Põhja Ringkonnaprokuratuur · 15. juuni 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 11.06.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21230200077
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxx xxxxx
Kohtueelses menetluses on xxxx xxxxx esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt xxxx xxxxx juhtis 02.11.2020 kella
14.37 paiku Tallinnas Järvevana teel mootorsõidukit Merzedes-Benz Axor
registreerimismärgiga xxxxxx ning liikudes Tartu mnt poolt Tondi tn suunas kaldus
Järvevana tee 9 maja juures vasakule üle suunavööndeid eraldava haljasala
vastassuunavööndisse. Seejärel põrkas xxxxx xxxxxx poolt juhitud sõiduk kokku Tondi tn
poolt Tartu mnt suunas otse liikunud sõiduautoga Opel Vivaro registreerimismärgiga
xxxxx. Kokkupõrke tagajärjel sai sõidukit Opel Vivaro juhtinud xxxx xxxxxxxx
tervisekahjusi, mille ravi kestus ületab nelja kuud.
Xxxx xxxxx poolt 26.02.2021 kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab oma
süüd ja kahetseb. 02.11.2020 alustas ta oma tööpäeva kell 08.00, vedades kallurautoga
Merzedes-Benz betoonijääke. Iga mingi kaevatud osa järel väljus ta autost ja aitas
töömeestel piirdeaedasid ümber tõsta. Seejärel liikus autoga veidi maad edasi, et traktor
saaks uue betooni veoki kasti tõsta. Hommikul oli väljas suhteliselt külm ja xxxx xxxxx
mäletab, et külmetas. Kuskil kella 12 paiku sõi ta lõunat. 13.30 paiku sai veoki kast
betoonijääkidest täis ja ta sõitis neid viima xxx karjääri. Tagasiteel sõitis mööda Järvevana
teed Tartu maantee poolt Tammsaare tee suunas. Autokabiinis oli soe ja ta liikus rahulikult
ega kiirustanud. Järgmisel hetkel ärkas xxxx xxxxx üles selle peale, et tema sõiduk sõitis
millelegi otsa. Xxxx xxxxx sai aru, et oli magama jäänud, tema sõnul see oli sekundiline
uni. Auto oli peale Järvevana raudteeülesõitu kaldunud vasakule vastu ääreäärekivi. Ta
püüdis veoki üle kontrolli taastada aga enam ei jõudnud, veok sõitis üle äärekivi
haljasalale ja vastassuunda. Ta pidurdas, kuid paraku ei jõudnud vastutuleva sõidukiga
Opel kokkupõrget ära hoida. Tema juhitud veok sõitis vastu Opeli esiosa. Ta tuli kiirelt
sõidukist välja ja läks Opeli juhi juurde. Ta nägi, et juhipoolne uks oli kinni kiilunud ning
pakkus abi väljuda kõrvalistuja ukse kaudu, kuid Opeli juht soovis meedikud ära oodata.
Seejärel helistas ta oma telefonilt numbrile 112, edastas vajaliku info ning andis oma
telefoni Opeli juhile, kellega hakkas suhtlema meedik. Xxxx xxxxx sõnul ei tundnud ta
end tol päeval kuidagi väsinuna ega hajevil olevana. Samuti ei kippunud tal vahetult enne
õnnetust uni peale, vastasel korral oleks ta seisma jäänud. See kõik juhtus tema jaoks väga
ootamatult. Xxxx xxxxx on väga kahju juhtunu pärast ja ta väga kahetseb, et ei olnud
hoolikam hoidmaks ära sellist õnnetust.
Kannatanu xxxx xxxxxxxx poolt 17.12.2020 antud ütlustest nähtub, et 02.11.2020 päeval
sõitis sõiduautoga Opel Vivaro registreerimismärgiga xxxxxx Järvevana teel suunaga
Tartu maantee poole. Ta oli sõidukis üksi ja liikus teises sõidureas ühtlasel kiirusel koos
teiste temaga koos liikunud sõidukitega. Selles kohas oli kiirusepiirang 50 km/h ja enda
hinnangul ta umbes selle kiirusega liikuski. Olles lähenemas Järvevana raudteeülesõidule
1/3
mäletab vaid seda, kuidas järsku nagu hüppas tema sõiduvööndisse ja otse talle ette
veoauto. Veok sõitis vastu tema juhitud auto esiosa. Ta ei kaotanud teadvust, kuid löök lõi
hinge kinni, muud valu ei tundnud. Hiljem tundis, et parema põlvega ei ole kõik korras.
Kohaletulnud kiirabi toimetas kannatanu Mustamäe haiglasse, kus tuvastati parema jala
vigastus. Järgmisel päeval läbis ta operatsiooni, mille käigus paigaldati jalga plaadid ja
kruvid. Pärast õnnetust ei ole kannatanu elukvaliteet enam endine. Ta ei saanud tegeleda
enam ettevõtte juhtimisega, mistõttu ettevõttel tekkisid majanduslikud raskused. Samuti ei
saanud ta esimesed kuud eriti liikuda. Kannatanu oli olnud kuni tema ülekuulamise
päevani haiguslehel. Kui jalga paigaldatud plaadid jäävad segama, tuleb teha uus
operatsioon.
Tunnistaja xxxxxx xxxx poolt 09.11.2020 antud ütlustest nähtub, et 02.11.2020 kella
14.36 ajal liikus ta mööda Järvevana teed vasakpoolses reas Tartu maantee suunas. Tema
ees liikus sõiduauto Opel. Järsku kaldus rekka vastassuunast tema suunavööndisse Opeli
ette. Viimane püüdis küll pidurdada aga kokkupõrget ei suutnud vältida. Pärast
kokkupõrget väljus rekkajuht kohe sõidukist ja helistas 112. Teised hakkasid Opeli juhti
välja sikutama aga tunnistaja keelas, kuna juhi vigastused ei olnud täpselt teada. Sõiduki
Opel juht ütles, et tal jalg valutab ja on kuskil kinni.
02.11.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtub, et õnnetus leidis aset teelõigul, kus
lubatud suurim kiirus on 50 km/h, mõlemal õnnetuses osalenud sõidukil on kahjustada
saanud esiosa. Mõlemad õnnetuses osalenud sõidukijuhid olid kained.
19.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud on veoauto Merzedes-Benz Axor
registreerimismärgiga xxxxx digimeeriku tšeki väljatrükki, digimeeriku sõiduki kiiruse ja
kiirenduse diagrammi väljatrükki, tahhograafi andmete aruannet, väljatrükki sõiduki juhi
xxxx xxxxx juhikaardilt töö- ja puhkeaja andmetega ja nädala graafikuid. Neist nähtub, et
02.11.2020 alustas xxxx xxxxx veokiga sõitu kell 08.04, lõunaajal on olnud mitme tunnine
paus ning vahetult õnnetusele eelnevalt oli xxxxxn sõitnud kolmkümmend viis minutit.
19.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Pärnu mnt ja Järvevana tee viaduktil
oleva politsei kaamera salvestist. Vaatlusprotokollist nähtub, et 02.11.2020 kell 14.37
Järvevana teel äärmises vasakpoolses reas liikunud veoauto vasak külg kerkib veidi üles,
misjärel sõidab veok vasakule üle äärekivi haljasalale. Sealt liigub veok edasi
vastassuunavööndisse, kus põrkab kokku Tartu maantee suunas liikunud sõidukiga.
19.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud häirekeskuse 02.11.2020
kõnesalvestist. Sellest nähtub, et kell 14.38 helistas häirekeskusse vene keelt kõnelev
meesterahvas öeldes, et Tammsaare teel on toimunud kannatanuga õnnetus. Teataja sõnul
on ühes sõidukis inimene kinni ja autost välja ei pääse. Samuti ütleb teataja, et on
õnnetuse osapool ja on süüdlane. Häirekeskuse töötaja palub viia telefoni viga saanud
inimesele ning ühendab seejärel isiku meedikuga.
04.02.2021 isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0263 nähtub, et xxxx xxxxxxx
sedastati liiklusavarii järgselt parema sääreluu ülemise otsa killunenud liigesesisene murd
koos põlveliigese nihestuse ja sidemete venitusega, haavad vasakul põlvel ja pealael,
lülisamba kaelaosa nikastus ja venitus ja nahamarrastus parema hüppeliigese piirkonnas.
Lisaks esines turvavöö jälg vasakulpool rindkerel ja alakõhul koos nahamarrastustega
alakõhul, milleks on tõenäoliselt nahaalused verevalumid ning nahamarrastused turvavöö
kulgu mööda. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid need põhjustavad tervisehäire
kestusega üle nelja kuu.
2/4
13.05.2020 kannatanu xxxx xxxxxx e-kirjast nähtub, et kindlustus on kannatanule
hüvitanud ravikuludena 41,48 eurot ja mittevaralise kahjuna 1500 eurot. 20.05.2020 e-
kirjaga on kannatanu kinnitanud, et on saavutanud õnnetuse põhjustanud xxxxxxxxx
kompromisslahenduse ja temal ei ole seoses liiklusõnnetusega xxxx xxxxx vastu
pretensioone ega nõudmisi.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole suur.
Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kuritegu
pandi toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu, et kahtlustatav on
vahetult toimunu järel sündmuskohalt helistanud häirekeskusesse ja andnud teada, et
õnnetuses on saanud viga inimene, kes vajab abi. Andnud oma telefoni kannatanule, et
viimane saaks ise otse suhelda meedikuga. Hiljem kohtueelses menetluses on astunud
samme ka tekitatud kahju korvamiseks kannatanule ja on selle hüvitanud. Kahtlustatava
sõnul on ta kannatanule tasunud 2000 eurot. Kannatanul ei ole varalisi nõudmisi, mida ta
sooviks veel täiendavalt kriminaalmenetluses maksma panna. Samuti ei ole kannatanul
pretensioone kahtlustatava suhtes. Xxxx xxxxx ise tunneb sügavat kahetsust, et ei olnud
piisavalt hoolikas hoidmaks õnnetust ära.
Kohtueelses menetlsues kogutud teabe põhjal saab asuda seisukohale, et xxxx xxxxx ei ole
süstemaaatiline liiklusnõete eiraja. Xxxx xxxxx ei ole karistatud enne antud kuriteo
toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest. Samuti ei ole xxxx xxxxx karistatud
väärtegude toimepanemise eest. Xxxx xxxxx on mõistnud, et ei olnud liikluses piisavalt
hoolas ja on teinud juhtunust järeldused, vältimaks tulevikust taolisi õnnetusi. Seega on
antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni
eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad
rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse
lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 900
eurot. Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahalise kohustuse tasumiseks
kuue kuu jooksul. Xxxx xxxxx on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuse
täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustust,
uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik
menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb
karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Tulenevalt eeltoodust on xxxx xxxxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS
§ 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 900 eurot ja tasuda
kriminaalmenetluse kulud 84 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200077 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
3/4
2.1. xxxx xxxxx maksta 900 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata: 10.12.2021.
2.2. xxxx xxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot
hiljemalt 10.12.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavatele xxxx xxxxx ning kannatanule xxxx xxxxx.
Evelin Ansip-Kukk
ringkonnaprokurör
Olen kohustustega nõus: xxxx xxxxx
4/4