dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. september 2021
Viit
2-7/21-0419/4395
Registreeritud
3. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0419
Vastutaja
Kristel Siiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Kriisireguleerimise osakond)

Failid

  • 📎2-721-04194395 03.09.2021 Väljaminev kiri.asice375 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 15.07.2021 nr RK/21-0915/-1K [email protected] Meie 03.09.2021 nr 2-7/21-0419/4395 Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Austatud riigisekretär Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Toetame VTK üldist põhimõtet koondada üheks seaduseks kokku nii hädaolukorra seadus (edaspidi HOS), erakorralise seisukorra seadus kui ka riigikaitseseadus (edaspidi RIKS) ning seeläbi luua terviklikum ja ühtsem süsteem tsiviil- ja riigikaitsekriisideks valmistumiseks ja lahendamiseks. Kuigi VTK-s välja toodud võimalikud lahendused koos detailidega selguvad lõplikult alles valmisoleku seaduse (edaspidi VOS) eelnõu koostamise käigus, siis palume edaspidises võtta arvesse meie järgmiseid tähelepanekuid: 1. VTK punkti 4.2. kohaselt keskendutakse VOS-s eelkõige suure mõjuga kriisidele, mille lahendamist juhib Vabariigi Valitsus ja peaminister. Tervikliku süsteemi vaates on oluline hoida fookuses ka väiksema mõjuga kriitilisi intsidente, kuna teatud asjaolude kokkulangemisel võivad need omakorda eskaleeruda suure mõjuga kriisiks ning sellisel juhul peaks nende lahendamine toimuma juba VOS põhimõtete järgi. Näiteks on laiemalt küberintsidentide ennetamine, nendeks valmistumine ja lahendamine reguleeritud küberturvalisuse seaduses, samas kui küberintsidendist tekkiva suure mõjuga kriisi tuleks ennetada, selleks valmistuda ja lahendada aga VOS-i põhimõtete järgi. Sarnaseid näiteid on ka teistest valdkondadest. Kokkuvõttes ei tohi tekkida olukorda, kus kahe erineva regulatsiooni rakendamine tooks kaasa dubleerivaid tegevusi või väiksema mõjuga kriisist üle minnes suure mõjuga kriisi eeldaks täiesti vastupidist tegutsemist, seega peavad VOS ja valdkondlikud eriseadused olema selgelt omavahel kooskõlas. Seejuures tuleb veelgi enam keskenduda lisaks ennetamise, valmistumise ning lahendamise etappidele ka kriisist taastumisele, mida seni kehtiv HOS ei ole teinud, kuid mis on üheks oluliseks osaks kriisireguleerimise tsüklist. 2. VTK punktides 4.2.1. ja 4.4. on toodud kriteeriumid, millisel juhul on tegemist VOS-s reguleeritud „olukorraga“, mille üle otsustamise õigus on jäetud Vabariigi Valitsusele. Toetame, et VOS eelnõuga muutuvad selgemaks ja ühetaolisemaks „olukorra“ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 väljakuulutamise ja lõpetamise tingimused, kuna tänapäeva kriiside puhul on peaaegu alati tegemist komplekskriisidega, mille puhul ei ole võimalik selgelt eristada, kas tegemist on tsiviil- või riigikaitsekriisiga. Samuti peaks loodav raamistik tagama Vabariigi Valitsusele paindlikkuse otsustada iga olukorra puhul vastavalt selle eripärale, kuna valdkondlik kerksus ja valmisolek on riigiüleselt väga erinev. Täiendavalt teeme ettepaneku arvestada „olukorra“ väljakuulutamise ühe kriteeriumina ka suurt majanduslikku mõju, mis eeldaks, et sellise sündmuse lahendamiseks on vaja lisaks finantsjuhtimise abinõudele rakendada ka majanduse abinõusid (näiteks piirata kaupade väljavedu, rakendada ostupiiranguid, kehtestada sundtootmise kohutus, piirata riiki sisenevaid või väljuvaid lende jms). Osaliselt on „olukorras“ rakendatavad abinõud väljatoodud ka VTK punktis 4.5. põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete juures, kuid tegemist ei ole meie hinnangul kindlasti lõpliku loeteluga ning teema vajaks sisulisemaid arutelusid VOS eelnõu koostamise käigus, sh on oluline veelgi põhjalikumalt analüüsida ettevõtlusele kaasnevat mõju. Lisaks teeme ettepaneku, et kiiresti eskaleeruvas kriisis või selle ohu korral oleks valdkonna eest vastutava ministri loal lubatud teatud abinõusid/meetmeid piiratud ulatuses rakendada juba enne erikorra väljakuulutamist. Eesmärk on vältida ajakadu ja kaasneda võivat kahju kuniks Vabariigi Valitsus vastava otsuse teeb (näiteks võib selleks hetkeks olla riigist välja viidud juba kriitiline hulk kaupu, mille väljavedu sooviti algselt piirata jms). 3. VTK punktides 4.2.2. ja 4.2.3. on kirjeldatud suure mõjuga kriisi lahendamist strateegilisel tasandil, mida juhib peaminister ja Vabariigi Valitsus, ning operatiiv-taktikalisel tasandil, mida juhib valdkondlikku pädevust omav asutus. Välja on jäänud ministeeriumite tasand, kes tavapäraselt korraldavad oma valitsemisalasse jäävaid küsimusi ning tagavad õigusaktide täitmise jms. Ka VTK-s on tõdetud, et täiendavalt tuleb VOS-iga luua selgus, milline on Vabariigi Valitsuse, peaministri, ministeeriumide, asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) rollijaotus ning koostöö „olukorras“ ja selle lahendamiseks väljakuulutatud erikorras. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku luua VOS-i eelnõuga sama juhtimisstruktuur, mida on juba kirjeldatud riigikaitse tegevuskavas, ning mis arvestab mh riigi tavapärast ülesehitust ja rollide jaotust. 4. VTK punktis 4.3. on kirjeldatud uut kriisideks valmistumise põhimõtet, mille kohaselt asendatakse senised hädaolukorra lahendamise plaanid ning riigikaitse tegevuskava ja selle alamkavad ühe tervikliku kriisideks valmisoleku plaaniga. Toetame uut lähenemist, kuna see võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi optimaalsemalt ja vähendada seniseid dubleerimisi ning „halle alasid“. Seejuures peame aga oluliseks, et lisaks varude kasutuselevõtu kirjeldamisele, oleks plaanides esmalt kajastatud ka, kas ja täpsemalt millist (riigi)varu on vaja omada ning kui varusid vaja ei ole, siis see oleks selgelt välja toodud. Tegemist saaks olema ühe olulise sisendiga AS Eesti Varude Keskusele. 5. VTK punktis 4.6. on kirjeldatud elutähtsate teenuste regulatsiooni kaasajastamise vajadust, sh vajadust laiemalt tõsta KOV-de valmisolekut ning toidu varustuskindlust. Toetame elutähtsate teenuste regulatsiooni muutmist, kuna ka COVID-19 kriis on tõestanud, et ühiskonna toimimiseks on vajalikke elutähtsaid teenuseid siiski oluliselt rohkem kui senised HOS-s nimetatud 14 teenust, kust on puudu näiteks nii transpordi-, ravimite- kui ka toiduvaldkond, mille lisamist tuleks aga kaaluda. Samuti ei kata senine regulatsioon kõikide teenuste tervikahelat, nii on näiteks vedelkütuse puhul elutähtsa teenuse osutajateks vaid tankla omanikest kütusemüüjad, kuid mitte kütusehulgimüüjad 2 (4) (nn terminalid), kes omakorda tanklaid kütusega varustavad. Ka rakendatavad sanktsioonid tuleb üle vaadata, mis oleksid ühtpidi optimaalsed kui ka piisavalt mõjusad, kuna praktikas on olnud olukordi, kus kõik elutähtsa teenuse osutajad (edaspidi ETO) ei