Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
02.09.2021 nr DM-114643-20
Riigi huvi väljaselgitamine Kirikla lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses
AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
Tallinn) on 29.01.2021 Keskkonnaametile esitanud Kirikla lubjakivikarjääri keskkonnaloa
taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.01.2021 menetluse nr M-
114643 juurde, korrigeeritud taotlus esitatud 18.03.2021). Keskkonnaluba taotletakse maavara
kaevandamiseks, jäätmete tekitamiseks ning paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku
suunamiseks. Taotluse menetlusse võtmine on 05.04.2021 avalikustatud ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Taotletav Kirikla lubjakivikarjäär pindalaga 22,88 ha ja teenindusmaa pindalaga 24,66 ha asub
Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas riigile kuuluval kinnistul Kernu metskond 15
(katastritunnus 29701:006:0425, registriosa nr 12166150), mille riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Kirikla lubjakivimaardla (registrikaart nr 983)
ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 1 ning ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 3.
Madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1159 tuh m³ ja kaevandatav varu 1135
tuh m³, ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 79 tuh m³ ja kaevandatav varu 74 tuh m³. Maavara
kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 40 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on
teedeehitus ja killustiku tootmine. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat ning
kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel saatis Keskkonnaamet 07.04.2021
kirjaga nr DM-114643-9 Kirikla lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks
taotletava mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele. Saue Vallavolikogu ei nõustunud
27.05.2021 otsusega nr 35 (registreeritud KOTKAS-s 02.06.2021 nr DM-114643-14 all)
keskkonnaloa andmisega.
MaaPS § 55 lõige 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa
andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut
Vabariigi Valitsuselt. AS Tariston on 27.08.2021 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 31.08.2021
nr DM-114643-19 all) avaldanud soovi Vabariigi Valitsuselt loa andmise nõusoleku
taotlemiseks.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
MaaPS § 55 lõige 5 sätestab, et loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku
taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt
puudub. Taotletava Kirikla lubjakivikarjääri teeninduspiirkonda (50 km) jääb päringu tegemise
hetkel (02.09.2021) 5 ehituslubjakivi varuga karjääri. Nende karjääride madalamargilise
ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru seisuga 02.09.2021 on ligikaudu 14 713 tuh m³.
Kaevandatavate varude kvaliteet on määratud nii keskkonnaministri 2005.a määruse nr 44 kui
2018.a määruse nr 52 kohaselt. Sellisel juhul on nendelt mäeeraldistelt viimase viie aasta
keskmiselt tarbitud mahtude põhjal varustuskindlus tagatud ca 167 aastaks.
Taotletava Kirikla lubjakivikarjääriga hõlmatava madalamargilise ehituslubjakivi kvaliteet on
määratud 2018.a määruse nr 52 kohaselt. Kui varustuskindluse analüüsis arvestada vaid nende
jääkvarudega, mille kvaliteet on samuti määratud 2018.a määruse nr 52 kohaselt (Väo
lubjakivikarjääri plokid 44 ja 45 ning Lubja lubjakivikarjääri plokk 10) kogumahus 739 tuh m³
ja tarbimisega kogumahus 54 tuh m³, oleks varustuskindlus tagatud ca 13,5 aastaks.
Deklareeritud kaevandamismahtude kohaselt ei ole kaevandamist alustatud ühel mäeeraldisel
(Rummu III lubjakivikarjäär, kaevandamisluba nr HARM-143, antud 10.02.2017).
Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Kirikla lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele.
Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri
objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline
vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide,
kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume prognoosida ka seda, millal
ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas selle vajaduse
rahuldamiseks on vajalik avada Kirikla lubjakivikarjäär.
Palume seisukoht esitada hiljemalt 04.10.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Keskkonnaloa esmataotlus T/KL-1007498
Teadmiseks: AS Tariston, Keskkonnaministeerium, Saue Vallavalitsus
Marin Varblane +372 5692 7090
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Kontaktisik Caspar Rüütel
Tegevusvaldkond
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Kaevandamise kirjeldus ja iseloomustus ning loa taotlemise eesmärk ja
eesmärk ja põhjendus põhjendused on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Kaevandamisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on esitatud
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, taotlusele lisatud seletuskirjas.
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Kirikla lubjakivikarjäär
Tegevuskoha aadress Kernu metskond 15, Kohatu küla, Saue vald, Harju maakond
Territoriaalkood 3266
Katastritunnus 29701:006:0425
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6556560, Y: 530830
Käitise territoorium X: 6556798, Y: 530496; X: 6556955, Y: 530836; X: 6556682, Y: 530968; X:
6556302, Y: 531128; X: 6556263, Y: 531025; X: 6556268, Y: 530978; X:
6556315, Y: 530892; X: 6556342, Y: 530791; X: 6556408, Y: 530688; X:
6556458, Y: 530607; X: 6556579, Y: 530468; X: 6556606, Y: 530579
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
2. Eriosa - Jäätmed
2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Kirikla lubjakivikarjäär
Kood
Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Kernu metskond 15, Kohatu küla, Saue vald, Harju maakond 29701:006:0425 X: 6557147, Y: 530517
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla
Komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral
Asukoha üldiseloomustus Taotletav Kirikla lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas. Taotletav mäeeraldis asub kinnistul Kernu
metskond 15 (katastritunnus 29701:006:0425), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu Kernu metskond 15 valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Logistiliselt paikneb Kirikla lubjakivikarjäär Kernu - Kohila riigitee nr 11220 äärmise sõiduraja välimisest servast ning avalikus
kasutuses olevast Kirikla - Kaarmanni tee 2970122 lõpust samuti ~35 m kaugusel põhjas. Lisaks jääb Kirikla - Kohatu tee nr 2970220
äärmise sõiduraja välimisest servast ~25 m kaugusele kirde.
Lähim asula on ~3 km kaugusel läänes asuv Kernu küla. Tallinn jääb taotletavast alast ~30 km kaugusele. Lähimad majapidamised
jäävad taotletava ala piirist ~350 m kaugusele loodesse Keldima kinnistule (29701:006:0395), ~330 m kaugusele kagusse Kirikla
kinnistule (29701:006:0541), ~300 m kaugusele lõunasse ja ~500 m kaugusele idasse Uuetoa kinnistule (29701:006:0970).
Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega
looduskaitsealasid. Ala põhjaosas on pärandkultuuri objekt Kirikla mõisa piirisiht, mis ei ole riikliku kaitse all.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus
2/31
Seotud failid
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne
(t/a) (t/a)
Korrastamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine 80 000 80 000
(eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Kirikla lubjakivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a)
kokku antakse
Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
teistele
(ettevõtjatelt,
ettevõtjatele Kogus R-kood Kogus D-
asutustelt,
kood
isikutelt)
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 63 000 63 000 63 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille
korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade
täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala
korrastamiseks
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole 17 000 17 000 17 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille
nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade
(näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala
korrastamiseks
2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus 3/31
2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid,
nr nimetus joonised,
skeemid
1. Korrastamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid Kaevandamistegevuse käigus Katend teisaldatakse
kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala eemaldatakse alalt katend ja ladustamisalale kas buldooseriga,
korrastamiseks ladustatakse see rataslaaduriga või
ajutiselt puistangutesse. kalluriga. Korrastamisel kasutatakse
Kaevandatud lubjakivi töötlemisel ekskavaatorit, rataslaadurit, kallurit,
tekkivad sõelmed buldooserit või loetletud masinaid
ladustatakse samuti ajutiselt kombineeritult. Sõelmed tekivad
puistangutsse. Korrastamise käigus lubjakivi
kasutatakse töötlemisel purustus-
katend ja sõelmed nõlvade sorteerimissõlmes.
korrastamiseks.
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude
saavutamise kohta
2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Kirikla lubjakivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev‐ Üheaegne
plaanil koordinaadid keskkonnanormidele ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus materjal ladustamise
või (nt päevades, kuudes, kogus
kaardil aastates)
Tonni m³ Tonni m³
1 X: 6556720, Puistangud moodustatakse Kaevandamisloa 719 400 446 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei
Y: 530907 stabiilsele pinnasele ja seal ei kehtivusejooksul
esine intensiivset pinnavee
liikumist.
2 X: 6556511, Puistangud moodustatakse Kaevandamisloa 2 724 000 1 135 000 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida Ei
Y: 531004 stabiilsele pinnasele ja seal ei kehtivusejooksul ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11,
esine intensiivset pinnavee sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel
liikumist. tekkinud jäätmed
Seotud failid
4/31
Failid Lisa 1: Selgitus.docx
2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Dolokivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas,
keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid
nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.Nende ladustamise ja korrastamisel kasutamisega kaasnevad
keskkonnamõjud väheolulised ning piisab omaseirest visuaalse vaatlusena.
2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade
järelhoolduse kava
Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed kasutatakse ära karjääri korrastamisel või sellest ülejääv osa
võõrandatakse.
2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
Vorm ei ole asjakohane.
2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
Vorm ei ole asjakohane.
2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Ei ole asjakohane
2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Vorm ei ole asjakohane.
2.11. Lisad
Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
5/31
Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Jaatmekava__Kirikla_.pdf
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine
4. Eriosa - Õhk
4.1. Käitise kategooria
Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse
08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Põletusseade Jah
Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth 0.56
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Diislikütus 19.45 tonni
Keskmise võimsusega põletusseade Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides Ei
sisalduvate lahustite) kasutamine
Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütuse‐ Ei
komponentide või kütusesarnaste toodete laadimine
(terminal või tankla)
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
6/31
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega Ei
kauplemise süsteemi kohustuslane
4.2. Heiteallikad
Heiteallikas Väljuvate gaaside Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
parameetrid
Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava läbi‐ Väljumis‐ Joon‐ Tempera SNAP kood
keskkonnaregistri või kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C
kood m/s
1 Puurimine X: 6556470, 0.50 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses -
Y: 530860 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
2 Lõhkamine X: 6556460, 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses -
Y: 530840 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
X: 6556472,
Y: 530873
3 Purustus-sorteerimissõlm X: 6556555, 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses -
(purustamine ja sõelumine, Y: 530800 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
laadimine) X: 6556585,
Y: 530850
4 Paiksed mootorid (diiselgeneraator) X: 6556570, 0.08 2 10 60 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Y: 530825
4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad
Ei ole asjakohane
4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)
4.4.1. Üldandmed
LHK projekti koostaja
Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood/isikukood 11206437
7/31
Postiaadress Männiku tee 104
Telefon 53314567
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Põhjendus loa taotlemiseks Õhusaasteluba on vajalik seoses uute heiteallikate kasutuselevõtuga taotletaval mäeeraldisel.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud - Atmosfääriõhu kaitse seadus;
kirjandusele - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis";
- Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja
põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete
heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“;
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused
ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse
jaoks nõutav õhusaasteluba";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise
kord";
- Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava
süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining;
- Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide;
- Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn
1998;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and
Storage Piles;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing
and Pulverized Mineral Processing.
- Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid"
8/31
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Taotletava Kirikla lubjakivikarjääri lähteandmed tuginevad maavara kaevandamise loa taotluse materjalidele, mis on
kütusekulu ja muud andmed toodud käesoleva taotluse 5. eriosas - Maapõu ning arendajalt saadud informatsioonile.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Taotletav Kirikla lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas kinnistul Kernu metskond 15
asukoha kirjeldus (katastritunnus: 29701:006:0425). Lähim asula on ~3 km kaugusel läänes asuv Kernu küla. Tallinn jääb taotletavast
alast ~30 km kaugusele. Taotletavast alast lõunas kulgeb Kernu-Kohila kõrvalmaantee, mis suundub läände Tallinn-
Pärnu-Ikla põhimaanteele.
Lähimad majapidamised jäävad taotletava ala piirist ~250 m kaugusele lõunasse Kuusemetsa kinnistule
(72601:001:1210), ~340 m kaugusele läände Keldima kinnistule ( 29701:006:0395) ning ~360 m kaugusele kagusse
Mesila kinnistule (29701:006:0074).
Heiteallikate täpset asukohta taotletava lubjakivikarjääri piires ei ole võimalik määratleda, kuna töö käigus nende
asukoht muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid heiteallikad tootmisterritooriumi piirest töö ajal ei välju.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 3: Graafiline_lisa_1__01.2021_.pdf
1:20 000 mõõtkavas.
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 4: Graafiline_lisa_2__01.2021_.pdf
kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Olulised geograafilised objektid (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevalt) ja tehnogeensed objektid (infrastruktuuri jm
geograafilised ja tehnogeensed objektid rajatised), mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel
tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)
9/31
Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteoroloogiajaam.
Perioodi 2010 - 2019 aastate keskmised meteroloogilised andmed on toodud allolevas tabelis:
Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur: 18,0 °C
Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine õhutemperatuur: -5,6 °C
Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine tuule kiirus: 2,5 m/s
Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine tuule kiirus: 2,8 m/s
Aasta keskmine tuule kiirus: 2,6 m/s
Aasta kõige soojema kuu (juuli) sademete hulk: 64,2 mm
Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) sademete hulk: 48,7 mm
Aastate 2010 - 2019 aastate keskmine tuulteroos on esitatud alloleval graafikul:
4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass
Vorm ei ole asjakohane.
10/31
4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
Heite‐ Püüdeseade
allikas Nimetus, Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine
tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, Tegelik puhastusaste,
% %
Puurimine Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö PM- Tahked osakesed, 99.5 99.50
efektiivsuse sum summaarsed
PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 99.50
PM2,5 Eriti peened osakesed 99.5 99.50
(PM2,5)
Muud heite vähendamise meetmed - Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali
ja laoplatse niisutada.
- Hoida purustus-sorteerimissõlme generaatori põleti / küttekolle korras.
- Kasutada kvaliteetset kütust.
4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika
Heiteallikas Puurimine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 100
Aprill 100
11/31
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 0
Detsember 0
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
12/31
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Lõhkamine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 0
Detsember 0
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
13/31
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 100
14/31
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 0
Detsember 0
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 50 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
15/31
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Paiksed mootorid (diiselgeneraator)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 0
Detsember 0
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
16/31
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 50 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Põletusseade
Heiteallikas Paiksed mootorid (diiselgeneraator)
Põletusseadmete arv 1
17/31
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth 0.56
Töötundide arv aastas 416
Kasutegur 100
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Jah
arvutamist?
Püüdeseade
Püüdeseade
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse Väävli Alumine kütteväärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide
liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus
mahuühiku kohta, mg/Nm³
Heite piir‐ Prognoositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik
väärtus kontsentratsioon täpsus 0,001
Diislikütus 0.10 43 19.45 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0224 g/s 0.033454 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0034 g/s 0.005018 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0034 g/s 0.005018 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0622 g/s 0.092835 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0235 g/s 0.035127 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.0028 g/s 0.004182 t
ühendid
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.0056 mg/s 0.008364 kg
ümberarvutatuna pliiks
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0.0001 mg/s 0.000084 kg
elavhõbedaks
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.0002 mg/s 0.000251 kg
ümberarvutatuna kaadmiumiks
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.0249 mg/s 0.037218 kg
ümberarvutatuna arseeniks
18/31
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse Väävli Alumine kütteväärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide
liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus
mahuühiku kohta, mg/Nm³
Heite piir‐ Prognoositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik
väärtus kontsentratsioon täpsus 0,001
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0034 mg/s 0.005018 kg
ümberarvutatuna vaseks
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0028 mg/s 0.004182 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0.0112 mg/s 0.016727 kg
kroomiks
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.112 mg/s 0.16727 kg
ümberarvutatuna nikliks
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0056 µg/s 0.008364 mg
dibensofuraanid
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0006 mg/s 0.000836 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0006 mg/s 0.000836 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0006 mg/s 0.000836 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0006 mg/s 0.000836 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.026 g/s 0.0389 t
124-38-9
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende Süsinikdioksiid
ühendid: plii 0.0113
(Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), g/skoobalt
seleen (Se), tsink (Zn), 61.900605
(Co), t
vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen,
benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited 19/31
4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited
Vorm ei ole asjakohane, sest käitise planeeritud tegevusel ei esine äkkheiteid põhjustavaid seadmeid ega tööprotsesse.
4.4.11. Välisõhus leviv müra
Müraallika Müraallika Müratase Müra Meetme Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase Öine tase
nimetus koordinaadid väljaspool vähendamise rakendamise (7.00-23.00), (23.00-7.00),
käitise meetmed sagedus ja ekvivalenttase ekvivalenttase
tootmis‐ tähtaeg LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB
territooriumi
(dB)
Purustus- X: 6556570, 57 - Katendivallide Pidev Modelleeritud päevase müra hajumise mudelis on kujutatud kõige halvemat olukorda, kus kõik 46 -
sorteerimissõlm Y: 530825 rajamine mäemasinad ja seadmed (kaevandamine, purustamine, laadimine, ettevalmistustööd,
- Purustus- lõhkepuuraukude puurimine) töötavad terve päeva vältel. Samuti ei ole arvestatud
sorteerimissõlme katendivallidega mäeeraldise piiril. Seetõttu on kujutatud müra levikut konservatiivsetes
hoidmine tingimustes ning tegelik müra levik on tõenäoliselt väiksem.
karjääri põhjas
Arvestades, et modelleeritud tingimustes ei levi ülenormatiivne müratase väljapoole
tootmisterritooriumi piiri, ei ole täiendavate müra vähendavate meetmete rakendamine vajalik.
Müraallikate kaart Lisa 5: Kirikla_Ld_01.2021.pdf
Müra piir- või sihtväärtus 60
4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate
20/31 koosmõju
4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
Heiteallikate numbrid Saasteaine Õhukvaliteedi tase
plaanil või kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhukvaliteedi piir- Ühik Välisõhu maksimaalne arvutuslik Suhe Cm /
heitkogus M või sihtväärtus saastatuse tase ∑Cm µg/m³ Keskmistamisaeg
4 630-08- Süsinikmonooksiid 0.024 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 3.80 0
0
4 7446- Vääveldioksiid 0.026 g/s 1 tund 350 µg/m³ 5.70 0.016
09-5 24 tundi 125 µg/m³ 2.80 0.022
4 10102- Lämmastikdioksiid 0.062 g/s 1 tund 200 µg/m³ 9.70 0.048
44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.04 0.001
4 NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.003 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 0.70 0
orgaanilised ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 0.30 0
4, 3, 1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.019 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.009 0
4, 3, 1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.603 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 21.20 0.424
1 aasta 40 µg/m³ 0.30 0.008
2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.051 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 1.90 0.038
1 aasta 40 µg/m³ 0.02 0
2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.001 0
2 630-08- Süsinikmonooksiid 1.889 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 205 0.02
0
2 10102- Lämmastikdioksiid 0.444 g/s 1 tund 200 µg/m³ 59.70 0.298
44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.17 0.004
2 7446- Vääveldioksiid 0.056 g/s 1 tund 350 µg/m³ 7.50 0.021
09-5 24 tundi 125 µg/m³ 2 0.016
Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikatest kattuvad ajaliselt puurtööd (heiteallikas nr 1), purustus-sorteerimissõlm (heiteallikas nr
3) ja diiselgeneraator (heiteallikas nr 4). Lõhketööde (heiteallikas nr 2) läbiviimise ajal on karjääris tööd peatatud ning
koosmõju teiste taotletava käitise heiteallikatega ei esine.
4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire21/31
4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire
Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav Seire sagedus Saasteaine
näitaja CAS Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
nr
Purustus- Müra Mäetööde esimesel aastal 2x aastas II Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema
sorteerimissõlm või III kvartalis.
tootmisterritooriumi piiril allatuult müraallikatest.
4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata
ning lõhnaaineid ei teki. Eelnevast tulenevalt ei ole ette näha lõhnaainete esinemist.
4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel
Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining
AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized
Mineral Processing
Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide
Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998
Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja
arvutusliku määramise meetodid"
Keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“
22/31
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Arvutuskäigu näidised on esitatud manuses olevas failis.
Manused Lisa 6: KOTKAS_arvutuskaigu_naidised_Kirikla_01.2021.docx
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Airviro
Arvutamiseks valitud meteoaasta Automaatselt viimase 3 aasta meteoandmed
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Kuusiku meteroloogiajaam
Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)
KOTKASe heiteallikate registri põhjal teised paiksed heiteallikad taotletava käitise lähiümbruses (kuni 500 m ulatuses käitise piirist) puuduvad, mistõttu koosmõju ei
esine.
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri ega lähimate
majapidamiste juures.
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
Hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.
23/31
Manused Lisa 7: Airviro_hajumispildid_01.21.rar
4.4.16. Järeldused ja ettepanekud
Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Modelleeritud saasteainete hajumisarvutuste (Airviro) kohaselt ei kaasne taotletava käitise heiteallikate töötamisega
või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme olulist õhukvaliteedi langust väljaspool tootmisterritooriumi. Samuti ei levi ülenormatiivsed saasteainete
maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse kontsentratsioonid lähimate majapidamisteni.
seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete
õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool
tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas
olevate elumajade juures.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate ümbruses. II
§ 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra kategooria päevast piirnormi 60 dB ei ületata väljaspool käitise tootmisterritooriumi piirist väljaspool. Modelleeritud müra
normtasemetele vastavuse kohta leviku kohaselt ei ületata käitise töötamisega II kategooria piirnormi 60 dB lähimate tundlike objektide (majapidamiste)
õuealadel. Prognoositud väärtused tootmisterritooriumi piiril jäävad vahemikku 53 - 59 dB ning lähimate majapidamiste
õuealadel 42 - 46 dB. Seega ei ületata välisõhus levivale mürale kehtestatud normtasemeid.
Müra levikut aitab lokaliseerida mäetööde edenemisel kaevandatud alale tekkiv süvend ning tootmisterritooriumi piirile
rajatavad katendimaterjalist müratõkkevallid. Vallid on soovituslik rajada eelkõige tootmisterritooriumi edela- ja
lõunapiirile, sest antud suundades paiknevad ka lähimad majapidamised.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega (heiteallikas nr 2). Suurima osakaaluga saasteaine on tahked
saastatuse tekitamises suurim osakesed. Valdavalt sadestub enamus tahkete osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne
kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt taotluse tabelis 4.6 toodule.
saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate
saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise Heitkoguste vähendamiseks tuleks:
vähendamise meetmete kohta - Kuival perioodil purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks töödeldavat materjali ja
laadimisplatse niisutada.
- Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel.
- Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras.
- Kasutada kvaliteetset kütust.
24/31
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Tulenevalt saasteainete hajumisarvutustest ei ole õhukvaliteedi omaseire (saasteainete kontsentratsioonid) esialgu
heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks vajalik.
ning seirejaama asukohaks
Juhul kui kohalikelt elanikelt laekub põhjendatud kaebusi, tuleb õhukvaliteedi taset kohapealsete mõõtmistega
kontrollida. Mõõtmiste ajal peab karjäär töötamata tavapärasel viisil ning kaebuste esitamisel sarnastel tingimustel.
Mõõtmistulemuste usaldusväärsuse tagamiseks peaks mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Töödeldava materjali niisutamine, laoplatside niisutamine.
ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Muid ebasoodsaid keskkonnahäiringuid ei esine või on käsitletud maavara kaevandamise loa seletuskirjas.
keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et
tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige
välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane)
muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse
tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju
inimese varale või kultuuripärandile.
Muud heite vähendamise meetmed
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
4.4.17. Lisad
Vorm ei ole asjakohane.
4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused 25/31
heiteallikate kaupa
4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir‐ Äkkheite keskmine prognoositav
Hetkeline Aastas väärtus, mg/Nm³ kontsentratsioon, mg/Nm³
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Paiksed mootorid (diiselgeneraator) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.022 g/s 0.033 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.005 t
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.005 t
10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 0.093 t
44-0
630-08- Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.024 g/s 0.035 t
0
NMVOC Mittemetaansed lenduvad Tavaheide 0.003 g/s 0.004 t
orgaanilised ühendid
7446- Vääveldioksiid Tavaheide 0.026 g/s 0.039 t
09-5
124-38- Süsinikdioksiid Tavaheide 0.011 g/s 61.90 t
9
Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 2.023 g/s 3.03 t
sõelumine, laadimine) PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.595 g/s 0.89 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.011 g/s 0.018 t
Lõhkamine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.098 g/s 0.035 t
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s 0.018 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.001 t
630-08- Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.889 g/s 0.68 t
0
10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.444 g/s 0.16 t
44-0
7446- Vääveldioksiid Tavaheide 0.056 g/s 0.02 t
09-5
Puurimine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.01 g/s 0.002 t
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s 0.001 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s 0.001 t
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
26/31
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co),
vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen,
benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.253 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 61.90 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.715 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.059 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.004 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 3.10 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.914 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.025 t
5. Eriosa - Maapõu
5.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 983
Maardla nimetus Kirikla
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Kirikla lubjakivikarjäär
27/31
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 22.88
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.66
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 446
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 52
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teedeehitus, killustiku tootmine
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 40
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 159 tuh m³ 29.05.2020
3 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 79 tuh m³ 29.05.2020
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 1 135 tuh m³
2. 1205 - ehituskruus 74 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja OÜ Inseneribüroo STEIGER
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-141
28/31
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 07.10.2020
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Harju maakonna Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varuseisuga 01.02.2020)
Geoloogiafondi number 9399
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1 17/20/2583
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.11.2020
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 8: Maeeraldise_plaan.asice
Lisa 9: Maeeraldise_teenindusmaa.dgn
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 10: Geoloogilised_labiloiked.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 11: Korrastatud_ala_plaan.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 12: Kviitung.pdf
Lisa 13: Seletuskiri__Kirikla_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 14: Harju_maakonna_Kirikla_lubjakivimaardla_registrisse_kandmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja Lisa 15: Tariston__1_008__Kirikla_keskkonnaloa_taotlus_.asice
nõusolek
Kaevandamisjäätmekava Lisa 16: Jaatmekava__Kirikla_.asice
29/31
GIS ja CAD failid Lisa 17: isojooned_kruusa_lasum.dgn
Lisa 18: isojooned_lamam.dgn
Lisa 19: Ploki_piirid.dgn
Lisa 20: isojooned_maapind.dgn
Lisa 21: isojooned_lubjakivi_lasum.dgn
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Teave on leitav taotlusele lisatud seletuskirjas.
juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Teave on leitav taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Teave on leitav taotlusele lisatud seletuskirjas.
kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Teave on leitav taotlusele lisatud seletuskirjas.
olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Teave on leitav taotlusele lisatud seletuskirjas.
7. Taotluse lisad
Vorm ei ole asjakohane. Vajalikud lisad on lisatud juba eelenevalt taotlusele.
30/31
31/31
Kaevandamisjäätmete käsitlemisel ei ole vajalik finantsgarantii esitamine.
JÄÄTMEKAVA
1. Jäätmekava vajadus
Tariston AS taotleb maavara kaevandamise luba Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldisele
madalamargilise ehituslubjakivi ja ehituskruusa kaevandamiseks kehtivusega 30 aastat.
Taotletava Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,66 ha, sh
mäeeraldise pindala 22,88 ha. Taotletav keskmine aastane kaevandamise maht on 40 tuh
m3. Ehituslubjakivi killustik ning ehituskruusast saadav killustik sobib kasutamiseks tee
aluste alakihtidesse, kus liikumissagedus on kuni 8000 autot/ööp. Ehituslubjakivi
killustik sobib lisaks kruusatee katetesse. Ehituskruusa plokist väljasõelutud liiv sobib
kasutamiseks muldkeha töökihis ja tee katendi dreenkihis. Liiva suure kruusasisalduse
tõttu saab vastavalt vajadusele ja võimalustele kasutada looduslikku või töödeldud
materjali erinevates ehituses kasutatavates segudes.
Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel
on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete
käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada
Kirikla lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Kirikla lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas.
Taotletav mäeeraldis asub kinnistul Kernu metskond 15 (katastritunnus 29701:006:0425),
mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu Kernu metskond 15 valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Logistiliselt paikneb Kirikla lubjakivikarjäär Kernu - Kohila riigitee nr 11220 äärmise
sõiduraja välimisest servast ning avalikus kasutuses olevast Kirikla - Kaarmanni tee
2970122 lõpust samuti ~35 m kaugusel põhjas. Lisaks jääb Kirikla - Kohatu tee nr
2970220 äärmise sõiduraja välimisest servast ~25 m kaugusele kirde.
Lähim asula on ~3 km kaugusel läänes asuv Kernu küla. Tallinn jääb taotletavast alast
~30 km kaugusele. Lähimad majapidamised jäävad taotletava ala piirist ~350 m
kaugusele loodesse Keldima kinnistule (29701:006:0395), ~330 m kaugusele kagusse
Kirikla kinnistule (29701:006:0541), ~300 m kaugusele lõunasse ja ~500 m kaugusele
idasse Uuetoa kinnistule (29701:006:0970).
Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää ühtegi
Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. Ala põhjaosas on pärandkultuuri objekt
Kirikla mõisa piirisiht, mis ei ole riikliku kaitse all.
3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletav Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldis asub moreentasandikul, kus levivad
Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Ala
põhja-kirdeosas on Kohatu kõvik, kus on aluspõhja avamusala (Ülem-Ordoviitsiumi
ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi).
Kvaternaarisetteid katab mullast ja juurtest koosnev kasvukiht. Kasvukihi paksus ulatub
alates 0,1 m-st kuni 0,7 m-ni (keskmine 0,3 m). Selle all lasub liiv, kruus, saviliivmoreen
või lokaalmoreen. Liivas ja saviliivas esineb kruusa ja paekivi lahmakaid. Kvaternaarisete
lamamiks on murenenud lubjakivi. Kvaternaarisetted jäävad põhjavee tasemest
kõrgemale. Kasulikuks kihiks on ehitusliivale ja ehituskruusale vastav materjal, mis levib
mäeeraldise edelaosas. Ehitusliiva kihi paksus on kuni 3,2 m ja ehituskruusa kihi paksus
on kuni 2,3 m.
Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe Saunja kihistu lubjakivid.
Aluspõhja lubjakivi on ülemises osas suuresti murenenud. Saunja kihistu (O3sn) esineb
kõikides puuraukudes paksusega 6,5 - 8,8 m (keskmine 7,6 m). Saunja kihistu kivim on
karpliku murdega tihe afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi, millele on iseloomulik
beežikate ja hallikate kivimkomplekside vaheldumine. Kivimile on iseloomulik
lubimergli vahekihtide esinemine ning püriidikiri (vetikate elutegevuse jäljed). Kohati
esineb ka amorfse räni valgeid suletisi, mudasööjate käike ning kaltsiidiga täidetud
lõhesid.
Kvaternaarisetted piirkonnas praktilist tähtsust veevarustuses ei oma, kuna on õhukesed
ning paiknevad veetasemest kõrgemal. Vahetult pinnakatte all levivad Nabala ja Rakvere
lademete erineva savikusega lubjakivid moodustavad siin maapinnalt esimese
aluspõhjalise veekihi – Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. Põhjavee tasemest kõrgemal
asuva liiva ja kruusa (plokk 3 aT) ning lubjakivi (plokk 1 aT) kaevandamisel põhjavee
taset ei alandata. Keskmine põhjavee taseme abs kõrgus on 50,05 m.
4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus
mäeeraldise teenindusmaa piires
Katendiks on taotletaval alal kasvukiht (keskmine paksus 0,2 m, maht 52 tuh m3), moreen
(keskmine paksus 1,0 m ja 236 tuh m3) ning murenenud lubjakivi (keskmine paksus 0,7 m
ja 158 tuh m3). Kasvu-, moreeni- ja murenenud lubjakivikiht ladustatakse eraldi
mäeeraldise teenindusmaal. Katend eemaldatakse buldooseri või rataslaaduriga.
Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuv katend korraga, vaid
seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat
katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult
tööprotsesside edenedes. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse
teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile.
Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise
loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis.
Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu
– õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on
saastumata materjaliga. Juhul, kui mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendit ei
suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on katendi korral
tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi
otsene eesmärk (kood 01 01 02). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on katendi
puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna välistatud on
jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on
saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul
materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu
jooksul. Ladustatud katendivallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid
likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel.
Kruusa kaevandamisega saab alustada juba pärast huumuskihi eemaldamist, paralleelselt
kui käivad tööd lubjakivi kattepinnase eemaldamiseks. Ehituskruusa kaevandatakse
ekskavaatoriga.
Lubjakivi väljatakse kuni loodusliku põhjavee tasemini, milleks on 2020. a uuringu
andmetel abs kõrgus 50,05 m. Lubjakivi raimatakse kas puur-lõhketöödega või
hüdrovasaraga. Puur-lõhketööde aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde
projekt. Raimatud kaevis töödeldakse purustamise ja fraktsioneerimisega. Suuretükilised
paeplaadid purustatakse erinevate purustamisastmetega väiksemateks ning seejärel
sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm,16/32
mm ja 32/64 mm. Lisaks eelsõelutud fraktsioon 0/32 mm ja lubjakivis sisalduva
saviosakeste tõttu peenfraktsiooni 0/4 mm. Keskmiselt 30 - 40% purustavast lubjakivi
üldmahust on fraktsioon 0/4 mm. Kaevandamisel aastas keskmiselt 40 tuh m³ tekkib u
14 tuh m3 (34 tuh t) peenfraktsiooni aastas, millest osa turustatakse töötlemata kujul ning
osa kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel.
Lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus
keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning
need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta
ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks
keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Juhul, kui ladustatud sõelmeid ei
suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on nende korral tegemist
kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga
01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04
13). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on sõlmete puistangute korral tegemist
B kategooria jäätmehoidlaga.
Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate
hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil,
mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele,
kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta
väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku
ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.
Müra ekvivalenttase
LpA,eq,T dB
53.4
Päev, Ld
59.2 > 25.0 dB
57.5
> 30.0 dB
> 35.0 dB Punktallikas
Point Source
Pindallikas
Area Source
> 40.0 dB
Ehitis/hoone
Building
> 45.0 dB
Tootmisterritooriumi
Ground Absorption
> 50.0 dB
piir
57.4 > 55.0 dB
> 60.0 dB
> 65.0 dB
> 70.0 dB
> 75.0 dB
43.5 57.7
> 80.0 dB
53.1
Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri
16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria
päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.
45.9
Märkused:
- Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU
- Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid
- Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Purustus-sorteerimissõlm: 112 dB, lõhkeaukude puurimine: 107 dB, ekskavaator: 105 dB, laadur: 105 dB, buldooser: 105 dB. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr
- Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m (lõhkeaudude puurimisel 1 m).
- Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. Kirikla lubjakivikarjäär Mõõtkava
- Mäeeraldise piires on võrreldes ümbritseva maapinna reljeefiga arvestatud u 2 meetrise süvendiga (katend eemaldatud) Müra hajumise mudel
ning maapinna helineeldumisteguriga 0,75.
Harju maakond, Saue vald 1 : 5 000
- MEtsa olemasoleuga käitise lähiümbruses ega müratõkkevallidega mäeeraldise piiril ei ole arvestatud.
- Kõik müraallikad töötavad ainult päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 29.01.2021
- Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, Männiku tee 104, 11216 Tallinn
mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 20/2995
Tel 668 1013, Faks 668 1018
Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1 : Stationary Point and Area Sources . 1 1 . 9 . Western Surface Coal Mining ) ning Kanada k eskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd - heiteallikas nr 1 Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 4 0 000 m 3 maavara varu ulatuses aastas. Puurimistöid teostatakse standardse puurmasinaga , mis on varustatud 12 filtrist koosneva püüdesüsteemiga , mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed. Eeltoodud metoodika kohaselt on puurimise eriheitmed tahketele osakestele järgmised: PM-sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. P uurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguste leidmiseks on vajalik teada puuritavate aukude arvu. Arvestuslikult lõhatakse ~ 5 m kõrguse paekiviastangu puhul k orraga keskmiselt 2 000 m 3 paekivi, mille tarbeks on vajalik puurida 27 auku. Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida: 4 0 000 m 3 / 2 000 m 3 x 27 = 5 40 lõhke-puurauku . Lähtudes eeltoodud tahkete osakeste eriheitmetest ning püüdesüsteemi efektiivsusest, oleksid aastased heitkogused järgmised: PM-sum = 5 40 x 0,59 = 3 19 k g /a = 0, 3 19 t/a , millest õhku eraldub 0,0 0 2 t/a; PM 10 = 54 0 x 0,31 = 1 67 k g /a = 0,1 67 t/a , millest õhku eraldub 0,00 1 t/a; PM 2,5 = 5 0 4 x 0,31 = 1 67 k g /a = 0,1 67 t/a , millest õhku eraldub 0,00 1 t/a; Puurmasina arvestatav puurimiskiirus on umbes 60 m/h ehk 1 m/minutis. Puuritava augu sügavus on ~ 5 m. Eeltoodu kohaselt puurib masin aastase lõhatava mahu kohaselt kokku 594 x 8,3 m = 2 700 m Puurimiseks kulu v aeg oleks seega kokku ~ 45 h, mille kohaselt oleksid hetkelised heitkogused järgmised: PM-sum = 2 000 g / 162 0 00 s = 0,0 10 g/s; PM 10 = 1 000 g / 162 000 s = 0,00 5 g/s; PM 2,5 = 1 000 g / 162 000 s = 0,00 5 g/s. Lõhkamine - heiteallikas nr 2 Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e missiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemile konstanti 0,52 ning eriti peenetele osakestele (PM 2,5 ) konstanti 0,03. Võttes aluseks, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara umbes 2 0 00 m 3 ulatuses , tuleb aastase kaevandamismahu 4 0 000 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 2 0 lõhkamist. Ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb umbes 40 0 m 2 . Kasutades eelmainitud metoodikat, on aastased tahkete osakeste heitkogused järgmised: PM-sum = 0,00022 x ( 4 0 0 ) 1.5 x 2 0 = 35 kg/a = 0, 0 35 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 240 ) 1.5 x 22 x 0,52 = 18 k g /a = 0, 0 18 t/a ; PM 2,5 = 0,00022 x ( 2 40) 1.5 x 22 x 0,03 = 1 k g /a = 0, 00 1 t/a ; Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaasid e - peamiselt CO , NO x ja SO 2 - heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeainetüübi ja koguste kaudu . L õhkeainena on karjääris kasutusel ammooniumnitraa d i tüüpi lõhkeaine „ANFO“. Dolo kivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 5 - 0, 6 kg/m 3 dolo kivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0, 5 kg/m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik umbes 2 0 000 kg lõhkeainet. Eeltoodud metoodika kohaselt eraldub a mmooniumnitraadist heitmeid ühe tonni lõhkeaine kohta CO 34 k g/ t, NO x 8 kg/t ja SO 2 - 1 kg/t. Arvestades aastast lõhkeaine kulu, saame põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 34 kg /t x 22 t = 680 kg/a = 0 , 6 8 t/a ; NO x = 8 kg /t x 22 t = 16 0 kg/a = 0, 16 0 t/a ; SO 2 = 1 kg /t x 90 t = 2 0 kg/a = 0,0 2 0 t/a . Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevaid samuti vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt - valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki . Seetõttu on tegemist kontrollimatu väga lühiajalise heitega. L õhketööde teostamise ajal muud karjääri tööd peatatud ning teistest heite allikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Arvestades , et lühiviitlõhkamisel toimub s aasteainete eraldumine umbes 5 sekundi jooksul minuti ehk 300 sekundi jooksul, moodustaks lõhkamisel eralduvad saasteaineid tunnikeskmist e st kontsentratsioonide st ~8,3 %. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkoguse d, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: PM-sum = 35 x 1000 / 20 / 5 x 3600 = 0, 098 g/s; PM 10 = 18 x 1000 / 20 / 5 x 3600 = 0, 051 g/s; PM 2,5 = 1 x 1000 / 20 / 5 x 3600 = 0, 0 0 3 g/s; CO = 680 x 1000 / 20 / 5 x 3600 = 1,889 g/s. NO x = 160 x 1000 / 20 / 5 x 3600 = 0 , 444 g/s; SO 2 = 20 x 1000 / 20 / 5 x 3600 = 0 , 056 g/s. Purustus-sorteerimissõlm - heiteallikas nr 3 Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga ning valmistoodang jaotatakse erinevate fraktsioonidega puistangutesse . Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust , on kirjeldatud tööprotsess id kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana (heiteallikas nr 2) . M aterjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) nagu maavara laadimine purustisse, toodangu laadimine kallurisse ning materjali kukkumine purustist sõelurisse või sõelurist puistangusse, tekkivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume I : Stationary Point and Area Sources . 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) : E=k(0,0016) ⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e missiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant ; U – keskmine tuule kiirus, m/s ; M – materjali niiskussisaldus, % . Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Kuusiku MJ palju aasta te ilmastiku andmetel e , on arvestuslik aasta ne keskmine tuule kiirus ( U ) 2 , 8 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) võeti 5 %, mis on lubja - ja dolo kivi tööstuses keskmiseks näitajaks. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . T ahkete osakes t e aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid T ahkete osakes t e aerodünaamiline läbimõõt PM-sum PM 10 PM 2,5 K onstant k 0,74 0,35 0, 053 Saadud emissiooni faktorite ja aastase tootmismahu põhjal arvutatud aastane heitkogus on esitatud tabelis 2. Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti purustus-sorteerimissõlme nominaalsest tootlikkusest, milleks on keskmisel t 250 t/h . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Kukkumis- ja laadimisprotsessidel tekkivad heitkogused Kirikla lubjakivi karjääris Protsess Tahkete osakeste iseloom Emissiooni faktor, kg/t Protsessi läbiv kogus t/a , (t/h) Heit kogus kg/a g/s 1. Kaevise laadimine purustisse; 2. Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3. Purustatud ja sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4. Purustatud ja sorteeritud materjali transportimine lattu ; 5. Purustatud ja sorteeritud materjali laadimine kallurile PM- sum 0,000 45 104 000 ( 250 ) 234 0, 156 PM 10 0,000 21 110 0, 074 PM 2,5 0,0000 3 17 0,0 11 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega sõltuvad kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi emissioonifaktorist. Emissioonifaktor sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Leevendusmeetmete mittekasutamisel on emissioonifaktor maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90% ( controlled ). Vastavalt loa taotlejalt saadud informatsioonile on mobiilse purutus-sorteerimissõlme sõel ja konveierliinid katetega , mis vastavalt metoodikale aitavad heitmete teket vähendada 50 % võrra . Vastavate eriheiteteguritega on arvestatud. Eeltoodud metoodika ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1 : Stationary Point and Area Sources . 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ) kohaselt on emissioonifaktorid I, II ja III astme purustamise ja sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid peenpurustamist ja -sõelumist <5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille emissioonifaktorid on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa . T oodetavad killustiku fraktsioonid ning kogused on eeldatavalt järgmised: fr 32/64, umbes 25 % ehk 2 6 0 00 t - I astme purustamine ja sõelumine ; fr 16/32, umbes 25 % ehk 2 6 0 00 t - I I astme purustamine ja sõelumine ; fr 4/16 umbes 25 % ehk 2 6 0 00 t - I II astme purustamine ja sõelumine ; fr 0/4, umbes 25 % ehk 2 6 0 00 t - I V astme peenpurustamine . Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1 : Stationary Point and Area Sources . 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ). Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti purustus-sorteerimissõlme nominaalsest tootlikkusest, milleks on keskmiselt 250 t/h . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Lubjak ivi purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Kirikla lubja kivi karjääri purustus-sorteerimissõlmest Protsess Protsessi läbiv kogus Emissiooni faktor 100 %, ( controlled ) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM- sum PM 10 PM 2,5 PM- sum PM 10 PM 2,5 Purusta-mine I, II ja III aste 78 000 ( 188 ) 0,0 0 135 0,00 060 - 105 (0,0 70 ) 47 (0,0 31 ) - IV aste 26 000 ( 63 ) 0 , 0 0975 0 , 00 3 75 0,00004 254 (0, 169 ) 98 (0,0 65 ) 1 (0,000) Sõelumine I, II ja III aste 78 000 (188) 0,0 625 0,00 215 - 488 (0, 326 ) 168 (0, 1 22 ) - IV aste 26 000 (63) 0, 07500 0,0 1800 - 1 950 ( 1,302 ) 468 (0, 313 ) - Kokku 2 796 ( 1 , 867 ) 780 (0, 521 ) 1 (0,000) Paiksed mootorid (diiselgeneraator) - heiteallikas nr 4 Purustus-sorteerimissõlme ehk heiteallika nr 3 purusti ja sõelur töötavad diiselmootoritega, mille käitamisel eraldub välisõhku saasteaineid. Lõugpurusti diiselmootori arvestuslik kütuse kulu on 35 L/h ehk 29,8 kg/h. Sõela diiselmootori arvestuslik kütuse kulu on 20 L/h ehk 1 7 , 0 kg/h. Lähtuvalt purustus-sorteerimissõlme tööajast (4 16 tundi/aastas), kujuneb aastaseks tarbitavaks kütuse koguseks 19,45 t diislikütust ning põletusseadme summaarseks nimisoojusvõimsuseks 0,56 MWth . Kütuse põletamisel eralduvad heitmete arvutamine toimub automaatselt KOTKASe süsteemis loa taotluse tabelis 4.4.7 vastavalt riiklikule metoodikale, mis on toodud keskkonnaministri 24.11.2016. a määruses nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ ning 27.12.2016. a määruses nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Seetõttu ei ole siinkohal eraldiseisvalt esitatud arvutuskäigu näidist põletusseadmetest eralduvate heitmete kohta.
59.61
6 557 000 59.25
59.80
59.58
59.35
59.48
59.53 59.54
59.44 2' 55
59.80
60
.
59
2
K-22
58.07
59.54
0,2 60.34
59,49
III
- 60.63
58.94
59
33
. -
59.18
59.22 59.49
57.00
0
.1
59 60.13
57.80 PA-5 2,0 59.07 60.47
57.02 59,05 7,0
59.25
51,25
74
.4 49,05 1,0 59.46 60.34
57.61
5 58.32 29.01.2020 59.37 59.94
59
.08
56.90
Pi
62
. 60.20
57
nn
57.69 58.95
as
57.07
57
56.41 59.21 59.47
59.13
58.01
K-21 58
0,2 60.17
55.56 56.94
57,90 58.02
58
- 57.62
N
.
-
66
59.01 59.25
60.16
56.76 58.39
58
55.54 59.48
54.81 95
.
56
60
57.95 58.79
56.27
53.70 59.33
55.41 57.61 57.72 60.62
58.91
58.60 59.05
59.43
58
9
.4
55
58.78
.
58.57
68
59
54
53.74 1' 55.26 as
58.36
K-20 nn
Pi 58.60
48
53.80 58.42 58.75
59.22 58.89
55.82 61.00
55,22
58
0,2 59.23 58.51
47
58.91
6 556 800 1 - - 59.41
59
59.05
53.71 60.27
.
PA-6 2,5
02
56.70 59.05
54
55,22
54.34 2,7 48,32 58.90
58.30
58.29 59.09
K-19 60.83 Kaardileht nr 6332 Kohila
53
.
29.01.2020
58.38
0,2
45,22 4,8 59.38
58.65 58,84
59
58.67
59.37 - 59.55
56.36
-
58.81
56
46
60
55
57
59.00
58.81
59
58.27 58.44
55.11 58.52 60.75
.03
54.57 59.75 59.14
58.23
58.21 59.14
59.14
58.87
Pi
57.35
4
nn
5 60.22
Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide
as
56.39 58.38
54.55 55.20 58.91 59.57
Kernu metskond 15
55
59
58.29 58.70
K-17 29701:006:0425 piiripunktide koordinaadid koordinaadid
59
0,2
.08
58.24
57.18 58.51 58,31 5 58.29
- 58.37 59.16
59.12
59.26 9 59.34
- 58.79
57.72 59.64 59.33 Nr X Y Nr X Y
56
Plokk 1 aT 1' 6 556 797,85 530 496,43 1 6 556 797,85 530 496,43
57.02
58.15 58.26 58.29
55.47 58.26
Plokk 2 pT 58.62
K-14 2' 6 556 955,34 530 836,26 2 6 556 944,83 530 813,57
48
3'
59
56.61
59.53
0,4
.
58.91
09
58,99 3' 6 556 682,06 530 968,23 3 6 556 671,78 530 945,43
57.17 58.11 5
9 3 1,3
57
K-10 57,29 Liiv
58.17
58.69
0,2 '
I 57.99 4' 6 556 302,09 531 127,58 4 6 556 293,15 531 104,46
Järve Kernu metskond
58.03 15 58,48
58.42 58.73 -
29701:006:0425
59.11
- 5' 6 556 262,53 531 025,22 5 6 556 262,53 531 025,22
29701:006:1061 56.97
58.29
55.54
4 PA-4 1,2
56.59 7 6' 6 556 268,16 530 977,53 6 6 556 268,16 530 977,53
58
58.17 58.27 58.45
58
58.56 58.03 58,48 7,2 58.36
57.44
55.88 K-18 58.11
58.40 51,08 7' 6 556 315,36 530 892,02 7 6 556 315,36 530 892,02
58
58.49
0,2 4 48,48 1,6 29.01.2020
.22
57,08
12 -
6 58.31 57.89
8' 6 556 342,41 530 791,25 8 6 556 342,41 530 791,25
58
55.23 - 58.16
55.73 56.03 58.54 58.55
58.49 58.31
58.22
9' 6 556 407,52 530 687,91 9 6 556 407,52 530 687,91
52.59 56.68 57.92 57.27
57
55.39
12' 57 58.21 57.65
10' 6 556 458,40 530 607,00 10 6 556 458,40 530 607,00
.
4
87
5
55
58
58.09 57.83
6 556 600 53.32
5 57.93 58.26 11' 6 556 578,85 530 467,77 11 6 556 578,85 530 467,77
54.12 54.56
55.72 6 57.85
44
58.25
11' 58 57.80 57.58 57.39
530 400
5
52.76 54.13 58.43 12' 6 556 606,34 530 579,32 12 6 556 606,34 530 579,32
8
57
58.52 57.68
55.56
56.35
.
54
56
55.30
57.52
52 54.11 54.36
Pi
57.88
.95 56.96 56 K-16 57.68 57.46
nn
52
.81 11 54.13 55.50 58.10
0,2
58.36
57.37 57.34
Pindala 24,66 ha Pindala 22,88 ha
as
57.92
55.08 55.56 55.41 58,27 58.27
57.20
57.66
-58.18
K-01 54.27 -
54
.
8
55 5
56.18 55
57.30
.
02
Kr 54.50 54,63 0,3 57.82 57.84 57.31
uu 54 58.10
57
s 57.59 58.29 57.28
- 54.92
- 54.45
4 57.20 57.16
1
.
5 54.23 57.87
28
54 4.
1
56.22 4 58.26 57.48
57
12 3
.
53
PA-2 3,4 54.23 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
5
57.66
54.01 50,03
7
57.23
54 54,63 1,2 52 55.34 K-09
47
57.20
58.26
54 .19 07.05.2019 0,4
57
. 58.03 57.62
44,63 5,4
46
12 57.39 58.24
57,96
.
56.48
21
53.94 57.73
54.18 -
53.71
55.50 57.62 58.48
- 1'
57.21 56.61 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
54
54.01 53.69
54.87
57.36 I
I'
57.
54 . 57.79 58.14 57.06
08 57.46
53.63 56.21
4818
.
10
54.28 56.81
Kernu metskond 15 57.74
54 57.78
57.15
57.34
53.73 54.96 56.83 53 58.29
57.35 Maardla piir
54
57.50
5
29701:006:0425 57.83
57
5
55.73
.
5
34
53.86 57.23
55
54 53.93
53.89 54.38
57.28
57.72 6 K-07 56.60
54 . K-11 0,4
18
Plokk 3 aT 57.62
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
58.26
45
58.13
.
14
54 55.20
57.28
0,2 56,48
53.90 K-02 57,44
0,4 51 - -
10'
53.97
54,41 54.55 56.05 Plokk 1 aT 58.19 - 57.21
Hoidetervik
Pi
1,6 57.55
57
58.01 57.55 57.33
nn
57.10 57.36
EL 56.71 57.42
56
57.29
54 52,41 56.73
as
54 .09 55.33
58 K-13
.
13
10 54.08
54.68
Plokk 2 pT 58.02
57,43
0,2 57.47
57.43
43
54.07 53.94 57.01
-
57.51
Kernu metskond 15
57
57.67
56.42
- Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
.
29701:006:0425
53
54.55
55.52
56.88 57.74 57.55 K-12
56.87 56.59
53.91
50
I 54
54 .
.
11
K-04
56.36 57.32 57.31 56,72 56.72
0,2
57.04
57.50 57.59
56.86
Geoloogilise läbilõike joon
11
1,3 57.20
I I'
57
K
r
54.21
54.77 56.40 57.16 0,7 56.51
Liiv
57.49
55,22
.
uu 54,78 54.32 57.78
67
s 55.43
43
56.84
56.13 2,3 54.15
57.07
51,78
56.21 EK 53.89 55.85 56 Maapinna samakõrgusjoon, m
57
54 55.50 57.50 57.05
54 .13 53.98 55.90 55.21
6 556 400 .
09
9' 54.33
53.53
54.87
56.26
57.00 55.43
53.05
55.73
55.44
55.12
56.10
57.22 57.25
57.20
56.85 55.70 55.83 55 Lubjakivi lamami samakõrgusjoon, m
K-03 54.15
9
530 600
54.21 52.55 52.61 53.41
54.12 55.96 56.20 57.53
54 56.48 52.57 0,4 53.28 57.53
56.66
53 .01 54.25 55.33 52,16 52.87 53.16
57
.
85 55.16
53.89 53.05 - 53.11 56.72
57.37
5
44
.
56.98
- 6
53
Katendi lamami samakõrgusjoon, m
53
55.60 55.14 5 57.14
2 53.28 52.66 57.33
52.23 53.22 55.02 PA-3
53.75 2,4.10 52.18 53.67 53.23
55.43
53
52.58
54.09 49,68 55.51 57.16 K-06
53 . 51,98 - 53.60 56.69
0,3
47
50
52.47 52.50
.
55 51.45 29.01.2020 52.69 57,33 78,55
46
53.87
41,98 7,6 53.25 54.26
- Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
57
52.29 53.67
51
52.88 55.77 57.23 56.80 14.06.2012
52.79
-
Ploki 3 aT lamami samakõrgusjooned
.5
51.81 53.44 52.33 56.62 57.32
54
53.64 57.12
9
57
52.16 52.70 53.21 52.55 55.64 57.29
52 52.99 54.78
52.64
52
8' 53.12
52
52 .
57
71 51.77 .
91 53.06
5
52.
56
.
76
6
.
52.64 53.33
53.9554.69
28
51.77 52.11 P 52.78
77
inn 53.01 57.23
Teekaitsevöönd
I
51.93 a 52.84 52.91 56.55
52.80 52.75 s 55.83 57.46
I
55
57.30
55.27
52.55
8 52.54
53.29
53.13 52.85
54.18
56.04
56.92 57.26
56.96
56.92
55
52 54.76
. 52.90
5
54
3
53.34 57.04
57
53.14
3
55.26
.1
53.43 53.36 54.20
.0
.
2
53
5
47
58.09 2.71 53.18
56.36
45
57.93 52. 53.39 53.58
63 5 54.55 57.44 56.83
3.05 57.34
53
53 Kr
u 7'53.59 54.04 Elektripaigaldise kaitsevöönd
.1
. u
57
08 s 55.97
5
6
5 53.82 54.21 55.38 K-05
8
5
3
3
.
.
6
5
1
9
7 54.23
55.10 57.54
57,46 0,2
56.86
4' 56.97
56.87
54 56.31
.1
56.96
57.88 54 6
.
56.87
- - 5 69
.5
16
la5 tee
57.06
57.92
55.28 55.92 49,96
Kohi
574
.
55.41 55
.
55 01
PA-1 2,9 07.05.2019 56.96
n
ru- 5 72
.8 571
.6
0Ke
55.30
3 3 50
.00
56.46
57.02
57,46 4,5 4 1 1
982 2 060
:3 57.
.37
57
. 7
56
010
: 5
56.18
7
.
55.71
9
14
1
4 2
5
.
57.82 55
56.24 47,46 2,6 57
7.4
55 .83 5
54.92 57.59
.
81
6' 56.84 57.23
72
.4
56.22 57.87
56. 6 5' 5
57.23
5
57.52
57
31 56
56 57.
.
3
I
6 56.
76 57.
1 56.94
4
I
56.
87 57.
1 2
I
3 Kr
u 5
.
55.34 us 57.18 57
50
.
'
07.05.2019 57
58.03 57.05
53.94
56.48
57.73
56.72
Märkused:
54.18 58.48 1
57.62 71
.
55.50 5 06
7.
5
53.69
54.87
55
53.63 56.21
57.79 58.14 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
54.28
Kernu metskond 15 5 57.78
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
53.73 54.96 56.83
7 57.74
58.29 6 556 200
54
29701:006:0425 55.73
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 03.02.2020.
54
530 800
531 000
531 200
53.86 57.23
55
53.93 57.28
54 53.89 54.38 57.72
54 .
.
14
18
54
53.90 K-02 55.20
Plokk 3 aT 58.26 58.13
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
0,4 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
10'
53.97
54,41
1,6
54.55 56.05 Plokk 1 aT 57.55
58.01
58.19
57.55
5
57.10
EL 56.71
56
54 52,41 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.02.2020);
6
53
54 .
58
09 55.33
54
.
13
10 54.08
54.68
Plokk 2 pT 58.02
- Harju maakonna Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande (varu
53.94 57.01
55
54.07 57.67
56.42
53.91
54.55
55.52
52 56.88 57.74 57.55 K-12
56.87 seisuga 01.02.2020) topograafilise ja varu arvutuse plaani.
I 54
54 .
.
11
K-04
56.36 57.32 57.31 56,72
0,2
56.72
11
K
r
54.21
54.77 56.40 57.16 0,7 1,3
56.51
Liiv
6. Mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 50,05 m.
uu
s 55.43 54,78 55,22
54.32
56.84
56.13 2,3 54.15
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
51,78
56.21 EK 53.89 55.85
54 55.50
54 . 55.21
13 53.98 55.90
Puuraugu nr Katendi paksus, m
.
09
9' 54.33
53.53
54.87
56.26
57.00 55.43
53.05
55.73
55.44
55.12
Pa-2
0,3
8. Hoideterviku joon on illumineeritud.Hoideterviku ülemine joon ühtib mäeeraldise piiriga.
56.85 55.70
K-03 54.15 49,50 Suudme abs kõrgus, m Lubjakivi aT kihi paksus, m
54
9 54.12
54.21
55.96
56.48 52.57 0,4
52.55 52.61 53.41
53.28 40,70
8,5
Lubjakivi pT lamami abs kõrgus, m
53 .
.
85
01 54.25 55.33 52,16 52.87 53.16
Lubjakivi pT kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
53.89 53.05 - 53.11
55.60 55.14 - 5
2
. 53.28
55.02 PA-3 2,4
53.75 1
52.23 53.22 0 52.18 53.67 53.23
K-02 Kaevandi nr
53
53 .50
52.58
54.09
51,98 -
49,68
0,3 Katendi paksus, m Kirikla lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan
.
55 52.47 51.45 29.01.2020 53.87 52.69
52.50
49,50 Suudme abs kõrgus, m
52.29 41,98 7,6 53.67 8,5 Kasuliku kihi paksus, m Saue vald, Harju maakond
51
52.88
52.79 40,70 Ehituskruusa ploki lamami
.5
51.81 53.44
9
52.16 52.70 53.21 EK - ehituskruus laboratoorsete analüüside põhjal
52 52.64 52 52.99 abs kõrgus, m EL - ehitusliiv laboratoorsete analüüside põhjal
52 .71
8' 51.77 .
91
52.
.
76
52.11 Liiv - kirjeldatud materjal
51.77 P
77
inn
I
51.93
52.80 52.75 s
a
Loa omanik Tariston AS Joonis nr 1 / 3
I
5
52
2.55
8 52.54
Caspar Rüütel
.
54 52.90
Toompuiestee 35 Tallinn Harjumaa 10149
3
.0
(allkirjastatud digitaalselt)
53
52.71
52.
63 0 100 200 m
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
55 Ehituskruusa lamami samakõrgusjoon, m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 26.02.2021
56 Katendi lamami samakõrgusjoon, m (allkirjastatud digitaalselt)
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2995
(allkirjastatud digitaalselt)
Läbilõige I-I'
PA-5 Puuraugu number
W E
m m
Läbilõige II-II' 59,05 Suudme abs kõrgus, m
60 Kernu metskond 15 60 SW E S
29701:006:0425 m m m
PA-4/K-10
K-16 Kernu metskond 15
59 58,48 59 59 59
58,27 29701:006:0425
K-13 K-11 Sügavus maapinnast, m
58 58 58 57,43 57,44 58
K-12
0,7 56,72 K-08
Füüsikalis-mehaaniliste katsete
57 57 57 57 56,45
0,4 proov ja proovi nr
0,5
Killustiku LA tegur
56 Plokk 3 aT 56 56 56 Killustiku külmakindlus
K-04
K-02 54,78
1,0
55 54,41 55 55 Plokk 3 aT 55
Keemiline analüüs
ja proovi number
54 54 54 2,3 54
53
Plokk 1 aT 53 53 PA-3 K-03 Plokk 1 aT 53
51,98 52,16 vt. 51,25 m Veetaseme abs kõrgus, m
29.01.2020
Mõõtmise kuupäev
52 52 52 52
vt. 51,08 m
51 29.01.2020 51 51 51
1,6
50 50 50 50 10,0 Puuraugu sügavus, m
4,0 vt. 49,68 m
29.01.2020
5,0
49 49 49 49
10,0
48 48 48 48
K-12 Kaevandi nr
56,72 Suudme abs kõrgus, m
Plokk 2 pT Plokk 2 pT
47 47 47 47
Proovi number
Kruusa sisaldus, %
46 46 46 46 Savi- ja tolmusisaldus, %
EL - ehitusliiv
EK - ehituskruus
45 45 45 45
2,3 Kaevandi sügavus, m
44 44 44 44
43 43 43 43
42 42 42 42
10,0
41 41 41 41
Mäeeraldise piir
Läbilõige III-III' Saviliivmoreen
Mäeeraldise teenindusmaa piir
N S
m m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Ehitusliiv
pT - passiivne tarbevaru)
60 PA-5 60
K-19
59,05 Kernu metskond 15
58,84 PA-4/K-10
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
59 58,48 59 29701:006:0425 Ehitusliiv, kruusakas
Kernu metskond 15 PA-1/K-05 Keskmine 2020. a uuringu veetase ja eeldatav
K-11 57,46
0,5 29701:006:0425 veetase maavara ammendamisel (abs. 50,05 m)
58 57,44 58
Ehituskruus
Hoideterviku illumineeritud joon
57 57
0,5
Hoidetervik Murenenud lubjakivi
56 56
55 55
Kasvukiht Lubjakivi (Nabala lade)
54 54
Plokk 1 aT
53 53
52 52
Märkused:
vt. 51,25 m
vt. 51,08 m
29.01.2020
51 29.01.2020 51
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
vt. 49,96 m 2. Hoideterviku nõlvakaldeks on 26°(1:2).
50 07.05.2019
50
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
49 Plokk 2 pT 49 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
10,0
10,0 Kirikla lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked
48 48
Saue vald, Harju maakond I-I' ... III-III'
10,0
47 47
Loa omanik Tariston AS Joonis nr 2 / 3
46 46 Caspar Rüütel
Toompuiestee 35 Tallinn Harjumaa 10149
(allkirjastatud digitaalselt)
[email protected] H 1 : 2000
Mõõtkava
V 1 : 100
0 100 200 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 26.02.2021
(allkirjastatud digitaalselt)
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2995
(allkirjastatud digitaalselt)
59.61
6 557 000 59.25
59.80
59.58
59.35
59.48
59.53 59.54
59.44 2' 55
59.80
60
.
59
58.07
2
59.54 60.34
60.63
58.94
57
59.18
59.22 59.49
57.00
58
58
57.80 59 60.13
60.47
56
57.02
59.46 60.34
57.61 52 59.37 59.94
55 53 51
54
N
56.90
60.20
57.07
57
56.41 59.21 59.47
50.75
55.56 56.94
56 Kernu metskond 15 60.17
56.76 57 29701:006:0425 60.16
55.54 59.48
60
54
56
54.81
56.27
55
53.70 59.33
53
55.41 60.62
58.91
55
52
54
55
59
51
54
53.74
1' 55.26 Kaardileht nr 6332 Kohila
51
53.80 58.75
58.89 61.00
50.75
53
1
59
6 556 800 53.71 60.27
as
nn
52
Pi
60.83
58
54.34
54
.
53
59.55
57
Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide
59
58.81
58.44
piiripunktide koordinaadid koordinaadid
55
55.11 60.75
54.57
60
50.75
55
56
60.22 Nr X Y Nr X Y
55.20 59.57
54.55
1' 6 556 797,85 530 496,43 1 6 556 797,85 530 496,43
58.29 2' 6 556 955,34 530 836,26 2 6 556 944,83 530 813,57
53
50.75 59.34
3' 6 556 682,06 530 968,23 3 6 556 671,78 530 945,43
59
58.79
52
59.64 59.33
4' 6 556 302,09 531 127,58 4 6 556 293,15 531 104,46
51
55.47
50.75 5' 6 556 262,53 531 025,22 5 6 556 262,53 531 025,22
3' 58.91
6' 6 556 268,16 530 977,53 6 6 556 268,16 530 977,53
54
3
54
57.99
7' 6 556 315,36 530 892,02 7 6 556 315,36 530 892,02
55
Järve Kernu metskond 15
8' 6 556 342,41 530 791,25 8 6 556 342,41 530 791,25
29701:006:1061 29701:006:0425
56
55.54
56.59
9' 6 556 407,52 530 687,91 9 6 556 407,52 530 687,91
58.45
58.36
55.88
57.44
10' 6 556 458,40 530 607,00 10 6 556 458,40 530 607,00
53
12
5
58.31 57.89
11' 6 556 578,85 530 467,77 11 6 556 578,85 530 467,77
6
55.23
50.75
12' 6 556 606,34 530 579,32 12 6 556 606,34 530 579,32
55
55.73 56.03
52
52.59 58 57.27
55.39
12'
55
51
6 556 600 55
57.83
Pindala 24,66 ha Pindala 22,88 ha
57
53.32
54.12 54.56 57.85
53
11'
54 Metsa kõlvik 24,66 ha 57.58 57.39
530 400
52.76
3 52
5
54
57.52
52 54.11 51
Pi
.95
nn
52
11
56
. 57.37 57.34
81
as
55.08 57.66
57.20
1
54
.
8
55 5
55 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
.
02 57.31
Kr 54.50
uu
s 50.75 57.16
5 54.23
54 4.
1 57.48
12 3
.
54.01 57.23
57.66 1'
54
50.75
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
54 .19
.
12 50.75 58.24
4
54
53.71 5
5
56.61
Maardla piir
8
54.01 50.75 57.36
54
54 .08 57.46
. 53.63 50.75
10
56.81
54
Kernu metskond 15
55
53.73
57.50
Kernu metskond 15
29701:006:0425 57.83
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
53.93 5
3 56.60 29701:006:0425
54
54 .18
.
14 54 2
51
5
57
53.97 51 56 Maapinna samakõrgusjoon, m
53
57.21
10'
Pi
57.33
nn
57.29
54 56.73
as
54 .09
.
13
10
52
54.07
54 56.59
53.91 50.75
54
54 .11 57.59
56.86
Teekaitsevöönd
57
.
11 57.20
54.21
K
ruu
s
54 57.05
54 .13 53.98
6 556 400 .
09
9'
5 54.33 57.20 Elektripaigaldise kaitsevöönd
54
5
4
56
53.53
7
9
530 600
54.12
54.21 52
54 57.53
54.25 56.66
53 .01
.
85
53.05
51
53.89 56.98
53
52.58
52.23
Metsa kõlvik (24,66 ha)
53
53 .50
.
55 52.47
52.29 57.23 56.80
51.81
52.16
57.29
52 5
52 .
.
76
71
8'
2
51.77
51.77
52.11 P
i
nn
51.93
52.80 a
52.75 s
1 50.75 Märkused:
52.5 8 52.54 5
2
57.26
56.96
56.92
54
52 5 5
. 52.90
5
54
3
53.14 3
3
53
.1
53.43 5
.0
50.75
2
53
52.7 53.18
55
1
52.
63 5
53.39 53.58
56.83
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
3.05
53
53 Kr
u 7'
53.59 54.04
.1
. u
08 s 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
6
53.82
5 54.21 54
3
4'
.59
53 56.86 56.97
53.
61
54
.
7
54 54.23 55
52
56.87 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 03.02.2020 .
1
57
54 6 5
55
.
16
51 569
.
55.28 57.06
5 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
55
.
55 01 55.30
57 4 56.96 571
.
5
.
6
0
5
5
74
.
72
.8
.00 57
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
56
98 .37
57
56 6. 57
5
ee
.
at
55.71
14
5
.1
7
55
56.24
hl
i 5
7.44
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.02.2020);
55 .83
o 5
.
81
6' 56.84 57.23
r
72
.4
n u K
-
33 3
6 57.23
0K 57
5
e 0
: - Harju maakonna Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande (varu
57
2
5
5
6
6
.
3
.
3
6
1
5
5' 5 1 2 2
01
.
5
5
75
.
:
6
0 06
5
6.
76 57.
14
56.94
1 9 7 seisuga 01.02.2020) topograafilise ja varu arvutuse plaani.
0 2
6.
57 Kr
87 57.
13 52
uus 57.
57.18 7.5
5
57.05
56.72
6. Mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 50,05 m.
1
.1
57 6
.0
57
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Kirikla
8. Hoideterviku joon on illumineeritud.
29701:006:0541
6 556 200
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
530 800
531 000
531 200
Kirikla lubjakivikarjäär Korrastatud maa plaan
Saue vald, Harju maakond
Loa omanik Tariston AS Joonis nr 3 / 3
Caspar Rüütel
Toompuiestee 35 Tallinn Harjumaa 10149
(allkirjastatud digitaalselt)
0 100 200 m
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 26.02.2021
(allkirjastatud digitaalselt)
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2995
(allkirjastatud digitaalselt)
!" #$ !%&'( )
*+ , -.
/012/ /34564 7 /889: ;<=>:<?@AB= 7 65CDD6EF1 4/D/
! "#$%&&' ! ()* +,- ! #./"0 1&'
22345678
9&:/& :" ;<= > ?@AA/ B CDE ;<= FE <11&A:/ &* ;<= :' 1A"":10
8424243344G2GHI426 J
//2/ /34564 7 /889: ;G<HI=>:<J 7 636KCLC/EMF1 4/D/
<K<!JLJL
9&:/& :" ;<= B CDE ;<= <11&A:/ &* ;<=
IH24243344768H5422
> M:# N : > '".. N O + P,QD E , -(C :R1"0S. T:% N : :' ''"..
JK3U < V<9 LW 3 <XX 2G424 <
L%. .A ;:AT"/ > .Y:'#= > ?@AA/ ZQ P E[ ;\ ( P(,PC]F= FE <&A:/ &R M0:/ ;: :AT". :' ^&"'.= :'
1A"":10
2573*44 ;_%. /A`/ %AA..' %&@%_:' %%. *44= J
@#/A. a, C !/@. &R M0:/
"#@Y? $ 9"%@ @AT>%?%">bb" %.%%&::@& /&/@A. ;"./&: <=
c/:AT" , ( CCd+ R":1 &*
3H44483HI8
:A./.A a E ,OCQ[ N&..&: R :A./.A%&:/& > ?@AA/ ZDE - P Ed ,OCQ[ FE
4*44 N&..&: R 11&A:/ :' 1A"":10
*/3N/ 0C33CDO1 7 !GP>Q:RSP:8A: T=8B= 7 /30F1 LU3KCE5/DCU3
A.:.. %:@ @M:#A'
3I64327GI6 34*42*3432 27e23e44
< V:% &":b 3 2G424 @@:: ./ "#$%&&' 244463G3
323 7G7
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Tariston AS taotleb maavara kaevandamise luba Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldisele.
Keskkonnaameti OÜ-le Inseneribüroo STEIGER väljastatud geoloogilise uuringu loa
HARMG-141 alusel kinnitati taotletava mäeeraldisega seotud maavaravarud Maa-ameti
peadirektori 06.11.2020. a korraldusega nr 1-17/20/2583 (tekstilisa 1). OÜ Inseneribüroo
STEIGER on edastanud volituse Tariston AS-ile maavara kaevandamise loa esitamiseks
(tekstilisa 2). Taotletava Kirikla lubjakivikarjääri põhimaavaraks on madalamargiline lubjakivi
ja kaasnevaks maavaraks ehituskruus.
Taotletava karjääri ehituslubjakivi killustik ning ehituskruusast saadav killustik sobib
kasutamiseks tee aluste alakihtidesse, kus liikumissagedus on kuni 8000 autot/ööp.
Ehituslubjakivi killustik sobib lisaks kruusatee katetesse. Ehituskruusa plokist väljasõelutud
liiv sobib kasutamiseks muldkeha töökihis ja tee katendi dreenkihis. Liiva suure
kruusasisalduse tõttu saab vastavalt vajadusele ja võimalustele kasutada looduslikku või
töödeldud materjali erinevates ehituses kasutatavates segudes. Kavandatava karjääri peamine
teeninduspiirkond on Harju maakonna lõunaosa (Saue ja Saku piirkond) ning Rapla maakonna
põhjaosa (Kohila ning Rapla ja Märjamaa valla põhjaosa).
Riigi teehoiukavas perioodiks 2020 - 2030 on seatud eesmärgiks põhimaanteede, sh ka T4
Tallinn - Pärnu - Ikla põhimaantee 2+1 ehitamine. Taotletav ala asub maanteest ~1,5 km
kaugusel idas. Käesoleval hetkel on ehitamisel Kernu ülesõit 37 - 42 km teelõigul
(2016 - 2020), planeerimisel 42 - 50 km teelõik (2039 - 2030, 5 km kaugusel) ning
projekteerimisel 50,4 - 62 km teelõik (2017 - 2026, 14 km kaugusel). Lähedal on planeeritud
veel mitmed teede rekonstrueerimise projektid. Taotletav ala jääb samuti Rail Baltica
raudteetrassi ehituse piirkonda.
Planeerides maavarade ruumilist kasutust, on määravaks asjaoluks, et materjali transpordi
vahemaa lõpptarbijani oleks võimalikult väike. Selliselt on võimalik vähendada ehitusobjekti
materjalidega varustamisega kaasnevat keskkonnamõju - väiksem liikluskoormus, turvalisem
liikluskorraldus ning väiksemad CO2 emissioonid. Samuti on riigi ehitusobjektide puhul oluline
materjali omahind, mis sõltub suuresti ka transpordikaugusest, näiteks juba 30 km kauguselt
materjali transportimisel kujuneb materjali omahind ligi 50% kallimaks.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Kirikla lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas. Taotletav
mäeeraldis asub kinnistul Kernu metskond 15 (katastritunnus 29701:006:0425), mille
sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu Kernu metskond 15 valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Lähim asula on ~3 km kaugusel läänes asuv Kernu küla. Tallinn jääb taotletavast alast ~30 km
kaugusele. Lähimad majapidamised jäävad taotletava ala piirist ~350 m kaugusele loodesse
Keldima kinnistule (29701:006:0395), ~330 m kaugusele kagusse Kirikla kinnistule
(29701:006:0541), ~300 m kaugusele lõunasse ja ~500 m kaugusele idasse Uuetoa kinnistule
(29701:006:0970).
Taotletava mäeeraldise lõunaosa jääb Kernu - Kohila riigitee nr 11220 äärmise sõiduraja
välimisest servast ~35 m kaugusele, edelaosa jääb avalikus kasutuses oleva Kirikla - Kohatu
tee nr 2970220 äärmise sõiduraja välimisest servast ~25 m kaugusele. Lisaks jääb taotletava
mäeeraldise piir lõunaosa avalikus kasutuses olevast Kirikla - Kaarmanni tee 2970122 lõpust
~35 m kaugusele. Taotletavale Kirikla lubjakivikarjääri teenindusalale pääseb mööda Kernu -
Kohila püsikattega kõrvalmaanteed 2. ja 3. kilomeetriposti vahelt (~2,5 km kauguselt Tallinn -
Pärnu - Ikla põhimaanteest).
Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää ühtegi
Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. Ala põhjaosas on pärandkultuuri objekt Kirikla
mõisa piirisiht, mis ei ole riikliku kaitse all.
Kirikla taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ala katab mets (mänd, kuusk ja
kask). Maapinna reljeef on suhteliselt tasane. Absoluutkõrgused jäävad üldiselt vahemikku 57,0
- 61,0 m, välja arvatud ala edelaosas, kus on varasemalt materjali kaevandatud ja maapinna
kõrgused on kuni abs kõrgusel 52,0 m.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Kirikla lubjakivimaardla registrikaardi (nr 983) kohaselt on maardlat uuritud varasemalt ühel
(1) korral: Harju maakonna Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.02.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9399, 2020).
Taotletav Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldis asub moreentasandikul, kus levivad Võrtsjärve
alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Ala põhja-kirdeosas on
Kohatu kõvik, kus on aluspõhja avamusala (Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu
afaniitne lubjakivi).
2020. a uuringu käigus rajati 23 kaevandit (K-1….23) ning puuriti 6 puurauku (PA-1….6).
Kõigis kaevandites jõuti kvaternaarisete lamamini, milleks oli murenenud lubjakivi, mis on
vahekiht kvaternaarisete ja kasuliku kihi aluspõhja lubjakivi vahel. Puuraukudes Ordoviitsiumi
lubjakivi lamamini ei puuritud.
Kvaternaarisetteid katab mullast ja juurtest koosnev kasvukiht. Kasvukihi paksus ulatub alates
0,1 m-st kuni 0,7 m-ni (keskmine 0,3 m). Selle all lasub liiv, kruus, saviliivmoreen või
lokaalmoreen. Liivas ja saviliivas esineb kruusa ja paekivi lahmakaid. Kvaternaarisete
lamamiks on murenenud lubjakivi. Kvaternaarisetted jäävad põhjavee tasemest kõrgemale.
Kasulikuks kihiks on ehitusliivale ja ehituskruusale vastav materjal, mis levib mäeeraldise
edelaosas. Ehitusliiva kihi paksus on kuni 3,2 m ja ehituskruusa kihi paksus on kuni 2,3 m.
Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe Saunja kihistu lubjakivid. Aluspõhja
lubjakivi on ülemises osas suuresti murenenud. Saunja kihistu (O3sn) esineb kõikides
puuraukudes paksusega 6,5 - 8,8 m (keskmine 7,6 m). Saunja kihistu kivim on karpliku
murdega tihe afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi, millele on iseloomulik beežikate ja
hallikate kivimkomplekside vaheldumine. Kivimile on iseloomulik lubimergli vahekihtide
esinemine ning püriidikiri (vetikate elutegevuse jäljed). Kohati esineb ka amorfse räni valgeid
suletisi, mudasööjate käike ning kaltsiidiga täidetud lõhesid. Geoloogiline läbilõige on välja
toodud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Geoloogiline läbilõige 2020. a uuringu puuraukude ja kaevandite andmetel
Kihi paksus (uuringuaukudes
Ladestu Materjal fikseeritud), m
miinimum maksimum keskmine
Kvaternaar (QIV) Kasvukiht 0,1 0,7 0,3
Liiv/kruus 0,0 2,3 0,1
Kvaternaar (QIII)
Saviliiv/moreen 0,0 3,2 1,0
Murenenud lubjakivi 0,0 1,8 0,7
Ordoviitsium (O3sn) Lubjakivi (veepealne) 0,0 7,2 5,1
Lubjakivi (veealune) 1,0 7,6 3,8
Uuringu käigus moodustati veepealne ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 3, veepealse
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokk 1 ja veealuse madalamargilise
ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 2.
Kvaliteet
Ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 3 kruusa sisaldus on 24,9 - 43,2% (keskmiselt 35,7%),
liiva sisaldus on 55,6 - 73,6 (63,0%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,2 - 1,5% (1,3%).
Liiva (<4 mm osakeste) filtratsioonimoodul on kahe proovi koondproovi põhjal 0,7 m/ööp.
Kruusast saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk
purunemiskindluse kategooria on LA35. Ehituskruusa ploki keskmiste näitajate järgi on
lõimistegur Cu 71 ja ainult liivaosa lõimistegur on 5.
Madalamargilise ehituslubjakivi ploki 1 killustiku külmakindlus vastab kategooriale F1 ehk
killustiku saab lugeda külmakindlaks. Killustiku purunemiskindlus on keskmiselt 32 (plokk 1),
mis annab purunemiskindluse kategooriaks LA35 (tabel 3.3).
Tabel 3.3 Purunemiskindluse ja külmakindluse tulemused taotletavas Kirikla lubjakivikarjääris
Purunemiskindlus Külmakindlus
Plokid
kaalukadu % kategooria kaalukadu % kategooria
Plokk 1 aT VP 33 LA35 0,7 F1
aT – aktiivne tarbevaru, VP – veepealne
Hüdrogeoloogilised tingimused
Kvaternaarisetted piirkonnas praktilist tähtsust veevarustuses ei oma, kuna on õhukesed ning
paiknevad veetasemest kõrgemal. Vahetult pinnakatte all levivad Nabala ja Rakvere lademete
erineva savikusega lubjakivid moodustavad siin maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi −
Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. Nabala-Rakvere veekiht on peamiseks veevarustusallikaks
piirkonnas.
Põhjavee tase jääb 2020. a uuringu puuraukude andmetel absoluutkõrgustele 48,32 - 51,25 m,
keskmiselt 50,05 m. Põhjavee tase langeb idast läände ja edelasse. Üldine põhjavee voolusuund
piirkonnas on idast läände. Põhjavesi on taotletava mäeeraldise piires ja selle ümbruses õhukese
pinnakatte tõttu nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt tuleneva reostuse eest.
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kraave ei esine. Lähim vooluveekogu,
Vasalemma jõgi jääb taotletavast Kirikla lubjakivikarjäärist minimaalselt 2 km kaugusele
loodesse.
Põhjavee tasemest kõrgemal asuva liiva ja kruusa (plokk 3 aT) ning lubjakivi (plokk 1 aT)
kaevandamisel põhjavee taset ei alandata. Keskmine põhjavee taseme abs kõrgus on 50,05 m.
Veetasemete sesoonne kõikumine aastaringselt võib olla ~2 m.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 22,88 ha ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala 24,66 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kirikla lubjakivimaardla
ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 3 ja madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru
plokk 1 kogu ulatuses nii sügavuti kui ka pindalaliselt. Ehituskruusa ploki pindala on 2,95 ha
ning kasuliku kihi lamami absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 52 - 55 m. Ehituslubjakivi
ploki lamamiks on 2020. a uuringuaegne keskmine veetase 50,05 m. Taotletava ala piiresse
jääva maavara ja kattepinnase maht on toodud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava mäeeraldise piiresse jäävate plokkide maavara ja kattepinnase maht
Kihi keskmine
Ploki nr Maavara / materjal Kogus, tuh m3 Pindala, ha
paksus, m
1 (aT) Madalamargiline lubjakivi 1159 22,88 5,1
3 (aT) Ehituskruus 79 2,95 2,7
- Kasvukiht 52 22,88 0,3
- Moreen 236 22,88 1,0
- Murenenud lubjakivi 158 22,88 0,7
Taotletava mäeeraldise maavara varu ei ole kogu mahus kaevandatav. Ehituskruusa ploki äärde
tuleb jätta maapinna stabiilsuse hoidmiseks nõlvatervikud. Samuti katab ülejäänud ala pehme
katend. Stabiilse maatoe tagamiseks tuleb kogu taotletava mäeeraldise perimeetri ulatuses jätta
katendile lubjakivist hoidetervik.
Seega jääb kaevandamata varu karjääri katendi hoideterviku ulatuses. Hoideterviku laiuse
arvutamisel tuleb arvestada katendi materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et mäeeraldise
katendi materjal on muutlik, siis on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks 26° (1:2), lubjakivi
kaevenurk on vertikaalne.
Pinnamudelid ja mahumäärangud nõlvatervikute arvutamiseks on tehtud triangulatsiooni
meetodiga kasutades programmi Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020).
Tabel 4.2 Taotletav varu kogus (seisuga 29.05.2020. a)
Taotletav
Taotletav
Ploki pindala, kaevandatav
Plokk Maavara varu kogus, Kadu, tuh m3
ha varu kogus,
tuh m3
tuh m3
Plokk 3 aT Ehituskruus 2,95 79 5 74
Plokk 1 aT Ehituslubjakivi 22,88 1159 24 1135
Kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise määraga 40 tuhat m3.
Juhul, kui kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta maavara kogu ulatuses väljata, tuleb
luba selle kehtivuse lõppemisel pikendada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäeeraldis ja selle teenindusmaa on valdavas osas kaetud metsaga. Kuna tegemist on uue alaga,
siis tuleb rajada rasketehnikale sobilik infrastruktuur. Mäetöid ettevalmistavas etapis
langetatakse puud, juuritakse kännud ja eemaldatakse kasulikult kihilt katend.
Katendiks on taotletaval alal kasvukiht (keskmine paksus 0,3 m, maht 52 tuh m3), moreen
(keskmine paksus 1,0 m ja 236 tuh m3) ning murenenud lubjakivi (keskmine paksus 0,7 m ja
158 tuh m3). Lubjakivi katendi paksus kogu ploki piires on keskmiselt 2,3 m ja väljaspool
ehituskruusa plokki 1,9 m. Kasvu-, moreeni- ja murenenud lubjakivikiht ladustatakse eraldi
mäeeraldise teenindusmaal. Katend eemaldatakse buldooseri või rataslaaduriga. Kasvukihi
saab pärast paljandamist ladustada teenindusmaal ja hiljem kasutada kaevandamisega rikutud
maa korrastamiseks vajaliku huumuskihi taastamiseks. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m
kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, aunasid ei tihendata.
Ehituskruusa ploki kasuliku kihi paksus on keskmiselt 2,7 m. Kruusa kaevandamisega saab
alustada juba pärast huumuskihi eemaldamist, paralleelselt kui käivad tööd lubjakivi
kattepinnase eemaldamiseks. Ehituskruusa kaevandatakse ekskavaatoriga. Lubjakivi väljatakse
kuni loodusliku põhjavee tasemini, milleks on 2020. a uuringu andmetel abs kõrgus 50,05 m.
Veepealse lubjakivi kihi keskmine paksus on 5,1 m. Lubjakivi raimatakse kas puur-
lõhketöödega või hüdrovasaraga, misjärel laetakse kobestatud materjal transporditakse
toodangu saamiseks mobiilse purustus-sorteerimissõlme. Erinevaid tooteid ladustatakse
mäeeraldise teenindusmaal, mida saab vastavalt vajadusele transportida kallurautodega mööda
Kernu - Kohila maanteed.
Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Pealmaakaevandamine väiksemal pindalal kui 25 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 6 lg 28) kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus,
seega automaatselt taotletava mäeeraldise kohta keskkonnamõju hinnangut algatada ei ole
vajalik.
Mäeeraldisel ja selle lähiümbruses ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Taotletava
karjääri alal ei planeerita kaevandada veealust lubjakivi varu, seega mõju karjääriala ja seda
ümbritseva ala põhjaveerežiimile on kaevandamise käigus minimaalne. Võimalike avariilekete
likvideerimiseks peab arendaja ette nägema vajadusel masinate hoolduse platsi, õli püüdmise
ja neutraliseerimise vahendid ning võimalus reostunud materjali kiireks eemaldamiseks ja
jäätmehoidlasse toimetamiseks. Kaevandamise ajal mõjutatakse oluliselt välisõhku müra ja
tolmuga ning lõhketöödest põhjustatud vibratsiooniga.
Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maa-võnked ja
kivimikildude laialipaiskumine. Lõhketöödest tekkinud ülenormatiivsed maavõnked võivad
praktika põhjal kujutada ohtu lähedalasuvatele konstruktsioonidele. Lõhkamisel tekkiva
maavõngete mõju vähendamiseks kasutatakse lühiviitlõhkamist, millega tagatakse vähim
korraga lõhatav lõhkeaine kogus. Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte,
kes arvestab nii karjääri geoloogilisi tingimusi, maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust
lõhketöödest ja muid objektide iseärasusi. Vajadusel seiratakse maavõngete levikut
seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetusse
lähedusse. Kivimikildude laialipaiskumine on ohtlik ennekõike ohuraadiuses viibivate inimeste
tervisele ja varale. Laialipaiskuvate kivimikildude ohu vältimise lihtsaim moodus praktikas on
lõhkamise ajal kasutada valveposte, takistamaks inimeste viibimist ohualas. Lõhkamistele
eelnevalt koostab lõhketöid läbiviiv ettevõte lõhketööde passi, milles on arvutatud välja ohutud
lõhketööde massid. Sellest tulenevalt võib pidada lõhketööde mõju lähedal asuvatele elamutele
väheoluliseks.
Kavandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja
kaevandamismasinate töötamise müra. Transpordimüra on sama, kui mistahes muu autoliikluse
põhjustatud müra. Olulisem on mäeeraldistel töötavate karjäärimasinate tekitatav ja mitme
masina korraga töötamisel liituv müra. Suurimat müra tekitavad lubjakivikarjääris buldooser,
ekskavaator, rataslaadur, kallurid, purustus-sorteerimissõlm ja puurmasin. Transpordimasinate
müratase on normeeritud.
Lisaks mürale tekitavad masina ka tolmu. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks
tolmuallikateks kaevise ja toodangu transportimine karjääri sise- ja väljaveoteedel ja kaevise
töötlemis- ning laadimisprotsessid. Lisaks tekib tolmu puur- ja lõhketöödel. Erinevalt mürast
on tolm füüsiline mõjutegur, mida on võimalik hõlpsamalt ohjata ja leevendada. Kaevise ja
toodangu transportimise tulemusena tekkiva tolmu koguse ja leviku ulatuse vähendamiseks
kinnitab käesoleva loa taotleja, et on valmis vajaduse tekkimisel kasutama karjääri sise- ja
väljaveoteedel tolmutekkimise vähendamise meetmeid, so teede kastmine ja soolamine.
Mäetöödel lähtutakse kehtestatud normidest ja eeskirjadest, nt müratasemete normtasemed,
pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms.
Kaevandamise jäätmekava ning müra ja välisõhu saaste hinnang on esitatud
keskkonnaloa taotluse vastavas eriosas.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Taotletavas Kirikla lubjakivikarjääris asub kaevandatav maavara keskmisest veetasemest
kõrgemal. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa osas taastatakse alal mets (24,66 ha). Karjääri
nõlvad tuleb tasandada täitematerjali püsikaldenurgale ehk nõlvuseni 1 : 2. Nõlva kujundamisel
tuleb kasutada kasuliku kihi katendit, sõelmeid või muid inertseid loodusliku päritoluga
täitematerjale. Taotletava mäeeraldise piires on kattepinnase maht 446 tuh m3 (moreeni maht
236 tuh m3, murenenud lubjakivi maht 158 tuh m3 ja kasvukihi maht 52 tuh m3) ning sõelmeid
tekib ligikaudu 30% aktiivsest tarbevarust ehk 348 tuh m3. Kogu olemasolev täitematerjal on
mahus 794 tuh m3. Vastavalt mudelarvutustele on korrastamiseks vajamineva materjali maht
206 tuh m3, mistõttu korrastamiseks vajaminev materjal on karjääris olemas. Üleliigset
materjali saab kasutada laugemate nõlvade moodustamisel.
Käesolevas peatükis kirjeldatu on tänane hinnang korrastamistöödele. Korrastamise töid tuleb
teha paralleelselt kaevandamistöödega, alustades esimesel tehnoloogilisel võimalusel.
Optimaalsel mäetööde läbi viimisel (katenditööde planeerimisel, nt minimaalne
vaheladustamine) võib lubjakivikarjääri rohealaks korrastamisel arvestada maksumusega
1500 €/ha. Taotletava Kirikla lubjakivikarjääri korral kujuneb korrastamistööde maksumuseks
sellisel juhul 31 tuh €.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
Tariston AS
mäetööde osakonna juhataja
Taotluse koostas:
Annika Vohta / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
KORRALDUS
6. november 2020 nr 1-17/20/2583
Harju maakonna Kirikla
lubjakivimaardla registrisse kandmine
OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Maa-ametile Kirikla uuringuruumi piiresse jääva
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse ja passiivse tarbevaru ning ehituskruusa aktiivse
tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 19.10.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/12683-5).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 08.10.2018
andnud geoloogilise uuringu loa nr HARMG-141).
OÜ Inseneribüroo STEIGER on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate
nimistusse madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne ja passiivne tarbevaru kogumahus 2081 tuh
m3 ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru kogumahus 79 tuh m3. Lähtuvalt kaevandamistehnoloogiast
tulenevatest piirangutest ja allpool põhjavee taset asuva varu maksimaalsest
kaevandamissügavusest on abs kõrgusest 50,05 m madalamale jääv maavaravaru hinnatud
passiivsena.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1., 2. ja 3. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas
Saue vallas Kirikla külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Kernu metskond 15 (tunnus 29701:006:0425), mille volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Kirikla uuringuruumis.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määrusest
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Kord). Uuritud maavara vastas madalamargilise ehituslubjakivi ja
ehituskruusa kasutusala määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 9 lõike 6 ja § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan kanda OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Harju maakonna
Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.02.2020. a
keskkonnaregistri maardlate nimistusse Kirikla uuringuruumi piires arvutatud varu
järgmiselt:
1.1. madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 22,88 ha – 1159 tuh m3 (1.
plokk),
1.2. madalamargilise ehituslubjakivi passiivse tarbevaru pindalal 22,88 ha – 922 tuh m3 (2.
plokk, 1. ploki lamamis),
1.3. ehituskruusa aktiivse tarbevaru pindalal 2,95 ha – 79 tuh m3 (3. plokk).
2. Kanda Kirikla uuringuruumi piires arvutatud varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse
Kirikla lubjakivimaardlana.
3. Korraldus teha teatavaks Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Saue
vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Artu Ellmann
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
2
AS Tariston
Toompuiestee 35
Tallinn 10149 19.01.2021 nr 1-008
Käesolevaga annab OÜ Inseneribüroo STEIGER nõusoleku AS-ile Tariston Kirikla
uuringuruumi (geoloogilise uuringu luba nr HARMG-141, loa kehtivus lõppes
08.10.2020) piires keskkonnaloa taotlemiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helis Vahtra
Juhatuse liige
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104 E-mail:
[email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
JÄÄTMEKAVA
1. Jäätmekava vajadus
Tariston AS taotleb maavara kaevandamise luba Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldisele
madalamargilise ehituslubjakivi ja ehituskruusa kaevandamiseks kehtivusega 30 aastat.
Taotletava Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,66 ha, sh
mäeeraldise pindala 22,88 ha. Taotletav keskmine aastane kaevandamise maht on
40 tuh m3. Ehituslubjakivi killustik ning ehituskruusast saadav killustik sobib
kasutamiseks tee aluste alakihtidesse, kus liikumissagedus on kuni 8000 autot/ööp.
Ehituslubjakivi killustik sobib lisaks kruusatee katetesse. Ehituskruusa plokist
väljasõelutud liiv sobib kasutamiseks muldkeha töökihis ja tee katendi dreenkihis. Liiva
suure kruusasisalduse tõttu saab vastavalt vajadusele ja võimalustele kasutada
looduslikku või töödeldud materjali erinevates ehituses kasutatavates segudes.
Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel
on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete
käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada
Kirikla lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Kirikla lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas.
Taotletav mäeeraldis asub kinnistul Kernu metskond 15 (katastritunnus 29701:006:0425),
mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu Kernu metskond 15 valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Logistiliselt paikneb Kirikla lubjakivikarjäär Kernu - Kohila riigitee nr 11220 äärmise
sõiduraja välimisest servast ning avalikus kasutuses olevast Kirikla - Kaarmanni tee
2970122 lõpust samuti ~35 m kaugusel põhjas. Lisaks jääb Kirikla - Kohatu tee nr
2970220 äärmise sõiduraja välimisest servast ~25 m kaugusele kirde.
Lähim asula on ~3 km kaugusel läänes asuv Kernu küla. Tallinn jääb taotletavast alast
~30 km kaugusele. Lähimad majapidamised jäävad taotletava ala piirist ~350 m
kaugusele loodesse Keldima kinnistule (29701:006:0395), ~330 m kaugusele kagusse
Kirikla kinnistule (29701:006:0541), ~300 m kaugusele lõunasse ja ~500 m kaugusele
idasse Uuetoa kinnistule (29701:006:0970).
Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää ühtegi
Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. Ala põhjaosas on pärandkultuuri objekt
Kirikla mõisa piirisiht, mis ei ole riikliku kaitse all.
3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletav Kirikla lubjakivikarjääri mäeeraldis asub moreentasandikul, kus levivad
Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Ala
põhja-kirdeosas on Kohatu kõvik, kus on aluspõhja avamusala (Ülem-Ordoviitsiumi
ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi).
Kvaternaarisetteid katab mullast ja juurtest koosnev kasvukiht. Kasvukihi paksus ulatub
alates 0,1 m-st kuni 0,7 m-ni (keskmine 0,3 m). Selle all lasub liiv, kruus, saviliivmoreen
või lokaalmoreen. Liivas ja saviliivas esineb kruusa ja paekivi lahmakaid. Kvaternaarisete
lamamiks on murenenud lubjakivi. Kvaternaarisetted jäävad põhjavee tasemest
kõrgemale. Kasulikuks kihiks on ehitusliivale ja ehituskruusale vastav materjal, mis levib
mäeeraldise edelaosas. Ehitusliiva kihi paksus on kuni 3,2 m ja ehituskruusa kihi paksus
on kuni 2,3 m.
Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe Saunja kihistu lubjakivid.
Aluspõhja lubjakivi on ülemises osas suuresti murenenud. Saunja kihistu (O3sn) esineb
kõikides puuraukudes paksusega 6,5 - 8,8 m (keskmine 7,6 m). Saunja kihistu kivim on
karpliku murdega tihe afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi, millele on iseloomulik
beežikate ja hallikate kivimkomplekside vaheldumine. Kivimile on iseloomulik
lubimergli vahekihtide esinemine ning püriidikiri (vetikate elutegevuse jäljed). Kohati
esineb ka amorfse räni valgeid suletisi, mudasööjate käike ning kaltsiidiga täidetud
lõhesid.
Kvaternaarisetted piirkonnas praktilist tähtsust veevarustuses ei oma, kuna on õhukesed
ning paiknevad veetasemest kõrgemal. Vahetult pinnakatte all levivad Nabala ja Rakvere
lademete erineva savikusega lubjakivid moodustavad siin maapinnalt esimese
aluspõhjalise veekihi – Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. Põhjavee tasemest kõrgemal
asuva liiva ja kruusa (plokk 3 aT) ning lubjakivi (plokk 1 aT) kaevandamisel põhjavee
taset ei alandata. Keskmine põhjavee taseme abs kõrgus on 50,05 m.
4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus
mäeeraldise teenindusmaa piires
Katendiks on taotletaval alal kasvukiht (keskmine paksus 0,3 m, maht 52 tuh m3), moreen
(keskmine paksus 1,0 m ja 236 tuh m3) ning murenenud lubjakivi (keskmine paksus 0,7 m
ja 158 tuh m3). Kasvu-, moreeni- ja murenenud lubjakivikiht ladustatakse eraldi
mäeeraldise teenindusmaal. Katend eemaldatakse buldooseri või rataslaaduriga.
Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuv katend korraga, vaid
seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat
katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult
tööprotsesside edenedes. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse
teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile.
Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise
loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis.
Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu
– õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on
saastumata materjaliga. Juhul, kui mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendit ei
suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on katendi korral
tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi
otsene eesmärk (kood 01 01 02). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on katendi
puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna välistatud on
jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on
saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul
materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu
jooksul. Ladustatud katendivallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid
likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel.
Kruusa kaevandamisega saab alustada juba pärast huumuskihi eemaldamist, paralleelselt
kui käivad tööd lubjakivi kattepinnase eemaldamiseks. Ehituskruusa kaevandatakse
ekskavaatoriga.
Lubjakivi väljatakse kuni loodusliku põhjavee tasemini, milleks on 2020. a uuringu
andmetel abs kõrgus 50,05 m. Lubjakivi raimatakse kas puur-lõhketöödega või
hüdrovasaraga. Puur-lõhketööde aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde
projekt. Raimatud kaevis töödeldakse purustamise ja fraktsioneerimisega. Suuretükilised
paeplaadid purustatakse erinevate purustamisastmetega väiksemateks ning seejärel
sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm,16/32
mm ja 32/64 mm. Lisaks eelsõelutud fraktsioon 0/32 mm ja lubjakivis sisalduva
saviosakeste tõttu peenfraktsiooni 0/4 mm. Keskmiselt 30 - 40% purustavast lubjakivi
üldmahust on fraktsioon 0/4 mm. Kaevandamisel aastas keskmiselt 40 tuh m³ tekkib u
14 tuh m3 (34 tuh t) peenfraktsiooni aastas, millest osa turustatakse töötlemata kujul ning
osa kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel.
Lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus
keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning
need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta
ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks
keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Juhul, kui ladustatud sõelmeid ei
suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on nende korral tegemist
kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga
01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04
13). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on sõlmete puistangute korral tegemist
B kategooria jäätmehoidlaga.
Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate
hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil,
mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele,
kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta
väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku
ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.09.2021 16:20
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-114643-20 Riigi huvi väljaselgitamine
Kirikla lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses.Dokumendiga on
võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/60364-
42b1b5723a9a7e2f6a2c5def753b05b8e267df7e791606b67135b9c7bf93f23c KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist