Hr Taavi Aas
Minister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 02.08.2021 nr 2-2/21-0400/4660
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie: 31.08.2021 nr 5.1-1/107-1
Arvamus ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud teie poolt
edastatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
eelnõu väljatöötamise kavatsust (edaspidi: VTK) ning esitab käesolevaga oma
ettepanekud ehitusalase regulatsiooni muutmiseks ja kommentaarid VTK-s käsitletavate
teemade kohta.
Kõigepealt peame tõdema, et VTK-s ei analüüsita ega pakuta lahendusi
sideehitiste ja nende ehitamisega seotud murekohtadele. ITL oli kaasatud VTK
aluseks oleva uuringu „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks
kohandamine“ läbiviijate poolt ja esitas kaasamise käigus sideettevõtete poolt välja
toodud probleemide lahendamiseks põhjalikud ettepanekud nii ehitusseadustiku (EhS)
kui ka teiste seonduvate õigusaktide muutmiseks.
I ITL-i peamised ettepanekud planeerimis ja ehitusalase regulatsiooni muutmiseks
selleks, et lihtsustada ehituse tervikvaate põhimõtet toetades sideehitiste
ehitamist
Oleme seisukohal, et kehtivates ehitusalastes regulatsioonides on olulised puudused,
mille kõrvaldamine aitaks kaasa sellele, et kõik Eesti elanikud ja ettevõtted saaksid
kõikjal tarbida ülikiiret Internetti ning digiühiskonna teenuseid, mis on tänapäeva elu
lahutamatuks osaks. Nimelt saaks kiire interneti ühenduste rajamist oluliselt kiirendada ja
parandada, kui õigusaktid sisaldaks nõudeid sideehitiste varajaseks planeerimiseks ja
ehitamiseks. Peame äärmiselt oluliseks, et nii hoonete kui ka teede planeerimisel,
projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse sidevõrkudega. Kahjuks on seda teemat VTK-
s minimaalsel määral käsitletud.
Seetõttu esitab ITL järgmised ettepanekud, mis vajavad kiiremas korras
ehitusalastesse õigusaktidesse sisse viimist:
1. Eelisjärjekorras arendamise printsiibi rakendamine: palume MKM-il analüüsida ja
kaaluda, kas õigusaktidesse on võimalik sisse viia nõue, et iga uue arenduse puhul
2
on erinevatel osapooltel kohustus kõigepealt tegeleda maa-aluse hoonevälise
taristuga ning seejärel hoonetega.
2. Lisada ühe kohustusliku osana õigusaktidesse planeeringute ja projektide
juurde sidelahenduse osa:
2.1. täiendada planeerimisseaduse § 56 lõiget 1 punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„2¹) sideehitiste võimaliku asukoha määramine;“
2.2. täiendada planeerimisseaduse § 75 lõiget 1 punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„3¹) sideehitiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;“
3. Tagada, et sideühenduse ehitamine on üks (kohustuslik) osa tehnovõrkudest –
selleks teeme ettepaneku täiendada EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud määruse
„Nõuded ehitusprojektile“ § 4 lg 1 sisalduvat loetelu, lisades ehitusprojekti osade
hulka ka sidevarustuse (sideehitised/siderajatised), sest muud sarnased
tehnosüsteemid on seal kirjas.
ITL-i ettepanek on täiendada Majandus- ja taristuministri määrust nr 97 (Nõuded
ehitusprojektile) järgmiselt:
3.1. üldnõuete osas § 2 (Üldnõuded ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamine)
täiendada põhimõttega, et ehitusprojekti ja selle osade terviklikkuse tagamiseks
peavad ehitusprojekti osad olema ehitusprojekti realiseerimisel sihtotstarbeliselt
kasutatavad;
3.2. seletuskirja nõuete osas lisada § 4 uus lõige 6: Ehitusprojekti seletuskirjas peab
sisalduma teave ehitusprojekti ja selle osade ehitamise järjekorra kohta, kui
tehnosüsteemide hoonevälise osa ehitamisega on ratsionaalne alustada enne
hoone ehitamisega alustamist;
3.3. Ehitusprojekti osade loetelu § 4 lõiget 1 täiendada sideehitiste osaga
(sidevarustuse tehniline lahendus juurdepääsuvõrguga liitumiseks ja
hoonesisene füüsiline taristu EhS § 612);
3.4. Ehitusprojekti osade loetelu § 14 lõiget 2 täiendada sidevarustuse osaga;
3.5. Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadesse § 14 lisada:
kaitsevööndiga ehitisena käsitletavate ehitusprojekti osade, mille ehitamisega on
mõistlik ehitusprojekti seletuskirja kohaselt alustada esimeses järjekorras,
ehitusteatis esitatakse menetlemiseks pädevale isikule eelisjärjekorras.
4. Suuremate maanteede renoveerimisel ja ehitamisel tuleb korraga luua ka
taristu, mis on eelduseks intelligentsete transpordi- ja ohutussüsteemide
kasutusele võtmisele ja sideteenuste pakkumisele.
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada EhS-i järgmise sättega:
„§6112. Riigitee ehitusprojekt
Uue või põhjalikult rekonstrueeritava põhimaantee, tugimaantee või
kõrvalmaantee ehitusprojekt peab sisaldama intelligentsete transpordisüsteemide
toimimiseks vajaliku füüsilise taristu projekti.“
5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.01.2020 määrust nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“ muuta järgmiselt:
5.1. sõnastada määruse § 1 lõige 1 ilma tehnovõrgu osa välistamiseta: „(1) Määrus
sätestab nõuded avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee
(edaspidi üheskoos tee) ehitusprojekti dokumentatsioonile.“
5.2. lisada § 1 uus lõige 3: „(3) Maanteede ehitusprojekti koostamisel lähtutakse
lisaks käesolevas määruses sätestatule majandus- ja taristuministri 5. augusti
2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid”.
3
5.3. täiendada määruse projektlahenduse ja põhiprojekti graafilises osas toodud
tehnovõrkude alapeatükke järgmiselt (täiendused allajoonituna):
5.3.1. „§ 20. Projektlahenduse osa seletuskirjas /---/ (13) Tehnovõrkude
alapeatükis esitatakse: 1) info olemasolevate tehnovõrkude paiknemise ning
nende valdajate kohta; 2) tehnovõrkude tehniline lahendus ja nõuded koos
tehnovõrkudega kavandatud töödega; 3) tänavavalgustuse tehniline
lahendus koos põhjendustega; 4) intelligentse transpordi süsteemi
kasutuselevõtu tagamiseks vajaliku sidevõrgustiku ja energiavarustuse
tehniline lahendus koos põhjendustega.“
5.3.2. „2. jagu Nõuded põhiprojekti graafilisele osale /---/ § 29. Tehnovõrgud (1)
Tee ehitusprojekti graafilises osas esitatakse tehnovõrkude kohta: 1)
projekteeritud tehnovõrkude asukoht; 2) ümbertõstetavad tehnovõrgud; 3)
likvideeritavad tehnovõrgud. (2) Tee ehitusprojekti graafiline osa peab
andma ülevaate tehnovõrkude omavahelisest kokkusobivusest ja sobivusest
tee projektlahendusega. (3) Tee ehitusprojekti graafiline osa peab sisaldama
ülevaadet tee koosseisus olevate sidevõrgustiku ja energiavarustuse
lahenduste kohta.“
6. Lisaks peame oluliseks, et mastide teemaale rajamine oleks lubatud, kui nende
ehitamisel ja ekspluatatsioonil järgitakse nii masti tootja kui ka riigi poolt kehtestatud
ohutus- ja paigaldusnõudeid. Teeomanik ei tohiks seada ülemääraseid piiranguid ega
keelduda masti paigaldamise lubamisest, kui kõik riigi poolt kehtestatud nõuded on
täidetud.
II ITL tähelepanekud ja ettepanekud VTK kohta
1. ITL toetab hoonete ja rajatiste paremat eristamist (VTK p 9.1.1) ja ka EhS-i lisade 1 ja
2 ülevaatamist (VTK p 9.3.2).
2. Toetame ka digitaalse infomudeli ehitusprojekti menetluse õigusliku raamistiku
täpsustamist (VTK p 9.1.2).
3. ITL toetab olulise avaliku huviga rajatise mõiste määratlemist (VTK 9.1.3).
Samas on olulise avaliku huviga rajatiseks ka sideehitised, millega on seotud
järgmised probleemid, mida VTK ei käsitle:
3.1. Kuigi üldsätte EhS § 26 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad
ehitusloakohustusliku ehitise, sh rajatise, puhul ja side puhul on loakohustuslik
üksnes mast (EhS lisa 1 tabel). Samas nõutakse praktikas mastide ehitamiseks
kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt sageli ikkagi detailplaneeringut või selle
muutmist, kuna masti ei ole detailplaneeringus ette nähtud. Samas EhS ei näe
ette masti puhul detailplaneeringukohustust. Palume MKM-il ka seda probleemi
analüüsida ning kaaluda, kas lisada EhS-i säte, mis kinnitab, et masti
ehitamiseks ei ole vaja detailplaneeringut kehtestada ega muuta.
3.2. EhS sisaldab ka erisätet side puhul (EhS § 83), mille kohaselt on liinirajatise
ehitamiseks vaja projekteerimistingimusi, liini puhul neid ei ole vaja.
Liinirajatise (ehitusteatise alusel ehitatav rajatis) puhul on korduvalt soovitud
seda erisätet seadusest välja võtta väites, et kui ei ole ehitusloa kohustuslik
ehitis, siis ei peaks liinirajatiste puhul projekteerimistingimusi olema/taotlema. ITL
on selle erisätte välja võtmisele vastu, kuna on keeruline ehitada, kui üldse mingit
taustinfot ega sisendit ei ole ega tea (vaba ehitustegevus). Sideettevõtjatel on
vaja infot, mis seis antud piirkonnas on, mida planeeritakse/projekteeritakse
samal ajal, millega koos saaks ehitada või millega arvestada jne.
4
Seda toetab ka VTK p 9.3.1., kus soovitakse senised ilma ehitusteatiseta (elektri
ja side liinid) panna ehitusteatise kohustuse alla tagasi, kuna andmed ei jõua
ehitisregistrisse (EHR) ning neid rajatisi püstitatakse ka ehituskeeluvööndisse.
4. Ehitusliku kompleksi mõistest loobumist (VTK p 9.1.4) ITL toetab, sest hetkel on
erinevatel koos ehitatavatel ehitistel (sh side) vaja eraldi luba/teatist ja registreeringut
EHR-is. Samas leiame, et see muudatus ei lahenda sideehitistega seotud järgmisi
probleeme:
4.1. Planeerimisseaduses ega ehitise (hoone) projektile esitatavates nõuetes ei ole
sidelahendusele sätestamine kohustuslik. Seda probleemi VTK ei kajasta.
Samas on mitmeid juhtumeid, kus ehitatakse arenduspiirkond välja, rajatakse
teed ning alles siis kui inimesed majja kolivad selgub, et tee alla oleks tulnud
sidekanalisatsioon ka rajada. Kahjuks on siis juba hilja, kuna teekattel on
garantiiaeg 5 aastat ja seepärast uuesti lahtikaevamist sageli ei lubata. Selle
mure lahendamiseks oleme välja pakkunud oma ettepanekud käesoleva kiri I osa
punktides 1 - 3.
4.2. Hoonele kasutusloa andmine peab olema rangemalt seotud teiste oluliste osade
valmimise/vastuvõtmisega. Nii nagu tuleohutuse nõuetele mittevastavuse korral
ei anta hoonele kasutusluba, nii peaks olema ka enne kasutusloa andmist kõik
tehnovõrgud koos liitumisvõimaluste/lahendustega välja ehitatud (sh side
lahendus, mitte üksnes elekter ja vesi). Peame vajalikuks, et vastav arendus
tehakse ka EHR-i, et tehniliste andmete alamjaotuses oleks ka sidelahenduse
liigi märkimise kohustus.
4.3. Ehitustegevuses ja lubade menetluses puudub seos EhS 61 peatükiga (Kiire
elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu soodustamine). Neid nõudeid praktikas
ei täideta ega nõuta nende täitmist menetlejate poolt.
5. Kvalifikatsiooni nõuete osas ehitustööde tegemisel (VTK p 9.2.1) märgime, et
sideehitiste puhul ei ole Eestis kutsetunnistusi ja -standardeid. Praktikas saadakse
läbi ehituse üldnõuetele (teatud tasemele) vastamise ja vastava erialase (side
projekteerimise ja ehitamise) kogemuse veendumus, et isik oskab sideehitisi
projekteerida ja ehitada.
Kvalifikatsiooni nõuete osas teeme ettepaneku selgemalt sätestada nõuete
mittekohaldumine, kui vastaval erialal kvalifikatsiooni/ kutsetunnistuse nõuded
puuduvad.
6. Menetlustähtaegade osas (VTK p 9.3.3) märgime järgmist:
6.1. Suurim probleem on menetlustähtaegadest mitte kinni pidamine, sest praktikas
kipub see olema konkreetsest menetlejast sõltuv. Sageli on probleemiks ka
läbipaistmatus, kui menetlus on takistatud märkuste ja probleemide tõttu.
Leiame, et EHRis võiks olla avalikult nähtav pikendamise (täiendava tähtaja
andmise) jms menetluse seisundit kajastav info.
6.2. Side ehitamisel saab praktikas ehitusteatise menetluse pikkus 10 päevast 40
päeva (10 p + 30 p automaatne pikenemine) või automaatne pikenemine
praktikas ka siis, kui see suunatakse ühe kohaliku omavalitsuse (KOV) piires
teisele menetlejale/kaasatakse teine menetleja või kui KOV-is kehtib kord, et
kohe saadetakse automaatne pikenemise teade. Sisuline vajadus nii pikaks
menetlemiseks ehitusteatise puhul puudub.
5
6.3. Kasutusteatiste kehtivuse/esitatuks lugemise kohta ei ilmu teadet EHR-i, millest
tulenevalt on ehitustööde tellijal keeruline veenduda, kas sideehitist on lubatud
kasutada või on esitatud kasutusteatise osas töövõtjale teatud märkusi KOV
poolt (menetlus ei ole avalikult nähtav kolmandatele isikutele).
6.4. ITL toetab VTK toodud ettepanekut, et ehitusteatise menetlemine ei peaks olema
sama pikk kui ehitusloa menetlus ning mõtet viia menetlustähtajad tööpäevade
põhiseks. Täna on kalendripäevades arvestus tekitanud probleeme ka
arvamuse/kooskõlastamise andmisel, kus tähtaegade andmisel ei arvestata, kas
tegemist on puhkepäeva või riigipühaga.
6.5. ITL-i ettepanek on sideehitiste puhul kehtestada ehitusteatise menetlustähtajaks
maksimaalselt 5 tööpäeva, mida on õigus pikendada veel 5 tööpäeva.
7. Mitme KOV territooriumile kavandatud ehitiste loamenetluse erisused
(kompleksloa andmine, VTK p 9.3.6 projekteerimistingimused kattuva pädevuse
korral (VTK p 9.4) on ka sideehituses olulised. Toetame EhS-s regulatsiooni
sätestamist, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel teha halduskoostööd ning
leppida kokku ühise menetluse läbiviimises nii projekteerimistingimuste andmisel kui
loamenetluses.
8. VTK punkt 9.5.5, mis käsitleb olemasoleva teega ühendamisel või tee piirides
tehnovõrkude rajamisel tingimuste määramist, näeb ette üksnes liiklusohutuse
seisukohalt täiendavate asukoha osas kaasarääkimise nõuete kehtestamise õiguse.
Samas jäetakse täielikult käsitlemata sideehitusega seonduvad vajadused:1) tee kui
tehnovõrkude loogiline asukoht, mitte nende suunamine eramaadele; 2) iga tee
ehitamise/rekonstrueerimise korral nähakse tee koosseisus ette ka baastaristu
(torustik koos väljaviikudega) side ja elektri tarbeks. Tulevikutehnoloogia, isejuhtivate
sõidukite, MaaS (mobility as a service) teenuste ja liiklusohutuse seisukohalt tuleb
need põhimõtted juba täna tee-ehitusel omaks võtta ja praktikas rakendada. Seetõttu
oleme teinud ka omapoolsed ettepanekud õigusaktide täiendamiseks käesoleva kirja
I osa punktides 4 – 6.
9. ITL näeb ohtu selles, kui Transpordiametile (TA) antakse pädevus taotlusi menetleda
ja nõudeid kehtestada nii maaomanikuna kui ka menetlejana (VTK p 9.5.6). Täna on
teemaale ehitamine niigi väga keeruline ja kulukas TA poolt esitatud nõuete tõttu
(näiteks 5 aastane garantii, TA soovil või vajadusel sideehitiste ümberehitamise
kohustus jne). Seetõttu on lõpptarbija liinide ehitamine täna TA tingimuste tõttu lausa
võimatu või ebamõistlikult kulukas. ITL on seisukohal, et kiiremas korras on vaja
leida lahendus, kuidas luua koos teede ehitamisega side ja elektri jaoks
baasvalmidus, mis võimaldab paigaldada kaableid tulevikus ilma maad lahti
kaevamata.
10. Ehitusvaldkonna digitaliseerimise ettepanekuid (VTK p 9.6) ITL toetab, sh EHR-i
andmetele õigusliku tähenduse andmist. Ehitusvaldkonna digitaliseerimine on
kindlasti oluline, seda enam, et kogu dokumentatsioon koostatakse ja säilitatakse
tänasel päeval digitaalselt.
10.1. Samas on energia ja side valdkonna esindajatel olnud mure sellega, et
EHR arendused (lubade menetlus ja kooskõlastused) ei arvesta olemasolevate
tehnoloogiliste lahendustega ega võimalda liidestada ettevõtete endi lahendusi
(töölauda, digitaalset töökeskkonda). Ettevõtjad on palunud riigi e-teenuste (x-
tee) platvormi kaudu liidestamise võimalust, aga seda ei ole seni võetud kuulda.
Näiteks Õismäe ringtee projektid laeti üles pdf formaadis, paluti kooskõlastust,
arvestamata mahtu ja keerukust, mis kaasneb, kui sellisel viisil anda hinnangut
6
ehitiste asukohale ja täpsusele. Kaardikihtide üksteise peale panemine
võimaldab anda üsna täpseid hinnanguid asukoha ja andmete täpsuse osas ning
kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi.
10.2. ITL avaldab lootust, et e-ehituse platvormi arendus võimaldab kasutada
tehnoloogilisi lahendusi paremini ega too kaasa ajas tagasiminekut selliselt, et
digitaalseid andmeid tuleb nende mitteühilduvuse tõttu käsitsi võrrelda.
11. Andmete täpsuse osas ning 3D formaadis andmete esitamise osas teeme
ettepaneku lisada EHR-i eraldi klassifikatsioonid/täpsusastmed tulenevalt ehitiste
andmete koostamise ajast, kuna need võivad olla väga erinevad, eelkõige maa-
aluste ehitiste osas. Sealjuures õigusliku tähenduse juures võiks arvestada ehitiste
dokumentide koostamise aega ja tehnoloogilist võimekust selle juures
(nõukogudeaegsed paberil tehtud teostusjoonised ei ole sama täpsusklassiga kui
tänased digitaalsed dokumendid).
Lisame, et kuigi täna ei ole 3D formaadis andmete esitamise kohustust seaduses ega
ka kõigil ehitusettevõtetel seda võimekust, seab TA teemaa omanikuna nõudeid, et
sidevõrkude ehitamisel teemaale peavad olema kõik 100% andmeid juba 3D
formaadis, mida kõik ettevõtjad veel täita ei suuda. Vastavad nõuded peavad sellisel
juhul olema seatud ka vastaval erialal tegutsevatele isikutele oma pädevuse
tõendamiseks.
12. Lisaks näeme väga selget vajadust regulatsiooni muutmise järel KOV ametnike
koolituseks ja pädevuste ühtlustamiseks. Praegu on ettevõtjatel väga palju
tegemist erinevate KOV-ide poolt seatavate äärmiselt erinevate nõuetega, mis on
kohati isegi õigusaktidega vastuolus.
Lõpetuseks avaldame lootust, et peate võimalikuks käesolevas kirjas esitatud
ettepanekud kiiremas korras ellu viia, võimalusel isegi kiiremini kui VTK-ga
kavandatav EhS-i muutmise ajakava ette näeb. Sideteenus on elutähtis teenus ning
nii riigi kui ka tarbijate ootused selle kvaliteedile ja kättesaadavusele on väga suured.
Siiski on täna praktikas uue sidetaristu rajamine ning olemasoleva ümberehitamine ja
laiendamine keeruline ning aeganõudev protsess just menetlusprotsesside ajamahukuse
ja planeeringute esmases etapis sidetaristu unustamise või väljajätmise tõttu.
ITL soovib ka edaspidi olla kaasatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise
menetlusse ning on vajadusel valmis teile oma seisukohti ja ettepanekuid ka lähemalt
selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]