Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 30.06.2021 nr 17-1/21-0395/4074-1
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 31.08.2021 nr 1-08/21-1
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettepaneku koostamine
Eesti Elektritööstuse Liit (edaspidi Liit) eesmärk on kaitsta Eesti elektritööstuse huve ning
sidustada elektritööstuse ja ühiskonna huvid. Seoses sellega edastame Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poolt väljatöötamisel oleva
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku eelnõule (edaspidi
Arengukava) omapoolsed seisukohad. Liit toetab ministeeriumi tegevust eelnõu
väljatöötamisel, kuid lisab omalt poolt täpsustavad ettepanekud, mida tuleb arvestada eelnõu
kooskõlastamisel, et tagada selle kvaliteet.
Lähtudes eelpooltoodust leiab Liit, et täiendatud eelnõu peab arvestama järgmisi ettepanekuid:
1. Arengukava koostatakse lähtudes strateegiast „Eesti 2035“ ja teistest arengudokumentidest
ning arengukava aluseks olevatest uuringutest ja analüüsidest. Uus energiamajanduse
arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030.
Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -
tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja tegevusi. ENMAK 2035
koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud
läbivatest eesmärkidest:
Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades;
Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades;
Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades.
Peamiselt tuleneb arengukava koostamise sisuline vajadus üldiselt kliimaneutraalsusele
ülemineku eesmärgist, sh dekarboniseerimise uuringutest elektrienergia tootmisel ja
taastuvenergia rakendamisel; kliimaambitsiooni tõstmise ja kliimaneutraalsusele üleminekuga
seotud investeerimis- ja toetusvajaduse ebaselgusest; põlevkivist elektrienergia tootmise
lõppemisega kasvavast impordist ja muudest mõjudest elektrisüsteemile; energiaressursside
ebaühtlasest jaotusest; kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamise keerukusest;
elektrifitseerimise kasvust; bioenergia kasutuspiirangute karmistumisest jms.
Lelle 22, 11318 TALLINN
Vastavalt eeltoodule juhib Liit tähelepanu asjaolule, et arengukava koostamise ettepanekust on
välja jäetud oluline teemavaldkond – elektrienergia jaotusvõrgud, mis on arengukava
koostamise sisulise vajaduse üks põhikomponente. Seoses sellega teeb Liit ettepaneku
täiendada arengukava ettepanekut ning lisada sinna elektrienergia jaotusvõrkude
detailsem ja sisulisem käsitlus, mis on eelduseks arengukava eesmärkide saavutamiseks.
2. Arengukava koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise
vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest, sh energiajulgeoleku/varustuskindluse tagamine
elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Kuivõrd Euroopa Liidu kliima-
ja energiapoliitika eeldab kordades suuremat integreeritust ja turgude regionaalset
funktsioneerimist siis peame arvestama lähemate liikmesriikide arengukavadega ja
regionaalsete mõõtmetega.
Seoses sellega teeb Liit ettepaneku kaasata arengukava ettepaneku väljatöötamise
Euroopa Liidu lähiriikide kompetents ja arengukava ettepanek integreerida ka nende
energiamajanduse arengukavade või strateegiatega või varustuskindluse aruannetega, et
oleks tagatud läbimõeldult regionaalne mõõde ning suuremal määral põhinetud Euroopa Liidu
kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele.
3. Arengukava ettepaneku punktis 7 on tehtud ettepanek nimetada juhtkomisjon järgmises
koosseisus: Riigikantselei; Elering AS; Ministeeriumid: Maaeluministeerium,
Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium; Erialaliidud: Eesti
Taastuvenergia Koda (sh MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Jõujaamade ja
Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Päikeseelektri
Assotsiatsioon), Eesti Gaasiliit, Eesti Õliühing; Eesi Linnade ja Valdade Liit; Eesti
Keskkonnaühenduste Koda; Tallinna Tehnikaülikool.
Nimetatud organisatsioonide esindaja ENMAK 2035 juhtkomisjonis palutakse nimetada pärast
ENMAK 2035 algatamise otsuse tegemist eraldi pöördumisega.
Seoses sellega teeb Liit ettepaneku nimetada juhtkomisjoni liikmeks Eesti Elektritööstuse
Liit, kuivõrd erialaliiduna koondame Eestis suurimas mahus (elektri)energiatööstust, omame
kõrgel tasemel kompetentsi energeetikas ning oleme esindatud ka regionaalsel ja
üleeuroopalisel tasandil ning omame ka sisulist võimekust arengukavasse panustamiseks.
4. Arengukava ettepaneku punktis „3.1. Probleemid“ on põhitähelepanu pööratud hajutatud
energiatootmise arendamisele: „Kliimaneutraalne Eesti aastal 2050 tähendab, et
energiamajandus on suuresti elektril baseeruv (elektrifitseerunud) ja elektrienergia tootmine on
hajutatud.“ Põhiküsimuseks on sõnastatud: „ENMAK 2035 koostamisel tuleb analüüsida, /…/
kuidas ja millega vajadusel kohalikke omavalitsusi (sh kohalike elanikke, kogukondi,
Lelle 22, 11318 TALLINN
ettevõtlusorganisatsioone jm ühendusi) võimestada energia hajatootmise, energiasäästu ja
transpordi alternatiivkütuste kasutuselevõtu jms rakendamiseks energiajulgeoleku tagamisel“.
Liit juhib tähelepanu, et põhiküsimusena sõnastatud hajutatud energiatootmise fookust
ei ole aga dokumendi lisas 4 „KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST
VAJAVAD ASPEKTID“. Vastupidi, seal on kirjas „Eraldi eesmärgina peaks olema toodud
varustuskindlust tagava suurtoomise loomine taastuvenergialahenduste abil aast[a]ks 2035“.
5. Arengukava ettepaneku Lisas 2 on esitatud ENMAK 2030 probleemid elektrimajanduse,
soojusmajanduse, kütusemajanduse ja energiasäästu valdkondade kaupa. Kuna
elektrifitseerimine kui peamine taastuvenergia kasutamisele ülemineku meede ületab nende
valdkondade piirid, siis on ebaselge, kas on kavas ENMAK 2035 raames esitada loetletud
valdkondade piire ületav ning integreeriv elektrifitseerimise strateegia.
Liit juhib tähelepanu, et Lisas 2 esitatud elektrimajanduse valdkonna probleemide
kirjelduses puuduvad energiakasutuse elektrifitseerimisega seotud spetsiifilisemad
väljakutsed (nt. Kas elektrilise ühistranspordi infrastruktuuri loomine on elektrivõrguettevõtja
või transporditeenuse vastutusala?; Kas turupõhiste teenuste eelistamine kehtib ka elektriautode
laadimistaristu arendamises? Milline peaks olema elektrivõrguteenuse pikaajaline
hinnakujundus, et tagada õiglane tasakaal võrguettevõtja, tarbija ja tootja huvide vahel?; jne).
6. Liit juhib tähelepanu, et arengukava ettepanekus tuleb muuta konkreetsemaks LISA 4
KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST VAJAVAD ASPEKTID.
Tabeli veerus „Täiendamist vajavad aspektid“ vajavad täpsustamist alljärgnevad teemad
(täpsustmist vajavad osad on esitatud rasvases kirjas):
Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks peab olema varustuskindel, turupõhiste
lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahendustega energiasüsteem
Kommentaar: Konkurentsivõime majanduslikku osa käsitletakse kõigist
energiakandjatest vaid elektril; Millist muudatust peetakse silmas, kui viidatakse
turupõhisele elektri hinnale kui ainsale hinna konkurentsivõime tagajale? Kas
reguleeritud elektrivõrgu teenuse hinnad kaovad?; Kas järgmise 10 aasta jooksul,
kui elektri tarbijad peavad maksma taastuvenergia tasu, ei ole kavas tagada Eesti
majanduse jaoks konkurentsivõimelist elektrienergia hinda?; Kas kavas on kaotada
elektrienergia turuhinnale makstavad maksud? Kas siis, kui Eestis on elektrienergia
turuhind kõrgem kui naaberriikides, on tagatud majanduse jaoks konkurentsivõimelise
hinnaga elekter?
Uuem teadmine, rahvusvahelised projektid, Läänemere võrgu loomine, rahvusvahelise
koostöö suurendamine lähtudes eelnevatest eesmärkidest, ühendused.
Kommentaar: Lisada konkreetse koostöö teemana Balti riikide ühise elektrituru
hinnapiirkonna otstarbekuse hindamine.
Lelle 22, 11318 TALLINN
Loodame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arvestab Eesti Elektritööstuse Liidu
seisukohtadega ja ettepanekutega ning need aitavad kaasa eelnõu kvaliteedi tõusule.
Lugupidamisega,
Tõnis Vare
tegevjuht
+372 58 60 5357
[email protected]
www.elektriliit.ee
www.facebook.com/elektritoostuseliit
www.eurelectric.org
www.smagrinet.eu
Lelle 22, 11318 TALLINN