ole tähtaegselt täitnud neile pandud kohustusi. Lisaks ei ole meie hinnangul alati võimalik ette näha kõiki teenuseid, mis võivad alles konkreetse sündmuse käigus kujuneda kriitiliseks, või mille puhul oleksid igapäevased ETO staatusega kaasnevad kohustused ebaproportsionaalsed, seega teeme ettepaneku võimaldada ka kriisi ajal määrata täiendavalt ajutisi ETO-sid, kellele tekiksid teatud kohustused (näiteks rakendada baasohutusmeetmeid) kui ka õiguseid (näiteks eelisjärjekorras vaktsineerimine, vabastused liikumispiirangutest jms). Tegemist oleks sarnase regulatsiooniga nagu seda on RIKS-s riigikaitseobjektide puhul. Ettepanek haakub ka VTK punktiga 4.7., kus kirjeldatakse mitmetasandilisi ETO-sid. Arvestades, et elutähtsate teenuste loetelu ning ETO-de kriteeriumite laiendamine toob kaasa täiendavat koormust nii teenuseosutajatele kui ka teenust korraldavale asutusele, siis tuleb muudatustega kaasnevat mõju veelgi põhjalikumalt analüüsida VOS eelnõu koostamise käigus. Samuti tuleks põhjalikumalt analüüsida lisanduvat koormust Riigi Infosüsteemi Ametile, kuna kehtiva küberturvalisuse seaduse subjektideks on automaatselt ka kõik ETO-d. AS Eesti Varude Keskusele kui riigi strateegilise varu moodustajale, haldajale ning selle kasutusele võtmise korraldajale. 6. VTK punktis 4.7. on kirjeldatud asutuste ja isikute riigikaitseülesannete määramise kitsaskohti ning võimalikke lahendusi. Lisaks vajab meie hinnangul täiendavalt lahendamist ka ETO-de alltöövõtjate riigikaitseliste töökohtade määramine. Nimelt on kehtiva RIKS-i järgi riigikaitselisi töökohti lubatud määrata erasektoris vaid ETO-del, teistel ettevõtetel see võimalus puudub. Eeldus on olnud, et ETO-le jäävad alles ka mobilisatsiooni korral kõik need kriitilised isikud, kes on olulised elutähtsa teenuse osutamiseks. Samas tegutseb enamik ETO-sid konkurentsitingimustes, kus võtmesõnadeks on optimaalsus ja kulu-tulutõhusus, seega järjest enam ostetakse mingit osa kriitilisest teenusest sisse alltöövõtjalt (näiteks spetsiifilise oskusega tehnikud jms). Mobilisatsiooni korral võib tekkida aga olukord, kus alltöövõtja ei ole võimeline kokkulepitud teenust tagama, kuna tema kriitilise tähtsusega töötajad on mobiliseeritud. Seega on kehtivas õiguses tegemist pooliku lahendusega, mis ei taga alati elutähtsa teenuse toimepidevust riigikaitsekriiside ajal, mistõttu teeme ettepaneku VOS eelnõu koostamise käigus leida lahendused ka eelkirjeldatud kitsaskohale. 7. VTK punktis 4.8. on kirjeldatud Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist avalikku korra kaitsesse, mis on kavandatud sätestada korrakaitseseaduses, mitte VOS-is. Siiski teeme ettepaneku ka VOS eelnõu koostamise käigus analüüsida Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist ka muudes (mitte-korrakaitselistes) ülesannetes. Näiteks riigivarude kasutusele võtmisel võib tekkida vajadus kaasata Kaitseväge ja/või Kaitseliitu varude logistika korraldamisel, samuti laiemalt elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Kokkuvõttes soovime aktiivselt panustada VOS eelnõu koostamisse, seega palun kaasata edasistesse aruteludesse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos valitsemisala asutuste ning ettevõtete esindajatega. Lugupidamisega 3 (4) (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman Kantsler Kristel Siiman 625 6489 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel