dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. september 2021
Viit
17-1/21-0083/5186-1
Registreeritud
3. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Maavarade osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. oktoober 2021

Failid

  • 📎DM-115297-16.pdf.bdoc1987 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium [email protected] 02.09.2021 nr DM-115297-16 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Riigi huvi väljaselgitamine Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses Päidre Põllud OÜ (registrikood 10340091; aadress Turu tn 34-213, Tartu linn, Tartu maakond) esitas 29.03.2021 Keskkonnaametile taotluse (lisa 1) geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks Pehka uuringuruumile (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.08.2020 nr DM-115297-1all). Uuringuluba taotletakse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Pehka külas taotlejale kuuluval katastriüksusel Vaasli (katastritunnus 19003:001:0121), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Taotletava uuringuruumi pindala on 16,54 ha. Tegemist on tarbevaru uuringua, mille käigus plaanitakse rajada kuni 8 puurauku ja 10 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 20 m. Uuritav maavara on lubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmised sihtotstarbelised tööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamine. Taotletava uuringuloa kehtivusaeg on 3 aastat. Uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/5, Tallinn, 11216 Harju maakond). Taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.05.2021. Haljala Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2021 otsusega nr 184 uuringuloa andmisega Pehka uuringuruumis (lisa 2). Keskkonnaamet küsis Päidre Põllud OÜ seisukohta geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse jätkamise osas 05.07.2021 kirjaga DM-115297-13 ning edastad Päidre Põllud OÜ-le Haljala Vallavolikogu keelduva otsuse Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmisest. Päidre Põllud OÜ esitas Keskkonnaametile 04.08.2021 kirjaga soovi pöörduda Vabariigi Valitsuse poole Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa menetluse osas (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.08.2021 kirjana nr DM-115297-14). Pärast kohaliku omavalitsuse keeldumist on loa andjal tulenevalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lg 3 võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmise aluseks on üleriigilised, sotsiaalsed, Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumil. Vabariigi Valitsuse nõusolekul antakse luba vaid erandjuhul, kui see on riigi huvist lähtuvalt vajalik. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda eelnimetatud paragrahvi lg 3 sätestatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Tuginedes eelnenule palub Keskkonnaamet riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi seisukohta Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele. Palume seisukohta põhjendada ning tuua võimalusel välja seosed arengudokumentidega või -kavadega ning muude asjassepuutuvate dokumentidega. Seisukoht palun esitada Keskkonnaametile ühe kuu jooksul, hiljemalt kuupäevaks 03.10.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Pehka.GUL_taotlus_T-L.MU_1007994.bdoc 2. HVVK_210629_O184_Pehka.GULT._Haljala VV.asice 3. Päide.Põllud.OÜ_põhjendus_menetluse_jätkamiseks_Pehka.GULT.asice Teadmiseks: Päidre Põllud OÜ Liis Jääger 5656 4094 [email protected] 2(2) 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Päidre Põllud OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Sven Väljaots Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Pehka Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 16.54 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0191 Haljala vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Lubjakivi, Teede- ja üldehitus 2 000 tuh m³ madalamargiline Lubjakivi, Teede- ja üldehitus 2 000 tuh m³ kõrgemargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 8 Uuringukaeveõõnte arv 10 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Pehka_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Pehka_GULT.asice Muud lisad Lisa 3: Pehka_uuringuruumi_piir.dgn Lisa 4: ELVKK_Vaasli__Pehka_kula__Haljala_vald_geol.uuring_.asice OÜ Inseneribüroo STEIGER Päidre Põllud OÜ Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 21/3382 Tallinn 2021 Seletuskiri 1. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärk. Päidre Põllud OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba lubjakivi uuringuks Pehka uuringu- ruumis pindalal 16,54 ha. Uuringuum asub Pehka külas, Haljala vallas, Lääne-Viru maakonnas ja kattub kinnistuga Vaasli (katastritunnus 19003:001:0121), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja omanik on Päidre Põllud OÜ. Kavandatava uuringu eesmärk on uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võimaliku keskkonnamõjuga lubjakivi kaevandamise võimalikkust. Eesmärgi täitmiseks on esmalt vaja välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maa- vara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Positiivsete uuringute tulemustel ja maavara esinemise korral on tulevikus arendaja soov taotleda alale maavara kaevandamise luba. Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alus- tatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. Taotletava uuringuruumi piirkonna varustatus ehitusmaavaradega on praeguse seisuga tagatud. Samas on pikemas perspektiivis ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustus- kindlus tegelikult kriitiline. Rail Balticu ehitus ja suuremad planeeritavad teedeehituse objektid suurendavad lähitulevikus oluliselt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade varustuskindlus ning riigile kuuluva maavara ratsionaalne uurimine ja kasutamine seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira, tagamaks üldehituse ja teedeehituse varustatuse ehitusmaavaradega. Seoses kasvava teedeehituse ja teede rekonstrueerimise nõudlusega on ehituslubjakivi täiendav uurimine vajalik. Taotletava Pehka uuringuruumi maavarast saab valmistada tõenäoliselt just kõrge- margilist ehituslubjakivi killustikku. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletava Pehka uuringuruumi teenindusala pindalaga 16,54 ha asub Lääne-Viru maa- konnas Haljala vallas Pehka külas Vaasli kinnistul (19003:001:0121) ja kuulub Päidre Põllud OÜ-le. Uuringuruumi teenindusala on vahetult ümbritsetud kinnistutega Soone (19003:001:0150), Vahtra (19003:001:0149), Metsakuru (19003:001:0229), Siilisoo (19003:001:0127) kinnistutega ja 17166 Haljala - Karepa teega (19003:001:0880). Lähim hoone jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast minimaalselt 70 m kaugusele edelasse. Majapidamised jäävad ka ~250 m kaugusele edelasse Siilisoo kinnistule (19003:001:0127), ~300 m kaugusele lõunasse Metsakohina kinnistule (19003:001:0194) ja ~350 m kaugusele kirdesse Robaku kinnistule (19003:001:0441). Taotletava Pehka uuringuruumi teenindusala lääneserv külgneb riigiteega nr 17166 Haljala - Karepa, mille kaitsevööndi laius tee välimisest servast on 30 m. Taotletava uuringuruumi teenindusala keskosa läbib Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin Mõislõpe (tunnus M9171311) kaitsevööndiga 2 m liini teljest ja mastitõmmitsad või toed (tunnused 2915006, 2915005 ja 2915004) kaitsevöönditega 1 m projektsioonist maapinnal. Uuringuruumi teenindusala lõunaosa läbib Elektrilevi OÜ 1 - 20 kV pingega elektriõhuliin KUNDA:HA0 (tunnus K2011449) kaitsevööndiga 10 m liini teljest. Uuringuruumi teenindusalast idas, teisel pool Haljala - Karepa maanteed asub maa- parandushoiuala VARANGU 1 (tunnus 1107460010080001) ja Siilisoo kraavi eesvool (tunnus 11074600100800011M). Siilisoo kinnistule (19003:001:0127) jääb 50 m sanitaar- kaitsealaga puurkaev (tunnus PRK0003119). Taotletavas Pehka uuringuruumis on pärast geoloogilise uuringu läbiviimist ja lubjakivi varu kinnitamist võimalik moodustada Pehka lubjakivimaardla. Käesoleval hetkel lähim maardla, Kunda lubjakivimaardla (registrikaardi nr 18) jääb taotletavast Pehka uuringu- ruumist ~3 km kaugusele kirdesse, kus maardlas arvel on tsemendilubjakivi ja ehitus- lubjakivi. Kunda lubjakivimaardlas kaevandab Aru-Lõuna, Aru-Lõuna II lubjakivikarjääris ja Toolse-Lääne lubjakivikarjääris AS Kunda Nordic Tsement ning Kunda II lubjakivi- karjääris OÜ Piira Talu. Uuringuruumi teenindusala maapinna reljeefi absoluutkõrgused jäävad Maa-ameti kaardi- rakenduse andmetel vahemikku 57,5 - 60,5 m. Uuringuala katab mets ja rohumaa, ala keskosasse jääb majapidamine. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsingu või uuringu korral maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu Taotletavas uuringuruumis pole geoloogilisi uuringuid varem tehtud. Lähimal asuva Kunda lubjakivimaardla piirides on tehtud mitmeid geoloogilisi töid tsemendilubjakivi ja ehitus- lubjakivi varu hindamiseks Eesti NSV Geoloogia Valitsuse ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt aastatel 1958 - 2013 (EGF 1036, EGF 1948, EGF 4646, EGF 3528, EGF 7876, EGF 8115 ja EGF 8478). Kunda lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustavad Uhaku, Lasna- mäe, Aseri ja Kunda lubjakivid. Pehka uuringuruumile jääb 36 m sügavune geoloogiline puurauk PA-1225 70 m kaugusele edela suunda (graafiline lisa 1), mis on puuritud fosforiidi uuringuks 1973. a (Eskel, J., Liivrand., H ja Kivimägi, E 1975; EGF 3348). Taotletava uuringuruumi aluspõhja geoloogilist ehitust (sh kasuliku kihi eeldatav paksus) on kirjeldatud eelnimetatud puuraugu PA-1225 andmete põhjal. Taotletav uuringuruum jääb Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusalale. Uuringuruum jääb alale, kus kvaternaarisetete (katendi) paksus on alla 1 m. Vaid piki kinnistu lääneserva kulgeb ligikaudu 100 - 150 m laiuse vööndina ala, kus katendi paksus on kuni 1,5 m. Maa-ameti geoloogia rakenduse kaardi andmeil lasub seal kuni 1 m paksuselt limnoglatsiaalset eriteralist ja peent liiva. Kvaternaarisetete paksus on kokku 1,7 m. 0,3 m kasvukihi all lasub 0,9 m paksune kruusaga liiv ning selle all 0,5 m paksune lokaalmoreen. Taotletava uuringuruumi abs kõrgus väheneb ida suunas langusega ~2 m, mille tõttu katendi paksus ala idaosas tõenäoliselt väheneb. Sellele järgneb Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu peenkristalliline, peenekihiline lubjakivi, mergli vahekihtidega, rohekashall. Kihi paksus on 0,3 m. Taotletavas uuringu- ruumis antud kihistu lubjakivi eeldatavasti puudub. Uhaku ja Lasnamäe lademe Väo kihistu peene- kuni keskmise kristalliline lubjakivi, üksikute mergli vahekihtidega, rohekashalli värvusega, sügavamal dolomiidistunud. Kihi paksus on 9,7 m. Aseri lademe peenkristalliline lubjakivi, rohke raudooidide sisaldusega, pruunikashall lubjakivi. Esinevad mergli vahekihid ja katkestuspinnad. Kihi alumisel piiril on selge katkestuspind. Kihi paksus on 1,7 m. Kunda lademe lubjakivi on ülemises osas dolomiidistunud, peene- kuni keskmise kristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, kohati kavernoosne ja üksikute glaukoniidi teradega, hall. Alumises osas on lubjakivi mikrokristalliline, paksukihiline, raudooiididega hall ja savikas. Kihi paksus on 6,7 m, millest alumised 0,6 m savikad. Maa-ameti ehitusgeoloogilise kaardirakenduse andmetel on põhjavee tase lähedalasuvas Varangu külas tehtud uuringite alusel 0,3 - 0,5 m sügavusel maapinnast. Kvaternaari põhjavee tase sõltub sademetest ja on sesoonselt kõikuv. Põhjavee tase lähima puurkaevu andmetel on 13 m maapinnast. Kuna ala jääb õhukese pinnakattega alale, on veetase sõltuv sademetest ja võib oletada, et põhjavee taseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 2 - 3 meetrini. Taotletava Pehka uuringuruumi ehituskillustikuks sobiva karbonaatkivimi paksuseks võib eeldada ligikaudu 15,5 - 16,5 m (keskmiselt 16 m) ja varuks 16 m × 16,54 ha = 2,6 mln m3. Väo kihistu lubjakivi vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kui kihistu paksus on keskmiselt 9 m, siis kõrgemargilise kivimi varu on 9 m × 16,54 m = 1,5 mln m3. Aseri ja Kunda lademe lubjakivi vastab eelduste kohaselt madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Keskmine paksus sellel on 7 m ja võimalik varu kogus 1,2 mln m3. 3. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Taotletavale Pehka uuringuruumi teenindusalale rajatakse vähemalt 6 puurauku (varuks 2 puurauku) maksimaalse sügavusega kuni 20 m lubjakivi omaduste välja selgitamiseks. Kõikidest geoloogilistest puuraukudest võetakse puursüdamik, mis laboris kirjeldatakse, mille andmed digitaliseeritakse ja fotografeeritakse ning võetakse proovid kivimi omaduste määramiseks. Laboratoorsed proovid lubjakivist võetakse erimite kaupa purunemis- kindluse, külmakindluse ja lühendatud keemilise koostise määramiseks. Ehituslubjakivi tarbevaru määramisel ei ulatu puuraukude vahekaugus 400 m. Lähtuvalt puuraukudest saadava informatsiooni alusel planeeritakse kvaternaarisetete paksuse täpsustamiseks uuringuruumi lääneossa kaevandid. Juhul kui lubjakivil lasuva kvatrenaarisetete omadused vastavad maavarale, analüüsitakse ka seda vastavalt geoloogilise uuringu korra nõuetele − määratakse materjali terastikuline koostis. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse kõikides puuraukudes põhjavee tasemed. Kahes rajatud geoloogilises puuraugus viiakse läbi katsepumpamised, et välja selgitada ala hüdrogeoloogilised tingimused ning arvutada välja kasulikku kihti moodus- tavate kivimite hüdrodünaamilised parameetrid (filtratsioonikoefitsient, veejuhtivus jms), mis võimaldavad prognoosida karjäärist ärajuhitava vee hulka ja põhjavee alandamise mõju ulatust (veetaseme alandamisel karjääri ümber tekib alanduslehter). Rajatud puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaal- mõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. 4. Üldgeoloogilise uurimistööga või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Kavandatavaks tegevuseks on geoloogilise uuringu läbiviimine 16,54 hektaril. Kavandatav tegevus hõlmab endas südamikpuurimise meetodil kuni 8 puuraugu rajamist sügavusega kuni 20 m ning vajadusel ekskavaatoriga kaevandite (kuni 10) rajamist. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks tehakse kaks katsepumpamise katset. Geoloogilise uuringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega maa veerežiimi. Hüdro- geoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist ja põhjavee taseme alanemist. Puurimistööde ajal võib lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu lähedu- ses vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga ja vajadusel ekskavaatoriga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude ja kaevandite rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhna- reostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal ja mis viiakse läbi eelduste 1 - 2 nädala jooksul. Samuti ei kaasne taotletava geoloogilise uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub väli- tööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Loodusvarasid kasutatakse uuringu käigus maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter lubja- kivi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus loodusvarasid. Juhul kui osutub vajalikuks kaevandite rajamine, siis kaevandid likvideeri- takse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katsepumpamise ajal veetaseme alanemist ja selle taastumist. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid (maapõueseadus § 28 lõige 5). Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud (vajadusel kaevandid), milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Puuraugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimise kohta koostatakse ka vastav akt, mis kooskõlastatakse seaduses ettenähtud osapooltega. Pärast välitööde lõppu uuringupunktide ümbrus korrastatakse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ning taastatakse looduslik situatsioon võimalikult täpselt. Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 4 kuud; - Välitööd (puuraukude rajamine) – 6 kuud; - Välimaterjalide ettevalmistamine –3 kuud; - Laboratoorsed tööd – 6 kuud; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 6 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 6 kuud; - Talveperioodil võimalik välitööde seisak – 5 kuud. KOKKU – 36 kuud Seletuskiri koostatud 25.03.2021. a. Taotleja: Päidre Põllud OÜ Sven Väljaots / allkirjastatud digitaalselt / juhatuse liige Seletuskirja koostasid: OÜ Inseneribüroo STEIGER Mari-Ann Mõtus / allkirjastatud digitaalselt / geoloogiainsener Pe 6 597 000 hk at Robaku Tehvanijaani Nukitsa ee 19003:001:0442 19003:001:0591 19003:001:0058 L1 Tiigi Soone 19 19001:001:0483 19003:001:0002 00 1: 00 Vahtra Kupitsa 1: 19001:001:0479 19003:001:0050 03 86 Otsalõpe 19003:001:0253 Soone 19003:001:0154 Soone 19003:001:0150 Robaku N 19003:001:0441 Saariku 19003:001:0042 4 3 6 596 500 Kaardileht nr 6434 Rakvere Tagajõe 19003:001:0249 1 2 Uuringuruumi piiripunktide 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number Vahtra koordinaadid 19003:001:0149 Vaasli Vaasli 19003:001:0121 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 19003:001:0121 Nr X Y 1 6 596 379,51 633 734,06 1975. a uuringu puurauk (EGF 3348) 12 5 2 6 596 384,01 633 845,48 Projekteeritud uuringupunkt Teeääre 11 3 6 596 506,95 634 019,07 4 6 596 535,16 634 141,40 19003:001:0138 10 5 6 596 256,19 634 260,27 Maaparandushoiuala 6 6 596 089,43 633 963,23 9 7 6 596 105,89 633 956,53 8 6 596 049,70 633 760,87 Teekaitsevöönd PA-1225 Metsakuru 7 6 19003:001:0229 9 6 596 164,72 633 716,78 10 6 596 192,74 633 707,06 8 Ranna või kalda piiranguvöönd 17 11 6 596 213,03 633 704,81 16 6 596 000 12 6 596 238,79 633 706,66 6 H Toomarahva al 19003:001:0264 Vee- ja kanal. kaitsevöönd jal Siilisoo Pindala 16,54 ha a- 19003:001:0127 K ar Jaanijüri ep 19003:001:0190 Veehaarde sanitaarkaitseala a te e Metsakohina Möldre 19003:001:0194 19003:001:0183 Elektripaigaldise kaitsevöönd Siilisoo 19003:001:0126 Liinirajatise kaitsevöönd Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 19 00 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3: Kesküla 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 00 19003:001:0079 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 1: 08 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.02.2021). 80 - Aruanne fosforiidisisalduse hinnangust Ida-Eestis 1971.-1974. a; (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF 3348). 6 595 500 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 633 500 634 000 634 500 Tagaaru Võsapõllu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 19003:001:0008 19101:001:0194 Möldre Kaasiku Uuringuruumi 19003:001:0184 Pehka uuringuruum 19003:001:0005 Haljala vald, Lääne-Viru maakond teenindusala plaan Kustupere Loa omanik Päidre Põllud OÜ Graafiline lisa 1/1 Turu tn 34-213, 51014 Tartu Sven Väljaots 0 250 500 m [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5000 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 11.03.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Vahtra +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3382 /Allkirjastatud digitaalselt/ TEENUSE OSUTAMISE AKT NR 5564425353 TEENUSE TELLIJA NIMI / ÄRINIMI ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD OÜ INSENERIBüROO STEIGER 11206437 ESINDAJA NIMI ESINDAJA TELEFON MARI-ANN MÕTUS 668 1014, 5552 7345 OSUTATUD TEENUS NIMETUS Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt TEENUSE OSUTAMISE KOHT Vaasli, Pehka küla, Haljala vald(geol.uuring) MAKSUMUS TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV 17.45 30.04.2021 TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI Marge Kasenurm Teenuse osutaja: Teenuse tellija: Marge Kasenurm MARI-ANN MÕTUS Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 5564425353 Kooskõlastuse kuupäev 30.04.2021 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 11206437 Ettevõtte nimi OÜ INSENERIBüROO STEIGER Kontakisik MARI-ANN MÕTUS Objekti aadress Vaasli, Pehka küla, Haljala vald(geol.uuring) Töö number 21/3382 Töö sisu Pehka uuringuruumi geoloogilised uuringud Etapp Tööprojekt KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevuste- kooskolastamise-vorm Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas telefonil 46 54 500 * Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. * Kooskõlastus kehtib üks aasta. * Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. * Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. * Puurauk peab jääma liinist min 6m kaugusele. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 Pe 6 597 000 hk at Robaku Tehvanijaani Nukitsa ee 19003:001:0442 19003:001:0591 19003:001:0058 L1 Tiigi Soone 19 19001:001:0483 19003:001:0002 00 1: 00 Vahtra Kupitsa 1: 19001:001:0479 19003:001:0050 03 86 Otsalõpe 19003:001:0253 Soone 19003:001:0154 Soone 19003:001:0150 Robaku N 19003:001:0441 Saariku 19003:001:0042 4 3 6 596 500 Kaardileht nr 6434 Rakvere Tagajõe 19003:001:0249 1 2 Uuringuruumi piiripunktide 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number Vahtra koordinaadid 19003:001:0149 Vaasli Vaasli 19003:001:0121 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 19003:001:0121 Nr X Y 1 6 596 379,51 633 734,06 1975. a uuringu puurauk (EGF 3348) 12 5 2 6 596 384,01 633 845,48 Projekteeritud uuringupunkt Teeääre 11 3 6 596 506,95 634 019,07 4 6 596 535,16 634 141,40 19003:001:0138 10 5 6 596 256,19 634 260,27 Maaparandushoiuala 6 6 596 089,43 633 963,23 9 7 6 596 105,89 633 956,53 8 6 596 049,70 633 760,87 Teekaitsevöönd PA-1225 Metsakuru 7 6 19003:001:0229 9 6 596 164,72 633 716,78 10 6 596 192,74 633 707,06 8 Ranna või kalda piiranguvöönd 17 11 6 596 213,03 633 704,81 16 6 596 000 12 6 596 238,79 633 706,66 6 H Toomarahva al 19003:001:0264 Vee- ja kanal. kaitsevöönd jal Siilisoo Pindala 16,54 ha a- 19003:001:0127 K ar Jaanijüri ep 19003:001:0190 Veehaarde sanitaarkaitseala a te e Metsakohina Möldre 19003:001:0194 19003:001:0183 Elektripaigaldise kaitsevöönd Siilisoo 19003:001:0126 Liinirajatise kaitsevöönd Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 19 00 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3: Kesküla 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 00 19003:001:0079 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 1: 08 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.02.2021). 80 - Aruanne fosforiidisisalduse hinnangust Ida-Eestis 1971.-1974. a; (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF 3348). 6 595 500 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 633 500 634 000 634 500 Tagaaru Võsapõllu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 19003:001:0008 19101:001:0194 Möldre Kaasiku Uuringuruumi 19003:001:0184 Pehka uuringuruum 19003:001:0005 Haljala vald, Lääne-Viru maakond teenindusala plaan Kustupere Loa omanik Päidre Põllud OÜ Graafiline lisa 1/1 Turu tn 34-213, 51014 Tartu Sven Väljaots 0 250 500 m [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5000 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 11.03.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Vahtra +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3382 /Allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Päidre Põllud OÜ Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 21/3382 Tallinn 2021 Seletuskiri 1. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärk. Päidre Põllud OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba lubjakivi uuringuks Pehka uuringu- ruumis pindalal 16,54 ha. Uuringuum asub Pehka külas, Haljala vallas, Lääne-Viru maakonnas ja kattub kinnistuga Vaasli (katastritunnus 19003:001:0121), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja omanik on Päidre Põllud OÜ. Kavandatava uuringu eesmärk on uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võimaliku keskkonnamõjuga lubjakivi kaevandamise võimalikkust. Eesmärgi täitmiseks on esmalt vaja välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maa- vara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Positiivsete uuringute tulemustel ja maavara esinemise korral on tulevikus arendaja soov taotleda alale maavara kaevandamise luba. Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alus- tatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. Taotletava uuringuruumi piirkonna varustatus ehitusmaavaradega on praeguse seisuga tagatud. Samas on pikemas perspektiivis ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustus- kindlus tegelikult kriitiline. Rail Balticu ehitus ja suuremad planeeritavad teedeehituse objektid suurendavad lähitulevikus oluliselt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade varustuskindlus ning riigile kuuluva maavara ratsionaalne uurimine ja kasutamine seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira, tagamaks üldehituse ja teedeehituse varustatuse ehitusmaavaradega. Seoses kasvava teedeehituse ja teede rekonstrueerimise nõudlusega on ehituslubjakivi täiendav uurimine vajalik. Taotletava Pehka uuringuruumi maavarast saab valmistada tõenäoliselt just kõrge- margilist ehituslubjakivi killustikku. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletava Pehka uuringuruumi teenindusala pindalaga 16,54 ha asub Lääne-Viru maa- konnas Haljala vallas Pehka külas Vaasli kinnistul (19003:001:0121) ja kuulub Päidre Põllud OÜ-le. Uuringuruumi teenindusala on vahetult ümbritsetud kinnistutega Soone (19003:001:0150), Vahtra (19003:001:0149), Metsakuru (19003:001:0229), Siilisoo (19003:001:0127) kinnistutega ja 17166 Haljala - Karepa teega (19003:001:0880). Lähim hoone jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast minimaalselt 70 m kaugusele edelasse. Majapidamised jäävad ka ~250 m kaugusele edelasse Siilisoo kinnistule (19003:001:0127), ~300 m kaugusele lõunasse Metsakohina kinnistule (19003:001:0194) ja ~350 m kaugusele kirdesse Robaku kinnistule (19003:001:0441). Taotletava Pehka uuringuruumi teenindusala lääneserv külgneb riigiteega nr 17166 Haljala - Karepa, mille kaitsevööndi laius tee välimisest servast on 30 m. Taotletava uuringuruumi teenindusala keskosa läbib Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin Mõislõpe (tunnus M9171311) kaitsevööndiga 2 m liini teljest ja mastitõmmitsad või toed (tunnused 2915006, 2915005 ja 2915004) kaitsevöönditega 1 m projektsioonist maapinnal. Uuringuruumi teenindusala lõunaosa läbib Elektrilevi OÜ 1 - 20 kV pingega elektriõhuliin KUNDA:HA0 (tunnus K2011449) kaitsevööndiga 10 m liini teljest. Uuringuruumi teenindusalast idas, teisel pool Haljala - Karepa maanteed asub maa- parandushoiuala VARANGU 1 (tunnus 1107460010080001) ja Siilisoo kraavi eesvool (tunnus 11074600100800011M). Siilisoo kinnistule (19003:001:0127) jääb 50 m sanitaar- kaitsealaga puurkaev (tunnus PRK0003119). Taotletavas Pehka uuringuruumis on pärast geoloogilise uuringu läbiviimist ja lubjakivi varu kinnitamist võimalik moodustada Pehka lubjakivimaardla. Käesoleval hetkel lähim maardla, Kunda lubjakivimaardla (registrikaardi nr 18) jääb taotletavast Pehka uuringu- ruumist ~3 km kaugusele kirdesse, kus maardlas arvel on tsemendilubjakivi ja ehitus- lubjakivi. Kunda lubjakivimaardlas kaevandab Aru-Lõuna, Aru-Lõuna II lubjakivikarjääris ja Toolse-Lääne lubjakivikarjääris AS Kunda Nordic Tsement ning Kunda II lubjakivi- karjääris OÜ Piira Talu. Uuringuruumi teenindusala maapinna reljeefi absoluutkõrgused jäävad Maa-ameti kaardi- rakenduse andmetel vahemikku 57,5 - 60,5 m. Uuringuala katab mets ja rohumaa, ala keskosasse jääb majapidamine. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsingu või uuringu korral maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu Taotletavas uuringuruumis pole geoloogilisi uuringuid varem tehtud. Lähimal asuva Kunda lubjakivimaardla piirides on tehtud mitmeid geoloogilisi töid tsemendilubjakivi ja ehitus- lubjakivi varu hindamiseks Eesti NSV Geoloogia Valitsuse ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt aastatel 1958 - 2013 (EGF 1036, EGF 1948, EGF 4646, EGF 3528, EGF 7876, EGF 8115 ja EGF 8478). Kunda lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustavad Uhaku, Lasna- mäe, Aseri ja Kunda lubjakivid. Pehka uuringuruumile jääb 36 m sügavune geoloogiline puurauk PA-1225 70 m kaugusele edela suunda (graafiline lisa 1), mis on puuritud fosforiidi uuringuks 1973. a (Eskel, J., Liivrand., H ja Kivimägi, E 1975; EGF 3348). Taotletava uuringuruumi aluspõhja geoloogilist ehitust (sh kasuliku kihi eeldatav paksus) on kirjeldatud eelnimetatud puuraugu PA-1225 andmete põhjal. Taotletav uuringuruum jääb Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusalale. Uuringuruum jääb alale, kus kvaternaarisetete (katendi) paksus on alla 1 m. Vaid piki kinnistu lääneserva kulgeb ligikaudu 100 - 150 m laiuse vööndina ala, kus katendi paksus on kuni 1,5 m. Maa-ameti geoloogia rakenduse kaardi andmeil lasub seal kuni 1 m paksuselt limnoglatsiaalset eriteralist ja peent liiva. Kvaternaarisetete paksus on kokku 1,7 m. 0,3 m kasvukihi all lasub 0,9 m paksune kruusaga liiv ning selle all 0,5 m paksune lokaalmoreen. Taotletava uuringuruumi abs kõrgus väheneb ida suunas langusega ~2 m, mille tõttu katendi paksus ala idaosas tõenäoliselt väheneb. Sellele järgneb Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu peenkristalliline, peenekihiline lubjakivi, mergli vahekihtidega, rohekashall. Kihi paksus on 0,3 m. Taotletavas uuringu- ruumis antud kihistu lubjakivi eeldatavasti puudub. Uhaku ja Lasnamäe lademe Väo kihistu peene- kuni keskmise kristalliline lubjakivi, üksikute mergli vahekihtidega, rohekashalli värvusega, sügavamal dolomiidistunud. Kihi paksus on 9,7 m. Aseri lademe peenkristalliline lubjakivi, rohke raudooidide sisaldusega, pruunikashall lubjakivi. Esinevad mergli vahekihid ja katkestuspinnad. Kihi alumisel piiril on selge katkestuspind. Kihi paksus on 1,7 m. Kunda lademe lubjakivi on ülemises osas dolomiidistunud, peene- kuni keskmise kristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, kohati kavernoosne ja üksikute glaukoniidi teradega, hall. Alumises osas on lubjakivi mikrokristalliline, paksukihiline, raudooiididega hall ja savikas. Kihi paksus on 6,7 m, millest alumised 0,6 m savikad. Maa-ameti ehitusgeoloogilise kaardirakenduse andmetel on põhjavee tase lähedalasuvas Varangu külas tehtud uuringite alusel 0,3 - 0,5 m sügavusel maapinnast. Kvaternaari põhjavee tase sõltub sademetest ja on sesoonselt kõikuv. Põhjavee tase lähima puurkaevu andmetel on 13 m maapinnast. Kuna ala jääb õhukese pinnakattega alale, on veetase sõltuv sademetest ja võib oletada, et põhjavee taseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 2 - 3 meetrini. Taotletava Pehka uuringuruumi ehituskillustikuks sobiva karbonaatkivimi paksuseks võib eeldada ligikaudu 15,5 - 16,5 m (keskmiselt 16 m) ja varuks 16 m × 16,54 ha = 2,6 mln m3. Väo kihistu lubjakivi vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kui kihistu paksus on keskmiselt 9 m, siis kõrgemargilise kivimi varu on 9 m × 16,54 m = 1,5 mln m3. Aseri ja Kunda lademe lubjakivi vastab eelduste kohaselt madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Keskmine paksus sellel on 7 m ja võimalik varu kogus 1,2 mln m3. 3. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Taotletavale Pehka uuringuruumi teenindusalale rajatakse vähemalt 6 puurauku (varuks 2 puurauku) maksimaalse sügavusega kuni 20 m lubjakivi omaduste välja selgitamiseks. Kõikidest geoloogilistest puuraukudest võetakse puursüdamik, mis laboris kirjeldatakse, mille andmed digitaliseeritakse ja fotografeeritakse ning võetakse proovid kivimi omaduste määramiseks. Laboratoorsed proovid lubjakivist võetakse erimite kaupa purunemis- kindluse, külmakindluse ja lühendatud keemilise koostise määramiseks. Ehituslubjakivi tarbevaru määramisel ei ulatu puuraukude vahekaugus 400 m. Lähtuvalt puuraukudest saadava informatsiooni alusel planeeritakse kvaternaarisetete paksuse täpsustamiseks uuringuruumi lääneossa kaevandid. Juhul kui lubjakivil lasuva kvatrenaarisetete omadused vastavad maavarale, analüüsitakse ka seda vastavalt geoloogilise uuringu korra nõuetele − määratakse materjali terastikuline koostis. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse kõikides puuraukudes põhjavee tasemed. Kahes rajatud geoloogilises puuraugus viiakse läbi katsepumpamised, et välja selgitada ala hüdrogeoloogilised tingimused ning arvutada välja kasulikku kihti moodus- tavate kivimite hüdrodünaamilised parameetrid (filtratsioonikoefitsient, veejuhtivus jms), mis võimaldavad prognoosida karjäärist ärajuhitava vee hulka ja põhjavee alandamise mõju ulatust (veetaseme alandamisel karjääri ümber tekib alanduslehter). Rajatud puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaal- mõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. 4. Üldgeoloogilise uurimistööga või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Kavandatavaks tegevuseks on geoloogilise uuringu läbiviimine 16,54 hektaril. Kavandatav tegevus hõlmab endas südamikpuurimise meetodil kuni 8 puuraugu rajamist sügavusega kuni 20 m ning vajadusel ekskavaatoriga kaevandite (kuni 10) rajamist. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks tehakse kaks katsepumpamise katset. Geoloogilise uuringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega maa veerežiimi. Hüdro- geoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist ja põhjavee taseme alanemist. Puurimistööde ajal võib lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu lähedu- ses vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga ja vajadusel ekskavaatoriga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude ja kaevandite rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhna- reostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal ja mis viiakse läbi eelduste 1 - 2 nädala jooksul. Samuti ei kaasne taotletava geoloogilise uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub väli- tööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Loodusvarasid kasutatakse uuringu käigus maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter lubja- kivi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus loodusvarasid. Juhul kui osutub vajalikuks kaevandite rajamine, siis kaevandid likvideeri- takse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katsepumpamise ajal veetaseme alanemist ja selle taastumist. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid (maapõueseadus § 28 lõige 5). Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud (vajadusel kaevandid), milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Puuraugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimise kohta koostatakse ka vastav akt, mis kooskõlastatakse seaduses ettenähtud osapooltega. Pärast välitööde lõppu uuringupunktide ümbrus korrastatakse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ning taastatakse looduslik situatsioon võimalikult täpselt. Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 4 kuud; - Välitööd (puuraukude rajamine) – 6 kuud; - Välimaterjalide ettevalmistamine –3 kuud; - Laboratoorsed tööd – 6 kuud; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 6 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 6 kuud; - Talveperioodil võimalik välitööde seisak – 5 kuud. KOKKU – 36 kuud Seletuskiri koostatud 25.03.2021. a. Taotleja: Päidre Põllud OÜ Sven Väljaots / allkirjastatud digitaalselt / juhatuse liige Seletuskirja koostasid: OÜ Inseneribüroo STEIGER Mari-Ann Mõtus / allkirjastatud digitaalselt / geoloogiainsener HALJALA VALLAVOLIKOGU OTSUS Võsu 29. juuni 2021 nr 184 Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmine Keskkonnaamet teatas 03.05.2021 Haljala Vallavalitsusele, et on võtnud menetlusse Päidre Põllud OÜ (registrikood 10340091, aadress Turu tn 34-213, Tartu linn, 51014 Tartu maakond) esitatud Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse, mis on Keskkonnalubade infosüsteemis registreeritud menetluse nr M-115297 alla (Keskkonnaameti kiri on registreeritud Haljala valla dokumendihaldussüsteemis nr-iga 6-3/21/91). Uuringuluba taotletakse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Pehka külas Päidre Põllud OÜ-le kuuluval Vaasli kinnistul (katastritunnus 19003:001:0121), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Taotletava uuringuruumi pindala on 16,54 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 8 puurauku ja 10 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 20 m. Uuritav maavara on lubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmised sihtotstarbelised tööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamine. Taotletava uuringuloa kehtivusaeg on 3 aastat. Uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn, 11216 Harju maakond). Maapõueseaduse (MaaPS) § 26 kohaselt annab uuringuloa Keskkonnaamet. MaaPS § 27 lg 7 kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning ohu vähendamiseks on võetud meetmed ja lg 1 punkt 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisega. Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 3 p 3 koosmõjus § 22 lg-ga 2 palub Keskkonnaamet Haljala Vallavolikogul esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul. Uuringuruumi teenindusala on vahetult ümbritsetud kinnistutega Soone (19003:001:0150), Vahtra (19003:001:0149), Metsakuru (19003:001:0229), Siilisoo (19003:001:0127) kinnistutega ja 17166 Haljala - Karepa teega (19003:001:0880). Lähim hoone jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast minimaalselt 70 m kaugusele edelasse. Majapidamised jäävad ka ~250 m kaugusele edelasse Siilisoo kinnistule (19003:001:0127), ~300 m kaugusele lõunasse Metsakohina kinnistule (19003:001:0194) ja ~350 m kaugusele kirdesse Robaku kinnistule (19003:001:0441). Seoses geoloogilise uuringuloa menetlemisega, esitas Vaasli kinnistuga piirneva Siilisoo kinnistu omaniku Elvi Timm esindaja Siim Kallisaar 07.06.2021 oma seisukohad geoloogiliseks uuringuks mitte luba anda, sest geoloogiliseks uuringuks loa andmisel tekib loa taotlejal/kinnistu omanikul õigustatud ootus, et uuringute positiivse tulemuse korral saadakse ka kaevandamisluba samale kinnistule. Samuti on lähiümbruses juba mitu tegutsevat maardlat (Kunda lubjakivimaardla, Aru-Lõuna II, Toolse-Lääne, Haljala Vallavolikogu 29.06.2021 otsus nr 184 Kunda II), mistõttu piirkonnas puudub vajadus täiendavalt uute lubjakivikaevanduste järgi. Antud piirkonnas on põhjavesi kaitsmata ning kõrge põhjaveetasemega olles äärmiselt tundlik reostusele. Arvestades ümbruses olevate majapidamiste lähedust, on geoloogilise uuringu käigus tehtava tegevuse ja hilisema kaevandustegevuse mõjul reaalne oht joogivee kvaliteedile. Ka seletuskirjas tuuakse välja, et lähedalasuva Varangu küla põhjavee tase on Maa-ameti uuringute alusel kõigest 0,3-0,5m sügavusel maapinnast. Geoloogilise uuringu ja kaevandamise käigus tekkiv müra on elukeskkonda otseselt häiriv. Normtaseme päeval 60dB ja öösel 40dB tagamist hindame ebatõenäoliseks. Sõltuvalt tuule suunast võib tolm kanduda erinevate majapidamiste poole (edelasuunal Siilisoo, kirde- idasuunal Robaku, lõunasuunal Metsakohina), mis halvendab välisõhu kvaliteeti ning võib põhjustada erinevaid tervisehädasid. Juba praegu rakendatakse hooajaliselt Haljala-Karepa teelõigul (lisaks lähipiirkonna teelõikudel) üsna madalat massipiirangut (mitte üle 10t). See näitab, et üsna suures osas ei ole infrastruktuur olema võimeline võtma vastu koormust, mis kaevandustegevusega tekib. Antud piirkonnas on mitmekesine rohevõrgustik ning loomastik (metssead, kitsed, põdrad). Luues piirkonda maardla, mõjutatakse keskkonda tõenäoliselt selliselt, et loomaliigid liiguvad teistesse asukohtadesse. Vaadates Eesti Vabariigi radoonikaarti asub antud kinnistu diktüoneemakildil, väga kõrge pinnase radoonisisaldusega alal. Radoon koos oma tütarelementidega moodustab peaaegu poole inimese aastasest looduslikust kiirgusdoosist, levides lisaks õhule ka gaasina vee kaudu. Radoon on suitsetamise järel üks suuremaid kopsuvähi põhjustajaid. Radooni mõju antud piirkonnas ei ole eelnõu koostamise hetkeks uuritud, mistõttu ei ole kohalike tervist silmas pidades võimalik vallal uuringuloale heakskiitu anda. Keskkonna-, maa- ja planeeringute komisjon korraldas 21.06.2021 Haljala teenuskeskuses koosoleku, et anda nii kohalikule kogukonnale kui ka Päidre Põllud OÜ-le, kui uuringuloa taotlejale, võimalus oma seisukohtade avaldamiseks ning arutelu tekitamiseks. Kuigi Päidre Põllud OÜ esindaja Sven Väljaots lubas koosolekul osaleda, ei tulnud ta kokkulepitud ajal siiski kohale, mistõttu koosolekul said sõna ainult kohaliku kogukonna esindajad. Kuulates kohaliku kogukonna seisukohti geoloogilise uuringuloa taotluse andmise ja pärast uuringute lõppemist kavandatava kaevandamise kohta, jõudis komisjon järeldusele, et ei saa anda nõusolekut geoloogilise uuringu loa andmiseks ega ka hiljem kaevandusloa andmiseks. Päidre Põllud OÜ on uuringuloa taotluse seletuskirjas toonud välja kavatsuse positiivsete uuringute tulemustel ja maavara esinemise korral taotleda alale maavara kaevandamise luba. Haljala vallavolikogu hinnangul ei ole kehtiva Haljala valla üldplaneeringu alusel Pehka külas uute kaevanduste rajamist ette nähtud. Samuti ei ole Haljala valla hetkel koostatavas üldplaneeringus seda ala potentsiaalse kaevandamisalana planeeritud. Haljala Vallavolikogu leiab, et ei ole otstarbekas anda geoloogilisteks uuringuteks luba kui on juba ette teada, et hilisem kaevandusloale kooskõlastuse andmine on välistatud. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on toodud välja tõsiasi, et taotletava uuringuruumi piirkonna varustatus ehitusmaavaradega on praeguse seisuga tagatud, seega ei ole antud piirkonna arenguks otseselt uut kaevandust enam vaja rajada. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on toodud välja, et geoloogilise uuringu raames tehtava hüdrogeoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist ja põhjavee taseme alanemist. Arvestades, et ümbruses on majapidamised, kus elatakse aastaringselt kohapeal, siis isegi lühiajaline põhjaveetaseme alandamine võib oluliselt mõjutada majapidamiste võimekust ennast veega varustada, eriti kui tegemist on salvkaevude ja madalate puurkaevudega. Vee ärajuhtimise vajadus tekib ka lubjakivi kaevandamisel. Arvestades, et põhjaveetase on kõrge, siis kaevandatavate varude vee all paiknemisel on vajalik lubjakivi kaevandamiseks pidevat vee kõrvaldamist, mistõttu tekib karjääri ümber alanduslehter. Põhjaveetaseme alandamise tagajärjel suureneb aeratsioonivöö paksus ja hapendusprotsessidega haaratakse sügavamaid kihte, mistõttu lubjakivis leiduv püriit (FeS2 ) oksüdeerub, kutsudes esile vesinikkarbonaatse koostisega vee muutumise sulfaatseks (Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, lk 55, leitav: http://www.maves.ee/Projektid/2004/PV_raamat.pdf). Seletuskirjas on toodud välja, et geoloogilise uuringu käigus purustatud lubjakivi osakeste tõttu tekkinud põhjavee hägustumine on võrreldav mõjuga, mis esineb näiteks veevarustuseks ettenähtud puurkaevude Haljala Vallavolikogu 29.06.2021 otsus nr 184 rajamisel. Paraku puurkaevude rajamisel tehakse enne puurkaevu kasutuselevõttu puhastuspumpamist kuni vee selginemiseni (Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ § 18 lg 1), kuid kui tegemist on salvkaevuga, siis on kaevuomanikul väga keeruline vett puhastada. Seega mitte ainult veekogused ei vähene, vaid võib halveneda ka ümbruses olevate joogiveekaevude vee kvaliteet. Veerežiimi muutumine mõjutab oluliselt ümbritsevat looduskeskkonda ning ümbruskonna vesivarustust. Müra ja tolm võivad alla tuult levida mitme kilomeetri kaugusele. Hilisem kaevandamine avaldab suuremat liikluskoormust kohalikule taristule, kuna transpordivood karjääri suurenevad. Kaevandamise tõttu väheneb piirkonna esteetiline väärtus, mis omakorda mõjutab negatiivselt ümbruses olevate kinnistute väärtust. Lõhkamistöödel tekkiv vibratsioon võib lähedal olevatele hoonetele kahju tekitada ning väheneb piirkonna elamiskõlblikkus. Arvestades kohaliku kogukonna seisukohtadega ei anna kohalik omavalitsus tulevikus ka maavara kaevandamiseks oma nõusolekut, mistõttu Päidre Põllud OÜ-l oleks mõistlik kaaluda kui eesmärgipärane taotletav geoloogiline uuring on. MaaPS § 13 kohaselt maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Mitmesuguste lahendusvariantide olemasolu korral tuleks võimaluse korral eelistada sellist lahendust, millega kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud. KOKS § 22 lg 2 kohaselt õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Lähtudes eeltoodust Haljala Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Mitte nõustuda Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmisega. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsuse peale võib esitada haldusmenetluse seaduse alusel vaide Haljala Vallavolikogule või halduskohtumenetluse seadustiku alusel kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajasse (Kooli tn 2, Jõhvi) 30 päeva jooksul otsuse teatavaks saamise päevast arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Vello Väinsalu volikogu esimees Lp Liis Jääger Keskkonnaamet [email protected] VASTUS Keskkonnaameti 05.07.2021 kirjale nr DM-115297-13 04.08.2021. a Keskkonnaamet on saatnud Päidre Põllud OÜ-le 05.07.2021 kirja nr DM-115297-13, millele tuleb vastata 4. augustiks 2021. a. Päidre Põllud OÜ sai selle kirja kätte 12.07.2021. a. Vastuseks teie 05.07.2021 kirjale nr DM-115297-13 teatame, et oleme huvitatud geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemise jätkamisest. Haljala Vallavolikogu arvamuses on enamik esitatud väidetest seotud maavara kaevandamisega. Rõhutame, OÜ Päidre Põllud taotleb luba geoloogiliseks uuringuks. Oleme teadlikud, et geoloogilise uuringu luba ei anna garantiid hilisemalt maavara kaevandamise loa saamiseks ning et uuringu tegemine on ettevõtte risk. Siiski oleme siiski huvitatud oma kinnisvaral geoloogilise uuringu tegemisest, saamaks teavet seal lasuvate maavarade kohta ning saadud tulemustest lähtuvalt planeerida majandustegevust oma kinnistul. Leiame, et töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava uuringuga olulist keskkonnamõju, vaid mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Seega ei ole uuringuloa andmisest keelduda põhjendatud. Isegi kui tulevikus ei ole võimalik sellele alale kaevandamiseks keskkonnaluba saada, võiks uuringu käigus kogutud info olla väärtuslik maaomanikule ning Eesti riigile ja anda detailsema ülevaate piirkonna geoloogilisest ehitusest. Sama on kinnitanud Riigikohtu halduskolleegium, asudes seisukohale, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonna- registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel (MaaPS § 12 lg 2, keskkonnaregistri seadus § 2 lg 2 p 4). Nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. november 2015 otsus haldusasjas nr 3-3-137-15, p 13). Ka juhul, kui varustuskindlusega ei oleks lühiajalises perspektiivis probleeme, ei tähenda see, et ei peaks saama uuringuid teostada, sest majandustegevus ei toimu üksnes lühiajalises perspektiivis. Seega on uuringu tegemine ka riigi huvides põhjendatud. Valla seisukohad ja väited on suures osas hüpoteetilised, tõendamata ja need ei põhine kehtivatel uuringutel. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. november 2015 otsus haldusasjas nr 3-3-137-15, p 13). Vald ei ole esitanud uuringutulemusi, mis kinnitaks selgelt, et uuringuloa andmisest tuleb keelduda. Uuringuluba ei tähenda automaatselt kaevandamisloa andmist. Kui KOV nõustub uuringuloa andmisega, ei võta see õigust jätta kaevandamisluba kooskõlastamata. Äärmisel juhul saaks kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus olla üheks kaalutluseks kogumis. Isegi juhul, kui kaevandamist ei järgne, on uuringutulemustel tähendus näiteks keskkonnaregistri täiendamisel. Samuti on nii taotlejal kui ka vallal pärast uuringu tegemist varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Esiteks on vallal on uuringu läbiviimise järel võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Teiseks on kaebajal jaoks on uuringutulemused abiks otsustamaks, kas kaevandamisloa taotlust esitada. Alljärgnevalt esitame seisukohad Haljala valla kirjas esitatud seisukohtadele ja väidetele: 1. Radooni mõjust antud piirkonnas. Radoon (Rn) on looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning õhust 7,7 korda raskem. Radoon tekib raadiumi (Ra) radioaktiivsel lagunemisel. Raadium omakorda on uraani radioaktiivse lagunemisrea produkt. Radooni (Rn) lähteallikaks on Eesti geoloogilises läbilõikes esinevad erinevad uraanirikkad kivimid, milledest olulisemad on graptoliitargilliit ning oobulusliivakivi (fosforiit), mis paljanduvad Põhja-Eesti klindil Narvast kuni Paldiskini ning sellesse lõikuvate orgude nõlvadel (nt Selja ja Toolse jõe orud). Kõrget radoonisisaldust on näidanud ka mõõtmistulemused klindiastangute vahelistel tasandikel ning klindialustel ja ka klindipealsetel tasandikel. Seega ei ole kõrgendatud radooniriskiga alaks mitte ainult klindipealsel tasandikul paiknev kinnistu, millele on taotletud luba geoloogiliseks uuringuks, vaid teoreetiliselt kogu Põhja-Eesti klindivöönd. Antud piirkonnas jääb graptoliitargilliit maapinnast ligikaudu 24 - 26 m sügavusele maapinnast (~36 m abs kõrgusele). Kuid kõrge radoonisisaldus võib olla ka kvaternaarisetetes, mis sisaldavad rohkelt graptoliitargillidi ja oobulusliivakivi purdosi. Konkreetselt Vaasli katastriüksusele Rn- mõõtmispunkti, mis kinnitaks kõrget Rn-taset sellel, ei jää. Eesti Rn-atlase andmeil (Petersell jt, 2017) jäävad lähimad uuringupunktid Selja jõest lääne poole (punktid 1625 ja 1626), jõe vasakkaldale, kus Selja jõe mattunud org lõikub aluspõhjakivimitesse. Ida poole jäävad kõrgendatud Rn-sisaldusega vaatluspunktid paiknevad Toolse jõe orus, kus avanevad graptoliitargilliit ning oobulusliivakivi, olles tõenäoliselt kõrge Rn-sisalduse põhjuseks. Selja ja Toolese jõgede orgudes paiknevate vaatluspunktide andmeil on vaatluspunktide vahele jääval alal interpoleeritud (kuhu jääb ka Vaasli kü) kõrgendatud Rn-tasemega ala. Samas ei oma see geoloogilise uuringu tegemisel ega ka hilisema kaevandamise korral tähtsust, sest välisõhus radoon ohtlik ei ole. Maakoorest väljapääsenud radoon hajub atmosfääris, kus selle kontsentratsioon on väga väike. Radoon on inimese tervisele ohtlik, kui see koguneb majade elu-, töö- ja olmeruumides ja seda pikema aja vältel sisse hingatakse. Ruumide siseõhu radooni põhiliseks allikaks on ehitiste all olevas pinnases ja kivimites esinev uraan, mille radioaktiivsel lagunemisel tekkinud radoon satub ehitistesse migratsiooni tulemusena koos teiste pinnases liikuvate gaasidega. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Looduses liikudes sisse hingatav, õhus olev radoon tervisele mingit ohtu ei kujuta. Seega peab kõrgendatud Rn-riskiga aladele pöörama tähelepanu ja nendega arvestama hoonete ehitamisel, geoloogilise uuringu tegemisel ega maavara karjääriviisilisel kaevandamisel see probleemiks ei ole ja Rn ohtu ei kujuta. Kõrge ja eriti kõrge Rn-riskiga pinnasele ehitamisel tuleb rakendada radooni takistavaid meetmed, et see ei pääseks majade siseõhku. 2. Hüdrogeoloogia 1) Geoloogilise uuringu puuraukude mõju põhjavee kvaliteedile. Ei ole põhjust muretsemiseks, et geoloogilise uuringu käigus puuraukude puurimine võiks põhjustada põhjavee kvaliteedi halvenemist. Kui uuringuloa taotluse seletuskirjas on seda tööd võrreldud veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisega, siis nii see sisuliselt ka on, kusjuures geoloogilise uuringu puuraugu puurimise mõju võiks hinnata isegi väiksemaks. Tarbepuurkaev puuritakse ilma puursüdamikuta, see tähendab, et puuraugus purustatakse kogu kivim ning tekib oluliselt rohkem purustatud lubjakivi osakesi võrreldes geoloogilise puurauguga, samuti on kaevu diameeter reeglina suurem. Geoloogilise puuraugu puurimisel on aga oluline saada maapõuest kätte kivimmaterjal, milleks kasutatakse südamikpuurimist, kus kivi lõigatakse seest õõnsa puurkrooni abil. Selle protsessi käigus purustatakse kivimit umbes 1,5 cm laiuselt puursüdamiku ümbert ning tekib oluliselt vähem puurhiiva. Puursüdamik tõstetakse maapinnale. Uuringu lõppedes puuraugud suletakse nõuetekohaselt, mida kontrollitakse ka keskkonnaameti poolt kohapeal. Ei peeta ju tarbepuurkaevude puurimist keskkonnaohtlikuks tegevuseks, ning ei ole seda ka geoloogilise uuringu puuraugu rajamine. Kui teoreetiliselt hinnatakse, et puurtöödel võib puurhiiv väga lõheliste ja karstunud kivimite puhul levida maksimaalselt 100 - 200 m kaugusele, siis Selja-Kaliküla klindiplatool on põhjavee üldine liikumise suund kirdesse klindiastangu ja Toolse jõe oru suunas, kus lähimaks taluks on Robaku, mis jääb aga taotletava uuringuruumi kirdenurgast 350 m kaugusele. Ka teistesse ilmakaartesse jäävad talud on kaugemal kui 200 m. Samuti ei ole ohtu, et rajatavad uuringupuuraugud võiks negatiivselt mõjutada sügavamate põhjaveekihtide kvaliteeti. Uuringu objektiks on Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid, mis moodustavad Lasnamäe-Kunda veekihi. Veekihi lamamiks on Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Toila kihistu alumise osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute glaukoniitlubjakivid ja -liivakivid, aleuroliidid, merglid, savid ja diktüoneemakilt, mis moodustavad pideme Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekomplekside vahel. Veepidemeks olevaid kihte ei läbita ehk kivimikihtide vettpidavaid omadusi ei rikuta ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi ei avata. Kaevandite rajamise eesmärk geoloogilises uuringus on lubjakivi peal esinevate purdsetete paksuse täpsustamine ja neid ei rajata uuringualal sügavamale kui lubjakivi ülemine pind. Kaevandite rajamine ei mõjuta piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi ega ka põhjavee kvaliteeti ning need aetakse kinni kohe kui vajalik geoloogiline informatsioon ja mõõtmised on tehtud. Kaevandite likvideerimiseks kasutatakse kaevandist välja tõstetud materjali. 3. Hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste mõju tarbekaevude veetasemele Hüdrogeoloogiline katsepumpamine on vajalik kivimite hüdrogeoloogiliste parameetrite (veejuhtivus, puuraugu tootlikkus, eritootlikkus, staatiline ja dünaamiline veetase jms) määramiseks, mille alusel oleks võimalik arvutada väljapumbatava vee koguseid põhjavee tasemest sügavamale jääva maavara kaevandamise korral ja hinnata veetaseme alanemisel kujuneva veetaseme alanduslehtri ulatust. Et andmed oleksid usaldusväärsed, peab proovi- pumpamise tulemusel saama piisava veetaseme alanduse (vähemalt 1 m) puuraugus ning samas ei tohi pumbata ka võimsusega, mis selle lühikese ajaga kuivaks tõmbab. Pumbatakse kuni dünaamilise veetaseme stabiliseerumiseni. OÜ Inseneribüroo STEIGER seniste kogemuste põhjal kestab maapinnalähedase põhjaveekihi korral pumpamine keskmiselt 4 - 8 tundi (harvadel juhtudel 24 h) ja väljapumbatava vee kogused ei ole suured. Keskkonnaregistri andmeil puuduvad uuringuruumi lähiümbruses puurkaevud, mis tarbiksid Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Lähim kasutuses olev Ordoviitsiumi veekompleksi rajatud 20 m sügavune puurkaev jääb ligikaudu 1,3 km edela-lõuna suunas Varangu külla Selja jõe äärde (keskkonnaregistri kood PRK0005631), kuid detailsemad andmed kaevu kohta puuduvad. Ligikaudu 2 km kaugusele kagu-lõuna suunas Katela külla jääb 22 m sügavune Ordoviitsiumi veekompleksi rajatud puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0003142), mis rajati 1970. a hüdrogeoloogiliste uuringute eesmärgil ja on nüüdseks likvideeritud. Antud puurkaevu väike erideebit (q) (eritootlikkus) 0,013 l/s*m lubab oletada, et Ordoviitsiumi kivimid piirkonnas on veevaesed ja väljapumbatava vee kogused Pehka uuringuruumis ei ole suured. Sellele annab kinnitust ka 16,5 m sügavune puurkaev (samuti Ordoviitsiumi veekompleksis), mis asus 4,5 km kaugusel Paaskülas ning selle erideebitiks oli 0,026 l/s*m (veekiht ja veekompleks on nõrgalt vettandev, kui q<1 l/s·m ning piisavalt vettandev, kui q>0,1 l/s·m). Seega on antud tegevus (hüdrogeoloogiline katsepumpamine) ühekordne ja lühiajaline ning ei mõjuta piirkonna põhjavee režiimi. Hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste teostamisel duubelpuuraukudes, kus vaatlusauk rajatakse põhiaugust 15 - 25 m kaugusele (sõltuvalt põhiaugu sügavusest), jääb veetaseme alandus vaatlusaugus reeglina alla 1 m, kuid enamasti saavutatakse alanduseks vaid paarkümmend sentimeetrit, sõltuvalt kivimite struktuurist, tekstuurist, lõhelisusest. Lähimad majapidamised jäävad aga 250 - 350 m kaugusele. Seega ei mõjuta planeeritav lühiajaline ja väikesemahuline pumpamine kaevude veetasemeid (ei salvkaeve, rääkimata sügavatest Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi rajatud puurkaevudest, mis on piirkonnas valdavad). Veetase hüdrogeoloogilistes puuraukudes taastub reeglina 1 - 2 tunni jooksul peale pumpamise lõpetamist. Väljapumbatavat vett ei veeta ära ega juhita kraavide kaudu piirkonnast eemale (küll juhitakse see eemale puuraugust, et see ei hakkaks mõjutama pumpamist), ning see läheb uuesti piirkonna põhjavee toiteks. Ka siin võiks tuua võrdlusena veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamist, kus enne puurkaevu kasutuselevõttu tehakse puhastuspumpamist kuni vee selginemiseni. See on sisuliselt sama, mis hüdrogeoloogiline katsepumpamine, kuid kaevude puhul kestab pumpamine reeglina oluliselt kauem, et saada joogiks kõlbulik puhas vesi. 4. Geoloogilise uuringu puuraukude mõju põhjavee tasemele Nagu eelpool kirjeldatud, annavad hüdrogeoloogilisel katsepumpamisel saadud andmed informatsiooni kivimite veeandvusest ja veejuhtivusest, mis võimaldaksid hinnata kaevandamise mõju põhjaveele. Kaevandamise korral jääks lubjakivi varu osaliselt vee alla ning selle kaevandamiseks oleks tõepoolest vajalik põhjavee väljapumpamine karjäärist. Alternatiivne võimalus oleks ka lubjakivi kaevandamine osaliselt vee alt – taolist kaevandamistehnoloogiat praktiseeritakse Kagu-Eestis paiknevas Marinova dolokivikarjääris, kus veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Kirjeldatud tehnoloogiat on Marinova dolokivikarjääris kasutatud juba ~10 aastat. Senine kaevandamine ja kaevandamise loa täiendava tingimusena seatud põhjavee seire on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud ja põhjavee kvaliteet pole halvenenud. Arvestades sellega, et praegune võimekus on kaevandada maavara ligikaudu 6 m sügavuselt vee alt, oleks taotletavas uuringuruumis ikkagi vajalik põhjavett alandada tasemeni, mis võimaldaks kogu maavara väljamise kasuliku kihi lamamini. Kuid sellisel juhul mõjutaks kaevandamine põhjavee taset oluliselt vähem. Selleks, et saada vastuseid kaevandamise mõjust põhjavee tasemele, ongi vajalik hüdrogeoloogiline katsepumpamine puuraukudest geoloogilise uuringu raames. Geoloogilise uuringu tegemine põhjavee taset ei mõjuta. Nagu eespool mainitud, ei ole keskkonnaregistri andmetel lähiümbruses ühtegi tarbepuurkaevu, mis võtaks vee Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist (lähimad jäävad Selja jõe ürgorgu 1,3 km kaugusele (PRK005631, PRK0013664), kus hüdrogeoloogilised tingimused erinevad paeplatool olevatest tingimustest). Piirkonda on rajatud sügavamad puurkaevud (ca 40 - 60 m sügavused), mis saavad oma põhjavee Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksist). Põhjuseks on tõenäoliselt veevaesed Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimid (maavarana huvipakkuvad Lasnamäe, Aseri ja Kunda lade) ja ka ülemise põhjaveehorisondi nõrk kaitstus reostuse eest. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti kaevandamine ei mõjuta – kahe veekompleksi vahele jääb lähima puuraugu (PA 1225) andmeil ligikaudu 8 m paksune savikatest lubjakividest, merglitest, aleuroliitidest, savidest ning argilliitidest kiht, mis on veepidemeks kahe põhjaveekompleksi vahel. Küll mõjutaks kaevandamine veetaset salvkaevudes. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb, tuleb kaevandajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. 5. Geoloogilise uuringu mõju põhjavee keemilisele koostisele (püriidi FeS2 oksüdeerumine) Püriit on meie karbonaatkivimites laialt levinud mineraal, mis võib lubja- ja dolokivides esineda hajusalt kas pulbrina või kristallipesadena. Püriidi oksüdeerumine võib esile kutsuda vesinikkarbonaatse vee muutumise sulfaatseks. Üldiselt on sulfaadid väga madala toksilisusega inimorganismile ja seetõttu vähetähtsad. Sulfaadid mõjutavad vee organoleptilisi (omadused, mis on tajutavad inimeste meeleelunditega, nt värvus, maitse, lõhn). Sulfaadid on joogivee kvaliteedi indikaatornäitajaks – nende sisaldus vees näitab vee agressiivsust ehk korrosioonivõimet. Sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 on öeldud, et vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokku puutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni ning selle piirväärtuseks on 250 mg/l. Sulfaatide sisaldus lubjakivikarjääridest väljapumbatava vee puhul ei ole probleemne, seda ei käsitleta reeglina kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamiste käigus. Samuti ei limiteerita SO4 piirväärtust maavara kaevandamisega seotud vee erikasutuslubades. Suuremad sulfaatioonide sisaldused on seotud just suletud kaevanduste piirkondadega Ida-Virumaal. 2015. a, mil hinnati sulfaatide levikut Ida-Viru kaevanduspiirkonnas, ulatus nende sisaldus maksimaalselt ~800 mg/l-ni Kiviõli piirkonnas ning 200 - 300 mg/l-ni Estonia kaevanduse piirkonnas. Tõsi, püriidi oksüdeerumine on üheks kõige suurema kaevandamisega kaasneva keskkonnaprobleemi – happeliste kaevandusvete tekke põhjuseks. Eestit on happelisest veest päästnud karbonaatkivimid, mis püriidi happelised laguproduktid koheselt neutraliseerib. Seepärast ei esine ka Virumaal põlevkivikaevandustes happelist kaevandusvett ning veel vähem saab see olema probleemiks lubjakivikarjäärides. Püriidi oksüdeerumise keemilist protsessi on detailselt kirjeldatud KIK-i poolt rahastatud ja Tartu Ülikooli poolt koostatud uuringus "Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageolooogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendus- meetmetega" (Köide 6 Geokeemilised tingimused. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/virumudel/files/k6_geokeemia.pdf). 6. Mõju loomastikule Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi jäävad lähimad rohevõrgustiku alad taotletavast uuringuruumi teenindusalast lääne poole Selja jõe orgu ja ida poole Marinu küla aladele. Taotletav Pehka uuringuruum ise rohevõrgustiku alale ei jää. 7. Mõju kinnisvarale Kasutades varasemaid eksperthinnanguid kaevandamise mõjust kinnisvara väärtusele, võib öelda, et suure tõenäosusega rajatava karjääriala ümbruses kinnisvara likviidsus mõnevõrra väheneb. Seda eriti elamumaana arvel olevate kinnistute osas, mis jäävad karjääri piirist kaugusele, millelt on kaevandamistegevust näha (on hinnatud, et ligikaudu poole kilomeetri kaugusele). Samas ei ole turu mõistes tegu aktiivse ja väga atraktiivse piirkonnaga, mistõttu ei saa kinnisvara müügi ebaõnnestumist seostada otseselt ka karjääri mõjuga. Pikas perspektiivis, peale karjääriala korrastamist veekoguks, on kinnisvaraeksperdid leidnud, et kinnisvarahinnad stabiliseeruvad ja ehk isegi tõusevad, kuna veekoguäärsed kinnistud on enam hinnatud. Eelnev jutt puudutab kaevandamist, kuid geoloogilise uuringu tegemine kinnistute väärtust ei muuda. 8. Müra Võimaliku lubjakivikarjääri rajamise ja opereerimisega kaasnev müra peab vastama atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud tööstusmüra normidele, mis elamumaa õuealadel on päevasel ajal 60 dB ning öisel ajal 45 dB. Seejuures on oluline, et müraallika valdaja tagaks, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra (AÕKS §59). See tähendab, et juba võimaliku karjääripiiril peab olema tagatud vähemalt 60 dB müratase (kui töötatakse ka öösel siis 45 dB). Samuti on põhjendamatu müra tekitamine keelatud. Müra hajub atmosfääris distantsi suurenedes logaritmilise seaduspärasuse alusel, mis tähendab, et hajumise efekt on suur väiksematel distantsidel ning see väheneb distantsi kasvades. Arvestades, et lähimate majapidamiste õuealad paiknevad 200 - 300 m kaugusel, väheneb müraallika maksimaalse mürataseme teoreetiliselt (arvestamata looduslike tingimusi nagu mets, absorbeerimine maapinnas jne) kuni 50%. Seega ei oleks piirnormide ületamine majapidamiste juures võimalik. Müra häirivuse vähendamiseks on karjääride puhul võimalik rakendada erinevad töökorralduslikke võtteid ning leevendavaid meetmeid. Töökorralduslikest võtetest on enimlevinud mäemasinate viimine ja hoidmine kaevandamisel tekkiva süvendi põhjas, mis aitab müra levikut lokaliseerida. Samuti on tehnoloogiliselt võimalik piiriäärsetel aladel kaevandamist vältida õhtusel ajal. Lubjakivikarjääride puhul on tavapäraseks leevendusmeetmeks rajada mäeeraldise piirile kooritud katendist vallid, mis takistavad müra levikut. 9. Tolm Iga tegevuse jaoks, mis ületab seaduses sätestatud saasteainete künniskoguseid, tuleb taotleda õhusaasteluba. Õhusaasteluba annab õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused ehk teisisõnu lubab või piirab tegevust selliselt, et õhukvaliteedi piirnormid oleksid tagatud. Võimaliku lubjakivikarjääri puhul on tõenäoline, et õhusaasteluba on vajalik. Õhusaasteloa raames koostatakse ka hajumisarvutused, et veenduda normidest kinnipidamises. Ka atmosfääriõhu kaitse seadusega on sätestatud, et tegevus peab vastama sätestatud õhukvaliteedi piirnormidele, ehk väljaspoole võimalikku karjääri ei tohi ülenormatiivseid heiteid levida. Tolmu leviku piiramiseks karjäärides on tavapärasteks meetmeteks töödeldava materjali niisutamine ning kinnisemate seadmete kasutamine, et tõkestada tolmu lendumist atmosfääri. Samuti aitab levikut lokaliseerida süvendis töötamine ning ilmastikuoludega arvestamine (tugeva tuule puhul vältida tootmist). Transpordiga kaasnevat tolmu saab vähendada teede niisutamisega, kallurautode kastide katmisega, ja liikumiskiiruse piiramisega. 10. Lõhkimine Lõhketöid tohib karjääris teostada kvalifitseeritud lõhkaja, kelle pädevust kontrollib ning väljastab kooskõlastatud lõhkamisteks loa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnevalt arvutatakse lõhketööde parameetrid, võttes arvesse lähedal asuvaid hooneid ja ehitisi ning lõhkamistega kaasnevad maavõnked ja vibratsioon ei tohi ületada hoonetele/ehitistele kehtestatud piirnorme. Võimalike kahjude esinemisel on kohustus kaevandajal tekkinud kahjud hüvitada. Eespool on müra, tolmu ja lõhkamise mõju käsitletud jällegi kaevandamise seisukohast. Geoloogiline uuring on aga lühiajaline tegevus (välitööde orienteeruv kestvus ei ületa tõenäoliselt 2 nädalat), millega ei kaasne kahjulikke tagajärgesid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. 11. Piirkonna varustuskindlus karbonaatse ehituskivi osas Ehkki tegu on geoloogilise uuringu loa taotlusega maavara uuringu eesmärgil, kus loa andmisel ei lähtuda maavarade varustuskindlusest, on siiski üldpildi saamiseks analüüsitud alljärgnevalt piirkonna varustatust ehituslubjakivi ja -dolokiviga. Taotletava Pehka uuringuruumist jääb 50 km raadiusesse 4 ehituskivi maardlat, millel on keh- tivad mäeeraldised: Kunda (reg kaart 18), Suurkõrtsi (reg kaart 808), Inju-Meriküla (reg kaart 48) ja Lüganuse (reg kaart 788). Kokku on loetletud maardlatele väljastatud 9 maavara kaevan- damise luba. Mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru 2021. a alguse seisuga on kokku ligikaudu 11 726 tuh m3 ehituslubjakivi ja -dolokivi (antud juhul on ehituslubjakivi ja -dolokivi käsitletud koos, sest nende kasutusala on üks ja pealegi moodustab ehitusdolokivi kogumahust tühised 2% (259 tuh m3)). Vaadates varude jaotumist maardlate lõikes, siis 81% (~9504 tuh m3) mäeeraldiste jääkvarudest jääb AS-i Kunda Nordic Tsement mäeeraldistele (Aru-Lõuna lubjakivikarjäär, kaevandamisluba KMIN-050 ja Toolse-Lääne lubjakivikarjäär, kaevandamisluba KMIN-124). Kunda maardlale jääb ka 414 tuh m3 jääkvaruga Kunda II lubjakivikarjäär (KMIN-113, OÜ Piira Talu), kus murtakse viimistluskivi ning aastased kaevandatud mahud on väga väikesed. Veidi üle miljoni m3 (~1220 tuh m3) on kaevandatavaid jääkvarusid Suurkõrtsi maardla mäeeraldistel, kus kaevandamislubade omanikuks Suurkõrtsi II lubjakivikarjääris (KL-508031) ja Suurkõrtsi lubjakivikarjääris (L.MK/317612) on AS Kiviluks. Inju-Meriküla ja Lüganuse maardlatel paiknevate mäeeraldiste jääkvaru on piirkonna varustuskindluse osas vähemtähtsad – jääkvarud vastavalt 365 tuh m3 ja 223 tuh m3 (kaevandmisload L.MK/328620, Inju-Meriküla II dolokivikarjäär, OÜ Sisek; L.MK/325742, Inju-Meriküla dolokivikarjäär, OÜ Pärtli Paas ja KL-509345, Lüganuse lubjakivikarjäär, Kaltsiumkarbonaat OÜ). Eeltoodud arvudest nähtub, et enamus piirkonna ehituskivi varudest jääb ühe kaevandaja - AS-i Kunda Nordic Tsement mäeeraldistele. Maavaravarude bilansi andmeil ei ole Toolse-Lääne lubjakivikarjääri mäeeraldisest seni veel kaevandama hakatud. Kuna keskmiselt 4 m paksune ehituslubjakivi kiht paikneb seal ~11 m paksuse tsemendilubjakivi all, siis lähiajal ei saa Toolse-Lääne mäeeraldise varudega ehituslubjakivi nõudluse korral arvestada. Suurkõrtsi maardla, mis jääb Kunda maardlast ligikaudu 30 km ida poole, on oluliseks karbonaatse killustikuga varustajaks eelkõige Eestimaa kirdenurgas – Jõhvi-Sillamäe-Narva objektidel. Kuigi ka Suurkõrtsi maardla teeninduspiirkond ei ulatu Narva linnani, oleks ehituskillustiku vedu võrreldes Kunda maardlaga, mis jääb Narvast ligikaudu 100 km kaugusele, majanduslikult oluliselt odavam. Sama kehtib ka Lüganuse maardla kohta, mis jääb Suurkõrtsist veidi kagu poole. Ehkki Narva linna territooriumil Narva lubjakivimaardlas on kaks aktiivset mäeeraldist, Kadastiku III lubjakivikarjäär (luba L.MK/329570, kehtib 05.01.2033, jääkvaru 308,6 tuh m3) ja Kadastiku II lubjakivikarjäär (luba L.MK/320058, kehtib 20.03.2033, madalamargilise ehituslubjakivi jääkvaru 492 tuh m3), siis keeruliste mäetehniliste tingimuste tõttu, kus kogu Kadastiku II karjäär on täitunud veega ning sinna on tekkinud ligikaudu 29 ha pindalaga Väike- Kadastiku järv, ei ole Kadastiku II mäeeraldisest veel kaevandama hakatud. Ka Kadastiku III karjääris on hüdrogeoloogilised tingimused keerulised. Suurkõrtsi ja Narva vahel aga rohkem tegutsevaid mäeeraldisi, kus kaevandatakse ehituskivi, ei ole. Seega võib Suurkõrtsi ja Lüganuse maardla ehituskivi varudega arvestada pigem Narva piirkonna varustuskindluse hindamisel. Kunda-Rakvere-Tamsalu-Tapa-Loksa piirkonnas võibki Kunda lubjakivimaardla mäeeraldisi koos Inju-Meriküla omadega pidada ainsateks piirkonna varustajateks ehitusotstarbelise karbonaatkivimiga. Järva-Jaani ja Tamsalu piirkonda jääb küll mitmeid lubjakivi maardlaid, kuid siin on tegu tehnoloogilise lubjakiviga (Võhmuta, Aavere, Tamsalu, Vao), samuti on Rakvere maardlas arvel tehnoloogiline lubjakivi. Seega võib Kunda Nordic Tsement AS-i, kelle peamiseks tegevusalaks on tsemendi tootmine, pidada põhiliseks ja ainsaks piirkonda lubjakivikillustikuga varustajaks. Ainult varustus- kindluse arvutamise metoodikast lähtudes, võimaldaksid suured jääkvarud Kunda lubjakivi- karjääri mäeeraldistes Kunda Nordic Tsement AS-il aastakümneid tegutseda monopoolses seisundis, mis võib tõsta oluliselt ehituskillustiku hinda. On olemas ka risk, et piirkonna ainus kaevandaja ei ole mingil ajahetkel kas ajutise tootmisvõimetuse või nõutava kvaliteediga materjali puudusel võimeline ümbruskonna ehitusobjekte killustikuga varustama. PS! Näitena võiks tuua kaevandamist Aru-Lõuna karjääris (Kunda lubjakivimaardla), kus seireandmed on näidanud, et karjäärist väljapumbatav vesi on puhas ja selle suunamine Toolse jõkke on parandanud isegi Toolse jõe seisundit. Keskkonnamõju hindamise aruande leiab lingilt, kust leiab infot ka muude kaevandamise mõjude kohta. https://www.envir.ee/sites/default/files/toolse_laane_ja_aru_louna_kmh_aruanne.pdf 12. Uuringuloa andmine ei ole vastuolus planeeringutega Vald on keeldunud uuringuloa andmisest mh põhjusel, et planeeringutes ei ole ette nähtud kaevandamist. Leiame, et eeltoodud väide ei ole aluseks keelduda uuringuloa andmisest. Esiteks ei tähenda uuringuluba automaatselt kaevandamistegevuse teostamist. Teiseks tuli vallal põhjendada, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15. oktoobri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-13, p-d 13 ja 17). Valla otsuses viidatud põhjendused ja selgitused puuduvad. Kokkuvõte Arvestades eeltooduga, oleme seisukohal, et geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, millega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal ning uuringutega kaasnevad ajutised häiringud jäävad uuringuala piiridesse. Eeltoodust tulenevalt palun jätkata uuringuloa taotluse menetlust. Kui Keskkonnaamet keeldub uuringuloa väljastamisest, siis palun küsida enne keeldumise otsuse tegemist Vabariigi Valitsuse nõusolekut uuringuloa väljastamiseks. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimise korral palume esitada eeltoodud seisukohad ja põhjendused valitsusele tutvumiseks. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Sven Väljaots Päidre Põllud OÜ juhatuse liige Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.09.2021 16:10 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-115297-16 Riigi huvi väljaselgitamine Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/60359- 993e9c32ba6c78246dc2584bbd039663912cea96b3eb92a5e1bfba5e9f4d615b KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel