Rahandusministeerium
06.12.2020 nr 17-6/2020/7484-1
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri
2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu
arvutamise eeskiri“ muutmine
Esitame Teile kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65
„Energiasäästu arvutamise eeskiri“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) määruse eelnõu seletuskiri;
3) direktiivi ülevõtmise vastavustabel.
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Tauno Hilimon
625 6476
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
04.12.2020
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu
arvutamise eeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõige 1 alusel.
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruses nr 65 „Energiasäästu arvutamise
eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse sõna „energiatõhususkohustusˮ sõnaga „energiasäästukohustusˮ
vastavas käändes;
2) paragrahvi 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1, 3 ja 5ˮ tekstiosaga „1, 3, 5 ja 9ˮ;
3) paragrahv 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „lõigetes 2-7“ sõnadega „lõigetes 2-12“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631, millega kehtestatakse
uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.04.2019, lk 13), uutele
sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtivad Euroopa Liidu heitenormid;“;
5) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõttu kiirendavate poliitikameetmete puhul võib
arvestada meetmete tulemusena saavutatud energiasäästu täies ulatuses, kui on tõendatud, et
toode või sõiduk võetakse kasutusele enne selle eeldatava keskmise kasutusea möödumist või
enne tavapärast väljavahetamisaega ning kiirendatud kasutuselevõtust tulenev energiasääst
arvestatakse üksnes selle aja kohta, mis eelneb väljavahetatava toote või sõiduki eeldatava
keskmise kasutusea möödumisele.“;
7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Lõikes 4 nimetatud olulisuse kindlakstegemisel tuleb hinnata, kuidas energiatarbimine ja -
nõudlus muutuks ilma poliitikameedet rakendamata, võttes arvesse energiatarbimise
suundumused, tarbijate käitumise muutumise, tehnika arengu ning muudest meetmetest
tulenevad muutused.“;
8) paragrahv 8 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „eluigaˮ sõnadega „ja säästu aja jooksul
kahanemise määra“;
9) paragrahv 8 lõike 6 punktis 1 ja lõikes 7 asendatakse arv „2020ˮ arvuga „2030ˮ;
10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses:
„(9) Hoonete välispinnal või sees väikesemahuliste taastuvenergia tehnoloogiate
kasutuselevõtmise edendamise poliitikameetmete tulemusena saavutatud energiasäästu saab
1
arvesse võtta, kui energiasääst on arvestatud suhtelise või mõõdetud säästu meetodil.
(10) Energiasäästuna ei arvestata säästu, mis tuleneb Euroopa Liidu õiguse rakendamisest, välja
arvatud juhul, kui energiasääst saavutatakse poliitikameetmega, mille tulemusel saavutatakse
energiasääst läbi hoonete renoveerimise.
(11) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse poliitikameetmed ja üksikmeetmed, mille
tulemusena tekib kontrollitav lõpptarbimise energiasääst.
(12) Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse poliitikameetmed, mille eesmärk on edendada
suurema energiatõhususe tasemega tooteid, seadmeid, transpordisüsteeme, sõidukeid, kütuseid,
hooneid, ehitusdetaile, protsesse või turgusid.“;
11) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 3–5, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„31) üldise energiasäästukohustuse maht vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 14
lõikele 21;
32) poliitikameetmed ja üksikmeetmed, sealhulgas iga meetme rakendamisest eeldatavalt saadav
kumulatiivne energiasäästu kogus;“;
13) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) poliitikameetmetega ette nähtud üksikmeetmed;“;
14) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „hinnanguliste tehniliste andmete puhul“
sõnadega „hinnangulise eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramiseksˮ;
15) paragrahvi 13 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „eluigaˮ sõnadega „ja selgitus, kuidas
seda arvutatakse või millel see põhinebˮ;
16) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõna „kontrolliprotokollidˮ sõnaga
„kontrollisüsteemidˮ;
17) paragrahvi 13 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ja vaheperioodideˮ;
18) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kasutamineˮ sõnadega „ning teave
selle kohta, kuidas need on määratudˮ;
19) määruse normitehnilise märkuse tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust,
muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid
2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega
2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–
91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158,
14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja
(EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9).“;
20) määruse lisa „Energia lõpptarbimises kasutatavate kütuseliikide kütteväärtused ja
ümberarvutusteguridˮ alamärkuses 2 asendatakse arv „2,5“ arvuga „2,1“.
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
3
04.12.2020
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu
arvutamise eeskiri“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise
eeskiri“ (edaspidi: määrus nr 65) muutmise eelnõuga (edaspidi ka: eelnõu) võetakse üle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust tulenevaid nõudeid (edaspidi direktiiv nr
2018/2002). Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi: EnKS) § 18
lõige 1 alusel.
Määrus kehtestab direktiivist nr 2018/2002 tulenevad nõuded energiasäästu arvutamise
eeskirjas. Määrusega täiendatakse ja täpsustatakse energiasäästu arvutamise aluseid.
Lisaks muudetakse energiasäästu arvutamise meetodist teavitamise nõudeid. Muudatus
loob lisavõimalused energiasäästu arvutamiseks ja muudab selgemaks nõuded energiasäästu
arvutamise meetodist teavitamisel.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon (e-post:
[email protected], tel: 625 6476)
ja energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post:
[email protected], tel: 625 6479).
Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ave Henberg (e-post:
[email protected], tel: 6256360). Keelelise toimetamise
tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno
Hilimon (e-post:
[email protected], tel: 625 6476).
2. Määruse muutmise eelnõu eesmärk
Määruse muutmise eelnõu eesmärk on direktiivi nr 2018/2002 ülevõtmine Eesti õiguskorda.
Kuna direktiiv nr 2018/2002 muudab energiasäästu arvestamise ja arvutamise aluseid ning
meetoditest teavitamise korda ja täiendab vastavalt direktiivi 2012/27/EL, siis vajab selle põhjal
muutmist ka määrus nr 65. Direktiivi nr 2018/2002 eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu
pikkajalise eesmärgi saavutamisele, vähendada primaar- ja /või lõppenergiatarbimist
aastaks 2030 vähemalt 32,5 %.
Direktiivi nr 2018/2002 artikkel 7 punkt 1 seab liikmesriikidele kohustuse saavutada perioodil
2021 kuni 2030 igal aastal energia lõpptarbimises kumulatiivne energiasääst 0,8%-i aastate
2016-2018 keskmise lõppenergia tarbimise põhjal. 0,8%-i aastate 2016-2018 keskmisest Eesti
lõppenergia tarbimisest on 268,5 GWh. Saavutades igal aastal uue energiasäästu 268,5 GWh-i,
1
on kumulatiivne energiasäästukohustus Eestis perioodil 2021 kuni 2030 kokku 14 767
GWh1. Täpsemalt on energiasäästukohustuse mahu Eestis kujunemine näha allolevas tabelis.2
Aastane Kumulatiivne
Aasta Energiasäästukohustus (GWh) sääst sääst
2021 268,5 268,5 268,5
2022 268,5 268,5 537 805,5
2023 268,5 268,5 268,5 805,5 1611
2024 268,5 268,5 268,5 268,5 1074 2684,9
2025 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1342,5 4027,4
2026 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1611 5638,4
2027 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 1879,5 7517,8
2028 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2147,9 9665,7
2029 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2416,4 12 082,2
2030 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 268,5 2684,9 14 767,1
Energiasäästukohustuse täitmiseks saab liikmesriik rakendada poliitikameetmeid.
Poliitikameetmed võivad olla näiteks rahastamiskavad ja maksud. Poliitikameetmete põhiline
eesmärk on mõjuda energia lõpptarbimist vähendavalt. Poliitikameetmete täpne liigitus ja
meetmetele kehtivad nõuded on kirjeldatud energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi
EnKS) §-des 17 ja 23.
Poliitikameetme rakendamisel tuleb poliitikameetme tulemusena saavutatud
energiasäästu arvutada ja arvutusmeetodist ning arvutatud säästust teavitada Euroopa
Komisjoni kooskõlas direktiivi nr 2012/27/EL lisaga V, mida täiendatakse direktiivi nr
2018/2002 lisa punktiga 2. Määruse nr 65 § 10 lõige 1 ja § 13 lõige 1 alusel teostab
poliitikameetme tulemusel saavutatud energiasäästu hindamiseks kasutatava arvutusmeetodi
valiku ja meetodist ning meetodiga saavutatud säästust teavitamise energiasäästu koordinaator
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Määruse muutmine loob võimaluse tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõtmist
edendavate poliitikameetmete puhul arvutada ka energiasäästu, mis saadakse toote või sõiduki
asendamisest enne eluea lõppu. Lisaks hakkab kehtima võimalus arvutada ja võtta energiasäästu
arvesse poliitikameetmetest, mille tulemusena paigaldatakse hoonesse või hoone pinnale
taastuvenergia tootmise tehnoloogiaid. Muudatusega tuuakse sisse ka nõue, mille kohaselt ei
saa arvestada energiasäästu mis oleks saadud igal juhul ka ilma poliitikameedet rakendamata.
Energiasäästu arvutamise meetodist teavitamine muutub sisulisemaks. Säästu eluea arvesse
võtmisel hakkab kehtima nõue selgitada kuidas eluiga on arvutatud ja tuleb hakata sisulisemalt
selgitama kuidas tagatakse poliitikameetmete rakendamise ning energiasäästu arvestamise
järelvalve ja kontrollimine. Seevastu pole vaja enam energiasäästu arvestada vaheperioodide
kaupa ja sellest teavitada. Samuti muutub selgemaks milliste arvutusmeetodite puhul tuleb
selgitada metoodikat ja võrdluslauseid energiasäästu arvutamisel. Poliitikameetme raames
1
Üldine energiasäästukohustuse maht seatakse Vabariigi Valitsuse määruses nr 151 „Energiasäästukohustuse
jaotuskava“, vastu võetud 12.10.2017
2
„Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate väljatöötamine ja
energiasäästu potentsiaali hindamine“, KPMG Baltics OÜ, august 2020,
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/1._riikliku_energiasaastukohustuse_taitmiseks_sobilike_finantsmeetmet
e_arvutusmetoodikate_valjatootamine_ja_energiasaastu_potentsiaali_hindamine_1.pdf)
2
korraldavate tegevuste kirjeldamise vajadus on asendatud vajadusega anda ülevaade
üksikmeetmetest, mida poliitikameetme raames rakendatakse.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahekümnest muudatusest. Põhilised muudatused tehakse määruse nr 65 §-
des 8 ja 13. Paragrahv 8 seab energiasäästu arvutamise alused ja üldised arvutamise reeglid.
Paragrahv 13 seab energiasäästu arvutamise meetodist teavitamise alused ja minimaalse teabe,
mida energiasäästu arvutamise meetodi kohta teavitada tuleb. Seletuskirjas kasutatud
arvutuspõhimõtted on koostatud komisjoni soovituste ja arvutusnäidete põhjal3.
Termini asendamine
Määruses asendatakse läbivalt sõna „energiatõhususkohustus“ sõnaga
„energiasäästukohustus“. Alates 01.01.2021 jõustuv energiamajanduse korralduse seaduse
redaktsioon võtab sõna „energiatõhususkohustus“ asemel kasutusele sõna
„energiasäästukohustus“. Muudatus määruses on vajalik, sest mõisted „energiasäästukohustus“
(energy savings obligation) ja „energiatõhususkohustuste süsteem“ (energy efficiency
obligation scheme) eristati direktiivis nr 2018/2002. Energiasäästukohustus on üldisem mõiste
ja energiatõhususkohustuste süsteemi rakendamine on üks võimalus täita riigi üldist
energiasäästukohustust. Muudatus on vajalik selleks, et viia määruse mõisted vastavusse EnKS-
iga.
Paragrahv 1
Muudetakse määruse § 1 punkti 1, millega laiendatakse määruse kohaldamisala EnKS § 3
lõikele 9, mis sätestab lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamise ja riikliku
energiasäästu eesmärgi seadmise. Perioodi 2021 – 2030 kohta tuleb määruse nr 65 § 13
käsitletud teave esitada Euroopa Komisjonile. Teave tuleb esitada lõimitud riikliku energia- ja
kliimakava raames, lisaks üldisele energiasäästukohustuse mahule, meetmete prognoosidele ja
muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1999 nõutud sisule. Lõimitud
riikliku energia- ja kliimakava koostamisel tuleb meetmete tulemuse hindamisel ja prognooside
koostamisel lähtuda määrusest nr 65 .
Paragrahv 8
1) Määruse § 8 lõike 1 muudatusega täiendatakse lõiget 1 viitega uutele käesoleva määruse
muudatusega kehtima hakkavatele lõigetele. Seega energiasäästu arvutamisel ja
energiasäästukohustuse määramisel tuleb arvesse võtta uusi käesoleva määruse §-is 8 kehtima
hakkavaid nõudeid.
2) Määruse § 8 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/631 tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ)
443/2009 ja (EL) 510/2011, millele käesolevad määruse punktid viitasid. Seega § 8 lõige 2
punktid 1 ja 2 viitavad kehtetutele määrustele ja pole enam sellisel kujul vajalikud.
3
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste
energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta (https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-
f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1)
3
Paragrahv 8 lõige 2 punkti 1 muudatusega lisatakse punkti 1 viide määrusele (EL)
2019/631. Muudatuse sisu on lubada energiasäästu arvestada ainult meetmetest, mille
tulemusena võetakse kasutusele sellised uued sõiduautod või väikesed tarbesõidukid,
mille puhul ületatakse Euroopa Liidu heitenormide miinimumnõudeid.
Energiasäästuna saab arvestada ainult täiendavat energiasäästu ja mitte energiasäästu, mis juba
saavutatakse kehtivate heitenormide abil. Säästu arvestatakse poliitikameetmega kasutusele
võetud sõidukite energiatarbe ja liidu heitenormide alusel arvutatud keskmise energiatarbe
vahena. Näiteks kui poliitikameede edendab selliste sõidukite kasutuselevõttu, millele
kohaldatakse määruse (EL) 2019/631 nõudeid, siis tuleks energiasääst arvutada järgmiselt:
Eeldame poliitikameetme tulemusena kasutusele võetud sõiduki elueaks 5 aastat. 5 aasta
jooksul läbib sõiduk 50 000 km. Eeldame, et kasutusele võetava sõiduki energiatarve on 0,15
kWh/km kohta ja liidu õigusest tulenevatele miinimumnõuetele vastavate sõidukite keskmine
energiatarve on 0,4 kWh/km.
Korrutades eluea jooksul läbitud teekonna energiatarbega, saame teada palju kumbki sõiduk
eluea jooksul energiat tarbib:
- poliitikameetme tulemusena kasutusele võetud tõhus sõiduk tarbib 0,15 X 50 000 = 7,5
MW-i energiat;
- liidu õiguses sätestatud miinimumnõuetele vastav keskmine sõiduk tarbib 0,4 X 50 000
= 20 MW-i energiat.
Poliitikameetme tulemusel saavutatud energiasääst on seega 20 – 7,5 = 12,5 MW.
3) Määruse § 8 täiendatakse uue lõikega 21, millega kehtestatakse võimalus võtta arvesse
üldise energiasäästu eesmärgi täitmisel säästu, mis tekib kui toode või sõiduk vahetatakse
välja enne selle kasutusea lõppu. Parema selguse huvides on allpool kirjeldatud lihtsustatud
näide sellisel viisil saadud energiasäästu arvutamisest. Tuleb tähele panna seda, et energiasäästu
arvutamiseks saab kasutada ka muid meetodeid eeldusel, et järgitakse käesoleva määruse
nõudeid.
Näide:
Poliitikameetme eesmärk on asendada vähetõhus sõiduk tõhusama vastu. Eeldame, et
sõidukigrupi eluiga on 15 aastat. Vähetõhus sõiduk tarbib aastas 100 ühikut energiat ja tõhus
sõiduk 60 ühikut aastas. Mõlemad sõidukid läbivad aastaga 10 000 km. Vähetõhus sõiduk on 7
aastat vana kui see asendatakse. Seega asendatakse vähetõhus sõiduk 8 aastat enne sõiduki
eeldatava eluea lõppu (15-7=8 aastat). Seega asendab uus sõiduk esimesed 8 aastat vana
sõidukit ja selle 8 aasta koha saab energiasäästu arvutada järgmiselt:
Energiasääst = (100 ühikut energiat – 60 ühikut energiat) X 8 aastat = 320 ühikut energiat
Näeme, et esimese 8 aasta jooksul on energiasääst 320 ühikut. Kuna uue säästliku sõiduki eluiga
on veel 7 aastat, siis saab selle 7 aasta jooksul energiasäästu veel lisaks arvutada, võrreldes
tõhusa sõiduki energiatarbimist turu keskmise sõidukite energiatarbimisega. Eeldame, et turu
keskmine sõiduk tarbib 10 000 km läbimisel aastas 80 ühikut energiat. Energiasäästu saab sel
juhul arvutada järgmiselt:
Energiasääst = (100 ühikut energiat – 80 ühikut energiat) X 7 aastat = 140 ühikut energiat
4
Summaarse energiasäästu poliitikameetme rakendamisest saame kui liidame esimese 8 aasta
energiasäästule otsa järgneva 7 aasta energiasäästu:
Summaarne meetmega saavutatud energiasääst = 320 ühikut energiat + 140 ühikut energiat =
460 ühikut energiat
Energiasäästu arvutust visualiseeriv joonis:
Joonis 1. Säästu arvutamine sõiduki varase väljavahetamise korral
Sellisel viisil saavutatud energiasäästu arvutamisel tuleb tõendada, et väljavahetatud sõidukid
ei lähe järelturule, kuna sel juhul ei langeks vähesäästlikud sõidukid kasutusest välja.
4) Määruse § 8 täiendatakse uue lõikega 41. Lõike eesmärk on lubada kohustatud isikutel
võtta arvesse ainult seda energiasäästu, mis saadakse, võrreldes poliitikameetme
rakendamist olukorraga kui meedet ei rakendataks.
Toetades poliitikameetmega tõhusa energiatarbimisega toote kasutusele võttu, saab
energiasäästu arvestada võrreldes toote energiatarbimist olukorraga, kui meetmeta oleks võetud
kasutusele vähem tõhusa energiatarbimisega toode. Võrdlemisaluseks saab võtta vastava
tootegrupi turu keskmist energiatarbimist, analüüsida energiatarbimise suundumusi või
korraldada uuring, kus võrreldakse osalejate ja kontrollrühma vastuseid.
Arvesse tuleb meetme mõju hindamisel võtta ka muid meetmeid mida valdkonnas
rakendatakse. Näiteks kui hoone renoveerimise soodustamiseks lisaks rahastamiskavale
rakendatakse ka teavituskampaaniat, siis ei ole võimalik teavituskampaania tulemusena
täielikult arvestada säästu, mis on saadud rahastamiskava tulemusel. Samas vastupidiselt võib
rahastamiskava olla palju olulisema mõjuga meede kui teavituskampaania ja sel juhul võib olla
ka mõistlik kogu energiasääst rahastamiskava mõjuna arvestada.
Näide:
Poliitikameetme tulemusel asendatakse vana küttelahendus uue tõhusama vastu. Uue
küttelahenduse energiatarbimist saab võrrelda kas vana küttelahenduse või turu keskmise
sarnaste küttelahenduste energiatarbimisega. Kui Euroopa Liidu õiguses kehtivad sellistele
küttelahendustele miinimumnõuded, siis tuleb energiasäästu arvutada, võrreldes uue
5
küttelahenduse energiatarbimist miinimumnõudele vastava küttelahenduse energiatarbimisega.
Energiatarbimist tuleb võrrelda samadel eeldustel, käesoleval juhul kas toodetud soojuse hulka
või küttelahenduse tööaega arvestades. Näiteks saab tõhusama küttelahenduse energiatarbimist
võrrelda miinimumnõuetele vastava küttelahenduse energiatarbega juhul kui soojuse tarbimine
on näiteks 10 000 kWh.
5) Määruse § 8 lõiget 6 täiendatakse nõudega võtta poliitikameetmete tulemusena saavutatud
säästu arvutamisel arvesse ka säästu aja jooksul kahanemise määra.
Näide:
Poliitikameetmena rakendatakse energiasäästu alast koolitust, mille eesmärk on suunata tarbijat
energiat säästma. Sellise poliitikameetme eluiga ehk aeg kui kaua koolitus avaldab
energiatarbimisele mõju, saab olla näiteks 4 aastat. Peale nelja aastat ei pruugi tarbija
koolitusest midagi mäletada ja koolitus ei oma enam tarbimisele mingit mõju. Antud juhul
tuleks arvesse võtta ka säästu aja jooksul kahanemise määra. Ei saa eeldada, et kõik tarbijad kes
koolitusel osalevad, mäletavad õpitut kogu poliitikameetme eluea jooksul. Säästu aja jooksul
kahanemise määra saaks käesoleva meetme korral arvesse võtta, arvestades, et meetme mõju
kahaneb igal aastal 25 protsenti. Seega kui meetme sääst peale koolitust on 100 ühikut energiat,
siis teisel aastal on see 75, kolmandal 50 ja neljandal aastal 25 ühikut. Viiendal aastal säästu
enam ei teki. Kogu poliitikameetmega saavutatud energiasääst on 100 + 75 + 50 + 25 = 250
ühikut energiat.
6) Määruse § 8 lõige 6 punktis 1, asendatakse aasta 2020, aastaga 2030. Muudatuse eesmärk on
laiendada säästu eluea arvesse võtmist ka uuele energiasäästukohustuse perioodile, mis kestab
2021. aasta 1 jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsemberini. Säästu eluiga võetakse arvesse säästu
arvutamisel kuni 2030. aasta 31. detsembrini.
Esimeseks näiteks antud juhul saab tuua olukorra, kus poliitikameetmega edendatakse
korterelamute renoveerimist. Käesoleval juhul on üksikmeetmeks ühe korterelamu
renoveerimine. Korterelamu renoveerimisest saavutatud energiasäästu elueaks saab lugeda
näiteks 30 aastat. Sel juhul saab öelda, et korterelamu renoveerimise tulemusena on
renoveeritud korterelamu energiasäästlik järgmised 30 aastat, ei vaja täiendavat renoveerimist
selle aja jooksul ja järgmised 30 aastat saavutab üksikmeede igal aastal uue energiasäästu. Kui
korterelamu on renoveeritud 2024 aastal, siis saab energiasäästu arvestada perioodil 2024 kuni
2030, kuna muudetav säte ütleb, et säästu eluiga võetakse arvesse üksikmeetme
rakenduskuupäeva ja 2030. aasta 31. detsembri vahel.
Eeldame, et korterelamu energiasääst aastas on 100 ühikut. Sel juhul on üksikmeetme
energiasääst kohustusperioodil:
6 aastat X 100 ühikut energiat = 600 ühikut energiat
Summaarse energiasäästu leidmiseks kohustusperioodil, tuleb üksikmeetmetega saavutatud
energiasääst kokku liita. Näiteks kui renoveeriti 3 korterelamut ja juhuslikult kõik korterelamud
2024 aastal, siis poliitikameetmega saavutatud sääst on:
600 + 600 + 600 = 1800 ühikut energiat
Teine lihtsustatud näide on poliitikameede, mille sisuks on tarbija suunamine energiat säästma
reklaamikampaania abil. Eeldame, et kampaaniat rakendatakse aastal 2021 ja kampaania mõju
6
kestus ehk säästu eluiga on 1 aasta. Eeldame, et reklaamikampaania jõudis 100 inimeseni ja
tänu kampaaniale pooled tarbijad säästavad vähemalt 5 ühikut energiat aastas.
Kuna säästu eluiga on 1 aasta, siis tohib säästu arvestada ainult 2021 aasta kohta. Energiasäästu
arvutus näeks välja selline:
1 aasta X 5 ühikut energiat X 50 tarbijat = 250 ühikut säästetud energiat
Kui leiame, et kampaania mõju kestab ka aastal 2022, ehk säästu eluiga on 2 aastat, siis oleks
arvutus selline:
2 aastat X 5 ühikut energiat X 50 tarbijat = 500 ühikut säästetud energiat
Eelnevates näidetes olid säästu eluead võetud eelduslikult. Säästu eluea valimisel saab aluseks
võtta komisjoni soovituse (EL) 2019/1658 VIII liite punkti 1 tabelis määratletud soovituslikud
säästu eluea määrad. Säästu eluiga on võimalik iga meetme korral eraldi määrata. Säästu eluea
saab määrata näiteks küsitluste, mõõtmiste, laboriuuringute või mudeldamiste põhjal.
7) Määruse § 8 lõikes 7 asendatakse aasta 2020, aastaga 2030. Muudatuse eesmärk on laiendada
säästu eluea arvesse võtmist ka järgmisele üldise energiasäästukohustuse täitmise perioodile.
Lihtsustatult saab öelda, et muude meetmetega säästu eluiga arvesse võttes, ei tohi eelneva
punkti esimese näite puhul, ületada poliitikameetmega saavutatud energiasääst 1800 ühikut.
8) Määruse § 8 täiendatakse lõigetega 9 kuni 12.
Lõige 9 lubab energiasäästu arvutamisel võtta arvesse meetmeid, mille raames võetakse
kasutusele väikesemahulisi taastuvenergia tehnoloogiaid hoonete välispinnal või sees.
Näide:
Eeldame, et hoone aastane soojustarve on 10 000 kWh.
Varasemalt oli kasutusel kütteseade, mille muundamise kasutegur oli 0,77. Kokku kasutati
lokaalselt soojuse tootmiseks aastas energiat 10 000 kWh/0,77 = 12 987 kWh.
Kütteseade asendatakse tõhusama kütteseadmega mille muundamise kasutegur on 3,5. Kokku
kasutatakse lokaalselt 10 000 kWh-i soojuse tootmiseks energiat 10 000 kWh/3,1 = 2 857 kWh.
Liidu õiguse kohaselt on miinimumnõuetele vastava kütteseadme kasutegur 3,1 ja sellele vastav
kütteseadme energiakulu 10 000 kWh-i soojuse tootmiseks 3 225 kWh.
Uue tõhusama kütteseadme paigaldamisest saadud aastane energiasääst 10 000 kWh-i soojuse
tootmiseks on 3 225 kWh – 2 857 kWh = 368 kWh.
Lõike 10 kohaselt ei saa arvestada riikliku energiasäästu kohustuse täitmise hulka säästu,
mis on saadud tänu Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele. Erandiks loetakse
siin hoonete renoveerimist, kui liikmesriik tõestab, et tema panus renoveerimisel on olnud
oluline.
Kui Euroopa Liidu õiguses on nõue, et liikmesriigid peavad saavutama teatava säästu, võivad
nad arvesse võtta ainult nõudest suuremat säästu. Näiteks kui meetmega asendatakse vana
seade, mis tarbib 50 ühikut energiat tunnis, uue seadme vastu, mis tarbib 30 ühikut energiat
tunnis, siis tuleb teha kindlaks kas Euroopa Liidu õiguses on seadmegrupile seatud
7
miinimumnõuded. Selleks saab näiteks uurida kas toodetele kehtivad direktiiviga nr
2009/125/EÜ4 kehtestatud nõudeid.
Oletame, et antud juhul saab seadmegrupile seatud miinimumnõuetest tuletada
energiatarbimise miinimumi 40 ühikut tunnis. Sel juhul tohib säästu ühe tunni kohta arvutada,
võrreldes miinimumnõudeid uue seadmega, ehk 40 – 30 = 10 ühikut energiasäästu ühes tunnis.
Hoonete renoveerimise puhul kehtib erand kui saab öelda, et hoone renoveerimist poleks ilma
poliitikameetmete, näiteks rahalise toetuseta, ette võetud. Säästu mõõtmiseks hoonete puhul
tuleb mõõta hoone energiatarbimist enne ja pärast renoveerimist samadel võrdlusalustel ehk
sama kliimaga aastal
Lõike 11 eesmärk on lubada energiasäästu arvutada meetmetest, mille puhul saab
arvutatud energiasäästu mahtu kontrollida.
Energiasäästu mahtu saab näiteks kontrollida üksikmeetmete valimile kontrollmõõtmisi
teostades. Kui poliitikameetme raames rakendatakse 100 üksikmeedet, siis tuleks statistiliselt
olulist osa neist meetmetest kontrollida. Antud juhul võiks komisjoni soovituse põhjal
statistiliselt oluline osa olla 20 üksikmeetme detailne kontrollimine.
Komisjoni soovituse kohaselt tuleb kuni kahekümne üksikmeetme rakendamisel kontrollida
kõiki üksikmeetmeid detailselt. Kontrollida tuleks vähemalt 20 üksikmeedet või 10 %-i kõigist
meetmetest, olenevalt sellest mitu üksikmeedet poliitikameetme raames on teostatud. Suure
arvu üksikmeetmete puhul võib piisada 100 üksikmeetme kontrollimisest.5
Võttes näiteks reklaamikampaania korraldamise, saab energiasäästu kontrollida küsimustike
põhjal.
