Sotsiaalministeerium · 4. detsember 2020
Sisu (failidest)
PROTOKOLL 18.11.2020 nr 1.11-38/13
Laborite nõukogu (LN) 13. kohtumine
Toimumiskoht: Maaeluministeerium
Algus kell 14.00, lõpp kell 15.45
Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk
Protokollis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise
ohutuse büroo peaspetsialist Anneli Haugas
Võtsid osa: Kristi Talving (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Madis Tõns
(Sotsiaalministeerium, SOM); Toivo Räim (Haridus- ja Teadusministeerium, HTM); Markus
Kärner (Justiitsministeerium, JUM); Harry Liiv (Keskkonnaministeerium, KEM); Viola
Mäemurd (Siseministeerium, SIM); Ülle Harak (Rahandusministeerium, RAM), Karl Laas
(RAMi partner); Pille Tammemägi (Maaeluministeerium, MEM); Maia Radin (MEM); Sille
Vahter (MEM).
Laborite investeeringute kava 2022-2025 koostamine – Heli Reinet (VTL)
VTL andis ülevaate riigilaborite investeeringute vajadusest 2021-2025 (2021. a on hõlmatud,
kuna vahepeal pole investeeringuid tehtud). Andmeid ei ole esitanud Tervise Arengu Instituut
ja Metrosert OÜ. Suure osa investeeringutest moodustavad kõrge prioriteetsusega kallid
mõõteseadmed: kromoatograafid, spektromeetrid, analüsaatorid, sekvenaatorid jms.
Lisarahastus on hädavajalik: labori ekspertide poolt aastatel 2018-2020 kogutud teabe alusel ei
ole investeeringutes riigieelarvest vahendeid aastateks 2019 ja 2020, kuid tegemata
investeeringud kanduvad üle järgmisesse aastasse ja maht kasvab.
Senised rahastamise skeemid on erinevates laborites erinevad. Oluline on välja selgitada
rahaliste vahendite taotlemise ühtsed alused.
Kuidas edasi, järeldused:
*Kaaluda võib seadmete grupeerimist (mõõteseadmed, tugiseadmed jm). Ülekaaluka osa
investeeringute vajadusest moodustavad kallid mõõteseadmed (kromatograafid,
spektromeetrid, analüsaatorid, sekvenaatorid jt). Üldnimetuselt sarnaseid seadmeid kasutatakse
küll väga paljude väga erinevate analüüside tegemiseks, kuid tulenevalt määratavatest
näitajatest (analüüsimeetoditele seatud suutlikkuspiiridest jm) vajavad eri valdkonnad ikka
erinevaid seadmeid ja ühe seadmega ei ole võimalik katta kogu teenuste nimistut.
*Selgem valdkondlik jaotus võimaldaks tuvastada kattuvusi (nt veeanalüüsid).
*Lepingute vm põhjal tagatud investeeringute lahti sidumine koostatavast investeeringute
vajaduste kavast.
*Seoste loomine laborite tegevusmahtudega (analüüside mahud, maksumus, täistööajaga
töötajad jm info esitatud tegevusinfo tabelites).
*Tõenduspõhine baasrahastus (aluseks pingereas nr 1 olevate seadmete eeldatav
kogumaksumus). Samuti oleks oluline läbi rääkida võimaliku „tõenduspõhise baasrahastuse“
tähendus.
*Pikema vaate lisamine, muutuv nõudlus – uued ühendid. Investeeringud vs riigi strateegilised
prioriteedid. Uute valdkondade vedamiseks ja analüütilise suutlikkuse tagamiseks on vaja
teistsuguseid seadmeid kui täna on.
Laborite konsolideerimise protsess – RAM
Anti ülevaade riigi laborite konsolideerimise protsessi hetkeseisust: toimunud on arutelud
ekspertide ja laborite esindajatega. Kinnitatud on projekti lähteülesanne. Jätkuvad arutelud
ministeeriumitega ning küsimustike (IT, Teenused) tagasiside analüüsimine, samuti koostöö
võimaluste üle haiglate ja ülikoolidega. Valmis on analüüsi esmaversioon, lõppanalüüs ja
ettepanekud on koostamisel.
Küsimuskoht on, kas LNil ja ekspertrühmal on vahendeid koostöö arendamiseks laborite vahel
ka siis, kui konsolideerimisega edasi ei minda. Praegu puudub mehhanism ja vahendid laborite
vahelise koostöö arendamiseks; laborite võimalused erinevad ja laborite investeeringute
kavadega liigutakse eri tempodes. Praegune laborite ekspertkogu tegeleb kitsalt ühe teemaga –
investeeringute vajaduste kava koostamine. Alati ei toimi infovahetus ja koostöö ka ühe
haldusala sees.
Ekspertidega toimunud kohtumiste ja töötubade tulemusel on alljärgnevalt välja toodud
võimalikud koostöövaldkonnad, kus on võimalik läbi viia ka konsolideerimine:
Laboritöötajate koolitus ja värbamine.
Klienditeenindus ja proovide logistika. Mõnes laboris on inimesed, kelle ülesanne on
proovide võtt ja transport seire raames.
Hanked (investeeringud ja kulumaterjalid) ning teenused. Oskusteavet võiks kasutada
rohkem. Erinevatel laboritel on erinev hankeprotsess, samas kui kulumaterjale ja
suuremaid seadmeid saaks hankida koos.
IT süsteemide arendamine ja juurutamine. Puudutab laborite tööks ette nähtud
süsteeme, mitte riistvara. Laborite infosüsteemid (IS) kattuvad oma funktsionaalsuse
poolest, süsteemide põhiline funktsioon on sarnane. Süsteemid erinevad kasutajate
hulga poolest – Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Maanteeameti süsteemil on nii
asutusesiseseid kui – väliseid kasutajaid, s.t kasutajad on ka teistes asutustes ja/või
klientide poolel. Erinevad on arenduspartnerid ja rahastusallikad.
Referenttegevuse ja teavituse korraldamine: valdkonnad on erinevad aga praktikad
võiksid olla sarnased.
Akrediteerimisnõuete täitmine ja koostöö akrediteerimiskeskusega.
Kvaliteedisüsteemi juurutamine ja kvaliteedijuhtimine: koostööst tulenev sääst, kui läbi
on räägitud ühised seisukohad.
Teadustegevus ja koostöö korraldamine ülikoolidega toetab referenttegevust ja uute
metoodikate väljatöötamist.
Rahvusvahelised projektid ja rahastus.
Varade haldamine ja investeeringute juhtimine.
Ettepanekud ja konsolideerimise alternatiivid
konsolideerimisel tuleb silmas pidada riigi strateegiliste eesmärkide täitmist ja ülevalhoidmist.
Variant 1. Laborite kompetentsikeskuse loomine
Koondatakse riigi laborite ülesed põhikompetentsid (koolitused ja ühine arendustegevus, IT
süsteemide tellimine, hangete ja investeeringute juhtimine vastavalt üleantud eelarvele,
kvaliteedijuhtimine ja vastav koostöö, teenindusprotsesside kujundamine). Keskus
moodustatakse mõne labori juurde või eraldiseisva asutusena. Võimaldab lähiaastatel üle minna
täiendavale konsolideerimisele. Säilitab olemasoleva laborite haldamise süsteemi – nõukogu ja
ekspertkogu, kes osalevad kompetentsikeskuse juhtimisel. Sellist keskust on võimalik luua
kiiresti ja väheste ressurssidega.
Variant 2. Valdkondlik konsolideerimine
Laborifunktsioonid konsolideeritakse suuremate teenuste gruppide kaupa näiteks:
inimene ja õiguskaitse (Terviseamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Tervise Arengu
Instituut, SIM);
keskkond ja toit (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Veterinaar- ja toidulaboratoorium,
Põllumajandusuuringute Keskus);
majandus (MKM haldusala laborid).
Viiakse läbi konsolideerimised haldusalades ning haldusalade üleselt. Säilitab olemasoleva
laborite haldamise süsteemi – nõukogu ja ekspertkogu, kes osalevad investeeringute jagamisel.
Ministeeriumid haldavad oma valdkonna laboriasutusi. Tekivad haldusalaste ülesed mudelid.
Teatud kujul peaks säilima laborite haldamise/toetamise süsteem.
Variant 3. Lausaline konsolideerimine
Ühendatakse kõik olulises osas riigi rahastusel toimivad laborid ning moodustatakse üks
laboriasutus.
Protsessile võib eelneda laborite kompetentsikeskuse loomine.
Ettepanek on realiseeritav 1-1,5 a jooksul.
Säilitab osaliselt olemasoleva laborite haldamise süsteemi – nõukogu ja ekspertkogu, kes
osalevad investeerinute otsustamisel oma valdkonna toetamiseks. Otsuskoht on valitseva
ministeeriumi määramine. Konsolideeritaks need asutused, mida on võimalik konsolideerida
võttes arvesse toimivaid ja rahvusvahelisi praktikaid. Mõned nõuded välistavad osade laborite
liitmise, Teede Tehnokeskuse ja teised eraturu tingimustes toimetavaid laboreid lausalise
konsolideerimise alla ei hõlmata.
MKM tõi välja, et Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035, mis võib olla kasulik taustamaterjal
uuringu läbiviimisel.
KEM tõi välja, et vajalik on erinevate konsolideerimisvariantide kasude hindamine, sest laborid
peavad säilitama oma võimekuse (seadustest tulevate ülesannete täitmine). Seejuures on oluline
töötada edasi esitatud alternatiivsete ettepanekutega:
1. Laborite kompetentsikeskusel võiks arvestatav efekt olla valdkondades, mis on eelkõige
laborispetsiifilised, kuid kõikidele laboritele vajalikud tegevused. Laborite tugiteenuste
ja/või kvaliteedijuhtimise konsolideerimise täiendav arutelu on väga vajalik jätkata.
Täiendavad arutelud võimaldaksid tuvastada need tulipunktid, milles konsolideerimine
oleks kõige tõenäolisemalt riigilaborite teenuste kvaliteedi tõstmisele orienteeritud,
informaalse laborite koostöökogu moodustamine oleks abiks.
2. Valdkondliku konsolideerimise osas ollakse jätkuvalt seda meelt, et valdkondlik
konsolideerimine peaks toimuma viisil mis konsolideerib sama valdkonna
laboriteenused. Teisisõnu, analüüsida tuleks kas, kui jah siis millises ulatuses ja miks
osutavad erinevad riigilaborid samu teenuseid ning kas sellega kaasneb riigile oluline
kulu.
3. Lausalise konsolideerimine juures puudub praeguses analüüsifaasis informatsioon,
kuidas see peaks toimuma ning milliseid aja-, finants- ja inimressursi muutusi see tooks.
Seetõttu ei ole käesoleval ajal see ettepanek otstarbekas. Selle alternatiivi edasine
arutelu oleks võimalik, kui esitataks selle selge põhjendus, eesmärk, tulud ja ka kulud.
RAM täpsustas, et kuigi valitsusele esitatakse kogu analüüs ja kõik konsolideerimise variandid,
tuleb esitada ka konkreetne ettepanek. Novembri lõpuks valmib analüüsidokument ja detsembri
lõpuks esitatakse memorandum valitsusele. Kabineti istungile võib teema jõuda ka alles
järgmise aasta alguses. Konsolideerimisettepanekuid täiendatakse ekspertide seisukohtadega,
oodatud on ka LN liikmete ettepanekud.
SIM tegi järgmised ettepanekud, mis arvesse võeti: a) kuna laborite strateegilised eesmärgid on
kajastatud erinevates valdkondlikes arengukavades ning ei teki terviklikku vaadet, oleks
mõistlik konsolideerimise vaates tuua esile ka laborite organisatsiooni arengu vaade; b) laborite
konsolideerimisel on ettepanek vaadata laborite tegevusi teenuspõhiselt, mistõttu oleks mõistlik
kaasata innotiimi teenuspõhise metoodika osas.
Järgmine kohtumine: teisipäeval, 15. detsembril algusega kl 15.30
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Kuusk
Juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Haugas
Protokollija