Riigikantselei Teie 15.07.2021 nr RK/21-0915/-1K
[email protected]
Meie 03.09.2021 nr 2-7/21-0419/4395
Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamine
Austatud riigisekretär
Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks valmisoleku
seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).
Toetame VTK üldist põhimõtet koondada üheks seaduseks kokku nii hädaolukorra seadus
(edaspidi HOS), erakorralise seisukorra seadus kui ka riigikaitseseadus (edaspidi RIKS) ning
seeläbi luua terviklikum ja ühtsem süsteem tsiviil- ja riigikaitsekriisideks valmistumiseks ja
lahendamiseks. Kuigi VTK-s välja toodud võimalikud lahendused koos detailidega selguvad
lõplikult alles valmisoleku seaduse (edaspidi VOS) eelnõu koostamise käigus, siis palume
edaspidises võtta arvesse meie järgmiseid tähelepanekuid:
1. VTK punkti 4.2. kohaselt keskendutakse VOS-s eelkõige suure mõjuga kriisidele, mille
lahendamist juhib Vabariigi Valitsus ja peaminister. Tervikliku süsteemi vaates on oluline
hoida fookuses ka väiksema mõjuga kriitilisi intsidente, kuna teatud asjaolude
kokkulangemisel võivad need omakorda eskaleeruda suure mõjuga kriisiks ning sellisel
juhul peaks nende lahendamine toimuma juba VOS põhimõtete järgi. Näiteks on laiemalt
küberintsidentide ennetamine, nendeks valmistumine ja lahendamine reguleeritud
küberturvalisuse seaduses, samas kui küberintsidendist tekkiva suure mõjuga kriisi tuleks
ennetada, selleks valmistuda ja lahendada aga VOS-i põhimõtete järgi. Sarnaseid näiteid
on ka teistest valdkondadest. Kokkuvõttes ei tohi tekkida olukorda, kus kahe erineva
regulatsiooni rakendamine tooks kaasa dubleerivaid tegevusi või väiksema mõjuga kriisist
üle minnes suure mõjuga kriisi eeldaks täiesti vastupidist tegutsemist, seega peavad VOS
ja valdkondlikud eriseadused olema selgelt omavahel kooskõlas. Seejuures tuleb
veelgi enam keskenduda lisaks ennetamise, valmistumise ning lahendamise
etappidele ka kriisist taastumisele, mida seni kehtiv HOS ei ole teinud, kuid mis on üheks
oluliseks osaks kriisireguleerimise tsüklist.
2. VTK punktides 4.2.1. ja 4.4. on toodud kriteeriumid, millisel juhul on tegemist VOS-s
reguleeritud „olukorraga“, mille üle otsustamise õigus on jäetud Vabariigi Valitsusele.
Toetame, et VOS eelnõuga muutuvad selgemaks ja ühetaolisemaks „olukorra“
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
väljakuulutamise ja lõpetamise tingimused, kuna tänapäeva kriiside puhul on peaaegu
alati tegemist komplekskriisidega, mille puhul ei ole võimalik selgelt eristada, kas tegemist
on tsiviil- või riigikaitsekriisiga. Samuti peaks loodav raamistik tagama Vabariigi
Valitsusele paindlikkuse otsustada iga olukorra puhul vastavalt selle eripärale, kuna
valdkondlik kerksus ja valmisolek on riigiüleselt väga erinev. Täiendavalt teeme
ettepaneku arvestada „olukorra“ väljakuulutamise ühe kriteeriumina ka suurt
majanduslikku mõju, mis eeldaks, et sellise sündmuse lahendamiseks on vaja lisaks
finantsjuhtimise abinõudele rakendada ka majanduse abinõusid (näiteks piirata kaupade
väljavedu, rakendada ostupiiranguid, kehtestada sundtootmise kohutus, piirata riiki
sisenevaid või väljuvaid lende jms). Osaliselt on „olukorras“ rakendatavad abinõud
väljatoodud ka VTK punktis 4.5. põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete juures, kuid
tegemist ei ole meie hinnangul kindlasti lõpliku loeteluga ning teema vajaks sisulisemaid
arutelusid VOS eelnõu koostamise käigus, sh on oluline veelgi põhjalikumalt analüüsida
ettevõtlusele kaasnevat mõju.
Lisaks teeme ettepaneku, et kiiresti eskaleeruvas kriisis või selle ohu korral oleks
valdkonna eest vastutava ministri loal lubatud teatud abinõusid/meetmeid piiratud
ulatuses rakendada juba enne erikorra väljakuulutamist. Eesmärk on vältida ajakadu
ja kaasneda võivat kahju kuniks Vabariigi Valitsus vastava otsuse teeb (näiteks võib selleks
hetkeks olla riigist välja viidud juba kriitiline hulk kaupu, mille väljavedu sooviti algselt
piirata jms).
3. VTK punktides 4.2.2. ja 4.2.3. on kirjeldatud suure mõjuga kriisi lahendamist strateegilisel
tasandil, mida juhib peaminister ja Vabariigi Valitsus, ning operatiiv-taktikalisel tasandil,
mida juhib valdkondlikku pädevust omav asutus. Välja on jäänud ministeeriumite tasand,
kes tavapäraselt korraldavad oma valitsemisalasse jäävaid küsimusi ning tagavad
õigusaktide täitmise jms. Ka VTK-s on tõdetud, et täiendavalt tuleb VOS-iga luua selgus,
milline on Vabariigi Valitsuse, peaministri, ministeeriumide, asutuste ja kohaliku
omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) rollijaotus ning koostöö „olukorras“ ja selle
lahendamiseks väljakuulutatud erikorras. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku luua VOS-i
eelnõuga sama juhtimisstruktuur, mida on juba kirjeldatud riigikaitse tegevuskavas,
ning mis arvestab mh riigi tavapärast ülesehitust ja rollide jaotust.
4. VTK punktis 4.3. on kirjeldatud uut kriisideks valmistumise põhimõtet, mille kohaselt
asendatakse senised hädaolukorra lahendamise plaanid ning riigikaitse tegevuskava ja selle
alamkavad ühe tervikliku kriisideks valmisoleku plaaniga. Toetame uut lähenemist, kuna
see võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi optimaalsemalt ja vähendada seniseid
dubleerimisi ning „halle alasid“. Seejuures peame aga oluliseks, et lisaks varude
kasutuselevõtu kirjeldamisele, oleks plaanides esmalt kajastatud ka, kas ja täpsemalt
millist (riigi)varu on vaja omada ning kui varusid vaja ei ole, siis see oleks selgelt välja
toodud. Tegemist saaks olema ühe olulise sisendiga AS Eesti Varude Keskusele.
5. VTK punktis 4.6. on kirjeldatud elutähtsate teenuste regulatsiooni kaasajastamise vajadust,
sh vajadust laiemalt tõsta KOV-de valmisolekut ning toidu varustuskindlust. Toetame
elutähtsate teenuste regulatsiooni muutmist, kuna ka COVID-19 kriis on tõestanud, et
ühiskonna toimimiseks on vajalikke elutähtsaid teenuseid siiski oluliselt rohkem kui
senised HOS-s nimetatud 14 teenust, kust on puudu näiteks nii transpordi-, ravimite-
kui ka toiduvaldkond, mille lisamist tuleks aga kaaluda. Samuti ei kata senine
regulatsioon kõikide teenuste tervikahelat, nii on näiteks vedelkütuse puhul elutähtsa
teenuse osutajateks vaid tankla omanikest kütusemüüjad, kuid mitte kütusehulgimüüjad
2 (4)
(nn terminalid), kes omakorda tanklaid kütusega varustavad. Ka rakendatavad
sanktsioonid tuleb üle vaadata, mis oleksid ühtpidi optimaalsed kui ka piisavalt mõjusad,
kuna praktikas on olnud olukordi, kus kõik elutähtsa teenuse osutajad (edaspidi ETO) ei
ole tähtaegselt täitnud neile pandud kohustusi.
Lisaks ei ole meie hinnangul alati võimalik ette näha kõiki teenuseid, mis võivad alles
konkreetse sündmuse käigus kujuneda kriitiliseks, või mille puhul oleksid igapäevased
ETO staatusega kaasnevad kohustused ebaproportsionaalsed, seega teeme ettepaneku
võimaldada ka kriisi ajal määrata täiendavalt ajutisi ETO-sid, kellele tekiksid teatud
kohustused (näiteks rakendada baasohutusmeetmeid) kui ka õiguseid (näiteks
eelisjärjekorras vaktsineerimine, vabastused liikumispiirangutest jms). Tegemist oleks
sarnase regulatsiooniga nagu seda on RIKS-s riigikaitseobjektide puhul. Ettepanek haakub
ka VTK punktiga 4.7., kus kirjeldatakse mitmetasandilisi ETO-sid.
Arvestades, et elutähtsate teenuste loetelu ning ETO-de kriteeriumite laiendamine toob
kaasa täiendavat koormust nii teenuseosutajatele kui ka teenust korraldavale asutusele, siis
tuleb muudatustega kaasnevat mõju veelgi põhjalikumalt analüüsida VOS eelnõu
koostamise käigus. Samuti tuleks põhjalikumalt analüüsida lisanduvat koormust Riigi
Infosüsteemi Ametile, kuna kehtiva küberturvalisuse seaduse subjektideks on automaatselt
ka kõik ETO-d. AS Eesti Varude Keskusele kui riigi strateegilise varu moodustajale,
haldajale ning selle kasutusele võtmise korraldajale.
6. VTK punktis 4.7. on kirjeldatud asutuste ja isikute riigikaitseülesannete määramise
kitsaskohti ning võimalikke lahendusi. Lisaks vajab meie hinnangul täiendavalt
lahendamist ka ETO-de alltöövõtjate riigikaitseliste töökohtade määramine. Nimelt
on kehtiva RIKS-i järgi riigikaitselisi töökohti lubatud määrata erasektoris vaid ETO-del,
teistel ettevõtetel see võimalus puudub. Eeldus on olnud, et ETO-le jäävad alles ka
mobilisatsiooni korral kõik need kriitilised isikud, kes on olulised elutähtsa teenuse
osutamiseks. Samas tegutseb enamik ETO-sid konkurentsitingimustes, kus võtmesõnadeks
on optimaalsus ja kulu-tulutõhusus, seega järjest enam ostetakse mingit osa kriitilisest
teenusest sisse alltöövõtjalt (näiteks spetsiifilise oskusega tehnikud jms). Mobilisatsiooni
korral võib tekkida aga olukord, kus alltöövõtja ei ole võimeline kokkulepitud teenust
tagama, kuna tema kriitilise tähtsusega töötajad on mobiliseeritud. Seega on kehtivas
õiguses tegemist pooliku lahendusega, mis ei taga alati elutähtsa teenuse toimepidevust
riigikaitsekriiside ajal, mistõttu teeme ettepaneku VOS eelnõu koostamise käigus leida
lahendused ka eelkirjeldatud kitsaskohale.
7. VTK punktis 4.8. on kirjeldatud Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist avalikku korra
kaitsesse, mis on kavandatud sätestada korrakaitseseaduses, mitte VOS-is. Siiski teeme
ettepaneku ka VOS eelnõu koostamise käigus analüüsida Kaitseväe ja Kaitseliidu
kaasamist ka muudes (mitte-korrakaitselistes) ülesannetes. Näiteks riigivarude
kasutusele võtmisel võib tekkida vajadus kaasata Kaitseväge ja/või Kaitseliitu varude
logistika korraldamisel, samuti laiemalt elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel.
Kokkuvõttes soovime aktiivselt panustada VOS eelnõu koostamisse, seega palun kaasata
edasistesse aruteludesse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos valitsemisala asutuste
ning ettevõtete esindajatega.
Lugupidamisega
3 (4)
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
Kantsler
Kristel Siiman
625 6489
[email protected]
4 (4)