Põhja Ringkonnaprokuratuur · 25. juuni 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 15.06.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20700000007
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx),
Kohtueelses menetluses on Xxxxx Xxxxxle esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxxx Xxxxx juhtis 16.01.2018
mootorsõidukit Scania R400 registreerimismärgia xxxxxx, millega liikus Rootsi
Kuningriigis Helsinginborgi poolt mööda E4 kiirteed (Mölletofta) ning kella 11.45 paiku
ei hoidnud ohutut külgvahet eespool sõidutee ääres hädapeatunud sõiduki Volvo 244
registreerimismärgiga xxxxxx suhtes, sõites sellele parempoolse esiosaga tagant otsa.
Selle tulemusel paiskus Volvo teelt välja. Otsasõidu tulemusel hukkus sündmuskohal
sõidukis Volvo juhikohal viibinud Xxxx Xxxx Xxxx Xxxxxxxx ning kaasreisija Xxxx
Xxxx Xxxxx KroXxxxxxxxll sai raskemaid vigastusi.
Antud juhtumi osas alustati esmalt kriminaalmenetlus (nr AM-xxxx-xx) Rootsi
Kuningriigis, kus Xxxxx Xxxxxle esitati kahtlustus Rootsi kriminaalseadustiku peatükis 3
§ 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ehk surma põhjustamises ettevaatamatusest.
19.02.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris Rootsi Kuningriigi Helsingborgi prokuratuuri
õigusabitaotlus menetluse ülevõtmiseks kriminaalasjas nr AM-xxxx-xx. Riigiprokuratuur
rahuldas Rootsi Helsingborgi prokuratuuri taotluse ning võttis kriminaalmenetluse Rootsi
Kuningriigilt üle.
Xxxxx Xxxxx poolt 16.01.2018, 18.01.2018 ja 21.12.2020 kahtlustatavana antud ütlustest
nähtub, et ta sõitis õnnetuse toimumise ajal kiirusega umbes 88 km/h. Tema sõidukiiruse
valik sõltub teel olevast liiklusest. Õnnetuspaigas ei olnud palju autosid. Xxxxx Xxxxx
sõnul sõitis ta nagu tavaliselt, ta on alati tähelepanelik, ta ei tea, miks ta teel seisnud auto
ei märganud. Ta ei tegelenud sõidu ajal, millegi sellisega, mis oleks juhtinud tema
tähelepanu kõrvale, ta jälgis teed. Samuti oli ta täiesti puhanud, oli sõitnud vaid alla tunni.
Kui Xxxxx Xxxxx oli jõudnud Mölletofta piirkonda, siis nägi ees hädapeatunud sõidukit
koos haagisega, millel põlesid ohutuled. Teisi sõidukeid teeääres ei näinud. Ta tahtis
hakata veokist möödasõitu sooritama, kui järsku käis kõva pauk. Xxxxx Xxxxx sai aru, et
toimus mingi kokkupõrge. Ta ei saanud teha äkkpidurdust, kuna ees oli reka ja
äkkpidurduse korral oleks võinud tema sõiduk kaotada juhitavuse. Ta püüdis pidurdada
ohutult ning tema sõiduk jäi seisma selle reka ette. Ta lülitas oma autol sisse ohutuled ja
läks vaatama, mis oli juhtunud. Xxxxx Xxxxx nägi, et tema sõidukil oli viga saanud parem
esinurk ja haljasalal seis Volvo. Ta sai aru, et oli toimunud kokkupõrge antud sõidukiga.
Ta oli juhtunust šokis. Ta soovis pärast õnnetust võtta ühendust kannatanutega, kuid
sealne advokaat ütles, et ei saa anda kannatanute andmeid ning soovitas nendega mitte
kontakteeruda. Xxxxx Xxxxx on käinud kirikus ja tellinud palvuse, kannatanute tervise
eest palumiseks ja hukkunu mälestamiseks. Ta on püüdnud mõista, kuidas selline asi sai
juhtuda. Kuivõrd õnnetuse ajal olid teeääred valged, reka oli valge ja Volvo oli samuti
1/4
valge, siis Xxxxx Xxxxx arvab, et Volvo kadus suure sõiduki foonil ära ja sellepärast
polnudki seda näha. Peale antud õnnetust loobus Xxxxx Xxxxx kaugsõidujuhi tööst,
kuivõrd ei suuda seda tööd enam teha. Ta ei mõista, kuidas õnnetus sai juhtuda. Kuna ei
saa oma viga parandada, siis ei saa ta ka enam seda tööd teha.
Tunnistaja Xxxxxx Xxxxxxxxxi poolt 16.01.2018 antud ütlustest nähtub, et tema juhitud
haagisega veok osales antud õnnetuse esimeses osas. Nimelt Xxxxxx Xxxxxxxxxx sõitis
mööda kiirteed ja märkas teel peatunud sõidukit Volvo. Ta keeras vasakule sõudrajale, et
autot vältida, kuid tema haagis puudutas autot ja kraapis seda. Xxxxxx Xxxxxxxxxx
peatas oma sõiduki Volvo ees ja helistas politseisse, et kahjust teatada. Umbes 20-30
minutit hiljem kuulis ta kõva pauku ja nägi, et Volvole oli otsa sõidetud.
Tunnistaja Xxxxx Xxxxxxi poolt 16.01.2018 antud ütlustest nähtub, et ta istus õnnetuse
toimumise ajal kiirtee äärde jäävas Mölletofta kõrtsis. Ta märkas söögikohas ühte umbes
70 aastast meest, kellel oli käes suurem häguse vedelikuga PET-pudel. Antud mees läks
kiirtee ääres seisva vana Volvo juurde ja avas kütusekorgi ning valas pudeli sisu sinna.
Sõiduk oli pargitud umbes 50-100 meetrit pärast mahasõitu. Selle ees seisis valge treiler,
mis oli pargitud umbes 100 meetrit eespool. Volvo juures askeldas kaks meest, kes
paistsid pisut segaduses olevat, mistõttu Xxxxx Xxxxxxil käis läbi mõte kutsuda politsei.
Järsku nägi, kuidas treiler sõitis Volvole otsa ning see paiskus teelt välja. Xxxxx Xxxxxxi
hinnangul sõitis treiler kiirusega umbes 80-90 km/h. Pärast kokkupõrget treiler peatus
maantee ääres seisnud teise valge treileri ees.
Tunnistaja Xxxxx Xxxxxxxxx Xxxxx poolt 17.01.2018 antud ütlustest nähtub, et ta oli
õnnetuse toimumise ajal koos Xxxxx Xxxxxxiga Mölletofta kõrtsis. Ta nägi söögikohas
ringi käimas üht vanemat meest, kellel oli käes bensiiniga täidetud PET-pudel. Antud
mees läks väljas pargitud valge Volvo juurde, mis seisis põhja suunas mineval E4-l.
Xxxxx Xxxxxxxxx Xxxxx mõtles, et E4-l parkimine ja seal oleva valge Volvo
peatumiskoht ei ole liikluse seisukohast ohutud, kuna läheduses oli bussidele mõeldud
mahasõit. Üks hetk ta nägi, et Volvo sõidab kraavi, sellele oli põhja suunas sõitev veoauto
tagant sisse sõitnud. Talle tundus, et Volvo oli pargitud sõiduteega paralleelselt ja
ohutuled ei olnud sisse lülitatud.
Tunnistaja Xxxxxx Xxxxxxxxi poolt 17.01.2018 antud ütlustest nähtub, et ta sõitis
sündmuskohast mööda vahetult enne õnnetuse toimumist. Ta nägi Mölletofta kohal
suunaga põhja poole veoautot, mis seisis umbes 150 meetrit eespool üht Volvot. Veoautol
olid ohutuled sisse lülitatud, kuid Volvol ei olnud ohutulesid sisse lülitatud, samuti puudus
hoiatuskolmnurk. Volvo seisis nii, et parempoolne esiratas oli vahetult enne pidevjoont,
esiotsaga veidi sissepoole viltu ning tagumine ots oli peaaegu täielikult väljas paremas
sõidureas.
Kannatanu Xxxx Xxxx Xxxxx Xxxxxxxxi poolt 18.01.2018 ja 10.04.2018 antud ütluste
kohaselt oli tema õnnetusse sattunud sõiduautos kaasreisija, sõidukit juhtis Xxxxx.
Sõidukil sai bensiin otsa ja nad mõtlesid veereda kuni Mölletoftas oleva restorani juurde
viiva mahasõiduni, kuid see ei õnnestunud ning auto jäi seisma. Seejärel läks Xxxxx
bensiinijaama kütust ostma, tema jäi autosse. Sel ajal, kui Xxxxx oli bensiini ostmas tuli
esimene veok, mis puudutas Volvot. Teise veokiga toimus arvatavasti kokkupõrge ajal,
mil Xxxxx oli pärast tankimist autosse istumas. Õnnetuse tagajärjel sai Xxxx Xxxx Xxxxx
Xxxxxxxx otsmikule haava, mis vajas õmblemist. Muid vigastusi tal ei olnud. Ta viibis
haiglas kuskil kaks nädalat. Xxxx Xxxx Xxxxx Xxxxxxxxil puuduvad täiendavad
hüvitisenõuded ning ta ei kavatse esitada süüdistust kehavigastuste tekitamises.
Menetluse käigus on uuritud Xxxxx Xxxxx poolt juhitud veoauto sõidumeerikut ning on
tuvastatud, et Xxxxx Xxxxx juhtis sõidukit püsikiirusel 89 km/h ja aeglustas sõitu kaks
2/4
sekundit enne kokkupõrget umbes 10 km/h. Eelnev viitab sellele, et kokkupõrge oli
Xxxxx Xxxxxle ootamatu ning sõiduki pidurdamine toimus seoses kokkupõrkega.
Sõidumeeriku läbivaatuse käigus tuvastati, et Xxxxx Xxxxx oli õnnetusele eelnenud
kuude vältel kuni õnnetuseni pidanud kinni oma puhke- ja sõiduaegadest. Viimane sõit
enne õnnetust kestis umbes 1 tund ja 10 minutit.
Samuti on menetluse käigus teostatud Xxxxx Xxxxx sõidukist ära võetud
mobiiltelefonide, sülearvuti ja pardakaamera läbivaatlus, tuvastamaks Xxxxx Xxxxx poolt
seadmete kasutamist õnnetuse toimumise ajal. Ei ole tuvastatud, et Xxxxx Xxxxx oleks
ühtki vaadeldud andmekandjat õnnetuse ajal kasutanud. Kohtuekspertiisi toksikoloogia
aruande kohaselt ei ole Xxxxx Xxxxx verest leitud ka keelatud ainete jälgi. Samuti ei ole
Xxxxx Xxxxx verest leitud alkoholi jälgi.
Kohtumeditsiinilise läbivaatuse aruande kohaselt oli kannatanu Xxxx Xxxx Xxxxx
Xxxxxxxxi surma põhjuseks keha ja pea ulatuslikud kahjustused.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole suur.
Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kuritegu
pandi toime ettevaatamatusest. Kohtueelses menetluses tuvastatu kohaselt oli kannatanu
sõidukil saanud kütus otsa ja ta kergemeelselt lootis veereda tankla mahasõiduni, kuid see
tal ei õnnestunud. Kannatanu ei parkinud oma sõiduk pidevjoone taha, vaid see jäi
osaliselt ohtlikult kiirteele. Mitme tunnistaja ütluse kohaselt ei olnud kannatanu sõidukil
sisse lülitatud ohutuled ega pandud teele ohukolmnurka, mis oleks kaasliiklejatel aidanud
parkivat sõidukit paremini märgata. Asjaolu, et sõiduk oli raskesti märgatav näitab seegi,
et enne Xxxxx Xxxxx poolt juhitud sõidukiga toimunud kokkupõrget, oli sõidukit riivanud
juba ka teine veok. Kui esimesena avariis osalenud veoki juht jõudis viimasel hetkel oma
sõiduki vasakule juhtida, siis Xxxxx Xxxxxl see ei õnnestunud. Kuigi pärast esimest
intsidenti juhiti sõiduautos olnud isiku tähelepanu sellele, et sõiduk on ohtlikult teel, siis ei
ole tuvastatud, et kannatanud oleks astunud mingeidki samme liikluse ohutuse tagamiseks.
Sõiduki Volvo muutis raskemini märgatavaks ka asjaolu, et sõiduk oli valget värvi ja
õnnetuse hetkel oli teepeenar lumine. Lisaks oli Volvo ees seisnud veok valge, mistõttu
võis Volvo suure sõiduki foonil lihtsamine ära kaduda. Menetluse käigus ei ole tuvastatud,
et Xxxxx Xxxxx oleks sõidukit juhtides võtnud liigseid riske. Ta sõitis lubatud
sõidukiirusega, oli kinni pidanud oma töö- ja puhkeajast. Samuti ei ole tuvastatud, et ta
oleks õnnetuse hetkel kasutanud telefoni või tegelenud muude asjadega, mis oleks viinud
tähelepanu liiklusest eemale. Samuti ei olnud ta tarbinud alkoholi ega narkootilisi aineid,
mis pärssinuks tähelepanu- ja reaktsioonivõimet. Seega oli Xxxxx Xxxxx õnnetuse
toimumise ajal liikluses kohal.
Kannatanu ei ole kriminaalmenetluses esitanud Xxxxx Xxxxx vastu tsiviilhagi. Xxxx
Xxxx Xxxxx Xxxxxxxx on kinnitanud, et tal puuduvad täiendavad hüvitisenõuded. Seega
ei ole isikul varalisi nõudmisi, mida ta sooviks kriminaalmenetluses maksma panna.
Samuti ei ole Xxxx Xxxx Xxxxx Xxxxxxxx soovinud esitada süüdistust kehavigastuste
tekitamises. Kuigi Xxxxx Xxxxxle esitatud kahtlustuse kohaselt sai kaasreisijana sõidukis
viibinud Xxxx Xxxx Xxxxx Xxxxxxxx õnnetuse tagajärjel raskemaid vigastusi, siis
kohtueelses menetluses tuvastatu seda ei kinnita. Xxxx Xxxx Xxxxx Xxxxxxxx sai
üksnes otsmiku haava, millele tehti õmblused ning muid vigastusi tal fikseeritud ei ole.
Xxxxx Xxxxxt ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda
kuritegude eest. Samuti puuduvad Xxxxx Xxxxxl kehtivad väärteokaristused. Xxxxx
Xxxxxle etteheidetava teo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud ligi kolm ja
pool aastat. Kuna selle aja jooksul ei ole Xxxxx Xxxxx pannud toime ühtki uut
3/4
õigusrikkumist, siis ei teeniks tema kriminaalkorras karistamine eripreventsiooni
eesmärki. Xxxxx Xxxxx on juhtunut väga raskelt üle elanud. Seda kinnitab asjaolu, et
tema kahtlustatavana ülekuulamine pidi katkestatama, kuivõrd Xxxxx Xxxxx puhkes
nutma. Pärast juhtunud õnnetust loobus Xxxxx Xxxxx üldse oma tööst kaugsõidujuhina,
sest ei suuda enam seda tööd teha. Xxxxx Xxxxx on analüüsinud juhtunut ning saanud
aru, et tegi vea. Eelneva tõttu on alust arvata, et kahtlustatav on teinud juhtunust
järeldused, vältimaks tulevikust taolisi õnnetusi. Seega on antud juhul võimalik saavutada
KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut
kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse
panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel
kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 2500 eurot.
Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahalise kohustuse tasumiseks kuue kuu
jooksul. Xxxxx Xxxxxle on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuse täitmiseni
prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustust, uuendab
prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik
menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb
karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Tulenevalt eeltoodust on Xxxxx Xxxxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada
KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 2500 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20700000007 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxxx Xxxxxl maksta 2500 eurot riigituludesse.
Tähtajaks määrata: 10.12.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavatele Xxxxx Xxxxxle ja tema kaitsjale Madis Mahlapuule.
8. Edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia Riigiprokuratuurile.
Evelin Ansip-Kukk
ringkonnaprokurör
Olen kohustustega nõus: Xxxxx Xxxxx
4/4