Lõike 12 eesmärk on rõhutada energiasäästu arvutamisel vajadust arvesse võtta
meetmeid, mis edendavad suuremat energiatõhusust.
Paragrahv 13
1) Määruse § 13 lõike 2 punktid 3, 4, 5, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks
tunnistatakse need punktid, mille nõuded direktiivi nr 2018/2002 lisa punkt 2 kohaste
muudatustega enam vajalikud pole. Põhilisteks muutusteks on see, et liikmesriigil pole vaja
esitada infot vaheperioodide ning auditiprotokollide kohta ja pole vaja selgitada, kuidas meede
energiatõhususele kaasa aitab. Vaheperioodide seadmist direktiiv nr 2012/27/EL pärast
direktiiviga 2018/2002 tehtavaid muudatusi enam ei nõua ja erinevate protokollide asemel tuleb
anda ülevaade järelevalve- ja kontrollisüsteemidest üldiselt. Euroopa Komisjon on avaldanud
soovitusliku aruandluse vormi, kuhu on võimalik kogu vajaminev info sisestada. Soovituslik
vorm on erinevate planeeritud või juba rakendatud meetmete kohta täidetud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna poolt tellitud uuringute raames ja on
kättesaadav siin6. Maksude kohta täidetud vorm on kättesaadav siin7.
4
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb
raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02009L0125-20121204)
5
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste
energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta
6
Lisa 10 mall, (https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_10_mall_-_voluntary_guiding_template_-
_estonia.xlsx)
7
Mall KPMG, (https://www.mkm.ee/sites/default/files/3._mall_kpmg_final.xlsx)
8
2) Määruse § 13 lõiget 2 täiendatakse uute punktidega 31 ja 32. Punkt 31 sätestab kohustuse
teavitada koos meetmega ka üldine energiasäästukohustuse maht, mis Eestis on perioodil 2021.
aasta 1. jaanuar kuni 2030. aasta 31. detsember, 14 767 GWh (täpsem arvutuskäik on esitatud
seletuskirja peatükis nr 2).
Punkt 32 sätestab kohustuse Euroopa Komisjonile teavitada riigi poolt rakendavate meetmete
nimekiri ja iga meetmega saavutatav energiasääst. Meetmete nimekiri ja prognoositav
energiasääst määratakse EnKS § 16 lõike 2 alusel koostatud määruses „Energiasäästukohustuse
jaotuskava“. Euroopa Komisjoni teavitamine toimub lõimitud riikliku energia- ja kliimakava
raames.
3) Muudetakse määruse § 13 lõige 2 punkt 6 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse juhtusid,
mille puhul kehtib vajadus punktis 6 nõutavat informatsiooni Euroopa Komisjoni teavitada.
Nõue, teavitada Euroopa Komisjoni, kehtib eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramisel
juhul, kui energiasääst on määratud hinnanguliselt. Energiasääst on määratud hinnanguliselt
siis, kui energiasäästu määramise aluseks pole kindlaid mõõteandmed või seadmete tehnilisi
parameetreid. Eeldatava ja suhtelise säästu meetodid on kirjeldatud määruse nr 65 §-des 4 ja 6.
4) Määruse § 13 lõiget 2 täiendatakse uued punktiga 51. Muudatusega kaasneb kohustus
Euroopa Komisjoni teavitada poliitikameetmetega ette nähtud üksikmeetmetest. Kui
poliitikameetmena rakendada näiteks hoonete renoveerimise toetamist, siis tuleb üksikmeetme
selgituses lahti kirjutada, mida meetme raames täpsemalt tehakse ja mida toetatakse.
Näiteks ettevõtte ressursitõhususe suurendamise poliitikameetme all tuleks teavitada täpsemalt
mida käesoleva meetme raames on kavas teostada ja millises mahus üksikmeetmeid rakendada.
Antud poliitikameede võib sisaldada üksikmeetmena toetust ressursiauditite koostamiseks ning
teise üksikmeetmena toetust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamiseks
tootmisprotsessis.
5) Määruse § 13 lõige 2 punkti 7 täiendatakse nõudega säästu eluea teavitamisel teavitada
ka meetod, mille põhjal on säästu eluiga arvutatud või selgitus mille põhjal säästu eluiga
on leitud. Näiteks poliitikameetme puhul mille raames renoveeritakse hooneid, saab säästu
eluiga teavitada viidates teostatud uuringutele või hinnates ajaloolisi renoveerimise andmeid ja
leides andmete põhjal keskmine aeg peale mida hoone vajab taaskord renoveerimist.
6) Määruse § 13 lõige 2 punktis 10 asendatakse sõna „kontrolliprotokollid“ sõnaga
„kontrollisüsteemid“. Muudatuse eesmärk on kitsam kontrolliprotokollide esitamise nõude
asemel anda ülevaade kontrollisüsteemidest ja sellest kuidas kontrollisüsteemid on mingi
meetme puhul paika saadud. Näiteks poliitikameetme puhul, mille raames renoveeritakse
korterelamuid, tuleb kirjeldada süsteemi, kuidas energiasäästu mõõtmine, raporteerimine ja
kontrollimine toimub ning kuidas on tagatud andmete järelkontroll, kes mille eest vastutab ja
mille põhjal andmeid esitab ning korjab.
7) Paragrahvi 13 lõige 3 punktist 4 arvatakse välja tekstiosa „ja vaheperioodide“. Muudatuse
eesmärk on arvata Euroopa Komisjonile esitatava info seast välja kohustus esitada info
vaheperioodide kohta. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2012/27/EL sätestas
kohustuse vaheperioodid määrata ja selle kohta info esitada, siis direktiiviga nr 2018/2002
muudetud akt seda enam ei nõua. Vaheperioodide eesmärk oli seada igaks vaheperioodiks
9
üldise energiasäästu kohustuse määr kuhu antud perioodil on vaja jõuda. Edaspidi lähtutakse
üldise energiasäästu kohustuse 2030. aasta lõppeesmärgist.
8) Määruse § 13 lõige 3 punkti 5 täiendatakse peale sõna „kasutamine“ tekstiosaga „ning teave
selle kohta kuidas need on määratud“. Muudatuse eesmärk on nõuda lisaks hinnaelastsuse
kasutamise teabele, esitada Euroopa Komisjonile teave ka selle kohta kuidas kasutatud
hinnaelastsused on määratud. Hinnaelastsuste määramiseks tellis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond uuringu „Riikliku
energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate
väljatöötamine ja energiasäästu potentsiaali hindamine“. Uuring on leitav siin8. Uuring sisaldab
ka arvutusmetoodikate kirjeldusi ja kogu vajalikku informatsiooni määruse § 13 lõike 3 kohase
info Euroopa Komisjonile esitamiseks.
Hinnaelastsus on konstant mis kirjeldab hindade mõju nõudlusele ja tarbimisele. Hinnaelastsusi
kasutatakse käesoleval juhul arvutusmeetodites selleks, et hinnata kuidas maksud ja aktsiisid
mõjutavad tarbijate käitumist. Võrreldes tarbijate käitumist olukorras, kui Eestis kehtiksid
minimaalsed liidusisesed energiamaksud, praeguse olukorraga, kus Eestis kehtivad maksud on
kõrgemad, saab hinnaelastsusi kasutades hinnata energiasäästu, mis kahe olukorra erinevusest
tuleneb.
Normitehniline märkus
Muudetakse määruse normitehnilist märkust.
Lisa
Muudetakse määruse lisa „Energia lõpptarbimise kasutatavate kütuseliikide kütteväärtused ja
ümberarvutustegurid“ alamärkust 2, asendades elektrienergia säästu arvutamisel kasutatav
koefitsient 2,5, koefitsiendiga 2,1 ja võttes sellega üle direktiivi nr 2018/2002 lisa lõige 1.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) nr 2018/2002,
millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328,
21.12.2018, lk 210–230). Seletuskirjale on lisatud direktiivi vastavustabel.
4. Määruse mõjud
Määrusega muudetakse energiasäästu arvutamise üksikuid põhimõtteid ja nõudeid
energiasäästu arvutamise meetodist Euroopa Komisjonile teavitamisel. Määrus omab mõju
EnKS § 16 lõikes 1 osutatud energiasäästukohustuse tänastele ja tulevastele täitjatele ehk
kohustatud isikutele, kes Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 2017. a määruse nr 151
„Energiasäästukohustuse jaotuskava“ alusel rakendavad poliitikameetmeid.
8
„Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete väljatöötamine ja energiasäästu
potentsiaali hindamine“, KPMG Baltics OÜ, august 2020,
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/1._riikliku_energiasaastukohustuse_taitmiseks_sobilike_finantsmeetmet
e_arvutusmetoodikate_valjatootamine_ja_energiasaastu_potentsiaali_hindamine_1.pdf)
10
Määruse muutmisega muutuvad ja täienevad säästu arvutamisele ja meetodite teavitamisele
kehtivad nõuded, mille tõttu muutub kohustatud isikute ja energiasäästu koordinaatori töö
sisu energiasäästu arvutamisel ja teavitamisel.
Kohustatud isikud on EnKS-i tähenduses üldise energiasäästukohustuse täitjad. EnKS § 16
lõige 1 alusel on üldise energiasäästukohustuse täitjad:
1) avaliku sektori rakendusasutus9;
2) volitatud isik10;
3) eraõiguslik juriidiline isik, milles riigil on enamusotsustusõigus;
4) jaotusvõrguettevõtja11.
Üldine energiasäästukohustuse täitmise jaotus selle täitjate vahel, kehtestatakse Vabariigi
Valitsuse 12. oktoobri 2017. a määrusega nr 151 „Energiasäästukohustuse jaotuskava“.
Määruses nr 151 kirjeldatakse poliitikameetmed, kohustatud isikud, kes poliitikameedet
rakendavad ja iga poliitikameetme rakendamisega saavutatav kavandatav energiasääst12.
Poliitikameetmete tulemuslikkuse seire ehk energiasäästu arvutamine toimub määruse nr 65
alusel. Tulemuslikkuse seiret korraldab energiasäästu koordinaator, kes loob tulemuslikkuse
seireks kontrollisüsteemi ja kogub teavet energiasäästukohustuse jaotuskavas
poliitikameetmeid rakendavatelt kohustatud isikutelt. Kohustatud isikud teevad energiasäästu
koordinaatoriga tulemuslikkuse seirel koostööd. Kontrollisüsteemi loomise eesmärk on
kontrollida energiasäästu juhul kui kohustatud isik, kelleks pole avaliku sektori rakendusasutus,
rakendab poliitikameetmeid ja esitab energiasäästu koordinaatorile teabe energiasäästu
arvutamiseks. Selline teave vajab sel juhul kontrollimist esindusliku valimi13 seas.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et kohustatud isik jagab energiasäästu koordinaatorile rakendatavate
poliitikameetmete kohta teavet, mille põhjal energiasäästu koordinaator, kooskõlas määrusega
nr 65, arvutab poliitikameetme tulemusena saavutatud energiasäästu. Siinkohal tuleb rõhutada,
et kohustatud isikute rakendatavad poliitikameetmed peavad kaasa aitama üldise
energiasäästukohustuse täitmisele14 ja meetme rakendamisel kogutav teave peab vastama
määruse nr 65 nõuetele ja teabe alusel peab olema võimalik energiasäästu arvutada.
Kohustatud isikud perioodi 2014 kuni 2020 energiasäästukohustuse täitmisel on määruse nr 151
alusel on Maksu- ja Tolliamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Konkurentsiamet. Perioodi 2021
kuni 2030 energiasäästukohustuse täitmise jaoks on uuendamisel ka määrus nr 151, mistõttu
uueneb ja täieneb ka kohustatud isikute ning poliitikameetmete nimekiri.
9
EnKS § 2 lõike 2 alusel energiasäästu poliitika elluviimisesse kaasatud riigiasutus või avalik-õiguslik juriidiline
isik, kes vastutab energia ja süsinikdioksiidi maksustamise, rahastamiskavade ja -instrumentide, eelarvepoliitika
meetmete, standardite ja normide, energiamärgistuse süsteemide ning koolitus- ja haridustegevuse elluviimise või
jälgimise eest.
10
EnKS § 2 lõike 28 alusel juriidiline isik, kellele Vabariigi Valitsus või riigiasutus on delegeerinud volituse
arendada, juhtida või hallata energiapoliitika osaks olevat rahastamiskava Vabariigi Valitsuse või riigiasutuse
nimel.
11
Jaotuvõrguettevõtja elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses.
12
EnKS § 22 lõige 2 kohaselt arvutab kavandatud energiasäästu mahu energiasäästu koordinaator ehk Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium, võttes arvesse kohustatud isiku esitatud teavet.
13
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/1658, 25. september 2019, energiatõhususdirektiivi kohaste
energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta XII LIIDE punkt 2 kohaselt on esinduslikuks valmiks minimaalselt
kahekümne üksikmeetme kontrollimine (https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-
11e9-8c1f-01aa75ed71a1).
14
EnKS § 23 lõige 1 punkt 1.
11
Lisaks kohustatud isikutele avaldab määrus mõju EnKS § 2 punkt 24 tähenduses osalevatele
isikutele15. Käesoleval ajal pole aga Eestis osalevaid isikuid kes vabatahtliku kokkuleppe alusel
energiasäästu edendavaid poliitikameetmeid rakendavad, mistõttu pole isikuid kellele
käesoleva määruse muudatus mõju avaldaks. Vabatahtlikud kokkulepped on sellega liitunud
isikute16 lepingud, milles võetakse ühine energiasäästu või emissioonide vähendamise eesmärk
ja lepitakse kokku selle täitmise tingimustes. Üheks selliseks lepingu näiteks saab tuua
saastetasude asendamise lepingut17.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste tööle, sest määrusega täpsustatakse
ja selgitatakse olemasolevat kohustust.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Siseministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile.
15
EnKS § 2 punkt 24 alusel ettevõtja või avaliku sektori asutus, kes on võtnud endale vabatahtliku kokkuleppega
kohustuse saavutada teatavad eesmärgid või kes on hõlmatud riikliku regulatiivse poliitikameetmega.
16
Näiteks ettevõtted, ettevõtete liidud või riik.
17
Keskkonnatasude seadus § 51.
12
Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a
määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ eelnõu seletuskirja
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles
käsitletakse energiatõhusust ja Eesti õigusakti vastavustabel
EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid
(EL) 2018/2002 õigusakti rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed
normi õigusaktid
ülevõtmise
kohustus
Artikkel, lõige, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri
punkt valikuline lõige, punkt
1) Artikli 1 lõige 1 jah Võetud üle riikliku energia- ja
asendatakse järgmisega: kliimakavaga, mis töötatakse välja
„1.Käesolevas direktiivis määruse (EL) 2018/1999 alusel
kehtestatakse liidus
energiatõhususe
edendamise meetmete
ühine raamistik, et tagada
liidu 2020. aasta
energiatõhususe
põhieesmärgi 20 % ja 2030.
aasta energiatõhususe
põhieesmärgi vähemalt
32,5 % täitmine ning et
rajada teed edasisele
energiatõhususe
parandamisele pärast
kõnealuseid tähtaegasid.
Käesolevas direktiivis
kehtestatakse normid, mille
eesmärk on kõrvaldada
energiaturutõkked ning
energia tõhusat tarnimist ja
kasutamist takistavad
turutõrked, ning nähakse
ette soovituslike riiklike
energiatõhususeesmärkide
ja -panuste
kindlaksmääramine
aastateks 2020 ja 2030.
Käesolev direktiiv aitab
rakendada energiatõhususe
esikohale seadmise
põhimõtet.“
2) Artiklisse 3 lisatakse ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
järgmised lõiked: kohaldu Eestile
„4.Hiljemalt 31. oktoobriks
2022 hindab komisjon, kas
liit on saavutanud 2020.
aasta energiatõhususe
põhieesmärgi.
1
5.Iga liikmesriik jah EnKS § 3 lg 9, Energiamajanduse korralduse seadus Eesmärk on kehtestatud „Riiklikus
kehtestab määruse (EL) lg 11 (EnKS) energia- ja kliimakavas aastani 2030“
2018/1999 (*) artiklite 4 ja
6 kohaselt soovituslikud
riiklikud
energiatõhususpanused,
pidades silmas käesoleva
direktiivi artikli 1 lõikes 1
sätestatud liidu 2030. aasta
eesmärki. Kõnealuste
energiatõhususpanuste
kehtestamisel võtavad
liikmesriigid arvesse, et
liidu energiatarbimine ei
tohi 2030. aastal ületada 1
273 miljonit
naftaekvivalenttonni
primaarenergiat ja/või 956
miljonit
naftaekvivalenttonni
lõppenergiat. Liikmesriigid
teatavad kõnealused
energiatõhususpanused
komisjonile määruse (EL)
2018/1999 artiklites 3 ja 7–
12 osutatud lõimitud
riiklike energia- ja
kliimakavade raames ja
nimetatud artiklite kohaselt.
ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
6.Komisjon hindab artikli kohaldu Eestile
1 lõikes 1 sätestatud liidu
2030. aasta
energiatõhususe
põhieesmärki, et esitada
hiljemalt 2023. aastal
seadusandlik ettepanek
kõnealuse eesmärgi
suurendamiseks juhul, kui
majanduse või tehnoloogia
arengust tuleneb oluline
kulude vähenemine või kui
on vaja täita liidu
rahvusvahelisi CO2-heite
vähendamise kohustusi.
3) Artikkel 7 asendatakse
järgmisega: „Artikkel 7
Energiasäästukohustus
1.Liikmesriigid peavad jah EnKS § 14 lg 2, Energiamajanduse korralduse seadus
saavutama lõppkasutuse § 16 lg 2 (EnKS)
kumulatiivse energiasäästu,
mis on vähemalt võrdne
järgmisega:
a) igal aastal 1. jaanuarist
2014 kuni 31. detsembrini
2020 uus energiasääst 1,5
% aastasest
energiamüügimahust
lõpptarbijatele, arvestatuna EnKS § 14 lg 3
2
1. jaanuarile 2013 eelnenud
viimase kolme aasta
keskmisena. Transpordis
kasutatava energia müügi
mahu võib sellest
arvutusest täielikult või
osaliselt välja jätta;
b) igal aastal alates 1.
jaanuarist 2021 kuni 31.
detsembrini 2030 uus
energiasääst 0,8 % aastasest
energia lõpptarbimisest,
arvestatuna 1. jaanuarile EnKS § 14 lg 21
2019 eelnenud viimase
kolme aasta keskmisena.
Erandina käesolevast EnKS § 14 lg 4
nõudest võivad Küpros ja
Malta igal aastal 1.
jaanuarist 2021 kuni 31.
detsembrini 2030 saavutada
uue energiasäästu 0,24 %
aastasest energia EnKS § 161 lg 1
lõpptarbimisest, arvestatuna
1. jaanuarile 2019 eelnenud
viimase kolme aasta
keskmisena. Liikmesriigid
võivad arvesse võtta
energiasäästu
poliitikameetmetest, mis
võeti hiljemalt 31.
detsembril 2020 või pärast
seda kuupäeva, tingimusel
et selliste meetmete
tulemuseks on uued
üksikmeetmed, mida EnKS § 14 lg 22
võetakse pärast 31.
detsembrit 2020.
Kooskõlas esimese lõigu
punktiga b peavad
liikmesriigid jätkuvalt
saavutama uue iga-aastase
säästu kümneaastastel
ajavahemikel pärast 2030.
aastat, välja arvatud juhul,
kui läbivaatamisel
komisjonis 2027. aastal ja
seejärel iga kümne aasta
tagant jõutakse järeldusele,
et aastaks 2050 seatud liidu
pikaajalisi energia- ja
kliimaeesmärke ei ole vaja
saavutada. Liikmesriigid
otsustavad, kuidas jaotada
uue säästu arvutatud kogus
esimese lõigu punktides a ja
b osutatud ajavahemike
peale, tingimusel et nõutav
lõppkasutuse summaarne
kumulatiivne energiasääst
on saavutatud kummagi
kohustusperioodi lõpuks.
3
2.Tingimusel et Ei Valikuline säte, mida Eestis ei
liikmesriigid täidavad rakendata
vähemalt lõike 1 esimese
lõigu punktis b osutatud
lõppkasutuse kumulatiivse
energiasäästu kohustuse,
võivad nad nõutava Ei Valikuline säte, mida Eestis ei
energiasäästu koguse rakendata
arvutada, kasutades ühte
või mitut järgmist
võimalust: Ei
a) kohaldades Valikuline säte, mida Eestis ei
lõpptarbijatele müüdava rakendata
energia aastase säästu Ei
määra või energia Valikuline säte, mida Eestis ei
lõpptarbimise säästu määra, rakendata
arvestatuna 1. jaanuarile
2019 eelnenud viimase
kolme aasta keskmisena;
b) jättes arvutamise
lähtestsenaariumist
täielikult või osaliselt välja
transpordis kasutatava
energia;
c) kasutades mis tahes
lõikes 4 osutatud võimalust.
3.Kui liikmesriigid Ei Valikuline säte, mida Eestis ei
kasutavad lõike 2 punktis a, rakendata
b või c osutatud võimalust, Ei
kehtestavad nad: Valikuline säte, mida Eestis ei
a) aastase säästu määra, rakendata
mida kohaldatakse nende
lõppkasutuse kumulatiivse
energiasäästu arvutamisel, Valikuline säte, mida Eestis ei
mis tagab, et nende energia Ei rakendata
netosäästu lõplik kogus ei
ole lõike 1 esimese lõigu
punktis b nõutust väiksem,
ning
b) arvutamise
lähtestsenaariumi, millest
võidakse täielikult või
osaliselt välja jätta
transpordis kasutatav
energia.
4.Tingimusel, et järgitakse jah EnKS § 15 Energiamajanduse korralduse seadus
lõiget 5, võib liikmesriik: (EnKS)
a) teha lõike 1 esimese jah EnKS § 15 lg 1 p
lõigu punkti a kohase 1
arvutuse, kasutades
väärtusena 1 % 2014. ja
2015. aastal, 1,25 % 2016.
ja 2017. aastal ning 1,5 %
2018., 2019. ja 2020. aastal;
b) jätta arvutusest täielikult jah EnKS § 15 lg 2 Sätted on üle võetud kohustusperioodi
või osaliselt välja lõike 1 2014. aasta 1. jaanuar kuni 2020.
esimese lõigu punktis a aasta 31. detsember jaoks.
osutatud kohustusperioodi Kohustusperioodi 2021. aasta 1.
puhul sellise energia müügi jaanuar kuni 2030. aasta 31.detsember
maht või nimetatud lõigu jaoks pole direktiivi (EL) 2018/2002
punktis b osutatud artikkel 7 lõike 4 sätteid kasutatud.
kohustusperioodi puhul
selline energia
4
lõpptarbimise maht, mida
kasutatakse direktiivi
2003/87/EÜ I lisas loetletud
tööstusharudes;
c) lubada arvata nõutavast jah EnKS § 15 lg 1 p
energiasäästu kogusest 2
maha energiasääst, mis on
saavutatud energia
muundamise, jaotuse ja
ülekande sektorites,
sealhulgas tõhusa kaugkütte
ja -jahutuse
infrastruktuuris, artikli 14
lõikes 4 ja lõike 5 punktis
b, artikli 15 lõigetes 1–6 ja
lõikes 9 sätestatud nõuete
rakendamise tulemusena.
Liikmesriigid teavitavad
komisjoni käesoleva punkti
kohaselt kavandatavatest
poliitikameetmetest
ajavahemikuks 1. jaanuarist
2021 kuni 31. detsembrini
2030 oma lõimitud riiklike
energia- ja kliimakavade
raames. Kõnealuste
meetmete mõju arvutatakse
V lisa kohaselt ja lisatakse
nimetatud kavadesse;
d) võtta nõutava ei Valikuline säte, mida Eestis ei
energiasäästu koguse rakendata
arvutamisel arvesse
energiasäästu, mis tuleneb
üksikmeetmetest, mida on
rakendatud alates 31.
detsembrist 2008 ning mis
avaldavad jätkuvalt mõju
2020. aastal seoses lõike 1
esimese lõigu punktis a
osutatud
kohustusperioodiga ja
pärast 2020. aastat seoses
lõike 1 esimese lõigu
punktis b osutatud
kohustusperioodiga ning
mida on võimalik mõõta ja ei Valikuline säte, mida Eestis ei
kontrollida; rakendata
e) võtta nõutava
energiasäästu koguse
arvutamisel arvesse
energiasäästu, mis tuleneb
poliitikameetmetest, kui on
võimalik näidata, et tänu
kõnealustele meetmetele
rakendatakse alates 1.
jaanuarist 2018 kuni 31.
detsembrini 2020
üksikmeetmeid, mis
tagavad energiasäästu
pärast 31. detsembrit 2020;
f) jätta nõutava ei Valikuline säte, mida Eestis ei
energiasäästu koguse rakendata
arvutamisel välja 30 %
5
tõendatult hoonete
välispinnal ja hoonete sees
oma tarbeks toodetud
energia kogusest, mis on
saadud tänu
poliitikameetmetele,
millega edendatakse uute
taastuvenergialahenduste
paigaldamist;
g) võtta nõutava ei Valikuline säte, mida Eestis ei
energiasäästu koguse rakendata
arvutamisel arvesse
energiasäästu, mis ületab
energiasäästu, mis tuleb
saavutada
kohustusperioodil 1.
jaanuarist 2014 kuni 31.
detsembrini 2020,
tingimusel et selline sääst
tuleneb artiklites 7a ja 7b
osutatud poliitikameetmete
alusel võetud
üksikmeetmetest, millest
liikmesriigid on teada
andnud oma riiklikes
energiatõhususe
tegevuskavades ning mille
kohta nad on aru andnud
oma eduaruannetes
vastavalt artiklile 24.
5.Liikmesriigid kohaldavad jah EnKS § 15 lg 3 Energiamajanduse korralduse seadus
lõike 4 kohaselt valitud (EnKS)
variante ning arvutavad
nende mõju lõike 1 esimese
lõigu punktides a ja b
osutatud
kohustusperioodide kohta
eraldi:
a) lõike 1 esimese lõigu
punktis a osutatud jah EnKS § 15 lg 3
kohustusperioodi jooksul
nõutava energiasäästu
koguse arvutamiseks
võivad liikmesriigid
kohaldada lõike 4 punkte a–
d. Kõik lõike 4 kohaselt
valitud variandid koos ei
tohi anda üle 25 %
energiasäästu kogusest,
millele on osutatud lõike 1
esimese lõigu punktis a;
b) lõike 1 esimese lõigu ei Valikuline säte, mida Eestis ei
punktis b osutatud rakendata
kohustusperioodil nõutava
energiasäästu koguse
arvutamiseks võivad
liikmesriigid kasutada lõike
4 punkte b–g, kui lõike 4
punktis d osutatud
üksikmeetmed avaldavad
jätkuvalt kontrollitavat ja
mõõdetavat mõju pärast 31.
detsembrit 2020. Kõik lõike
6
4 kohaselt valitud variandid
koos ei tohi tuua kaasa
suuremat energiasäästu kui
35 % energiasäästu
kogusest, mis on arvutatud
kooskõlas lõigetega 2 ja 3.
Sõltumata sellest, kas
liikmesriigid jätavad
arvutamise
lähtestsenaariumist
täielikult või osaliselt välja
transpordis kasutatava
energia või kasutavad mis
tahes lõikes 4 osutatud
varianti, tagavad nad, et
kohustusperioodil 1.
jaanuarist 2021 kuni 31.
detsembrini 2030 energia
lõpptarbimises saavutatav
uue säästu netokogus ei ole
väiksem kui kogus, mis
saavutatakse lõike 1
esimese lõigu punktis b
osutatud aastase
energiasäästu määra
kohaldamisel.
6.Liikmesriigid kirjeldavad jah EnKS § 14 lg 4 Võetud üle riikliku energia- ja Riiklik energia- ja kliimakava
oma lõimitud riiklikes kliimakavaga lõppversioon on Euroopa Komisjonile
energia- ja kliimakavades esitatud. Kuna Eesti ei rakenda
vastavalt määruse (EL) Energiamajanduse korralduse seadus käesoleva artikli lõike 4 valikulisi
2018/1999 III lisale, kuidas (EnKS) sätteid, ei käsitle „Riiklik energia- ja
arvutatakse energiasäästu kliimakava aastani 2030“ lõike 4
kogus, mis tuleb saavutada ülevõtmise aspekte.
käesoleva artikli lõike 1
esimese lõigu punktis b
osutatud ajavahemiku 1.
jaanuarist 2021 kuni 31.
detsembrini 2030 jooksul ja
asjakohasel juhul
selgitavad, kuidas kehtestati
aastase energiasäästu määr
ja arvutamise
lähtestsenaarium ning
milliseid käesoleva artikli
lõikes 4 esitatud variante
kohaldati ja mil määral.
7.Pärast 31. detsembrit jah Määrus „Energiasäästu arvutamise Võetakse üle määrusega
2020 saavutatud eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
energiasäästu ei arvestata mis on koostamisel ja jõustub
energiasäästu koguse hulka, eeldatavasti enne käesoleva aasta
mis tuleb saavutada lõppu.
ajavahemikul 1. jaanuarist
2014 kuni 31. detsembrini
2020.
8.Erandina käesoleva artikli ei Valikuline säte, mida Eestis ei
lõikest 1 võivad rakendata, sest
liikmesriigid, kes lubavad Eestis puuduvad eeldused sätte
kohustatud isikutel rakendamiseks (sama ka punktide a-d
kasutada artikli 7a lõike 6 osas).
punktis b osutatud
võimalust, võtta käesoleva
artikli lõike 1 esimese lõigu
punkti a kohaldamisel
7
arvesse mis tahes 2010.
aastale järgneval aastal ja
enne käesoleva artikli lõike
1 esimese lõigu punktis a
osutatud kohustusperioodi
saavutatud energiasäästu
nii, nagu see oleks
saavutatud pärast 31.
detsembrit 2013 ja enne 1.
jaanuarit 2021, tingimusel
et esinevad kõik järgmised
asjaolud:
a)
energiatõhususkohustuste
süsteem kehtis mis tahes
ajal alates 31. detsembrist ei
2009 kuni 31. detsembrini
2014 ja see oli hõlmatud
artikli 24 lõike 2 kohaselt
liikmesriigi esitatud
esimese riikliku
energiatõhususe
tegevuskavaga; ei
b) energiasääst saavutati
kohustuste süsteemi
raames;
c) energiasääst arvutatakse ei
kooskõlas V lisaga;
d) aastad, mille puhul on ei
energiasäästu arvesse
võetud nii, nagu oleks see
saavutatud, on märgitud
riiklikes energiatõhususe
tegevuskavades kooskõlas
artikli 24 lõikega 2.
9.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 18 lg 2 p Energiamajanduse korralduse seadus
artiklites 7a ja 7b ning 61 (EnKS)
artikli 20 lõikes 6 osutatud EnKS § 24 lg 32
poliitikameetmetest tulenev
energiasääst arvutatakse
kooskõlas V lisaga.
10.Liikmesriigid peavad jah EnKS § 16 lg 1, Energiamajanduse korralduse seadus Meetmed ja prognoositud
käesoleva artikli lõike 1 lg 2 (EnKS) energiasääst kirjeldatakse määruses
kohaselt nõutava „Energiatõhususkohustuse
energiasäästu koguse jaotuskava“.
saavutamiseks looma
artiklis 7a osutatud
energiatõhususkohustuste
süsteemi või võtma artiklis
7b osutatud alternatiivseid
poliitikameetmeid.
Liikmesriigid võivad
ühendada
energiatõhususkohustuste
süsteemi alternatiivsete
poliitikameetmetega.
11.Energiasäästu jah EnKS § 161 lg 2, Energiamajanduse korralduse seadus
saavutamise kohustuste § 21 lg 1 p 8 (EnKS)
täitmiseks võetavate
poliitikameetmete
väljatöötamisel võtavad
liikmesriigid arvesse
vajadust leevendada
8
energiaostuvõimetust
kooskõlas nende
määratletud
kriteeriumidega ja võttes
arvesse olemasolevaid
valdkonna tavasid, nõudes
asjakohases ulatuses, et osa
riikliku
energiatõhususkohustuste
süsteemi raames võetud
energiatõhususmeetmetest, jah EnKS § 161 lg 3 Direktiivi ülevõtmisega võetud
alternatiivsetest kasutusele mõisted
poliitikameetmetest või „energiaostuvõimetu isik“ ja
riiklikust energiatõhususe energiaostu riskigrupp.
fondist rahastatud Meetmepõhine tegevus, mis on
programmidest või olemas (vt. eelnõu seletuskiri) ka
meetmetest tuleb rakendada praegu ning
prioriteedina tegevus jätkub järgmises
majanduslikult ebakindlas toetusperioodis.
olukorras olevates
kodumajapidamistes,
sealhulgas
energiaostuvõimetutes
kodumajapidamistes ja
asjakohasel juhul
sotsiaaleluruumides.
Energiaostuvõimetuse
leevendamise meetmete
tulemustest käesoleva
direktiivi kontekstis
annavad liikmesriigid teada
oma lõimitud riiklikes
energia- ja kliimaalastes
eduaruannetes kooskõlas
määrusega (EL) 2018/1999.
12.Liikmesriigid jah EnKS § 24 lg 6 Energiamajanduse korralduse seadus Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist
tõendavad, et kui tegemist (EnKS)
on poliitikameetmete või
üksikmeetmete kattuva
mõjuga, ei arvestata
energiasäästu
kahekordselt.“
4) Lisatakse järgmised
artiklid: „Artikkel 7a
Energiatõhususkohustuste
süsteemid
1.Kui liikmesriigid ei Valikuline säte, mida Eestis ei
otsustavad täita oma rakendata
kohustusi artikli 7 lõike 1
kohaselt nõutava
energiasäästu koguse
saavutamiseks
energiatõhususkohustuste
süsteemi abil, tagavad nad,
et iga liikmesriigi
territooriumil tegutsevad,
käesoleva artikli lõikes 2
osutatud kohustatud isikud
täidavad oma lõppkasutuse
kumulatiivse energiasäästu
nõude, mis on sätestatud
9
artikli 7 lõikes 1, ilma et
see piiraks artikli 7 lõigete
4 ja 5 kohaldamist.
Asjakohasel juhul võivad
liikmesriigid otsustada, et
kohustatud isikud täidavad
kõnealuse
energiasäästunõude
täielikult või osaliselt
rahalise sissemaksega
riiklikku energiatõhususe
fondi vastavalt artikli 20
lõikele 6.
2.Objektiivseid ja ei Valikuline säte, mida Eestis ei
mittediskrimineerivaid rakendata
kriteeriume aluseks võttes
määravad liikmesriigid
kohustatud isikud oma
territooriumil tegutsevate
energiatarnijate, energia-
jaemüügiettevõtjate ja
transpordikütusetarnijate
või -jaemüüjate seast.
Kohustuse täitmiseks
vajaliku energiasäästu
koguse peavad saavutama
liikmesriigi poolt
lõpptarbijate seast määratud
kohustatud isikud,
sõltumata artikli 7 lõike 1
kohaselt tehtud arvutusest,
või kui liikmesriigid nii
otsustavad, siis muud isikud
sertifitseeritud
energiasäästuna, nagu on
kirjeldatud käesoleva artikli
lõike 6 punktis a.
3.Kui energia- ei Valikuline säte, mida Eestis ei
jaemüügiettevõtja rakendata
määratakse lõike 2 kohaselt
kohustatud isikuks, tagavad
liikmesriigid, et oma
kohustust täites ei loo
energia-jaemüügiettevõtja
tarbijatele tarnija
vahetamiseks tõkkeid.
4.Liikmesriigid väljendavad ei Valikuline säte, mida Eestis ei
igalt kohustatud isikult rakendata
nõutavat energiasäästu
kogust kas lõpp- või
primaarenergia tarbimisena.
Nõutava energiasäästu
koguse väljendamiseks
valitud meetodit
kasutatakse ka kohustatud
isikute teatatud
energiasäästu arvutamiseks.
Kasutatakse IV lisas
osutatud
ümberarvutustegureid.
10
5.Liikmesriigid loovad ei Valikuline säte, mida Eestis ei
mõõtmis-, kontrolli- ja rakendata
tõendamissüsteemid,
millega kontrollitakse
dokumenteeritult vähemalt
statistiliselt olulist osa ja
esindavat valimit
kohustatud isikute poolt
kasutusele võetud
energiatõhususe
parandamise meetmetest.
Mõõtmine, kontrollimine ja
tõendamine peab toimuma
kohustatud isikutest
sõltumatult.
6.Energiatõhususkohustuste ei Valikuline säte, mida Eestis ei
süsteemi raames võivad rakendata
liikmesriigid teha emba-
kumba või mõlemat:
a) lubada kohustatud
isikutel arvestada oma
kohustuste täitmisena
energiateenuseosutaja või
muu kolmanda isiku
saavutatud sertifitseeritud
energiasäästu, sealhulgas ka
siis, kui kohustatud isikud
edendavad muude riigi
heakskiidetud asutuste või
avaliku sektori asutuste
kaudu meetmeid, mis
võivad hõlmata ametlikke
partnerlusi ja mida võib
täiendada muude
rahastamisallikatega. Kui
liikmesriigid seda lubavad,
tagavad nad, et
energiasäästu
sertifitseerimisel kehtib
liikmesriikide kehtestatud
selge, läbipaistev ja
kõikidele turuosalistele
avatud ja
sertifitseerimiskulude
minimeerimist taotlev
heakskiitmismenetlus;
b) lubada kohustatud
isikutel arvestada teataval
aastal saavutatud
energiasäästu nii, nagu see
oleks saavutatud mis tahes
eelmisel neljal või
järgmisel kolmel aastal,
kuid mitte pärast artikli 7
lõikes 1 sätestatud
kohustusperioodide lõppu.
Liikmesriigid hindavad ja
asjakohasel juhul võtavad
meetmeid, et minimeerida
energiatõhususkohustuste
süsteemide otseste ja
kaudsete kulude mõju
rahvusvahelisele
11
konkurentsile avatud
energiamahukate
tööstusharude
konkurentsivõimele.
7.Liikmesriigid avaldavad ei Valikuline säte, mida Eestis ei
kord aastas kõikide rakendata
kohustatud isikute või
kohustatud isiku iga
allkategooria saavutatud
energiasäästu ja süsteemiga
saavutatud
koguenergiasäästu.
Artikkel 7b Alternatiivsed
poliitikameetmed
1.Kui liikmesriigid jah EnKS § 23 lg 1 p Energiamajanduse korralduse seadus Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist
otsustavad täita oma 1 (EnKS)
kohustusi artikli 7 lõike 1
kohaselt nõutava
energiasäästu
saavutamiseks
alternatiivsete
poliitikameetmetega,
tagavad nad, et artikli 7
lõikes 1 nõutud
energiasäästu saavutavad
lõpptarbijad, ilma et see
piiraks artikli 7 lõigete 4 ja
5 kohaldamist.
2.Kõikide meetmete jaoks, jah EnKS § 24 lg 3, Energiamajanduse korralduse seadus
mis ei ole lg 31 (EnKS)
maksustamismeetmed,
loovad liikmesriigid
mõõtmis-, kontrollimis- ja
tõendamissüsteemi, mille
alusel kontrollitakse
dokumenteeritult vähemalt
statistiliselt olulist ja
esindavat valimit osalevate
või volitatud isikute poolt
energiatõhususe
suurendamiseks võetud
meetmetest. Mõõtmine,
kontrollimine ja
tõendamine peab toimuma
osalevatest või volitatud
isikutest sõltumatult.“
5) Artiklit 9 muudetakse
järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse
järgmisega: „Gaasi- ja
elektrikoguse mõõtmine“;
12
b) lõike 1 esimene lõik jah ELTS § 67 lg 1 Elektrituruseadus (ELTS), Kehtivad õigusaktid ei vaja muutmist
asendatakse järgmisega; ja 5; Maagaasiseadus (MGS)
„1.Niivõrd kui see on MGS § 24 lg 1
tehniliselt võimalik, MGS § 24 lg 13
rahaliselt mõistlik ning MGS § 24 lg 14
potentsiaalse
energiasäästuga seoses
proportsionaalne, tagavad
liikmesriigid, et elektri ja
maagaasi lõpptarbijad
varustatakse
konkurentsivõimelise
hinnaga individuaalsete
arvestitega, mis kajastavad
täpselt tegelikku
energiatarbimist ja annavad
teavet tegeliku tarbimisaja
kohta.“;
c) lõige 3 jäetakse välja. ei
6) Lisatakse järgmised jah
artiklid: „Artikkel 9a Kütte,
jahutuse ja sooja tarbevee
mõõtmine
1.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 11 lg 1 Energiamajanduse korralduse seadus
kaugkütte, kaugjahutuse ja ja 2; (EnKS),
sooja tarbevee lõpptarbijad KKütS § 15 lg 1 Kaugkütteseadus (KKütS)
varustatakse
konkurentsivõimelise
hinnaga arvestitega, mis
kajastavad täpselt tegelikku
energiatarbimist.
2.Kui hoonele tarnitakse jah EnKS § 11 lg 2 Energiamajanduse korralduse seadus
kütet, jahutust või sooja (EnKS)
tarbevett mitut hoonet
teenindavast kesksest
allikast või kaugkütte- või
kaugjahutussüsteemist,
paigaldatakse arvesti
soojusvaheti juurde või
tarnimiskohta.
Artikkel 9b Kütte, jahutuse
ja sooja tarbevee
tarbimispõhine mõõtmine
ja kulude jaotamine
1.Kortermajades ja jah EnkS § 11 lg 3 Energiamajanduse korralduse seadus
mitmeotstarbelistes (EnKS)
hoonetes, kus on keskküte
või -jahutus või mida
varustatakse kaugkütte- või
kaugjahutussüsteemist,
paigaldatakse
individuaalsed arvestid, et
mõõta kütte, jahutuse ja
sooja tarbevee tarbimist
igas hooneüksuses, kui see
on tehniliselt teostatav,
13
kulutasuv ja proportsioonis
potentsiaalse EnKS § 11 lg 3
energiasäästuga.
Kui individuaalsete
arvestite kasutamine ei ole
tehniliselt teostatav ega
kulutõhus iga hooneüksuse
kütte tarbimise
mõõtmiseks, kasutatakse
igal radiaatoril
soojatarbimise mõõtmiseks
individuaalseid
küttekulujaotureid, välja
arvatud juhul, kui
liikmesriik tõendab, et jah EnKS § 11 lg 4
selliste küttekulujaoturite EnKS § 11 lg 5
paigaldamine ei ole
kulutõhus. Sellistel juhtudel
võib kaaluda alternatiivseid
kulutõhusaid soojatarbimise
mõõtmise viise. Iga
liikmesriik sõnastab selgelt
tehnilise teostamatuse ja
kulutasuvuse puudumise
kindlaksmääramise
üldkriteeriumid, metoodika
ja/või korra ning avaldab
need.
2.Uutes kortermajades ja jah HEtMn § 13 lg 4 Määrus nr 63 „Hoone muudetud EhS § 65 lõike 3 alusel
uute mitmeotstarbeliste p2 energiatõhususe miinimumnõuded“ kehtestatud ettevõtlus- ja
hoonete elamiseks mõeldud (HEtMn) infotehnoloogiaministri määrust nr 63
osades, kus on keskne „Hoone energiatõhususe
kütteallikas sooja tarbevee miinimumnõuded“ (HEtMn)
jaoks või mida varustatakse
kaugküttesüsteemist,
paigaldatakse
individuaalsed arvestid
sooja tarbevee mõõtmiseks,
ilma et see piiraks lõike 1
esimese lõigu kohaldamist.
3.Kui kortermaju või jah Majandusministri 23.03.1993.a. Ei vaja muutmist (kaasa arvatud
mitmeotstarbelisi hooneid Määruse nr 4 Lisa „Hoonete alapunktid a-c)
varustatakse kaugkütte- või soojusvarustuseks vajaliku
kaugjahutussüsteemist või soojusenergia kulude arvestamise ja
kui sellistes majades on jaotamise juhend“
põhiline ühine küte või
jahutus, tagavad
liikmesriigid, et neil on
läbipaistvad ja avalikult
kättesaadavad riiklikud
eeskirjad kütte, jahutuse ja
sooja tarbevee tarbimise
kulude jaotamise kohta
sellistes hoonetes, et tagada
individuaalse tarbimise
arvestuse läbipaistvus ja
täpsus. Kui see on
asjakohane, hõlmavad
nimetatud eeskirjad juhiseid
energiakulude jaotamise
viisi kohta järgmiselt:
a) soe tarbevesi;
14
b) hoone seadmetest
kiirguv soojus ja
ühispindade kütmiseks
kasutatav soojus (kui
trepikodades ja koridorides
on radiaatorid);
c) korterite küte ja jahutus.
Artikkel 9c Kaugloetavuse
nõue
1.Artiklite 9a ja 9b jah EnKS § 11 lg 3, Energiamajanduse korralduse seadus Individuaalsete lõppkasutaja arvestite
kohaldamiseks lg 4, lg 5 (EnKS) paigaldamise kord kehtestatakse
paigaldatakse pärast 25. määrusega kui EnKS § 11 lg 4 kohase
oktoobrit 2020 üksnes EnKS § 371 lg 1 hindamise korral leitakse juhud, mil
kaugloetavaid arvesteid ja arvestite paigaldamine on kulutõhus
küttekulujaotureid. ja tehniliselt teostatav.
Kohaldatakse jätkuvalt
artikli 9b lõikes 1 sätestatud
tehnilise teostatavuse ja
kulutõhususe tingimusi.
2.Paigaldatud arvestid ja jah EnKS § 11 lg 3, Individuaalsete lõppkasutaja arvestite
küttekulujaoturid, mis ei ole 4 ja 5 paigaldamise kord kehtestatakse
kaugloetavad, ehitatakse määrusega kui EnKS § 11 lg 4 kohase
ümber kaugloetavaks või EnKS § 371 lg 2 hindamise korral leitakse juhud, mil
vahetatakse välja arvestite paigaldamine on kulutõhus
kaugloetavate arvestitega ja tehniliselt teostatav.
hiljemalt 1. jaanuariks
2027, välja arvatud juhul,
kui asjaomane liikmesriik
tõendab, et see ei ole
kulutasuv.“
7) Artiklit 10 muudetakse
järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse
järgmisega: „Gaasi- ja
elektriarvetel esitatav
teave“;
b) lõike 1 esimene lõik jah ELTS § 421 lg 2, Elektrituruseadus (ELTS);
asendatakse järgmisega: § 65 lg 8, § 67, § Maagaasiseadus (MGS)
„1.Kui lõpptarbijatel ei ole 751, § 87;
direktiivides 2009/72/EÜ ja
2009/73/EÜ osutatud MGS § 24 lg 1,
arukaid arvesteid, tagavad § 101 lg 2 p 11
liikmesriigid, kui see on
tehniliselt teostatav ja
majanduslikult
põhjendatud, kooskõlas VII
lisa punktiga 1.1 hiljemalt
31. detsembriks 2014, et
arvetel esitatav teave on
usaldusväärne, täpne ja
vastab tegelikule elektri- ja
gaasitarbimisele.“
15
8) Lisatakse järgmine
artikkel: „Artikkel 10a
Kütte, jahutuse ja sooja
tarbevee arvetel esitatav
teave ja tarbimisandmed
1.Kui on paigaldatud jah EnKS § 12, § Energiamajanduse korralduse seadus
arvestid ja 131 (EnKS)
küttekulujaoturid, tagavad
liikmesriigid, et arvetel
esitatav teave ja
tarbimisandmed on
usaldusväärsed, täpsed ja
põhinevad tegelikul
tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul,
vastavalt VIIa lisa
punktidele 1 ja 2 kõigi
lõppkasutajate puhul,
kelleks on füüsilised või
juriidilised isikud, kes
ostavad kütet, jahutust ja
sooja tarbevett isiklikuks
lõpptarbimiseks, või
füüsilised või juriidilised
isikud, kes kasutavad
eramaja või kortermaja või
mitmeotstarbelise hoone
üksust, millele tarnitakse
kütet, jahutust või sooja
tarbevett kesksest allikast,
ja kellel ei ole otse- ega
individuaalset lepingut
energiatarnijaga.
Kui liikmesriik nii ette jah EnKS § 12, §
näeb, võib seda kohustust 131
täita näitude regulaarse
iselugemise süsteemiga,
mille puhul lõpptarbijad või
-kasutajad teatavad oma
arvesti näidud
energiatarnijale, välja
arvatud juhul, kui
kasutatakse artikli 9b
kohast küttekulujaoturitel
põhinevat tarbimispõhist
mõõtmist. Arve esitatakse
hinnangulise tarbimise või
ühtse määra alusel üksnes
juhul, kui lõpptarbija või -
kasutaja ei ole teatanud
arvestinäitusid teatava
arveperioodi kohta.
2.Liikmesriik: jah EnKS § 13 lg 1, Energiamajanduse korralduse seadus
a) nõuab, et kui teave lg 2 (EnKS)
lõppkasutaja energiaarvete
ja varasema tarbimise kohta
või küttekulujaoturi näidud
on kättesaadavad, tehakse
need lõppkasutaja taotluse
korral kättesaadavaks tema
määratud
energiateenuseosutajale;
16
b) tagab, et lõpptarbijatele jah EnKS § 12 lg 1
pakutakse võimalust saada
arvetel esitatavat teavet ja
arveid elektrooniliselt;
c) tagab, et kõikidele EnKS § 22 lg 3,
lõppkasutajatele esitatakse jah § 131 lg 3
selge ja arusaadav teave
arvega vastavalt VIIa lisa
punktile 3, ning
d) edendab küberturvalisust jah IKS § 43 Isikuandmete kaitse seadus (IKS)
ja tagab lõppkasutajate
eraelu puutumatuse ja
andmekaitse kooskõlas
kohaldatava liidu õigusega.
Liikmesriik võib näha ette, ei Valikuline säte, mida Eesti üle ei
et lõpptarbija taotluse võta.
korral ei käsitata arvel
esitatavat teavet
maksenõudena. Sellisel
juhul tagavad liikmesriigid,
et tegelike maksete
tegemiseks pakutakse
paindlikku korda.
3.Liikmesriigid otsustavad, jah EnKS § 12 lg 3 Energiamajanduse korralduse seadus
kes vastutavad lõigetes 1 ja ja § 13 lg 3 (EnKS)
2 osutatud teabe esitamise
eest lõppkasutajatele, kellel
ei ole otse- ega
individuaalset lepingut
energiatarnijaga.“
9) Artikkel 11 asendatakse jah ELTS § 421, § Elektrituruseadus (ELTS);
järgmisega: „Artikkel 11 65 lg 8; Maagaasiseadus (MGS);
Elektri- ja gaasitarbimise Energiamajanduse korralduse seadus
mõõtmise andmetele ja MGS § 8 lg 51, (EnKS)
arvetel esitatavale teabele lg 52;
juurdepääsu kulu
Liikmesriigid tagavad, et EnKS § 12 lg 1
lõpptarbijad saavad kõik
oma arved ja arvetel
esitatava teabe energia
tarbimise kohta tasuta ning
et lõpptarbijad pääsevad
oma tarbimisandmetele
juurde asjakohasel viisil ja
tasuta.“
10) Lisatakse järgmine
artikkel: „Artikkel 11a
Kütte, jahutuse ja sooja
tarbevee tarbimise
mõõtmise andmetele,
arvetel esitatavale teabele
ja tarbimisandmetele
juurdepääsu kulu
1.Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 12 lg 1; Energiamajanduse korralduse seadus
lõppkasutajad saavad kõik § 121 lg 1 (EnKS)
arved ja arvetel esitatava
teabe energiatarbimise
kohta tasuta ning et
lõppkasutajad pääsevad
17
oma tarbimisandmetele
juurde asjakohasel viisil ja
tasuta.
2.Olenemata käesoleva jah EnKS § 121 lg 2, Energiamajanduse korralduse seadus
artikli lõikest 1, jaotatakse lg 3 (EnKS)
kortermajades ja
mitmeotstarbelistes
hoonetes kütte, jahutuse ja
sooja tarbevee
individuaalse tarbimise eest
arvetel esitatava teabe
koostamise kulud artikli 9b
kohaselt kasumit
mittetaotleval viisil. Kulud,
mis tulenevad sellest, et
nimetatud ülesanne antakse
kolmandale isikule, näiteks
teenuseosutajale või
kohalikule energiatarnijale,
ja mis hõlmavad tegeliku
individuaalse tarbimise
mõõtmist, jaotamist ja
arvestamist sellistes
hoonetes, võib edasi kanda
lõppkasutajatele niivõrd,
kuivõrd need kulud on
mõistlikud.
3.Et tagada lõikes 2 jah EnKS § 31 p 1 Energiamajanduse korralduse seadus EnKS § 31 p 1 sõnastusele lisatud
osutatud tarbimispõhise (EnKS) sõna "lõppkasutaja"
mõõtmise teenuste
mõistlikud kulud, võivad
liikmesriigid ergutada
konkurentsi kõnealuses
teenusesektoris, võttes
asjakohaseid meetmeid,
näiteks soovitades või muul
moel edendades
hankemenetluse kasutamist
või koostalitlusvõimeliste
seadmete ja süsteemide
kasutamist, mis
hõlbustavad teenuseosutaja
vahetamist.“
11) Artiklisse 15 lisatakse ei Puudutab Euroopa Komisjoni, ei
järgmine lõige: „2a.Pärast kohaldu Eestile
asjaomaste sidusrühmadega
konsulteerimist töötab
komisjon hiljemalt 31.
detsembriks 2020 välja
ühise metoodika, et
ergutada võrguettevõtjaid
vähendama kulusid,
rakendama infrastruktuuri
investeerimise kulu- ja
energiatõhusa programmi
ning võtma kohasel viisil
arvesse võrgu
energiatõhusust ja
paindlikkust.“
18
12) Artiklisse 20 lisatakse
järgmised lõiked:
„3a.Et kaasata erasektori ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
vahendeid energiatõhususe kohaldu Eestile
meetmete ja energia
säästmiseks tehtavate
renoveerimistööde
rahastamisse kooskõlas
direktiiviga 2010/31/EL,
peab komisjon dialoogi nii
avaliku kui ka erasektori
finantseerimisasutustega, et
teha kindlaks võimalikud
poliitikameetmed, mida ta
saab võtta.
3b.Lõikes 3a osutatud ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
meetmed hõlmavad kohaldu Eestile
järgmist: a)
kapitaliinvesteeringute
mobiliseerimine
energiatõhususse, võttes
arvesse energiasäästu
laiemat mõju finantsriski
juhtimisele; b) paremate
energiatõhusust ja
finantstulemusi
puudutavate andmete
tagamine: i) analüüsides
täpsemalt, kuidas
energiatõhususse
investeerimine parandab
varade alusväärtust; ii)
toetades uuringuid, millega
hinnatakse
energiatõhususse
investeerimisest saadavate
mitteenergialaste hüvede
rahalist väärtust.
3c.Et kaasata erasektori jah MKM PM § 12, Majandus- ja Majandus- ja
vahendeid energiatõhususe Kommunikatsiooniministeeriumi Kommunikatsiooniministeeriumi
meetmete ja energia põhimäärus (MKM PM) põhiülesannete hulka kuulub
säästmiseks tehtavate õigusaktide eelnõude väljatöötamine
renoveerimistööde ja eelnõude kohta arvamuse
rahastamisse, teevad avaldamine. Nende hulka liigituvad
liikmesriigid käesoleva ka õigusaktid, mis on erinevate
direktiivi rakendamisel toetusskeemide rakendamise aluseks.
järgmist: Üheks näiteks direktiivi sätte
rakendamisest on keskkonnaministri
a) kaaluvad võimalusi MKM PM § 12 määruse „Toetuse andmise
kasutada paremini ära p3 tingimused meetme „Ettevõtete
artikli 8 kohaseid ressursitõhusus“ tegevuse
energiaauditeid, et „Investeeringud parimasse
mõjutada otsuste tegemist; võimalikku ressursitõhusasse
tehnikasse;
ressursijuhtimissüsteemide ja
toetavate IT-rakenduste toetamine“
jaoks avatud taotlemise korral“ § 11
lg 4, mille järgi on toetusmeetme
raames abi saamise eeltingimuseks
ressursiauditi olemasolu.
19
b) kasutavad optimaalselt MKM PM § 12 Ministeeriumis välja töötatud
võimalusi ja vahendeid, mis p1 strateegiate rahastamise korraldamine
on välja pakutud algatuses kuulub Majandus- ja
„Arukate hoonete arukas Kommunikatsiooniministeeriumi
rahastamine“. põhimääruse § 12 p 1 järgi
ministeeriumi tööülesannete hulka.
3d.Komisjon esitab ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
hiljemalt 1. jaanuariks 2020 kohaldu Eestile
liikmesriikidele juhised
erainvesteeringute
soodustamise kohta.“
13) Artikli 22 lõige 2 ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
asendatakse järgmisega: kohaldu Eestile
„2.Komisjonil on õigus
võtta kooskõlas artikliga 23
vastu delegeeritud
õigusakte, et muuta
käesolevat direktiivi,
kohandades I–V, VII–X ja
XII lisas osutatud väärtusi,
arvutusmeetodeid,
primaarenergia koefitsiendi
vaikeväärtusi ja nõudeid
tehnika arenguga.“
14) Artiklit 23
muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
järgmisega: „2.Artiklis 22 kohaldu Eestile
osutatud õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte
antakse komisjonile viieks
aastaks alates 24.
detsembrist 2018.
Komisjon esitab
delegeeritud volituste kohta
aruande hiljemalt üheksa
kuud enne viieaastase
tähtaja möödumist.
Volituste delegeerimist
pikendatakse automaatselt
samaks ajavahemikuks,
välja arvatud juhul, kui
Euroopa Parlament või
nõukogu esitab selle suhtes
vastuväite hiljemalt kolm
kuud enne iga ajavahemiku
lõppemist.“;
b) lisatakse järgmine lõige: ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
„3a.Enne delegeeritud kohaldu Eestile
õigusakti vastuvõtmist
konsulteerib komisjon
kooskõlas 13. aprilli 2016.
aasta
institutsioonidevahelises
parema õigusloome
kokkuleppes (*) sätestatud
20
põhimõtetega iga
liikmesriigi määratud
ekspertidega. (*)ELT L
123, 12.5.2016, lk 1.“
15) Artiklit 24
muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse järgmine lõige: ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
„4a.Seoses energialiidu kohaldu Eestile
olukorda käsitleva
aruandega annab komisjon
aru CO2-turu toimimise
kohta kooskõlas määruse
(EL) 2018/1999 artikli 35
lõike 1 ja lõike 2 punktiga
c, võttes arvesse käesoleva
direktiivi rakendamise
mõju.“;
b) lisatakse järgmised
lõiked:
„12.Hiljemalt 31. ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
detsembriks 2019 hindab kohaldu Eestile
komisjon mõiste „väikesed
ja keskmise suurusega
ettevõtjad“ rakendamise
tõhusust artikli 8 lõike 4
kohaldamisel ning esitab
aruande Euroopa
Parlamendile ja nõukogule.
Võimalikult kiiresti pärast
kõnealuse aruande esitamist
võtab komisjon asjakohasel
juhul vastu seadusandlikud
ettepanekud.
13.Hiljemalt 1. jaanuariks ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
2021 hindab komisjon kohaldu Eestile
võimalust parandada
energiatõhusust energia
muundamisel,
transformeerimisel,
ülekandel, transpordil ja
säilitamisel ning esitab
Euroopa Parlamendile ja
nõukogule aruande.
Asjakohasel juhul lisatakse
aruandele seadusandlikud
ettepanekud.
14.Hiljemalt 31. ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
detsembriks 2021, juhul kui kohaldu Eestile
maagaasi siseturgu
käsitleva direktiivi
2009/73/EÜ jaemüügituru
sätete kohta ei ole vahepeal
esitatud
muudatusettepanekuid,
hindab komisjon sätteid
21
maagaasi tarbimise
mõõtmise, arvete esitamise
ja tarbijatele antava teabe
kohta ning esitab
sellekohase aruande
Euroopa Parlamendile ja
nõukogule, et neid sätteid
asjakohasel juhul
kohandada direktiivi
2009/72/EÜ vastavate
elektrienergiat käsitlevate
sätetega, et tugevdada
tarbijakaitset ning
võimaldada lõpptarbijatel
saada sagedamat, selget ja
ajakohastatud teavet nende
poolt maagaasi tarbimise
kohta ja muuta oma
energiatarbimist.
Võimalikult kiiresti pärast
kõnealuse aruande esitamist
võtab komisjon asjakohasel
juhul vastu seadusandlikud
ettepanekud.
15.Komisjon hindab ei Puudutab Euroopa komisjoni, ei
hiljemalt 28. veebruariks kohaldu Eestile
2024 ja pärast seda iga viie
aasta tagant käesolevat
direktiivi ja esitab Euroopa
Parlamendile ja nõukogule
aruande. Hindamine
hõlmab järgmist: a)
analüüsitakse, kas
kohandada artiklis 5
sätestatud nõudeid ja
alternatiivset lähenemisviisi
pärast 2030. aastat; b)
hinnatakse käesoleva
direktiivi üldist mõjusust ja
vajadust kohandada liidu
energiatõhususe poliitikat
vastavalt Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni
kliimamuutuste
raamkonventsiooni osaliste
konverentsi 21. istungjärgu
tulemusel sõlmitud 2015.
aasta Pariisi kokkuleppe (*)
eesmärkidele ning võttes
arvesse majanduslikku ja
innovatsioonialast arengut.
Asjakohasel juhul lisatakse
aruandele ettepanekud
täiendavate meetmete
võtmiseks. (*)ELT L 282,
19.10.2016, lk 4.“
Lisade ülevõtmise ülevaade algab
16) Lisasid muudetakse leheküljest 24
vastavalt käesoleva
direktiivi lisale.
22
Artikkel 2
1.Liikmesriigid jõustavad
käesoleva direktiivi
järgimiseks vajalikud
õigus- ja haldusnormid
hiljemalt 25. juuniks 2020.
Liikmesriigid jõustavad
artikli 1 punktide 5–10 ning
lisa punktide 3 ja 4
järgimiseks vajalikud
õigus- ja haldusnormid
siiski hiljemalt 25.
oktoobriks 2020.
Liikmesriigid edastavad
kõnealuste normide teksti
viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need
normid vastu võtavad,
lisavad nad nende ametlikul
avaldamisel nendesse või
nende juurde viite
käesolevale direktiivile.
Sellise viitamise viisi
näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad
komisjonile käesoleva
direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas nende poolt
vastu võetud põhiliste
õigusnormide teksti.
LISA Direktiivi
2012/27/EL lisasid
muudetakse järgmiselt.
1) IV lisas asendatakse jah Määruse „Energiasäästu arvutamise Võetakse üle määruse „Energiasäästu
joonealune märkus 3 eeskiri“ lisa „Energia lõpptarbimises arvutamise eeskiri“ lisa „Energia
järgmisega: „(3) kasutatavate kütuseliikide lõpptarbimises kasutatavate
Kohaldatakse juhul, kui kütteväärtused ja kütuseliikide kütteväärtused ja
energiasääst arvutatakse ümberarvutustegurid“ ümberarvutustegurid“ alamärkusega.
primaarenergia põhjal,
kasutades energia
lõpptarbimisel põhinevat
alt-üles-lähenemisviisi.
Elektrienergia kWh-des
väljendatud säästu
arvutamisel kasutab
liikmesriik väärtust, mis on
kehtestatud läbipaistva
meetodiga primaarenergia
tarbimist mõjutavate riigi
olude alusel, et tagada
tegeliku energiasäästu täpne
arvutamine. Kõnealused
olud peavad olema
põhjendatud ja
kontrollitavad ning
23
põhinema objektiivsetel ja
mittediskrimineerivatel
kriteeriumidel.
Elektrienergia kWh-des
väljendatud säästu
arvutamisel võivad
liikmesriigid vaikimisi
kasutada koefitsienti 2,1 või
kasutada oma
kaalutlusõigust, et
määratleda teistsugune
väärtus, kui nad suudavad
seda põhjendada. Nii
toimides võtavad
liikmesriigid arvesse
energiaallikate jaotusi, mis
sisalduvad nende lõimitud
riiklikes energia- ja
kliimakavades, millest
teavitatakse komisjoni
kooskõlas määrusega (EL)
2018/1999. Hiljemalt 25.
detsembriks 2022 ja
seejärel iga nelja aasta
tagant vaatab komisjon
vaadeldud andmete põhjal
vaikeväärtuse läbi.
Vaikeväärtuse
läbivaatamisel võetakse
arvesse selle mõju muule
liidu õigusele, näiteks
direktiivile 2009/125/EÜ
ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 4. juuli 2017.
aasta määrusele (EL)
2017/1369, millega
kehtestatakse
energiamärgistuse raamistik
ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv
2010/30/EL (ELT L 198,
28.7.2017, lk 1).“
2) V lisa asendatakse jah Määrus „Energiasäästu arvutamise Võetakse üle määrusega
järgmisega: „V LISA eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
Energiatõhususkohustuste mis on koostamisel ja jõustub
süsteemide või artiklite 7, eeldatavasti enne käesoleva aasta
7a ja 7b ning artikli 20 lõppu.
lõike 6 kohaselt võetavate
muude poliitikameetmete
mõju arvutamise
ühismeetodid ja -
põhimõtted
1. Meetodid, mille järgi jah §3 Määrus „Energiasäästu arvutamise On üle võetud määrusega
arvutatakse muu kui eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
maksustamismeetmetest kehtiva versiooniga ja määrus ei vaja
tulenev energiasääst selles osas muutmist.
artiklite 7, 7a ja 7b ning
artikli 20 lõike 6
kohaldamiseks Kohustatud,
osalevad või volitatud
isikud või avaliku sektori
rakendusasutused võivad
kasutada järgmisi
24
energiasäästu arvutamise
meetodeid:
a) eeldatav sääst, võttes §4
aluseks varasemaid
energiatõhususe
parandamise alaseid
sõltumatult jälgitud
tulemusi samalaadsetes
käitistes. Üldine
lähenemisviis on
eelhindamine;
b) mõõdetud sääst, mille §5
puhul meetme või
meetmepaketi
kasutuselevõtul saavutatav
sääst määratakse tegeliku
energiatarbimise
registreerimise teel, võttes
vajalikul määral arvesse
selliseid tarbimist mõjutada
võivaid tegureid nagu
täiendavus, kasutatavus,
tootmistase ja ilm. Üldine
lähenemisviis on
järelhindamine;
c) suhteline sääst, mille §6
puhul kasutatakse
hinnangulisi tehnilisi
andmeid. Seda
lähenemisviisi võib
kasutada üksnes juhul, kui
usaldusväärsete
mõõtmisandmete saamine
konkreetse käitise puhul on
keeruline või
ebaproportsionaalselt kallis,
näiteks kui kompressor või
elektrimootor asendatakse
sellisega, millel on
teistsugune
energiatarbimine (kWh) kui
sellel, mille säästu on
sõltumatult mõõtnud või
hinnanud riiklikult
kehtestatud meetodite ja
võrdlusaluste alusel
kvalifitseeritud või
akrediteeritud eksperdid,
kes on kohustatud,
osalevatest või volitatud
isikutest sõltumatud;
d) küsitluste alusel §7
määratud sääst, mille puhul
määratakse kindlaks
tarbijate reaktsioon
nõustamisele,
teavituskampaaniatele,
märgistamis- ja
sertifitseerimissüsteemidele
või arukate arvestite
kasutuselevõtule. Seda
lähenemisviisi võib
kasutada üksnes
25
tarbijakäitumise
muutumisest tuleneva
säästu puhul. Seda ei tohi
kasutada füüsiliste
meetmete paigaldamisest
tuleneva säästu suhtes.
2. Energiatõhususmeetmest jah Määrus „Energiasäästu arvutamise Võetakse üle majandusministri
saadava energiasäästu eeskiri“ määruse „Energiasäästu arvutamise
kindlaksmääramisel eeskiri“ muudatuse eelnõuga. On
artiklite 7, 7a ja 7b ning osaliselt üle võetud kehtiva
artikli 20 lõike 6 määrusega. Muudetud määrus jõustub
kohaldamiseks järgitakse eeldatavasti käesoleva aasta lõpuks.
järgmisi põhimõtteid:
a) Näidatakse, et selline
sääst on saadud lisaks
säästule, mis oleks saadud
igal juhul ilma kohustatud,
osalevate või volitatud
isikute tegevuseta või
avaliku sektori
rakendusasutuste tööta. Et
teha kindlaks, milline sääst
on täiendav sääst, hindavad
liikmesriigid, kuidas
energiatarbimine ja -
nõudlus muutuks, kui
kõnealust poliitikameedet ei
võetaks, võttes arvesse
vähemalt järgmisi tegureid:
energiatarbimise
suundumused, tarbijate
käitumise muutumine,
tehnika areng ning muudest
liidu ja liikmesriigi tasandil
võetud meetmetest
tulenevad muutused.
b) Sääst, mis tuleneb liidu
siduva õiguse
rakendamisest, loetakse
säästuks, mis oleks saadud
igal juhul, ja seega ei saa
seda teatada artikli 7 lõike 1
kohase energiasäästuna.
Erandina kõnealusest
nõudest võib olemasolevate
hoonete renoveerimisega
saavutatud säästu teatada
artikli 7 lõike 1 kohase
energiasäästuna, tingimusel
et on järgitud käesoleva lisa
punkti 3 alapunktis h
osutatud olulisuse
kriteeriumi. Säästu, mis
saadakse uute hoonete
jaoks selliste riiklike
miinimumnõuete
kohaldamisest, mis on
kehtestatud enne direktiivi
2010/31/EL ülevõtmist,
võib teatada artikli 7 lõike 1
punkti a kohase
energiasäästuna, tingimusel
26
et on järgitud käesoleva lisa
punkti 3 alapunktis h
osutatud olulisuse
kriteeriumi ning et
liikmesriigid on kooskõlas
artikli 24 lõikega 2 oma
riiklikes energiatõhususe
tegevuskavades sellisest
säästust teada andnud. c)
Arvesse võib võtta üksnes
sellist säästu, mis ületab
järgmist: i) Euroopa
Parlamendi ja nõukogu
määruste (EÜ) nr 443/2009
(*) ning (EL) nr 510/2011
(**) rakendamise tõttu
uutele sõiduautodele ja
uutele väikestele
tarbesõidukitele kehtivad
liidu heitenormid; ii)
direktiivi 2009/125/EÜ
rakendusmeetmete
rakendamise järel teatavate
energiamõjuga toodete
turult eemaldamise liidu
nõuded. d) Lubatud on
poliitikameetmed, mille
eesmärk on edendada
suurema energiatõhususe
tasemega tooteid, seadmeid,
transpordisüsteeme,
sõidukeid ja kütuseid,
hooneid ja ehitusdetaile,
protsesse või turgusid. e)
Hoonete välispinnal või
sees väikesemahuliste
taastuvenergia
tehnoloogiate
kasutuselevõtmise
edendamise meetmeid võib
võtta arvesse artikli 7 lõike
1 kohaselt nõutava
energiasäästu saavutamisel,
kui need toovad kaasa
kontrollitava ja mõõdetava
või hinnatava
energiasäästu.
Energiasäästu arvutamine
peab vastama käesolevas
lisas sätestatud nõuetele. f)
Tõhusamate toodete ja
sõidukite kasutuselevõttu
kiirendavate
poliitikameetmete puhul
võib teatada säästu täies
ulatuses, kui tõendatakse, et
toode või sõiduk võetakse
kasutusele enne selle
eeldatava keskmise
kasutusea möödumist või
enne tavapärast
väljavahetamisaega ning
sääst teatatakse üksnes selle
27
aja kohta, mis eelneb
väljavahetatava toote või
sõiduki eeldatava keskmise
kasutusea möödumisele. g)
Energiatõhususe meetmete
kasutuselevõtu edendamisel
tagavad liikmesriigid
asjakohasel juhul, et
järgitakse toodetele,
teenustele ja meetmete
võtmisele kehtestatud
kvaliteedistandardeid ning
standardite puudumise
korral võetakse need
kasutusele. h)
Piirkondadevaheliste
kliimaerinevuste
arvessevõtmiseks võivad
liikmesriigid otsustada
kohandada säästu
standardväärtusele või
otsustada esitada erinevaid
energiasääste
piirkondadevaheliste
temperatuurierinevuste
tõttu. i) Energiasäästu
arvutamisel võetakse
arvesse meetmete kestust ja
energiasäästu aja jooksul
kahanemise määra. Selle
arvutamiseks liidetakse
kokku kogu
üksikmeetmetest saadud
energiasääst, mis
saavutatakse üksikmeetme
rakenduskuupäeva ja
vastavalt kas 2020. aasta
31. detsembri või 2030.
aasta 31. detsembri vahel.
Liikmesriigid võivad
kasutada ka muud
arvutusmeetodit, mille
tulemusena saadakse
hinnanguliselt vähemalt
sama suur summaarne
energiasäästu kogus. Muu
arvutusmeetodi kasutamisel
peavad liikmesriigid
tagama, et kõnealuse muu
meetodiga arvutatud
summaarne energiasäästu
kogus ei ületaks seda
energiasäästu kogust, mis
saadakse, liites kokku
kõikide üksikmeetmete
energiasäästu, mis
saavutatakse üksikmeetme
rakenduskuupäeva ja
vastavalt kas 2020. aasta
31. detsembri või 2030.
aasta 31. detsembri vahel.
Liikmesriigid kirjeldavad
üksikasjalikult määruse
28
(EL) 2018/1999 kohastes
lõimitud riiklikes energia-
ja kliimakavades muud
meetodit ja kehtestatud
sätteid, et tagada kõnealuse
siduva arvutusnõude
täitmine.
3. Liikmesriigid tagavad, et jah EnKS § 23 Määrus „Energiasäästu arvutamise Võetakse üle määrusega
artikli 7b ja artikli 20 lõike eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
6 kohaselt võetavate Energiamajanduse korralduse seadus mis on koostamisel ja jõustub
poliitikameetmete suhtes (EnKS) eeldatavasti enne käesoleva aasta
järgitakse järgmisi nõudeid: lõppu. On osaliselt üle võetud EnKS-
a) poliitikameetmed ja §-ga 23.
üksikmeetmed peavad
andma kontrollitava
lõpptarbimise
energiasäästu; b) iga
osaleva või volitatud isiku
või avaliku sektori
rakendusasutuse (vastavalt
asjaoludele) vastutus peab
olema selgelt kindlaks
määratud; c) energiasääst,
mis saavutatakse või mis
tuleb saavutada, tuleb teha
kindlaks läbipaistval viisil;
d) nõutavat energiasäästu
kogust või energiasäästu
kogust, mis tuleb saavutada
poliitikameetmega, tuleb
väljendada energia
lõpptarbimise või
primaarenergia tarbimise
kaudu, kasutades IV lisas
sätestatud
ümberarvutustegureid; e)
volitatud isikute, osalevate
isikute ja avaliku sektori
rakendusasutuse saavutatud
energiasäästu kohta tuleb
esitada ja avalikustada
aastaaruanne, nagu ka
andmed energiasäästu iga-
aastaste suundumuste
kohta; f) tulemusi tuleb
jälgida ja kui edusammud ei
ole rahuldavad, tuleb võtta
asjakohaseid meetmeid; g)
ühest üksiktoimingust
tulenevat energiasäästu
võib teatada ainult üks isik;
h) tuleb näidata, et teatatud
energiasääst on oluliselt
saavutatud tänu volitatud
või osaleva isiku või
avaliku sektori
rakendusasutuse tegevusele.
4. Artikli 7b kohaste Määrus „Energiasäästu arvutamise Võetakse üle määrusega
maksustamisalaste eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
poliitikameetmete abil mis on koostamisel ja jõustub
saadud energiasäästu eeldatavasti enne käesoleva aasta
kindlakstegemisel lõppu.
kohaldatakse järgmisi
29
põhimõtteid: a) arvesse
võetakse üksnes sellistest
maksustamismeetmetest
saadud energiasäästu, mille
korral ületatakse
madalaimat kütuste suhtes
kohaldatavat
maksustamismäära, mis on
sätestatud nõukogu
direktiivides 2003/96/EÜ
(***) ja 2006/112/EÜ
(****); b) (energia)
maksustamismeetmete
mõju arvutamisel
kasutatavad hinnaelastsused
peavad kajastama
energianõudluse
reageerimist hinna
muutumisele ning need
tuleb kujundada kõige
värskemate ja esindavamate
ametlike andmete alusel;
c)eraldi arvestatakse
kaasnevatest
maksustamispoliitika
vahenditest, sealhulgas
maksusoodustustest või
fondi sissemaksest, saadud
energiasääst.
5. Metoodikast teatamine Määrus „Energiasäästu arvutamise Võetakse üle määrusega
Liikmesriigid teatavad eeskiri“ „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
komisjonile kooskõlas mis on koostamisel ja jõustub
määrusega (EL) 2018/1999 eeldatavasti enne käesoleva aasta
üksikasjaliku metoodika lõppu.
energiatõhususkohustuste
süsteemide ja alternatiivsete
meetmete kasutamiseks
ning artiklite 7a ja 7b ning
artikli 20 lõike 6
kohaldamiseks. Teade peab
sisaldama järgmisi
andmeid, välja arvatud
maksustamise puhul: a)
artikli 7 lõike 1 esimese
lõigu punkti b kohaselt
nõutav energiasäästu tase
või kogu perioodil 1.
jaanuarist 2021 kuni 31.
detsembrini 2030
eeldatavalt saavutatav
energiasääst; b) kohustatud,
osalevad või volitatud
isikud või avaliku sektori
rakendusasutused; c)
sihtsektorid; d)
poliitikameetmed ja
üksikmeetmed, sealhulgas
iga meetme rakendamisest
eeldatavalt saadav
kumulatiivse energiasäästu
kogus; e) kohustusperioodi
kestus
energiatõhususkohustuste
30
süsteemide osas; f)
poliitikameetmega ette
nähtud üksikmeetmed; g)
arvutusmeetod, sealhulgas
täiendavuse ja olulisuse
määramise viis, ning
meetodid ja võrdlusalused,
mida kasutatakse
hinnangulise eeldatava ja
suhtelise energiasäästu
määramiseks; h) meetmete
kestus ning kuidas seda
arvutatakse või millel see
põhineb; i)
liikmesriigisiseste
kliimaerinevustega
arvestamiseks valitud
lähenemisviis; j) artiklites
7a ja 7b ette nähtud
meetmete seire- ja
kontrollisüsteemid ning see
kuidas tagatakse nende
sõltumatus kohustatud,
osalevatest ja volitatud
isikutest; k) maksustamise
puhul: i) sihtsektorid ja
maksumaksjate segment; ii)
avaliku sektori
rakendusasutus; iii)
eeldatavalt saavutatav
energiasääst; iv)
maksustamismeetme
kehtivusaeg ning v)
arvutusmeetod, sealhulgas
hinnaelastsuste kasutamine
ja teave selle kohta, kuidas
need on määratud.
3) VII lisa pealkiri
asendatakse järgmisega:
„Tegelikul elektri- ja
gaasitarbimisel põhinevate
arvete esitamise ja arvetel
esitatava teabe
miinimumnõuded“.
4) Lisatakse järgmine
lisa: „VIIa LISA Kütte,
jahutuse ja sooja tarbevee
arvete esitamise ja
tarbimisandmete
miinimumnõuded
1. Tegelikul tarbimisel või jah EnKS § 12, § Energiamajanduse korralduse seadus
küttekulujaoturi näidul 131 lg 1, § 131 lg (EnKS)
põhinev arvete esitamine Et 5
lõppkasutajatel oleks
võimalik oma
energiatarbimist muuta,
tuleb tegelikul tarbimisel
või küttekulujaoturi näidul
põhinevad arved esitada
vähemalt üks kord aastas.
31
2. Arvete või jah EnKS § 12 lg 1, Energiamajanduse korralduse seadus Alates 1. jaanuar 2022 hakatakse
tarbimisandmete esitamise lg 4 (EnKS) andmeid esitama 1 kord kuus.
miinimumsagedus Kui on
paigaldatud kaugloetav EnKS § 131 lg 5
arvesti või küttekulujaotur,
esitatakse alates 25.
oktoobrist 2020 tegelikul
tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul
põhinev arve või
tarbimisandmed
lõppkasutajale vähemalt
üks kord kvartalis, kui
lõpptarbija on seda
nõudnud või kui ta on
valinud elektroonilise arve,
muudel juhtudel kaks korda
aastas. Kui on paigaldatud
kaugloetav arvesti või
küttekulujaotur, esitatakse
lõppkasutajale alates 1.
jaanuarist 2022 tegelikul
tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul
põhinev arve või
tarbimisandmed vähemalt
üks kord kuus. Need
võidakse teha
kättesaadavaks ka interneti
kaudu ja neid võib
ajakohastada nii sageli, kui
seda võimaldavad
kasutatavad
mõõtmisseadmed ja -
süsteemid. Küte ja jahutus
võidakse sellest nõudest
vabastada hooajavälisel
ajal.
3. Arvetel esitatav Energiamajanduse korralduse seadus
miinimumteave (EnKS)
Liikmesriigid tagavad, et
lõppkasutajale tehakse arvel
või koos sellega selgelt ja
arusaadavalt kättesaadavaks
järgmine tegelikul
tarbimisel või
küttekulujaoturi näidul
põhinev teave:
a) kehtivad hinnad ja EnKS § 12 lg 3 p
tegelik energiatarbimine või Jah 1
soojuse kogumaksumus ja EnKS § 131 lg 3
küttekulujaoturi näidud; p1
b) andmed kasutatud
tegeliku kütusesegu ja
seotud iga-aastase jah EnKS § 12 lg 3 p
kasvuhoonegaaside heite 2
koguse kohta, sealhulgas EnKS § 131 lg 3
lõppkasutajale, kellele p2
tarnitakse kaugkütet või -
jahutust, ning erinevate
32
kohaldatud maksude, EnKS § 12 lg 3 p
lõivude ja tariifide 3
kirjeldus. Liikmesriigid EnKS § 131 lg 3
võivad kasvuhoonegaaside p3
heidet käsitleva teabe
esitamise nõuet piirata, et
see hõlmaks üksnes tarneid
kaugküttesüsteemidest,
mille summaarne
nimisoojusvõimsus on
vähemalt 20 MW;
c) lõppkasutaja jooksva
energiatarbimise võrdlus
eelmise aasta sama perioodi jah EnKS § 12 lg 3 p
tarbimisega, eelistatavalt 4
graafiliselt, kliimale EnKS § 131 lg 3
vastava korrigeerimisega p4
kütte ja jahutuse osas;
d) tarbijaorganisatsioonide,
energiaagentuuride või jah EnKS § 12 lg 3 p
samalaadsete asutuste 5
kontaktandmed, sh EnKS § 131 lg 3
veebiaadressid, kust on p5
võimalik saada teavet
kasutatavate
energiatõhususe
parandamise meetmete,
lõppkasutajate võrreldavate
profiilide ja energiat
tarbivate seadmete tegelike
tehniliste näitajate kohta;
e) teave asjakohase
kaebuste esitamise korra,
ombudsmani teenuste või jah EnKS § 12 lg 3 p
vaidluste alternatiivse 6
lahendamise mehhanismide EnKS § 131 lg 3
kohta vastavalt liikmesriigis p6
kohaldatavale korrale;
f) võrdlus samasse
kategooriasse kuuluva
keskmise tava- või jah EnKS § 12 lg 3 p
võrdluseks võetud 7
lõppkasutajaga. EnKS § 131 lg 3
Elektrooniliste arvete puhul p7
võib selle võrdluse teha
kättesaadavaks internetis ja
viidata sellele arvel.
Arved, mis ei põhine jah EnKS § 13 lg 4 Energiamajanduse korralduse seadus
tegelikul tarbimisel või (EnKS)
küttekulujaoturi näidul,
peavad sisaldama selget ja
arusaadavat selgitust selle
kohta, kuidas arvel esitatud
summa arvutati, ja
vähemalt punktides d ja e
osutatud teavet.“
33
5) IX lisa 1. osa neljanda
lõigu punkt g asendatakse
järgmisega:
„g) Majandusanalüüs:
mõjude ülevaade
Majandusanalüüside
tegemisel võetakse arvesse
kogu asjakohane
majanduslik mõju.
Liikmesriigid võivad
hinnata ja otsuste tegemisel
arvesse võtta analüüsitud
stsenaariumide kohaseid
energiatarnimise suuremast
paindlikkusest ning
elektrivõrgu
optimaalsemast toimimisest
tulenevaid kulusid ja
energiasäästu, sealhulgas
vähendatud infrastruktuuri
investeeringutest tulenevat
kulude kokkuhoidu ja
säästu. Esimeses lõigus
osutatud tulud ja kulud
peavad hõlmama vähemalt
järgmist. i) Tulud —
Toodangu tarbijaväärtus
(soojus ja elekter) —
Võimaluse korral välistulu,
näiteks keskkonna,
kasvuhoonegaaside heite,
tervise ja ohutusega seotud
tulud — Võimaluse korral
mõju tööturule,
energiajulgeolekule ja
konkurentsivõimele ii)
Kulud — Tehaste ja
seadmete kapitalikulud —
Seotud energiavõrkude
kapitalikulud — Muutuvad
ja püsivad tegevuskulud —
Energiakulud — Võimaluse
korral keskkonna, tervise ja
ohutusega seotud kulud —
Võimaluse korral tööturu
kulud, energiajulgeolek,
konkurentsivõime“.
6) XII lisa esimese lõigu
punkt a asendatakse
järgmisega:
„a) koostavad ja avaldavad
standardeeskirjad, milles
käsitletakse kulude
kandmist ja jagamist seoses
tehniliste kohandustega
(näiteks võrguga liitumised,
võrguarendustööd ja uute
võrkude kasutuselevõtt,
34
võrgu toimimise
parandamine ja
võrgureeglite
mittediskrimineeriva
rakendamise sätted), mida
on vaja, et kaasata uusi
tootjaid, kes tarnivad
ühendatud võrku tõhusal
koostootmisel toodetud
elektrienergiat;“.
21.12.2018 L 328/230
Euroopa Liidu Teataja ET
35
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/20-1504 - Majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. a määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/231fe21c-ab29-4a46-a110-a36ca2824061
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/231fe21c-ab29-4a46-a110-a36ca2824061?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main