Keskkonnaministeerium
[email protected]
08.09.2021 nr DM-111611-17
Täpsustus riigi huvi väljaselgitamise kirja osas
Keskkonnaamet edastas Keskkonnaministeeriumile 07.09.2021 kirjaga nr DM-111611-16 AS-i
TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Pärnu mnt 463, Nõmme linnaosa, Tallinn,
10916 Harju maakond) esitatud Koldamäe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
(edaspidi keskkonnaluba) taotluse riigi huvi väljaselgitamisega seotud seisukoha saamiseks.
Keskkonnaameti kirjas on muuhulgas välja toodud: „Keskkonnaamet palub riigi huvi
väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Koldamäe
liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele." Antud lause on ekslik – tegelikult soovis
Keskkonnaamet 07.09.2021 kirjaga seisukohta Keskkonnaministeeriumilt. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile on Koldamäe liivakarjääri keskkonnaloa taotlus edastatud
11.08.2021 kirjaga nr DM-111611-15.
Käesoleva kirjaga palub Keskkonnaamet riigi huvi väljaselgitamiseks Keskkonnaministeeriumi
seisukohta Koldamäe liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele (lisatud). Palume esitada seisukoht
hiljemalt kuupäeval 09.10.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: DM-111611-5. Keskkonnaloa esmataotlus T/KL-1006609
Teadmiseks: AS TREV-2 Grupp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lilli Tamm 5699 2028
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp
Kontaktisik Eike Simmer
Tegevusvaldkond
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, AS TREV-2 Grupp taotleb maavara kaevandamise luba Koldamäe
eesmärk ja põhjendus liivakarjääris, eesmärgiga kindlustada aastatepikkuselt oma lepinguliste
kohustuste jätkumine. Oleme juhtiv taristuehituse, teede hoolde ja asfaldi
tootmisega tegelev ettevõte, kes läbi maavara kaevandamise annab oma
tegemistele suurema väärtusahela kvaliteedi ja efektiivsuse näol. Seetõttu
soovime igas maakonnas kasvatada võimekust kaevandada ise vajalikud
puistematerjalid, mida kasutame taristu ja üldehituse erinevates
konstruktsioonides ehedal või töödeldud kujul. Lisaks sellele käitame kahte
mobiilset asfalditehast, mis vajavad üle-eestiliselt tootmiseks kohandatud
asukohti ning vastavat toorainet.
AS-i TREV-2 Grupp jaoks on maavara kaevandamine taotletavas Koldamäe
liivakarjääris strateegiliselt vajalik, sest alates 2016. aastast on ettevõte
Maanteeameti Ida-Viru maakonna teehoolde lepinguline partner ning
kogemustega iga-aastaste kruusateede säilitusremondi läbiviija. Ida-Virumaa
teede hoolde ja säilitusremondi tarvis vajaminev materjali kogus on keskeltläbi
20 tuh m3 aastas. Samuti suudame selle karjääriga teenindada Jõgeva
maakonna põhjaosa teid, kus oleme samuti pikaajaline lepinguline teede
hooldaja. Täiendav maht Jõgeva maakonna põhjaosa teede hooldamiseks on
keskeltläbi 2-3 tuh m3.
Vastavalt arendaja soovile ja vajadusele taotleda maavara kaevandamise luba
tuleb hinnata planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja vajadusele ka maavara
omaniku võimalusi. Eesti Vabariigile kuuluva maavaravaru korral hinnatakse
kinnitatud juhendite kohaselt taotletava karjääri varustuskindlust
teeninduspiirkonnas, kus materjali transporditee on kuni 50 km. Sealjuures
loetakse karjääri teeninduspiirkond ehitusmaterjalidega varustatuks juhul kui
kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10 aastaks.
Kuigi piirkonna varustuskindlus võib näidata, et liiva jätkub seniste
kaevandamismahtude juures enam kui kümneks aastaks, palub arendaja loa
andjal antud juhul mitte arvestada varustuskindlust, kuna kasutab teede
hooldeks liiva, savi ja taaskasutusena Estonia kaevanduse aheraine segu.
Vastavalt „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ seatud
eesmärgile on riik ette näinud ära kasutada vähemalt 40% põlevkivi
aherainest. Arengukava kohaselt saab aherainekillustikku kasutada väiksema
liikluskoormusega teede teatud elementide ehitamiseks, kuid see ei sobi kõrge
teeklassi magistraalide ehitamiseks. Seega ei saa aherainekillustikku kasutada
kvaliteetse ehituskillustiku asendajana igal pool. Koldamäe karjäärist saadav
liiv vastab samuti hooldeks tehtava segu kvaliteedinõuetele ja karjääri
avamisega aitaks see riigi enda võetud eesmärki täita.
Eelnenust tulenevalt taotletakse käesolevaga maavara kaevandamise luba
Koldamäe liivakarjääris, et tagada AS TREV-2 Grupp põhitegevuseks (teede
hooldus ja remont) varustamiseks vajaliku kvaliteediga materjali kogus ja liiva
segamise teel Estonia kaevanduse aheraine killustikuga sertifitseeritud
materjali tootmisega täita riigi eesmärki ringlusmajandusena kasutada ära
vähemalt 40% põlevkivi aherainest.
AS TREV-2 Grupp kuulub rahvusvahelise ettevõtte Eurovia kontserni, kus
pööratakse suurt tähelepanu kaevandamise keskkonnamõju minimeerimisele
ja korrastamisega lisandväärtuste loomisele ehk majandusliku kasvu ja arengu
loomine peab toimuma läbi rohelise kasvu. Selleks on kontserni tasemel
sõnastatud keskkonnastrateegia aastani 2030, mille kohaselt on oluline
vähendada süsiniku jalajälge vähemalt 20%, suurendada materjalide
taaskasutust, juurutada ringmajanduse põhimõtteid ning karjääri korrastamisel
suurendada piirkonna bioloogilist mitmekesisust.
Tegevusega kaasneda võivate Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, tegurid tekkiv tolm, suurenev mürafoon ja võimalik põhja- ja pinnavee
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus (eesvoolud) reostumine naftasaadustega karjääris töötava tehnika rikete korral.
Taotletava mäeeraldise piires hävib senine maastik (valdavalt metsamaa), kuid
kaevandatud ala korrastamisega taastatakse alal uue väljanägemise ja
osaliselt ka uue funktsionaalsusega maastik (metsamaa ja veekogu).
Müra
Liiva kaevandamisel kasutatavad masinad tekitavad paratamatult müra.
Koldamäe liivakarjääris on enim kasutatav masin ekskavaator. Võimalik on, et
kasutatakse ka frontaallaadurit. Antud masinate tekitatavad reaalsed mõõdetud
müratasemed on toodud seletuskirja tabelis 6.1. samuti on seletuskirjas toodud
müratasemete arvutused.
Seega kui karjääris toimub üheaegselt kaks tööprotsessi, siis vastavalt
seletuskirja joonisele 6.1 ei lisandu frontaallaaduri müratasemele dB ehk
sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades
maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks 52 dB. Antud arvutuslik
suurusjärk jääb 13 dB alla seadusega lubatud päevast piirnormi (lubatud kuni
65 dB). Kasutatud müraleviku arvutusmudel on väga konservatiivne (ehk kõige
rangem), see ei arvesta müraallika ja tundliku objekti paiknemist erineval
kõrgustasemel ega looduslike müraekraanide olemasoluga (mets), mistõttu
võib praktika põhjal hinnata, et müratase lähimas majapidamises on veelgi
madalam.
Tolm ja heitgaasid
Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks
tolmu tekitajaks on liiva- ja kruusakarjäärides kaevise transportimise
tulemusena tekkiv tolm. Tolm võib keskmise tuulega levida 200-250 m
kaugusele. Karjäärist tolmu levimist väljapoole mäeeraldise piiri takistab
ümbritsev mets mistõttu kaevandamisel tolmu levikut majapidamistesse pole
ette näha. Küll aga on oht transpordil tekkiva tolmu levikuks Levari tee ja
Iisaku-Varesmetsa tee ristmikul paikneva Lombi kinnistu elamuni (tunnus
22401:003:0253). Loa taotleja kinnitab, et juhul kui kohalike elanike poolt
laekuvad kaebused tolmu leviku kohta, rakendatakse vajadusel koheselt
täiendavaid leevendusmeetmeid. Transportimisel tekkiva tolmu levikut elamuni
saab ohjata tee niisutamisega/kastmisega sellel lõigul. Seega
leevendusmeetmena peab arendaja tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival
aastaajal Lombi elamu juures olevat teelõiku kastma või töötlema vastavate
vahenditega.
Karjääris töötava ekskavaatori/frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama
kehtestatud normidele, kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat
kaevandamistehnikat. Väljapoole karjääri territooriumi võivad kanduda
kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite
heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid
kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Vesi
Koldamäe liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool
pinnasevee taset, seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse
tekitamiseks. Kaevandamisel tuleb minimeerida või vältida masinate hooldusel
ja tankimisel naftasaaduste pinnasesse sattumise võimalus. Nimetatud
asjaolude vältimiseks tuleb tagada masinate regulaarne hooldus ja nende
kontrollimine. Kasutada tuleb vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ja teha
masinate määrimine ja tankimine avatud veekihist vähemalt 10 m kaugusel
pinnaseveetasemest 0,7 m võrra kõrgemal. Masinate tankimisel tuleb hoida
kõrget töökultuuri ning kasutada selleks ette nähtud spetsiaalseid
töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema
töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Loa taotleja
kinnitab antud meetmete jälgimist Koldamäe liivakarjääris mäetööde tegemisel.
Jäätmed
Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel kaevandamise jäätmeid ei teki.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava
taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Katendit kauemaks kui kolmeks
aastaks ei ladustata. Korraga kogu katendi koorimist ei toimu, vaid see
kooritakse vastavalt tööfrondi edenemisele etapiviisiliselt ning ladustatakse
mäeeraldise teenindusmaa piirile täiendava müratõkkevallina.
Müratõkkevallide parameetrid ja sinna kuluv materjalihulk esitatakse
kaevandamise projektis. Samaaegselt maavara kaevandamisega hakkab
toimuma ka karjääri esmane korrastamine, seega kauem kui kolm aastat
katendit ei ladustata.
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Koldamäe liivakarjäär
Tegevuskoha aadress Alutaguse vald, Ida-Viru maakond
Territoriaalkood 0130
Katastritunnus 22401:001:0330
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6555652, Y: 689698
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
5. Eriosa - Maapõu
5.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 981
Maardla nimetus Koldamäe
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Koldamäe liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 7.09
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.52
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 8
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 21
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus ja-remont
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 24 000
Plokid
5/11
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 301 tuh m³ 25.06.2020
2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 129 tuh m³ 25.06.2020
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1203 - ehitusliiv 347 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja TREV-2 Grupp AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/329210
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 04.09.2019
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2020), AS TREV-2 Grupp
Geoloogiafondi number 9374
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori 25. juuni 2020 korraldus nr 1 17/20/1603
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 25.06.2020
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Koldamae_maeeraldise_plaan.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Koldamae_loiked.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Koldamae_korrastatud_maa_plaan.asice
6/11
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Koldamae_.asice
Lisa 5: Taotlus__Koldamae_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 6: Ida_Viru_maakonna_Koldamae_liivamaardla_registrisse_kandmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 7: 1._Koldamae_II_aruanne_1.pdf
uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 8: Piiride_ruumobjektid__Koldamae_.dgn
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
7/11
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel AS TREV-2 Grupp taotleb maavara kaevandamise luba Koldamäe liivakarjääris, et tagada oma põhitegevuse,
juhul lammutustööde kirjeldus teedeehituse ja hoolduse jaoks vajalik toormebaas taotletavas piirkonnas, aga samuti soovime kindlustada toormebaasi
jätkumist meie aastatepikkuste lepinguliste kohustuste täitmiseks. Lisaks soovime kaevandatavast materjalist toota
teede hooleks segu, milleks taaskasutame Estonia kaevanduse aherainekillustikku (fraktsioonid 0-32 ja 16-32).
Mäetehnilised tingimused Koldamäe liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks ei ole keerulised. Katendi keskmine
paksus on 0,4 m ja maavarale on hea juurdepääs. Enne kaevandamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada
kattekiht. Kattekiht kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning moodustatakse müratõkkevallid. Hilisemalt
kasutatakse müratõkkevallidesse paigutatud katend korrastamisel vastavalt koostatavale korrastamisprojektile.
On võimalik, et mäetöid alustatakse karjääri erinevatest osadest korraga. Arvestades liivalasundi geoloogilist ja
hüdrogeoloogilist situatsiooni on mõistlik maavara kaevandamiseks kasutada ekskavaatorit kaevandades kuni 2
astanguga. Lõplik kaevandamise lahend määratakse kaevandamise projektis, arvestades juba kaevandatava materjali
kvaliteedijuhtimist ja majanduslikke aspekte.
Liiv on kasutatav (kas segatuna aheraine killustikuga või otse kaevandades) üld- ja teedeehituses vastavalt kvaliteedile
konstruktsioonides või täiteks ning sellise tehnoloogia abil saab liivast lisaks toota mitmeid ehituseks vajalikke tooteid.
Et täita riigi eesmärki ringlusmajandusena kasutada ära vähemalt 40% põlevkivi aherainest soovime osa
kaevandatavast liivast segada Estonia kaevanduse aheraine killustikuga (killustikud suurusega 0-32 ja 16-32), et saada
teedeehituseks parimaid segusid. Selliselt toodetud materjal sertifitseeritakse ning see leiab kasutust meie
põhitegevusalaks olevate teede hooldes ja remondis.
Arvestades piirkonna teedevõrku on transport karjäärist mõistlik korraldada mööda Levari teed kas otse Jõhvi-Tartu-
Valga põhimaanteele või Iisaku-Varesmetsa teele.
8/11
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Koldamäe liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Koldamäe külas, paiknedes Jõhvi linnast
ligikaudu 26 km lõunas. Karjääri mäeeraldis jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Levari tee nr 2240007 äärmise
sõiduraja välimisest servast ~ 21 m kaugusele. Logistiliselt jääb ala põhimaanteest Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3) mööda
Levari teed ~2 km kaugusele idasse, ~1,6 km kaugusele kagusse jääb Iisaku-Varesmetsa tee (nr 13154). Linnulennult
~2 km kaugusele edelasse jääb lähim suurem asula Iisaku alevik. 1-2 km raadiuses asuvad Koldamäe, Lipniku ja
Varesmetsa külad.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad katastriüksusel Alajõe metskond 17 (katastritunnus
22401:001:0330). Kinnistu kuulub riigi omandisse, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Karjäär
külgneb ja jätkub põhjast, läänest ning kirdest sama kinnistuga Alajõe metskond 17 ning kagust ja lõunast
maaüksusega Pikamäe (katastritunnus 22401:001:0050).
Lähimad majapidamised jäävad ~1 km kaugusele põhja suunda ning ~1,3 km kaugusele lääne suunda.
Mäeeraldise ümbruses on lähimateks tähelepanu vajavateks loodusobjektideks metsa vääriselupaik nr.204440, mis
asub teenindusmaa piirist ca 300 meetrit põhja pool ning Lipniku soos asuv metsise elupaik, mis jääb teenindusmaa
piirist ca 350 meetrit lõunapoole.
Looduskaitsealad taotletava mäeeraldise piires puuduvad. Lähim kaitsealune ala on Iisaku maastikukaitseala, mis jääb
~2,5 km kaugusele läände.
Taotlevat karjääri katab enamasti mets. Maapinna absoluutkõrgused on mäeeraldise piires 54 – 62 m.
Karjääri keskelt üle kulgeb kruuskattega metsatee. Kuna selle all on kvaliteetne maavara, siis maavara otstarbeka ja
säästliku kasutamise eesmärgil sõlmis AS TREV-2 Grupp kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega tee
nihutamise osas põhja suunda. Kokkuleppe kohaselt on lubatud metsatee ümber paigutamine juhul, kui on tagatud
pidev läbipääs ja uue tee omadused peavad olema samaväärsed olemasolevaga (lisa 1).
9/11
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide 1. Kaevandamise käigus tekitavad karjääris töötavad masinad müra, mis levib atmosfääri kaudu. Seletuskirjas toodud
kirjeldus arvutustest nähtub, et lähima majapidamise juures (1 km kaugusel mäeeraldisest) jääb mürafoon alla seadusega
lubatud päevasest piirnormist.
2. Töötavad masinad paiskavad õhku tolmu ja heitgaase. Tekkiv tolm settib kiiresti maha masinate töötamise asukohas.
Karjäärist väljuvatel teedel tuleb tolmu leviku vältimiseks võtta kasutusele asjakohased meetmed. Karjääris kasutatakse
vaid võimalikku parimat tehnikat, masinad on tehniliselt korras ning neile viiakse läbi korralist tehnilist ülevaatust.
3. Koldamäe liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnasevee taset, seega tuleb vältida lokaalse
veereostuse ohtu. Ka selle ohu vältimiseks on oluline, et kasutusel on vaid korras ja hooldatud tehnika. Masinate
hooldus hakkab toimuma vaid selleks ettenähtud kohtades, mis on varustatud reostuse likvideerimise vahenditega.
Võimaliku reostuse likvideerimiseks on ettevõtte välja töötanud kindla tegevusplaani, mida tutvustatakse karjääri
töötajatele.
4. Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel kaevandamise jäätmeid ei teki. Kogu kaevandatavast materjalist toodetakse
sertifitseeritud teede ehituses vajalikku materjali, katendist moodustatakse tolmu ja müratõkke vallid ning kasutatakse
hilisema korrastamise käigus vastavalt korrastamisprojektile.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Kavandatava tegevusega kaasneb täiendavat müra ja tolmu. Kuigi arvutused näitavad, et müra levib sumbub karjäärist
olulise keskkonnamõju kohta välja kiirelt, siis vajadusel rajatakse karjääri perimeetrile kooritud katendist vallid.
Kuival perioodil teostatakse vastavalt vajadusele teedel tolmutõrjet.
Vee juhtimist karjääris ei plaanita.
Lisatud on Uudo Timm eksperthinnang.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed AS TREV-2 Grupp kuulub rahvusvahelise ettevõtte Eurovia kontserni, kus pööratakse suurt tähelepanu kaevandamise
keskkonnamõju minimeerimisele, korrastamisega lisandväärtuste loomisele ja taaskasutuse juurutamisele.
Karjääri ümber rajatakse tolmu ja müratõkkevallid.
Katendit ei säilitata üle kolme aasta.
Kuival perioodil tehakse asjaohast tolmutõrjelt.
Karjääriteid hoitakse korras.
Tehniline korrastamine toimub paralleelselt kaevandamisega.
Kaevandaja peab kinni loas antud tingimustest.
Muu eelhinnangu info Lisa 9: Eksperthinnang_Koldamae_liivakarjaari_rajamise_kohta.asice
7. Taotluse lisad 10/11
7. Taotluse lisad
Nimetus Manus
RMK kooskõlastus Lisa 10: as_trev_146.asice
Eksperthinnang Uudo Timm Lisa 11: Eksperthinnang_Koldamae_liivakarjaari_rajamise_kohta.asice
Taotlus Lisa 12: Taotlus__Koldamae_.asice
Hinnang välisõhule Lisa 13: Hinnang_Koldamae.asice
11/11
SELETUSKIRI
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS TREV-2 Grupp taotleb maavara kaevandamise luba Koldamäe liivakarjääris,
eesmärgiga kindlustada aastatepikkuselt oma lepinguliste kohustuste jätkumine.
Oleme juhtiv taristuehituse, teede hoolde ja asfaldi tootmisega tegelev ettevõte, kes
läbi maavara kaevandamise annab oma tegemistele suurema väärtusahela kvaliteedi ja
efektiivsuse näol. Seetõttu soovime igas maakonnas kasvatada võimekust kaevandada
ise vajalikud puistematerjalid, mida kasutame taristu ja üldehituse erinevates
konstruktsioonides ehedal või töödeldud kujul. Lisaks sellele käitame kahte mobiilset
asfalditehast, mis vajavad üle-eestiliselt tootmiseks kohandatud asukohti ning vastavat
toorainet.
AS-i TREV-2 Grupp jaoks on maavara kaevandamine taotletavas Koldamäe
liivakarjääris strateegiliselt vajalik, sest alates 2016. aastast on ettevõte Maanteeameti
Ida-Viru maakonna teehoolde lepinguline partner ning kogemustega iga-aastaste
kruusateede säilitusremondi läbiviija. Ida-Virumaa teede hoolde ja säilitusremondi
tarvis vajaminev materjali kogus on keskeltläbi 20 tuh m3 aastas. Samuti suudame selle
karjääriga teenindada Jõgeva maakonna põhjaosa teid, kus oleme samuti pikaajaline
lepinguline teede hooldaja. Täiendav maht Jõgeva maakonna põhjaosa teede
hooldamiseks on keskeltläbi 2-3 tuh m3.
Vastavalt arendaja soovile ja vajadusele taotleda maavara kaevandamise luba tuleb
hinnata planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja vajadusele ka maavara omaniku
võimalusi. Eesti Vabariigile kuuluva maavaravaru korral hinnatakse kinnitatud
juhendite kohaselt taotletava karjääri varustuskindlust teeninduspiirkonnas, kus
materjali transporditee on kuni 50 km. Sealjuures loetakse karjääri teeninduspiirkond
ehitusmaterjalidega varustatuks juhul kui kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10
aastaks.
Kuigi piirkonna varustuskindlus võib näidata, et liiva jätkub seniste
kaevandamismahtude juures enam kui kümneks aastaks, palub arendaja loa andjal
antud juhul mitte arvestada varustuskindlust, kuna kasutab teede hooldeks liiva, savi
ja taaskasutusena Estonia kaevanduse aheraine segu. Vastavalt „Ehitusmaavarade
kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ seatud eesmärgile on riik ette näinud ära
kasutada vähemalt 40% põlevkivi aherainest. Arengukava kohaselt saab
aherainekillustikku kasutada väiksema liikluskoormusega teede teatud elementide
ehitamiseks, kuid see ei sobi kõrge teeklassi magistraalide ehitamiseks. Seega ei saa
aherainekillustikku kasutada kvaliteetse ehituskillustiku asendajana igal pool.
Koldamäe karjäärist saadav liiv vastab samuti hooldeks tehtava segu
kvaliteedinõuetele ja karjääri avamisega aitaks see riigi enda võetud eesmärki täita.
Eelnenust tulenevalt taotletakse käesolevaga maavara kaevandamise luba Koldamäe
liivakarjääris, et tagada AS TREV-2 Grupp põhitegevuseks (teede hooldus ja remont)
varustamiseks vajaliku kvaliteediga materjali kogus ja liiva segamise teel Estonia
kaevanduse aheraine killustikuga sertifitseeritud materjali tootmisega täita riigi
eesmärki ringlusmajandusena kasutada ära vähemalt 40% põlevkivi aherainest.
AS TREV-2 Grupp kuulub rahvusvahelise ettevõtte Eurovia kontserni, kus pööratakse
suurt tähelepanu kaevandamise keskkonnamõju minimeerimisele ja korrastamisega
lisandväärtuste loomisele ehk majandusliku kasvu ja arengu loomine peab toimuma
läbi rohelise kasvu. Selleks on kontserni tasemel sõnastatud keskkonnastrateegia
aastani 2030, mille kohaselt on oluline vähendada süsiniku jalajälge vähemalt 20%,
suurendada materjalide taaskasutust, juurutada ringmajanduse põhimõtteid ning
karjääri korrastamisel suurendada piirkonna bioloogilist mitmekesisust.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Koldamäe liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas,
Koldamäe külas, paiknedes Jõhvi linnast ligikaudu 26 km lõunas. Karjääri mäeeraldis
jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Levari tee nr 2240007 äärmise sõiduraja
välimisest servast ~ 21 m kaugusele. Logistiliselt jääb ala põhimaanteest Jõhvi-Tartu-
Valga (nr 3) mööda Levari teed ~2 km kaugusele idasse, ~1,6 km kaugusele kagusse
jääb Iisaku-Varesmetsa tee (nr 13154). Linnulennult ~2 km kaugusele edelasse jääb
lähim suurem asula Iisaku alevik. 1-2 km raadiuses asuvad Koldamäe, Lipniku ja
Varesmetsa külad.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad katastriüksusel Alajõe metskond 17
(katastritunnus 22401:001:0330). Kinnistu kuulub riigi omandisse, volitatud asutuseks
on Riigimetsa Majandamise Keskus. Karjäär külgneb ja jätkub põhjast, läänest ning
kirdest sama kinnistuga Alajõe metskond 17 ning kagust ja lõunast maaüksusega
Pikamäe (katastritunnus 22401:001:0050).
Lähimad majapidamised jäävad ~1 km kaugusele põhja suunda ning ~1,3 km
kaugusele lääne suunda.
Mäeeraldise ümbruses on lähimateks tähelepanu vajavateks loodusobjektideks metsa
vääriselupaik nr.204440, mis asub teenindusmaa piirist ca 300 meetrit põhja pool ning
Lipniku soos asuv metsise elupaik, mis jääb teenindusmaa piirist ca 350 meetrit
lõunapoole.
Looduskaitsealad taotletava mäeeraldise piires puuduvad. Lähim kaitsealune ala on
Iisaku maastikukaitseala, mis jääb ~2,5 km kaugusele läände.
Taotlevat karjääri katab enamasti mets. Maapinna absoluutkõrgused on mäeeraldise
piires 54 – 62 m.
Karjääri keskelt üle kulgeb kruuskattega metsatee. Kuna selle all on kvaliteetne
maavara, siis maavara otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärgil sõlmis AS TREV-
2 Grupp kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega tee nihutamise osas põhja
suunda. Kokkuleppe kohaselt on lubatud metsatee ümber paigutamine juhul, kui on
tagatud pidev läbipääs ja uue tee omadused peavad olema samaväärsed olemasolevaga
(lisa 1).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline
ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Piirkonnas on geoloogilisi uuringuid läbi viidud ühel korral:
– 2020. a „Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.04.2020)“, AS TREV-2 Grupp, EGF 9374.
Geoloogiliselt ehituselt paikneb ala Peipsi nõo põhjaservas Balti jääpaisjärve
rannikumoodustiste vööndis. Karjäär asub ~700 m läbimõõduga ringikujulise
kõrgendiku kesk- ja servaosas. Kõrgendiku keskosa koosneb valdavalt peeneteralisest
kruusateradeta liivast. Maapinna absoluutkõrgused on kõrgendiku keskosas kuni abs
kõrguseni 62 m, nõlva alumises servas põhjaosas abs kõrgus 47…48 m, lõunaosas nõlva
all 45…46 m. Kõrgendiku servaaladel liiv muutub tolmjaks ülipeeneteraliseks liivaks
või asendub liivsavi ja saviliivaga. Ehitusliiva kasulik kiht asub vaid kõrgendiku kesk-
ja lääneosas. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi, saviliiv või savi. Maavara lamam on
kogu uuringuruumis ebatasane, lainjas. Näiteks PA-5 asub lamam absoluutkõrgusel
51,95 m, ~30 m kaugusel PA-5A asub lamam 6 m sügavamal.
Geoloogilise uuringu andmetel on mäeeraldise geoloogiline ehitus järgmine:
– 0,1-0,5 m katend (keskmine 0,4 m), millest 0,3 m moodustab kasvukiht;
– kuni 8,4 (keskmiselt 6,0 m) paksuse kasuliku kihi liiv on terastikuliselt koostiselt
peenetealine beež liiv, milles ei sisaldu kruusaterasid ning osakeste suurusega alla
0,063 mm osakaal on valdavalt alla 5%;
– kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreeni, saviliiv, savi.
Kasuliku kihi moodustab ehitusliiv ja täiteliiv. Ehitusliiv on peeneteraline, valdavalt
terasuurusega 0,125-0,5 mm, osakesi >0,063 mm on 1,8-4,9%, keskmiselt ~3,5%.
Materjal on valdavalt hea filtreeruvusega. Täiteliiv levib kasuliku kihi leviku äärealal.
Liiv on ülipeeneteraline ning kvalifitseerub täiteliivaks, kuna liivafraktsiooni <0,063
mm osakesi on proovides üle 5% (5,3 - 10,5%, keskmine 6,2%). Sellest lähtuvalt pole
materjal ka filtreeruv. Täiteliiv levib alal korrapäratult ja läätsedena. Piiripealse
väärtusega on PA-2 kvaliteet: 0,063 mm osakesi 5%. Kuna täiteliiva osa kasuliku kihi
lasumis levib ebakorrapäraselt, siis täiteliiva osa arvestatakse ehitusliiva ploki hulka.
Valdavalt jääb täiteliiv veepealsesse varuplokki. Kasuliku materjali omadused
veepealses ja veealuses osas suuresti ei erine.
Ehitusliiva ploki 1 aT peenosiste sisaldus (<0,063 mm) on 2,1-10,5% (keskmiselt
4,2%), jämepurdu materjal ei sisalda. Kogu plokil lasub katend, mille keskmine paksus
on ~0,4 m. Katendi moodustab valdavalt muld ja orgaanikarikas või savikas liiv.
Ehitusliiva ploki 2 aT savi ja tolmusisaldus on 1,8-5,3% (keskmiselt 3,8%),
jämepurruta peeneteraline liiv. Plokk jääb kogu ulatuses vee alla.
Filtratsioonikatseid tehti 3: proovist 5A-4 (2,3 m/ööp) ning kahest sarnase koostisega
proovidest moodustatud koondproovist pr 12-4 + pr 12-3 + pr 12-2 (1,0 m/ööp) ja
koondproovist pr 12-1 + pr 6-1 + pr 5-2 (2,6 m/ööp). Proovitulemustest saab järeldada,
et juhul, kui osakesi <0,063 mm sisaldub materjalis 3-4%, võib eeldada
filtratsioonimoodulit 2-2,5 m/ööp, ~5% puhul on filtratsioonimoodul 1 m/ööp või alla
selle.
Lähtudes ülaltoodud andmetest, siis ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada üld- ja
teedeehituses vastavalt kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks. Sõelumisel ja
rikastamisel saab liivast valmistada mitmeid tooteid.
Uuringuaegne veetase lasub keskmiselt 54,2 m tasemel. Hüdrogeoloogilised
tingimused Koldamäe liivakarjääri alal on geoloogilisest ehitusest tulenevalt lihtsad.
Vettkandvaks setteks on peeneteraline filtreeruv liiv ning veepidemeks lamami ja serva
alade liivsavi ja savi. Vesi on vabapinnaline.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega
Mäeeraldist taotletakse 7,09 ha ja selle teenindusmaad 9,52 ha pindalal.
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on valitud lähtuvalt kinnitatud
aktiivsete tarbevaru plokkide 1 ja 2 piiridest ning sügavus on valitud lähtuvalt
kinnitatud aktiivse tarbevaru lamamist.
Taotletava mäeeraldise maavara varu 430 tuh m3 ei ole kogu mahus kaevandatav.
Kaevandamata jääb karjääri hoidetervikutesse jääv varu. Hoideterviku mahu
arvutamisel tuleb arvestada kaevandatava materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et
mäeeraldise materjal on peeneteraline, on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks terviku
veepealses osas 25° (1:2) ja veealuses osas 12° (1:5).
Tervikutesse jääva kao mäeeraldise piires arvutatakse valemiga:
h12 h22
Vnõlv P P a1 h
1 P P a2 h 2 , kus
2 tan 2 tan
P – nõlvaterviku perimeeter, vee peal 1 432 m, vee all 1204 m;
h1 – ploki 1 veepealse osa kasuliku kihi keskmine paksus, 4,2 m;
α – liiva veepealne püsinurk, 25o;
a1 – katendi hoideterviku põhja laius, 0,9 m;
a2 – veepealse osa hoideterviku põhja laius, 9,9 m;
h2 – ploki 2 veealuse osa kasuliku kihi keskmine paksus, 2,6 m;
ß – liiva veealune püsinurk, 12o.
Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 24.08.2020)
Varuploki Aktiivne Kadu, tuh Kaevandatav
Nimetus
number tarbevaru, tuh m³ m³ varu, tuh m³
1 ehitusliiv 301 33 268
2 ehitusliiv 129 50 79
Kaevandatava ehitusliiva kogus on taotletava mäeeraldise piires 347 tuh m3.
Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise
mahuga 24 tuh m³.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamise ja
kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia.
Taotletava Koldamäe liivakarjääri mäeeraldise pindala on 7,09 h, katendi keskmine
paksus on 0,4 m, katendi maht on 29 tuh m3. 2020. a geoloogilise uuringu kohaselt on
taotletava mäeeraldise piires kasvukihi keskmine paksus ~0,3 m. Nimetatud uuringu
põhjal on taotletava mäeeraldise 7,09 ha suurusel alal mulla maht kokku 21 tuh m3.
Alalt eemaldatav muld kasutatakse ära karjääri korrastamisel, siinjuures on arvestatud
mulla ladustamise perioodiga kuni 3 aastat.
Enne kaevandamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht.
Kattekiht kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse katendi
puistangutesse. Kogu katend ei koorita korraga, vaid see hakkab toimuma vastavalt
tööfrondi edenemisele. Katend kooritakse mäeeraldiselt kahes osas – esmalt sambla ja
kändudega orgaanikakiht ning seejärel ülejäänud osa katendist. Katendit kauemaks kui
kolmeks aastaks ei ladustata. Eemaldatud katendist moodustatakse mäeeraldise piirile
erinevatesse suundadesse katendivall, mis hakkab toimima täiendava müratõkkena.
Müratõkkevalli rajamine toimub katendi koorimisega samas tempos. Hiljem
müratõkkevallidesse ladustatud katend kasutatakse ammendatud karjääriala
korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Müratõkkevallide
parameetrid ja materjalikulu esitatakse kaevandamise projektis.
On võimalik, et mäetöid alustatakse karjääri erinevatest osadest korraga. Sellegi
poolest ei avata kogu mäeeraldist korraga, vaid tööd toimuvad etapiviisiliselt ning
samaaegselt kaevandamisega hakkab toimuma ka karjääri tehniline korrastamine.
Arvestades liivalasundi geoloogilist ja hüdrogeoloogilist situatsiooni on mõistlik
maavara kaevandamiseks kasutada ekskavaatorit kaevandades kuni 2 astanguga.
Lõplik kaevandamise lahend määratakse vastavas projektis, arvestades juba
kaevandatava materjali kvaliteedijuhtimist ja majanduslikke aspekte.
Liiv on kasutatav (kas segatuna aheraine killustikuga või otse kaevandades) üld- ja
teedeehituses vastavalt kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks ning sellise
tehnoloogia abil saab liivast lisaks toota mitmeid ehituseks vajalikke tooteid. Et täita
riigi eesmärki ringlusmajandusena kasutada ära vähemalt 40% põlevkivi aherainest
soovime osa kaevandatavast liivast segada Estonia kaevanduse aheraine killustikuga
(killustikud suurusega 0-32 ja 16-32), et saada teedeehituseks parimaid segusid.
Selliselt toodetud materjal sertifitseeritakse ning see leiab kasutust meie
põhitegevusalaks olevate teede hooldes ja remondis.
Arvestades piirkonna teedevõrku on transport karjäärist mõistlik korraldada mööda
Levari teed kas otse Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteele või Iisaku-Varesmetsa teele.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus, maapõues
tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad
abinõud.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3 punkti 1 kohaselt
hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad tegurid
tekkiv tolm, suurenev mürafoon ja võimalik põhja- ja pinnavee (eesvoolud) reostumine
naftasaadustega karjääris töötava tehnika rikete korral. Taotletava mäeeraldise piires
hävib senine maastik (valdavalt metsamaa), kuid kaevandatud ala korrastamisega
taastatakse alal uue väljanägemise ja osaliselt ka uue funktsionaalsusega maastik
(metsamaa ja veekogu).
Vääriselupaik ja metsis
Vääriselupaik nr.204440 puhul on tegemist kõdusoo kasvukohatüüpi kase, musta lepa
ja männi segametsaga. Arvestades vääriselupaiga kaugust karjäärist, piirkonna
vahelduvat reljeefi ja liiva kaevandamise sügavust, saab hinnata, et Koldamäe karjääris
kavandatav liiva kaevandamine ei mõjuta oluliselt vääriselupaiga veerežiimi ega selle
elustikku.
Samuti ei ole valdaval osal aastast ette näha negatiivset mõju Lipniku soos paiknevale
metsise asurkonnale. Kõne alla võib tulla vaid karjääris toimuva tegevusega kaasneva
müra häiriv mõju metsise mängule. Karjääris töötavate masinate müra, eriti hommikuti
ja vaikse ilmaga võib kostuda ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele. Et vähendada
kaevandamisega ja eelkõige aheraine ning liiva segamisega kaasneva mürafooni
võimaliku negatiivset mõju metsise mängule, tuleb karjääris mäetöid teostada
väljaspool metsise kevadist mänguaega.
Kuna metsised mängivad varahommikul ja mänguplatsile saabuvad nad juba
õhtuhämaruses, siis võib karjääris mürarikkaid töid ajavahemikul 1. märtsist kuni 31.
märtsini metsiseid oluliselt häirimata teha kella 9:00–16:00ni ning 1. aprillist kuni 15.
maini kella 9:00–18:00ni. Ülejäänud aastast mäetöödele metsisest tulenevaid
piiranguid ei ole. Karjääri avamisel on soovitav katend ladustada ümbritsevale
teenindusmaale. Nii tekib sellest täiendav müratõke.
Müra
Liiva kaevandamisel kasutatavad masinad tekitavad paratamatult müra. Koldamäe
liivakarjääris on kindlasti kõige enam kasutatav masin ekskavaator. Võimalik on, et
kasutatakse ka frontaallaadurit. Antud masinate tekitatavad reaalsed mõõdetud
müratasemed on toodud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed
Helivõimsustase, Mõõtmise
Müraallikas Protsess
Lp2, dB kaugus, m
Kasuliku kihi ammutamine
ja laadimine
Ekskavaator 84 3
sorteerimissõlme või
kallurile
Toodangu laadimine
Frontaallaadur kallurile, toodangu 95 7
ladustamine
Tabeli 6.1 järgi ulatub suurim müratase (frontaallaadur) Lp2 kuni 95 dB-ni.
Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase
Lp1 on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon (r1), s.t müratase sõltub allika ja
vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Lähim
majapidamine asub taotletava mäeeraldise põhjapiirist ~ 1 000 m kaugusel, mille
juures on tekkiv müratase leitav järgneva valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20 * log10(r1) – 20 * log10(r2)
Selle kohaselt karjääri puhul on frontaallaaduri (suurim müraallikas) töötamisel
maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 95 + 20log10(7) – 20log10(1000) = 52 dB(A)
kus arvutuse aluseks on 7 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 95 dB(A).
Ekskavaatori töötamisel mäeeraldise piiril on, lähima majapidamise juures, arvutuslik
müratase 33,5 dB. Juhul kui karjääris töötab koos laadur ja ekskavaator, siis nende
tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud
joonisel 6.1.
Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral
Seega kui karjääris toimub üheaegselt kaks tööprotsessi, siis vastavalt joonisele 6.1 ei
lisandu frontaallaaduri müratasemele dB ehk sellisel juhul kujuneb lähima
majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades maksimaalseks arvutuslikuks
müratasemeks 52 dB. Antud arvutuslik suurusjärk jääb 13 dB alla seadusega lubatud
päevast piirnormi (lubatud kuni 65 dB). Kasutatud müraleviku arvutusmudel on väga
konservatiivne, see ei arvesta müraallika ja tundliku objekti paiknemist erineval
kõrgustasemel ega looduslike müraekraanide olemasoluga (mets), mistõttu võib
praktika põhjal hinnata, et müratase lähimas majapidamises on veelgi madalam.
Tolm ja heitgaasid
Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu
tekitajaks on liiva- ja kruusakarjäärides kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm.
Tolm võib keskmise tuulega levida 200-250 m kaugusele. Karjäärist tolmu levimist
väljapoole mäeeraldise piiri takistab ümbritsev mets mistõttu kaevandamisel tolmu
levikut majapidamistesse pole ette näha. Küll aga on oht transpordil tekkiva tolmu
levikuks Levari tee ja Iisaku-Varesmetsa tee ristmikul paikneva Lombi kinnistu
elamuni (tunnus 22401:003:0253). Loa taotleja kinnitab, et juhul kui kohalike elanike
poolt laekuvad kaebused tolmu leviku kohta, rakendatakse vajadusel koheselt
täiendavaid leevendusmeetmeid. Transportimisel tekkiva tolmu levikut elamuni saab
ohjata tee niisutamisega/kastmisega sellel lõigul. Seega leevendusmeetmena peab
arendaja tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal Lombi elamu juures olevat
teelõiku kastma või töötlema vastavate vahenditega.
Karjääris töötava ekskavaatori/frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud
normidele, kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat.
Väljapoole karjääri territooriumi võivad kanduda kallurautode heitgaasid, mis samuti
ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud
valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Vesi
Koldamäe liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnasevee
taset, seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Kaevandamisel
tuleb minimeerida või vältida masinate hooldusel ja tankimisel naftasaaduste
pinnasesse sattumise võimalus. Nimetatud asjaolude vältimiseks tuleb tagada masinate
regulaarne hooldus ja nende kontrollimine. Kasutada tuleb vaid korrasolevat
kaevandamistehnikat ja teha masinate määrimine ja tankimine avatud veekihist
vähemalt 10 m kaugusel pinnaseveetasemest 0,7 m võrra kõrgemal. Masinate
tankimisel tuleb hoida kõrget töökultuuri ning kasutada selleks ette nähtud
spetsiaalseid töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema
töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Loa taotleja kinnitab antud
meetmete jälgimist Koldamäe liivakarjääris mäetööde tegemisel.
Jäätmed
Koldamäe liivakarjääris kaevandamisel kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt
Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid
jäätmete tekkimisel. Katendit kauemaks kui kolmeks aastaks ei ladustata. Korraga
kogu katendi koorimist ei toimu, vaid see kooritakse vastavalt tööfrondi edenemisele
etapiviisiliselt ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piirile täiendava
müratõkkevallina (Uudo Timm eksperthinnang). Müratõkkevallide parameetrid ja
sinna kuluv materjalihulk esitatakse kaevandamise projektis. Samaaegselt maavara
kaevandamisega hakkab toimuma ka karjääri esmane korrastamine, seega kauem kui
kolm aastat katendit ei ladustata.
9. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine.
Pärast varu ammendumist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada. Selleks
koostab arendaja korrastamise projekti, taotledes projekteerimiseks Keskkonnaametilt
korrastamise tingimused. Tehnilist korrastamist on mõistlik alustada juba paralleelselt
karjääri mäetöödega. Mäeeraldiselt eemaldatud katend tuleb säilitada teenindusmaal
ja kasutada korrastamisel vastavalt projektile, korrastamisest ülejäänud katendi kogus
on kokkuleppel loa andjaga võimalik kaubastada.
Liivakarjääride puhul on tavapäraseks korrastamise suunaks veekogu, rohu- või
metsamaa. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ peab veekogu rajamiseks olema veekogu sügavus valdavalt 2 m.
Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m
ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast.
Võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid,
reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust, asub osa varust põhjavee
tasemest madalamal ja piisava sügavusega (valdavalt vähemalt 2 meetrit) veekoguks
kujuneb hilisemal korrastamisel ~4,5 ha suurune ala.
Mitmekesise elustiku taastamiseks on otstarbekas ühe suurema järve kõrvale
kujundada ka mõned väiksemad alalised ja ajutised tiigid kahepaiksete tarvis. Nende
tiikide põhjareljeef peaks olema eelkõige põhja- ja kirdekaldal lauge. Sellisel juhul
soojeneb madal kaldavesi kiiresti üles, mis kiirendab omakorda kulleste arengut.
Korrastamise suund seega on veekogu ja metsamaa. Korrastamistöid alustatakse
tehnoloogilise korrastamisega. Tehnoloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad
korrastatakse ja tasandatakse laugemaks kui kaevandatava materjali püsinurk.
Ehitusliiva nõlva kalle tuleb rajada suhtega veepealses osas 1:2 ja veealuses osas 1:5
(peeneteraline liiv). Kuiv karjääri põhi tuleb metsastada.
Tabel 7.1 Korrastatud ala hinnanguline kõlvikune jaotus
Kõlvik Pindala, ha
Veekogu ~4,5
Metsamaa ~5,0
Kokku 9,52
Tavapärase väikese pindalaga liivakarjääri korrastamise maksumus ühe hektari kohta
on 3 500 – 4 500 eurot. Koldamäe liivakarjääris ei ole selliseid looduslikke või
tehnoloogilisi kitsendusi, mis antud maksumust suurendaks. Seega antud ala
korrastamise maksumus jääb tasemele ~ 33 - 43 tuh eurot. Korrastamistööde kulu saab
vähenda mäetööde optimeerimisega, st maavara kaevandatakse karjääri piiril õige
nõlvusega ja karjääri põhi tasandatakse maavara ammutamisel.
Soovin loa välja andmist digitaalselt.
Taotleja:
Indrek Malm / allkirjastatud digitaalselt /
AS TREV-2 Grupp
Maavarade valdkonna juht
Seletuskirja koostas (seisuga 12.01.2021.a):
Jako Stein / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
KORRALDUS
25. juuni 2020 nr 1-17/20/1603
Ida-Viru maakonna Koldamäe
liivamaardla registrisse kandmine
AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile Koldamäe II uuringuruumi piiresse jääva ehitusliiva
aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 10.06.2020, kirja registreerimise nr 9-
3/20/6223-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on
04.09.2017 andnud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/329210).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Ida-Viru maakonnas
Alutaguse vallas Koldamäe külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Alajõe metskond 17 (tunnus 22401:001:0330), mille volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Koldamäe II
uuringuruumis.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva
kasutusala määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 9 lõike 6 ja § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan kanda AS TREV-2 Grupp poolt koostatud aruande „Koldamäe II uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.04.2020. a keskkonnaregistri maardlate
nimistusse Koldamäe II uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,09 ha – 301 tuh m3 (1. plokk),
1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,98 ha – 129 tuh m3 (2. plokk, 1. ploki lamamis,
allpool põhjavee taset).
2. Kanda Koldamäe II uringuruumi piires arvutatud varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse
Koldamäe liivamaardlana.
3. Korraldus teha teatavaks AS-ile TREV-2 Grupp, Keskkonnaametile, Alutaguse
vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
Ida-Viru maakond
Alutaguse vald
Koldamäe küla
Koldamäe II uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
Töö nr MGU-62
(varu seisuga 01.04.2020)
Aruande koostas:
…………………………..
Elo Jassik
Geoloog
Kinnitas:
…………………………
Indrek Malm
Valdkonna juht
Tallinn 2020
AS TREV-2 Grupp Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn Telefon +372 677 6500
Registrikood 10047362 www.trev2.ee Faks +372 677 6501
KMKR EE100280335
[email protected]
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
Annotatsioon
Elo Jassik. Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2020).
Aruanne ühes köites, 16 lehekülge, 10 tekstilisa, 2 graafilist lisa. AS TREV-2 Grupp,
Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn.
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata Koldmäe II uuringuruumis lasuva maavara levik,
selle kvaliteet ja kogus ning sobivus kaevandamiseks ja kasutamiseks ehituses. 2019. aastal
rajati Koldamäe II uuringuruumi alale 13 puurauku kogupikkusega 84,9 m, keskmise
sügavusega 6,5 m (geoloogilise uuringu luba L.MU/328616). Lisaks kasutati uuringuruumi
lõunaküljel 2018. aastal rajatud 6 puurauku (geoloogilise uuringu luba L.MU/329210), mis
rajati Koldamäe uuringuruumi uurimiseks, kuid uuring katkestati pärast välitööde tegemist
purdmaterjali sobimatuse tõttu kaevandamise eesmärgil.
Koldamäe II uuringuruumi piires lasub maavaral katend mahuga 29 tuh m3 (sh kasvukihti
~21 tuh m3) . Katendi keskmine paksus on ~0,4 m, sellest kasvukihti ~0,3 m. Vastavalt maavara
kvaliteedile ja lasuvusele, tehti varu arvutus uuringuruumis 7,09 ha alal kahes plokis
(veepealne plokk 1 ja veealune plokk 2). Plokk 1 on moodustatud kogu kasuliku kihi 7,09 ha
alal keskmise kihipaksusega 4,2 m, selle all lasub 4,98 ha alal veealuse varu plokk 1 keskmise
kihipaksusega 2,6 m. Maa-ametile esitatakse ettepanek seisuga 01.04.2020 Keskkonnaregistri
maardlate nimistus arvele võtmiseks järgnevad maavara varu kogused:
- ploki 1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 301 tuh m3, pindala 7,09 ha, ülalpool keskmist veetaset;
- ploki 2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 129 tuh m3, pindala 4,98 ha, allpool keskmist veetaset.
Arvele võetavat ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada üld- ja teedeehituses vastavalt
kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks. Sõelumisel ja rikastamisel saab liivast valmistada
mitmeid ehituseks vajalikke tooteid. Liiv on suhteliselt hea filtratsiooni omadustega vähese
savi- ja tolmusisalduse tõttu. Mäetehnilised tingimused geoloogilise ehituse seisukohast
uuringuruumi piires on soodsad. Katendi osa kasulikul kihil on väike ja kasuliku kihi paksus
6,0 m.
Märksõnad: Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Koldamäe liivamaardla, Eesti
põlevkivimaardla, Koldamäe uuringuruum, Koldamäe II uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv,
aktiivne tarbevaru, veealune ja veepealne maavara varu.
Aruande koostas: Elo Jassik
2
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .......................................................................................... 4
2. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA GEOLOOGILINE UURITUS .................. 5
3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE EHITUS ........ 6
4. TEHTUD TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD NING SAADUD TULEMUSTE
USALDUSVÄÄRSUSE ANALÜÜS ....................................................................... 8
5. MATERJALI KVALITEEDI ISELOOMUSTUS .................................................. 9
6. VARU ARVUTUS ......................................................................................10
7. MÄENDUSTINGIMUSED...........................................................................12
8. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE...............................................................12
9. KOKKUVÕTE ............................................................................................13
10. KASUTATUD MATERJALID .......................................................................13
11. FOTOD.....................................................................................................14
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/329210….….…………..………………………………………………….. 17
2. Kaevandite kataloog ……………………………………………………………………………………………………. 20
3. Laboratoorsete määrangute katsetuste tulemused (protokollid 2019/1715,
2019/302, 2019/301, 2019/303, 2019/304, 2019/305, 2019/306, 2019/307,
2019/308 )….…………….…………………………………………………………………………………………………..21
4. Puuraukude geoloogilised kirjeldused………………………………………………………………….…….….33
5. Kruusa ja liiva fraktsioonide sisaldus looduslikus materjalis………………………………………….. 37
6. Plokkide nurgapunktide koordinaadid ja pindalad……………………..…………………………….…….39
7. Maavara varu mahu arvutuse tulemused………………………………………………………………….……40
8. Keskoonnaameti korraldus: Koldamäe ja Koldamäe II uuringuruumi uuritud
maa korrastamise akti heakskiitmine….……………………………………………………….…………………43
9. RMK kooskõlastus Koldamäe II uuringuaruandele …………..…………………………...……..………..49
10. Väljavõte topotööde kohta 2019. aasta geodeetiliste tööde seletuskirjast…………..………..51
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan
2. Geoloogilised läbilõiked I-I´ja II-II´ M hor 1:1000, vert 1:100.
3
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
1. Sissejuhatus
Koldamäe II uuringuruum teenindusala pindalaga 15,38 ha, asub Ida-Viru maakonnas
Alutaguse vallas Koldamäe külas, katastriüksusel Alajõe metskond 17 (katastritunnus:
22401:001:0330 – kasutamise sihtotstarve maatulundusmaa). Katastriüksuse pindala kokku
on 82,88 ha, millest metsamaa 81,73 ha, muu maa 1,15 ha. Maaüksuse kasutamise
sihtotstarve on maatulundusmaa ning kuulub riigi omandisse, volitatud asutuseks on
Riigimetsa Majandamise Keskus.
Geoloogilise uuringu tegemiseks väljastas Keskkonnaamet 04.09.2017 geoloogilise uuringu loa
L.MU/329210 kehtivusega kaheks aastaks (lisa 1). Lisaks kasutati aruande kirjutamisel
uuringuruumi lõunaservas Koldamäe uuringuruumi põhjapiirile 2018. aasta välitöödel rajatud
puurauke (luba nr L.MU/328616). Uuring katkestati pärast välitööde tegemist purdmaterjali
sobimatuse tõttu kaevandamise eesmärgil. Uuringuandmetest lähtuvalt koostati
perspektiivsele Koldamäe II uuringuruumi alale Koldamäe uuringuruumist põhja suunas
geoloogilise uuringu loa taotlus.
Skeem 1.1 Koldamäe uuringuruumi asukoht
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata Koldmäe II uuringuruumis lasuva maavara levik,
selle kvaliteet ja kogus ning sobivus kaevandamiseks ja kasutamiseks ehituses. Välitöö käigus
rajati puuraugud ja võeti proovid materjali terastikulise koostise määramiseks. Laboratoorsed
uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboratooriumis, mille pädevus on kinnitatud Eesti
Akrediteerimiskeskuse (EAK) akrediteerimistunnistusega nr L278, mis kehtib kuni 31.01.2022.
4
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
Geoloogilised välitööd viis läbi ja uuringuaruande koostas geoloog Elo Jassik. Uuringuruumi
piires kasuliku kihi moodustava ala ja selle lähiümbruse topogeodeetilise mõõdistuse tegi
geodeet Kaido Põrk kutsetunnistus Geodeet 7 (nr: 144823).
Geoloogilise uuringutöö läbiviimisel on aluseks võetud keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu
võetud määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvelevõtmiseks.“
2. Piirkonna üldiseloomustus ja geoloogiline uuritus
Taotletav uuringuruum külgneb ja jätkub põhjast, läänest ning kagust Alajõe metskonnale
kuuluva maatükiga Alajõe metskond 17 (katastritunnus: 22401:001:0330); kirdenurgast
piirneb katastriüksustega Metsaotsa (22401:001:0343) ja Keskküla (22401:001:0370) ning
lõunast maaüksusega Pikamäe (22401:001:0050). Skeem 1.1.
Uuringuruumi teenindusala jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Levari tee nr 2240007
äärmise sõiduraja välimisest servast ~ 21 m kaugusele. Logistiliselt jääb ala põhimaanteest
Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3) mööda Levari teed ~2 km kaugusele idasse, ~1,6 km kaugusele kagusse
jääb Iisaku-Varesmetsa tee (nr 13154) Linnulennult ~2 km kaugusele edelasse jääb lähim
suurem asula Iisaku alevik. 1-2 km raadiuses asuvad Koldamäe, Lipniku ja Varesmetsa külad.
Lähimad majapidamised jäävad ~800 m kaugusele põhja suunda ning ~1 km kaugusele lääne
suunda.
Skeem 2.1 Teedevõrk Koldamäe II uuringuruumi läheduses
5
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
Geoloogilisi uuringuid uuringuruumi piires kvaternaarisetete määramiseks varasemalt tehtud
ei ole. Küll aga uuris AS TREV-2 Grupp Koldamäe uuringuruumi ala (luba nr L.MU/328616)
Koldamäe II uuringuruumist vahetult lõuna suunas. Uuring katkestati pärast välitööde
tegemist 2018. aastal purdmaterjali sobimatuse tõttu kaevandamise eesmärgil. Käesolevas
töös on kasutatud 2018. aastal tehtud välitööde andmeid PA-1…PA-4, PA-16 ning PA-18 kohta.
Puuraukude kirjeldused on toodud lisas 4.
3. Uuringuruumi geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ehitus
Geoloogiliselt ehituselt paikneb ala Peipsi nõo põhjaservas Balti jääpaisjärve
rannikumoodustiste vööndis. Uuringuruumi ala asub ~700 m läbimõõduga ringikujulise
kõrgendiku kesk- ja servaosas. Kõrgendiku keskosa koosneb valdavalt peeneteralisest
kruusateradeta liivast. Maapinna absoluutkõrgused on kõrgendiku keskosas kuni abs
kõrguseni 62 m, nõlva alumises servas põhjaosas abs kõrgus 47…48 m, lõunaosas nõlva all
45…46 m.
Kõrgendiku servaaladel liiv muutub tolmjaks ülipeeneteraliseks liivaks või asendub liivsavi ja
saviliivaga. Ehitusliiva kasulik kiht asub vaid kõrgendiku kesk- ja lääneosas. Kasuliku kihi
lamamiks on liivsavi, saviliiv või savi. Maavara lamam on kogu uuringuruumis ebatasane,
lainjas. Näiteks PA-5 asub lamam absoluutkõrgusel 51,95 m, ~30 m kaugusel PA-5A asub
lamam 6 m sügavamal.
Skeem 3.1. Eesti pinnakatte 1:400 000 kaardi alusel asub Koldamäe II uuringuruum jääjärvelise
settetüübi alal: liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi
Kasuliku kihi liiv on terastikuliselt koostiselt peenetealine liiv, milles ei sisaldu kruusaterasid
ning osakeste alla 0,063 mm osakaal on valdavalt alla 5%.
6
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
Tabel 3.1 Koldamäe II uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige
Kirjeldus Geoloogiline Läbindatud kihi paksus Kasulik
indeks puuraukudes, m kiht
Min Maks Keskm
Kasvukiht IV 0,1 0,5 0,3
Liiv, peeneteraline, puhas, lgIIIjr3 0,0 8,4 2,4 +
kruusateradeta (ehitusliiv), värvus beež.
Liiv, ülipeeneteraline kruusateradeta, lgIIIjr3 0,0 3,9 1,8 +
kohati savikas (täiteliiv), värvus beež.
Esineb äärealadel.
Liivsavi, saviliiv, savi, värvus hall. gIIIjr3 0,3 4,0 1,7
Taotletav uuringuruum kattub pindalalt täielikult Eesti põlevkivimaardla (reg nr 0037) Peipsi
uuringuvälja põlevkivi passiivse reservvaru 5 plokiga ning uuringuruumi idanurgast ~70 m
kaugusele jääb Agusalu turbamaardla edelapiir.
Hüdrogeoloogilised tingimused Koldamäe II uuringuruumi alal on geoloogilisest ehitusest
tulenevalt lihtsad. Vettkandvaks setteks on peeneteraline filtreeruv liiv ning veepidemeks
lamami ja servaaalade liivsavi ja savi. Vesi on vabapinnaline.
Uuringuruumis on uuringute käigus mõõdetud pinnasevee tasemeks maapinnast kuni 8,2 m,
Äärealadel pole kohati veetaset saavutatud.
Jrk nr PA nr Maapinna abs Veetase Veetaseme abs
kõrgus, m maapinnast, m kõrgus, m
1 PA-1 54,73 - -
2 PA-2 59,45 5,3 54,15
3 PA-3 60,30 5,2 55,10
4 PA-4 56,91 0,9 56,01
5 PA-16 57,39 2,3 55,09
6 PA-18 55,10 0,9 54,20
7 PA-5 58,45 5,15 53,30
8 PA-5A 56,25 2,9 53,35
9 PA-5B 60,42 - -
10 PA-6 59,38 5,8 53,58
11 PA-6A 60,21 - -
12 PA-6B 56,05 2,4 53,65
13 PA-7 60,62 - -
14 PA-8 55,65 - -
15 PA-9 55,24 - -
16 PA-9A 54,18 - -
17 PA-10 59,64 - -
18 PA-11 60,24 - -
19 PA-12 61,28 8,2 53,08
Keskmine 58,0 3,9 54,2
7
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
Eeltoodud teabe põhjal saab keskmiseks veetasemeks Koldamäe II uuringuruumis määrata
absoluutkõrguse 54,2 m, mis on rajatud puuraukudes mõõdetud veetasemete keskmine.
Võib eeldada, et veetase võiks stabiliseeruda kogu varu väljamisel absoluutkõrgusel ~53,5 m,
mis tähendab, et korrastamisel tekkib veekogu PA-2, PA-5, PA-5A, PA-5B ja PA-6 piirkonda.
4. Tehtud tööde metoodika ja mahud ning saadud tulemuste
usaldusväärsuse analüüs
Puuraukude rajamine
Koldamäe II uuringuruumis rajati 2019. aasta välitööde käigus 13 puurauku (kogupikkusega
84,9 m) puurmasinaga GM 100 GTT. Puuraukude keskmine sügavus oli ~6,5 m (lisa 2). Lisaks
kasutatakse 2018. aastal rajatud puurauke Koldamäe uuringuruumi geoloogilisest uuringust.
Mõlema uuringuga rajatud puuraugud moodustavad Koldamäe II uuringuruumi kasuliku kihi
alale vähem kui 200 m vahekaugusega võrgustiku, mis on üheks eelduseks aktiivse tarbevaru
kinnitamisel.
Kõik puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist
samast kohast väljatõstetud materjaliga ja tihendati, puuraugu ümbrus on tasandatud.
Aruandele on lisatud nii Koldamäe kui ka Koldamäe II uuringuruumide korrastamise aktide
Keskkonnaameti poolt heakskiidetud korraldused (lisa 9).
Proovide võtmine
Puuraukudest võeti proovid kogu kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa.
Koldamäe II uuringuruumi kirjeldamiseks kasutatud prooviintervallid ja katsete tulemused on
toodud lisades 1…3.
Proovid on võetud pikkusega 0,4-3,9 m (keskmiselt 2,2 m), pikemad proovid on võetud
homogeensest materjalist. Tegu on valdavalt peeneteralise, jämefraktsioonita liivaga. Sellest
lähtuvalt võeti proovid massiga ~3-4 kg. Koldamäe II uuringuruumi purdmaterjali terastikulise
koostise iseloomustamiseks kasutati 2018. aastal rajatud kaevanditest võetud 9 proovi ja
2019. aasta välitöödel võetud 23 proovi.
Materjali kasutusomaduste määramiseks määrati kahest koondproovist filtratsiooni-
koefitsient.
Laboritööd
Välitöödel võetud proovid katsetati AS-i TREV-2 grupp ehitusmaterjalide laboris. Liiva
terastikulise koostise määramiseks kasutati standardile EVS-EN 933-1 vastavaid sõelu ava
läbimõõtudega: 125 mm, 80 mm, 63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm,
6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm ja 0,063 mm. Sõelumismeetod:
pesemine, sõelumine. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt standardile EVS
901-20.
Topotööd
Topograafiline mõõdistamine, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud septembris 2019.
Mõõdistamistööd tegi geodeet Kaido Põrk kutsetunnistus Geodeet 7 (nr: 144823). Maa-ala
8
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
on mõõdistatud detailsusega M 1:1000. Mõõdistatud maa-ala suurus 13,18 ha. Väljavõte
geodeetiliste tööde seletuskirjast (lisa 11). Kõrgusandmed mõõdistusel EH2000 süsteemis.
Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töödeldi läbi 2017 ja 2019. aastatel välitöödel saadud andmed.
Maavara granulomeetrilise koostise fraktsioonide keskmised sisaldused jt näitajad
puuraukudes ja piiritletud plokkides on arvutatud kaalutud keskmise meetodil. Topo- ja varu
arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked on tehtud Mapinfo PRO programmiga, varu
mahuarvutus programmiga Surfer 15.0. Maapinna mudeli tegemisel kasutati meetodit
Kriging.
5. Materjali kvaliteedi iseloomustus
Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu
võetud määrusest 52. Sellele vastavalt hinnatakse ehitusliivana purdsetend, milles osakesi
läbimõõduga üle 31,5 mm on vähem kui 35% ja osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem
kui 5%. Ehituskruusale esitatakse järgnevad nõuded: osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on
rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast
valmistatud killustiku (fr 10…14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35
või väiksem. Täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta ehituskruusale ega ehitusliivale
esitatud nõuetele.
Kasuliku kihi moodustab Koldamäe II uuringuruumis ehitusliiv ja täiteliiv. Ehitusliiv
uuringuruumis on peeneteraline, valdavalt terasuurusega 0,125-0,5 mm, osakesi >0,063 mm
on 1,8-4,9%, keskmiselt ~3,5%. Materjal on valdavalt hea filtreeruvusega.
Täiteliiv levib kasuliku kihi leviku äärealal. Liiv on ülipeeneteraline ning kvalifitseerub
täiteliivaks, kuna liivafraktsiooni <0,063 mm osakesi on proovides üle 5% (5,3-10,5%, keskmine
6,2%). Sellest lähtuvalt pole materjal ka filtreeruv. Täiteliiv levib uuringuruumis korrapäratult
ja läätsedena. Puuraugud, mis vastavad kogu kasuliku kihi pikkuses täiteliivale, on PA-4, PA-18
ja PA-6A. Piiripealse väärtusega on PA-2 kvaliteet: 0,063 mm osakesi 5%.
Kuna täiteliiva osa kasuliku kihi lasumis levib ebakorrapäraselt, siis täiteliiva osa arvestatakse
ehitusliiva ploki hulka. Valdavalt jääb täiteliiv veepealsesse varuplokki. Kasuliku materjali
omadused on veepealses ja veealuses osas suuresti ei erine, alltoodud tabel annab ülevaate
keskmistest näitajatest Koldamäe II uuringuruumi kaslikus kihis.
Savi-ja tolmuosakesed Jäepurru sisaldus Valdav fraktsioon
(<0,063 mm) (>31,5 mm ) purdmaterjalis
Plokk 1, Ta 4,2 % - 0,125-0,5 mm
(veepealne)
Plokk 2, Ta 3,8 % - 0,125-0,5 mm
(veealune)
Tabel 5.1. Kasuliku kihi omadused Koldamäe II uuringuruumis
9
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
Ehitusliiva ploki 1 (aktiivne tarbevaru, veepealne) piires või selle vahetus läheduses paiknevad
puuraugud 2, 3, 4, 18, 5, 5A, 5B, 6, 6A, 6B, 8, 9, 9A, 10, 12. Kvaliteedi hindamiseks kasutati
proove 2-1, 2-2, 3-1, 3-2, 3-3, 4-1, 4-3, 18-1, 5-1, 5A-1, 5B-1, 5B-2, 6-1, 6-2, 6A-1, 6B-1, 8-1, 9-
1, 9-2, 9A-1, 10-1, 12-1 ja 12-2. Ploki 1 peenosiste sisaldus (<0,063 mm) on 2,1-10,5%
(keskmiselt 4,2%), jämepurdu materjal ei sisalda. Kogu plokil lasub katend, mille keskmine
paksus on ~0,4 m. Katendi moodustab valdavalt muld ja orgaanikarikas või savikas liiv.
Ehitusliiva ploki 2 (aktiivne tarbevaru, veealune, osaliselt ploki 1 lamamis) piiresse või selle
vahetusse lähedusse jäävad puuraugud 2, 5, 5A, 5B, 6, 6A, 12 ja 18. Kvaliteedi hindamiseks
kasutati proovide 5-2, 5A-2, 5A-3, 5A-4, 6B-2, 12-3 ja 12-4. Ploki 2 savi ja tolmusisaldus on
1,8-5,3% (keskmiselt 3,8%), jämepurruta peeneteraline liiv. Plokk jääb kogu ulatuses vee alla.
Koldamäe II uuringuruumist võetud proovidest määrati ka filtratsiooniomadused EVS 901-20
järgi. Filtratsioonikatseid tehti 3: proovist 5A-4 (2,3 m/ööp) ning kahest sarnase koostisega
proovidest moodustatud koondproovist pr 12-4 + pr 12-3 + pr 12-2 (1,0 m/ööp) ja
koondproovist pr 12-1 + pr 6-1 + pr 5-2 (2,6 m/ööp). Proovitulemustest saab järeldada, et
juhul, kui osakesi <0,063 mm sisaldub materjalis 3-4%, võib eeldada filtratsioonimoodulit
2-2,5 m/ööp, ~5% puhul on filtratsioonimoodul 1 m/ööp või alla selle.
Lähtudes ülaltoodud andmetest, siis ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada üld- ja teedeehituses
vastavalt kvaliteedile konstruktsioonides või täiteks. Sõelumisel ja rikastamisel saab liivast
valmistada mitmeid tooteid.
6. Varu arvutus
Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu
võetud määrusest 52. Sellele vastavalt hinnatakse ehitusliivana purdsetend, milles osakesi
läbimõõduga üle 31,5 mm on vähem kui 35% ja osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem
kui 5%. Ehituskruusale esitatakse järgnevad nõuded: osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on
rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast
valmistatud killustiku (fr 10…14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35
või väiksem. Täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta ehituslkruusale ega ehitusliivale
esitatud nõuetele.
Täiteliiv paikneb Koldamäe II uuringuruumi maavara levikualal alal hajusalt ja eraldi plokki
moodustada ei ole mõistlik, sest plokid tuleksid väikesed, ebamäärase kujuga ning keerulised
eraldi kaevandada. Seetõttu on täiteliiv arvestatud ehitusliiva plokki. Proovitud intervallidest
~10% on täiteliivale vastav materjal, täiteliiva osakaal kogu kasuliku kihi mahust on
~30 tuh m3.
Koldamäe II uuringuruumi varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000,
mis on koostatud septemberis 2019. Varu arvutamisel on kasutatud geoloogilist andmestiku
2017. ja 2019. aastal tehtud uuringutest.
Maavara plokkide väliskontuur on piiritletud Koldamäe II uuringuruumi piiriga või maavara
levikupiiriga. 7,09 ha alal piiritletud liiva aktiivse tarbevaru arvutatakse kahe plokina:
10
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
veepealne plokk 1 ja veealune plokk 2. Puuraukudest võetud lõimise analüüside alusel
kvalifitseeruvad mõlemad plokid ehitusliivaks.
Plokk 1 on kontuuritud varu arvutuse punktidega P-1, P-2, P-3, P-4, P-5, P-6, P-7, P-8, P-9, P-10,
P-11 ja P-12. Ploki 1 piires on arvutatud veepealse ehitusliiva aktiivset tarbevaru 301 tuh m3.
Ploki pindala on 7,09 ha, keskmine maavara kihi paksus on 4,2 m. Plokile 1 jääva katendi maht
on 29 tuh m3. Katendi moodustab valdavalt muld orgaanikaseguse liivaga, keskmise paksusega
~0,4 m. Osaliselt ploki 1 lamamisse jääb veealuse varu plokk 2.
Plokk 2 on kontuuritud varu arvutuse punktidega P-13, P-14, P-15. P-16, P-17, P-4, P-5, P-6,
P-7, P-8, P-10, P-11 ja P-13. Ploki 2 piires jääb maavara keskmisest veetasemest (abs 54,2 m)
allapoole. Ploki piires on arvutatud ehitusliiva kvaliteedile vastava liiva aktiivse tarbevaru
kogus on 129 tuh m3. Ploki pindala on 4,98 ha, keskmine maavara kihi paksus on 2,6 m. Ploki 2
piir on veetaseme samakõrgusjoone lihtsustatud piir.
Maavaravaru arvutus tehti 3-mõõtmelise mudeliga arvutiprogrammiga Surfer 15.0 kriging
meetodil. Kogutud andmetest moodustati maapinna, katendi paksuse, maavara ja katendi
lamami ja veetaseme pinnamudelid. Saadud pinnad olid plokkide mahtude arvutuse aluseks.
Maavara lamami moodustamisel on kasutatud kõikide ploki piiresse jäävate puuraukude
lamami andmeid, lisaks PA-11 ja PA-1 maapinna andmeid, et tagada lamami samakõrgusjoone
väljasuidumine. Mahuarvutus toodud lisas 7.
Uuringualal ja selle ümbruses kulgevad RMK metsateed. RMK esindaja on varu arvutusega
moodustatud piiridega tutvunud ja andnud kooskõlastuse varuploki alal maavara varu arvele
võtmiseks ning üle ploki kulgeva metsatee ümbertõstmiseks (lisa 9).
Vastavalt eeltoodud kogustele esitame ettepaneku Keskkonnaregistris teha järgnevad
muudatused: moodustada Koldamäe maardla ning lisada selle aktiivse tarbevaruks järgnevad
kogused.
Tabel 6.1.Koldamäe II uuringuruumi maavara kogused ja muud andmed
Ploki nr Ploki Plokil lasuva Plokil lasuva Keskmine Kinnitamisele
pindala, ha katendi katendi varu esitatavate
paksus, m maht, tuh m3 paksus, m maavaravarude
maht, tuh m3
Plokk 1, aT 7,09 0,4 29 4,2 301
(ehitusliiv - VP)
Plokk 2, aT 4,98 plokil 2 lasub osaliselt 2,6 129
(ehitusliiv - VA) maavara plokk 1
KOKKU 7,09 0,4 29 6,0* 430
aT- aktiivne tarbevaru; VP- veepealne varu; VA- veealune varu
*kogumahu ja pindala suhe
11
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
7. Mäendustingimused
Kaevandamise tingimused on soodsad, kattekihi paksus on suhteliselt väike (keskmiselt 0,4 m)
ja kasuliku kihi keskmine kihipaksus 6,0 m. Maavara lasub nii ülalpool veetaset kui ka allpool
veetaset. Veealuse ploki pindala on 4,98 ha, kuid eeldatavalt püsivaks veekoguks kujuneb
hilisemal korrastamisel väiksem, ~3,5 ha suurune ala, mille sügavus on valdavalt vähemalt 2 m.
Seega uuringruumi kirdeosas, kus on arvutatud veealune varu, võib olla vajadus kooritud
katendit osaliselt tagasi täita.
Uuringuruumi keskelt üle uuringuruumi kulgeb kruuskattega metsatee. Kuna selle all on
kvaliteetne maavara, siis maavara otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärgil sõlmis
AS TREV-2 Grupp kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega tee nihutamise osas põhja
suunda. Kokkuleppe kohaselt on lubatud metsatee ümber paigutamine juhu kui on tagatud
pidev läbipääs ja uue tee omadused peavad olema samaväärsed olemasolevaga (lisa 9).
Karjääri avamise eelduseks on alal langetada mets, juurida kännud, eemaldada kattepinnas.
Kooritud mulda saab hiljem kasutada metsaalade taastamisel. Koldamäe II uuringuruumi
piires ei asu looduskaitselisi piiranguid, mis välistavad maavara kaevandamist.
Ala lähedusse ei jää majapidamisi, kuid olenemata juurdepääsu tee valikust jääb nende äärde
elamuid. Uuringuruumi kõrvalt kulgeb avalikus kasutuses kohaliku tähtsusega Levari tee (nr
2240007). Skeem 1.1.
8. Keskkonnamõju hindamine
Geoloogilise uuringu välitööde tegevuste (geodeetilised tööd ja puuraukude
rajamine/likvideerimine) tagajärjel ei halvenenud ümbruskonna keskkonnatingimised.
Puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist.
Puuraukude likvideerimiseks kasutati samast kohast väljatõstetud materjal, mis tihendati.
Maapind tasandati ja taastati uuringueelne seisund.
Likvideerimise kohta on koostatud akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 8).
Puuraukude likvideerimine ja uuritud maa korrastamine on tehtud vastavalt
keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad
nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande
vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
Uuringuruumi läheduses ei asu elamuid ja puurmasina müra (võrreldav metsa- ja
põllumajandustehnikaga) levikut takistas ümbruses kasvav mets. Tolmu uuringutöö ei
tekitanud. Geoloogilisi välitöid tehti Koldamäe II uuringuruuumis ühel päeval ja tööd jäid
ajaliselt päevase tööaja sisse.
Koldamäe II uuringuruumi piires ei asu Natura 2000 linnu- või loodusalasid ega
looduskaitsealasid.
12
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
9. Kokkuvõte
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uuringuruumi piires välja selgitada maavara levik, selle
kvaliteet ja kogus ning sobivus kaevandamiseks ja kasutamiseks ehituses.
Varu arvutus tehti 7,09 ha alal kahes plokis 8 (veepealne plokk 1 ja veealune plokk 2). Maa-
ametile esitatakse ettepanek seisuga 01.04.2020 Keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele
võtmiseks järgnevad maavara varu kogused:
- ploki 1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 301 tuh m3, 7,09 ha alal ülalpool keskmist veetaset;
- ploki 2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 129 tuh m3, 4,98 ha alal allpool keskmist veetaset.
10.Kasutatud materjalid
1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I,
14.01.2020, 9).
2. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I,
08.04.2017, 5).
13
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
11.Fotod
Foto 1. Pildid puuraugu 5 ja 5A materjalist
14
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
Foto 2. Pildid puuraugu 6, 6A ja 8 materjalist
15
Koldamäe II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
Foto 3. Pildid puuraugu 9, 9A, 10 ja 12 materjalist
16
Eksperthinnang Koldamäe liivakarjääri rajamise mõju kohta elusloodusele AS TREV-2 Grup il on soov rajada Alutaguse vallas Koldamäel liivakarjäär , kus kaevandatakse liiva ning töödeldakse põlevkivi kaevanduse aherainet . Koldamäe mäeeraldise ja teenindusmaa piires ei paikne keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid loodusobjekte , sealhulgas kaitsealuste liikide leiukohti. Mäeeraldis paikneb metsamaastikus, mida on viimastel aastakümnetel intensiivselt raiutud. Mäeeraldise ümbruses on l ähimateks tähelepanu vajavateks loodusobjektideks metsa vääriselupaik nr.204440 , mis asub teenindusmaa piirist ca 300 meetrit põhja pool ning Lipniku soos asuv metsise elupaik, mis jääb teenindusmaa piirist ca 350 meetrit lõunap o ole . Karjääri lähiümbrusse jäävate loodusobjektide asukohad on esitatud joonisel 1. Joonis 1. Tähelepanu vajavad loodusobjektid Kold a mäe karjääri lähistel. Vääriselupaiga puhul on tegemist kõdusoo kasvukohatüüpi kase, musta lepa ja männi segametsaga . Arvestades vääriselupaiga kaugust karjäärist , piirkonna vahelduvat reljeefi ja liiva kaevanda mise sügavust, saab hinnata, et Koldamäe karjääris kavandatav liiva kaevandami n e ei mõjuta oluliselt vääriselupaiga veerežiimi ega selle elustikku. Samuti ei ole valdaval osal aastast ette näha negatiivset mõju Lipniku soos paiknevale metsise asurkonnale. Kõne alla võib tulla vaid karjääris toimuva tegevusega kaasneva müra häiriv mõju metsise mängule . K arjääris töötavate masinate müra, eriti hommikuti ja vaikse ilmaga võib kostuda ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele. Et vähendada kaevandamisega ja eelkõige aheraine sorteerimise ning purustamisega kaasneva m ürafooni võimaliku negatiivse t mõju metsise mängule, tuleb karjääris mäetöid teostada väljaspool metsise kevadis t mängu aega . Kuna metsised mängivad varahommikul ja mänguplatsile saabuvad nad juba õhtuhämaruses, siis võib karjääris mürarikkaid töid ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. märtsini metsiseid oluliselt häirimata teha kella 9:00–16:00ni ning 1. aprillist kuni 15. maini kella 9:00–18:00ni. Ülejäänud aastast mäetöödele metsisest tulenevaid piiranguid ei ole. Karjääri avamisel on soovitav katend ladustada ümbritsevale teenindusmaale. Nii tekib sellest täiendav müratõke. Kuna osa kaevandatavast liiva varust paikneb all pool pinnasevee taset , tekib karjääri kuni 7 ha suurune järv. Peale maavara ammendamist on otstarbekas karjääris mitmekesise elustiku taastamiseks ühe suurema järve asemel kujundada ka mõned väiksemad alalised ja ajutised tiigid kahepaiksete tarvis. Nende tiikide põhjareljeef peaks olema eelkõige põhja- ja kirdekaldal lauge. Sellisel juhul soojeneb madal kaldavesi kiiresti üles, mis kiirendab omakorda kulleste arengut. Uudo Timm 2 7. o ktoober 2020
AS TREV-2 Grupp Teie 15.01.2020 nr T800-1/8292
trev2trev2.ee
[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev)
nr 3-1.1/146
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Nõusolekust Koldamäe II uuringuruumi alal tee ümberpaigutamisest
Austatud proua Elo Jassik
Olete pöördunud Riigimetsa Majandamis Keskuse poole nõusoleku saamiseks Koldamäe II
uuringuruumi alal maavara aktiivse tarbevaru Keskkonnaregistri maavarade nimistusse
kandmiseks ja alal asuva tee ümbertõstmise võimalikkusest .
Oma kirjas väidate et olete teinud maavara geoloogilise uuringu Koldamäe II uuringuruumi alal
Alajõe metskond (22401:001:0330) Ala lõunapoolseosal lasub kvaliteetne maavara ,mille arvele
võtmisest olete huvitatud.
Maavara otstarbeka ja säästliku kaevandamise seisukohast peate vajalikuks maavara väljata ka
kruusatee alt.
Kooskõlastame tee ümberpaigutamise vastavalt skeemile peale kaevandamisloa saamist.
Metsateel tuleb tagada pidev läbipääs ja uue tee omadused peavad olema samaväärsed
olemasolevaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Koidu Simson
Alutaguse metsaülem
504 0082
[email protected]
Eksperthinnang Koldamäe liivakarjääri rajamise mõju kohta elusloodusele AS TREV-2 Grup il on soov rajada Alutaguse vallas Koldamäel liivakarjäär , kus kaevandatakse liiva ning töödeldakse põlevkivi kaevanduse aherainet . Koldamäe mäeeraldise ja teenindusmaa piires ei paikne keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid loodusobjekte , sealhulgas kaitsealuste liikide leiukohti. Mäeeraldis paikneb metsamaastikus, mida on viimastel aastakümnetel intensiivselt raiutud. Mäeeraldise ümbruses on l ähimateks tähelepanu vajavateks loodusobjektideks metsa vääriselupaik nr.204440 , mis asub teenindusmaa piirist ca 300 meetrit põhja pool ning Lipniku soos asuv metsise elupaik, mis jääb teenindusmaa piirist ca 350 meetrit lõunap o ole . Karjääri lähiümbrusse jäävate loodusobjektide asukohad on esitatud joonisel 1. Joonis 1. Tähelepanu vajavad loodusobjektid Kold a mäe karjääri lähistel. Vääriselupaiga puhul on tegemist kõdusoo kasvukohatüüpi kase, musta lepa ja männi segametsaga . Arvestades vääriselupaiga kaugust karjäärist , piirkonna vahelduvat reljeefi ja liiva kaevanda mise sügavust, saab hinnata, et Koldamäe karjääris kavandatav liiva kaevandami n e ei mõjuta oluliselt vääriselupaiga veerežiimi ega selle elustikku. Samuti ei ole valdaval osal aastast ette näha negatiivset mõju Lipniku soos paiknevale metsise asurkonnale. Kõne alla võib tulla vaid karjääris toimuva tegevusega kaasneva müra häiriv mõju metsise mängule . K arjääris töötavate masinate müra, eriti hommikuti ja vaikse ilmaga võib kostuda ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele. Et vähendada kaevandamisega ja eelkõige aheraine sorteerimise ning purustamisega kaasneva m ürafooni võimaliku negatiivse t mõju metsise mängule, tuleb karjääris mäetöid teostada väljaspool metsise kevadis t mängu aega . Kuna metsised mängivad varahommikul ja mänguplatsile saabuvad nad juba õhtuhämaruses, siis võib karjääris mürarikkaid töid ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. märtsini metsiseid oluliselt häirimata teha kella 9:00–16:00ni ning 1. aprillist kuni 15. maini kella 9:00–18:00ni. Ülejäänud aastast mäetöödele metsisest tulenevaid piiranguid ei ole. Karjääri avamisel on soovitav katend ladustada ümbritsevale teenindusmaale. Nii tekib sellest täiendav müratõke. Kuna osa kaevandatavast liiva varust paikneb all pool pinnasevee taset , tekib karjääri kuni 7 ha suurune järv. Peale maavara ammendamist on otstarbekas karjääris mitmekesise elustiku taastamiseks ühe suurema järve asemel kujundada ka mõned väiksemad alalised ja ajutised tiigid kahepaiksete tarvis. Nende tiikide põhjareljeef peaks olema eelkõige põhja- ja kirdekaldal lauge. Sellisel juhul soojeneb madal kaldavesi kiiresti üles, mis kiirendab omakorda kulleste arengut. Uudo Timm 2 7. o ktoober 2020
Koldamäe MKLT Hinnang saasteainete heitkogustele Kavandatavat tegevust taotletavas Koldamäe liivakarjääri s on kirjeldatud taotluse seletuskirjas. Lähtuvalt kavandatavast tegevusest on järgnevalt analüüsitud võimalike tahkete osakeste (tolmu) heitkoguseid tegevuse realiseerumisel. Mäemassi kaevandamine ja töötlemine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) nagu maavara kaevandami sel lasumist, laadimi sel kallurile või ladustamisel lattu tekkivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume I: Stationary Point and Area Sources . 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ): E=k(0,0016) ⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Tuginedes lähimale Riigi Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogia jaama palju aasta te ilmastikutingimustele, on arvestuslik aastane keskmine tuule kiirus ( U ) 4,0 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) võeti 5 %. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust , mis summaarsete tahkete osakeste ( PM-sum ) puhul on 0,74 ja peenosakeste (PM 10 ) puhul on 0,35 ning eriti peenete osakeste puhul 0,053. Taotletav aastane kaevandamise maht on 24 000 m 3 ehk ~ 38 400 t. Umbes 50% sellest kaevandatakse lasumist ning laaditakse valmistoodanguna otse kallurile. Arvestuslikult 50% segatakse väljastpoolt mäeeraldist sisse toodava aherainega, kasutades selleks laadurit. Seega eralduvad tahked osakesed erinevatel tööprotsessidel. Vastavalt taotlusele paikneb veidi alla poole maavarast vee all, mille kaevandamisega ei kaasne tahkete osak es te heitmeid suure niiskussisalduse tõttu. Sellele vaatamata on arvutustes arvestatud kogu kaevandatavat mahtu. Metoodika põhjal arvutatud emissiooni faktorite ja aastase tootmismahu põhjal leitavad aastased tahkete osakeste heitkogused on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Kukkumisprotsessidel (laadimisel ja segamisel ) tekkivad tahkete osakeste heitkogused Koldamäe liivakarjääris Protsess Tahkete osakeste iseloom Emissiooni faktor, kg/t Protsessi läbiv kogus , t/a Heitkogus, kg/a 1. Maavara kaevandamine ekskavaatoriga PM-sum PM 10 PM 2 , 5 0,000 71 0,000 34 0,00005 38 400 PM-sum 27,4 PM 10 13,0 PM 2 , 5 2,0 2 . Liiva laadimine kallurile (50 % toodangust) 19 200 PM-sum 13,7 PM 10 6,5 PM 2 , 5 1,0 3. Liiva laadimine lattu ja segamine aherainega (50 % toodangust) - 2 tööprotsessi 2 x 19 200 PM-sum 2 x 13,7 PM 10 2 x 6,5 PM 2 , 5 2 x 1,0 4. Segatud toodangu (liiv + aheraine) laadimine kallurile 38 400 PM-sum 27,4 PM 10 13,0 PM 2 , 5 2,0 Kokku PM-sum 0, 096 t/a PM 10 0, 045 t/a PM 2 , 5 0,007 t/a Seega tekib a rvestuslikult tahkeid osakesi eeltoodud tööprotsessidest kokku 0, 096 t/a, millest peenosakesed moodustavad 0, 045 t/a ning eriti peened osakesed 0,007 t/a. Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. Muid maavara töötlemisprotsesse , mis võiksid põhjustada saasteainete heitkoguseid, karjääris ette ei näht a . Samuti ei paikne karjääris statsionaarseid põletusseadmeid. Hinnangu koostas 14.01.2021. a Priit Kallaste / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER