dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. september 2021
Seotud ettevõtted
MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (adressaat)
Viit
2-2/21-0400/4660
Registreeritud
1. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0400
Vastutaja
Teet Kukk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎MTÜ EKKL kiri MKMle EhS muutmise kavatsuse kohta nr K 008 (01.09.21).asice204 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 01.09.2021 16:44 Adressaat: <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; Teet Kukk <[email protected]> Teema: MTÜ EKKL kiri nr K-008 EhS muutmise kavatsuse teemal Tähtsus: Tavaline TereKäesolevaga saadan Teile arvestamiseks MTÜ EKKL selgitused ja ettepanekud (manustes) EhS muutmise kavatsuse teemal.LugupidamisegaJüri KröönströmtegevjuhtMTÜ EKKL (Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit)5130409 EV Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn Eesti 0 1 .0 9 .2021.a K-00 8 Vastus MKM 02.08.2021 kirjale nr 2-2/21-0400/4660 EhS muutmise väljatöötamise kavatsuse kohta selgitused ja ettepanekud Käesolevaga esitame EhS väljatöötamise kavatsuse kohta järgmised meie selgitused ja ettepanekud : 1. Ehitusvaldkonna kahe esimese põhitegevuse kavandamise ja ehitamise tulemusel püstitatakse ehitis ning kolmanda põhitegevuse korrashoiuga tagatakse ehitise säilimine või seisundi taasta mine , mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele . . Need kolm ehitamise põhitegevust kujutavad endast ehitise väärtusahelat , mis vältimatult eeldab ehitise elukaarel igalt osapoolelt asjatundlikust . Tänapäevased tehniliselt keerukad ehitised aga ka nendega seonduvad õigus - ja majandussuhted eeldavad , et korrashoiuga tegelev isik on piisavalt pädev asjatundlikult korrashoiu eesmärkide saavutamiseks . Eelkõige tuleb nende keeruka te ja nõudlike korrashoiu komplekstegevuste juures rõhutada pikaajaliselt ja pidevalt ehitise säilimise , toimivuse , kasutatavuse , keskkonnasäästlikuse ja ohutuse ning ehitise omaniku ja kasutajate elu , tervise , vara ja keskkonna tagamise vajadust . Ehitise elukaarel kogu ehitise pikaajalise kasutusea jooksul tagavad nende nõuete täitmise eelkõige korrashoiuga tegelevad isikud , teised isikud on sisuliselt episoodiliselt toimivad korrashoiuga seotud tugiisikud . Ehitise korrashoid jaguneb kolmeks põhitegevuseks : haldus , tehnohooldus ja heakord . Haldus kavandab e eldused kõigi nende eesmärkide tagamiseks ja juhib igapäevaselt kinnisvarakeskkonda ning tehnohoolduse ja heakorra kaudu rakendatakse regulaarselt konkreetsed kavandatud korrashoiu tegevused ( tööd ) objektil . Käesoleval ajal EhS esitab tegevusega seonduvalt kvalifikatsiooninõudeid ehit ise kavandamise ja ehitamisega tegelevatele isikutele , kuid ei esita mitte mingeid nõudeid ehitise korrashoiuga tegelevatele isikutele . Ainsaks erandiks EV õigusruumis on korteriomandi - ja korteriühistuseadus ( KrtS ), millise § 28 kohaselt valitseja vormi korral peab valitseja määrama majahalduri , kellel peab olema kinnisvarahalduri , korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses . Nimetatud säte toimib ja on heaks aluseks asjatundliku tegevuse arendamisel korterelamutes . Lisaks sellele on p õhjendatud ja avalikes huvides samuti vajalik, et korrashoid o leks ka EhS -s vähemalt ärikinnisvara , avaliku kasutusega ja keerukate ehitiste osas reguleeritud tegevus , kus sellega tegelejalt eeldatakse pädevust ja nõutakse vajaliku tõendatud kvalifikatsiooni olemasolu . Kaaluda võiks , kas antud nõude püstitamine on vajalik v äikeehitiste ( ühepere eramud , taluhooned jne ) ja lihtsamatele vähese kasutajate arvuga ehitistele ning nendes vähest kvalifikatsiooni ning vastutuse ja ohu taset nõudvate tööde osas . Ehitiste korrashoiuga tegelevate kutsega isikute hulk tööjõuturul on piisav EhS vastavate korrashoiuga seonduvate kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks . MTÜ EKKL kinnisvara korrashoiu kutseala kutse andjana on alates 2002 aastast väljastanud kinnisvara korrashoiu valdkonnas 2345 kutsetunnistust . Kvalifikatsiooninõuete kehtestamist toetab ja seab eesmärgiks ka MTÜ EKKL liikmete ( valdavas osas valdkonna ettevõtjad ja ehitiste omanikud ) üldkoosoleku poolt kinnitatud MTÜ EKKL arenguprogramm 2021 – 2025. Mitmetes kutsekoolides toimub pidev kinnisvara korrashoiu kutseala kutsestandardite põhine k innisvarahooldajate , puhastustööliste ja kinnisvara haldurite kutseõpe ning Tallinna Tehnikakõrgkoolis kinnisvara korrashoiu valdkonna juhtide kõrgõpe . Ettepanek : Lisada EhS muutmise väljatöötamise kavatsuse kvalifikatsiooni käsitlevasse osasse ehitise korrashoiuga tegelevatele isikutele asjatundlikkust tõendava korrashoiu kutseala kvalifikatsiooni ( kutse ) olemasolu nõudmise teema , see eelnõu väljatöötamisel huvigruppidega läbi töötada ning kavandada vastav muudatus EhS , täiendades § 24 lõige 2 loetelu ehitise korrashoiuga . 2. Lk 17 lõpus on esitatud probleem „ EhS regulatsioon ei sisusta piisavalt kvaliteetse ruumi põhimõtteid sh ei taga ligipääsetavuse nõude kohaldamist ehitusvaldkonnas “ . Ettepanek : EhS muudatusettepanek reguleerida ligipääsetavuse nõuded EhS §-s 11 eraldi sättena , asendada kitsas , puudega inimeste erivajadusi puudutav sõnastus ligipääsetavuse laia vaadet kirjeldava sõnastusega . Tuua analoogiliselt PlanS § 8 regulatsiooniga EhS üldpõhimõtetesse kvaliteetse ruumi kujundamise põhimõtted , millega tuleb ehitiste kavandamisel arvestada . K una EhS mõistes on ehitamine ka oluline rekonstrueerimine , siis tuleb luua erand olemasolevate ehitiste jaoks , mille puhul ei ole ligipääsetavuse nõuete täitmine võimalik . Näiteks nõukogudeaegsetes paneelmajadesse ei ole võimalik ehitada lifte , trepikodasid laiendada , jne . 3. Lk 25 on esitatud probleem „ EhS lisades toodud rajatiste loetelu ei hõlma kõiki ehitisi , mistõttu on ebaselge , kas lisades nimetamata ehitis e püstitamiseks on nõutav teavitamine või loamenetlus “ . Ettepanek : M uuta EhS regulatsiooni ja täiendada EhS lisades 1 ja 2 sätestatud teavitus - ja loakohustuslikele ehitiste loetelu selliselt , et teavitada tuleb ehitiste püstitamisest , mis ei ole määratletud vaba ehitustegevusena , st mille kohta ei ole EhS lisades tehtud märget , et vastav kohustus puudub . Lisaks eeltoodule vajab loamenetluses täpsustamist , et kuni 60 m2 ehitisaluse pinnaga ehitiste hulka ei kuulu korteriomandi reaalosad , millele kohaldatakse täna valdavalt eraldi loamenetlust ilma ülejäänud kortermaja tehnilist seisukorda ja varasemaid olulisi ümberehitusi arvestamata . Olukorras , kus korteri loamenetluses ehitisele , kui tervikule tähelepanu ei pöörata , ei ole loamenetluses võimalik ehitamisega kaasnevat ohuolukorda adekvaatselt hinnata ja vältida . 4. Täiendav probleem . EhS § 11 lg 4 kohaselt saab valdkonna eest vastutav minister määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid . Seda volitusnormi on kasutanud s iseminister , m ajandus - ja taristuminister , e ttevõtlus - ja infotehnoloogiaminister , s otsiaalminister , kuid tänu laiale tõlgendusvõimalusele võib põhimõtteliselt iga minister ( iseseisvalt ilma osapooltega konsulteerimata ) määruse välja anda – näiteks h aridus - ja teadusminister koolidele , k aitseminister kaitseotstarbelistele rajatistele , j ustiitsminister vanglatelele , jne . Selline olukord muudab ehitusvaldkonna arengu etteennustamatuks ning halvendab valdkonnas õigusselgust , luues eeldused olukorrale , kus ühe ministri määrus on vastuolus teise ministr i sama volitusnormi alusel antud määrusega . Ettepanek : T äpsustada EhS § 11 lg 4 regulatsiooni nii , et ehitistele esitatavaid nõudeid saab täpsustada ainult ehitusvaldkonna eest vastutav minister. 5 . Täiendav probleem . EhS § 97 lg 6 kohaselt „ Linnas , alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse , sealhulgas lume ja libeduse tõrje , tasemel , mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda .“ Kuna asjaõigusseaduse järgi peab iga omanik oma territooriumi ise korras hoidma , siis puudub vajadus nõuda , et sõidutee ja kinnistu vahel asuva kõnnitee peaks korras hoidma keegi kolmas isik . Sealjuures tuleb arvesse võtta , et üha suurem osa avalikult kasutatavaid kõnniteid , mille korrashoidmist see säte naaberkinnisasja omanikult nõuab , on eraomandis . Ettepanek : võtta EhS § 97 lg 6 seadusest välja Täiendav informatsioon ehitise hooldusjuhendite teemal : EhS on hetkel hooldusjuhendi teema reguleeritud § 15 lg 2 p 5 ( hooldusjuhend on ehitusdokument ) ning §-d 16 ja 17. Hetkel on konkreetsemad nõuded hooldusjuhendile sätestatud ehitise dokumenteerimise määruse nr 3 §-s 12. MTÜ EKKL koostöös EVS-ga on käesoleval ajal lõpetamas EVS 807:2020 täiendamise kavandit hooldusjuhendi koostamise ja üleandmise rakendamise teemal . Seonduvalt eelnevaga ei ole meie nägemusel EhS ega kõnealuses määruses käesoleval ajal vajalik hooldusjuhendiga seonduvaid regulatsioone muuta . Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Kröönström tegevjuht Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel