dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 4. detsember 2020
Viit
5.2-7/3523-1
Registreeritud
4. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2020
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎LN_protokoll_18_11_2020.asice387 KB

Sisu (failidest)

PROTOKOLL 18.11.2020 nr 1.11-38/13 Laborite nõukogu (LN) 13. kohtumine Toimumiskoht: Maaeluministeerium Algus kell 14.00, lõpp kell 15.45 Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk Protokollis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Anneli Haugas Võtsid osa: Kristi Talving (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, SOM); Toivo Räim (Haridus- ja Teadusministeerium, HTM); Markus Kärner (Justiitsministeerium, JUM); Harry Liiv (Keskkonnaministeerium, KEM); Viola Mäemurd (Siseministeerium, SIM); Ülle Harak (Rahandusministeerium, RAM), Karl Laas (RAMi partner); Pille Tammemägi (Maaeluministeerium, MEM); Maia Radin (MEM); Sille Vahter (MEM). Laborite investeeringute kava 2022-2025 koostamine – Heli Reinet (VTL) VTL andis ülevaate riigilaborite investeeringute vajadusest 2021-2025 (2021. a on hõlmatud, kuna vahepeal pole investeeringuid tehtud). Andmeid ei ole esitanud Tervise Arengu Instituut ja Metrosert OÜ. Suure osa investeeringutest moodustavad kõrge prioriteetsusega kallid mõõteseadmed: kromoatograafid, spektromeetrid, analüsaatorid, sekvenaatorid jms. Lisarahastus on hädavajalik: labori ekspertide poolt aastatel 2018-2020 kogutud teabe alusel ei ole investeeringutes riigieelarvest vahendeid aastateks 2019 ja 2020, kuid tegemata investeeringud kanduvad üle järgmisesse aastasse ja maht kasvab. Senised rahastamise skeemid on erinevates laborites erinevad. Oluline on välja selgitada rahaliste vahendite taotlemise ühtsed alused. Kuidas edasi, järeldused: *Kaaluda võib seadmete grupeerimist (mõõteseadmed, tugiseadmed jm). Ülekaaluka osa investeeringute vajadusest moodustavad kallid mõõteseadmed (kromatograafid, spektromeetrid, analüsaatorid, sekvenaatorid jt). Üldnimetuselt sarnaseid seadmeid kasutatakse küll väga paljude väga erinevate analüüside tegemiseks, kuid tulenevalt määratavatest näitajatest (analüüsimeetoditele seatud suutlikkuspiiridest jm) vajavad eri valdkonnad ikka erinevaid seadmeid ja ühe seadmega ei ole võimalik katta kogu teenuste nimistut. *Selgem valdkondlik jaotus võimaldaks tuvastada kattuvusi (nt veeanalüüsid). *Lepingute vm põhjal tagatud investeeringute lahti sidumine koostatavast investeeringute vajaduste kavast. *Seoste loomine laborite tegevusmahtudega (analüüside mahud, maksumus, täistööajaga töötajad jm info esitatud tegevusinfo tabelites). *Tõenduspõhine baasrahastus (aluseks pingereas nr 1 olevate seadmete eeldatav kogumaksumus). Samuti oleks oluline läbi rääkida võimaliku „tõenduspõhise baasrahastuse“ tähendus. *Pikema vaate lisamine, muutuv nõudlus – uued ühendid. Investeeringud vs riigi strateegilised prioriteedid. Uute valdkondade vedamiseks ja analüütilise suutlikkuse tagamiseks on vaja teistsuguseid seadmeid kui täna on. Laborite konsolideerimise protsess – RAM Anti ülevaade riigi laborite konsolideerimise protsessi hetkeseisust: toimunud on arutelud ekspertide ja laborite esindajatega. Kinnitatud on projekti lähteülesanne. Jätkuvad arutelud ministeeriumitega ning küsimustike (IT, Teenused) tagasiside analüüsimine, samuti koostöö võimaluste üle haiglate ja ülikoolidega. Valmis on analüüsi esmaversioon, lõppanalüüs ja ettepanekud on koostamisel. Küsimuskoht on, kas LNil ja ekspertrühmal on vahendeid koostöö arendamiseks laborite vahel ka siis, kui konsolideerimisega edasi ei minda. Praegu puudub mehhanism ja vahendid laborite vahelise koostöö arendamiseks; laborite võimalused erinevad ja laborite investeeringute kavadega liigutakse eri tempodes. Praegune laborite ekspertkogu tegeleb kitsalt ühe teemaga – investeeringute vajaduste kava koostamine. Alati ei toimi infovahetus ja koostöö ka ühe haldusala sees. Ekspertidega toimunud kohtumiste ja töötubade tulemusel on alljärgnevalt välja toodud võimalikud koostöövaldkonnad, kus on võimalik läbi viia ka konsolideerimine:  Laboritöötajate koolitus ja värbamine.  Klienditeenindus ja proovide logistika. Mõnes laboris on inimesed, kelle ülesanne on proovide võtt ja transport seire raames.  Hanked (investeeringud ja kulumaterjalid) ning teenused. Oskusteavet võiks kasutada rohkem. Erinevatel laboritel on erinev hankeprotsess, samas kui kulumaterjale ja suuremaid seadmeid saaks hankida koos.  IT süsteemide arendamine ja juurutamine. Puudutab laborite tööks ette nähtud süsteeme, mitte riistvara. Laborite infosüsteemid (IS) kattuvad oma funktsionaalsuse poolest, süsteemide põhiline funktsioon on sarnane. Süsteemid erinevad kasutajate hulga poolest – Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Maanteeameti süsteemil on nii asutusesiseseid kui – väliseid kasutajaid, s.t kasutajad on ka teistes asutustes ja/või klientide poolel. Erinevad on arenduspartnerid ja rahastusallikad.  Referenttegevuse ja teavituse korraldamine: valdkonnad on erinevad aga praktikad võiksid olla sarnased.  Akrediteerimisnõuete täitmine ja koostöö akrediteerimiskeskusega.  Kvaliteedisüsteemi juurutamine ja kvaliteedijuhtimine: koostööst tulenev sääst, kui läbi on räägitud ühised seisukohad.  Teadustegevus ja koostöö korraldamine ülikoolidega toetab referenttegevust ja uute metoodikate väljatöötamist.  Rahvusvahelised projektid ja rahastus.  Varade haldamine ja investeeringute juhtimine. Ettepanekud ja konsolideerimise alternatiivid konsolideerimisel tuleb silmas pidada riigi strateegiliste eesmärkide täitmist ja ülevalhoidmist. Variant 1. Laborite kompetentsikeskuse loomine Koondatakse riigi laborite ülesed põhikompetentsid (koolitused ja ühine arendustegevus, IT süsteemide tellimine, hangete ja investeeringute juhtimine vastavalt üleantud eelarvele, kvaliteedijuhtimine ja vastav koostöö, teenindusprotsesside kujundamine). Keskus moodustatakse mõne labori juurde või eraldiseisva asutusena. Võimaldab lähiaastatel üle minna täiendavale konsolideerimisele. Säilitab olemasoleva laborite haldamise süsteemi – nõukogu ja ekspertkogu, kes osalevad kompetentsikeskuse juhtimisel. Sellist keskust on võimalik luua kiiresti ja väheste ressurssidega. Variant 2. Valdkondlik konsolideerimine Laborifunktsioonid konsolideeritakse suuremate teenuste gruppide kaupa näiteks:  inimene ja õiguskaitse (Terviseamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Tervise Arengu Instituut, SIM);  keskkond ja toit (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Veterinaar- ja toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus);  majandus (MKM haldusala laborid). Viiakse läbi konsolideerimised haldusalades ning haldusalade üleselt. Säilitab olemasoleva laborite haldamise süsteemi – nõukogu ja ekspertkogu, kes osalevad investeeringute jagamisel. Ministeeriumid haldavad oma valdkonna laboriasutusi. Tekivad haldusalaste ülesed mudelid. Teatud kujul peaks säilima laborite haldamise/toetamise süsteem. Variant 3. Lausaline konsolideerimine Ühendatakse kõik olulises osas riigi rahastusel toimivad laborid ning moodustatakse üks laboriasutus.  Protsessile võib eelneda laborite kompetentsikeskuse loomine.  Ettepanek on realiseeritav 1-1,5 a jooksul. Säilitab osaliselt olemasoleva laborite haldamise süsteemi – nõukogu ja ekspertkogu, kes osalevad investeerinute otsustamisel oma valdkonna toetamiseks. Otsuskoht on valitseva ministeeriumi määramine. Konsolideeritaks need asutused, mida on võimalik konsolideerida võttes arvesse toimivaid ja rahvusvahelisi praktikaid. Mõned nõuded välistavad osade laborite liitmise, Teede Tehnokeskuse ja teised eraturu tingimustes toimetavaid laboreid lausalise konsolideerimise alla ei hõlmata. MKM tõi välja, et Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035, mis võib olla kasulik taustamaterjal uuringu läbiviimisel. KEM tõi välja, et vajalik on erinevate konsolideerimisvariantide kasude hindamine, sest laborid peavad säilitama oma võimekuse (seadustest tulevate ülesannete täitmine). Seejuures on oluline töötada edasi esitatud alternatiivsete ettepanekutega: 1. Laborite kompetentsikeskusel võiks arvestatav efekt olla valdkondades, mis on eelkõige laborispetsiifilised, kuid kõikidele laboritele vajalikud tegevused. Laborite tugiteenuste ja/või kvaliteedijuhtimise konsolideerimise täiendav arutelu on väga vajalik jätkata. Täiendavad arutelud võimaldaksid tuvastada need tulipunktid, milles konsolideerimine oleks kõige tõenäolisemalt riigilaborite teenuste kvaliteedi tõstmisele orienteeritud, informaalse laborite koostöökogu moodustamine oleks abiks. 2. Valdkondliku konsolideerimise osas ollakse jätkuvalt seda meelt, et valdkondlik konsolideerimine peaks toimuma viisil mis konsolideerib sama valdkonna laboriteenused. Teisisõnu, analüüsida tuleks kas, kui jah siis millises ulatuses ja miks osutavad erinevad riigilaborid samu teenuseid ning kas sellega kaasneb riigile oluline kulu. 3. Lausalise konsolideerimine juures puudub praeguses analüüsifaasis informatsioon, kuidas see peaks toimuma ning milliseid aja-, finants- ja inimressursi muutusi see tooks. Seetõttu ei ole käesoleval ajal see ettepanek otstarbekas. Selle alternatiivi edasine arutelu oleks võimalik, kui esitataks selle selge põhjendus, eesmärk, tulud ja ka kulud. RAM täpsustas, et kuigi valitsusele esitatakse kogu analüüs ja kõik konsolideerimise variandid, tuleb esitada ka konkreetne ettepanek. Novembri lõpuks valmib analüüsidokument ja detsembri lõpuks esitatakse memorandum valitsusele. Kabineti istungile võib teema jõuda ka alles järgmise aasta alguses. Konsolideerimisettepanekuid täiendatakse ekspertide seisukohtadega, oodatud on ka LN liikmete ettepanekud. SIM tegi järgmised ettepanekud, mis arvesse võeti: a) kuna laborite strateegilised eesmärgid on kajastatud erinevates valdkondlikes arengukavades ning ei teki terviklikku vaadet, oleks mõistlik konsolideerimise vaates tuua esile ka laborite organisatsiooni arengu vaade; b) laborite konsolideerimisel on ettepanek vaadata laborite tegevusi teenuspõhiselt, mistõttu oleks mõistlik kaasata innotiimi teenuspõhise metoodika osas. Järgmine kohtumine: teisipäeval, 15. detsembril algusega kl 15.30 (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Kuusk Juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Haugas Protokollija
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel