dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ehitusseadustiku muutmise ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. september 2021
Viit
2-2/21-0400/4660
Registreeritud
1. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0400
Vastutaja
Teet Kukk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎31.08.2021_5.1-1_107-1_MKM_EhS_VTK.asice225 KB

Sisu (failidest)

Hr Taavi Aas Minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 02.08.2021 nr 2-2/21-0400/4660 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie: 31.08.2021 nr 5.1-1/107-1 Arvamus ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud teie poolt edastatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsust (edaspidi: VTK) ning esitab käesolevaga oma ettepanekud ehitusalase regulatsiooni muutmiseks ja kommentaarid VTK-s käsitletavate teemade kohta. Kõigepealt peame tõdema, et VTK-s ei analüüsita ega pakuta lahendusi sideehitiste ja nende ehitamisega seotud murekohtadele. ITL oli kaasatud VTK aluseks oleva uuringu „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ läbiviijate poolt ja esitas kaasamise käigus sideettevõtete poolt välja toodud probleemide lahendamiseks põhjalikud ettepanekud nii ehitusseadustiku (EhS) kui ka teiste seonduvate õigusaktide muutmiseks. I ITL-i peamised ettepanekud planeerimis ja ehitusalase regulatsiooni muutmiseks selleks, et lihtsustada ehituse tervikvaate põhimõtet toetades sideehitiste ehitamist Oleme seisukohal, et kehtivates ehitusalastes regulatsioonides on olulised puudused, mille kõrvaldamine aitaks kaasa sellele, et kõik Eesti elanikud ja ettevõtted saaksid kõikjal tarbida ülikiiret Internetti ning digiühiskonna teenuseid, mis on tänapäeva elu lahutamatuks osaks. Nimelt saaks kiire interneti ühenduste rajamist oluliselt kiirendada ja parandada, kui õigusaktid sisaldaks nõudeid sideehitiste varajaseks planeerimiseks ja ehitamiseks. Peame äärmiselt oluliseks, et nii hoonete kui ka teede planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse sidevõrkudega. Kahjuks on seda teemat VTK- s minimaalsel määral käsitletud. Seetõttu esitab ITL järgmised ettepanekud, mis vajavad kiiremas korras ehitusalastesse õigusaktidesse sisse viimist: 1. Eelisjärjekorras arendamise printsiibi rakendamine: palume MKM-il analüüsida ja kaaluda, kas õigusaktidesse on võimalik sisse viia nõue, et iga uue arenduse puhul 2 on erinevatel osapooltel kohustus kõigepealt tegeleda maa-aluse hoonevälise taristuga ning seejärel hoonetega. 2. Lisada ühe kohustusliku osana õigusaktidesse planeeringute ja projektide juurde sidelahenduse osa: 2.1. täiendada planeerimisseaduse § 56 lõiget 1 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „2¹) sideehitiste võimaliku asukoha määramine;“ 2.2. täiendada planeerimisseaduse § 75 lõiget 1 punktiga 31 järgmises sõnastuses: „3¹) sideehitiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;“ 3. Tagada, et sideühenduse ehitamine on üks (kohustuslik) osa tehnovõrkudest – selleks teeme ettepaneku täiendada EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 4 lg 1 sisalduvat loetelu, lisades ehitusprojekti osade hulka ka sidevarustuse (sideehitised/siderajatised), sest muud sarnased tehnosüsteemid on seal kirjas. ITL-i ettepanek on täiendada Majandus- ja taristuministri määrust nr 97 (Nõuded ehitusprojektile) järgmiselt: 3.1. üldnõuete osas § 2 (Üldnõuded ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamine) täiendada põhimõttega, et ehitusprojekti ja selle osade terviklikkuse tagamiseks peavad ehitusprojekti osad olema ehitusprojekti realiseerimisel sihtotstarbeliselt kasutatavad; 3.2. seletuskirja nõuete osas lisada § 4 uus lõige 6: Ehitusprojekti seletuskirjas peab sisalduma teave ehitusprojekti ja selle osade ehitamise järjekorra kohta, kui tehnosüsteemide hoonevälise osa ehitamisega on ratsionaalne alustada enne hoone ehitamisega alustamist; 3.3. Ehitusprojekti osade loetelu § 4 lõiget 1 täiendada sideehitiste osaga (sidevarustuse tehniline lahendus juurdepääsuvõrguga liitumiseks ja hoonesisene füüsiline taristu EhS § 612); 3.4. Ehitusprojekti osade loetelu § 14 lõiget 2 täiendada sidevarustuse osaga; 3.5. Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadesse § 14 lisada: kaitsevööndiga ehitisena käsitletavate ehitusprojekti osade, mille ehitamisega on mõistlik ehitusprojekti seletuskirja kohaselt alustada esimeses järjekorras, ehitusteatis esitatakse menetlemiseks pädevale isikule eelisjärjekorras. 4. Suuremate maanteede renoveerimisel ja ehitamisel tuleb korraga luua ka taristu, mis on eelduseks intelligentsete transpordi- ja ohutussüsteemide kasutusele võtmisele ja sideteenuste pakkumisele. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada EhS-i järgmise sättega: „§6112. Riigitee ehitusprojekt Uue või põhjalikult rekonstrueeritava põhimaantee, tugimaantee või kõrvalmaantee ehitusprojekt peab sisaldama intelligentsete transpordisüsteemide toimimiseks vajaliku füüsilise taristu projekti.“ 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.01.2020 määrust nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ muuta järgmiselt: 5.1. sõnastada määruse § 1 lõige 1 ilma tehnovõrgu osa välistamiseta: „(1) Määrus sätestab nõuded avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee (edaspidi üheskoos tee) ehitusprojekti dokumentatsioonile.“ 5.2. lisada § 1 uus lõige 3: „(3) Maanteede ehitusprojekti koostamisel lähtutakse lisaks käesolevas määruses sätestatule majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid”. 3 5.3. täiendada määruse projektlahenduse ja põhiprojekti graafilises osas toodud tehnovõrkude alapeatükke järgmiselt (täiendused allajoonituna): 5.3.1. „§ 20. Projektlahenduse osa seletuskirjas /---/ (13) Tehnovõrkude alapeatükis esitatakse: 1) info olemasolevate tehnovõrkude paiknemise ning nende valdajate kohta; 2) tehnovõrkude tehniline lahendus ja nõuded koos tehnovõrkudega kavandatud töödega; 3) tänavavalgustuse tehniline lahendus koos põhjendustega; 4) intelligentse transpordi süsteemi kasutuselevõtu tagamiseks vajaliku sidevõrgustiku ja energiavarustuse tehniline lahendus koos põhjendustega.“ 5.3.2. „2. jagu Nõuded põhiprojekti graafilisele osale /---/ § 29. Tehnovõrgud (1) Tee ehitusprojekti graafilises osas esitatakse tehnovõrkude kohta: 1) projekteeritud tehnovõrkude asukoht; 2) ümbertõstetavad tehnovõrgud; 3) likvideeritavad tehnovõrgud. (2) Tee ehitusprojekti graafiline osa peab andma ülevaate tehnovõrkude omavahelisest kokkusobivusest ja sobivusest tee projektlahendusega. (3) Tee ehitusprojekti graafiline osa peab sisaldama ülevaadet tee koosseisus olevate sidevõrgustiku ja energiavarustuse lahenduste kohta.“ 6. Lisaks peame oluliseks, et mastide teemaale rajamine oleks lubatud, kui nende ehitamisel ja ekspluatatsioonil järgitakse nii masti tootja kui ka riigi poolt kehtestatud ohutus- ja paigaldusnõudeid. Teeomanik ei tohiks seada ülemääraseid piiranguid ega keelduda masti paigaldamise lubamisest, kui kõik riigi poolt kehtestatud nõuded on täidetud. II ITL tähelepanekud ja ettepanekud VTK kohta 1. ITL toetab hoonete ja rajatiste paremat eristamist (VTK p 9.1.1) ja ka EhS-i lisade 1 ja 2 ülevaatamist (VTK p 9.3.2). 2. Toetame ka digitaalse infomudeli ehitusprojekti menetluse õigusliku raamistiku täpsustamist (VTK p 9.1.2). 3. ITL toetab olulise avaliku huviga rajatise mõiste määratlemist (VTK 9.1.3). Samas on olulise avaliku huviga rajatiseks ka sideehitised, millega on seotud järgmised probleemid, mida VTK ei käsitle: 3.1. Kuigi üldsätte EhS § 26 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad ehitusloakohustusliku ehitise, sh rajatise, puhul ja side puhul on loakohustuslik üksnes mast (EhS lisa 1 tabel). Samas nõutakse praktikas mastide ehitamiseks kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt sageli ikkagi detailplaneeringut või selle muutmist, kuna masti ei ole detailplaneeringus ette nähtud. Samas EhS ei näe ette masti puhul detailplaneeringukohustust. Palume MKM-il ka seda probleemi analüüsida ning kaaluda, kas lisada EhS-i säte, mis kinnitab, et masti ehitamiseks ei ole vaja detailplaneeringut kehtestada ega muuta. 3.2. EhS sisaldab ka erisätet side puhul (EhS § 83), mille kohaselt on liinirajatise ehitamiseks vaja projekteerimistingimusi, liini puhul neid ei ole vaja. Liinirajatise (ehitusteatise alusel ehitatav rajatis) puhul on korduvalt soovitud seda erisätet seadusest välja võtta väites, et kui ei ole ehitusloa kohustuslik ehitis, siis ei peaks liinirajatiste puhul projekteerimistingimusi olema/taotlema. ITL on selle erisätte välja võtmisele vastu, kuna on keeruline ehitada, kui üldse mingit taustinfot ega sisendit ei ole ega tea (vaba ehitustegevus). Sideettevõtjatel on vaja infot, mis seis antud piirkonnas on, mida planeeritakse/projekteeritakse samal ajal, millega koos saaks ehitada või millega arvestada jne. 4 Seda toetab ka VTK p 9.3.1., kus soovitakse senised ilma ehitusteatiseta (elektri ja side liinid) panna ehitusteatise kohustuse alla tagasi, kuna andmed ei jõua ehitisregistrisse (EHR) ning neid rajatisi püstitatakse ka ehituskeeluvööndisse. 4. Ehitusliku kompleksi mõistest loobumist (VTK p 9.1.4) ITL toetab, sest hetkel on erinevatel koos ehitatavatel ehitistel (sh side) vaja eraldi luba/teatist ja registreeringut EHR-is. Samas leiame, et see muudatus ei lahenda sideehitistega seotud järgmisi probleeme: 4.1. Planeerimisseaduses ega ehitise (hoone) projektile esitatavates nõuetes ei ole sidelahendusele sätestamine kohustuslik. Seda probleemi VTK ei kajasta. Samas on mitmeid juhtumeid, kus ehitatakse arenduspiirkond välja, rajatakse teed ning alles siis kui inimesed majja kolivad selgub, et tee alla oleks tulnud sidekanalisatsioon ka rajada. Kahjuks on siis juba hilja, kuna teekattel on garantiiaeg 5 aastat ja seepärast uuesti lahtikaevamist sageli ei lubata. Selle mure lahendamiseks oleme välja pakkunud oma ettepanekud käesoleva kiri I osa punktides 1 - 3. 4.2. Hoonele kasutusloa andmine peab olema rangemalt seotud teiste oluliste osade valmimise/vastuvõtmisega. Nii nagu tuleohutuse nõuetele mittevastavuse korral ei anta hoonele kasutusluba, nii peaks olema ka enne kasutusloa andmist kõik tehnovõrgud koos liitumisvõimaluste/lahendustega välja ehitatud (sh side lahendus, mitte üksnes elekter ja vesi). Peame vajalikuks, et vastav arendus tehakse ka EHR-i, et tehniliste andmete alamjaotuses oleks ka sidelahenduse liigi märkimise kohustus. 4.3. Ehitustegevuses ja lubade menetluses puudub seos EhS 61 peatükiga (Kiire elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu soodustamine). Neid nõudeid praktikas ei täideta ega nõuta nende täitmist menetlejate poolt. 5. Kvalifikatsiooni nõuete osas ehitustööde tegemisel (VTK p 9.2.1) märgime, et sideehitiste puhul ei ole Eestis kutsetunnistusi ja -standardeid. Praktikas saadakse läbi ehituse üldnõuetele (teatud tasemele) vastamise ja vastava erialase (side projekteerimise ja ehitamise) kogemuse veendumus, et isik oskab sideehitisi projekteerida ja ehitada. Kvalifikatsiooni nõuete osas teeme ettepaneku selgemalt sätestada nõuete mittekohaldumine, kui vastaval erialal kvalifikatsiooni/ kutsetunnistuse nõuded puuduvad. 6. Menetlustähtaegade osas (VTK p 9.3.3) märgime järgmist: 6.1. Suurim probleem on menetlustähtaegadest mitte kinni pidamine, sest praktikas kipub see olema konkreetsest menetlejast sõltuv. Sageli on probleemiks ka läbipaistmatus, kui menetlus on takistatud märkuste ja probleemide tõttu. Leiame, et EHRis võiks olla avalikult nähtav pikendamise (täiendava tähtaja andmise) jms menetluse seisundit kajastav info. 6.2. Side ehitamisel saab praktikas ehitusteatise menetluse pikkus 10 päevast 40 päeva (10 p + 30 p automaatne pikenemine) või automaatne pikenemine praktikas ka siis, kui see suunatakse ühe kohaliku omavalitsuse (KOV) piires teisele menetlejale/kaasatakse teine menetleja või kui KOV-is kehtib kord, et kohe saadetakse automaatne pikenemise teade. Sisuline vajadus nii pikaks menetlemiseks ehitusteatise puhul puudub. 5 6.3. Kasutusteatiste kehtivuse/esitatuks lugemise kohta ei ilmu teadet EHR-i, millest tulenevalt on ehitustööde tellijal keeruline veenduda, kas sideehitist on lubatud kasutada või on esitatud kasutusteatise osas töövõtjale teatud märkusi KOV poolt (menetlus ei ole avalikult nähtav kolmandatele isikutele). 6.4. ITL toetab VTK toodud ettepanekut, et ehitusteatise menetlemine ei peaks olema sama pikk kui ehitusloa menetlus ning mõtet viia menetlustähtajad tööpäevade põhiseks. Täna on kalendripäevades arvestus tekitanud probleeme ka arvamuse/kooskõlastamise andmisel, kus tähtaegade andmisel ei arvestata, kas tegemist on puhkepäeva või riigipühaga. 6.5. ITL-i ettepanek on sideehitiste puhul kehtestada ehitusteatise menetlustähtajaks maksimaalselt 5 tööpäeva, mida on õigus pikendada veel 5 tööpäeva. 7. Mitme KOV territooriumile kavandatud ehitiste loamenetluse erisused (kompleksloa andmine, VTK p 9.3.6 projekteerimistingimused kattuva pädevuse korral (VTK p 9.4) on ka sideehituses olulised. Toetame EhS-s regulatsiooni sätestamist, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel teha halduskoostööd ning leppida kokku ühise menetluse läbiviimises nii projekteerimistingimuste andmisel kui loamenetluses. 8. VTK punkt 9.5.5, mis käsitleb olemasoleva teega ühendamisel või tee piirides tehnovõrkude rajamisel tingimuste määramist, näeb ette üksnes liiklusohutuse seisukohalt täiendavate asukoha osas kaasarääkimise nõuete kehtestamise õiguse. Samas jäetakse täielikult käsitlemata sideehitusega seonduvad vajadused:1) tee kui tehnovõrkude loogiline asukoht, mitte nende suunamine eramaadele; 2) iga tee ehitamise/rekonstrueerimise korral nähakse tee koosseisus ette ka baastaristu (torustik koos väljaviikudega) side ja elektri tarbeks. Tulevikutehnoloogia, isejuhtivate sõidukite, MaaS (mobility as a service) teenuste ja liiklusohutuse seisukohalt tuleb need põhimõtted juba täna tee-ehitusel omaks võtta ja praktikas rakendada. Seetõttu oleme teinud ka omapoolsed ettepanekud õigusaktide täiendamiseks käesoleva kirja I osa punktides 4 – 6. 9. ITL näeb ohtu selles, kui Transpordiametile (TA) antakse pädevus taotlusi menetleda ja nõudeid kehtestada nii maaomanikuna kui ka menetlejana (VTK p 9.5.6). Täna on teemaale ehitamine niigi väga keeruline ja kulukas TA poolt esitatud nõuete tõttu (näiteks 5 aastane garantii, TA soovil või vajadusel sideehitiste ümberehitamise kohustus jne). Seetõttu on lõpptarbija liinide ehitamine täna TA tingimuste tõttu lausa võimatu või ebamõistlikult kulukas. ITL on seisukohal, et kiiremas korras on vaja leida lahendus, kuidas luua koos teede ehitamisega side ja elektri jaoks baasvalmidus, mis võimaldab paigaldada kaableid tulevikus ilma maad lahti kaevamata. 10. Ehitusvaldkonna digitaliseerimise ettepanekuid (VTK p 9.6) ITL toetab, sh EHR-i andmetele õigusliku tähenduse andmist. Ehitusvaldkonna digitaliseerimine on kindlasti oluline, seda enam, et kogu dokumentatsioon koostatakse ja säilitatakse tänasel päeval digitaalselt. 10.1. Samas on energia ja side valdkonna esindajatel olnud mure sellega, et EHR arendused (lubade menetlus ja kooskõlastused) ei arvesta olemasolevate tehnoloogiliste lahendustega ega võimalda liidestada ettevõtete endi lahendusi (töölauda, digitaalset töökeskkonda). Ettevõtjad on palunud riigi e-teenuste (x- tee) platvormi kaudu liidestamise võimalust, aga seda ei ole seni võetud kuulda. Näiteks Õismäe ringtee projektid laeti üles pdf formaadis, paluti kooskõlastust, arvestamata mahtu ja keerukust, mis kaasneb, kui sellisel viisil anda hinnangut 6 ehitiste asukohale ja täpsusele. Kaardikihtide üksteise peale panemine võimaldab anda üsna täpseid hinnanguid asukoha ja andmete täpsuse osas ning kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi. 10.2. ITL avaldab lootust, et e-ehituse platvormi arendus võimaldab kasutada tehnoloogilisi lahendusi paremini ega too kaasa ajas tagasiminekut selliselt, et digitaalseid andmeid tuleb nende mitteühilduvuse tõttu käsitsi võrrelda. 11. Andmete täpsuse osas ning 3D formaadis andmete esitamise osas teeme ettepaneku lisada EHR-i eraldi klassifikatsioonid/täpsusastmed tulenevalt ehitiste andmete koostamise ajast, kuna need võivad olla väga erinevad, eelkõige maa- aluste ehitiste osas. Sealjuures õigusliku tähenduse juures võiks arvestada ehitiste dokumentide koostamise aega ja tehnoloogilist võimekust selle juures (nõukogudeaegsed paberil tehtud teostusjoonised ei ole sama täpsusklassiga kui tänased digitaalsed dokumendid). Lisame, et kuigi täna ei ole 3D formaadis andmete esitamise kohustust seaduses ega ka kõigil ehitusettevõtetel seda võimekust, seab TA teemaa omanikuna nõudeid, et sidevõrkude ehitamisel teemaale peavad olema kõik 100% andmeid juba 3D formaadis, mida kõik ettevõtjad veel täita ei suuda. Vastavad nõuded peavad sellisel juhul olema seatud ka vastaval erialal tegutsevatele isikutele oma pädevuse tõendamiseks. 12. Lisaks näeme väga selget vajadust regulatsiooni muutmise järel KOV ametnike koolituseks ja pädevuste ühtlustamiseks. Praegu on ettevõtjatel väga palju tegemist erinevate KOV-ide poolt seatavate äärmiselt erinevate nõuetega, mis on kohati isegi õigusaktidega vastuolus. Lõpetuseks avaldame lootust, et peate võimalikuks käesolevas kirjas esitatud ettepanekud kiiremas korras ellu viia, võimalusel isegi kiiremini kui VTK-ga kavandatav EhS-i muutmise ajakava ette näeb. Sideteenus on elutähtis teenus ning nii riigi kui ka tarbijate ootused selle kvaliteedile ja kättesaadavusele on väga suured. Siiski on täna praktikas uue sidetaristu rajamine ning olemasoleva ümberehitamine ja laiendamine keeruline ning aeganõudev protsess just menetlusprotsesside ajamahukuse ja planeeringute esmases etapis sidetaristu unustamise või väljajätmise tõttu. ITL soovib ka edaspidi olla kaasatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise menetlusse ning on vajadusel valmis teile oma seisukohti ja ettepanekuid ka lähemalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel