dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi huvi väljaselgitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. september 2021
Viit
17-1/21-0083/5267-2
Registreeritud
8. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Maavarade osakond)

Failid

  • 📎DM-111611-17.pdf.bdoc9751 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium [email protected] 08.09.2021 nr DM-111611-17 Täpsustus riigi huvi väljaselgitamise kirja osas Keskkonnaamet edastas Keskkonnaministeeriumile 07.09.2021 kirjaga nr DM-111611-16 AS-i TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Pärnu mnt 463, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitatud Koldamäe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse riigi huvi väljaselgitamisega seotud seisukoha saamiseks. Keskkonnaameti kirjas on muuhulgas välja toodud: „Keskkonnaamet palub riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Koldamäe liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele." Antud lause on ekslik – tegelikult soovis Keskkonnaamet 07.09.2021 kirjaga seisukohta Keskkonnaministeeriumilt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on Koldamäe liivakarjääri keskkonnaloa taotlus edastatud 11.08.2021 kirjaga nr DM-111611-15. Käesoleva kirjaga palub Keskkonnaamet riigi huvi väljaselgitamiseks Keskkonnaministeeriumi seisukohta Koldamäe liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele (lisatud). Palume esitada seisukoht hiljemalt kuupäeval 09.10.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: DM-111611-5. Keskkonnaloa esmataotlus T/KL-1006609 Teadmiseks: AS TREV-2 Grupp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lilli Tamm 5699 2028 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp Kontaktisik Eike Simmer Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, AS TREV-2 Grupp taotleb maavara kaevandamise luba Koldamäe eesmärk ja põhjendus liivakarjääris, eesmärgiga kindlustada aastatepikkuselt oma lepinguliste kohustuste jätkumine. Oleme juhtiv taristuehituse, teede hoolde ja asfaldi tootmisega tegelev ettevõte, kes läbi maavara kaevandamise annab oma tegemistele suurema väärtusahela kvaliteedi ja efektiivsuse näol. Seetõttu soovime igas maakonnas kasvatada võimekust kaevandada ise vajalikud puistematerjalid, mida kasutame taristu ja üldehituse erinevates konstruktsioonides ehedal või töödeldud kujul. Lisaks sellele käitame kahte mobiilset asfalditehast, mis vajavad üle-eestiliselt tootmiseks kohandatud asukohti ning vastavat toorainet. AS-i TREV-2 Grupp jaoks on maavara kaevandamine taotletavas Koldamäe liivakarjääris strateegiliselt vajalik, sest alates 2016. aastast on ettevõte Maanteeameti Ida-Viru maakonna teehoolde lepinguline partner ning kogemustega iga-aastaste kruusateede säilitusremondi läbiviija. Ida-Virumaa teede hoolde ja säilitusremondi tarvis vajaminev materjali kogus on keskeltläbi 20 tuh m3 aastas. Samuti suudame selle karjääriga teenindada Jõgeva maakonna põhjaosa teid, kus oleme samuti pikaajaline lepinguline teede hooldaja. Täiendav maht Jõgeva maakonna põhjaosa teede hooldamiseks on keskeltläbi 2-3 tuh m3. Vastavalt arendaja soovile ja vajadusele taotleda maavara kaevandamise luba tuleb hinnata planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja vajadusele ka maavara omaniku võimalusi. Eesti Vabariigile kuuluva maavaravaru korral hinnatakse kinnitatud juhendite kohaselt taotletava karjääri varustuskindlust teeninduspiirkonnas, kus materjali transporditee on kuni 50 km. Sealjuures loetakse karjääri teeninduspiirkond ehitusmaterjalidega varustatuks juhul kui kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kuigi piirkonna varustuskindlus võib näidata, et liiva jätkub seniste kaevandamismahtude juures enam kui kümneks aastaks, palub arendaja loa andjal antud juhul mitte arvestada varustuskindlust, kuna kasutab teede hooldeks liiva, savi ja taaskasutusena Estonia kaevanduse aheraine segu. Vastavalt „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ seatud eesmärgile on riik ette näinud ära kasutada vähemalt 40% põlevkivi aherainest. Arengukava kohaselt saab aherainekillustikku kasutada väiksema liikluskoormusega teede teatud elementide ehitamiseks, kuid see ei sobi kõrge teeklassi magistraalide ehitamiseks. Seega ei saa aherainekillustikku kasutada kvaliteetse ehituskillustiku asendajana igal pool. Koldamäe karjäärist saadav liiv vastab samuti hooldeks tehtava segu kvaliteedinõuetele ja karjääri avamisega aitaks see riigi enda võetud eesmärki täita. Eelnenust tulenevalt taotletakse käesolevaga maavara kaevandamise luba Koldamäe liivakarjääris, et tagada AS TREV-2 Grupp põhitegevuseks (teede hooldus ja remont) varustamiseks vajaliku kvaliteediga materjali kogus ja liiva segamise teel Estonia kaevanduse aheraine killustikuga sertifitseeritud materjali tootmisega täita riigi eesmärki ringlusmajandusena kasutada ära vähemalt 40% põlevkivi aherainest. AS TREV-2 Grupp kuulub rahvusvahelise ettevõtte Eurovia kontserni, kus pööratakse suurt tähelepanu kaevandamise keskkonnamõju minimeerimisele ja korrastamisega lisandväärtuste loomisele ehk majandusliku kasvu ja arengu loomine peab toimuma läbi rohelise kasvu. Selleks on kontserni tasemel sõnastatud keskkonnastrateegia aastani 2030, mille kohaselt on oluline vähendada süsiniku jalajälge vähemalt 20%, suurendada materjalide taaskasutust, juurutada ringmajanduse põhimõtteid ning karjääri korrastamisel suurendada piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Tegevusega kaasneda võivate Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad keskkonnahäiringute (lõhn, müra, tegurid tekkiv tolm, suurenev mürafoon ja võimalik põhja- ja pinnavee vibratsioon, tolm jne) kirjeldus (eesvoolud) reostumine naftasaadustega karjääris töötava tehnika rikete korral. Taotletava mäeeraldise piires hävib senine maastik (valdavalt metsamaa), kuid kaevandatud ala korrastamisega taastatakse alal uue väljanägemise ja osaliselt ka uue funktsionaalsusega maastik (metsamaa ja veekogu). Müra Liiva kaevandamisel kasutatavad masinad tekitavad paratamatult müra. Koldamäe liivakarjääris on enim kasutatav masin ekskavaator. Võimalik on, et kasutatakse ka frontaallaadurit. Antud masinate tekitatavad reaalsed mõõdetud müratasemed on toodud seletuskirja tabelis 6.1. samuti on seletuskirjas toodud müratasemete arvutused. Seega kui karjääris toimub üheaegselt kaks tööprotsessi, siis vastavalt seletuskirja joonisele 6.1 ei lisandu frontaallaaduri müratasemele dB ehk sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks 52 dB. Antud arvutuslik suurusjärk jääb 13 dB alla seadusega lubatud päevast piirnormi (lubatud kuni 65 dB). Kasutatud müraleviku arvutusmudel on väga konservatiivne (ehk kõige rangem), see ei arvesta müraallika ja tundliku objekti paiknemist erineval kõrgustasemel ega looduslike müraekraanide olemasoluga (mets), mistõttu võib praktika põhjal hinnata, et müratase lähimas majapidamises on veelgi madalam. Tolm ja heitgaasid Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu tekitajaks on liiva- ja kruusakarjäärides kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm. Tolm võib keskmise tuulega levida 200-250 m kaugusele. Karjäärist tolmu levimist väljapoole mäeeraldise piiri takistab ümbritsev mets mistõttu kaevandamisel tolmu levikut majapidamistesse pole ette näha. Küll aga on oht transpordil tekkiva tolmu levikuks Levari tee ja Iisaku-Varesmetsa tee ristmikul paikneva Lombi kinnistu elamuni (tunnus 22401:003:0253). Loa taotleja kinnitab, et juhul kui kohalike elanike poolt laekuvad kaebused tolmu leviku kohta, rakendatakse vajadusel koheselt täiendavaid leevendusmeetmeid. Transportimisel tekkiva tolmu levikut elamuni saab ohjata tee niisutamisega/kastmisega sellel lõigul. Seega leevendusmeetmena peab arendaja tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal Lombi elamu juures olevat teelõiku kastma või töötlema vastavate vahenditega. Karjääris töötava ekskavaatori/frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele, kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Väljapoole karjääri territooriumi võivad kanduda kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Vesi Koldamäe liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnasevee taset, seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Kaevandamisel tuleb minimeerida või vältida masinate hooldusel ja tankimisel naftasaaduste pinnasesse sattumise võimalus. Nimetatud asjaolude vältimiseks tuleb tagada masinate regulaarne hooldus ja nende kontrollimine. Kasutada tuleb vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ja teha masinate määrimine ja tankimine avatud veekihist vähemalt 10 m kaugusel pinnaseveetasemest 0,7 m võrra kõrgemal. Masinate tankimisel tuleb hoida kõrget töökultuuri ning kasutada selleks ette nähtud spetsiaalseid töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Loa taotleja kinnitab antud meetmete jälgimist Koldamäe liivakarjääris mäetööde tegemisel. Jäätmed Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Katendit kauemaks kui kolmeks aastaks ei ladustata. Korraga kogu katendi koorimist ei toimu, vaid see kooritakse vastavalt tööfrondi edenemisele etapiviisiliselt ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piirile täiendava müratõkkevallina. Müratõkkevallide parameetrid ja sinna kuluv materjalihulk esitatakse kaevandamise projektis. Samaaegselt maavara kaevandamisega hakkab toimuma ka karjääri esmane korrastamine, seega kauem kui kolm aastat katendit ei ladustata. Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Koldamäe liivakarjäär Tegevuskoha aadress Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 0130 Katastritunnus 22401:001:0330 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6555652, Y: 689698 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 981 Maardla nimetus Koldamäe Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Koldamäe liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 7.09 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.52 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 8 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 21 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus ja-remont Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 24 000 Plokid 5/11 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 301 tuh m³ 25.06.2020 2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 129 tuh m³ 25.06.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 347 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja TREV-2 Grupp AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/329210 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 04.09.2019 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2020), AS TREV-2 Grupp Geoloogiafondi number 9374 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori 25. juuni 2020 korraldus nr 1 17/20/1603 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 25.06.2020 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Koldamae_maeeraldise_plaan.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Koldamae_loiked.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Koldamae_korrastatud_maa_plaan.asice 6/11 Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Koldamae_.asice Lisa 5: Taotlus__Koldamae_.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 6: Ida_Viru_maakonna_Koldamae_liivamaardla_registrisse_kandmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 7: 1._Koldamae_II_aruanne_1.pdf uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 8: Piiride_ruumobjektid__Koldamae_.dgn 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 7/11 Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel AS TREV-2 Grupp taotleb maavara kaevandamise luba Koldamäe liivakarjääris, et tagada oma põhitegevuse, juhul lammutustööde kirjeldus teedeehituse ja hoolduse jaoks vajalik toormebaas taotletavas piirkonnas, aga samuti soovime kindlustada toormebaasi jätkumist meie aastatepikkuste lepinguliste kohustuste täitmiseks. Lisaks soovime kaevandatavast materjalist toota teede hooleks segu, milleks taaskasutame Estonia kaevanduse aherainekillustikku (fraktsioonid 0-32 ja 16-32). Mäetehnilised tingimused Koldamäe liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks ei ole keerulised. Katendi keskmine paksus on 0,4 m ja maavarale on hea juurdepääs. Enne kaevandamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Kattekiht kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning moodustatakse müratõkkevallid. Hilisemalt kasutatakse müratõkkevallidesse paigutatud katend korrastamisel vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. On võimalik, et mäetöid alustatakse karjääri erinevatest osadest korraga. Arvestades liivalasundi geoloogilist ja hüdrogeoloogilist situatsiooni on mõistlik maavara kaevandamiseks kasutada ekskavaatorit kaevandades kuni 2 astanguga. Lõplik kaevandamise lahend määratakse kaevandamise projektis, arvestades juba kaevandatava materjali kvaliteedijuhtimist ja majanduslikke aspekte. Liiv on kasutatav (kas segatuna aheraine killustikuga või otse kaevandades) üld- ja teedeehituses vastavalt kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks ning sellise tehnoloogia abil saab liivast lisaks toota mitmeid ehituseks vajalikke tooteid. Et täita riigi eesmärki ringlusmajandusena kasutada ära vähemalt 40% põlevkivi aherainest soovime osa kaevandatavast liivast segada Estonia kaevanduse aheraine killustikuga (killustikud suurusega 0-32 ja 16-32), et saada teedeehituseks parimaid segusid. Selliselt toodetud materjal sertifitseeritakse ning see leiab kasutust meie põhitegevusalaks olevate teede hooldes ja remondis. Arvestades piirkonna teedevõrku on transport karjäärist mõistlik korraldada mööda Levari teed kas otse Jõhvi-Tartu- Valga põhimaanteele või Iisaku-Varesmetsa teele. 8/11 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Koldamäe liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Koldamäe külas, paiknedes Jõhvi linnast ligikaudu 26 km lõunas. Karjääri mäeeraldis jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Levari tee nr 2240007 äärmise sõiduraja välimisest servast ~ 21 m kaugusele. Logistiliselt jääb ala põhimaanteest Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3) mööda Levari teed ~2 km kaugusele idasse, ~1,6 km kaugusele kagusse jääb Iisaku-Varesmetsa tee (nr 13154). Linnulennult ~2 km kaugusele edelasse jääb lähim suurem asula Iisaku alevik. 1-2 km raadiuses asuvad Koldamäe, Lipniku ja Varesmetsa külad. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad katastriüksusel Alajõe metskond 17 (katastritunnus 22401:001:0330). Kinnistu kuulub riigi omandisse, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Karjäär külgneb ja jätkub põhjast, läänest ning kirdest sama kinnistuga Alajõe metskond 17 ning kagust ja lõunast maaüksusega Pikamäe (katastritunnus 22401:001:0050). Lähimad majapidamised jäävad ~1 km kaugusele põhja suunda ning ~1,3 km kaugusele lääne suunda. Mäeeraldise ümbruses on lähimateks tähelepanu vajavateks loodusobjektideks metsa vääriselupaik nr.204440, mis asub teenindusmaa piirist ca 300 meetrit põhja pool ning Lipniku soos asuv metsise elupaik, mis jääb teenindusmaa piirist ca 350 meetrit lõunapoole. Looduskaitsealad taotletava mäeeraldise piires puuduvad. Lähim kaitsealune ala on Iisaku maastikukaitseala, mis jääb ~2,5 km kaugusele läände. Taotlevat karjääri katab enamasti mets. Maapinna absoluutkõrgused on mäeeraldise piires 54 – 62 m. Karjääri keskelt üle kulgeb kruuskattega metsatee. Kuna selle all on kvaliteetne maavara, siis maavara otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärgil sõlmis AS TREV-2 Grupp kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega tee nihutamise osas põhja suunda. Kokkuleppe kohaselt on lubatud metsatee ümber paigutamine juhul, kui on tagatud pidev läbipääs ja uue tee omadused peavad olema samaväärsed olemasolevaga (lisa 1). 9/11 Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide 1. Kaevandamise käigus tekitavad karjääris töötavad masinad müra, mis levib atmosfääri kaudu. Seletuskirjas toodud kirjeldus arvutustest nähtub, et lähima majapidamise juures (1 km kaugusel mäeeraldisest) jääb mürafoon alla seadusega lubatud päevasest piirnormist. 2. Töötavad masinad paiskavad õhku tolmu ja heitgaase. Tekkiv tolm settib kiiresti maha masinate töötamise asukohas. Karjäärist väljuvatel teedel tuleb tolmu leviku vältimiseks võtta kasutusele asjakohased meetmed. Karjääris kasutatakse vaid võimalikku parimat tehnikat, masinad on tehniliselt korras ning neile viiakse läbi korralist tehnilist ülevaatust. 3. Koldamäe liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnasevee taset, seega tuleb vältida lokaalse veereostuse ohtu. Ka selle ohu vältimiseks on oluline, et kasutusel on vaid korras ja hooldatud tehnika. Masinate hooldus hakkab toimuma vaid selleks ettenähtud kohtades, mis on varustatud reostuse likvideerimise vahenditega. Võimaliku reostuse likvideerimiseks on ettevõtte välja töötanud kindla tegevusplaani, mida tutvustatakse karjääri töötajatele. 4. Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel kaevandamise jäätmeid ei teki. Kogu kaevandatavast materjalist toodetakse sertifitseeritud teede ehituses vajalikku materjali, katendist moodustatakse tolmu ja müratõkke vallid ning kasutatakse hilisema korrastamise käigus vastavalt korrastamisprojektile. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Kavandatava tegevusega kaasneb täiendavat müra ja tolmu. Kuigi arvutused näitavad, et müra levib sumbub karjäärist olulise keskkonnamõju kohta välja kiirelt, siis vajadusel rajatakse karjääri perimeetrile kooritud katendist vallid. Kuival perioodil teostatakse vastavalt vajadusele teedel tolmutõrjet. Vee juhtimist karjääris ei plaanita. Lisatud on Uudo Timm eksperthinnang. Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed AS TREV-2 Grupp kuulub rahvusvahelise ettevõtte Eurovia kontserni, kus pööratakse suurt tähelepanu kaevandamise keskkonnamõju minimeerimisele, korrastamisega lisandväärtuste loomisele ja taaskasutuse juurutamisele. Karjääri ümber rajatakse tolmu ja müratõkkevallid. Katendit ei säilitata üle kolme aasta. Kuival perioodil tehakse asjaohast tolmutõrjelt. Karjääriteid hoitakse korras. Tehniline korrastamine toimub paralleelselt kaevandamisega. Kaevandaja peab kinni loas antud tingimustest. Muu eelhinnangu info Lisa 9: Eksperthinnang_Koldamae_liivakarjaari_rajamise_kohta.asice 7. Taotluse lisad 10/11 7. Taotluse lisad Nimetus Manus RMK kooskõlastus Lisa 10: as_trev_146.asice Eksperthinnang Uudo Timm Lisa 11: Eksperthinnang_Koldamae_liivakarjaari_rajamise_kohta.asice Taotlus Lisa 12: Taotlus__Koldamae_.asice Hinnang välisõhule Lisa 13: Hinnang_Koldamae.asice 11/11 SELETUSKIRI 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS TREV-2 Grupp taotleb maavara kaevandamise luba Koldamäe liivakarjääris, eesmärgiga kindlustada aastatepikkuselt oma lepinguliste kohustuste jätkumine. Oleme juhtiv taristuehituse, teede hoolde ja asfaldi tootmisega tegelev ettevõte, kes läbi maavara kaevandamise annab oma tegemistele suurema väärtusahela kvaliteedi ja efektiivsuse näol. Seetõttu soovime igas maakonnas kasvatada võimekust kaevandada ise vajalikud puistematerjalid, mida kasutame taristu ja üldehituse erinevates konstruktsioonides ehedal või töödeldud kujul. Lisaks sellele käitame kahte mobiilset asfalditehast, mis vajavad üle-eestiliselt tootmiseks kohandatud asukohti ning vastavat toorainet. AS-i TREV-2 Grupp jaoks on maavara kaevandamine taotletavas Koldamäe liivakarjääris strateegiliselt vajalik, sest alates 2016. aastast on ettevõte Maanteeameti Ida-Viru maakonna teehoolde lepinguline partner ning kogemustega iga-aastaste kruusateede säilitusremondi läbiviija. Ida-Virumaa teede hoolde ja säilitusremondi tarvis vajaminev materjali kogus on keskeltläbi 20 tuh m3 aastas. Samuti suudame selle karjääriga teenindada Jõgeva maakonna põhjaosa teid, kus oleme samuti pikaajaline lepinguline teede hooldaja. Täiendav maht Jõgeva maakonna põhjaosa teede hooldamiseks on keskeltläbi 2-3 tuh m3. Vastavalt arendaja soovile ja vajadusele taotleda maavara kaevandamise luba tuleb hinnata planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja vajadusele ka maavara omaniku võimalusi. Eesti Vabariigile kuuluva maavaravaru korral hinnatakse kinnitatud juhendite kohaselt taotletava karjääri varustuskindlust teeninduspiirkonnas, kus materjali transporditee on kuni 50 km. Sealjuures loetakse karjääri teeninduspiirkond ehitusmaterjalidega varustatuks juhul kui kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kuigi piirkonna varustuskindlus võib näidata, et liiva jätkub seniste kaevandamismahtude juures enam kui kümneks aastaks, palub arendaja loa andjal antud juhul mitte arvestada varustuskindlust, kuna kasutab teede hooldeks liiva, savi ja taaskasutusena Estonia kaevanduse aheraine segu. Vastavalt „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ seatud eesmärgile on riik ette näinud ära kasutada vähemalt 40% põlevkivi aherainest. Arengukava kohaselt saab aherainekillustikku kasutada väiksema liikluskoormusega teede teatud elementide ehitamiseks, kuid see ei sobi kõrge teeklassi magistraalide ehitamiseks. Seega ei saa aherainekillustikku kasutada kvaliteetse ehituskillustiku asendajana igal pool. Koldamäe karjäärist saadav liiv vastab samuti hooldeks tehtava segu kvaliteedinõuetele ja karjääri avamisega aitaks see riigi enda võetud eesmärki täita. Eelnenust tulenevalt taotletakse käesolevaga maavara kaevandamise luba Koldamäe liivakarjääris, et tagada AS TREV-2 Grupp põhitegevuseks (teede hooldus ja remont) varustamiseks vajaliku kvaliteediga materjali kogus ja liiva segamise teel Estonia kaevanduse aheraine killustikuga sertifitseeritud materjali tootmisega täita riigi eesmärki ringlusmajandusena kasutada ära vähemalt 40% põlevkivi aherainest. AS TREV-2 Grupp kuulub rahvusvahelise ettevõtte Eurovia kontserni, kus pööratakse suurt tähelepanu kaevandamise keskkonnamõju minimeerimisele ja korrastamisega lisandväärtuste loomisele ehk majandusliku kasvu ja arengu loomine peab toimuma läbi rohelise kasvu. Selleks on kontserni tasemel sõnastatud keskkonnastrateegia aastani 2030, mille kohaselt on oluline vähendada süsiniku jalajälge vähemalt 20%, suurendada materjalide taaskasutust, juurutada ringmajanduse põhimõtteid ning karjääri korrastamisel suurendada piirkonna bioloogilist mitmekesisust. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Koldamäe liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Koldamäe külas, paiknedes Jõhvi linnast ligikaudu 26 km lõunas. Karjääri mäeeraldis jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Levari tee nr 2240007 äärmise sõiduraja välimisest servast ~ 21 m kaugusele. Logistiliselt jääb ala põhimaanteest Jõhvi-Tartu- Valga (nr 3) mööda Levari teed ~2 km kaugusele idasse, ~1,6 km kaugusele kagusse jääb Iisaku-Varesmetsa tee (nr 13154). Linnulennult ~2 km kaugusele edelasse jääb lähim suurem asula Iisaku alevik. 1-2 km raadiuses asuvad Koldamäe, Lipniku ja Varesmetsa külad. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad katastriüksusel Alajõe metskond 17 (katastritunnus 22401:001:0330). Kinnistu kuulub riigi omandisse, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Karjäär külgneb ja jätkub põhjast, läänest ning kirdest sama kinnistuga Alajõe metskond 17 ning kagust ja lõunast maaüksusega Pikamäe (katastritunnus 22401:001:0050). Lähimad majapidamised jäävad ~1 km kaugusele põhja suunda ning ~1,3 km kaugusele lääne suunda. Mäeeraldise ümbruses on lähimateks tähelepanu vajavateks loodusobjektideks metsa vääriselupaik nr.204440, mis asub teenindusmaa piirist ca 300 meetrit põhja pool ning Lipniku soos asuv metsise elupaik, mis jääb teenindusmaa piirist ca 350 meetrit lõunapoole. Looduskaitsealad taotletava mäeeraldise piires puuduvad. Lähim kaitsealune ala on Iisaku maastikukaitseala, mis jääb ~2,5 km kaugusele läände. Taotlevat karjääri katab enamasti mets. Maapinna absoluutkõrgused on mäeeraldise piires 54 – 62 m. Karjääri keskelt üle kulgeb kruuskattega metsatee. Kuna selle all on kvaliteetne maavara, siis maavara otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärgil sõlmis AS TREV- 2 Grupp kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega tee nihutamise osas põhja suunda. Kokkuleppe kohaselt on lubatud metsatee ümber paigutamine juhul, kui on tagatud pidev läbipääs ja uue tee omadused peavad olema samaväärsed olemasolevaga (lisa 1). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Piirkonnas on geoloogilisi uuringuid läbi viidud ühel korral: – 2020. a „Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2020)“, AS TREV-2 Grupp, EGF 9374. Geoloogiliselt ehituselt paikneb ala Peipsi nõo põhjaservas Balti jääpaisjärve rannikumoodustiste vööndis. Karjäär asub ~700 m läbimõõduga ringikujulise kõrgendiku kesk- ja servaosas. Kõrgendiku keskosa koosneb valdavalt peeneteralisest kruusateradeta liivast. Maapinna absoluutkõrgused on kõrgendiku keskosas kuni abs kõrguseni 62 m, nõlva alumises servas põhjaosas abs kõrgus 47…48 m, lõunaosas nõlva all 45…46 m. Kõrgendiku servaaladel liiv muutub tolmjaks ülipeeneteraliseks liivaks või asendub liivsavi ja saviliivaga. Ehitusliiva kasulik kiht asub vaid kõrgendiku kesk- ja lääneosas. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi, saviliiv või savi. Maavara lamam on kogu uuringuruumis ebatasane, lainjas. Näiteks PA-5 asub lamam absoluutkõrgusel 51,95 m, ~30 m kaugusel PA-5A asub lamam 6 m sügavamal. Geoloogilise uuringu andmetel on mäeeraldise geoloogiline ehitus järgmine: – 0,1-0,5 m katend (keskmine 0,4 m), millest 0,3 m moodustab kasvukiht; – kuni 8,4 (keskmiselt 6,0 m) paksuse kasuliku kihi liiv on terastikuliselt koostiselt peenetealine beež liiv, milles ei sisaldu kruusaterasid ning osakeste suurusega alla 0,063 mm osakaal on valdavalt alla 5%; – kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreeni, saviliiv, savi. Kasuliku kihi moodustab ehitusliiv ja täiteliiv. Ehitusliiv on peeneteraline, valdavalt terasuurusega 0,125-0,5 mm, osakesi >0,063 mm on 1,8-4,9%, keskmiselt ~3,5%. Materjal on valdavalt hea filtreeruvusega. Täiteliiv levib kasuliku kihi leviku äärealal. Liiv on ülipeeneteraline ning kvalifitseerub täiteliivaks, kuna liivafraktsiooni <0,063 mm osakesi on proovides üle 5% (5,3 - 10,5%, keskmine 6,2%). Sellest lähtuvalt pole materjal ka filtreeruv. Täiteliiv levib alal korrapäratult ja läätsedena. Piiripealse väärtusega on PA-2 kvaliteet: 0,063 mm osakesi 5%. Kuna täiteliiva osa kasuliku kihi lasumis levib ebakorrapäraselt, siis täiteliiva osa arvestatakse ehitusliiva ploki hulka. Valdavalt jääb täiteliiv veepealsesse varuplokki. Kasuliku materjali omadused veepealses ja veealuses osas suuresti ei erine. Ehitusliiva ploki 1 aT peenosiste sisaldus (<0,063 mm) on 2,1-10,5% (keskmiselt 4,2%), jämepurdu materjal ei sisalda. Kogu plokil lasub katend, mille keskmine paksus on ~0,4 m. Katendi moodustab valdavalt muld ja orgaanikarikas või savikas liiv. Ehitusliiva ploki 2 aT savi ja tolmusisaldus on 1,8-5,3% (keskmiselt 3,8%), jämepurruta peeneteraline liiv. Plokk jääb kogu ulatuses vee alla. Filtratsioonikatseid tehti 3: proovist 5A-4 (2,3 m/ööp) ning kahest sarnase koostisega proovidest moodustatud koondproovist pr 12-4 + pr 12-3 + pr 12-2 (1,0 m/ööp) ja koondproovist pr 12-1 + pr 6-1 + pr 5-2 (2,6 m/ööp). Proovitulemustest saab järeldada, et juhul, kui osakesi <0,063 mm sisaldub materjalis 3-4%, võib eeldada filtratsioonimoodulit 2-2,5 m/ööp, ~5% puhul on filtratsioonimoodul 1 m/ööp või alla selle. Lähtudes ülaltoodud andmetest, siis ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada üld- ja teedeehituses vastavalt kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks. Sõelumisel ja rikastamisel saab liivast valmistada mitmeid tooteid. Uuringuaegne veetase lasub keskmiselt 54,2 m tasemel. Hüdrogeoloogilised tingimused Koldamäe liivakarjääri alal on geoloogilisest ehitusest tulenevalt lihtsad. Vettkandvaks setteks on peeneteraline filtreeruv liiv ning veepidemeks lamami ja serva alade liivsavi ja savi. Vesi on vabapinnaline. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Mäeeraldist taotletakse 7,09 ha ja selle teenindusmaad 9,52 ha pindalal. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on valitud lähtuvalt kinnitatud aktiivsete tarbevaru plokkide 1 ja 2 piiridest ning sügavus on valitud lähtuvalt kinnitatud aktiivse tarbevaru lamamist. Taotletava mäeeraldise maavara varu 430 tuh m3 ei ole kogu mahus kaevandatav. Kaevandamata jääb karjääri hoidetervikutesse jääv varu. Hoideterviku mahu arvutamisel tuleb arvestada kaevandatava materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et mäeeraldise materjal on peeneteraline, on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks terviku veepealses osas 25° (1:2) ja veealuses osas 12° (1:5). Tervikutesse jääva kao mäeeraldise piires arvutatakse valemiga:  h12   h22  Vnõlv  P     P  a1  h  1  P    P  a2  h 2 , kus  2  tan    2  tan   P – nõlvaterviku perimeeter, vee peal 1 432 m, vee all 1204 m; h1 – ploki 1 veepealse osa kasuliku kihi keskmine paksus, 4,2 m; α – liiva veepealne püsinurk, 25o; a1 – katendi hoideterviku põhja laius, 0,9 m; a2 – veepealse osa hoideterviku põhja laius, 9,9 m; h2 – ploki 2 veealuse osa kasuliku kihi keskmine paksus, 2,6 m; ß – liiva veealune püsinurk, 12o. Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 24.08.2020) Varuploki Aktiivne Kadu, tuh Kaevandatav Nimetus number tarbevaru, tuh m³ m³ varu, tuh m³ 1 ehitusliiv 301 33 268 2 ehitusliiv 129 50 79 Kaevandatava ehitusliiva kogus on taotletava mäeeraldise piires 347 tuh m3. Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 24 tuh m³. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia. Taotletava Koldamäe liivakarjääri mäeeraldise pindala on 7,09 h, katendi keskmine paksus on 0,4 m, katendi maht on 29 tuh m3. 2020. a geoloogilise uuringu kohaselt on taotletava mäeeraldise piires kasvukihi keskmine paksus ~0,3 m. Nimetatud uuringu põhjal on taotletava mäeeraldise 7,09 ha suurusel alal mulla maht kokku 21 tuh m3. Alalt eemaldatav muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel, siinjuures on arvestatud mulla ladustamise perioodiga kuni 3 aastat. Enne kaevandamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Kattekiht kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse katendi puistangutesse. Kogu katend ei koorita korraga, vaid see hakkab toimuma vastavalt tööfrondi edenemisele. Katend kooritakse mäeeraldiselt kahes osas – esmalt sambla ja kändudega orgaanikakiht ning seejärel ülejäänud osa katendist. Katendit kauemaks kui kolmeks aastaks ei ladustata. Eemaldatud katendist moodustatakse mäeeraldise piirile erinevatesse suundadesse katendivall, mis hakkab toimima täiendava müratõkkena. Müratõkkevalli rajamine toimub katendi koorimisega samas tempos. Hiljem müratõkkevallidesse ladustatud katend kasutatakse ammendatud karjääriala korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Müratõkkevallide parameetrid ja materjalikulu esitatakse kaevandamise projektis. On võimalik, et mäetöid alustatakse karjääri erinevatest osadest korraga. Sellegi poolest ei avata kogu mäeeraldist korraga, vaid tööd toimuvad etapiviisiliselt ning samaaegselt kaevandamisega hakkab toimuma ka karjääri tehniline korrastamine. Arvestades liivalasundi geoloogilist ja hüdrogeoloogilist situatsiooni on mõistlik maavara kaevandamiseks kasutada ekskavaatorit kaevandades kuni 2 astanguga. Lõplik kaevandamise lahend määratakse vastavas projektis, arvestades juba kaevandatava materjali kvaliteedijuhtimist ja majanduslikke aspekte. Liiv on kasutatav (kas segatuna aheraine killustikuga või otse kaevandades) üld- ja teedeehituses vastavalt kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks ning sellise tehnoloogia abil saab liivast lisaks toota mitmeid ehituseks vajalikke tooteid. Et täita riigi eesmärki ringlusmajandusena kasutada ära vähemalt 40% põlevkivi aherainest soovime osa kaevandatavast liivast segada Estonia kaevanduse aheraine killustikuga (killustikud suurusega 0-32 ja 16-32), et saada teedeehituseks parimaid segusid. Selliselt toodetud materjal sertifitseeritakse ning see leiab kasutust meie põhitegevusalaks olevate teede hooldes ja remondis. Arvestades piirkonna teedevõrku on transport karjäärist mõistlik korraldada mööda Levari teed kas otse Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteele või Iisaku-Varesmetsa teele. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus, maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad abinõud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad tegurid tekkiv tolm, suurenev mürafoon ja võimalik põhja- ja pinnavee (eesvoolud) reostumine naftasaadustega karjääris töötava tehnika rikete korral. Taotletava mäeeraldise piires hävib senine maastik (valdavalt metsamaa), kuid kaevandatud ala korrastamisega taastatakse alal uue väljanägemise ja osaliselt ka uue funktsionaalsusega maastik (metsamaa ja veekogu). Vääriselupaik ja metsis Vääriselupaik nr.204440 puhul on tegemist kõdusoo kasvukohatüüpi kase, musta lepa ja männi segametsaga. Arvestades vääriselupaiga kaugust karjäärist, piirkonna vahelduvat reljeefi ja liiva kaevandamise sügavust, saab hinnata, et Koldamäe karjääris kavandatav liiva kaevandamine ei mõjuta oluliselt vääriselupaiga veerežiimi ega selle elustikku. Samuti ei ole valdaval osal aastast ette näha negatiivset mõju Lipniku soos paiknevale metsise asurkonnale. Kõne alla võib tulla vaid karjääris toimuva tegevusega kaasneva müra häiriv mõju metsise mängule. Karjääris töötavate masinate müra, eriti hommikuti ja vaikse ilmaga võib kostuda ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele. Et vähendada kaevandamisega ja eelkõige aheraine ning liiva segamisega kaasneva mürafooni võimaliku negatiivset mõju metsise mängule, tuleb karjääris mäetöid teostada väljaspool metsise kevadist mänguaega. Kuna metsised mängivad varahommikul ja mänguplatsile saabuvad nad juba õhtuhämaruses, siis võib karjääris mürarikkaid töid ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. märtsini metsiseid oluliselt häirimata teha kella 9:00–16:00ni ning 1. aprillist kuni 15. maini kella 9:00–18:00ni. Ülejäänud aastast mäetöödele metsisest tulenevaid piiranguid ei ole. Karjääri avamisel on soovitav katend ladustada ümbritsevale teenindusmaale. Nii tekib sellest täiendav müratõke. Müra Liiva kaevandamisel kasutatavad masinad tekitavad paratamatult müra. Koldamäe liivakarjääris on kindlasti kõige enam kasutatav masin ekskavaator. Võimalik on, et kasutatakse ka frontaallaadurit. Antud masinate tekitatavad reaalsed mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed Helivõimsustase, Mõõtmise Müraallikas Protsess Lp2, dB kaugus, m Kasuliku kihi ammutamine ja laadimine Ekskavaator 84 3 sorteerimissõlme või kallurile Toodangu laadimine Frontaallaadur kallurile, toodangu 95 7 ladustamine Tabeli 6.1 järgi ulatub suurim müratase (frontaallaadur) Lp2 kuni 95 dB-ni. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase Lp1 on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon (r1), s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Lähim majapidamine asub taotletava mäeeraldise põhjapiirist ~ 1 000 m kaugusel, mille juures on tekkiv müratase leitav järgneva valemiga: Lp1 = Lp2 + 20 * log10(r1) – 20 * log10(r2) Selle kohaselt karjääri puhul on frontaallaaduri (suurim müraallikas) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 95 + 20log10(7) – 20log10(1000) = 52 dB(A) kus arvutuse aluseks on 7 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 95 dB(A). Ekskavaatori töötamisel mäeeraldise piiril on, lähima majapidamise juures, arvutuslik müratase 33,5 dB. Juhul kui karjääris töötab koos laadur ja ekskavaator, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1. Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral Seega kui karjääris toimub üheaegselt kaks tööprotsessi, siis vastavalt joonisele 6.1 ei lisandu frontaallaaduri müratasemele dB ehk sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks 52 dB. Antud arvutuslik suurusjärk jääb 13 dB alla seadusega lubatud päevast piirnormi (lubatud kuni 65 dB). Kasutatud müraleviku arvutusmudel on väga konservatiivne, see ei arvesta müraallika ja tundliku objekti paiknemist erineval kõrgustasemel ega looduslike müraekraanide olemasoluga (mets), mistõttu võib praktika põhjal hinnata, et müratase lähimas majapidamises on veelgi madalam. Tolm ja heitgaasid Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu tekitajaks on liiva- ja kruusakarjäärides kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm. Tolm võib keskmise tuulega levida 200-250 m kaugusele. Karjäärist tolmu levimist väljapoole mäeeraldise piiri takistab ümbritsev mets mistõttu kaevandamisel tolmu levikut majapidamistesse pole ette näha. Küll aga on oht transpordil tekkiva tolmu levikuks Levari tee ja Iisaku-Varesmetsa tee ristmikul paikneva Lombi kinnistu elamuni (tunnus 22401:003:0253). Loa taotleja kinnitab, et juhul kui kohalike elanike poolt laekuvad kaebused tolmu leviku kohta, rakendatakse vajadusel koheselt täiendavaid leevendusmeetmeid. Transportimisel tekkiva tolmu levikut elamuni saab ohjata tee niisutamisega/kastmisega sellel lõigul. Seega leevendusmeetmena peab arendaja tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal Lombi elamu juures olevat teelõiku kastma või töötlema vastavate vahenditega. Karjääris töötava ekskavaatori/frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele, kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Väljapoole karjääri territooriumi võivad kanduda kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Vesi Koldamäe liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnasevee taset, seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Kaevandamisel tuleb minimeerida või vältida masinate hooldusel ja tankimisel naftasaaduste pinnasesse sattumise võimalus. Nimetatud asjaolude vältimiseks tuleb tagada masinate regulaarne hooldus ja nende kontrollimine. Kasutada tuleb vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ja teha masinate määrimine ja tankimine avatud veekihist vähemalt 10 m kaugusel pinnaseveetasemest 0,7 m võrra kõrgemal. Masinate tankimisel tuleb hoida kõrget töökultuuri ning kasutada selleks ette nähtud spetsiaalseid töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Loa taotleja kinnitab antud meetmete jälgimist Koldamäe liivakarjääris mäetööde tegemisel. Jäätmed Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Katendit kauemaks kui kolmeks aastaks ei ladustata. Korraga kogu katendi koorimist ei toimu, vaid see kooritakse vastavalt tööfrondi edenemisele etapiviisiliselt ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piirile täiendava müratõkkevallina (Uudo Timm eksperthinnang). Müratõkkevallide parameetrid ja sinna kuluv materjalihulk esitatakse kaevandamise projektis. Samaaegselt maavara kaevandamisega hakkab toimuma ka karjääri esmane korrastamine, seega kauem kui kolm aastat katendit ei ladustata. 9. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine. Pärast varu ammendumist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada. Selleks koostab arendaja korrastamise projekti, taotledes projekteerimiseks Keskkonnaametilt korrastamise tingimused. Tehnilist korrastamist on mõistlik alustada juba paralleelselt karjääri mäetöödega. Mäeeraldiselt eemaldatud katend tuleb säilitada teenindusmaal ja kasutada korrastamisel vastavalt projektile, korrastamisest ülejäänud katendi kogus on kokkuleppel loa andjaga võimalik kaubastada. Liivakarjääride puhul on tavapäraseks korrastamise suunaks veekogu, rohu- või metsamaa. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu rajamiseks olema veekogu sügavus valdavalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust, asub osa varust põhjavee tasemest madalamal ja piisava sügavusega (valdavalt vähemalt 2 meetrit) veekoguks kujuneb hilisemal korrastamisel ~4,5 ha suurune ala. Mitmekesise elustiku taastamiseks on otstarbekas ühe suurema järve kõrvale kujundada ka mõned väiksemad alalised ja ajutised tiigid kahepaiksete tarvis. Nende tiikide põhjareljeef peaks olema eelkõige põhja- ja kirdekaldal lauge. Sellisel juhul soojeneb madal kaldavesi kiiresti üles, mis kiirendab omakorda kulleste arengut. Korrastamise suund seega on veekogu ja metsamaa. Korrastamistöid alustatakse tehnoloogilise korrastamisega. Tehnoloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad korrastatakse ja tasandatakse laugemaks kui kaevandatava materjali püsinurk. Ehitusliiva nõlva kalle tuleb rajada suhtega veepealses osas 1:2 ja veealuses osas 1:5 (peeneteraline liiv). Kuiv karjääri põhi tuleb metsastada. Tabel 7.1 Korrastatud ala hinnanguline kõlvikune jaotus Kõlvik Pindala, ha Veekogu ~4,5 Metsamaa ~5,0 Kokku 9,52 Tavapärase väikese pindalaga liivakarjääri korrastamise maksumus ühe hektari kohta on 3 500 – 4 500 eurot. Koldamäe liivakarjääris ei ole selliseid looduslikke või tehnoloogilisi kitsendusi, mis antud maksumust suurendaks. Seega antud ala korrastamise maksumus jääb tasemele ~ 33 - 43 tuh eurot. Korrastamistööde kulu saab vähenda mäetööde optimeerimisega, st maavara kaevandatakse karjääri piiril õige nõlvusega ja karjääri põhi tasandatakse maavara ammutamisel. Soovin loa välja andmist digitaalselt. Taotleja: Indrek Malm / allkirjastatud digitaalselt / AS TREV-2 Grupp Maavarade valdkonna juht Seletuskirja koostas (seisuga 12.01.2021.a): Jako Stein / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener KORRALDUS 25. juuni 2020 nr 1-17/20/1603 Ida-Viru maakonna Koldamäe liivamaardla registrisse kandmine AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile Koldamäe II uuringuruumi piiresse jääva ehitusliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 10.06.2020, kirja registreerimise nr 9- 3/20/6223-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 04.09.2017 andnud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/329210). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Koldamäe külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Alajõe metskond 17 (tunnus 22401:001:0330), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Koldamäe II uuringuruumis. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva kasutusala määramise nõuetele. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 9 lõike 6 ja § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan kanda AS TREV-2 Grupp poolt koostatud aruande „Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.04.2020. a keskkonnaregistri maardlate nimistusse Koldamäe II uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,09 ha – 301 tuh m3 (1. plokk), 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,98 ha – 129 tuh m3 (2. plokk, 1. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2. Kanda Koldamäe II uringuruumi piires arvutatud varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse Koldamäe liivamaardlana. 3. Korraldus teha teatavaks AS-ile TREV-2 Grupp, Keskkonnaametile, Alutaguse vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2 Ida-Viru maakond Alutaguse vald Koldamäe küla Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Töö nr MGU-62 (varu seisuga 01.04.2020) Aruande koostas: ………………………….. Elo Jassik Geoloog Kinnitas: ………………………… Indrek Malm Valdkonna juht Tallinn 2020 AS TREV-2 Grupp Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn Telefon +372 677 6500 Registrikood 10047362 www.trev2.ee Faks +372 677 6501 KMKR EE100280335 [email protected] Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Annotatsioon Elo Jassik. Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2020). Aruanne ühes köites, 16 lehekülge, 10 tekstilisa, 2 graafilist lisa. AS TREV-2 Grupp, Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata Koldmäe II uuringuruumis lasuva maavara levik, selle kvaliteet ja kogus ning sobivus kaevandamiseks ja kasutamiseks ehituses. 2019. aastal rajati Koldamäe II uuringuruumi alale 13 puurauku kogupikkusega 84,9 m, keskmise sügavusega 6,5 m (geoloogilise uuringu luba L.MU/328616). Lisaks kasutati uuringuruumi lõunaküljel 2018. aastal rajatud 6 puurauku (geoloogilise uuringu luba L.MU/329210), mis rajati Koldamäe uuringuruumi uurimiseks, kuid uuring katkestati pärast välitööde tegemist purdmaterjali sobimatuse tõttu kaevandamise eesmärgil. Koldamäe II uuringuruumi piires lasub maavaral katend mahuga 29 tuh m3 (sh kasvukihti ~21 tuh m3) . Katendi keskmine paksus on ~0,4 m, sellest kasvukihti ~0,3 m. Vastavalt maavara kvaliteedile ja lasuvusele, tehti varu arvutus uuringuruumis 7,09 ha alal kahes plokis (veepealne plokk 1 ja veealune plokk 2). Plokk 1 on moodustatud kogu kasuliku kihi 7,09 ha alal keskmise kihipaksusega 4,2 m, selle all lasub 4,98 ha alal veealuse varu plokk 1 keskmise kihipaksusega 2,6 m. Maa-ametile esitatakse ettepanek seisuga 01.04.2020 Keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võtmiseks järgnevad maavara varu kogused: - ploki 1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 301 tuh m3, pindala 7,09 ha, ülalpool keskmist veetaset; - ploki 2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 129 tuh m3, pindala 4,98 ha, allpool keskmist veetaset. Arvele võetavat ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada üld- ja teedeehituses vastavalt kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks. Sõelumisel ja rikastamisel saab liivast valmistada mitmeid ehituseks vajalikke tooteid. Liiv on suhteliselt hea filtratsiooni omadustega vähese savi- ja tolmusisalduse tõttu. Mäetehnilised tingimused geoloogilise ehituse seisukohast uuringuruumi piires on soodsad. Katendi osa kasulikul kihil on väike ja kasuliku kihi paksus 6,0 m. Märksõnad: Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Koldamäe liivamaardla, Eesti põlevkivimaardla, Koldamäe uuringuruum, Koldamäe II uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, veealune ja veepealne maavara varu. Aruande koostas: Elo Jassik 2 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................... 4 2. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA GEOLOOGILINE UURITUS .................. 5 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE EHITUS ........ 6 4. TEHTUD TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD NING SAADUD TULEMUSTE USALDUSVÄÄRSUSE ANALÜÜS ....................................................................... 8 5. MATERJALI KVALITEEDI ISELOOMUSTUS .................................................. 9 6. VARU ARVUTUS ......................................................................................10 7. MÄENDUSTINGIMUSED...........................................................................12 8. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE...............................................................12 9. KOKKUVÕTE ............................................................................................13 10. KASUTATUD MATERJALID .......................................................................13 11. FOTOD.....................................................................................................14 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/329210….….…………..………………………………………………….. 17 2. Kaevandite kataloog ……………………………………………………………………………………………………. 20 3. Laboratoorsete määrangute katsetuste tulemused (protokollid 2019/1715, 2019/302, 2019/301, 2019/303, 2019/304, 2019/305, 2019/306, 2019/307, 2019/308 )….…………….…………………………………………………………………………………………………..21 4. Puuraukude geoloogilised kirjeldused………………………………………………………………….…….….33 5. Kruusa ja liiva fraktsioonide sisaldus looduslikus materjalis………………………………………….. 37 6. Plokkide nurgapunktide koordinaadid ja pindalad……………………..…………………………….…….39 7. Maavara varu mahu arvutuse tulemused………………………………………………………………….……40 8. Keskoonnaameti korraldus: Koldamäe ja Koldamäe II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine….……………………………………………………….…………………43 9. RMK kooskõlastus Koldamäe II uuringuaruandele …………..…………………………...……..………..49 10. Väljavõte topotööde kohta 2019. aasta geodeetiliste tööde seletuskirjast…………..………..51 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan 2. Geoloogilised läbilõiked I-I´ja II-II´ M hor 1:1000, vert 1:100. 3 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 1. Sissejuhatus Koldamäe II uuringuruum teenindusala pindalaga 15,38 ha, asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Koldamäe külas, katastriüksusel Alajõe metskond 17 (katastritunnus: 22401:001:0330 – kasutamise sihtotstarve maatulundusmaa). Katastriüksuse pindala kokku on 82,88 ha, millest metsamaa 81,73 ha, muu maa 1,15 ha. Maaüksuse kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa ning kuulub riigi omandisse, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Geoloogilise uuringu tegemiseks väljastas Keskkonnaamet 04.09.2017 geoloogilise uuringu loa L.MU/329210 kehtivusega kaheks aastaks (lisa 1). Lisaks kasutati aruande kirjutamisel uuringuruumi lõunaservas Koldamäe uuringuruumi põhjapiirile 2018. aasta välitöödel rajatud puurauke (luba nr L.MU/328616). Uuring katkestati pärast välitööde tegemist purdmaterjali sobimatuse tõttu kaevandamise eesmärgil. Uuringuandmetest lähtuvalt koostati perspektiivsele Koldamäe II uuringuruumi alale Koldamäe uuringuruumist põhja suunas geoloogilise uuringu loa taotlus. Skeem 1.1 Koldamäe uuringuruumi asukoht Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata Koldmäe II uuringuruumis lasuva maavara levik, selle kvaliteet ja kogus ning sobivus kaevandamiseks ja kasutamiseks ehituses. Välitöö käigus rajati puuraugud ja võeti proovid materjali terastikulise koostise määramiseks. Laboratoorsed uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboratooriumis, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) akrediteerimistunnistusega nr L278, mis kehtib kuni 31.01.2022. 4 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Geoloogilised välitööd viis läbi ja uuringuaruande koostas geoloog Elo Jassik. Uuringuruumi piires kasuliku kihi moodustava ala ja selle lähiümbruse topogeodeetilise mõõdistuse tegi geodeet Kaido Põrk kutsetunnistus Geodeet 7 (nr: 144823). Geoloogilise uuringutöö läbiviimisel on aluseks võetud keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“ 2. Piirkonna üldiseloomustus ja geoloogiline uuritus Taotletav uuringuruum külgneb ja jätkub põhjast, läänest ning kagust Alajõe metskonnale kuuluva maatükiga Alajõe metskond 17 (katastritunnus: 22401:001:0330); kirdenurgast piirneb katastriüksustega Metsaotsa (22401:001:0343) ja Keskküla (22401:001:0370) ning lõunast maaüksusega Pikamäe (22401:001:0050). Skeem 1.1. Uuringuruumi teenindusala jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Levari tee nr 2240007 äärmise sõiduraja välimisest servast ~ 21 m kaugusele. Logistiliselt jääb ala põhimaanteest Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3) mööda Levari teed ~2 km kaugusele idasse, ~1,6 km kaugusele kagusse jääb Iisaku-Varesmetsa tee (nr 13154) Linnulennult ~2 km kaugusele edelasse jääb lähim suurem asula Iisaku alevik. 1-2 km raadiuses asuvad Koldamäe, Lipniku ja Varesmetsa külad. Lähimad majapidamised jäävad ~800 m kaugusele põhja suunda ning ~1 km kaugusele lääne suunda. Skeem 2.1 Teedevõrk Koldamäe II uuringuruumi läheduses 5 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Geoloogilisi uuringuid uuringuruumi piires kvaternaarisetete määramiseks varasemalt tehtud ei ole. Küll aga uuris AS TREV-2 Grupp Koldamäe uuringuruumi ala (luba nr L.MU/328616) Koldamäe II uuringuruumist vahetult lõuna suunas. Uuring katkestati pärast välitööde tegemist 2018. aastal purdmaterjali sobimatuse tõttu kaevandamise eesmärgil. Käesolevas töös on kasutatud 2018. aastal tehtud välitööde andmeid PA-1…PA-4, PA-16 ning PA-18 kohta. Puuraukude kirjeldused on toodud lisas 4. 3. Uuringuruumi geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ehitus Geoloogiliselt ehituselt paikneb ala Peipsi nõo põhjaservas Balti jääpaisjärve rannikumoodustiste vööndis. Uuringuruumi ala asub ~700 m läbimõõduga ringikujulise kõrgendiku kesk- ja servaosas. Kõrgendiku keskosa koosneb valdavalt peeneteralisest kruusateradeta liivast. Maapinna absoluutkõrgused on kõrgendiku keskosas kuni abs kõrguseni 62 m, nõlva alumises servas põhjaosas abs kõrgus 47…48 m, lõunaosas nõlva all 45…46 m. Kõrgendiku servaaladel liiv muutub tolmjaks ülipeeneteraliseks liivaks või asendub liivsavi ja saviliivaga. Ehitusliiva kasulik kiht asub vaid kõrgendiku kesk- ja lääneosas. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi, saviliiv või savi. Maavara lamam on kogu uuringuruumis ebatasane, lainjas. Näiteks PA-5 asub lamam absoluutkõrgusel 51,95 m, ~30 m kaugusel PA-5A asub lamam 6 m sügavamal. Skeem 3.1. Eesti pinnakatte 1:400 000 kaardi alusel asub Koldamäe II uuringuruum jääjärvelise settetüübi alal: liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi Kasuliku kihi liiv on terastikuliselt koostiselt peenetealine liiv, milles ei sisaldu kruusaterasid ning osakeste alla 0,063 mm osakaal on valdavalt alla 5%. 6 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Tabel 3.1 Koldamäe II uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Kirjeldus Geoloogiline Läbindatud kihi paksus Kasulik indeks puuraukudes, m kiht Min Maks Keskm Kasvukiht IV 0,1 0,5 0,3 Liiv, peeneteraline, puhas, lgIIIjr3 0,0 8,4 2,4 + kruusateradeta (ehitusliiv), värvus beež. Liiv, ülipeeneteraline kruusateradeta, lgIIIjr3 0,0 3,9 1,8 + kohati savikas (täiteliiv), värvus beež. Esineb äärealadel. Liivsavi, saviliiv, savi, värvus hall. gIIIjr3 0,3 4,0 1,7 Taotletav uuringuruum kattub pindalalt täielikult Eesti põlevkivimaardla (reg nr 0037) Peipsi uuringuvälja põlevkivi passiivse reservvaru 5 plokiga ning uuringuruumi idanurgast ~70 m kaugusele jääb Agusalu turbamaardla edelapiir. Hüdrogeoloogilised tingimused Koldamäe II uuringuruumi alal on geoloogilisest ehitusest tulenevalt lihtsad. Vettkandvaks setteks on peeneteraline filtreeruv liiv ning veepidemeks lamami ja servaaalade liivsavi ja savi. Vesi on vabapinnaline. Uuringuruumis on uuringute käigus mõõdetud pinnasevee tasemeks maapinnast kuni 8,2 m, Äärealadel pole kohati veetaset saavutatud. Jrk nr PA nr Maapinna abs Veetase Veetaseme abs kõrgus, m maapinnast, m kõrgus, m 1 PA-1 54,73 - - 2 PA-2 59,45 5,3 54,15 3 PA-3 60,30 5,2 55,10 4 PA-4 56,91 0,9 56,01 5 PA-16 57,39 2,3 55,09 6 PA-18 55,10 0,9 54,20 7 PA-5 58,45 5,15 53,30 8 PA-5A 56,25 2,9 53,35 9 PA-5B 60,42 - - 10 PA-6 59,38 5,8 53,58 11 PA-6A 60,21 - - 12 PA-6B 56,05 2,4 53,65 13 PA-7 60,62 - - 14 PA-8 55,65 - - 15 PA-9 55,24 - - 16 PA-9A 54,18 - - 17 PA-10 59,64 - - 18 PA-11 60,24 - - 19 PA-12 61,28 8,2 53,08 Keskmine 58,0 3,9 54,2 7 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Eeltoodud teabe põhjal saab keskmiseks veetasemeks Koldamäe II uuringuruumis määrata absoluutkõrguse 54,2 m, mis on rajatud puuraukudes mõõdetud veetasemete keskmine. Võib eeldada, et veetase võiks stabiliseeruda kogu varu väljamisel absoluutkõrgusel ~53,5 m, mis tähendab, et korrastamisel tekkib veekogu PA-2, PA-5, PA-5A, PA-5B ja PA-6 piirkonda. 4. Tehtud tööde metoodika ja mahud ning saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs Puuraukude rajamine Koldamäe II uuringuruumis rajati 2019. aasta välitööde käigus 13 puurauku (kogupikkusega 84,9 m) puurmasinaga GM 100 GTT. Puuraukude keskmine sügavus oli ~6,5 m (lisa 2). Lisaks kasutatakse 2018. aastal rajatud puurauke Koldamäe uuringuruumi geoloogilisest uuringust. Mõlema uuringuga rajatud puuraugud moodustavad Koldamäe II uuringuruumi kasuliku kihi alale vähem kui 200 m vahekaugusega võrgustiku, mis on üheks eelduseks aktiivse tarbevaru kinnitamisel. Kõik puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist samast kohast väljatõstetud materjaliga ja tihendati, puuraugu ümbrus on tasandatud. Aruandele on lisatud nii Koldamäe kui ka Koldamäe II uuringuruumide korrastamise aktide Keskkonnaameti poolt heakskiidetud korraldused (lisa 9). Proovide võtmine Puuraukudest võeti proovid kogu kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa. Koldamäe II uuringuruumi kirjeldamiseks kasutatud prooviintervallid ja katsete tulemused on toodud lisades 1…3. Proovid on võetud pikkusega 0,4-3,9 m (keskmiselt 2,2 m), pikemad proovid on võetud homogeensest materjalist. Tegu on valdavalt peeneteralise, jämefraktsioonita liivaga. Sellest lähtuvalt võeti proovid massiga ~3-4 kg. Koldamäe II uuringuruumi purdmaterjali terastikulise koostise iseloomustamiseks kasutati 2018. aastal rajatud kaevanditest võetud 9 proovi ja 2019. aasta välitöödel võetud 23 proovi. Materjali kasutusomaduste määramiseks määrati kahest koondproovist filtratsiooni- koefitsient. Laboritööd Välitöödel võetud proovid katsetati AS-i TREV-2 grupp ehitusmaterjalide laboris. Liiva terastikulise koostise määramiseks kasutati standardile EVS-EN 933-1 vastavaid sõelu ava läbimõõtudega: 125 mm, 80 mm, 63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm ja 0,063 mm. Sõelumismeetod: pesemine, sõelumine. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt standardile EVS 901-20. Topotööd Topograafiline mõõdistamine, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud septembris 2019. Mõõdistamistööd tegi geodeet Kaido Põrk kutsetunnistus Geodeet 7 (nr: 144823). Maa-ala 8 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne on mõõdistatud detailsusega M 1:1000. Mõõdistatud maa-ala suurus 13,18 ha. Väljavõte geodeetiliste tööde seletuskirjast (lisa 11). Kõrgusandmed mõõdistusel EH2000 süsteemis. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi 2017 ja 2019. aastatel välitöödel saadud andmed. Maavara granulomeetrilise koostise fraktsioonide keskmised sisaldused jt näitajad puuraukudes ja piiritletud plokkides on arvutatud kaalutud keskmise meetodil. Topo- ja varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked on tehtud Mapinfo PRO programmiga, varu mahuarvutus programmiga Surfer 15.0. Maapinna mudeli tegemisel kasutati meetodit Kriging. 5. Materjali kvaliteedi iseloomustus Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest 52. Sellele vastavalt hinnatakse ehitusliivana purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on vähem kui 35% ja osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5%. Ehituskruusale esitatakse järgnevad nõuded: osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fr 10…14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem. Täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta ehituskruusale ega ehitusliivale esitatud nõuetele. Kasuliku kihi moodustab Koldamäe II uuringuruumis ehitusliiv ja täiteliiv. Ehitusliiv uuringuruumis on peeneteraline, valdavalt terasuurusega 0,125-0,5 mm, osakesi >0,063 mm on 1,8-4,9%, keskmiselt ~3,5%. Materjal on valdavalt hea filtreeruvusega. Täiteliiv levib kasuliku kihi leviku äärealal. Liiv on ülipeeneteraline ning kvalifitseerub täiteliivaks, kuna liivafraktsiooni <0,063 mm osakesi on proovides üle 5% (5,3-10,5%, keskmine 6,2%). Sellest lähtuvalt pole materjal ka filtreeruv. Täiteliiv levib uuringuruumis korrapäratult ja läätsedena. Puuraugud, mis vastavad kogu kasuliku kihi pikkuses täiteliivale, on PA-4, PA-18 ja PA-6A. Piiripealse väärtusega on PA-2 kvaliteet: 0,063 mm osakesi 5%. Kuna täiteliiva osa kasuliku kihi lasumis levib ebakorrapäraselt, siis täiteliiva osa arvestatakse ehitusliiva ploki hulka. Valdavalt jääb täiteliiv veepealsesse varuplokki. Kasuliku materjali omadused on veepealses ja veealuses osas suuresti ei erine, alltoodud tabel annab ülevaate keskmistest näitajatest Koldamäe II uuringuruumi kaslikus kihis. Savi-ja tolmuosakesed Jäepurru sisaldus Valdav fraktsioon (<0,063 mm) (>31,5 mm ) purdmaterjalis Plokk 1, Ta 4,2 % - 0,125-0,5 mm (veepealne) Plokk 2, Ta 3,8 % - 0,125-0,5 mm (veealune) Tabel 5.1. Kasuliku kihi omadused Koldamäe II uuringuruumis 9 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Ehitusliiva ploki 1 (aktiivne tarbevaru, veepealne) piires või selle vahetus läheduses paiknevad puuraugud 2, 3, 4, 18, 5, 5A, 5B, 6, 6A, 6B, 8, 9, 9A, 10, 12. Kvaliteedi hindamiseks kasutati proove 2-1, 2-2, 3-1, 3-2, 3-3, 4-1, 4-3, 18-1, 5-1, 5A-1, 5B-1, 5B-2, 6-1, 6-2, 6A-1, 6B-1, 8-1, 9- 1, 9-2, 9A-1, 10-1, 12-1 ja 12-2. Ploki 1 peenosiste sisaldus (<0,063 mm) on 2,1-10,5% (keskmiselt 4,2%), jämepurdu materjal ei sisalda. Kogu plokil lasub katend, mille keskmine paksus on ~0,4 m. Katendi moodustab valdavalt muld ja orgaanikarikas või savikas liiv. Ehitusliiva ploki 2 (aktiivne tarbevaru, veealune, osaliselt ploki 1 lamamis) piiresse või selle vahetusse lähedusse jäävad puuraugud 2, 5, 5A, 5B, 6, 6A, 12 ja 18. Kvaliteedi hindamiseks kasutati proovide 5-2, 5A-2, 5A-3, 5A-4, 6B-2, 12-3 ja 12-4. Ploki 2 savi ja tolmusisaldus on 1,8-5,3% (keskmiselt 3,8%), jämepurruta peeneteraline liiv. Plokk jääb kogu ulatuses vee alla. Koldamäe II uuringuruumist võetud proovidest määrati ka filtratsiooniomadused EVS 901-20 järgi. Filtratsioonikatseid tehti 3: proovist 5A-4 (2,3 m/ööp) ning kahest sarnase koostisega proovidest moodustatud koondproovist pr 12-4 + pr 12-3 + pr 12-2 (1,0 m/ööp) ja koondproovist pr 12-1 + pr 6-1 + pr 5-2 (2,6 m/ööp). Proovitulemustest saab järeldada, et juhul, kui osakesi <0,063 mm sisaldub materjalis 3-4%, võib eeldada filtratsioonimoodulit 2-2,5 m/ööp, ~5% puhul on filtratsioonimoodul 1 m/ööp või alla selle. Lähtudes ülaltoodud andmetest, siis ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada üld- ja teedeehituses vastavalt kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks. Sõelumisel ja rikastamisel saab liivast valmistada mitmeid tooteid. 6. Varu arvutus Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest 52. Sellele vastavalt hinnatakse ehitusliivana purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on vähem kui 35% ja osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5%. Ehituskruusale esitatakse järgnevad nõuded: osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fr 10…14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem. Täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta ehituslkruusale ega ehitusliivale esitatud nõuetele. Täiteliiv paikneb Koldamäe II uuringuruumi maavara levikualal alal hajusalt ja eraldi plokki moodustada ei ole mõistlik, sest plokid tuleksid väikesed, ebamäärase kujuga ning keerulised eraldi kaevandada. Seetõttu on täiteliiv arvestatud ehitusliiva plokki. Proovitud intervallidest ~10% on täiteliivale vastav materjal, täiteliiva osakaal kogu kasuliku kihi mahust on ~30 tuh m3. Koldamäe II uuringuruumi varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000, mis on koostatud septemberis 2019. Varu arvutamisel on kasutatud geoloogilist andmestiku 2017. ja 2019. aastal tehtud uuringutest. Maavara plokkide väliskontuur on piiritletud Koldamäe II uuringuruumi piiriga või maavara levikupiiriga. 7,09 ha alal piiritletud liiva aktiivse tarbevaru arvutatakse kahe plokina: 10 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne veepealne plokk 1 ja veealune plokk 2. Puuraukudest võetud lõimise analüüside alusel kvalifitseeruvad mõlemad plokid ehitusliivaks. Plokk 1 on kontuuritud varu arvutuse punktidega P-1, P-2, P-3, P-4, P-5, P-6, P-7, P-8, P-9, P-10, P-11 ja P-12. Ploki 1 piires on arvutatud veepealse ehitusliiva aktiivset tarbevaru 301 tuh m3. Ploki pindala on 7,09 ha, keskmine maavara kihi paksus on 4,2 m. Plokile 1 jääva katendi maht on 29 tuh m3. Katendi moodustab valdavalt muld orgaanikaseguse liivaga, keskmise paksusega ~0,4 m. Osaliselt ploki 1 lamamisse jääb veealuse varu plokk 2. Plokk 2 on kontuuritud varu arvutuse punktidega P-13, P-14, P-15. P-16, P-17, P-4, P-5, P-6, P-7, P-8, P-10, P-11 ja P-13. Ploki 2 piires jääb maavara keskmisest veetasemest (abs 54,2 m) allapoole. Ploki piires on arvutatud ehitusliiva kvaliteedile vastava liiva aktiivse tarbevaru kogus on 129 tuh m3. Ploki pindala on 4,98 ha, keskmine maavara kihi paksus on 2,6 m. Ploki 2 piir on veetaseme samakõrgusjoone lihtsustatud piir. Maavaravaru arvutus tehti 3-mõõtmelise mudeliga arvutiprogrammiga Surfer 15.0 kriging meetodil. Kogutud andmetest moodustati maapinna, katendi paksuse, maavara ja katendi lamami ja veetaseme pinnamudelid. Saadud pinnad olid plokkide mahtude arvutuse aluseks. Maavara lamami moodustamisel on kasutatud kõikide ploki piiresse jäävate puuraukude lamami andmeid, lisaks PA-11 ja PA-1 maapinna andmeid, et tagada lamami samakõrgusjoone väljasuidumine. Mahuarvutus toodud lisas 7. Uuringualal ja selle ümbruses kulgevad RMK metsateed. RMK esindaja on varu arvutusega moodustatud piiridega tutvunud ja andnud kooskõlastuse varuploki alal maavara varu arvele võtmiseks ning üle ploki kulgeva metsatee ümbertõstmiseks (lisa 9). Vastavalt eeltoodud kogustele esitame ettepaneku Keskkonnaregistris teha järgnevad muudatused: moodustada Koldamäe maardla ning lisada selle aktiivse tarbevaruks järgnevad kogused. Tabel 6.1.Koldamäe II uuringuruumi maavara kogused ja muud andmed Ploki nr Ploki Plokil lasuva Plokil lasuva Keskmine Kinnitamisele pindala, ha katendi katendi varu esitatavate paksus, m maht, tuh m3 paksus, m maavaravarude maht, tuh m3 Plokk 1, aT 7,09 0,4 29 4,2 301 (ehitusliiv - VP) Plokk 2, aT 4,98 plokil 2 lasub osaliselt 2,6 129 (ehitusliiv - VA) maavara plokk 1 KOKKU 7,09 0,4 29 6,0* 430 aT- aktiivne tarbevaru; VP- veepealne varu; VA- veealune varu *kogumahu ja pindala suhe 11 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7. Mäendustingimused Kaevandamise tingimused on soodsad, kattekihi paksus on suhteliselt väike (keskmiselt 0,4 m) ja kasuliku kihi keskmine kihipaksus 6,0 m. Maavara lasub nii ülalpool veetaset kui ka allpool veetaset. Veealuse ploki pindala on 4,98 ha, kuid eeldatavalt püsivaks veekoguks kujuneb hilisemal korrastamisel väiksem, ~3,5 ha suurune ala, mille sügavus on valdavalt vähemalt 2 m. Seega uuringruumi kirdeosas, kus on arvutatud veealune varu, võib olla vajadus kooritud katendit osaliselt tagasi täita. Uuringuruumi keskelt üle uuringuruumi kulgeb kruuskattega metsatee. Kuna selle all on kvaliteetne maavara, siis maavara otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärgil sõlmis AS TREV-2 Grupp kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega tee nihutamise osas põhja suunda. Kokkuleppe kohaselt on lubatud metsatee ümber paigutamine juhu kui on tagatud pidev läbipääs ja uue tee omadused peavad olema samaväärsed olemasolevaga (lisa 9). Karjääri avamise eelduseks on alal langetada mets, juurida kännud, eemaldada kattepinnas. Kooritud mulda saab hiljem kasutada metsaalade taastamisel. Koldamäe II uuringuruumi piires ei asu looduskaitselisi piiranguid, mis välistavad maavara kaevandamist. Ala lähedusse ei jää majapidamisi, kuid olenemata juurdepääsu tee valikust jääb nende äärde elamuid. Uuringuruumi kõrvalt kulgeb avalikus kasutuses kohaliku tähtsusega Levari tee (nr 2240007). Skeem 1.1. 8. Keskkonnamõju hindamine Geoloogilise uuringu välitööde tegevuste (geodeetilised tööd ja puuraukude rajamine/likvideerimine) tagajärjel ei halvenenud ümbruskonna keskkonnatingimised. Puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Puuraukude likvideerimiseks kasutati samast kohast väljatõstetud materjal, mis tihendati. Maapind tasandati ja taastati uuringueelne seisund. Likvideerimise kohta on koostatud akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 8). Puuraukude likvideerimine ja uuritud maa korrastamine on tehtud vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Uuringuruumi läheduses ei asu elamuid ja puurmasina müra (võrreldav metsa- ja põllumajandustehnikaga) levikut takistas ümbruses kasvav mets. Tolmu uuringutöö ei tekitanud. Geoloogilisi välitöid tehti Koldamäe II uuringuruuumis ühel päeval ja tööd jäid ajaliselt päevase tööaja sisse. Koldamäe II uuringuruumi piires ei asu Natura 2000 linnu- või loodusalasid ega looduskaitsealasid. 12 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9. Kokkuvõte Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uuringuruumi piires välja selgitada maavara levik, selle kvaliteet ja kogus ning sobivus kaevandamiseks ja kasutamiseks ehituses. Varu arvutus tehti 7,09 ha alal kahes plokis 8 (veepealne plokk 1 ja veealune plokk 2). Maa- ametile esitatakse ettepanek seisuga 01.04.2020 Keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võtmiseks järgnevad maavara varu kogused: - ploki 1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 301 tuh m3, 7,09 ha alal ülalpool keskmist veetaset; - ploki 2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 129 tuh m3, 4,98 ha alal allpool keskmist veetaset. 10.Kasutatud materjalid 1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 14.01.2020, 9). 2. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 08.04.2017, 5). 13 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11.Fotod Foto 1. Pildid puuraugu 5 ja 5A materjalist 14 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Foto 2. Pildid puuraugu 6, 6A ja 8 materjalist 15 Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Foto 3. Pildid puuraugu 9, 9A, 10 ja 12 materjalist 16 Eksperthinnang Koldamäe liivakarjääri rajamise mõju kohta elusloodusele AS TREV-2 Grup il on soov rajada Alutaguse vallas Koldamäel liivakarjäär , kus kaevandatakse liiva ning töödeldakse põlevkivi kaevanduse aherainet . Koldamäe mäeeraldise ja teenindusmaa piires ei paikne keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid loodusobjekte , sealhulgas kaitsealuste liikide leiukohti. Mäeeraldis paikneb metsamaastikus, mida on viimastel aastakümnetel intensiivselt raiutud. Mäeeraldise ümbruses on l ähimateks tähelepanu vajavateks loodusobjektideks metsa vääriselupaik nr.204440 , mis asub teenindusmaa piirist ca 300 meetrit põhja pool ning Lipniku soos asuv metsise elupaik, mis jääb teenindusmaa piirist ca 350 meetrit lõunap o ole . Karjääri lähiümbrusse jäävate loodusobjektide asukohad on esitatud joonisel 1. Joonis 1. Tähelepanu vajavad loodusobjektid Kold a mäe karjääri lähistel. Vääriselupaiga puhul on tegemist kõdusoo kasvukohatüüpi kase, musta lepa ja männi segametsaga . Arvestades vääriselupaiga kaugust karjäärist , piirkonna vahelduvat reljeefi ja liiva kaevanda mise sügavust, saab hinnata, et Koldamäe karjääris kavandatav liiva kaevandami n e ei mõjuta oluliselt vääriselupaiga veerežiimi ega selle elustikku. Samuti ei ole valdaval osal aastast ette näha negatiivset mõju Lipniku soos paiknevale metsise asurkonnale. Kõne alla võib tulla vaid karjääris toimuva tegevusega kaasneva müra häiriv mõju metsise mängule . K arjääris töötavate masinate müra, eriti hommikuti ja vaikse ilmaga võib kostuda ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele. Et vähendada kaevandamisega ja eelkõige aheraine sorteerimise ning purustamisega kaasneva m ürafooni võimaliku negatiivse t mõju metsise mängule, tuleb karjääris mäetöid teostada väljaspool metsise kevadis t mängu aega . Kuna metsised mängivad varahommikul ja mänguplatsile saabuvad nad juba õhtuhämaruses, siis võib karjääris mürarikkaid töid ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. märtsini metsiseid oluliselt häirimata teha kella 9:00–16:00ni ning 1. aprillist kuni 15. maini kella 9:00–18:00ni. Ülejäänud aastast mäetöödele metsisest tulenevaid piiranguid ei ole. Karjääri avamisel on soovitav katend ladustada ümbritsevale teenindusmaale. Nii tekib sellest täiendav müratõke. Kuna osa kaevandatavast liiva varust paikneb all pool pinnasevee taset , tekib karjääri kuni 7 ha suurune järv. Peale maavara ammendamist on otstarbekas karjääris mitmekesise elustiku taastamiseks ühe suurema järve asemel kujundada ka mõned väiksemad alalised ja ajutised tiigid kahepaiksete tarvis. Nende tiikide põhjareljeef peaks olema eelkõige põhja- ja kirdekaldal lauge. Sellisel juhul soojeneb madal kaldavesi kiiresti üles, mis kiirendab omakorda kulleste arengut. Uudo Timm 2 7. o ktoober 2020 AS TREV-2 Grupp Teie 15.01.2020 nr T800-1/8292 trev2trev2.ee [email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.1/146 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Nõusolekust Koldamäe II uuringuruumi alal tee ümberpaigutamisest Austatud proua Elo Jassik Olete pöördunud Riigimetsa Majandamis Keskuse poole nõusoleku saamiseks Koldamäe II uuringuruumi alal maavara aktiivse tarbevaru Keskkonnaregistri maavarade nimistusse kandmiseks ja alal asuva tee ümbertõstmise võimalikkusest . Oma kirjas väidate et olete teinud maavara geoloogilise uuringu Koldamäe II uuringuruumi alal Alajõe metskond (22401:001:0330) Ala lõunapoolseosal lasub kvaliteetne maavara ,mille arvele võtmisest olete huvitatud. Maavara otstarbeka ja säästliku kaevandamise seisukohast peate vajalikuks maavara väljata ka kruusatee alt. Kooskõlastame tee ümberpaigutamise vastavalt skeemile peale kaevandamisloa saamist. Metsateel tuleb tagada pidev läbipääs ja uue tee omadused peavad olema samaväärsed olemasolevaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Koidu Simson Alutaguse metsaülem 504 0082 [email protected] Eksperthinnang Koldamäe liivakarjääri rajamise mõju kohta elusloodusele AS TREV-2 Grup il on soov rajada Alutaguse vallas Koldamäel liivakarjäär , kus kaevandatakse liiva ning töödeldakse põlevkivi kaevanduse aherainet . Koldamäe mäeeraldise ja teenindusmaa piires ei paikne keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid loodusobjekte , sealhulgas kaitsealuste liikide leiukohti. Mäeeraldis paikneb metsamaastikus, mida on viimastel aastakümnetel intensiivselt raiutud. Mäeeraldise ümbruses on l ähimateks tähelepanu vajavateks loodusobjektideks metsa vääriselupaik nr.204440 , mis asub teenindusmaa piirist ca 300 meetrit põhja pool ning Lipniku soos asuv metsise elupaik, mis jääb teenindusmaa piirist ca 350 meetrit lõunap o ole . Karjääri lähiümbrusse jäävate loodusobjektide asukohad on esitatud joonisel 1. Joonis 1. Tähelepanu vajavad loodusobjektid Kold a mäe karjääri lähistel. Vääriselupaiga puhul on tegemist kõdusoo kasvukohatüüpi kase, musta lepa ja männi segametsaga . Arvestades vääriselupaiga kaugust karjäärist , piirkonna vahelduvat reljeefi ja liiva kaevanda mise sügavust, saab hinnata, et Koldamäe karjääris kavandatav liiva kaevandami n e ei mõjuta oluliselt vääriselupaiga veerežiimi ega selle elustikku. Samuti ei ole valdaval osal aastast ette näha negatiivset mõju Lipniku soos paiknevale metsise asurkonnale. Kõne alla võib tulla vaid karjääris toimuva tegevusega kaasneva müra häiriv mõju metsise mängule . K arjääris töötavate masinate müra, eriti hommikuti ja vaikse ilmaga võib kostuda ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele. Et vähendada kaevandamisega ja eelkõige aheraine sorteerimise ning purustamisega kaasneva m ürafooni võimaliku negatiivse t mõju metsise mängule, tuleb karjääris mäetöid teostada väljaspool metsise kevadis t mängu aega . Kuna metsised mängivad varahommikul ja mänguplatsile saabuvad nad juba õhtuhämaruses, siis võib karjääris mürarikkaid töid ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. märtsini metsiseid oluliselt häirimata teha kella 9:00–16:00ni ning 1. aprillist kuni 15. maini kella 9:00–18:00ni. Ülejäänud aastast mäetöödele metsisest tulenevaid piiranguid ei ole. Karjääri avamisel on soovitav katend ladustada ümbritsevale teenindusmaale. Nii tekib sellest täiendav müratõke. Kuna osa kaevandatavast liiva varust paikneb all pool pinnasevee taset , tekib karjääri kuni 7 ha suurune järv. Peale maavara ammendamist on otstarbekas karjääris mitmekesise elustiku taastamiseks ühe suurema järve asemel kujundada ka mõned väiksemad alalised ja ajutised tiigid kahepaiksete tarvis. Nende tiikide põhjareljeef peaks olema eelkõige põhja- ja kirdekaldal lauge. Sellisel juhul soojeneb madal kaldavesi kiiresti üles, mis kiirendab omakorda kulleste arengut. Uudo Timm 2 7. o ktoober 2020 Koldamäe MKLT Hinnang saasteainete heitkogustele Kavandatavat tegevust taotletavas Koldamäe liivakarjääri s on kirjeldatud taotluse seletuskirjas. Lähtuvalt kavandatavast tegevusest on järgnevalt analüüsitud võimalike tahkete osakeste (tolmu) heitkoguseid tegevuse realiseerumisel. Mäemassi kaevandamine ja töötlemine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) nagu maavara kaevandami sel lasumist, laadimi sel kallurile või ladustamisel lattu tekkivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume I: Stationary Point and Area Sources . 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ): E=k(0,0016) ⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Tuginedes lähimale Riigi Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogia jaama palju aasta te ilmastikutingimustele, on arvestuslik aastane keskmine tuule kiirus ( U ) 4,0 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) võeti 5 %. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust , mis summaarsete tahkete osakeste ( PM-sum ) puhul on 0,74 ja peenosakeste (PM 10 ) puhul on 0,35 ning eriti peenete osakeste puhul 0,053. Taotletav aastane kaevandamise maht on 24 000 m 3 ehk ~ 38 400 t. Umbes 50% sellest kaevandatakse lasumist ning laaditakse valmistoodanguna otse kallurile. Arvestuslikult 50% segatakse väljastpoolt mäeeraldist sisse toodava aherainega, kasutades selleks laadurit. Seega eralduvad tahked osakesed erinevatel tööprotsessidel. Vastavalt taotlusele paikneb veidi alla poole maavarast vee all, mille kaevandamisega ei kaasne tahkete osak es te heitmeid suure niiskussisalduse tõttu. Sellele vaatamata on arvutustes arvestatud kogu kaevandatavat mahtu. Metoodika põhjal arvutatud emissiooni faktorite ja aastase tootmismahu põhjal leitavad aastased tahkete osakeste heitkogused on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Kukkumisprotsessidel (laadimisel ja segamisel ) tekkivad tahkete osakeste heitkogused Koldamäe liivakarjääris Protsess Tahkete osakeste iseloom Emissiooni faktor, kg/t Protsessi läbiv kogus , t/a Heitkogus, kg/a 1. Maavara kaevandamine ekskavaatoriga PM-sum PM 10 PM 2 , 5 0,000 71 0,000 34 0,00005 38 400 PM-sum 27,4 PM 10 13,0 PM 2 , 5 2,0 2 . Liiva laadimine kallurile (50 % toodangust) 19 200 PM-sum 13,7 PM 10 6,5 PM 2 , 5 1,0 3. Liiva laadimine lattu ja segamine aherainega (50 % toodangust) - 2 tööprotsessi 2 x 19 200 PM-sum 2 x 13,7 PM 10 2 x 6,5 PM 2 , 5 2 x 1,0 4. Segatud toodangu (liiv + aheraine) laadimine kallurile 38 400 PM-sum 27,4 PM 10 13,0 PM 2 , 5 2,0 Kokku PM-sum 0, 096 t/a PM 10 0, 045 t/a PM 2 , 5 0,007 t/a Seega tekib a rvestuslikult tahkeid osakesi eeltoodud tööprotsessidest kokku 0, 096 t/a, millest peenosakesed moodustavad 0, 045 t/a ning eriti peened osakesed 0,007 t/a. Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. Muid maavara töötlemisprotsesse , mis võiksid põhjustada saasteainete heitkoguseid, karjääris ette ei näht a . Samuti ei paikne karjääris statsionaarseid põletusseadmeid. Hinnangu koostas 14.01.2021. a Priit Kallaste / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel