dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. oktoober 2021
Viit
5-4/18-0202/6360-1
Registreeritud
29. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-4 Merenduse keskkonnakaitsega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-4/18-0202
Vastutaja
Kaupo Läänerand (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎15-14740-3 28.10.2021 Väljaminev kiri.asice480 KB

Sisu (failidest)

Inge Talts Teie 18.06.2021 Hiiu Tuul MTÜ Meie 28.10.2021 nr 15-1/4740-3 [email protected] Vastus mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Austatud proua Talts Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium teavitas oma 15.07.2021 kirjaga nr 15-1/4740-2, et oluline on kaaluda kogu avalikustamise perioodil laekunud sisendit tervikuna koostöös nii mereala planeeringu eksperdimeeskonnaga kui erinevate ametkondadega, mistõttu kirjalikud seisukohad Teie ettepanekute osas antakse pärast kogu sisendi läbi töötamist. Teie poolt esitatud ettepanekud on läbi kaalutud ja edastame Teile oma seisukohad. Viitate oma kirjas esmalt mõjude hindamise aruandes toodud selgitusele laiendatud mõjude hindamise lähenemise rakendamisest. Juhite tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 5 on toodud, et KSH käigus tuleb hinnata mõjusid mh ka tervisele ja kultuuripärandile. Seega saab olla sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike mõjude hindamine KSH üks osa. Nõustume, et KSH üheks osaks on mõju hindamine ka inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatu peatükis 9 (lk 43) märgitakse järgmist: „Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga, võib KSH temaatilise ulatuse määramisel (kas KSH programmis või planeeringute VTK-s) hõlmata ka sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning keskkonnamõjuga tekkivate seoste hindamist. KSH ulatuses tuleb asjaosalistega kokku leppida kohe töö lähteülesande etapis. Arvestades KSH eesmärki – selgitada välja strateegiliste planeerimisdokumentidega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja leevendada ebasoodsat mõju – tuleb ka sotsiaalse ja majandusmõju hindamisel lähtuda nende mõjust looduskeskkonnale. Seda nii olukorras, kus KSH ulatus piirdub vaid looduskeskkonnale avalduva mõju hindamisega (KSH tavapärane tähendus) kui KSH laiendatud tähenduses, kus lisaks looduskeskkonnamõjule analüüsitakse strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevat sotsiaalset ja majanduslikku mõju looduskeskkonnale.“. Seega ka KeHJS kohases nn laiendatud KSH läbiviimisel hinnatakse sotsiaal-kultuurilisi mõjusid lähtudes vaid nende mõjust looduskeskkonnale. Seetõttu ei kohaldu KeHJS säte asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Planeerimisseaduse kohaste asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamise olemust ja õiguslikku raamistikku on selgitatud juhise „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükis 6. Tegemist on küll üldplaneeringute koostamise juhisega, kuid asjakohaste mõjude hindamise olemus ja õiguslik raamistik on samasugune kõigi planeeringu liikide puhul, st rakenduv ka Eesti mereala planeeringu mõjude hindamisele. Kokkuvõtlikult võib öelda, et õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamiseks (v.a KeHJS-s reguleeritud osas). Seega on seadusandja jätnud planeeringu koostaja otsustada, mida, millal ja kuidas ta hindab. Dokumendis „Eesti mereala planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus“ peatükis 3 lk 24 on toodud hindamismetoodika ning peatükis 3.2-3.4 (lk 26-27) on kirjeldatud Eesti mereala planeeringus asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamise eesmärgid (nö fookus). Eeltoodu on võetud aluseks Eesti mereala planeeringus asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamises. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud planeeringu raames on seda senisest Eestis viljeletud praktikast tehtud veelgi põhjalikumalt ja laiapõhjalisemalt (kaasates väga laia ekspertide ringi) ning selle eest on protsessis saadud tunnustust ka rahvusvahelistelt osapooltelt. Juhite tähelepanu, et esitatud materjalidest ei ole leitav KSH programm ega selle menetlemise materjalid. Selgitame, et KeHJS § 1 lg 3 p 4 sätestab, et planeeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele KeHJS nõudeid ei kohaldata selles ulatuses, mis on reguleeritud planeerimisseaduses (edaspidi PlanS). Eesti mereala planeeringu puhul on tegemist üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuga, millele kohalduvad PlanS ptk 3 toodud nõuded. Vastavalt PlanS § 17 on KSH programmi asemel kohustus koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi KSH VTK). KSH VTK ja lähteseisukohtade koonddokument on leitav mereala planeeringu portaalist siit. Tuuleenergeetika Olete seisukohal, et Teie poolt 23.05.2019 mereala planeeringu eskiisile esitatud seisukohad on Rahandusministeeriumil jäänud tähelepanuta. Kinnitame, et kõik eskiislahendusele laekunud ettepanekud on läbi analüüsitud. Oleme omapoolsed kaalutlused kõigi Teie ettepanekute osas Teile esitanud kahe vastuskirjaga, 7.06.2019 ja 12.11.2019 nr 15-1/2464- 10. Nendes kirjades väljatoodud põhjendused on Rahandusministeeriumi hinnangul endiselt asjakohased. Täpsemalt märgime Teie poolt väljatoodud ettepanekute osas järgmist.  Kaasata Saaremaa läänerannikul elavad inimesed planeeringu koostamise menetlusse ja küsida neilt arvamust meretuuleparkide kohta selgitades neile eelnevalt tuuleparkidega kaasnevaid – nii rajamise, töötamise kui lammutamise aegseid - mõjusid. Oleme Teie küsimusele vastanud 07.06.2019 kirjas nr 15-1/2464-7, selgitades üleriigilise planeeringu kaasamisprotsessi. Tõime muuhulgas välja asjaolu, et kuigi PlanS § 19 kohaselt tuleb mereala planeeringu koostamisel viia läbi vaid üks avalik väljapanek ja arutelu (lisaks PlanS § 23 kohasele avalikule väljapanekule veebis), siis suurema kaasamise ja parema planeeringulahenduse tagamiseks oleme planeeringu koostamisel läbi viinud täiendavaid avalikustamisi (nii avalikud väljapanekud kui arutelud), mida seadus otseselt ette ei näe, ja ette näinud lisavõimalusi olla kaasatud planeeringu koostamisse (nt meililistiga liitumine, teavitused sotsiaalmeedias jpm). Täpsem ülevaade planeeringu kaasamisprotsessist on toodud planeeringu seletuskirja lisas nr 3. Aruteludel ja töökoosolekutel on muuhulgas käsitletud 2 tuuleenergeetika arendamisega kaasnevaid teemasid. Kuna üleriigiline mereplaneering käsitleb kõiki merekasutusviise, ei ole fookus olnud ainult tuuleparkidega kaasneval. Tuuleenergeetika arendamisel on järgmiseks sammuks hoonestusloa ja KMH menetlus, millesse kaasatakse samuti kohalikke inimesi ja kus juba detailsemalt kajastatakse konkreetse tuulepargiga kaasnevaid mõjusid.  