kaudu on võimalik
saavutada arvestatav üleminek eraautode kasutamiselt ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi
liiklemisele. Uuringu raames saadud mudeldamistulemuste järgi on seeläbi võimalik vähendada
reisijate maanteeveol tekkivat CO2 heitkogust kuni 50% võrra. Auto- ja bussiparkide
uuendamisega saaks seda veel 30% võrra vähendada.
7. Laiem kasutusmaksude rakendamine ühes asutuste reformimisega aitaks tagada
hoolduse ja hangete tõhususe ning avaks uusi võimalusi taristu rahastamiseks.
Põhiliselt kasutusmaksudest rahastatav riigi omandisse kuuluv maanteetaristu haldamise
ettevõte saaks rahastada maanteetaristu parendusi, ilma et ettevõtte maksekohustused
suurendaksid Eesti riigivõlga. Riigieelarvest sõltumatu prognoositav rahastamisvoog aitaks
üldjuhul tagada tõhusa hoolduse ja hangete kavandamise.
8. Arendada põhja- ja lõunasuunalist raudteekaubavedu, pöörates erilist tähelepanu
konteiner-ühendvedudele.
Suurte nõudluse muutuste tulemusena on Eesti raudteekaubaveos fookus nihkumas ida-
läänesuunaliselt mahtkaubaveolt kaupade transpordile mööda põhja-lõunakoridori. Eeldatakse,
et Rail Baltic hakkab selles strateegias võtmerolli mängima. Selle nihke lõpuleviimiseks aga on
veel palju tööd teha, sealhulgas tuleks Rail Balticu jaoks kasutusele võtta ühine juhtimismudel,
et tagada selle tõhus toimimine. Samuti on hädatarvilik kohandada Eesti
raudteekaubaveosüsteemi selliselt, et see oleks võimeline pakkuma tõhusaid
ühendveoteenuseid ning suudaks selle toel hõivata osa rahvusvahelisest konteinerveoturust.
9. Eesti ei peaks püüdlema piirkondlikuks transpordikeskuseks saamise poole.
44
Eesti ei tohiks investeerida transporditaristusse ainult täiendava transiitliikluse
ligimeelitamiseks. Üksnes transiitliiklust toetavaid taristuinvesteeringuid on majanduslikult
raske õigustada. Selleks peaks transiitliiklus hüvitama kogu investeeringu maksumuse ja katma
olulise osa enda tekitatud välismõjudega seotud kuludest. Kui neid tingimusi ei täideta, toimuks
tegelikult transiitliikluse subsideerimine Eesti maksumaksja kulul. Lisaks on transiitliiklus
olemuselt muutlik ning on seega pikaajaliste taristuinvesteeringute jaoks ebastabiilne pinnas.
Rail Baltic on siinkohal erand, sest seda kaasrahastab tõenäoliselt enam kui 80% ulatuses
Euroopa Liit. Sotsiaalne tasuvus peaks alati jääma üheks peamiseks kaalutluseks – ka siis, kui
kulude katmise nõudeid otsustatakse leevendada, näiteks piirkondliku poliitilise ühtekuuluvuse
eesmärkide saavutamiseks.
45
Lisa 7. KSH aruanne
Aruanne on lisatud koos selle lisadega eraldi konteineriga. KSH on vastavaks tunnistatud
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri käskkirjaga 15.04.2021 nr 30.
46
EELNÕU
25.10.2021
PROTOKOLLI MÄRGITAV OTSUS
Tallinn, Toompea oktoober 2021
„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ kinnitamine
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019.
a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“:
1. Kinnitada „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument
ministeeriumi veebilehel.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
25.10.2021
Protokolli märgitava otsuse „„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“
kinnitamine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri
2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM) enne Vabariigi Valitsusele kinnitamist Riigikogule arutamiseks transpordi ja
liikuvuse arengukava 2021–2035 (edaspidi arengukava).
Arengukava koostamise ettepaneku kiitis Vabariigi Valitsus heaks 12. septembri 2019. a
korraldusega nr 215 „„Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030“ koostamise
ettepaneku heakskiitmine“. Arengukava koostamise ettepanekus jäeti muuhulgas lahtiseks
tulevase arengukava kestus (10 vs 15 aastat), mille osas anti võimalus transpordipoliitika
kestlikkuse aspektist lähtuvalt arengukava koostamisel täpsemalt läbi arutada arengukava
kestus - 10 aasta asemel 15 aastat. Nii arengukava koostamise ettepaneku kooskõlastamisel kui
ka arengukava mustandile arvamuse küsimisel pooldati valdavalt 15 aastast arengukava vaadet.
Arengukava on koostatud 15 aastaks, kuna paljud valdkonnas toimuvad muutused (sh
suuremad investeeringuprojektid nagu nt Rail Baltic, või Tallinna-Helsingi tunneli
ehituse kaalumine) on pikaajalised ning tulemuste avaldumiseks kulub rohkem aega,
samuti on silmas peetud kooskõla riikliku arengustrateegiaga „Eesti 2035“.
Arengukava koostamisel on arvesse võetud:
globaalseid arengutrende;
valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja
statistikat;
kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes
alusdokumentides seatud eesmärkidega;
valdkonna komisjonide suuniseid;
siht- ja sidusrühmade tagasisidet ning ettepanekuid.
Arengukava põhidokument koosneb järgmistest peatükkidest:
1. Sisukokkuvõte
2. Sissejuhatus
3. Transpordi ja liikuvuse käsitlus
4. Transpordipoliitika eesmärk ja valitud arengustsenaarium
5. Arengukava maksumuse prognoos
6. Tegevussuund 1. Hästi ühendatud Eesti. Konkurentsivõimeline transport ja taristu
7. Tegevussuund 2. Liikuvus kui teenus. Üleriigiline, ühendatud ühistransport
8. Arengukava juhtimine
9. Dokumendis kasutatud lühendid ja mõisted
Arengukaval on lisade dokument, mis koosneb järgnevatest osadest:
Lisa 1. Mõjude hindamine
Lisa 2. Ülevaade kaasamisprotsessist
Lisa 3. Transpordi tulemusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
Transpordi majandusülevaade
2014–2020 transpordi arengukava liigiülesed mõõdikud ja nende täitmine
1
Lisa 4. Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest
Lisa 5. Arengukava seos teiste arengudokumentidega
Lisa 6. Arengukava sisenduuring ITF/OECD poolt1
Lisa 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne2
Arengukava elluviimist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Arengukava eelnõu koos lisadega koostas MKM transpordi arengu ja investeeringute osakonna
ekspert Johann Peetre (
[email protected], tel 625 6386).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Arengukava sisukokkuvõttes antakse ülevaade arengukava põhifookustest ning 2035. aastaks
seatud mõõdikute sihttasemetest.
Arengukava sissejuhatuses kirjeldatakse arengukava ja transpordipoliitika peamiseid
väljakutseid ning globaalseid trende, mida võetakse arvesse uute poliitikate kujundamisel.
Transpordi ja liikuvuse käsitluse peatükis selgitatakse arengukava ülesehituse loogikat ja
arengukava paremaks mõistmiseks olulisimaid fookustermineid. Tuuakse välja seosed säästva
arengu eesmärkidega.
Transpordipoliitika eesmärgi ja valitud arengustsenaariumi peatükis kirjeldatakse, et
peamisteks arengukava eesmärkideks on kasvuhoonegaaside vähendamise poliitika ehk
transpordi negatiivse keskkonnamõju vähendamine, sh modaalnihke soodustamine maanteelt
raudteele; avaliku sektori poolse eeskuju näitamine keskkonnasäästlike hangetega; aktiivsetele
liikumisviisidele soodsa taristu arendamine, sh tagades ohutuse ja ligipääsetavuse; transpordi
ja taristu planeerimise nutikuse tõstmine, mh andmete suurem kasutamine ja rakendamine
liikuvusteenuste kujundamisel.
Sama peatüki esimeses alapeatükis tehakse kokkuvõte transpordi valdkonna olukorra analüüsi
põhijäreldustest. Põhimaanteede seisukord on üldiselt väga hea, kuid probleeme on TEN-T
määruse kriteeriumide täitmisega. Modaalnihkega autost ühistransporti ning aktiivsetele
liikumisviisidele tuleb endiselt palju vaeva näha. Kõige positiivsem näide on raudteesektor, kus
rongireisijate arvu sihttase on kõige tõenäolisemalt saavutatav. Väljakutsed on nii
linnapiirkondades (näiteks ummikud, saaste) kui ka hajaasustuses (teenuse tõhus pakkumine,
kvaliteet) ühistranspordi pakkumisel. Ühistranspordi ligipääsetavuse hetkeolukord vajaks
parandamist. Raudteetaristul on probleeme kiiruste ja läbilaskevõimega, mis on üheks
barjääriks edasise reisijate arvu kasvu saavutamisel.
Teises alapeatükis tuuakse välja peamised tulemusnäitajad, milledeks on 1) transpordisektori
CO2 emissioon; 2) kaubaveo indikaator mõõtmaks modaalnihet3 energiatõhusamale veoliigile,
1
Lisatud nii eesti kui ka inglisekeelsena
2
Kooskõlastamisel olevas arengukava eelnõus on juba arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõus toodud soovitustega. Keskkonnamõju hindamise aruanne on vastavaks tunnistatud majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri käskkirjaga 15.04.2021 nr 30.
3
Modaalne nihe ehk modaalnihe liikuvuskontseptsioon, kus eelistatud on säästlikumad
liikumisviisid/transpordiliigid. Transpordi Valges raamatus on liikumised jagatud vahemaa järgi kolmeks:
transport keskmise pikkusega vahemaadel, pikamaatransport ja linnatransport. Lühimaa-kaubavedudel ja keskpika
vahemaa kaubavedudel (alla 300 km) tuleks valdavalt kasutada veoautosid. Pikamaa-kaubavedudeks kasutataks
mitmeliigilisi vee- ja raudteetranspordi lahendusi. 30% maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km,
tuleks 2030. aastaks asendada muude transpordiliikidega, nt raudtee- või veetranspordiga, ja üle 50% kõnealustest
vedudest tuleks muude transpordiliikidega asendada 2050. aastaks. Reisijad kasutavad pikamaatranspordil rohkem
2
oodates raudteeosakaalu kasvu; 3) alaliste otseühendustega lennuliinide arv; 4) Eesti lipu all
sõitvate laevade arv; 5) liikluses hukkunute arvu vähendamine.
Arengukava maksumuse prognoosis tuuakse välja arengukava koostamise hetkel teadaolevad
suuremad ning olulisimad investeeringud.
Kõik tabelis olevad summad alates 2025. aastast on eeldatav prognoos.
Tuludes on kogutavad riigilõivud ning saadav välisabi, sh Euroopa Liidu kinnitatud vahendid
ja transpordivaldkonna ettevõtetelt saadavad dividendid.
Kuludes kajastuvad nii projektid, mida teostatakse kehtiva investeeringute kava alusel, mille
väljamaksed jäävad aastatesse 2021–2023, ning uue perioodi (2021–2027) prognooskulud. Seal
sisalduvad ka esitatud taotlused projektideks, mida ei ole veel kinnitatud, kuid mille
arenguvajadus arengukavas on ette nähtud. Kulud ja investeeringud on näidatud ilma
käibemaksuta. Kuludes kajastub ka põhivara kulum, mis kuuluvad programmides teenuste
maksumuse sisse. Alates 2025. aastast on kasutatud Teehoiukava4 prognoosi ning korrigeeritud
muid teadaolevaid kulusid (nt dotatsioonivajadus) tarbijahinnaindeksi muutusega.
Tegevussuund 1. Hästi ühendatud Eesti. Konkurentsivõimelise transpordi ja taristu
peatükis kirjeldatakse järgmiste alapeatükkide üleseid eesmärke. Põhilisim printsiip, millest
tuleb taristu arendamisel lähtuda on nn 4-astme põhimõte, kus esmajärjekorras analüüsitakse
võimalikke alternatiive uue taristu arendamisele ja alles järelduseni jõudes, et muid alternatiive
pole, võib kaaluda uue taristu arendamist.
Samuti lähtutakse taristu arendamisel transpordikoridoride põhimõttest ehk erinevaid
transpordiliike arendatakse kompleksselt ja kaalutakse iga kord läbi paralleelsete
transpordiliikide arendamise otstarbekus.
Lisaks tuleb pöörata tähelepanu taristu arendamisel kulutõhususele, säästlikkusele, negatiivse
keskkonnamõju vähendamisele. Arengukavaga nähakse ette vajadus investeeringute
kooskõlaks arengukava eesmärkidega ka kohalikul tasandil. Alternatiivkütuste taristus
lähtutakse üldjuhul kütuste tehnoloogia rakendusvalmidusest, sotsiaalmajanduslikust
tasuvusest ja nendest mõjust keskkonnale.
Alavaldkonnas „Ohutud teed“ tuuakse välja, et põhimaanteede arendamisega jätkatakse
peamiselt ohutuskaalutlustest, samas pöörates tähelepanu aina enam ka keskkonnahoiule.
Alavaldkonnas „Raudteel säästlikult, ohutult ja kiirelt“ kirjeldatakse raudteetaristu
arendamist, et võimaldada kiiruseid kuni 160 km/h (sh ohutusalased kaalutlused jmt),
ühendades uusi sihtkohti (Haapsalu) ning välisühendusi (Rail Baltica, Peterburi, Tartu-Riia).
Alavaldkonnas „Mereriik Eesti, innovatiivne ja keskkonnahoidlik meretransport“
kirjeldatakse poliitikaid, kuidas muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja
pööratakse tähelepanu selle koosvõimele teiste transpordiliikidega.
Alavaldkonnas „Eesti linnulennult. (Otse)lendudega ühendatud Eesti“ keskendutakse
lennundussektori ekspordisuutlikkuse arendamisele ja koostööle välisturgude (eeskätt Aasia)
teenindamiseks. Samuti pööratakse tähelepanu Tallinna lennujaamale ja selle
multimodaalsusele.
busse ning raudtee ja õhutransporti. Linnades peab jalgsi käimine ja jalgrattasõit saama linnaliikluse ja
infrastruktuuri kavandamise lahutamatuks osaks.
4
https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf
3
Alavaldkonnas „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“ prioritiseeritakse
eelkõige säästva liikuvuse soodustamist, ühistranspordi arendamist ja aktiivsete
liikumisviisidele vajamineva taristu arendamist.
Tegevussuund 2. Liikuvus kui teenus. Üleriigilise, ühendatud ühistranspordi peatükis
tuuakse välja ühistranspordi planeerimise ja korraldamise uuendamise vajalikkust, et tagada
suurem integratsioon erinevate regioonide ja transpordiliikide vahel. Rõhku pannakse
ühistranspordi kvaliteedi tõstmisele, sh ühenduseaegadele, -kindlusele ja seotusele teiste
transpordiliikidega.
Arengukava juhtimise peatüki juures tuuakse välja transpordiliikide ülese planeerimise
vajalikkust, sh Transpordiameti loomise ja funktsioonide sisu. Lisaks selgitatakse
kaasamiskultuuri sisu nelikheeliksi mudeli5 alusel.
Seal kirjeldatakse ka arengukava juhtimist läbi programmide, aruannete ja vahehindamiste.
Arengukava juhtimiseks ja seireks on moodustatud juhtkomisjon.
Dokumendis kasutatud lühendite ja mõistete peatükis selgitatakse lühendeid ja termineid,
mis on leidnud käsitlust dokumendis, kuid mis vajaksid ühtse mõistvuse jaoks defineerimist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega.
4. Arengukava eelnõu mõjud
Detailsem arengukava mõjude analüüs on esitatud arengukava eelnõu lisas 1.
5. Arengukava rakendamiseks vajalikud kulutused
Arengukava eesmärkide elluviimist rahastatakse riigieelarvest ja täiendavalt EL 2021–2027
rahastamisperioodi struktuurivahenditest Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi
raames.
Arengukava maksumuse prognoosis tuuakse välja arengukava koostamise hetkel teadaolevad
suuremad ning olulisimad investeeringud.
Kõik arengukava tabelis nr 2 olevad summad alates 2025. aastast on eeldatav prognoos.
Tuludes on kogutavad riigilõivud ning saadav välisabi, sh Euroopa Liidu kinnitatud vahendid
ja transpordivaldkonna ettevõtetelt saadavad dividendid.
Kuludes kajastuvad nii projektid, mida teostatakse EL rahastamisperioodi 2014–2020
transpordi investeeringute kava alusel, mille väljamaksed jäävad aastatesse 2021–2023, kui ka
uue EL rahastamisperioodi 2021–2027 prognooskulud. Seal sisalduvad ka esitatud taotlused
projektideks, mida ei ole veel kinnitatud, kuid mille arenguvajadus arengukavas on ette nähtud.
Kulud ja investeeringud on näidatud ilma käibemaksuta. Kuludes kajastub ka põhivara kulum,
mis kuuluvad programmides teenuste maksumuse sisse. Alates 2025. aastast on kasutatud
Teehoiukava prognoosi ning korrigeeritud muid teadaolevaid kulusid (nt dotatsioonivajadus)
tarbijahinnaindeksi muutusega.
5
Nelikheeliksi mudel ehk koostöövorm paneb suure rõhu koostööle erasektori, ülikoolide, avaliku sektori ja
kolmanda sektori/kodanikuühiskonna vahel ja eelkõige dünaamiliselt põimunud protsessidele.
4
6. Otsuse jõustumine
Arengukava kiidab heaks Vabariigi Valitsus ning otsus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Arengukava eelnõu esimene versioon esitati 22.09.2020 kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ja Riigikantseleile ning täiendavalt arvamuse avaldamiseks Transpordi ja liikuvuse arengukava
2021–2035 koostamise ja seire juhtkomisjoni6 liikmetele. Arengukava lõpliku versiooni
eelnõud tutvustati Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 juhtkomisjonis 14.
detsembril 2020.
Arengukava lõplik versioon esitati 19.04.2021 kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
Riigikantseleile tähtajaga 10.05.2021. Pärast kooskõlastamise tähtaega saabusid märkustega
kooskõlastused Sotsiaalministeeriumilt (11.05.2021), Kultuuriministeeriumilt (11.05.2021),
Maaeluministeeriumilt (14.05.2021), Justiitsministeeriumilt (17.05.2021) ja
Keskkonnaministeeriumilt (25.05.2021). E-kirjaga esitasid oma kommentaarid Haridus- ja
Teadusministeerium (10.05.2021), Siseministeerium (12.05.2021) ja Riigikantselei
(17.05.2021). Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu e-kirja teel vaikimisi (12.05.2021).
Kooskõlastustabel arengukava eelnõule on leitav käesoleva seletuskirja lisast.
Arengukava lõplikku versiooni arutati Riigikogu keskkonnakomisjonis 15. märtsil 2021
(istungi protokoll nr 95) ning Riigikogu majanduskomisjonis 13. septembril 2021 (istungi
protokoll nr 128) ja Riigikogu suures saalis avalikult üle videosilla 29. septembril 2021, kus
arengukavale ametlikke muudatusettepanekuid ei tulnud.
6
Kinnitatud majandus- ja taristuministri 12.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-029 (muudetud 16.04.20 KK nr 79 ja
8.01.21 KK nr 2)
5
„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“
seletuskirja
LISA:
Kooskõlastustabel
Märkused Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eelnõule (oktoober 2020)
Nr Märkuse tegija Märkuse asukoht Märkuse sisu Märkusega arvestamine/
(viide mitte arvestamine
dokumendile, (põhjendused ja
leheküljele, selgitused)
lõigule)
1 Harjumaa Üldine Nõustume arengukava lähtekohtadega, et Võtame teadmiseks.
Omavalitsuste Liit - Euroopa kliimaeesmärkide täitmiseks soovitakse võrreldes 2018. aastaga vähendada
(16.10.2020 kiri nr 3- transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 2035. aastaks kuni 38% (lk 3);
1/6-1) - raudteetransporti peetakse väikese keskkonnamõjuga transpordiliigiks (lk 7);
- nähakse ette maanteede ja raudteede kompleksse arendamise vajadust (lk 4);
- kiired, tihedad ja mugavad rongiühendused vähendavad põhimaanteede
liikluskoormuse kasvu ning suurendavad liiklusohutust ning et pakkudes kiireid ja
keskkonnasäästlikke rongiühendusi, mida hakkab toetama kiire ja mugav kohalik
ühistransport, saame vähendada isikute poolt sõiduautodele tehtavaid kulutusi (lk 4).
2 Harjumaa Üldine Arengukavasse tuleks panna võetud eesmärkide saavutamise teekaart. Arvestame mõttega,
Omavalitsuste Liit Raudteetranspordi kui säästva transpordiliigi esiplaanile toomine peaks väljenduma ka arengukavas tulevad nüüd
(16.10.2020 kiri nr 3- vastavates investeeringumahtudes. Muuhulgas vajab arvestamist ka see, et selgemini välja
1/6-1) raudteetransport on pikka aega olnud maanteedega võrreldes alarahastatud. arenguobjektid. Raudtee
on kindlasti järgmise
arengukava perioodi
prioriteet.
Elektrifitseerimine,
kiiruste tõstmine, uute
rongide ostmine ja Rail
Baltica projektid on kokku
maksumuses ca 2,26
miljardit eurot.
6
3 Harjumaa Üldine Arengukavas plaanitakse ehitada kolmes põhisuunas (Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Võtame teadmiseks.
Omavalitsuste Liit Tallinna-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed hinnangulise maksumusega kuni 2 Täpsustame teksti.
(16.10.2020 kiri nr 3- miljardit eurot, et vähendada linnadevahelisi aegruumilisi vahemaid ja tõsta
1/6-1) liiklusohutust. Maanteede arendust plaanitakse riigieelarvest, võimalusel kaasates
eravahendeid. (lk 28-29, 49). Samas plaanitakse 260 miljonit eurot, et tõsta 1520 mm
rööpmelaiusega raudtee kiiruseid kuni 160 km/h aegruumiliste vahemaade
vähendamiseks ja säästva pikamaa reisitranspordi osakaalu suurendamiseks.
Arengukava eelnõus märgitud kolme põhimaantee osas (millele plaanitakse kulutada 2
miljardit eurot) ilmneb, et jutt on jätkuvalt I klassi 2+2 sõidurajaga maanteedest. See
läheb aga vastuollu arengukavas püsitatud eesmärkidega, Euroopa kliimaeesmärkidega
ning soodustab jätkuvat autostumist. Nimetatud maanteede kavandatavas mahus
rajamise tagajärjed ja vastuolu tuleks arengukavas selgesõnaliselt ka välja öelda.
Samuti tuleks arengukavas märkida ka asjaolu, et Euroopa Liidu struktuurivahendistest
niisuguste maanteede rajamiseks toetust enam ei saa. Kui rääkida kolmes suunas I
klassi 2+2 maanteede väljaehitamisel veel eravahendite kaasamisest (koostöö PPP
raames), siis lisandub nende maanteede maksumusele veel kuni 1 miljard eurot.
4 Harjumaa lk 30 Teede arendamisel kavatsetakse lähtuda järgmistest prioriteetidest (lk 30): ohutus, Võtame teadmiseks.
Omavalitsuste Liit keskkonnahoid, transpordisüsteemi kogukulud ja ühistranspordiühendustega
(16.10.2020 kiri nr 3- arvestamine. Maanteede ohutuse suurendamisel on tõendatud, et ka oluliselt odavamad
1/6-1) 1+2 maanteed annavad sisult samasuguse tulemuse. Liiklusohutuse tõstmine on
oluliselt laiem meetmete kompleks, kui vaid kiiremate, laiemate maanteede
ehitusmahtude järsk tõstmine. Muuhulgas on ohutuse suurendamise osa autostumise ja
liiklussageduse vähendamine.
Esimese klassi 2+2 maanteede vajaduse põhjendamine liiklusohutuse
suurendamise kaudu on kohatu, sest ka 2+1 maanteed täidavad liiklusohutuse alal
püsitatud eesmärgi (sõidusuunad on keskpiirdega eraldatud, välditud on
laupkokkupõrked). Puuduvad uuringud, mis põhistaksid I klassi 2+2 maanteede
eelistamise vajadust 2+1 maanteedele. Samas on juba praegu näiteid, kus 1+1
sõidurajaga ning keskpiirdega eraldatud maanteed rahustavad liiklust ja suurendavad
liiklusohutust. Kiirete ja mugavate reisirongiühenduste korral piisab Eestis ka 2+1
maanteedest, sest osa tänaseid isikliku sõiduauto kasutajaid eelistaks kiireid, tihedaid
ja mugavaid rongiühendusi. Samuti, osade autokasutajate eelistuste muutumine
raudteetranspordi kasuks jätab ka maateedel alles jäävatele sõidukitele rohkem ruumi.
Puuduvad uuringud, mis kinnitaksid I klassi 2+2 maanteede poolt kohaliku elu
arendamist, need soosivad pigem elutegevuse jätkuvat keskustesse koondumist.
7
5 Harjumaa Üldine: 2+2 Siinkohal tuleb osutada ka uute I klassi 2+2 maanteede rajamise Võtame teadmiseks. 2+2
Omavalitsuste Liit maanteede rajamise keskkonnamõjudele. Kui Rail Balticu raudtee rajamise vastu esitati ehitusmaavarade maanteede arendamise
(16.10.2020 kiri nr 3- keskkonnamõjud vähesuse ning „Eestimaa pooleks lõikamise“ argumente, siis I klassi 2+2 maantee koos täiendav autostumist
1/6-1) kogujateedega vajab ca 3-4 korda enam ehitusmaavara kui uue kahe rööpapaariga soosiv efekt on
raudtee rajamine ning on ca 2-3 korda suurema barjääriefektiga, sh 100% tarastatud. marginaalne võrreldes 2+1
Olemasolevate raudteede uuendamisel on keskkonnamõjud veelgi märkimisväärsemalt arendustega. Vt
väiksemad, sh on leitud lahendus, mis võimaldab jätta raudtee metsade vahel ja ITF/OECD uuringut ja
inimasustusest eemal tarastamata ning mis võimaldab seeläbi loomade vabaliikumist kalkulatsioonide tulemusi
üle raudtee. 2+2 ja 2+1 autoliikluse
kasvuprognoosides. Lisaks
Ilmselt ei ole vaidlust ka selles, et uute 2+2 maanteede rajamisega saadetakse ka oleks võimalik kasvatada
üldine autostumist soosiv signaal, mis on vastupidine protsess arengukavas reisijate arvu vaid 1,3%
püsitatud eesmärkide ja soovidega. Kliimaeesmärkide saavutamise osas on võrra rohkem, kui me
autostumise ohjeldamine tõhus meetod, arvestades veel maanteetranspordi jätaksime põhimaanteed
kasvuhoonegaaside heite suurt osakaalu (96%) transpordisektori kogu heitest. üldse arendamata, aga
Arengukavas räägitakse autostumise piiramisest vaid möödaminnes (lk 29), kuid selle samal ajal viiksime ellu
eesmärgi teadlik rõhutamine ning just kaasaegsete raudteeühenduste arendamise kavandatud
esiplaanile toomine ja raudteeühenduste muude liikumisviisidega nutikas raudteeparendused.
kombineerimine annaks autostumise ohjeldamisel parima tulemuse.
Maanteede ehitusmahtude ebaproportsionaalse võimendamise puhul väärib tähelepanu
ka see, et Eesti majanduse ja eelarve mahu suhtes ülisuurte rahaliste vahendite ja
mastaabiga ehitustööde tulemusel saavutame pelgalt olukorra, kus
- viiel kuni seitsmel kuul aastast (eriti sügis-talvisel hooajal) on ilmaoludest lähtuvalt
kiirus I klassi 2+2 sõidurajaga maanteedel piiratud tavamaanteedel lubatava kiiruseni
(90km/h) või ei ole ohutuks sõiduks mõistlik maksimaalse lubatava kiirusega sõita;
- linnapiiril algavad endiselt ummikud, mille tõttu kaob põhitrassil ideaalsete olude
korral võimaliku 20-30 km/h kiiremini sõiduga saavutatud ajavõit.
6 Harjumaa Üldine Raudteid ja maanteid tuleb arendada tervikuna, laiemaid eesmärke silmas pidades Võtame teadmiseks.
Omavalitsuste Liit ning vältida seejuures nende vahel asjatu konkurentsi tekitamist. Tallinna-Tartu,
(16.10.2020 kiri nr 3- Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu ühendustes saab kaasaegse raudteeühenduse abil
1/6-1) aegruumilisi vahemaid kõige tõhusamalt vähendada. Rail Baltic raudtee katab 2026.
aastast Pärnu suuna, võimaldades läbida vahemaa kahe linna vahel 40 minutilise
rongisõiduga.
Kiiremad ja sagedasemad rongiühendused parandavad Eesti regioonide
konkurentsivõimet ning pakuvad mugavaid ja turvalisi ühendusi töökohtade ja
teenustega. Paremad liikumisvõimalused suurendavad ka tööjõuareaali ulatust ning
mitmekesistavad valikud töö- ja elukohtade osas.
8
7 Harjumaa Üldised Arvestades 2021–2035 aasta perspektiivi, teeme ettepanekud Arvestame põhimõttega, et
Omavalitsuste Liit ettepanekud · seada selge eesmärk maanteede ja raudteede kompleksseks arendamiseks, taristut arendada
(16.10.2020 kiri nr 3- raudteeühenduste senise alarahastuse kompenseerimiseks, riigisiseste aegruumiliste kompleksselt.
1/6-1) vahemaade efektiivseks vähendamiseks ja maanteetranspordiga kaasneva Arengukavaga ei ole
kasvuhoonegaaside heite võimalikult tõhusaks piiramiseks; nähtud ette vajadust
· loobuda kavast ehitada kolmes põhisuunas välja I klassi 2+2 maanteed ning tingimata 2+2 maanteid
panna arengukavasse eesmärk arendada Eestis välja kiireid ja mugavaid välja arendada. Samas
raudteeühendused ühes 2+1 maanteedega (kus ei ole vaja tingimata välja ehitada oleme ette näinud nende
eritasandilisi liiklussõlmesid ega paralleelset kogujateede võrgustikku ning mis väljaarendamise vastavalt
võimaldavad ühtlasi ka ehitusmaavarade säästlikumat kasutamist). TEN-T direktiivi nõuetele
Kokkuvõttes, kuivõrd riigil on rahalised vahendid piiratud, tuleb teha kaalutletud ja ja vähemalt 2+1 ulatuses
põhjendatud valikuid, mis peavad silmas liiklusohutust, kliimaeesmärke, ühiskonna ning kogumaksumuses
arenguperspektiive ning suurimat sotsiaalmajanduslikku kasu. arvestanud küll 2+2
vajadustega. Konkreetne
valik tehakse programmi
kinnitamisel ja
rahastusvariantide
selginemisel.
8 Eesti Linnade ja lk 23-24 vs "Viime üle kogu Eesti avalikult korraldatud bussitranspordi nullheitele läbi Arvestame vajadusega. Nii
Valdade Liit rahastamise keskkonnasõbralike ühistranspordihangete. Linnades toetame alternatiivkütuste Maakonna- kui linnaliini
(19.10.2020 kiri nr 5- peatükk kasutuselevõttu tervikuna aastani 2024 koos elektribusside laadimistaristuga." hangetel on juba praegu
1/305-3) Kahjuks jääb ebaselgeks selle sisu ja rakendamise ajaline realistlikkus. Nimetatud vastav suund võetud.
arengu eesmärk vajab suuri investeeringuid ja seda väga lühikese aja jooksul. Juhime Arenguobjektides kajastub
tähelepanu, et rahastamise peatükis (lk 48-49) kahjuks elektribusside laadimistaristut rahastusvajaduses ka
ei ole eraldi kajastatud. („Kujundame linnalise liiklusruumi säästliku liikumise jaoks elektribusside toetus.
sobivaks (sh ehitame rattateid, kergrööbastransporti ja multimodaalseid sõlmpunkte, et
suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu, ning viime ühistranspordi nullheitele, et
vähendada transpordi keskkonna jalajälge, summas kuni 200 miljonit eurot.
Rahastame üleminekut rohelisemale liikumisele kasutades EL struktuurivahendeid ja
müügitulusid ELi kasvuhoone-gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteemist.") Jääb küsitavaks, kas nii lühikese ajaga on realistlik vastav eesmärk täies
mahus ellu rakendada (eeldab väga suuri rahalisi investeeringuid ja kogu riiki katva
taristu väljaehitamiseks on eeldatavasti vaja ka rohkem aega). Seega leiame, et
sõnastust tuleks täiendada.
9
9 Eesti Linnade ja Rahastamise Arengukava rahastamise peatükk on liialt üldsõnaline ja vajaks täiendamist. Võtame teadmiseks.
Valdade Liit peatükk Selles välja toodud tegevused ja nende teostamiseks vajalikud ressursid ei võimalda Arengukava maksumuse
(19.10.2020 kiri nr 5- tõenäoliselt püstitatud eesmärke saavutada. Võiks olla konkreetsem tegevuskava. prognoos toodi täiendavalt
1/305-3) Arengukava tekstis viidatakse veondussektorile teekasutustasu kehtestamisele ja välja. Maksupoliitilised
"kasutaja maksab"- printsiibi rakendamisele. Küsimus on, kas on olemas poliitiline suunad sõnastati
toetus täiendava maksukoormuse kehtestamisele ja kas kohalikele omavalitustele pehmemaks, et mitte
antakse edaspidi ka õigus kehtestada liikuvuskäitumist mõjutavaid kohalikke makse minna vastuollu
(nt ummikumaks, automaks, taristu kasutustasud jne). maksupoliitika
kujundamise
põhimõtetega.
10
10 Eesti Linnade ja Keskendudes arengukavas raudteede ja maanteede eesmärgipärase ning Arvestatud osaliselt.
Valdade Liit komplekse arendamise vajadusele nõustume arengukava transpordipoliitika Arengukavas ei nähta
(19.10.2020 kiri nr 5- eesmärgiga „Tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad praegu ette konkreetset
1/305-3) ja kestlikud liikumisvõimalused, võttes sealjuures arvesse erinevate sihtrühmade ning vajadust Tartu lennujaama
kogukondade vajadusi. Arengukava peamiseks fookuseks on transpordivahendite ja - suurteks investeeringuteks
süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk kasvuhoonegaaside ja välisõhu ega Tartu veetee
saasteainete- jm heitgaaside vähendamise poliitika, et aidata kaasa kliimaeesmärkide arendamiseks.
saavutamisele 2030 ja 2050“ , kuid lähtudes arengukava punktist 4.
„Transpordipoliitika üldeesmärk ja valitud arengustsenaarium“ leiame, et
arengukava vajab selles osas veel täiendamist. Nimelt raudteetranspordi kui säästva
transpordiliigi esiplaanile toomine peaks väljenduma ka vastavates
investeeringumahtudes. Arengukavas plaanitakse ehitada kolmes põhisuunas
(Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed
hinnangulise maksumusega kuni 2 miljardit eurot, et vähendada linnadevahelisi
aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklusohutust. Maanteede arendust plaanitakse
riigieelarvest, samuti eravahendeid. (lk 28-29, 49). Samas plaanitakse 260 miljonit
eurot 1520 mm rööpmelaiusega raudtee kiiruste tõstmiseks kuni 160 km/h
aegruumiliste vahemaade vähendamiseks ja säästva reisitranspordi osakaalu
suurendamiseks.
Eelnõu punkti 8 teine lõik on sõnastatud järgmiselt „Ehitame kolmes põhisuunas
(Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed
hinnangulise maksumusega kuni 2 miljardit eurot, et vähendada linnadevahelisi
aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklusohutust. Rahastame maanteede arendust
riigieelarvest, võimalusel kaasates eravahendeid.“ Arengukava eelnõus märgitud
kolme põhimaantee osas (millele plaanitakse kulutada 2 miljardit eurot) ilmneb, et jutt
on jätkuvalt ainult I klassi 2+2 sõidurajaga maanteedest. Meile tundub, et see läheb
vastuollu arengukavas püsitatud Euroopa kliimaeesmärkidega, soodustades jätkuvat
autostumist. Nimetatud maanteede kavandatavas mahus rajamise tagajärjed ja vastuolu
tuleks arengukavas selgesõnaliselt välja tuua. Samuti tuleks arengukavas märkida
asjaolu, et Euroopa Liidu struktuurivahendistest niisuguste maanteede
rajamiseks toetust enam ei saa. Kui rääkida kolmes suunas I klassi 2+2
maanteede väljaehitamisel veel eravahendite kaasamisest (koostöö PPP raames),
siis tõenäoliselt lisandub nende maanteede maksumusele täiendavalt veel kuni 1
miljard eurot. Teede arendamisel arengukavas lähtutakse prioriteetidest milleks on
ohutus, keskkonnahoid, transpordisüsteemi kogukulud ja ühistranspordiühendustega
arvestamine (lk 30). Maanteede ohutuse ja liiklusohutuse tõstmine on oluliselt laiem
teemade kompleks kui vaid laiemate maanteede väljaehitaine. Seega tuleks
arengukavas näha ette alternatiivina ka oluliselt odavamad, näiteks 2+1 maanteed
arendamise võimalused, mis annavad sisult arengukavale samasuguse tulemuse.
Eeltoodule tuginedes ja arvestades 2021–2035 aasta perspektiivi, teeme
ettepaneku arengukava sõnastust täiendada:
11
o _seada selge eesmärk maanteede ja raudteede kompleksseks arendamiseks,
raudteeühenduste senise alarahastuse kompenseerimiseks, riigisiseste aegruumiliste
vahemaade efektiivseks vähendamiseks ja maanteetranspordiga kaasneva
kasvuhoonegaaside heite võimalikult tõhusaks piiramiseks
o _arendada välja kiireid ja mugavaid raudteeühendused. 1520 mm raudteel
kavandatud muudatustega (kiiruste tõstmine, elektrifitseerimine) peab kaasnema
ohutustaseme tõstmine raudteeületuskohtadel, sh tiheasustusaladel jalakäijate
eritasandiliste ristumiste väljaehitamine
o _ehitada kolmes põhisuunas (Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu) välja
nutikad ja ohutud I klassi 2+1 ja 2+2 tervikteed hinnangulise maksumusega kuni 2
miljardit eurot, et vähendada linnadevahelisi aegruumilisi vahemaid ja tõsta
liiklusohutust. Rahastame tervikteede arendust riigieelarvest, võimalusel kaasates
eravahendeid
o _TEN-T maanteevõrgu arendamisel tuleb realiseerida tiheasumitest ümbersõiduteed
kui tiheasustuspiirkondade transiitliiklusest tingitud liikluskoormuse vähendamise,
liiklusohutuse tõstmise ja valglinnastumisega kaaneva liikuvuse negatiivse mõju
tiheasustusalal vähendamise meetmed
o _arendada Tartu rahvusvahelist lennujaama kui teadus- ja kultuuri- ning
ärikeskusehädavajalikku transpordisõlme
o _leida lahendused Tartu kui rahvusvahelise veetee (ühenduses Venemaaga)
turismivärava avamiseks.
12
11 Eesti Linnade ja Maanteetranspordi Arengukava lennundus-, merendus- ja raudteetranspordi alajaotuses on toodud Võtame teadmiseks.
Valdade Liit alajaotus põhimõtted sektorite kutseharidusest ja ettevalmistusest. Kahjuks maanteetranspordi Haridustemaatika on
(19.10.2020 kiri nr 5- osas on jäänud see tähelepanuta. Samas just maanteetranspordi valdkonnas on kajastatud üldiste
1/305-3) kutseliste juhtide (eriti bussijuhtide) keskmine vanus tõusnud ca 60 aastani ja nõudlus põhimõtete all koos. Kuigi
juhtide järgi on tunduvalt suurem kui pakkumine. maanteetranspordi tööjõu
Teeme ettepaneku täiendada arengukava ka maanteetranspordi tööjõu kvalifikatsiooni probleem on olemas, ei ole
tõstmise ning ettevalmistamise riiklikest põhimõtetest, et suurendada sektori tegemist uue strateegilise
atraktiivsust. suunaga, vaid n.ö
olemasoleva probleemi
lahendamise tegevuste
jätkamisega.
12 Eesti Linnade ja Arengukava punkt Arengukava punktis 6.1 „Keskkonnasäästlik liikuvus linnas ja linnakeskkond“ on Võtame teadmiseks ja
Valdade Liit 6.1 linnapiirkondade transpordiliikide sihttasemed esitatud tabelis täitmata. Põhjendusena kasutame võimalusel
(19.10.2020 kiri nr 5- „Keskkonnasäästlik on eelnõus märgitud: Metoodika töötatakse välja arengukava perioodil. Algtase täpsemates kavades. Kuna
1/305-3) liikuvus linnas ja puudub, kuna arengukava koostamise hetkel ei ole võimalik eristada linnapiirkondade arengukava sihttasemete ja
linnakeskkond“ reiside arvu ülejäänud reisidest. alaeesmärkide loogika
Tallinna uuringute infosüsteemis on Tallinlaste rahuloluküsitlus 2018-3, kus lk 4 on muutus, et viia see
toodud peamiste liikumisviiside osakaal järgmiselt: kooskõlla arengukavade
„Peamiseks liikumisviisiks tööpäeval tööle, kooli või muude peamisesse sihtkohta oli ülesehitusega, siis selline
2018. aastal auto, mille osatähtsus oli 46%. Ühistranspordiga liikus tööpäevadel detailsusaste jääb
peamisesse sihtkohta 40% ning jalgsi veidi üle kümnendiku tallinlastest. Võrreldes arengukavast välja.
eelneva aastaga on autoga liikumine 2018. aastal oluliselt kasvanud ning Korrigeerisime sihttaset.
ühistranspordiga ja jalgsi liiklemine vähenenud.“
Arvestades, et Tallinna naabervaldades on autokasutus veelgi suurem kui Tallinnas,
teeme ettepaneku kajastada linnapiirkondades transpordi liigiti reiside arvu
sihttasemeid alljärgnevalt:
2020: 50% / 50%
2025: 55% / 45%
2030: 60% / 40%.
https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2018/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2018-3
13
13 Eesti Linnade ja Üldine Arengukava tekstis on kirjas järgmised laused: Täpsustame sisu ja
Valdade Liit „Riiklike investeeringute ja toetuste saamise eelduseks on säästva liikuvuse muudame kavade
(19.10.2020 kiri nr 5- arengukavade olemasolu omavalitsustes.“ (Märkus joone all: Sh rattastrateegiad, muud koostamist soovituslikuks,
1/305-3) vastava sisuga arengudokumendid) (lk 27) et mitte minna vastuollu
„Kohaliku tasandi investeeringute kavandamisel ja meetmete väljatöötamisel on seadusega.
seetõttu kohustus tagada kooskõla arengukava eesmärkide ja põhimõtetega. Muu
hulgas on KOVidel riiklike investeeringutoetuste taotlemise eelduseks strateegilise
dokumendi olemasolu – nt kui KOV planeerib investeeringuid transporditaristusse,
peab olema KOVil kehtestatud strateegia, kust nähtub, kuidas perspektiivne
investeering panustab säästva transpordi, ohutusalaste ja konkurentsivõime
kasvatamise, regionaalsete vajaduste, hea ruumiplaneerimise korralduse vm
eesmärkide saavutamisse. Lisaks peab projekt vastama muudele kriteeriumidele ja siin
arengukavas sätestatud põhimõtetele, nt olema kooskõlas maakondlike või
linnapiirkondade strateegiatega. Projektide valikul lähtub riik ka KOVide panusest
investeeringusse.“ (Märkus joone all: Kaalume vastava strateegilise dokumendi
koostamise juhendi väljatöötamist.) (lk 22-23)
Jääb selgusetuks, mis dokumentidega on tegemist KOKS § 37 mõttes? Kas
nimetatud dokumentide koostamise ja olemasolu nõue tulenebki neist lausetest
"Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“ Vabariigi Valitsuse protokollilises
otsuses või peaks arengukava või strateegia koostamise nõue olema selgelt kirjas
seaduses? Millisel õiguslikul alusel kohaliku omavalitsus nimetatud dokumendid
koostama peaks või võiks nimetatud küsimused olla reguleeritud ka valla või linna
arengukavas?
14
14 AS Lux Express Üldine Rongikasutajate arvu pidev kasvatamine näikse olevat samuti jätkuvalt riigi prioriteet. Mittearvestatud. Kuigi
Estonia (Ingmar Roos, Samas ei ole ühiskonna kulutuste, eluterve konkurentsisituatsiooni ja tõhus
e-kiri 14.10.20) ühistranspordisüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohalt ebaoluline millise kuluga ühistranspordikorraldus on
rongikasutajate arvu kasvatatakse. Reisijateveo korraldamiseks kuluv toetus võib oluline, ei ole mõistlik
raudtee infrastruktuuri arendamiseks kuluvate investeeringute kõrval väiksed näida, seada eraldi sihttaset
kuid samas ei tohiks üles ehitada kasvavas dotasioonisõltuvuses arengukava tasandil.
ühistranspordisüsteemi, mis läbi hinnamoonutuste kahjustab muude transpordiliikide Tegevusefektiivsuse
võimalust liikuvusteenuste mitmekesistamiseks. põhimõtted sõnastatakse
reeglina omanike ootustes.
Seetõttu on minu ettepanek fikseerida Transpordi ja liikuvuse arengukavas Reisirongiettevõtte
eesmärk reisirongiliikluse isetasuvuse määra osas võttes sihiks, et aastaks 2025. toetamisel tuleb lähtuda
toimib reisirongiliiklus isetasuvalt (raudtee kasutamisega seotud infrastruktuuri EL riigiabi reeglitest, mis
kasutustasusid kõrvale jättes). Infrastruktuuri kasutustasu moodustab Elroni kuludest mh näevad ette vedaja
43% ja ilmselt ei jõua potentsiaalseid reisijatevooge arvestades reisirongiliiklus kunagi mõistlikku majandamist
sinna punkti, kus äritulud katavad ka selle osa. Samas oleks igati jõukohane seada võrdluses teiste veoturul
eesmärgiks, et ilma infrastruktuuri kastustasusid arvestamata kataks reisirongiliikluse tegutsevate reisirongi
tulud muu opereerimiskulu (sh veeremi kapitalikulu). Sellise põhimõtte fikseerimine ettevõtjatega.
tagaks, et riigile kuuluv ELRON (või tulevikus mingi muu operaator) on ka ise
huvitatud mitte üksnes reisijate arvu kasvatamisest (seda on suudetud Tallinna linna
sisese tasuta sõidu abil senini kiiresti kasvatada) vaid kujundaks teenuse kvaliteedi ja
hinnataseme selliselt, et sõitjate arv ja piletitulu kataks opereerimiskulud ning teenuse
maht oleks liikuvusteenuse nõudlust arvestades optimaalne. Ühtlasi tagaks selline
süsteem mõistliku ja õiglase konkurentsi erinevate liikuvusteenuse liikide pakkujate
vahel.
15 Eesti Õliühing Üldiselt 1. „Tarvilik on võtta kasutusele madala süsinikusisaldusega kütused kõikides Arvestatud, korrigeerisime
transpordiliikides, et saavutada energiasäästu eesmärke“ sõnastust.
Madala süsinikusisaldusega vedelkütused on enamasti väiksema energiamahukusega
kui fossiilsed vedelkütused. Gaaskütuste puhul tarbib sõiduki mootor aga sama
teekonna läbimiseks suurema energiahulga, kui vedelkütuste puhul. Seetõttu tekib siin
vastuolu, kus madala süsinikusisaldusega kütuste kasutusele võtmine ei too (enamasti)
omakorda kaasa suuremat energiasäästu.
16 Eesti Õliühing Üldiselt 2. „(Transpordisektor peab vähendama oma heitkoguseid 2050. aastaks 90% ning Arvestatud.
muutuma eelkõige linnades oluliselt vähem saastavaks, et saavutada
kliimaneutraalsuse eesmärk)“
Kuna arengukavas on segamini kasutatud kliima- ja keskkonnaeesmärkide mõisteid,
siis mõistlik oleks ka siin märkida, et KHG heitkoguseid tuleb vähendada 90%. Samuti
oleks mõistlik defineerida, et kas tegu on ELi või Eesti tasandil KHG heite
vähenemisega. Tähtis on ka välja tuua, missuguses alusdokumendis on antud eesmärk
sätestatud ning mis aastat peetakse baasist, millest KHG heite vähenemise eesmärki
arvestatakse.
15
17 Eesti Õliühing Üldiselt 3. „soovime 2035. aastaks vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 23- Uues versioonis oleme
38 protsenti2 võrreldes 2018. aastaga“ täpse sihttaseme seadnud.
Antud eesmärgi juures on allmärkusena mainitud, et „konkreetne % selgub arengukava
koostamise käigus“. Ebaselgeks jääb, millal konkreetne protsent selgub, sest antud
dokument ongi arengukava. Kas on mõeldud, et konkreetne protsent selgub
arengukava elluviimise käigus? Praegu jääb ebaselgeks, et millal konkreetne eesmärk
tekib.
Sarnane kommentaar on joonealuse viite kohta nr 4.
18 Eesti Õliühing Lk 8 4. LK 8. „Avaliku sektori hangetes tuleb tagada teatud hanke piirmäära ületamise Arvestatud. Lisatud viide
korral riiklike eesmärkide täitmine aastateks 2025 ja 2030. Näiteks tuleb tagada, et direktiivile.
sellistes hangetes on alates 2. augustist 2021 kuni 31. detsembrini 2025 vähemalt
23,1% keskkonnahoidlikke kergsõidukeid, 7% keskkonnahoidlikke veokeid ja 31%
keskkonnahoidlikke busse. Busside puhul tuleb sealjuures pool eesmärgist tagada null-
heitega busside abil. Aastaks 2030 on eesmärgid vastavalt 2,1%, 9% ja 43%“
Kuna arengukavas pole ei varasemalt ega hiljem defineeritud keskkonnahoidlikke
sõidukeid, siis on keeruline mõista, et missuguseid sõidukeid täpselt tuleb hankida.
Samuti oleks mõistlik selgitada ka antud regulatsiooni alla kuuluvate hangete olemust
– hetkel pole üldse võimalik aru saada, mis mahus ja missuguste teenuste hankimist
siin silmas peetakse
19 Eesti Õliühing Lk 8 "Sellele aitavad kaasa nii keskkonnahoidlike maanteesõidukite direktiivi alusel Arvestatud.
rakendatavad keskkonnahoidlikud maanteesõidukite hanked“
See lause viitab samuti regulatsioonile, mida käsitleb ka lk 8 alapunkt (välja toodud
meie kommentaari nr 4 all). Mõistlik on selguse mõttes käsitleda neid ühes kohas
(kuna tegu on sama peatükiga).
20 Eesti Õliühing Lk 7 6. LK 12. „Kuigi alates 2018. a on enamikel maakonnaliinidel bussisõit reisijatele Arvestatud.
tasuta ning Tallinnas kehtib tasuta sõit elanikele juba varasemast, ei ole saavutatud Korrigeerisime sõnastust.
ühistranspordi kasutatavuse fundamentaalset tõusu ja eelistamist.“ Ei ole toimunud modaalset
Antud järeldus läheb vastuollu eelnõuga kaasas olnud Lisa 5. leheküljel 7 välja toodud nihet ühistranspordi
tendentsidega: „Maakonnaliinidel kasvas sõitjate arv 33,7% 35,6 mln reisijani. Suur kasuks.
kasv on tõenäoliselt tingitud maakondliku tasuta ühistranspordi käivitumisest paljudes
omavalitsustes.“
16
21 Eesti Õliühing Lk 14 7. LK 14. “Transpordi kasvuhoonegaaside heite CO2e vähendamine 13% vrdl 2005. Arvestatud, dokumendis
aastaga 2030. aastal või EL transpordipoliitika valge raamatu tase (1720 kt CO2e) on kasvuhoonegaaside
Täpsustub (karmistub) juunis 2021, kui EK tuleb välja uue ESR kohustuse sihttaset puudutav
ettepanekuga kliimaseaduse ja Euroopa rohelise kokkuleppe valguses. Lineaarsel korrigeeritud.
KHG vähendamisel, kui võtta eesmärgiks EL roheleppe trajektoor -90% KHG
transpordis aastaks 2050, oleks transpordisektori 2035. a sihttase 1350 kt CO2e ehk
38% võrra vähenemine võrreldes 2018. aasta tasemega. Kui rakendada kõiki
arengukavas planeerituid poliitikaid, sh fiskaalpoliitilisi, on võimalik prognooside
kohaselt saavutada transpordisektori CO2e vähenemine ca 1650 kt-ni 2035. aastaks
ehk 23% võrra võrreldes 2018. aastaga.“
Kuna antud arengukava peamise eesmärgina on välja toodud kasvuhoonegaaside heite
(CO2) vähendamine, siis on tähtis, et kui isegi konkreetset eesmärki paika ei panda,
siis mõistlik on täpsemalt selgitada, millest erinevad potentsiaalsed sihttasemed
tulenevad. Näiteks viidatud ELi transpordipoliitika valge raamatu eesmärk ei ole
otsekohaldav liikmesriikidele ja seega seda saab vaadata ainult kui indikatsiooni, mitte
kui riikliku kohustust. Samuti oleks mõistlik kaaluda näiteks infokasti lisamist
eelnõusse, mis selgitab transpordisektoris tekkiva CO2 mahtu ning tekkekohti
(lähtudes näiteks transpordiliikidest ja sõidukiklassidest) ja annab ülevaate ka ELi- ja
Eesti siseriikliku tasandi transpordisektorile kohalduvatest keskkonna- ja
kliimaeesmärkidest.
22 Eesti Õliühing Lk 14 8. LK 14. Arengukavaga saavutatavad peamised tulemusnäitajad. „Tonne Arvestatud, dokumendis
transpordiliigi lõikes (maantee ja raudtee)31 – kaubaveo modaalnihke mõõtmiseks on indikaatorid ja nende
energiatõhusamale veoliigile, oodates raudteeosakaalu kasvu.“ sihttasemed
Märgime, et keeruline on mõista, mis tulemusnäitaja taset modaalnihke hindamiseks konkretiseeritud.
eeldatakse. Alamärkus 31 toob välja, et aastaks 2035 on kaubaveomaht raudteel 27
100 tonni, mis on tänasest mahust 27% kõrgem. Arvestades, et selleks ajaks on rajatud
ka Rail Baltic, siis tundub raudtee kaubaveomaht alahinnatud. Samuti jääb
arusaamatuks ka maantee kaubaveo maht, mis oleks mõistlik sarnaselt raudteele kas
arengukava tekstis või vähemalt joonealuses viites välja tuua.
23 Eesti Õliühing Lk 48-49 9. LK 48-49. „Kujundame linnalise liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks (sh Mittearvestatud.
ehitame ratta-teid, kergrööbastransporti ja multimodaalseid sõlmpunkte, et suurendada Konkreetsed summad
säästvate liikumisviiside osakaalu, ning viime ühistranspordi nullheitele, et vähendada selginevad programmi
transpordi keskkonna jalajälge, summas kuni 200 miljonit eurot.“ koostamise käigus ning
Kui ülejäänud eelarve tegevused on väga spetsiifiliselt artiklite lõikes lahti kirjutatud, sõltuvad suuresti EL
siis antud üldtegevus kätkeb endas väga eriilmelisi ja erinevatele sihtgruppidele vahenditest, mille jaotust
suunatud tegevusi, millele on antud eelnõus ainult koondmaksumus. Arusaadavuse ja ei ole veel arengukava
selguse huvides leiame, et kindlasti on vajalik ka antud tegevuse juures identifitseerida koostamisel kinnitatud.
konkreetsed alategevused (näiteks rattateede arendamine, ühistranspordi nullheitele
viimine jms) ning nende osas konkreetsed maksumused välja tuua.
17
24 Eesti Laevajuhtide Lisa 4 Dokumendis on seatud eesmärgiks, et aastaks 2035 on Eesti lipu all 50 kauba- ja Arvestatud, näitaja viidud
Liit reisilaeva, see ei ole kooskõlas laevanduse konkurentsivõime projektiga, mis on vastavusse kinnitatud
kinnitatud Riigikogus. projektiga.
25 Eesti Laevajuhtide Lisa 4 „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035" ei ole tegevused prioritiseeritud. Mittearvestatud.
Liit Seega jõuame tõenäoliselt olukorda, kus kõike tehakse natuke, kuid midagi lõplikult Arengukavas seatakse
valmis ei saa. Oleks vaja tegevused prioritiseerida strateegilised sihid, eraldi
tegevused kajastuvad
programmis, milles
kajastuvad ka tähtajad.
26 EMSA/Jüri Lember Lisa 4 Meretranspordi poliitika dokumendi pealkiri ei vasta dokumendiga reguleeritavate Arvestatud. Arengukavas
valdkondade sisule. Antud dokumendi pealkiri on eksitav. KOGU MERENDUST ehk nähakse ette Merenduse
TERVET MAJANDUSHARU püütakse paigutada meretranspordi alla, mi sisuliselt ei Valge Raamatu
ole võimalik. MERENDUS EI OLE MERETRANSPORT. Antud arengukava oli koostamine arengukava
algselt kavandatud iseseisvana ja erinevate valitsusasutuste ülesena, mida ta peaks ka esimesel aastal.
jätkuvalt olema nagu seni kehtiv riiklik arengukava Eesti Merenduspoliitika aastateks
2102–2020.
27 Keskkonnamõju KSH tegi ettepaneku määratleda Arengukavas täpsemalt, millises prioriteetsuse Arengukava kõiki
strateegiline järjekorras tuleb erinevatest Arengukavas sisalduvatest põhimõtetest (sh 4-astme eesmärke ja indikaatoreid
hindamine printsiibi kasutamine) ja indikaatoritest lähtuda, seda nii edasiste programmide tuleb täita ning nendest
koostamisel kui investeerimisotsuste langetamisel. Arengukava on täiendatud küll lähtuda. Nelja astme
viitega, et taristu arendamisel tuleb esmajärjekorras lähtuda 4-astme printsiibist, ent printsiibist lähtumise
ülejäänud põhimõtete ega tegevussuundade osas ei ole prioriteete seatud. Seega kordab prioriteetsust on toonitatud
KSH soovitust määratleda Arengukavas täpsemalt, millises prioriteetsuse järjekorras lk 22.
tuleb erinevatest Arengukavas sisalduvatest põhimõtetest (sh 4-astme printsiibi
kasutamine) ja indikaatoritest lähtuda, seda nii edasiste programmide koostamisel kui
investeerimisotsuste langetamisel.
28 Keskkonnamõju Arengukava programmide koostamisel kavandada meetmeid terviklike Arengukava
strateegiline meetmepakettidega ning seejuures lähtuda olemasolevatest meetmete tulu-kulu üldpõhimõtetes
hindamine analüüsidest ja modelleerimise tulemustest (sh „Uuring kulutõhusamate meetmete kirjeldame, kuidas
leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks kasvatame
Eestis“ ja „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“, samuti Arengukava modelleerimiskompetentsi,
Lisas 6 toodud ITF/OECD sisenduuring ning Arengukavas viidatud KPMG analüüs lähtume sotsiaal-
fiskaalmeetmetest). majanduslikest
analüüsidest jne.
29 Keskkonnamõju KSH ekspertgrupi hinnangul ei selgunud Arengukava esmases eelnõus selge, kuidas Arengukava põhimõtete ja
strateegiline täpsemalt on edasiste programmide koostamisel planeeritud hinnata kooskõla suundade peatükis, lisaks
hindamine Arengukavas seatud indikaatorite sihttasemetega, sh kas indikaatorite saavutamist üldistele eesmärkidele
plaanitakse hinnata programmide üleselt või üksikute programmide lõikes. ning programmide
(Teadaolevalt parim viis indikaatorite saavutamise hindamiseks on meetmete mõju kooskõla tagamisele, on
modelleerimine, mille teostamine kõikide edasiste programmide koosseisus on ette nähtud, et meetmete
eeldatavasti ebarealistlik). KSH soovitas Arengukava koostamisel läbi mõelda, milliste kujundamisel tuleb
18
meetoditega hinnatakse programmide koostamise etapil kavandatavate prognoosida nende mõju
meetmete/meetmepakettide kooskõla Arengukavaga ja Arengukavas seatud tagada kooskõla
indikaatorite sihttasemete saavutamisega. Täiendatud Arengukavas on täpsustatud arengukavaga.
edasiste programmide ja Arengukava kooskõla ja selle tagamise metoodilisuse
olulisust ja ettevaatavat iseloomu, sh tuleb prognoosida tegevuste mõju indikaatorite
sihttasemete saavutamisele. Siiski ei selgu Arengukavast üheselt, milliseid meetodeid
kasutades plaanitakse eesmärkide ja meetodite ühtsus tagada, arvestades, et
Arengukavas seatud indikaatorid ei võimalda mõõta tulemusi alavaldkondade kaupa.
KSH kordab ettepanekut.
30 Keskkonnamõju KSH soovitab ära näidata ka eelarve teaduse- ja arendustegevusteks. Hetkel ei ole teada täpset
strateegiline teadus-arendustegevuse
hindamine eelarvet, mistõttu seda
välja tuua ei saa.
Arengukava üldistusaste ei
võimalda sellist detailsust,
v.a. Juhtudel, kui mõni
projekt on juba töös.
31 Keskkonnamõju KSH soovitab Arengukavas pöörata täiendavalt tähelepanu ka linnades ja suurtes See ei ole transpordi ja
strateegiline liiklussõlmedes perioodiliselt toimuvate üleujutuste lahendamise vajalikkusele ning liikuvuse arengukava
hindamine dokumentide ajakohasena hoidmise vajalikkusele, mis annavad täpsemad suunised ülesanne.
perioodiliselt toimuvate üleujutustega toime tulemiseks ning võimalike
kliimamuutuste mõjude tuvastamiseks ja ennetamiseks
32 Keskkonnamõju Arvestades nõuete mitmekesisust, millega KOV-i koostatav strateegiline dokument Lisatud lk 24.
strateegiline võiks ja tulevikus ehk peab arvestama, soovitab KSH kaaluda detailsema juhise välja
hindamine töötamist strateegilise dokumendi koostamiseks, et erinevate omavalitsuste kavades ja
projektides toodu oleks võrreldav.
33 Keskkonnamõju KSH soovitab terminid, mille sisu ei pruugi olla üheselt mõistetav, kuid on oluline Arvestatud.
strateegiline seatud eesmärke silmas pidades (taastuvenergia, alternatiivkütused,
hindamine keskkonnasõbralikud kütused), defineerida Arengukava lõpus ptk 9.
34 Keskkonnamõju Keskkonnajalajälje arvutamisel soovitab KSH seada fookus CO2 jalajälje, kui peamise Arvestatud. CO2
strateegiline ressursitõhususe ja maanteesektori keskkonnamõju indikaatori välja arvutamisele. vähendamine on
hindamine arengukava üks peamistest
mõõdikutest.
35 Keskkonnamõju KSH märgib, et oluline on vahet teha taastuvenergial ja null-heitel ja soovitab erisuse Arvestatud. Selgitatud
strateegiline veelgi selgemalt välja tuua ka Arengukavas. terminites.
hindamine
19
36 Keskkonnamõju KSH soovitab lisada kumulatiivsete mõjudega arvestamise nõue ka Arengukavasse Arvestatud, lisatud lk 24.
strateegiline tingimusena uue taristu planeerimisel.
hindamine
37 Keskkonnamõju Soodsate mõjude suurendamiseks soovitab KSH kaaluda Arengukavas konkreetsemate Arengukavas kasutame
strateegiline eesmärkide ja mahtude määratlemist seoses alternatiivkütuste taristu ja elektrisõidukite indikaatorina
hindamine laadimispunktide rajamisega. Tõenäoliselt aitab eesmärkide numbriline fikseerimine, taastuvenergia osakaalu,
pidades silmas kõrgemates dokumentides seatud eesmärkide saavutamist, lihtsustada mida on võimalik täita
ka finantsiliste vahendite leidmist tegevuste elluviimiseks. vaid alternatiivkütuseid
kasutavate sõidukite
suurema kasutuselevõtu
kaudu. Arengukava
detailsusaste ei võimalda
nii konkreetset eesmärki
seada, lisaks ei ole
käesoleval hetkel piisavaid
andmeid, mille põhjal teha
prognoose. Samuti on
avalikult kasutatav
elektrilaadimisvõrgustik
erastatud koos
kohustustega
Alternatiivkütuste taristu
direktiivi täitmisel (seoses
elektrilaadmistaristuga).
38 Keskkonnamõju KSH teeb ettepaneku lisada Arengukavasse tingimus, et uute mehitamata lennuliikluse Elusloodusele tundliku
strateegiline lahenduste välja arendamisel tuleb hinnata ka sellega seotud keskkonnamõjusid, sh alade kohal on loodud
hindamine lisaks ohutusele ja inimese elukeskkonnale tuleb arvestada ka võimalike mõjudega vastavad piirangualad.
elusloodusele tundliku faunaga aladel. Mehitamata lennuliikluse
korraldamise süsteemi
arendamine arvestab riigi
poolt loodud piirangualade
kuvamist.
39 Keskkonnamõju Mikroplastiku allikate ja levikuteede uuringu vahetulemustele tuginedes soovitab KSH Mikroplasti tegevused
strateegiline ühe võimaliku keskkonnareostuse allikana mainida Arengukavas ka transpordisektorist kajastuvad KEMi
hindamine pärinevat mikroplastiku reostust, millega on oluline arvestada sadamate ja laevade Merestrateegia
arendamisel. dokumendis, millega
TLAK arvestab.
20
40 Keskkonnamõju Arengukavas esitatud olemasoleva olukorra analüüsis (ptk 3.1) nimetatakse On kajastatud
strateegiline väljakutseid merendusvaldkonnas, mis ei leia eraldi tähelepanu Arengukavas merestrateegia
hindamine kavandatud tegevuste raames, sh reovesi laevadelt, ballastevee ja laevakerega toodud meetmekavas. Arvestame
võõrliikide sissetoomine, laevadelt pärinev prügi, müra (sh veealune), lainetuse mõju meetmekavaga ning teeme
rannikule, liikidele elupaikadele ja liikidele. KSH soovitab koostöös koostööd KeMiga.
Keskkonnaministeeriumiga Arengukavas täpsustada olulisemad tegevused, mis
aitavad kaasa nimetatud oluliste väljakutsete lahendamisele.
41 Keskkonnamõju KSH kordab soovitust taristuehituse lahenduste valikul ja investeerimisotsuste Arvestatud, lisatud lk 24.
strateegiline tegemisel (sh ka Arengukavas mainitud objektide puhul) tagada, et võimalikult
hindamine maksimaalselt lähtutakse Arengukavas nimetatud 4- astmelisest printsiibist ja mõjusid
vaadatakse komplekselt, mh viiakse enne otsustamist läbi alternatiivsete lahenduste
keskkonnajalajälje hindamine, mida Arengukava ette näeb.
42 Keskkonnamõju Kasutada järgnevaid indikaatoreid: Arengukava koostamisel
strateegiline 1 Hea ühistransporditeenuse teenindusalas paiknevate elu- ja töökohtade osakaal; on võetud suund hoida
hindamine 2 Transpordinõudlus sõiduautode kasutamisel võrreldes 2010. aastaga (ENMAK); indikaatorite arv kontrolli
3 leibkondade kulutused transpordile linnalistes ja maapiirkondades; all ning kasutada vaid
4 aktiivsete ja kombineeritud liikumisviiside loendussüsteemi välja töötamine; kõige olulisemaid.
5 NEC-direktiiv Eestile aastaks 2030 kehtestatud eesmärgid õhusaasteainete Vajadus tuleneb
heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta tegevuspõhise riigieelarve
tasemega (ÕVP); loogikast, kus arengukava
6 Taristuehituses kasutatavate maavarade kaevandamise maht; all olevas programmis
7 Taristuehituses tekkivate jäätmete taaskasutamise määr; tuleb kajastada arengukava
8 Toimivate ökoduktide ja väikeulukitunnelite arv (Looduskaitse arengukava); indikaatoreid,
9 Rohevõrgustiku sidusust näitavate indikaatorliikide arv; struktuurivahendite
10 Laevaõnnetuste ja ohtlike intsidentide koguarv on aastas alla viie rakendamisega seotud
(Merenduspoliitika laiendatud visioon) indikaatoreid ning
11 Õlireostuse tagajärjel hukkunud lindude arv ei suurene taseme 2010–2012 suhtes vastavalt meetmetele ja
(Merestrateegia meetmekava) tegevustele ka uusi
12 Eesti sadamaid külastavad laevad täidavad rahvusvahelistest konventsioonidest indikaatoreid.
tulenevaid keskkonnanõudeid (BALEE-T35) - Kontrollitud laevade ja neil avastatud 1 Väljatöötatavas
rikkumiste arvude suhe (Mereala seireprogramm 2021 - 2026 (koostamisel)) Ühistranspordi
13 Liiklusmürast mõjutatud inimeste arv 2035. aastal võrreldes 2017. aastaga elluviimiskavas on
Tallinnas, Tartus ja suurema liiklussagedusega maanteelõikudel (Strateegiliste Transpordiametil plaanis
mürakaartide andmetel elas 2017.aastal üle 55 dB müratsoonides Tallinnas 57% välja töötada regioonide
elanikkonnast ja Tartus 51% elanikkonnast.) ühistranspordi
teenindustasemete normid.
Pärast normide välja
töötamist saab seda ka
Transpordiamet mõõtma
hakata, misjärel võime
kaaluda nt selle
21
kajastamist Transpordi
programmis.
2 Kajastame Transpordi
programmis.
3 Kajastame Transpordi
programmis
4 Nõustume vajadusega.
5 NEC direktiivile
vastavus on kajastatud lk
15. Kuna Eestil see
kohustus on, siis seirame
koostöös KEM ja
EKUKiga sihttaseme
saavutamist, aga ei kajasta
eraldi arengukavas.
6 Nõustume ideega, et
seda oleks tarvis seirata,
samas ei ole praegu
vastavat metoodikat.
Vajadus läheb sisendiks
Transpordiametile.
7 Nõustume ideega, et
seda oleks tarvis seirata,
samas ei ole praegu
vastavat metoodikat.
Vajadus läheb sisendiks
Transpordiametile.
8 Kuna teema on juba
kaetud Looduskaitse
arengukavas, ei ole mõtet
seda topelt kajastada.
9 Samuti on teema
kajastatud Looduskaitse
arengukavas.
10 Kajastame Transpordi
programmis.
11 Kajastub
merestrateegias.
12 Laevad peavad neid
nõudeid täitma,
indikaatorina nõuete
22
täitmise protsent ei ole
põhjendatud
(keskkonnanõuded on
kajastatud ka
Merestrateegia
meetmekavas).
13 Vastavalt „Välisõhu
kaitse seaduse“ § 134 ja §
151, on Transpordiametil
kohustus koostada
strateegist mürakaarti ning
müra vähendamise
tegevuskava.
43 Keskkonnamõju KSH soovitab Arengukava ellu viimise sekkumiste valikul prioritiseerida Arvestatud. Arengukava
strateegiline esmajärjekorras keskkonnahoidu ning säästva liikuvuse arendamise poliitikat ning peamine fookus on
hindamine valida nõudluse suunamise ja ohutuse meetmed vastavalt sellele. Vt lisaks ptk 6. transpordi negatiivse
keskkonnamõju
vähendamine, säästva
liikuvusele ülemineku
soodustamine.
44 Keskkonnamõju KSH soovitab Arengukavas kaaluda erinevate modaalset nihet soodustavate Vastavalt
strateegiline majanduslike meetmete sisulisemat käsitlemist laiemalt, sealhulgas ka nii positiivset Rahandusministeeriumi
hindamine käitumist premeerivad kui negatiivset maksustavad, hõlmates eri liikumisviise. kooskõlastusele ("Leiame,
et selliste seisukohtade
võtmist väljaspool
maksuvaldkonna
strateegilisi dokumente
tuleb vältida, sest see loob
ebaselgust ja killustatust
maksupoliitikas.") ei ole
võimalik detailsemat ja
sisulisemat käsitlemist
TLAKis.
45 Keskkonnamõju KSH soovitab Arengukavas selgelt viidata transporditaristu arendamisel suurte Naturale on viidatud lk 22.
strateegiline rohevõrgustikku struktuuride terviklikkuse ja toimivuse tagamise vajadusele ning
hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ebasoodsa mõju vältimise põhimõttele.
23
46 Keskkonnamõju KSH soovitab Arengukavas käsitleda ka mereliiklusest lähtuvaid keskkonnaohtusid Vastavad tegevused
strateegiline ning seada eesmärgid merevee kaitseks laevadest ja sadamatest lähtuva potentsiaalse kajastuvad Merestrateegia
hindamine reostuse eest. meetmekavas ning on
reguleeritud
rahvusvaheliste
konventsioonidega.
24
Riigikantselei
[email protected] Meie 29.10.2021 nr 2-5/20-0355/5792
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Vabariigi Valitsuse istungi protokolli
märgitava otsuse „„Transpordi ja liikuvuse
arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu
esitamine istungi päevakorda
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse protokolli mägitava otsuse
„„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
1) VV protokolli märgitava otsuse eelnõu;
2) seletuskiri;
3) arengukava eelnõu ja lisa
Ursula Sarnet
715 3404
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158