Põhja Ringkonnaprokuratuur · 2. juuni 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 21.05.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21231600028
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (xxxxxxxxxxxxx)
KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale
kohustused määrata, kui
I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur
III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise
eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus.
Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel,
et konflikt toimus, tema tegutses hetkeemotsiooni ajel ning vastu hakkamisest lähtuvalt, kuna
tegemist oli omavahelise tüliga. Pooled on tänaseks leppinud ning käivad koos psühholoogi
juures, samuti on kahtlustatav pöördunud vägivallast loobumiseks nõustaja juurde. Ka
kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi kahtlustatava karistamist, ei soovi kriminaalmenetlust,
vaid tekitatud kahju hüvitamist.
Teoga tekitatud varalise kahju hüvitab kahtlustatav (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal-
ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega
puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise
tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus.
Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel
kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse
esemeks olnud episoodi st 4 kuu jooksul pärast konflikti ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel
rohkem füüsilisi konflikte olnud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt
kriminaalkorras karistamata isik, kes tegutses enda hinnangul kaitseseisundis ning vastastikuses
konfliktis ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb
toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka
kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud.
Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma
teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik
vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse ja
otsinud seoses vägivallaga ka professionaalset abi. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja
menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.
KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada
kahtlustatavale asjakohane kohustus, nt maksta kindel summa riigi tuludesse või teha
üldkasulikku tööd. Võttes arvesse seda, et isik on võtnud endale kohustuse hüvitada tekitatud
kahju ning on juba mitu kuud osalenud professionaalsetel nõustamistel, siis tuleb tema suhtes
menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 alusel kohustusi määramata.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Määrus on koostatud lähtudes KrMS §-st 206 lõikest 1¹, mille alusel võib kriminaalmenetluse
lõpetamise määruses KrMS § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse jätta esitamata.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231600028 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
a) hüvitada süüteoga tekitatud kahju summas 850 eurot kannatanule Xxxx xxxx
(Swedbank, EExxxxxxxxxxxxx).
Tähtajaks määrata 1 kuu alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 21.06.2021 (k.a).
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid: DVD jäetakse toimiku materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: andmeid ei kantud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: hüvitada kahtlustatava poolt
7. Käesoleva määruse koopia saata: kannatanule või tema esindajale; Kahtlustatavale on
määruse koopia üle antud Põhja Ringkonnaprokuratuuris.
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Haigekassat, kellel on õigus
kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
a) tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
b) taotleda põhistatud määruse saamist. Menetleja koostab põhistatud määruse 15 päeva
jooksul alates selle taotluse saamisest. Kannatanul on seejärel 10 päeva jooksul alates
põhistatud määruse saamisest õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile ja vaidlustada
menetluse lõpetamine (KrMS § 207 lg 3).
c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik ei täida talle KrMS § 202 alusel pandud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör
uuendab kriminaalmenetluse.
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,
mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
1
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the
termination of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.
Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.