Tuuleparkide rajamiseks sobivad alad näha ette rannikust vähemalt 20 km kaugusele. Sõrve poolsaare lähedale tuuleenergia alasid mitte määrata ning lühimaks kauguseks tuulikute ja ranniku vahel näha ette 20 km. Oleme Teie küsimusele vastanud 12.11.2019 kirjas nr 15-1/2464-10, selgitades, et rahvusvahelisele kogemusele viidates tuleb alati arvestada Eesti merealal olevate oludega, sh tuuleolud, jäätumine, sügavus ja muud looduslikud näitajad. Üks-ühele teiste riikide näidete toomine või nende praktikate üle võtmine ei ole asjakohane. Riikides, kus on tuulikuparke ehitatud rannikust kaugemale, on üldjuhul olnud meri madalam kui Eestis. Eesti ranniku lähedal läheb meri kiiresti sügavaks, esineb kinnis- ja triivjääd ning see seab rannikust kaugemale minekule piirid. Rõhutame veelkord, et Eesti riik soovib kinni pidada kokkulepitud EL kliimaeesmärkidest ja peab oluliseks taastuvenergeetika arendamist merel. Seega riiklike eesmärkide täitmiseks ja planeeringus välja toodud kaalutlusi silmas pidades ei ole otstarbekas tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid vähendada või neid rannikust kaugemale nihutada. Lisaks märgime, et Euroopas on mitmeid näiteid, kus tuulikupargid on kavandatud maismaa lähedale: nt Humber Gateway tuulepark Suurbritannias (ca 2 km rannikust), Soome 2017.a avatud meretuulepark (rannikust 8 km). Ka Taanis ja Rootsis on kavandamisjärgus mitmeid tuuleparke, mis asuvad lähemal kui 10 km rannikust.  Tuuleenergeetika ala suuruse määratlemisel lähtuda tuuleenergia konkreetsest vajadusest, st ala määramisel ei tule lähtuda mitte maksimaalselt võimalikust, vaid minimaalselt vajalikust alast. Oleme Teie küsimusele vastanud 12.11.2019 kirjas nr 15-1/2464-10, selgitades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisendi alusel, miks ei ole võimalik lähtuda minimaalsest vajalikust alast. Seisukohad on protsessi vältel jäänud samaks.  Seada piirangud tuuleparkide kõrgusele ja võimsusele, näiteks asjakohase koefitsendi määramisega. Näiteks 10 km kaugusel ei tohiks tuulikud olla kõrgemad kui 80 meetrit (tulenevalt GorWindi projektis tehtud küsiltusest). Oleme Teie küsimusele vastanud 12.11.2019 kirjas nr 15-1/2464-10 ja jääme oma seisukohtade juurde. Selgitame täiendavalt, et planeeringu realiseerimise hetkel ei pruugi madalaid tuulikuid enam olla tootmises ja planeering ei oleks seega elluviidav.  Seada tingimusi tuuleparkide lammutamiseks (näiteks likvideerimise maksimaalne aeg, et sellega kaasneks minimaalne häiring rannikul elavatele inimestele ja loodusele). Oleme Teie küsimusele vastanud 12.11.2019 kirjas nr 15-1/2464-10. Lisaks märgime, et mereala planeeringu seletuskirjas on seatud vastav tingimus hoonestusloa tasandile (nr 12 m ptk-s 5.6.5). 3  Näha planeeringus ette tingimus, mille kohaselt tuleb hinnata tuuleparkide ja merekaablite koosmõju ning tuuleparkide ja maismaa vahel võrguühenduse loomisega seotud mõju (maismaale kõrgepingeliinide rajamine jms). Selgitame, et mereala planeeringu seletuskirjas on juba seatud vastav tingimus hoonestusloa tasandile (nr 12 v ptk-s 5.6.5). Eesti mereala planeeringuga on hõlmatud vaid mere territoorium, mistõttu ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi selle planeeringuga määrata. Maismaa osas saab mereala planeering anda üldised suunised (soovitused). Planeering toob välja, et maismaaühenduse tehniline lahendus (kaabel- või õhuliin, vajalikud parameetrid) ja maavajadus lahendatakse paralleelselt hoonestusloa menetlusega, kas planeerimis või projekteerimistingimuste menetluse kaudu kooskõlas kehtivate õigusaktidega.  Soovituslike koridoride määramisel lähtuda kaitstavate väärtuste, lühima võimaliku vahemaa ja olemasoleva elektrivõrgu kõrval ka elamutest. Selgitame, et mereala planeeringu seletuskirjas on juba vastav suunis (nr 3a ptk 5.6.5) seatud. Toote välja, et planeeringus puuduvad juhised merekaablite asendamise kohta. Selgitame, et kõik planeeringus väljatoodud suunised ja tingimused on asjakohased ka kaablite asendamisel. Kaablite asendamise täpsemad tingimused ei ole strateegilise ruumilise planeerimise teema ja need lahendatakse loamenetluses. Märgite, et Väikese ja Suure väina kaablid ei ole enam perspektiivsed, vaid juba kasutusele võetud. Tõepoolest mereala planeeringu 4 aastase koostamise protsessi vältel on toimunud arenguid, mis muudavad mõned planeeringus välja toodud teemad juba sisuliselt aegunuks. Täname tähelepanu juhtimise eest ja korrigeerime planeeringumaterjale vastavalt. Esitate oma kirjas alljärgnevad täiendavad tähelepanekud:  tuulegeneraatorid ja nende alused on väga energia- ja materjalimahukad: ühe 3MW tuuliku tegemiseks läheb vaja 1200 tonni betooni, 335 tonni terast jne. Võtame info teadmiseks, kuna energia ja materjalimahukuse küsimus ei ole ruumilises planeerimises lahendatav. Lisame, et tuulegeneraatorite tootmisprotsess on pidevas arengus, aina enam pööratakse tähelepanu ka materjalimahukuse ja ökoloogilise jalajälje vähendamisele.  keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tuleks hinnata tuuleparkide rajamisega, s.h. generaatorite tootmise ja lammutamise süsinikuheidet (tsemendi tootmisel on väga suure süsinukuheitega tegevus), et hinnata tuuleparkide mõju kliimamuutustele. Oleme nõus, et tuuleparkide rajamisega konkreetset seonduvat süsinikuheidet ei tohi jätta tähelepanuta, oleme mõjude hindamise aruande ptk 4.7 selles osas täiendanud. Täpsemalt tuleks tuuleparkide elutsükliga kaanevaid mõjusid hinnata iga tuulepargi tegevusloa käigus. Tuulegeneraatorite energia- ja materjalimahukus sõltub valitud tuulegeneraatori tüübist, võimsusest ja valitud tehnoloogiast laiemalt. Siiski jääme üldise seisukoha juurde, mis kajastub aruande ptk 4.7. ning mille järgi on tuulikute laiapõhjalised mõjud keskkonnale ja kliimaeesmärkide saavutamisele positiivsed. Nagu aruandes viidatakse, on uuringuid, mis näitavad, et tuuliku eluea lõppedes saab 80% tuulikust taaskasutada. 4  tuulegeneraatorite aluste rajamisele eelneb merepõhja ettevalmistus. Vajalik on hinnata merepõhja ettevalmistuse keskkonnamõju. Tähelepanekust lähtuvalt on peatüki 4.2.5 hinnangut kui ka sellega seotud keskkonnameetme kirjeldust täiendatud. Olenevalt konkreetsetest merepõhja tingimustest võib olla vajalik mere põhja ettevalmistamine vundamendi paigaldamiseks. Gravitatsiooniliste vundamentide paigaldamise eelselt võib osutuda vajalikuks merepõhja tasandamine ja tugevdamine. Tänaseks on arendatud ka gravitatsioonilisi vundamente, mis ei vaja merepõhja eelnevat ettevalmistust. KSH keskkonnameetmena on toodud: Tehnoloogia arenedes tuleks tuuleparkide rajamisel eelistada väiksema „jalajäljega“ vundamendistruktuure ehk mida väiksem on vundamendi alla jääv merepõhja pindala (ja selleks ettevalmistatav osa) seda väiksem on loodusliku merepõhja kadu konkreetses asukohas (sh peab arvestama, et nende füüsilise rajamisega ehitusetapis või demonteerimise etapis ei kaasneks olulist mõju avalduvat ja ulatuslikku müra ning ei põhjustaks olulist setete liikumist).  tuulegeneraatorite demonteerimise, s.h. süsinikfiibrist labade utiliseerimise lahendus peab olema tuulepargi ehitusloa väljastamise tingimuseks. Keskkonnaalaselt on lammutamise (ehk demonteerimise aegsed) mõjud sarnased ehitusetapiga. Lammutamise ja demonteerimisega seotud mõjusid on käsitletud mõjude hindamise peatükis 4.2.5 Merepõhja elupaigad ja elustik ning peatükis 4.5.1 Kalad. Teie ettepanekust lähtuvalt on mõlema viidatud peatüki lõpus keskkonnameetmete sõnastusi täpsustatud, et kajastuks vajadus hinnata tegevusloa etapis tuuleparkide rajamisega kaasnevaid nii ehitusaegseid kui demonteerimisaegseid mõjusid. Selle põhjal on täpsustatud ka planeeringu tingimusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib selles küsimuses Teie tähelepanu ka kehtivale õigusruumile. Veeseaduse § 229 sätestab ehitise veekogust eemaldamise nõude hoonestusloa kehtivuse lõppemisel ja selles öeldakse, et hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa kehtivuseaeg ja muud tingimused, milles pädev asutus märgib ka eemaldamise nõude. Ehitise kasutusloa andmisel juhindutakse ehitusseadustiku § 113 lg 1 p 1, mille kohaselt pädev asutus märgib kasutusloa kõrvaltingimusena ehitise avalikust veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused. Seega tingimused lammutamiseks, ehk utiliseerimine märgitakse kasutusloas. Järelevalve kohustus on pädeval asutusel, kelleks meretuulikute puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Toote oma kirjas välja, et teie hinnangul puudub mõjude hindamise aruandes maastikumõjusid puudutav osa. Samuti märgite, et mõjude hindamise aruandes puudub väärtuslike maastike loetelu (on küll maastikukaitsealade loetelu). Lisate, et visuaalne mõju on otseselt seotud keskkonnaga, sh looduskeskkonnaga. Kuna meri on looduslikult tuulikutest vaba, siis looduskeskkonda tuulikute rajamisel saab inimese heaolu häiritud. Mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.5 kajastuvaid tuuleenergeetika kavandamise suuniseid ja tingimusi on põhilahenduse koostamise raames täiendatud. Täpsustatud on kaladele, lindudele avalduvaid mõjusid ning selle valguses seatavate tingimuste sõnastusi. 5 Käesoleva aasta alguses valmis tuuleparkide visuaalse mõju hindamise metoodika (Artes Terrae 2021), mille alusel on täiendatud visuaalsete mõjude leevendamisega seotud suuniseid ja antud täpsemad juhtnöörid mõjude detailsemaks hindamiseks loamenetluse tasandil. Muuhulgas on välja toodud nõue kaasata rannikukogukonda (ptk 5.6.5 tingimus nr 12 l). Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja selgitab üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. Väljatoodud rannikulõigud koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile). See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames läbiviidava analüüsi käigus. Üleriigilisele planeeringule kohaselt annab mereala planeering analüüsi läbiviimiseks suuniseid (soovitatav järgida) ja seab tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega. Maastike teemat on käsitletud üldistusastmest lähtuvalt tuginedes senistele kehtivatele planeeringutele jm allikatele (vt pikemalt mõjude hindamise aruande ptk 4.4.1.6.2). Selguse huvides on planeeringu ja mõjude hindamise materjale tuuleenergeetika arendusaladega kaasneva maastiku ja visuaalse mõju osas korrigeeritud. Mõjude hindamise aruannet on täiendatud eraldiseisva ptk 4.2.7, mis käsitleb mõju maastikele maastikuökoloogilises vaates. Korrigeeritud on maastikele avalduva mõju käsitlust, tuues välja, et see on nii KeHJS kohane mõju kui ka PlanS-st lähtuv asjakohane mõju (lähenemist on täpsemalt selgitatud kirja alguses). Planeeringu koostamisel KSH raames on maastike ja visuaalse mõju hindamisel lähtutud KeHJS-is sätestatust. Edaspidi, KMH raames maastike ja visuaalse mõju hindamisel, tuleb lähtuda KeHJS-ist ja planeeringuga sätestatud tingimustest, sh peab aluseks võtma Artes Terrae AB poolt koostatud juhendmaterjali „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või vähemalt samaväärse analoogse juhendmaterjali. Samuti on täiendatud aruande ptk 4.4.1.6.2, tuues selgemini välja Euroopa maastikukonventsioonist tuleneva käsitluse. Väärtuslike maastike loetelu lisamist ei peetud ekspertgrupi poolt vajalikuks, kuna maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike kasutamise teema on sisuliselt lahti selgitatud mõjude hindamise aruande lisas nr 3. Planeeringu seletuskirja ptk 5.6.5 kajastuvad suunised ja tingimused on üle vaadatud ja täpsustatud lähtuvalt aruandes tehtud täiendustest. Tõdeme, et Eestis ei ole siiani olnud ühest käsitlusviisi tuuleparkide mõjust maastikele ja kaasnevatest visuaalsetest mõjudest KeHJS kontekstis. Ministeeriumite koostöös on praeguseks mereala planeeringu tuuleenergeetika arendusalade visuaalsete mõjude hindamise käsitlusviis selginenud. Oleme seisukohal, et praegune lahendus ja ka mõjude hindamise käsitlusviis lähtub erinevate huvide tasakaalustamise vajadusest ja üleriigilise planeeringu täpsusastmest ning seatud on ka mõjude hindamise tulemustest lähtuvad tingimused visuaalsete mõjude leevendamiseks. 6 Väidate, et tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade väljaselgitamisel ei ole arvestatud erinevate tuuleparkide (sh teistes riikides) koosmõjuga ning viitate lindude puhkevõimalustele rändeteel. Nagu nähtub mereala planeeringu mõjude hindamise aruande ptk 4.2.2-st, on eksperdid olemasolevate teadmiste valguses jõudnud arusaamale, et mereala planeeringu lahendus tuuleenergeetika alade osas on linnustiku olulisi peatumisalasid ja peamisi rändekoridore arvestav ning mõjude hindamise aruandes välja toodud hoonestusloa tasandile ettenähtud keskkonnameetmete rakendamisel ei kaasne mereala planeeringulahendusega olulist ebasoodsat mõju lindudele, sh nende puhkevõimalustele. Mõjude hindamisel on arvesse võetud nii kehtivat Pärnu mereplaneeringut kui ka Läti mereala planeeringut. Just koond- ja kumulatiivsete mõjude vaatenurgast tulenevalt on mõjud lindudele eraldi tähelepanu vajavana välja toodud (vt täpsemalt ptk 4.8 ja 6.1 mõjude hindamise aruandes). Märgite, et seletuskirjast ei nähtu, milliste keskkonnaorganisatsioonidega on planeeringulahenduse koostamisel tehtud koostööd ning kuidas on nende arvamustega arvestatud. Selgitame, et kehtestatava seletuskirja dokumendis ei ole vastava ülevaate esitamine nõutud ega ka otstarbekas. Erinevate huvirühmade kaasamiseks on eraldi koostatud planeeringu kaasamiskava ja kaasatavate nimekirjad, mis protsessi jooksul on pidevalt täienenud vastavalt eraldi kaasata palunud isikutest. Keskkonnaorganisatsioonide kohtumistele on kaasatud Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajad, Eestimaa Looduse Fondi esindajad, Balti Keskkonnafoorumi esindajad, Eesti Rohelise Liikumise esindajad, Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi esindajad, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad. Samuti on kõik keskkonnaorganisatsioonide kohtumiste kutsed saadetud MTÜ Hiiu Tuul esindajale. Keskkonnaorganisatsioonide esindajate ettepanekud planeeringule kajastuvad erinevate etappide koondtabelites, kus on kokkuvõtlikult nähtav nii esitatud ettepanek kui ka vastusseisukoht sellele. Need on kättesaadavad mereala portaalis: lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse etapi koondtabelist, eskiislahenduse etapi koondtabelist ja põhilahenduse etapi koondtabelist. 7 Vesiviljelus Palute esitada viited konkreetsetele uurimustöödele, millel põhineb 5 meetri sügavuspiiri määrang, vajadusel korrigeerida sügavuspiiri lähtudes uuringute andmetest. Viited sügavuspiiri määramise aluseks olnud uurimistöödele on leitavad mereala planeeringu mõjude hindamise aruande ptk 4.2.1. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) koeb suur osa kaladest, näiteks koha, ahven, merisiig, särg, haug (vt. E. Ojaveer, E. Pihu, T. Saat (toim.) 2003. Fishes of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers., HELCOM PanBalticScope projekti raames koostatud kaardimaterjal). Samad kaldalähedased elurikkad alad, kus vesi soojeneb kiiresti on ka noorkaladele turgutusaladeks ja neile aladele koonduvad magevette kudema suunduvad siirde- ja poolsiirdekalad. Lähtudes viidatud materjalidest ja mereala planeeringu ekspertmeeskonna sisendist, ei ole sügavuspiiri vajalik korrigeerida. Viitate seletuskirja ptk 5.3.1 tingimusele nr 2: Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada reostuse lokaalset mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku (merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm). Märgite, et Eesti merealade planeeringu eesmärgiks ei saa olla “lokaalse mõju vähendamine” eeldusel, et avamerel on negatiivne mõju vähem märgatav (i.e. “dilution is the solution”). Olete seisukohal, et see on ebaõnnestunud seisukoha formuleering, mis ei ole kohane strateegilisele dokumendile. Selgitame, et mõju ei ole avamerel mitte vähem märgatav, vaid nagu selgitab ka viidatud punkti teine lause, hajuvad toitained hõlpsamini ning ühtlasi on avamerel elustik mõnevõrra vaesem. Seega on mõju avamerel väiksem. Korrigeerisime tingimuse sõnastust, et vältida mitmeti mõistetavust, eemaldades sõna „lokaalne“. Esitate oma kirjas punkti järgmises sõnastuses: „Ehitusloa väljastamise eelduseks on eelnev keskkonnamõju hindamine, s.h. põhjasetete liikumise uuring. Kalakasvatuse rajamine on välistatud, kui setted võivad liikuda Natura 2000 aladele“. Eeldame, et tegemist on täiendusettepanekuga planeeringu tingimustesse. Selgitame, et vastav teemapüstitus juba sisaldub seatud tingimustes (Ptk 5.3.1 p 12 a. ja 12 b, mille järgi tuleb vastavalt hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad keskkonnameetmed ning hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh projekteeritavatele, kui need asuvad tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodne mõju Natura 2000 aladele tuleb välistada.). Seega ei ole vajalik tingimusi täpsustada. Samuti kajastub juba tingimustes teie ettepanek: Kalakasvatuste loamenetlustes arvestada võimalike kumuleeruvate mõjudega. Rakendada üheaegselt erinevaid vesiviljeluse vorme, et vähendada kalakasvatuse kahjulikku mõju. Kumuleeruvate ja vastasmõjudega on seotud bioturvalisuse teema, mille jaoks on seatud nõue jätta erinevate kasvanduste vahele puhver (tingimus 12 c). Suunis nr 2 on seatud klasterlahenduste soosimiseks, kus kombineeritakse meres toimuva toiteaineid lisavat kalakasvandust toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega samas asukohas või lähedalasuvas piirkonnas. 8 Mereturism ja rekreatsioon Palute esitada viited konkreetsetele uuringutele, mis demonstreerivad tööstusparkide positiivset mõju turismile. Westerberg et al (2013 https://doi.org/10.1016/j.tourman.2012.04.008) on uurides Prantsusmaa rannikul asuvate tuuleparkidega seonduvat välja pakkunud, et tuulepark võiks paikneda rannikule lausa 5 km kaugusel, kui sellega seotult töötatakse välja keskkonnapoliitika ja tuulepargiga seotud vaba-aja tegevused. Carr- Harris ja Lang (2019, https://doi.org/10.1016/j.reseneeco.2019.04.003), uurides USA esimest Blocki saare meretuulepargi mõju puhkemajandusele läbi lühiajaliselt renditavate pindade võrdluse leidsid, et rendihinnad ja reserveeringute arv tõusid oluliselt ning tõestasid sellega tuulepargi positiivset mõju rannikuturismile. Smythe et al (2020, https://doi.org/10.1016/j.erss.2020.101726) on sama tuuleparki uurides leidnud, et see toimib pigem turismiatraktsioonina, olles kas uuenduslik vaatamisväärsus või huvitav hobikalapüügi sihtkoht. Oleme seisukohal, et viidatud uuringute loetelu lisamine mõjude hindamise aruandele ja aruande korrigeerimine ei ole põhjendatud. Mereala planeeringu mõjude hindamise aruande hinnangute lõppjäreldus on kooskõlas viidatud uuringutes kajastuvaga. Uuringute lisamine kasvataks ebaproportsionaalselt aruande vastava alajaotuse mahtu. Kaadamine Teete ettepaneku lisada randade erosioon süvendamise ja kaadamise mõjude hulka, viidates ptk 5.14. p 1. (Täiendavate kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust). Selgitate, et eemaldades liiva rannatsooni ühes osas põhjustab reeglina settedefitsiidi ranna teises osas. Süvendatud setete kaadamisel rannatsoonist eemal avamerel eemaldatakse setted looduslikust ringlusest põhjustades loodusliku dünaamilise tasakaalu muutuse rannavööndis, mille tulemuseks on reeglina ulatuslik erosiooni tugevnemine ja rannavööndi häving süvendusala läheduses. Selle kinnituseks leiab arvukaid näiteid nii K. Orviku 2018 aastal ilmunud raamatust “Rannad ja rannikud” kui ka konkreetseid näiteid lähiajaloost seoses Lehtma sadama kaadamisala ebapädeva valiku tulemusel tekkinud olukorraga Tahkuna poolsaare idarannikul (Noormets et al., 2019). Nõustume Teie ettepanekuga ja lisasime erosiooni vältimise planeeringu seletuskirja ptk 5.14 suunisesse nr 1. Mõjude hindamise aruande täiendamine ei ole meie hinnangul vajalik, sest kaadamisega kaasnevad mõjud on konkreetse olukorra põhised ning mereala planeeringuga uusi kaadamisalasid ei kavandata. Lisaks teete täiendavad ettepanekud reguleerimaks tuuleenergeetika ja vesiviljelus õigusaktide tasandil, et nende rajamine ning kasutamine oleks riigi tasandil kontrollitav. Toote välja, et meretuuleparkide müra, infraheli ja vibratsiooni kohta on vajalikud spetsiifilised normid meretuuleparkide jaoks, sest heli levimine merekeskkonnas on eriline. Samuti teete ettepaneku, et vesiviljeluse eelduseks on riiklikult kehtestatud reeglid, mis sätestavad sumpade vahekauguse, kalade arvu sumbas, lisaainete (hormoonid, antibiootikumid, teised ravimid, vitamiinid, pigmendid jms.) kasutamise, 9 vaktsineerimiskohustuse, kalade haiguste seire jm. bioloogiliste ohtude käsitlemise ja järelevalve kohta. Olete seisukohal, et eelpoolnimetatud tingimusi ei ole mõistlik sätestada planeeringus, seda saab teha vastava valdkonna eest vastutav ministeerium. Võtame teadmiseks, et uute merekasutuste juurutamine võib vajada täiendavaid regulatsioone ka õigusaktide tasandil. Teie ettepanekud on edastatud mereala planeeringu juhtrühmale, kus on esindatud ministeeriumid ja asjakohased ametkonnad, kes nende teemadega tegelevad. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel täpsustatud lahenduse osas täiendav ehk kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 10
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel