Inge Talts Teie 18.06.2021
Hiiu Tuul MTÜ Meie 28.10.2021 nr 15-1/4740-3
[email protected]
Vastus mereala planeeringule
esitatud ettepanekutele
Austatud proua Talts
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium teavitas oma 15.07.2021
kirjaga nr 15-1/4740-2, et oluline on kaaluda kogu avalikustamise perioodil laekunud sisendit
tervikuna koostöös nii mereala planeeringu eksperdimeeskonnaga kui erinevate
ametkondadega, mistõttu kirjalikud seisukohad Teie ettepanekute osas antakse pärast kogu
sisendi läbi töötamist. Teie poolt esitatud ettepanekud on läbi kaalutud ja edastame Teile oma
seisukohad.
Viitate oma kirjas esmalt mõjude hindamise aruandes toodud selgitusele laiendatud mõjude
hindamise lähenemise rakendamisest. Juhite tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 5 on toodud, et KSH käigus
tuleb hinnata mõjusid mh ka tervisele ja kultuuripärandile. Seega saab olla sotsiaalsete,
kultuuriliste ja majanduslike mõjude hindamine KSH üks osa.
Nõustume, et KSH üheks osaks on mõju hindamine ka inimese tervisele, sotsiaalsetele
vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
käsiraamatu peatükis 9 (lk 43) märgitakse järgmist: „Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb
KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga, võib KSH temaatilise ulatuse
määramisel (kas KSH programmis või planeeringute VTK-s) hõlmata ka sotsiaalset ja
majanduslikku mõju ning keskkonnamõjuga tekkivate seoste hindamist. KSH ulatuses tuleb
asjaosalistega kokku leppida kohe töö lähteülesande etapis. Arvestades KSH eesmärki –
selgitada välja strateegiliste planeerimisdokumentidega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju
ja leevendada ebasoodsat mõju – tuleb ka sotsiaalse ja majandusmõju hindamisel lähtuda
nende mõjust looduskeskkonnale. Seda nii olukorras, kus KSH ulatus piirdub vaid
looduskeskkonnale avalduva mõju hindamisega (KSH tavapärane tähendus) kui KSH
laiendatud tähenduses, kus lisaks looduskeskkonnamõjule analüüsitakse strateegilise
planeerimisdokumendiga kaasnevat sotsiaalset ja majanduslikku mõju looduskeskkonnale.“.
Seega ka KeHJS kohases nn laiendatud KSH läbiviimisel hinnatakse sotsiaal-kultuurilisi
mõjusid lähtudes vaid nende mõjust looduskeskkonnale. Seetõttu ei kohaldu KeHJS säte
asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Planeerimisseaduse kohaste asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja
looduskeskkonna mõjude hindamise olemust ja õiguslikku raamistikku on selgitatud juhise
„Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükis 6. Tegemist on küll üldplaneeringute
koostamise juhisega, kuid asjakohaste mõjude hindamise olemus ja õiguslik raamistik on
samasugune kõigi planeeringu liikide puhul, st rakenduv ka Eesti mereala planeeringu mõjude
hindamisele. Kokkuvõtlikult võib öelda, et õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega
sisunõudeid asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamiseks (v.a
KeHJS-s reguleeritud osas). Seega on seadusandja jätnud planeeringu koostaja otsustada,
mida, millal ja kuidas ta hindab. Dokumendis „Eesti mereala planeeringu lähteseisukohad ja
mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus“ peatükis 3 lk 24 on toodud hindamismetoodika
ning peatükis 3.2-3.4 (lk 26-27) on kirjeldatud Eesti mereala planeeringus asjakohaste
majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamise eesmärgid (nö fookus).
Eeltoodu on võetud aluseks Eesti mereala planeeringus asjakohaste sotsiaalsete,
majanduslike, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamises. Rahandusministeerium on
seisukohal, et antud planeeringu raames on seda senisest Eestis viljeletud praktikast tehtud
veelgi põhjalikumalt ja laiapõhjalisemalt (kaasates väga laia ekspertide ringi) ning selle eest
on protsessis saadud tunnustust ka rahvusvahelistelt osapooltelt.
Juhite tähelepanu, et esitatud materjalidest ei ole leitav KSH programm ega selle menetlemise
materjalid. Selgitame, et KeHJS § 1 lg 3 p 4 sätestab, et planeeringu keskkonnamõju
strateegilisele hindamisele KeHJS nõudeid ei kohaldata selles ulatuses, mis on reguleeritud
planeerimisseaduses (edaspidi PlanS). Eesti mereala planeeringu puhul on tegemist
üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuga, millele kohalduvad PlanS ptk 3 toodud nõuded.
Vastavalt PlanS § 17 on KSH programmi asemel kohustus koostada keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi KSH VTK). KSH VTK ja
lähteseisukohtade koonddokument on leitav mereala planeeringu portaalist siit.
Tuuleenergeetika
Olete seisukohal, et Teie poolt 23.05.2019 mereala planeeringu eskiisile esitatud seisukohad
on Rahandusministeeriumil jäänud tähelepanuta. Kinnitame, et kõik eskiislahendusele
laekunud ettepanekud on läbi analüüsitud. Oleme omapoolsed kaalutlused kõigi Teie
ettepanekute osas Teile esitanud kahe vastuskirjaga, 7.06.2019 ja 12.11.2019 nr 15-1/2464-
10. Nendes kirjades väljatoodud põhjendused on Rahandusministeeriumi hinnangul endiselt
asjakohased. Täpsemalt märgime Teie poolt väljatoodud ettepanekute osas järgmist.
Kaasata Saaremaa läänerannikul elavad inimesed planeeringu koostamise menetlusse
ja küsida neilt arvamust meretuuleparkide kohta selgitades neile eelnevalt
tuuleparkidega kaasnevaid – nii rajamise, töötamise kui lammutamise aegseid -
mõjusid.
Oleme Teie küsimusele vastanud 07.06.2019 kirjas nr 15-1/2464-7, selgitades üleriigilise
planeeringu kaasamisprotsessi. Tõime muuhulgas välja asjaolu, et kuigi PlanS § 19 kohaselt
tuleb mereala planeeringu koostamisel viia läbi vaid üks avalik väljapanek ja arutelu (lisaks
PlanS § 23 kohasele avalikule väljapanekule veebis), siis suurema kaasamise ja parema
planeeringulahenduse tagamiseks oleme planeeringu koostamisel läbi viinud täiendavaid
avalikustamisi (nii avalikud väljapanekud kui arutelud), mida seadus otseselt ette ei näe, ja
ette näinud lisavõimalusi olla kaasatud planeeringu koostamisse (nt meililistiga liitumine,
teavitused sotsiaalmeedias jpm). Täpsem ülevaade planeeringu kaasamisprotsessist on toodud
planeeringu seletuskirja lisas nr 3. Aruteludel ja töökoosolekutel on muuhulgas käsitletud
2
tuuleenergeetika arendamisega kaasnevaid teemasid. Kuna üleriigiline mereplaneering
käsitleb kõiki merekasutusviise, ei ole fookus olnud ainult tuuleparkidega kaasneval.
Tuuleenergeetika arendamisel on järgmiseks sammuks hoonestusloa ja KMH menetlus,
millesse kaasatakse samuti kohalikke inimesi ja kus juba detailsemalt kajastatakse konkreetse
tuulepargiga kaasnevaid mõjusid.
Tuuleparkide rajamiseks sobivad alad näha ette rannikust vähemalt 20 km kaugusele.
Sõrve poolsaare lähedale tuuleenergia alasid mitte määrata ning lühimaks kauguseks
tuulikute ja ranniku vahel näha ette 20 km.
Oleme Teie küsimusele vastanud 12.11.2019 kirjas nr 15-1/2464-10, selgitades, et
rahvusvahelisele kogemusele viidates tuleb alati arvestada Eesti merealal olevate oludega, sh
tuuleolud, jäätumine, sügavus ja muud looduslikud näitajad. Üks-ühele teiste riikide näidete
toomine või nende praktikate üle võtmine ei ole asjakohane. Riikides, kus on tuulikuparke
ehitatud rannikust kaugemale, on üldjuhul olnud meri madalam kui Eestis. Eesti ranniku
lähedal läheb meri kiiresti sügavaks, esineb kinnis- ja triivjääd ning see seab rannikust
kaugemale minekule piirid.
Rõhutame veelkord, et Eesti riik soovib kinni pidada kokkulepitud EL kliimaeesmärkidest ja
peab oluliseks taastuvenergeetika arendamist merel. Seega riiklike eesmärkide täitmiseks ja
planeeringus välja toodud kaalutlusi silmas pidades ei ole otstarbekas tuuleenergeetika
arendamiseks sobivaid alasid vähendada või neid rannikust kaugemale nihutada. Lisaks
märgime, et Euroopas on mitmeid näiteid, kus tuulikupargid on kavandatud maismaa
lähedale: nt Humber Gateway tuulepark Suurbritannias (ca 2 km rannikust), Soome 2017.a
avatud meretuulepark (rannikust 8 km). Ka Taanis ja Rootsis on kavandamisjärgus mitmeid
tuuleparke, mis asuvad lähemal kui 10 km rannikust.
Tuuleenergeetika ala suuruse määratlemisel lähtuda tuuleenergia konkreetsest
vajadusest, st ala määramisel ei tule lähtuda mitte maksimaalselt võimalikust, vaid
minimaalselt vajalikust alast.
Oleme Teie küsimusele vastanud 12.11.2019 kirjas nr 15-1/2464-10, selgitades Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sisendi alusel, miks ei ole võimalik lähtuda minimaalsest
vajalikust alast. Seisukohad on protsessi vältel jäänud samaks.
Seada piirangud tuuleparkide kõrgusele ja võimsusele, näiteks asjakohase koefitsendi
määramisega. Näiteks 10 km kaugusel ei tohiks tuulikud olla kõrgemad kui 80 meetrit
(tulenevalt GorWindi projektis tehtud küsiltusest).
Oleme Teie küsimusele vastanud 12.11.2019 kirjas nr 15-1/2464-10 ja jääme oma
seisukohtade juurde. Selgitame täiendavalt, et planeeringu realiseerimise hetkel ei pruugi
madalaid tuulikuid enam olla tootmises ja planeering ei oleks seega elluviidav.
Seada tingimusi tuuleparkide lammutamiseks (näiteks likvideerimise maksimaalne
aeg, et sellega kaasneks minimaalne häiring rannikul elavatele inimestele ja
loodusele).
Oleme Teie küsimusele vastanud 12.11.2019 kirjas nr 15-1/2464-10. Lisaks märgime, et
mereala planeeringu seletuskirjas on seatud vastav tingimus hoonestusloa tasandile (nr 12 m
ptk-s 5.6.5).
3
Näha planeeringus ette tingimus, mille kohaselt tuleb hinnata tuuleparkide ja
merekaablite koosmõju ning tuuleparkide ja maismaa vahel võrguühenduse loomisega
seotud mõju (maismaale kõrgepingeliinide rajamine jms).
Selgitame, et mereala planeeringu seletuskirjas on juba seatud vastav tingimus hoonestusloa
tasandile (nr 12 v ptk-s 5.6.5). Eesti mereala planeeringuga on hõlmatud vaid mere
territoorium, mistõttu ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi selle planeeringuga
määrata. Maismaa osas saab mereala planeering anda üldised suunised (soovitused).
Planeering toob välja, et maismaaühenduse tehniline lahendus (kaabel- või õhuliin, vajalikud
parameetrid) ja maavajadus lahendatakse paralleelselt hoonestusloa menetlusega, kas
planeerimis või projekteerimistingimuste menetluse kaudu kooskõlas kehtivate
õigusaktidega.
Soovituslike koridoride määramisel lähtuda kaitstavate väärtuste, lühima võimaliku
vahemaa ja olemasoleva elektrivõrgu kõrval ka elamutest.
Selgitame, et mereala planeeringu seletuskirjas on juba vastav suunis (nr 3a ptk 5.6.5) seatud.
Toote välja, et planeeringus puuduvad juhised merekaablite asendamise kohta. Selgitame, et
kõik planeeringus väljatoodud suunised ja tingimused on asjakohased ka kaablite
asendamisel. Kaablite asendamise täpsemad tingimused ei ole strateegilise ruumilise
planeerimise teema ja need lahendatakse loamenetluses.
Märgite, et Väikese ja Suure väina kaablid ei ole enam perspektiivsed, vaid juba kasutusele
võetud. Tõepoolest mereala planeeringu 4 aastase koostamise protsessi vältel on toimunud
arenguid, mis muudavad mõned planeeringus välja toodud teemad juba sisuliselt aegunuks.
Täname tähelepanu juhtimise eest ja korrigeerime planeeringumaterjale vastavalt.
Esitate oma kirjas alljärgnevad täiendavad tähelepanekud:
tuulegeneraatorid ja nende alused on väga energia- ja materjalimahukad: ühe 3MW
tuuliku tegemiseks läheb vaja 1200 tonni betooni, 335 tonni terast jne.
Võtame info teadmiseks, kuna energia ja materjalimahukuse küsimus ei ole ruumilises
planeerimises lahendatav. Lisame, et tuulegeneraatorite tootmisprotsess on pidevas arengus,
aina enam pööratakse tähelepanu ka materjalimahukuse ja ökoloogilise jalajälje
vähendamisele.
keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tuleks hinnata tuuleparkide rajamisega,
s.h. generaatorite tootmise ja lammutamise süsinikuheidet (tsemendi tootmisel on väga
suure süsinukuheitega tegevus), et hinnata tuuleparkide mõju kliimamuutustele.
Oleme nõus, et tuuleparkide rajamisega konkreetset seonduvat süsinikuheidet ei tohi jätta
tähelepanuta, oleme mõjude hindamise aruande ptk 4.7 selles osas täiendanud. Täpsemalt
tuleks tuuleparkide elutsükliga kaanevaid mõjusid hinnata iga tuulepargi tegevusloa käigus.
Tuulegeneraatorite energia- ja materjalimahukus sõltub valitud tuulegeneraatori tüübist,
võimsusest ja valitud tehnoloogiast laiemalt. Siiski jääme üldise seisukoha juurde, mis
kajastub aruande ptk 4.7. ning mille järgi on tuulikute laiapõhjalised mõjud keskkonnale ja
kliimaeesmärkide saavutamisele positiivsed. Nagu aruandes viidatakse, on uuringuid, mis
näitavad, et tuuliku eluea lõppedes saab 80% tuulikust taaskasutada.
4
tuulegeneraatorite aluste rajamisele eelneb merepõhja ettevalmistus. Vajalik on
hinnata merepõhja ettevalmistuse keskkonnamõju.
Tähelepanekust lähtuvalt on peatüki 4.2.5 hinnangut kui ka sellega seotud keskkonnameetme
kirjeldust täiendatud. Olenevalt konkreetsetest merepõhja tingimustest võib olla vajalik mere
põhja ettevalmistamine vundamendi paigaldamiseks. Gravitatsiooniliste vundamentide
paigaldamise eelselt võib osutuda vajalikuks merepõhja tasandamine ja tugevdamine.
Tänaseks on arendatud ka gravitatsioonilisi vundamente, mis ei vaja merepõhja eelnevat
ettevalmistust.
KSH keskkonnameetmena on toodud: Tehnoloogia arenedes tuleks tuuleparkide rajamisel
eelistada väiksema „jalajäljega“ vundamendistruktuure ehk mida väiksem on vundamendi
alla jääv merepõhja pindala (ja selleks ettevalmistatav osa) seda väiksem on loodusliku
merepõhja kadu konkreetses asukohas (sh peab arvestama, et nende füüsilise rajamisega
ehitusetapis või demonteerimise etapis ei kaasneks olulist mõju avalduvat ja ulatuslikku müra
ning ei põhjustaks olulist setete liikumist).
tuulegeneraatorite demonteerimise, s.h. süsinikfiibrist labade utiliseerimise lahendus
peab olema tuulepargi ehitusloa väljastamise tingimuseks.
Keskkonnaalaselt on lammutamise (ehk demonteerimise aegsed) mõjud sarnased
ehitusetapiga. Lammutamise ja demonteerimisega seotud mõjusid on käsitletud mõjude
hindamise peatükis 4.2.5 Merepõhja elupaigad ja elustik ning peatükis 4.5.1 Kalad. Teie
ettepanekust lähtuvalt on mõlema viidatud peatüki lõpus keskkonnameetmete sõnastusi
täpsustatud, et kajastuks vajadus hinnata tegevusloa etapis tuuleparkide rajamisega
kaasnevaid nii ehitusaegseid kui demonteerimisaegseid mõjusid. Selle põhjal on täpsustatud
ka planeeringu tingimusi.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib selles küsimuses Teie tähelepanu ka
kehtivale õigusruumile. Veeseaduse § 229 sätestab ehitise veekogust eemaldamise nõude
hoonestusloa kehtivuse lõppemisel ja selles öeldakse, et hoonestusloa omaja on kohustatud
hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust
veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Hoonestusloa
andmisel määratakse hoonestusloa kehtivuseaeg ja muud tingimused, milles pädev asutus
märgib ka eemaldamise nõude. Ehitise kasutusloa andmisel juhindutakse ehitusseadustiku §
113 lg 1 p 1, mille kohaselt pädev asutus märgib kasutusloa kõrvaltingimusena ehitise
avalikust veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused. Seega
tingimused lammutamiseks, ehk utiliseerimine märgitakse kasutusloas. Järelevalve kohustus
on pädeval asutusel, kelleks meretuulikute puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet.
Toote oma kirjas välja, et teie hinnangul puudub mõjude hindamise aruandes
maastikumõjusid puudutav osa. Samuti märgite, et mõjude hindamise aruandes puudub
väärtuslike maastike loetelu (on küll maastikukaitsealade loetelu). Lisate, et visuaalne mõju
on otseselt seotud keskkonnaga, sh looduskeskkonnaga. Kuna meri on looduslikult tuulikutest
vaba, siis looduskeskkonda tuulikute rajamisel saab inimese heaolu häiritud.
Mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.5 kajastuvaid tuuleenergeetika kavandamise
suuniseid ja tingimusi on põhilahenduse koostamise raames täiendatud. Täpsustatud on
kaladele, lindudele avalduvaid mõjusid ning selle valguses seatavate tingimuste sõnastusi.
5
Käesoleva aasta alguses valmis tuuleparkide visuaalse mõju hindamise metoodika (Artes
Terrae 2021), mille alusel on täiendatud visuaalsete mõjude leevendamisega seotud suuniseid
ja antud täpsemad juhtnöörid mõjude detailsemaks hindamiseks loamenetluse tasandil.
Muuhulgas on välja toodud nõue kaasata rannikukogukonda (ptk 5.6.5 tingimus nr 12 l).
Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude
hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet
täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala
jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on
ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja
selgitab üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes
etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude hindamise sisu. Rõhutame, et
planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet vaid toob välja kohad, kus on eriti
oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. Väljatoodud rannikulõigud koondavad
endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi
rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile). See, kas tuulikutest vaba ala
jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames
läbiviidava analüüsi käigus. Üleriigilisele planeeringule kohaselt annab mereala planeering
analüüsi läbiviimiseks suuniseid (soovitatav järgida) ja seab tingimusi (kohustuslik järgida).
Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega.
Maastike teemat on käsitletud üldistusastmest lähtuvalt tuginedes senistele kehtivatele
planeeringutele jm allikatele (vt pikemalt mõjude hindamise aruande ptk 4.4.1.6.2). Selguse
huvides on planeeringu ja mõjude hindamise materjale tuuleenergeetika arendusaladega
kaasneva maastiku ja visuaalse mõju osas korrigeeritud. Mõjude hindamise aruannet on
täiendatud eraldiseisva ptk 4.2.7, mis käsitleb mõju maastikele maastikuökoloogilises vaates.
Korrigeeritud on maastikele avalduva mõju käsitlust, tuues välja, et see on nii KeHJS kohane
mõju kui ka PlanS-st lähtuv asjakohane mõju (lähenemist on täpsemalt selgitatud kirja
alguses). Planeeringu koostamisel KSH raames on maastike ja visuaalse mõju hindamisel
lähtutud KeHJS-is sätestatust. Edaspidi, KMH raames maastike ja visuaalse mõju hindamisel,
tuleb lähtuda KeHJS-ist ja planeeringuga sätestatud tingimustest, sh peab aluseks võtma Artes
Terrae AB poolt koostatud juhendmaterjali „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks
visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või vähemalt samaväärse
analoogse juhendmaterjali. Samuti on täiendatud aruande ptk 4.4.1.6.2, tuues selgemini välja
Euroopa maastikukonventsioonist tuleneva käsitluse. Väärtuslike maastike loetelu lisamist ei
peetud ekspertgrupi poolt vajalikuks, kuna maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike
kasutamise teema on sisuliselt lahti selgitatud mõjude hindamise aruande lisas nr 3.
Planeeringu seletuskirja ptk 5.6.5 kajastuvad suunised ja tingimused on üle vaadatud ja
täpsustatud lähtuvalt aruandes tehtud täiendustest.
Tõdeme, et Eestis ei ole siiani olnud ühest käsitlusviisi tuuleparkide mõjust maastikele ja
kaasnevatest visuaalsetest mõjudest KeHJS kontekstis. Ministeeriumite koostöös on
praeguseks mereala planeeringu tuuleenergeetika arendusalade visuaalsete mõjude hindamise
käsitlusviis selginenud. Oleme seisukohal, et praegune lahendus ja ka mõjude hindamise
käsitlusviis lähtub erinevate huvide tasakaalustamise vajadusest ja üleriigilise planeeringu
täpsusastmest ning seatud on ka mõjude hindamise tulemustest lähtuvad tingimused
visuaalsete mõjude leevendamiseks.
6
Väidate, et tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade väljaselgitamisel ei ole arvestatud
erinevate tuuleparkide (sh teistes riikides) koosmõjuga ning viitate lindude puhkevõimalustele
rändeteel.
Nagu nähtub mereala planeeringu mõjude hindamise aruande ptk 4.2.2-st, on eksperdid
olemasolevate teadmiste valguses jõudnud arusaamale, et mereala planeeringu lahendus
tuuleenergeetika alade osas on linnustiku olulisi peatumisalasid ja peamisi rändekoridore
arvestav ning mõjude hindamise aruandes välja toodud hoonestusloa tasandile ettenähtud
keskkonnameetmete rakendamisel ei kaasne mereala planeeringulahendusega olulist
ebasoodsat mõju lindudele, sh nende puhkevõimalustele. Mõjude hindamisel on arvesse
võetud nii kehtivat Pärnu mereplaneeringut kui ka Läti mereala planeeringut. Just koond- ja
kumulatiivsete mõjude vaatenurgast tulenevalt on mõjud lindudele eraldi tähelepanu vajavana
välja toodud (vt täpsemalt ptk 4.8 ja 6.1 mõjude hindamise aruandes).
Märgite, et seletuskirjast ei nähtu, milliste keskkonnaorganisatsioonidega on
planeeringulahenduse koostamisel tehtud koostööd ning kuidas on nende arvamustega
arvestatud.
Selgitame, et kehtestatava seletuskirja dokumendis ei ole vastava ülevaate esitamine nõutud
ega ka otstarbekas. Erinevate huvirühmade kaasamiseks on eraldi koostatud planeeringu
kaasamiskava ja kaasatavate nimekirjad, mis protsessi jooksul on pidevalt täienenud vastavalt
eraldi kaasata palunud isikutest. Keskkonnaorganisatsioonide kohtumistele on kaasatud Eesti
Keskkonnaühenduste Koja esindajad, Eestimaa Looduse Fondi esindajad, Balti
Keskkonnafoorumi esindajad, Eesti Rohelise Liikumise esindajad, Eesti Ornitoloogiaühingu
esindajad, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi esindajad, Keskkonnaministeeriumi ja
Keskkonnaameti esindajad. Samuti on kõik keskkonnaorganisatsioonide kohtumiste kutsed
saadetud MTÜ Hiiu Tuul esindajale. Keskkonnaorganisatsioonide esindajate ettepanekud
planeeringule kajastuvad erinevate etappide koondtabelites, kus on kokkuvõtlikult nähtav nii
esitatud ettepanek kui ka vastusseisukoht sellele. Need on kättesaadavad mereala portaalis:
lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse etapi koondtabelist,
eskiislahenduse etapi koondtabelist ja põhilahenduse etapi koondtabelist.
7
Vesiviljelus
Palute esitada viited konkreetsetele uurimustöödele, millel põhineb 5 meetri sügavuspiiri
määrang, vajadusel korrigeerida sügavuspiiri lähtudes uuringute andmetest.
Viited sügavuspiiri määramise aluseks olnud uurimistöödele on leitavad mereala planeeringu
mõjude hindamise aruande ptk 4.2.1. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) koeb suur osa
kaladest, näiteks koha, ahven, merisiig, särg, haug (vt. E. Ojaveer, E. Pihu, T. Saat (toim.)
2003. Fishes of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers., HELCOM PanBalticScope
projekti raames koostatud kaardimaterjal). Samad kaldalähedased elurikkad alad, kus vesi
soojeneb kiiresti on ka noorkaladele turgutusaladeks ja neile aladele koonduvad magevette
kudema suunduvad siirde- ja poolsiirdekalad. Lähtudes viidatud materjalidest ja mereala
planeeringu ekspertmeeskonna sisendist, ei ole sügavuspiiri vajalik korrigeerida.
Viitate seletuskirja ptk 5.3.1 tingimusele nr 2:
Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada
reostuse lokaalset mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu
paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku
(merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm).
Märgite, et Eesti merealade planeeringu eesmärgiks ei saa olla “lokaalse mõju vähendamine”
eeldusel, et avamerel on negatiivne mõju vähem märgatav (i.e. “dilution is the solution”).
Olete seisukohal, et see on ebaõnnestunud seisukoha formuleering, mis ei ole kohane
strateegilisele dokumendile.
Selgitame, et mõju ei ole avamerel mitte vähem märgatav, vaid nagu selgitab ka viidatud
punkti teine lause, hajuvad toitained hõlpsamini ning ühtlasi on avamerel elustik mõnevõrra
vaesem. Seega on mõju avamerel väiksem. Korrigeerisime tingimuse sõnastust, et vältida
mitmeti mõistetavust, eemaldades sõna „lokaalne“.
Esitate oma kirjas punkti järgmises sõnastuses: „Ehitusloa väljastamise eelduseks on eelnev
keskkonnamõju hindamine, s.h. põhjasetete liikumise uuring. Kalakasvatuse rajamine on
välistatud, kui setted võivad liikuda Natura 2000 aladele“.
Eeldame, et tegemist on täiendusettepanekuga planeeringu tingimustesse. Selgitame, et vastav
teemapüstitus juba sisaldub seatud tingimustes (Ptk 5.3.1 p 12 a. ja 12 b, mille järgi tuleb
vastavalt hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud
leevendavad keskkonnameetmed ning hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh
projekteeritavatele, kui need asuvad tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele
loodusobjektidele ja ebasoodne mõju Natura 2000 aladele tuleb välistada.). Seega ei ole
vajalik tingimusi täpsustada.
Samuti kajastub juba tingimustes teie ettepanek: Kalakasvatuste loamenetlustes arvestada
võimalike kumuleeruvate mõjudega. Rakendada üheaegselt erinevaid vesiviljeluse vorme, et
vähendada kalakasvatuse kahjulikku mõju. Kumuleeruvate ja vastasmõjudega on seotud
bioturvalisuse teema, mille jaoks on seatud nõue jätta erinevate kasvanduste vahele puhver
(tingimus 12 c). Suunis nr 2 on seatud klasterlahenduste soosimiseks, kus kombineeritakse
meres toimuva toiteaineid lisavat kalakasvandust toiteaineid eemaldava vetika ja/või
karbikasvatusega samas asukohas või lähedalasuvas piirkonnas.
8
Mereturism ja rekreatsioon
Palute esitada viited konkreetsetele uuringutele, mis demonstreerivad tööstusparkide
positiivset mõju turismile.
Westerberg et al (2013 https://doi.org/10.1016/j.tourman.2012.04.008) on uurides
Prantsusmaa rannikul asuvate tuuleparkidega seonduvat välja pakkunud, et tuulepark võiks
paikneda rannikule lausa 5 km kaugusel, kui sellega seotult töötatakse välja
keskkonnapoliitika ja tuulepargiga seotud vaba-aja tegevused. Carr- Harris ja Lang (2019,
https://doi.org/10.1016/j.reseneeco.2019.04.003), uurides USA esimest Blocki saare
meretuulepargi mõju puhkemajandusele läbi lühiajaliselt renditavate pindade võrdluse leidsid,
et rendihinnad ja reserveeringute arv tõusid oluliselt ning tõestasid sellega tuulepargi
positiivset mõju rannikuturismile. Smythe et al (2020,
https://doi.org/10.1016/j.erss.2020.101726) on sama tuuleparki uurides leidnud, et see toimib
pigem turismiatraktsioonina, olles kas uuenduslik vaatamisväärsus või huvitav hobikalapüügi
sihtkoht.
Oleme seisukohal, et viidatud uuringute loetelu lisamine mõjude hindamise aruandele ja
aruande korrigeerimine ei ole põhjendatud. Mereala planeeringu mõjude hindamise aruande
hinnangute lõppjäreldus on kooskõlas viidatud uuringutes kajastuvaga. Uuringute lisamine
kasvataks ebaproportsionaalselt aruande vastava alajaotuse mahtu.
Kaadamine
Teete ettepaneku lisada randade erosioon süvendamise ja kaadamise mõjude hulka, viidates
ptk 5.14. p 1. (Täiendavate kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid
merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust). Selgitate, et eemaldades liiva rannatsooni ühes
osas põhjustab reeglina settedefitsiidi ranna teises osas. Süvendatud setete kaadamisel
rannatsoonist eemal avamerel eemaldatakse setted looduslikust ringlusest põhjustades
loodusliku dünaamilise tasakaalu muutuse rannavööndis, mille tulemuseks on reeglina
ulatuslik erosiooni tugevnemine ja rannavööndi häving süvendusala läheduses. Selle
kinnituseks leiab arvukaid näiteid nii K. Orviku 2018 aastal ilmunud raamatust “Rannad ja
rannikud” kui ka konkreetseid näiteid lähiajaloost seoses Lehtma sadama kaadamisala
ebapädeva valiku tulemusel tekkinud olukorraga Tahkuna poolsaare idarannikul (Noormets
et al., 2019).
Nõustume Teie ettepanekuga ja lisasime erosiooni vältimise planeeringu seletuskirja ptk 5.14
suunisesse nr 1. Mõjude hindamise aruande täiendamine ei ole meie hinnangul vajalik, sest
kaadamisega kaasnevad mõjud on konkreetse olukorra põhised ning mereala planeeringuga
uusi kaadamisalasid ei kavandata.
Lisaks teete täiendavad ettepanekud reguleerimaks tuuleenergeetika ja vesiviljelus
õigusaktide tasandil, et nende rajamine ning kasutamine oleks riigi tasandil kontrollitav.
Toote välja, et meretuuleparkide müra, infraheli ja vibratsiooni kohta on vajalikud
spetsiifilised normid meretuuleparkide jaoks, sest heli levimine merekeskkonnas on eriline.
Samuti teete ettepaneku, et vesiviljeluse eelduseks on riiklikult kehtestatud reeglid, mis
sätestavad sumpade vahekauguse, kalade arvu sumbas, lisaainete (hormoonid,
antibiootikumid, teised ravimid, vitamiinid, pigmendid jms.) kasutamise,
9
vaktsineerimiskohustuse, kalade haiguste seire jm. bioloogiliste ohtude käsitlemise ja
järelevalve kohta. Olete seisukohal, et eelpoolnimetatud tingimusi ei ole mõistlik sätestada
planeeringus, seda saab teha vastava valdkonna eest vastutav ministeerium.
Võtame teadmiseks, et uute merekasutuste juurutamine võib vajada täiendavaid regulatsioone
ka õigusaktide tasandil. Teie ettepanekud on edastatud mereala planeeringu juhtrühmale, kus
on esindatud ministeeriumid ja asjakohased ametkonnad, kes nende teemadega tegelevad.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel täpsustatud lahenduse osas täiendav ehk kooskõlastamise II ring.
Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis,
tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt
osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
10