Viru Ringkonnaprokuratuur · 4. oktoober 2017
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 02.10.2017, Rakvere
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Sigrid Nurm
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 16221000021
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 22 lg 3-§ 210 lg 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): OÜ Xxxxxxxxx (rk xxxxxxxx) A.U (ik xxxxxxxxxxx)
Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo menetlustalitus alustas
kriminaalasjas nr 15221000072 (liidetud 19.07.2017 kriminaalasjaga 16221000021) menetlust
25.05.2015 KarS § 210 lg 2 tunnustel selle kohta, et Xxxxx Xxxxxxxxxx juhatuse liige Xxxx Xxxx
esitas OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx nimelt Keskkonnainvesteeringute keskusele (edaspidi KIK)
23.08.2012 veemajanduse keskkonnaprogrammi jääkreostuse alamprogrammi raames toetuse
taotluse nr xxxx projektile nr xxxx „Endise viljakuivati varisemisohtliku hoone osaline
lammutamine Xxxxxxxxxxx tänaval Xxxxx vallas“ kogumaksumusega 91 680 eurot (sh
käibemaks).
Toetuse taotluse raames soovis OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx saada toetust 38 200 eurot Jäätmekäitluse
programmist, mida reguleerib Keskkonnaministri 17. veebruari 2006.a määrus nr 13
„Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste
hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli
teostamise ning aruandluse kord“.
Xxxxx Xxxxxxxxxx OÜ juhatuse liige Xxxx Xxxx esitas OÜ Xxxxxxxxx juhatuse liikme Xxxxx
Xxxxxx kaasaaitamise tulemusel projekti finantseerimise taotluses KIK-le ebaõigeid andmeid
finantseerimisobjekti maksumuse osas. Tegelikkuses ei olnud finantseerimisobjekti lammutamise
kogumaksumus 91 680 eurot, mida näidati OÜ Xxxxxxxxx ja OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx vahel
sõlmitud töövõtulepingu nr xxxxx kohaselt, vaid väiksem, s.o 36 672 eurot. Nimelt näidati KIK-le
esitatud dokumentides ja taotlustes objekti lammutamise maksumust tegelikkusest kõrgemana.
Lisaks eelnevale, esitati soodustuse saamiseks KIK-le OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx nimelt
finantseerimisobjekti lammutamiseks fiktiivsed hinnapakkumised OÜ Xxxxxxxx ja OÜ
Xxxxxxxxx nimelt.
Samuti esitas Xxxx Xxxx OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx nimelt KIK-le 03.09.2012.a veemajanduse
keskkonnaprogrammi jääkreostuse alamprogrammi raames toetuse taotluse nr xxxx projektile nr
xxxx „Xxxxx aleviku katlamaja korstna ja mahutipargi lammutamine“ kogumaksumusega 138 000
eurot (sh käbemaks). Taotluse raames soovis OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx saada toetust summas
60 140 eurot Jäätmekäitluse programmist, mida reguleerib Keskkonnaministri 17. veebruari 2006.a
määrus nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded,
taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli
teostamise ning aruandluse kord“.
OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx juhatuse liige Xxxx Xxxx esitas projekti finantseerimise taotluses KIK-le
OÜ Xxxxxxxxx juhatuse liikme Xxxxx Xxxxxx kaasaaitamise tulemusel ebaõigeid andmeid
finantseerimisobjekti lammutamise maksumuse osas. Tegelikkuses ei olnud finantseerimisobjekti
kogumaksumus 138 000 eurot, mida näidati OÜ Xxxxxxxx ja OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx vahel
sõlmitud töövõtulepinguga nr xxxxx, vaid väiksem, s.o 55 200 eurot. Nimelt näidati KIK-le
esitatud dokumentides ja taotlustes objekti lammutamise maksumust tegelikkusest kõrgemana.
Lisaks eelnevale, esitati soodustuse saamiseks KIK-le OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx nimelt
finantseerimisobjekti lammutamiseks fiktiivsed hinnapakkumised OÜ Xxxxxxx ja OÜ Xxxxxxxxx
nimelt.
Xxxxx Xxxxxx olles kelmuse toimepanemise ajal OÜ Xxxxxxxxx juhatuse liige aitas läbi
juriidilise isiku kaasa soodustuskelmuse toimepanemisele.
X.Xxxxxx suhtes lõpetati 10.07.2017 menetlus KrMS § 205 lg 1 alusel.
Arvestades, et kriminaalasjaga on riigilt välja petetud 95 700 eurot, saab nimetatud kriminaalasja
käsitleda suure kahjuga kuriteoks. Arvestades, et suurema osa väljapetetud summast sai endale
Xxxx Xxxx ning tema juhitav ettevõte OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxx ning OÜ Xxxxxxxxx läbi Xxxx
Xaskla on antud kriminaalasja tõendamisele kaasa aidanud, on Xxxx Xxxxi, Xxxxx Xxxxxxxxxxe
ja Xxxxx Xxxxxx ning OÜ Xxxxxxxxx teopanus ja süü suurus erinevad. Kuigi kuriteo lõpptulem
ja kahju ei saa realiseeruda ilma kaasaaitajate tegevuseta on siiski kaasaaitaja teosüü võrreldes teo
täideviijaga väiksem.
Nimetatud kriminaalasja toimepanemine toimus pikema aja vältel ning tegemist on keeruka
peitkuriteoga, mille avastamine tavapäraste menetlustoimingutega on raskendatud. Arvestades X.
Xxxxx panust kriminaalasja eeluurimisel ja OÜ Xxxxxxxxx valmidust tasuda KIK-le
kriminaalasjaga tekitatud kahjust 10 000 eurot, näitab, et Xxxxx Xxxxxx ja OÜ Xxxxxxxxx on
oma teo keelatusest aru saanud ja asunud tehtut heastama.
Isiku süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda karistusseadustiku paragrahvist 56, mis sätestab, et
karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse
kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kuna OÜ Xxxxxxxxx saab oma õiguseid teostada läbi füüsiliste isikute, ning ettevõte juhatuse liige
Xxxx Xxxxxx on menetlusele igati kaasa aidanud, KIK on kinnitanud, et täiendavaid nõudmised,
peale 10 000 euro saamist, neil nii Xxxxx Xxxxx kui ka OÜ Xxxxxxxxx suhtes ei ole, saab väita, et
õigusrahu on taastatud ning avalik menetlushuvi OÜ Xxxxxxxxx kohtu alla andmiseks puudub.
Avalikku menetlushuvi saab hakata kriminaalasjas teo toimepanija suhtes hindama alles siis, kui on
tuvastatud, et konkreetse kuriteo puhul on tegemist toimepanija väikse süüga. Avalik menetlushuvi
peab tagama selle, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa. Avaliku
menetlushuvi määratlemisel ei saa aluseks võtta avalikkuse huvitatust konkreetse õigusküsimuse
lahendamisel, hinnata tuleb avalikku huvi konkreetse teo toimepanija karistamise vajalikkuse
mõttes. See tähendab, et avalik menetlushuvi on alati olemas kriminaalasjades, kus isiku süü on
suur või esineb oht, et isik jätkab kuritegude toimepanemist või isiku karistamine on vajalik
õiguskorra kaitsmise huvides.
Käesolevas kriminaalasjas avalik huvi OÜ Xxxxxxxxx suhtes puudub. Samuti on viimane tehtu
heastanud. Arvestades, et kannatanul puuduvad täiendavad nõuded nii OÜ Xxxxxxxxx kui ka
Xxxxx Xxxxxx suhtes ning ettevõte on tasunud 28.09.2017 tsiviilhagist 10 000 eurot, KIK on
sõlminud OÜ Xxxxxxxxx ja Xxxxx Xxxxxxga kompromisslepingu ja kinnitanud, et nõudmised
nimetatud isikute vastu neil puuduvad, siis ei ole mõistlik rakendada OÜ Xxxxxxxxx suhtes veel
eraldi kohustusena rahalise kohustuse määramist riigituludesse. Rahalise kohustuse määramata
jätmise osas tuleb hinnata ka Xxxxx Xxxxxx panust kriminaalasjas ja seetõttu on käesoleval juhul
võimalik piirduda ainult kannatanule hüvitatava summaga, jättes juriidilisele isikule kohustuse
määramata.
Juhindudes KrMS § 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000021 OÜ Xxxxxxxxx (rk xxxxxxxx) suhtes menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: puuduvad (10 000 eurot on Keskkonnainvesteeringute
Keskusele tasutud 28.09.2017)
3. Tõkendi tühistamine: puudub
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asitõendite osas võetakse
seisukoht põhiasja menetlemisel.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
puudub
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad
7. Kahju hüvitamine: Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1,
2 või 5 alusel, võib ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi
SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 esitada Viru Ringkonnaprokuratuuri aadressil Tallinna 28, Rakvere
taotluse kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama
prokuratuuri või uurimisasutuse määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul
on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6
(vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist
kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga) või § 6 lõikes 1
(teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga
võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus
KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel. Taotluses tuleb välja tuua kõik
SKHS § 12 punktides 1-10 märgitud asjaolud (Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/120112014001).
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: Keskkonnainvesteeringute Keskusele, OÜ Xxxxxxxxx juhatuse liikmele A.U. ja kaitsjale
T.V.-le
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru
ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnas aadressil Tallinna mnt 28, Rakvere.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188, põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sigrid Nurm
Määrusega olen tutvunud. Olen kohustusega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg
6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle
pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
A.U.