Lp. Irje Möldre Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 02 . 0 9 .20 2 1 nr 20 ENMAK 2035 ettepanek Esitasite arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsuse „ Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku “ eelnõu . N õustume, et energiamajanduse arengukava oluliseks ülesandeks on ühtse tulevikuvisiooni kujundamine, mis tagab : energia tootmise CO2 heitmete vähendamise ja keskkonnasõbralikkuse, energia varustuskindluse sh elutähtsate teenuste toimepidavuse , konkurentsivõime ning samuti taskukohasuse igale Eesti inimesele. Loodame, et arengukava hakkab peegeldama EL uue algatuse „Eesmärk 55“ põhimõtteid ning eesmärke. „Eesmärk 55“ põhineb väga tugevalt kaugkütte ja kaugjahutusvõrkude arendusel , sest just need võrgud aitavad vähendada elektridefitsiidi (hinnatõusu) riske, mis tulenevad üleüldisest elektrifitseerimist . Efektiivsuse suurendamiseks tuleb vältida või vähendada v õrkude omavahelist dubleerimist ning oluline on saavutada sünergia . Näiteks liikuvuse elektrifitseerimise huvides on mõistlik elektri ülekandevõimsused suunata transpordisektorit toetama seal, kus on perspektiivne arendada energiatõhusat kaugkütet- kaugjahutust jne. Ainult nutikalt kombineerides suudavad integreeritud võrgud tagada energeetilist sõltumatust, hajutada varustuskindluse riske, võtta kasutusele kuluefektiivsed taastuvad energiaallikad ning vähendada hoonete keskkonnajalajälge. Eelnevast tulevalt on hoonete lülitamine suurematesse süsteemi desse lähitulevikus veel gi olulisem (meie andmetel liitus 2020 aastal kaugküttevõrguga vähemalt 297 hoonet ning rajati 25,7 km uusi ühendusi , kuid need numbrid võiksid olla tulevikus oluliselt suuremad ) . Soodsa õigusruumi kujundamine, e nergiasüsteemide planeerimine ning erinevate energia võrkude sünergiline integreerimine vajab regulaarset tähelepanu nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel , et kasvavate eesmärkidega kaasa liikuda. Süsteemsust toetab püsiv rahastamine ning koolitustegevus. Loodame, et uus arengukava võtab suuremasse fookusesse kohaliku tasandi planeerimistegevused ning kohaliku omavalitsuse pädevuse kasvatamise, sest ainult siis on võimalik tekitada soovitud muutus, mis arvestab ka kohalike vajadustega. Näiteks on hetkeseisuga Eestis 101 energiatõhusa kaugkütte nõuetele vastavat võrgupiirkonda, kuid esmakordselt kaotasid 2021 aastal kolm võrgupiirkonda oma tõhususe staatuse (kas planeerimisvead või raha, motivatsiooni puudus). Erinevate e nergiasüsteemide arendamine nõuab mahukaid investeeringuid ka tulevikus Meie statistika järgi on 2020 aasta seisuga Eesti renoveerimata vähemalt 547 km kaugküttevõrku (ca 36,4%) ning sealjuures oli soojusenergia kaalutud keskmine müügihind 47,85 eurot (+km). Üldise varustuskindluse tagamiseks ning energiavaesuse vältimiseks on vaja ka tuleviku tarbeks kujundada sobivad meetmed , et tagada energia kättesaadavus , taskukohasus ja varustuskindlus sõltumata leibkonna sissetulekute suurusest. Renoveerimistegevuse motiveerimine ja toetamine on seda olulisem, et biokütuste säästlikkuse kriteeriumite süvenedes jääb turule järjest väiksem kogus kütust . See omakorda võib survestada tulevikus taastuvenergia hinnatõusu , mis pidurdab üldist taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu motivatsiooni ja kiirust. K liimamuutuste süvenedes ning ka hoonete energiatõhususe paranemisel tuleb suurema tähelepanu alla võtta jahutusmajandus ja selle roll kliimaeesmärkide saavutamisel . Energiatõhusad hooned vajavad suvel ning kuumalainete ajal vajaliku sisekliima tagamiseks järjest rohkem jahutust, mida linnapiirkondades aitab keskkonnasõbralikult ja efektiivselt lahendada tõhus kaugjahutus . Meie statistika järgi oli 2019 aasta seisuga Eestis 20,2 MW kaugjahutusvõimsust , mis tootis 23,6 TJ jahutusenergiat . Võrkude kiirem arendamine võimaldaks oluliselt kiiremini ja oluliselt suuremat mahtu keskkonnasõbralik ku jahutusenergia t ning vähendada jahutust tarbivate hoonete keskkonnajalajälge . Täna kasutusel olev kaugkütteteenuse regulatsioon vajab ajakohastamist, et innovaatilised lahendused sh soojuspumbad, salvestustehnoloogia, heitsoojus jne oleks võimalik kasutusele võtta ning sellega kaasnev risk saaks arvestatud. Samuti on oluline vältida konkurentsiolukorra halvenemist ( nt paralleelsete lokaalsete lahenduste laialdasemat kasutuselevõttu), mis toob kaasa kaug k üttesüsteemide tõhususe languse ning välisõhu kvaliteedi halvenemise . Kokkuvõtlikult oleme tänulikud, et Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on lülitatud kaasatud osapoolte hulka . K indlasti osaleme töögruppide töös ning anname oma panuse, et Eesti energiamaastik oleks tulevikus veelgi mitmekülgsem ning jä t kusuutlikum. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja t egevjuht
[email protected] ; 5165943