dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. september 2021
Viit
17-1/21-0395/4074-8
Registreeritud
1. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Gaasiliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0395
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎EGL_ENMAK 2035_final.asice63 KB

Sisu (failidest)

2366645 -367665 0 0 Taavi Aas Majandus minister taavi . aas @ mkm .ee Koopia: info@ mkm .ee Gaasiliidu arvamus „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ kohta Eesti Gaasiliit tänab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit aktiivse kaasamise ja arvamuse küsimise eest. Järgnevalt toome välja mõtted ja ettepanekud, millele tuginedes peaks ENMAK 2035 olema üles ehitatud : Energiajulgeoleku vaatest võiks ENMAK- is olla eraldi peatükk/kategooria energiasalvestuse kohta, mis seaks eraldi eesmärgid salvestusvajaduste kohta. Ilma teadusliku analüüsita „varumine“ (loe: energia salvestamine) muutub tarbija ja tarbija kulude juhtimise seisukohalt oluliseks. Sama kehtib ka julgeoleku kohta riigis tervikuna . Transport peaks olema eraldi valdkond, mille probleemid ja lahendused saavad eraldi kajastust. Transpordi kasutus on sõltuvuses energia tootmisest ja neid kahte ei saa eraldi vaadelda. Ettevõtted ei ole nii kiiresti kohanevad poliitilistest otsustest lähtuvalt, vaid kohandavad ennast vastavalt turule. Seetõttu pakume välja, et tootmise ja tarbimise osa tuleks ENMAK- is vaadata koos/sünkroonis ja seda Eestist lähtuvalt (mitte EL-ist) . Surugaasi (nii surumaagaasi, kui surubiometaani ) kasutavate sõidukite ja neid varustavate tanklate kasutuselevõtt on Eestis äsja hoo sisse saanud. Samas on nii tanklate ja muu taristu rajaj atele, sõidukimüügiettevõtjatele, kui ka suur- ja väiketarbijatele oluline teada kuhu liigub surugaasiturg edasi. Kas on mõistlik planeerida edasisi investeeringuid sõidukitesse, tanklatesse, biometaanijaamadesse ? Kommenteeritavast dokumendist hetkel sellele vastust ei leia . Seevastu m eretranspordis ja suurte maismaasõidukite puhul on praegustele kütustele tõhusaks ja keskkonnasõbralikuks lahenduseks veeldatud maagaas või veeldatud biometaan , mille de rolli peaks ENMAK 2035 samuti sõnastama. ENMAK koostamisel peaks analüüsima, et millistes sektorites ja millistes mahtudes on võimalik taastuvenergiat kasutada. See peab vastama küsimusele, et kus oleks seda mõistlik teha ja millistes sektorites on vajalik rohkem panustada, et saavutada kliimaneutraalsus. Ei saa kuidagi nõustuda sellega, et kui senises ENMAK 2030-s on biometaan olnud tähtsal kohal, siis ENMAK 2035 praeguses versioonis biometaaniga üldse arvestatud ei ole. Võttes arvesse, et taastuvenergia direktiivi 2018/2001/EL kohaselt on biometaan ainuke energiaallikas, millele on omistatud negatiivne KHG jalajälg nii transpordis kui ka energeetikas, peaks ENMAK niivõrd olulist fakti energiapoliitika kujundamisel arvesse võtma. Biometaan on välja toodud ainult kütusemajanduse juures, mitte muudes eluvaldkondades, kus praegu maagaasi kasutatakse. Ka kütusemajanduse alajaotuses eelkõige probleemina, mitte lahendusena (vt lk 14 kütusemajandus, ap 7, tsitaat: „ Biometaani tootmise tootmisvõimsuste piisavus ja võimalikud turutõrked kütuse kasutajate varustamisel, sellega seotud ergutusmehhanismid?“). Ning vaid lisaallikana elektriautode jaoks elektri tootmiseks (vt samas, tsitaat: „Biometaani kasutamine elektriautodele kütuseelemendi abil elektri tootmise salvestuslahendusena?“). Palume ENMAK 2035-s selgelt kajastada riigi tulevikunägemus biometaani osas , mitte ainult transpordis, vaid energeetikas, elamumajanduses jms. Fit for 55 paketi valguses saab biometaani kasutada oluliselt laialdasemalt kui seda praeguseni on tehtud ja vajadus selle järgi kasvab. ENMAK 2035 vaade peab leidma võimalused, et kuidas Eestis biometaani tootmispotentsiaal saavutada võimalikult kiiresti, millist rolli ja kus täpsemalt peaks biometaan erinevaid keskkonna- ja taastuvenergia eesmärke täitma. Oluline on tagada jätkusuutlik ressursside kasutamine täna, aastal 2035 ja 2050. Lisaks on vaja välja tuua, et biometaani tootmine ja tarbimine võimaldab riigil ja turuosalistel täita eesmärke järgmistes direktiividest ja nõuetest lähtuvalt: Taastuvenergia direktiiv 2018/2001/EL II versioon (lisaks versioon nr III) – transpordisektori taastuvenergia eesmärk + KHG vähendamine; Kütusekvaliteedi direktiiv 1998/70/EÜ – KHG vähendamine; Jäätmedirektiiv 2008/98/EÜ – ( bio )jäätmete kasutusse võtmise kohustus; ESR eesmärkide täitmine transpordis, energeetikas ja põllumajanduses (KHG vähendamine); Fit for 55 paketist tulenevate uute eesmärkide täitmine: ETSi laiendamine transpordisektorile ja elamumajandusele – KHG vähendamine. Tõstataks ka probleemküsimuse, et kuidas tagada et riigi maksupoliitika oleks kooskõlas arengukavas sätestatuga. Kas see oleks eraldi väljund mis vajaks ENMAK- is defineerimist? Tootmise ja tarbimise sünkroonis muutmine saab olla riigi poolt mõjutatav ainult maksupoliitikaga. Maksustamine ei tohi olla riigieelarvest lähtuv, vaid poliitiliste parteide ülene ning arvestama evolutsiooni rohelisele energiale üleminekul . Aktsiisid ei peaks olema ennekõike riigikassa täitmise, vaid isikute käitumise kujundamise vahendid. ENMAK seletuskirjas on välja toodud järgmine lõik: Arengukava koostatakse lähtudes strateegiast „Eesti 2035“ ja teistest arengudokumentidest ning arengukava aluseks olevatest uuringutest ja analüüsidest . Lähtudes Fit for 55 paketist, mis väga suures osas muudab praegust praktikat ja põhimõtteid energeetika ja transpordi valdkonnas, tekib küsimus, kas ENMAK koostamine aastani 2035 on õigustatud praegusel hetkel. Esiteks oleme olukorras, kus paljud failid on alles analüüsimisel ning uued põhimõtted ning seda toetavad rahastusallikad koos mahtudega saavad selgeks alles siis kui failid on EL tasandil vastu võetud. Seetõttu tekib olukord, kus analüüsid on tehtud „vanade“ teadmiste ja praktikate kohaselt ning sellele tugineb Eesti järgmise 10+ aasta tulevik . R iigi üldises CO 2 - heitmete arvestuses võetakse arvesse LULUCF CO 2 heidet neutraliseeriv mõju, mistõttu on Euroopa Komisjoni poolt 2050. aastaks planeeritud kliimaneutraalsuse eesmärkides lubatud teatud määral CO 2 heitmeid. Kuna fossiilsetest kütustest väikseima CO 2 heitmega energiaühiku kohta on maagaas, on mõistlik ette näha, et fossiilsete kütuste lubatud piiri võib täita just maagaasiga. Siinjuures tuleks arvestada, et maagaasil on võrreldes teiste fossiilsete kütustega suurim võimalik energeetiline kasutegur ning ka maagaasi transport on väikseima keskkonnajalajäljega, kuna seda ei transpordita sõidukitega. SEI Tallinn koostatud „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsis” on välja toodud et 2017. aastal oli LULUCF mõju – 1792 kt/CO 2 mis võimaldaks 980 mln m³ maagaasi kasutamist. Palume sellega arvestada ENMAK-i uuendamisel. Arvestades asjaolu, et biometaan on negatiivse CO 2 - heitme määraga ning CO 2 sertifikaatidega kauplemise abil on ka maagaasi heitmeid võimalik neutraliseerida , võib gaasi jaoks kujundada tulevikku ka teistest kütustest sõltumatult. Mistõttu on siiski oluline analüüsida ENMAK 2035 koostamisel biometaani ja maagaasi kasutamis t nii elektritootmises , soojamajanduses ja elamumajanduses. Igal juhul n äeme , et maagaas kui keskkonnasõbralikuim, kõige väiksema CO 2 heitmega fossiilne kütus omab rolli järgnevate aastakümnete jooksul üleminekul taastuvkütustele ja CO 2 - neutraalsele majandusele. Meie hinnangul asendab maagaas üleminekuperioodil teis i fossiilse i d kütuse i d nagu näiteks põlevkivi energeetikas ja vedelkütused transpordis . Soovime , et see roll saaks selgelt välja toodud ja kajastatud ENMA K -s . Sealjuures soovime tähelepanu juhtida ka asjaolule, et m õnes alajaotuses on gaasivaldkond jäänud tõenäoliselt eksimuse tõttu kajastamata. Se lle üle , et maa gaasi kasutamine vähemalt aastani 20 35 igal juhul toimub, vaidlus puudub. Samuti peaks biometaan olema üks tulevikukütuse id . Seni, kuni maagaasi ja biometaani kasutatakse, on oluline ka nende kättesaadavus ja energiajulgeolek. Seetõt tu palume täiendada lk 2 kõige alumises lõigus toodud alajaotust „Energiaju lg eoleku tagamine“ ka maagaasi le ja biometaani le . Biometaan i tootmise ja tarbimise edendamine on kindlasti üks suund, mis aitab ellu viia taastuvenergiale üleminekut , mistõttu oleks asjakohane seda kajastada lk 2 esimeses lõigus teema „Taastuvenergiale üleminek“ all. Teisalt on Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi poliitiline suund pikemas perspektiivis mõne aastakümne jooksul loobuda fossiilsetest kütustest, sh maagaasist. Seega võrku läbiva maagaasi koormus hakkab mingil hetkel paratamatult järk-järgult vähenema. Riik peaks läbi analüüsima ja välja pakkuma ka lahendused gaasi võrkude ülalpidamiskulude kandmiseks pidevalt väheneva gaasitarbimise tingimustes. Teatud vähenemise tendentsi on kaugkütteettevõtjate suunamuutusest tingituna näha juba praegu , m is omakorda tekitab järelmõjusid. Kaugkütteettevõtjate loobumine maagaasi kasutamisest viib võrgutariifi tõusuni, mis viib ka tööstusettevõtted tänaselt gaasitarbimiselt muudele allikatele. See aga toob kaasa lisainvesteeringud ja ebamõistlikud energialahendused ettevõtetele, kes vajavad mugavat ja stabiilset energiat (soojus, aur vms). Tööstusettevõtjate loobumine tekitab omakorda hüppelise hinnatõusu gaasi kodutarbijatele. Seega tuleks sõna s tada vastus küsimusele : M illiseks kujuneb gaasivõrgu tulevik ? Kas on võimalik kasutada gaasivõrku muul otstarbel kui maagaasi transpordiks või peaks kohe nägema ette mõndade vähese tarbimisega ja ebaproportsionaalse hoolduskuluga võrkude sulgemise? Seda enam ei saa nõustuda ka gaasivaldkonna ja soojusmajanduse võrkude erineva kohtlemisega ENMAKis . Kui lk 13 püstitatakse küsimus miks peaksid kaugkütteettevõtjad tegema võrku investeeringu ebamõistliku tasuvusajaga, siis ei küsita sama maagaasi ja biometaani transportivate sse torustikesse investeerivate võrguettevõtjate kohta . Kuigi probleemkohad on ju samad. Täiendavalt p alume täpsustada hetkel ebaselget lauset peatüki 2 viimases lõigus: „ Suurendada tuleb kütusevabade energiaallikate kasutuse osakaalu elektritootmisel ja suurendada elektri- ja soojusenergia koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste kvaliteeti¸ vähendada gaasivarustuses suurima tarneallika ja suurima gaasimüüja osakaalusid . “. Mida on silmas peetud suurima tarneallika ja suurima gaasimüüja osakaalude vähendamise all gaasivarustuses? G aasiturg on täna selgelt regionaalne (Balti riigi + Soome, lisandu mas on Poola) ning seega turuosalisi palju . Suurimad müüjad pärinevad just Eesti naab ruses asuvatest Euroopa Liidu liikmes riikidest , mistõttu tekib küsimus , kas ENMAK 2035 on õige koht teiste Euroopa Liidu riikide gaasimüüjate turuosade muutmise planeerimiseks . Siintoodud ettepanekud põhinevad hetketeadmisel ning oleksime tänulikud, kui oleksime kaasatud ka ENMAKi teksti täiendavasse täpsustamisse . Lugupidamisega ( digitaalselt allkirjastatud ) Heiko Heitur Tegevjuht Saatja: Heiko Heitur <[email protected]> Saadetud: 01.09.2021 13:47 Adressaat: Irje Möldre <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]> Koopia: Taavi Aas <[email protected]> Teema: Eesti Gaasiliidu ettepanekud ENMAK 2035 Tere! Edastan 28. augustil edastatud EGL ettepanekud 2035 isikliku meili teel, sest millegipärast ei läinud minu meil läbi. Lugupidamisega Heiko Heitur Eesti Gaasiliit
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →