Pro jekti “ Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite baasil “ hindamiskriteeriumite kirjeldus P rojektitaotlusi hindab Sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsutud komisjon järgnevate hindamiskriteeriumite põhjal : Eeti liste aspektide jälgimine (välistav kriteerium) Kas eetikanõuete täitmist on kirjeldatud määral, mis annab kindluse, et nõuded on projekti elluviimisel täidetud? Kas kirjelduses esineb küsitavusi nõuete täitmise osas? Hindamiskriteeriumit hinnata põhimõttel „jah“ – taotleja järgib uuringueetika põhimõtteid ja mõistab inimuuringutega seotud eetikaküsimusi ning on taotlenud või plaanib taotleda vajalikud load, nõusolekud ja kooskõlastused, ning „ei“ – taotlejal on puudulik arusaam uuringueetikast ja inimuuringutega seotud eetikaküsimustest ning kõikide vajalike lubade, nõuete ja kooskõlastuste taotlemine ei ole kavandatud. Kui kriteeriumi hinne on „ei“, siis taotlus edasisele hindamisele ei liigu. Projekti teaduslik tase, sh uuringuettepaneku põhjendatus, eesmärkide, uurimisküsimuste selgus, metoodika sobivus (osakaal 20%) Kas projektitaotlus kirjeldab kuulutuses toodud probleemi lahendamist piisava detailsusega? Kas kirjeldatud põhieesmärgid, meetodid ja tegevuskava toetavad probleemi lahendamist? Kui kõrgelt hindate p rojekti teaduslikku taset vastavas valdkonnas? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – projekti taotlus on puudulik, uuringuettepanek on esitatud segaselt, eesmärgid ja tegevused ei oma seost, metoodikas ja tegevuskava ei toeta eesmärkide saavutamist 2 – projekti taotlus on teaduslikult nõrk, uuringuettepanek on esitatud üsna segaselt, eesmärgid ja tegevused ei oma selget seost, küsitavusi on valitud metoodikas ja tegevuskavas 3 – projekti taotlus on teaduslikult heal tasemel, uuringuettepanek on esitatud arusaadavalt, eesmärgid ja tegevused on omavahel seotud, valitud metoodika ja tegevuskava toetavad üldiselt eesmärkide saavutamist 4 – projekti teaduslik tase on väga kõrge, uuringuettepanek on esitatud selgelt, eesmärgid ja tegevused on põhjendatud, valitud metoodika ja tegevuskava toetavad eesmärkide saavutamist Projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ja seisund (osakaal 10%) : k as kirjeldatud taristu võimaldab projekti eesmärke täielikult saavutada? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – taristu on puudulik ja ei võimalda eesmärke saavutada 2 – olemasolev taristu võimaldab saavutada eesmärgid vähesel määral 3 – taristu võimaldab enamuse eesmärkidest saavutada 4 – taristu on piisav, et kõik uuringu eesmärgid saavutada Projekti andmehaldusplaan (osakaal 10 %) Kas projekti andmehaldusplaan koos selgitusega andmete hoiustamisest ja jagamisest on esitatud põhjalikult ja arusaadavalt? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – andmehaldusplaan puudub 2 – andmehaldusplaan on ebapiisav 3 – andmehaldusplaan võimaldab üldiselt mõista, millised on kogutavad andmed ja kuidas neid säilitatakse; siiski esineb küsitavusi 4 – andmehaldusplaan on esitatud selgelt ja küsitavusi ei ole Projektiga seotud riskide kaardistus koos riskihaldusplaaniga (osakaal 10%) : k as projekti elluviimisega seotud riskidega , sh elluviijast sõltumatute riskidega , on piisavalt arvestatud ja välja on toodud võimalused riskide maandamiseks ? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – riskide kaardistus puudub 2 – riskide kaardistus ja/või riskihaldusplaan on puudulik 3 – riskide kaardistus koos riskihaldusplaan on olemas, aga selles esineb küsitavusi 4 – riskide kaardistus koos riskihaldusplaaniga on väga põhjalik Projekti juhtimise ja elluviimise läbimõeldus sh ajakava ja osalejate rollid (osakaal 1 5 %) : k as plaanitud tegevuste ajakava on realistlik ? Kas uurimisrühma liikmete ja partnerite roll i d ( sh juhtimine ) on läbimõeldud ja piisava detailsusega kirjeldatud ? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – projekt on puudulikult läbi mõeldud sh ajakava ja osalejate rollid ei ole kirjeldatud 2 – projekti juhtimisstruktuur ei ole selge, elluviimine ei ole läbi mõeldud, samuti mitte osalejate rollid, ajakava ei ole realistlik 3 – esineb teatud küsitavusi projekti juhtimisstruktuuri, projekti elluviimise, osalejate rollide ja ajakava kohta 4 – projekti juhtimisstruktuur on selge ja loogiline, elluviimine on läbi mõeldud, osalejate rollid selged, ajakava realistlik Projektijuhi ja uurimisgrupi liikmete kvalifikatsioon, nende senise teadustöö tulemuslikkus ning projekti elluviimiseks vajalik töökohtade arv ja struktuur (osakaal 10%) : k as u urimisgrupi liikmete kvalifikatsioon on asjakohane ning senine teadustöö toetab projekti elluviimist. Kas t öökohtade arv on piisav projekti elluviimiseks ja töökoormus jaotub grupi liikmete vahel kooskõlas nende ülesannetega. Hinnatakse skaalas 1-4 1 – uurimisgrupi liikmetel puudub vajalik kvalifikatsioon, töökoormus ja selle jaotus ei ole kirjeldatud 2 – uurimisprojekti liikmetel puudub vajalik kvalifikatsioon, töökohtade arv ja töökoormuse jaotus on läbi mõtlemata 3 – uurimisgrupi liikmetel on üldiselt piisav kvalifikatsioon, kuid esineb teatud puudujääke, töökoormuse jaotus võiks olla läbimõeldum 4 – uurimisgrupp koosneb kvalifitseeritud isikutest, töö on hästi jaotatud ning töötajate hulk piisav Projekti eelarve otstarbekus ja põhjendatus (osakaal 15%) : k as plaanitud kulud on asjakohased ning projekti eesmärkide saavutamiseks ja projektitegevuste läbiviimiseks vajalikud ? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – eelarve on ebaselge ning põhjendused puuduvad 2 – eelarveread on põhjendatud, kuid ebapiisavalt ning ilmselt ei ole planeeritud eelarveaga võimalik antud projekti ellu viia 3 – eelarve on üldiselt läbimõeldud, eelarve põhjendused on esitatud, ent esinevad siiski mõned küsitavused 4 – eelarve on läbimõeldud, põhjendused on esitatud ning on ülimalt tõenäoline, et planeeritud eelarve abil on võimalik projekt ellu viia Projekti tulemuste avalikustamine, selle eeldatav mõju valdkonna arengukavadele ning kaugem sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik mõju (osakaal 10%) Kas projekti tulemuste mõju valdkonna arengule on läbi mõeldud, kas kaugem sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik mõju on piisavalt selgelt esitatud? Kuidas on läbimõeldud projekti tulemuste avalikustamine ning sõnumi jõudmine huvitatud gruppideni? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – puudub info tulemuste avalikustamise ja kommunikatsioonitegevuste kohta, ei ole mõeldud tulemuste rakendamisele valdkonna arengu- ja tegevuskavades 2 – tulemuste avalikustami sele on mõeldud, ent kommunikatsiooniplaan on puudulik ja ilmselt ei suudeta tulemusi valdkonna võtmetegelasteni ja laiema avalikkuseni viia 3 – tulemuste avalikustamine ja kommunikatsiooniplaan on läbi mõeldud, ent esineb teatud küsitavusi; on tõenäoline, et osa tulemustest suudetakse viia valdkonna- laiema avalikkuseni 4 – esitatud on selge kommunikatsiooniplaan tulemuste avalikustamiseks, selline plaan võimaldab viia tulemused valdkonna võtmeisikuteni ning seeläbi mõjutada valdkonna arengukavasid ja avaldada laiemat mõju Maksimaalne punktide arv võib ühe taotluse puhul olla 40 punkti, minimaalne aga 8 punkti. Iga hinnatava aspekti lävendiks on 2.5 punkti. Uurimisprojektid, mis saavad vähemalt ühes aspektis keskmiselt vähem kui 2.5 punkti, hinnatakse mittesobivaks . Esmalt annavad hindeid kõik hindamiskomisjoni liikmed eraldi, mille järel leitakse koondkeskmised. Konkursile kvalifitseeruvad projektid, mille eelarve jääb antud lähteülesandes ära toodud eelarve summa piiresse (sisaldab asutuse üldkulu). Võrdsete hinnete puhul eelistatakse projekti, mille hinne oli kriteeriumis 2 ( projekti teaduslik tase ) kõrgem, st, uuringuettepaneku põhjendatus ja eesmärgid on läbimõeldum ad .
TÖÖVÕTULEPING Konkursiprojekt Sotsiaalministeerium , registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja ………. , regi s trikood … , asukoht … (edaspidi töövõtja ), mida esindab … (edaspidi töövõtja) edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtu lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: Üldsätted Leping on sõlmitud konkursi „ Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite baasil “ (edaspidi konkurss ) tulemusena . Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursi alus dokumend id , töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad . Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 - Andmetöötluse leping Lepingu ese Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud pakkumusele läbi rakendusliku uuringu, mille tulemusena koostatakse põhjalik ülevaade COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute patsientide haiguslugudest ja tervisega seonduvatest eripäradest (sh keskendutakse põletikulistele näitajatele) ning kasutatud ravilähenemistest ; mh v õrreldakse COVID-19 haiguse tõttu intensiivravi l ning tava-haiglaravil olnud patsiente. Samuti testitakse hüperimmuunplasma kasutamise võimalusi COVID-19 haiguse ravis. Lõpptulemusena koondatakse COVID-19 haiguse tõttu haiglaravi vajanud patsientide ravilähenemistele tuginedes ravisoovitused tulevikuks (edaspidi töö ). Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursi alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. Töö tellimine ja rahasta mine toimub 9 0 % vahenditest „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 2 „TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE““ ja 1 0 % osas Sotsiaalministeeriumi poolt . Leping sõlmit akse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. Lepingu hind ja tasumise tingimused T ellija tasub t öövõtja le tehtud töö eest kogumaksumus ega 166 666, 67 eurot + KM (edaspidi lepingu hind) , mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: 25 000 eurot + KM ( 15 % lepingu hinnast) pärast uuringu detailplaani ( sis . mh ajakava, uuritavate kaasamise plaan i , vajalike lubade hankimise graafik ut ) esitamist ; 25 000 eurot + KM ( 15 % lepingu hinnast) pärast I vahearuande vastuvõtmist; 50 000 eurot + KM ( 3 0 % lepingu hinnast) pärast II vahearuande vastuvõtmist; 33 333,34 eurot + KM (20% lepingu hinnast) pärast III vahearuande vastuvõtmist; 25 000 eurot + KM ( 15 % lepingu hinnast) pärast lõppraporti vastuvõtmist ; 8 333,34 eurot + KM ( 5 % lepingu hinnast) pärast uuringut tutvustavate esitluste läbiviimist. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö te osta miseks , sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest . Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. Töövõtja esitab tellija le arve e-arvena. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 7 1 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. E-arve saatmise võimalused on: kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellija ni. e-arvet on võimalik saata tasuta tellija le, kasutades e- arveldaja infosüsteemi ( http://www.rik.ee/et/e-arveldaja ). Selleks on vaja avada e- arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellija le suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu ( https://www.arved.ee ). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellija le suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. Töö teostamine Töö üleandmise tähtaeg on maksimaalselt 1 8 kuud ( täpne kuupäev lisatakse lepingu sõlmimisel ) arvates lepingu sõlmimisest . Töö üleandmine toimub vastavalt konkursi alusdoku mentides ja pakkumuses esitatud ajakavale . Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et see ei üle tata uuringu kogukestust (maksimaalselt 18 kuud). Töövõtja kohustub: koostama uuringu detailplaani ja kaasatavate inimeste valimi plaani hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist (eelduslikult märts 2021) ; esitama I vahearuande, mis kajastab uuringu raames tehtud tegevusi ning esialgseid tähelepanekuid , hiljemalt viis kuud peale uuringu algust (eelduslikult juu n i 2021) ; esitama II vahearuande, mis kajastab uuringu esialgseid tulemusi , hiljemalt kümme kuud peale uuringu algust (eelduslikult oktoober 202 1 ) ; esitama III vahearuande, mis sisaldab uuringu esialgseid lõpptulemusi , hiljemalt 15 kuud peale uuringu algust (eelduslikult mai 202 2 ) ; esitama uuringu kokkuvõtte (lõppraporti), mis sisaldab uuringu koondtulemusi ning nende põhjal tehtud järelduste analüüs i . Lõppraport sisaldab uuringu tulemuste inglisekeel s e t lühikokkuvõte t . Lõppraport esitatakse tellijale hiljemalt 17 kuud peale lepingu sõlmimist (eeldatavalt j uulis 2022 ) ; tutvustama töö tulemusi teemakohasele kuulajaskonnale kokkuleppel tellijaga hiljemalt 18 kuud peale lepingu sõlmimist (eeldatavalt augustis 2022). Töövõtja kohustub täitma lepingu t tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursi alusdoku mentide ja esitatud pakkumusega. Konkursi alusdoku mentides määratl emata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursi alusdoku mentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka . Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt vastavustingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemuse ga isikud . Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid , kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse . Vajadusel annab tellija esindaja töövõtja le täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes k ümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. Tellija l on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtja lt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Töövõtja kohustub pärast lepingu sõlmimist kandma uuringu kohta informatsiooni Eesti Teadusinfo portaali (ETIS) ja viitama töö aluseks olevale projekti numbrile : RITA2/ 11 1 Lisaks tuleb sisestada järgmised andmed: teadusasutusepoolne projekti number (võib olla sama , mis elluviija antud number), projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja lõppkuupäev, vastutav täitja, RITA, valdkond ja eriala, projekti läbi viiv asutus, finantseerivad asutused (Eesti Teadusagentuur 60% ja Sotsiaalministeerium 40 % omafinantseeringu katjana ), projekti maksumus, annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent (100% rakendusuuring), projekti lõppedes lõpptulemuste lühikirjeldus. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Liidu struktuuritoetuste teavitamise ja avalikustamise nõudeid vastavalt VV määrusele „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. Kui uuringu tegija näeb selleks ette ka vajalike lubade taotlemist, tuleb seda kajastada uuringu tegevus- ja ajakavas. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Üleandmine Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punktid 4 .1.1- 4 .1. 6 ) valmis töö tellijale ülevaatamiseks. T ö ö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. A kt on aluseks tasu maksmisel. Tellija esindajal on esitatud vahearuan nete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija esindajal on esitatud vahearuannete põhjal õigus teha ettepanekuid uuringu tegevuste ja ajakava osas, uuringu/analüüsi teostamise metoodika kohandamiseks ja/või analüüsiküsimuste täpsustamiseks. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursi alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija võib jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud 7 (seitsme) tööpäeva jooksul vastava etapi tööde üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda Poolte vastutus ja vääramatu jõud Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest , eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vast a lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. Pretensioonis fikseeritakse töö s ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. Lepingus punktis 4. 1 . sätestatud töö teostamise tähtajast või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellija l õigus nõuda töövõtja lt leppetrahvi 0, 0 5 % ( null koma null viis protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku juhiste , dokumentide ja andmete üleandmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0, 5 % (null koma viis protsenti) päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. Lepingu s sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 1 0 % ( kümme protsenti ) lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda . Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellija l õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtja le kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist kümne ) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga . Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga ei käsitleta punktis 6.11 nimetatud vääramatu jõuna COVID-19 viiruse levikuga seoses lepingu sõlmimise ajahetkel kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Lepingu sõlmimise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades lepingu sõlmimise hetkel kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. Autoriõigused Kui l epingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi „õigused“), sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt ül e antavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“) . Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks . Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigus t lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada , v.a teadus-, arendus- ja õppetöös. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. Tellija ja t öövõtja kohustuvad t ööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui t ellijale ning t öövõtjale kui uuringu läbiviijale. Teadete edastamine ja volitatud esindajad Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks , kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise kor ral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. Poolte volitatud esindajad on: Tellija volitatud esindaja on Mari Teesalu , telefon 626 9715 , e-post mari.teesalu @sm.ee või tema asendaja . Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellija t kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. Töövõtja volitatud esindaja … , e-post … ja tel : … . Konfidentsiaalsus Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellija l eeldatavalt õigustatud huvi. Töövõtja ei tegele l epinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele au ditooriumitele, mis puudutavad t ö öde protsessi ja tulemusi kuni t ööde vastuvõtmiseni, välja arvatud t ellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele , kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. t öövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest . Töövõtjal on kohustus uuringu käigus kogutud andmekogud säilitada kodeerituna ja hulgana, mis välistab nende samastamise konkreetsete isikutega , välja arvatud kui kokkuleppel tellijaga otsustatakse andmekogus olevad andmed (osaliselt või tervikuna) hävitada . Andmekogusid võib kasutada vaid teadustööks ning isikulist teavet nendega kaasa ei anta. Töövõtja krüpteerib vastavad andmekogud hil jemalt kahe kuu jooksul pärast t ööde üleandmist t ellijale, mida töö võtja kinnita b allkirjaga eraldi aktil. Kui t öövõtja jätab andmed krüpteerimata , on t ellijal õigus nõuda leppetrahvi 1 0% (k ümme protsenti) lepingu h innast. Krüpteeritud andmekogu säilitamise tähtaja ja tingimused lepivad pooled kokku valmis töö üleandmisel. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt . Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta , välja arvatud kui selline võimalus oli konkursi alusdokumentides sätestatud . Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. Tellija l on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul enne täht aegselt üles öelda , eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab töövõtja le sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Lõppsätted Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja Marika Priske … Kantsler … Sotsiaalministeerium … (digiallkirjastatud) (digiallkirjastatud)
VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE “ MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Marika Priske, kantsler,
[email protected] , 626 9103 Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Mari Teesalu , t erviseala teadusnõunik,
[email protected] , 626 9715 Uuringu pealkiri Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite baasil Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) 2020. a algas RITA 1 uuring C OVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis , uuringu juht Anneli Uusküla. Uuringu eesmärgiks on SARS- CoV -2 nakatumise , COVID-19 haiguse tõsiduse, immuunvastuse ja nakkuse tervisetagajärgede süsteemne analüüs, mis võimaldab teha informeeritud otsuseid tulevaste nakkuspuhangute korral ja arendab terviseandmete kasutamist meditsiiniliseks otsusetoeks, rahvatervise seireks, tervishoiu planeerimiseks ning meetmete põhjendatuse analüüsiks. K oro Sero -EST-1 uuring käivitus 2020. a mais. Uuringu raames korraldati kahes Eesti piirkonnas (Õismäe linnaosa Tallinnas ning Saaremaa) seroepidemioloogiline uuring, et saada ülevaade SARS-CoV-2 viirusega kokku puutunute inimeste osakaalust. Täpsemalt analüüsitakse uuringu käigus koroonaviiruse-vastaste antikehade olemasolu veres (kasutades ELISA meetodit). Valimisse kuulub 1961 inimest, kes on kaasatud juhuslikkuse alusel. Uuringut rahastab Vabariigi Valitsus. Koro-Sero-EST-2 uuring u e esmär k on üle-eestilise koroonaviiruse seropositiivsete osakaalu ülevaate saamine ning võrdlus erinevate vanuserühmade vahel . Lisaks võrreldakse COVID-19-positiivse diagnoosi saanute ning antikehade olemasolu baasil tuvastatud COVID-19 levimuse taset. Valimi eesmär k on 3400 jääkvereseerumi proovi: 600 Saaremaalt ning 200 kõikidest teistest maakon dadest . Uuringut rahastab Va bariigi Valitsus. Eesti Haigekassa rahastab VV reservfondist eraldatud rahaliste vahenditega KoroSero-EST-1 jätku-uuringut . Sama uuringu käigus leitud sero-positiivsetel patsientidel tehakse järku-uuringu käigus täiendavad immuunsüsteemi ja põletikumarkerite uuringud. Koro-Geno-EST ehk Eesti SARS-CoV -2 viirusgenoomide sekveneerimise uuring u eesmärgik s on välja selgitada Eestis levivate SARS-CoV-2 viiruste geneetiline järjestus. Saadud infot saaks kasutada nakkuse päritolu välja selgitamiseks . Uuringut rahastab Vabariigi Valitsus . Koroonaviiruse levimuse uuring "C OVID -19 aktiivne seire", mille raames küsitletakse ja testitakse SARS-CoV-2 suhtes juhuvalimi alusel üle Eesti 16 000–20 000 inimes e . Uuringu esimese laine küsitlus algas 23. aprillil, kokku korraldatakse kaheksa lainet. Praeguseks on olemas kuue (sh ühe piirkondliku) uuringulaine tulemused. Uuringut viib läbi Tartu Ülikool ning seda rahastab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus on eraldanud Eesti biotehnoloogia firmale Icosagen toetuse (summas 100 000 eurot), et luua ning välja töötada testid, mis võimaldavad määrata SARS-CoV-2 viirust ning v iirusnakkuse tulemusena tekkinud immuunvastuse neutraliseeriva t funktsiooni. Lisaks on toetuse raames plaanitud arendada COVID-19 ravimeetodit, mis tugineb SARS-CoV2 spetsiifiliste terapeutiliste (neutraliseerivate) antikehade manustamisel e. R eovee analüüsil põhinev SARS-C o V-2 eelhoiatuse seiresüsteem i loomine ning käivitamine. Seiresüsteemi koordineerib Tartu Ülikool, rahastab Vabariigi Valitsus. RITA 2 uuringu läbiviimise eelduseks on koostöö praegu käimas olevate uuringutega, et vältida tegevuste dubleerimist ning tagada riigi rahade eest kogutud andmete ristkasutus . Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Teema on seotud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ 2. alaeesmärgiga: Teadus- ja arendustegevus (TA) toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, kuid panustab kaudselt ka teiste alaeesmärkide täitmisesse: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine ning Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Uuringul on selge mõju ühiskonna huvide kaitsmisele, kuivõrd COVID-19 võib puudutada iga eestimaalast ning tõhus riskianalüüs ja kättesaadav ravi on vajalik kogu ühiskonnale, mitte ainult mõnele sihtrühmale. Uurimisteema on seotud RITA tegevuse 2 eesmärgiga, milleks on suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust. Teema on seotud ka Eesti2035 fookusega „Inimeste tervise parandamine ning nende tervena elatud eluea pikendamine“. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arenguka vade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides t oodud eesmärkide saavutamisega Uuring on seotud „Rahvastiku tervise arengukava 202 0 -2030“ üldeesmärgiga „ Eesti elanikud on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös “ ning eriti eesmärgiga „ Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad “ . Samuti panustab uuring Rahvastiku tervise arengukava (RTA) inimkeskse tervishoiu programmi (hetkel kaasajastamisel) , mille üks eesmärk on tööta da välja juhised ja vajalikud plaanid COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks . Lisaks toetab t eema oluliselt RTA tervist toetava te valiku te programmi , eriti selle tegevus t 6.2.5. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit). Lahendatavad probleemid Taustainfo John Hopkinsi Ü likooli poolt kogutud andmetele tuginedes ( https://coronavirus.jhu.edu/map.html ) on praeguseks maailmas SARS-CoV - 2 koroonaviirusega nakatunud üle 60 miljoni inimese ning COVID-19 -tingitud surmade arv on globaalselt ületanud miljoni piiri . Päevas saab COVID-19 -positiivse diagnoosi umbes 6 00 000 inimes t . Nendele näitajatele tuginedes on kindel , et globaalne epideemia ei näita lähiajal vaibumise märke. Eestis on praeguseks COVID-19 haiguse tõttu haiglaravi vajanud üle 8 00 inimes e . Kuigi Eestis suudeti suvekuudel SARS-CoV - 2 viiruse laiemat levikut piirata, peab riik olema valmis suuremateks puhanguteks, mida on ennustatud sügiseks ja talveks. Praegu puudub selge arusaam, millised faktorid tingivad raskekujulise COVID-19 haigestumise: kas viirus, nakatunu geneetilised eripärad , immunoloogiline vastus nakkusele või eelnevate tegurite koosmõju . SARS-CoV-2 jääb tõenäoliselt populatsioonis levima seni, kuni suudetakse välja töötada ohutu ning tõhus vaktsiin või saavutatakse „ karja-immuunsus “ . Samas ei pruugi ka efektiivne vaktsiin täielikult viiruse levikut peatada. Lisaks on võimalik , et nii COVI D -19 läbipõdemisest tingitud immuun sus kui ka immuniseerimine annavad vaid ajutise kaitse. Seetõttu on jätkuvalt oluline avardada arusaamist, mis aitaks vähendada COVID-19 tingitud haiguskoormust, kaitsta riskigruppidesse kuuluvaid elanikke ning parendada sobivaid ravimeetodeid. Teaduskirjanduses on hakanud ilmuma artikleid, mis viitavad sellele, et juba varases hospitaliseerimise faasis on verepildi hematoloogiliste ja immunoloogiliste markerite alusel leitud seoseid intensiivravi vajadusega. Nimelt on kirjeldatud korrelatsioon i väga tugeva põletikulise immuunvastuse ja raskekujulise COVID-19 haiguse vahel. Nakkushaiguse läbipõdenute plasmat on varem edukalt kasutatud teiste viirushaiguste (näiteks Ebola ja MERS) puhul ravimeetodina. Üle maailma toimub hetkel aktiivne teadustöö ning ulatuslikud kliinilised katsed, et uurida antud meetodi kasu COVID-19 haiguse ravis. Ka USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on andnud sellisele ravilähenemisele kiirkorras heakskiidu. Kirjeldatud ravimeetod eeldab sobivate doonorite olemasolu ning nõusolekut piisava koguse plasma loovutamiseks (standardse afereesi käigus võetakse doonorilt 720 ml plasmat). Samas kehtivad afereesi-doonorile spetsiifilised kriteeriumid, mis võivad sobivate doonorite ringi kitsendada. Nakkushaiguse läbipõdemine ei anna siiski kindlust, et vastava doonori plasma on raviks sobilik: selleks tuleb eelnevalt kindlaks määrata viirusvastaste antikehade tiiter ja/või neutraliseerivate antikehade olemasolu doonori plasmas. Kriteeriumitele vastav doonorplasma külmutatakse ning hoiustatakse ravivajavate patsientide tarvis. Lahendatavad probleemid: Puudub põhjalik analüüs COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute , sh intensiivravi saanud patsientide haiguskulust ning kasutatud ravimeetoditest ; Puudub selge arusaam, mis võimaldaks hinnata raskekujulise COVID-19 riski. Puudub COVID-19 haiguse spetsiifiline ravi, mida vajavad eelkõige raske haigusvormiga patsiendid. L ähteülesanne Uuring keskendub tervishoiusüsteemi vaatest kõige olulisemale COVID-19 haigestunute grupile: haiglaravi (sh intensiivravi) vajanutele. U uringu eesmär k on analüüsida COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute tervisega seonduvaid eripärasid ( sugu, vanus, kaasuvad haigused sh varasem vähidiagnoos , veregrupp, genotüüp, tervisekäitumine sh suitsetamine , ravimite tarvitamine ning ravile reageerimine ), mis võiksid tulevikus olla abiks sobivamate COVID-19 haiguse raviskeemide väljapakkumisel ning riskirühmade määratlemisel . Teine eesmär k on Eesti hospitaliseeritute verepildi baasil välja selgitada COVID-19 -haigestumisest tingitud võimalike immunoloogiliste prognostiliste markerite olemasolu ning hinnata sell ise teadmise prakti li st väärtus t raviplaani koostamisel . U uringu ala eesmärgid on järgmise d : K oosta da hospitaliseerimist vajanud COVID-19 haigusjuhtude baasil epidemioloogiline ja kliiniline analüüs ning ülevaade vastavatest ravilähenemistest, ravi tulemustest ja haigestumise pikaajalistest tagajärgedest (eelduslik valim n>4 5 0 ; jälgimisuuring: n>80 (hospitaliseeritud); lisandub ambulatoorset või kodust ravi saanu te võrdlusgrupp ning ealiselt ja sooliselt sobitatud mitte-haigestunute kontrollgrupp ) ; Uuri da COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute kaasasündinud ( põletikulised markerid ) ja omandatud (fookuses T-lümfotsüüdid , nende erinevad alatüübid ja tasemed, sh võimalik lümfotsütopeenia ) immuunvastuse näitajaid ning dünaamikat aegridade koostamise eesmärgil , soovitavalt varaseimast nakatumisefaasist alates (eelduslik valimi suurus n> 120 hospitaliseeritut) ; võrdluse eesmärgil kaasatakse ambulatoorse või koduse raviga piirdunud seropositiivsed patsiendid; lisaks analüüsitakse samu näitajaid kontrollgrupis (seronegatiivsed). Analüüsida olemasoleva info baasil haigestunute geneetili st profiil i ; viia läbi korrelatsioonanalüüs tuvastamaks võimalikke geneetilisi iseärasusi , mis aitaksid ennustada COVID-19 haiguse läbipõdemise tõsidusastet geneetilise info baasil . Eesti väikse valimi tõttu on antud uurimissuuna raames oluline rahvusvaheline koostöö; Testi da ning välja tööta da meetod COVID-19 haiguse läbipõdenute plasma kasutamiseks raske kujuliste COVID-19 haigusjuhtude ravi eesmärgi l . Doonorite (eelduslik valim n>60) plasmat testitakse piisava viirusvastaste antikeha de tiitri või neutraliseerivate antikehade olemasolu suhtes. Raviplasma kasutamist testitakse hospitaliseeritu te peal (n=~20) ; lisandub kontroll-grupp. Uuringu e eldatav rahaline maht , kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Uuringu eelarve koos käibemaksuga on 200 000 eurot , millest 90% ehk 180 000 eurot katab „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 2 „TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE““ ja 1 0% on Sotsiaalministeeriumi omafinantseering . Eelarve jaguneb järgmiselt : 100 000 personalikuludeks: 70 000 teadustöötajad ja tehnilised töötajad; 30 000 andmeanalüüs ja statistiline töötlemine, bioinformaatilised tööd ; 7 0 000 laborianalüüsid ja laboritarvikud: immun oloogilised uuringud, , laboritarvikud ja reagendid. 3 0 000 andmehaldus ja andmetöötlus: haiglaravi vajanud patsientide tagasikutsumine ja uurimine, andmete sisestamine. Eesmärkide lõikes on esialgne eelarveline jaotus järgmine: Hospitaliseeritute epidemioloogiline, kliiniline ja ravilähenemiste analüüs . Hospitaliseeritute jälgimisuuring : 7 0 000e; I mmunoloogiline analüüs: 3 0 000e; Haigestunute geneetiline analüüs olemasoleva info baasil: 2 0 000e; COVID-19-läbipõdenute plasma kogumine ja testimine ravipotentsiaali hindamiseks: 80 000e. Kõik summad sisaldavad üldkululõivu ja käibemaksu. Eeldatav a jakava Uuring kestab maksimaalselt 18 kuud. Uuringu eeldatav algus on 202 1 . aasta I kvartal . Vahearuanded esitakse lepingus kirjeldatud graafiku alusel . Uuringu eeldatav m õju Uuringu tulemusena valmib analüüs, mis sisaldab järeldusi/soovitusi COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute ravi k s ning võimalikke ettepanekuid elanike SARS-CoV-2-vastaseks vaktsineerimise ks . Detailplaan, vahearuanded ning lõppraport on osamaksete tasumise aluseks. Uuring on otseselt rakendusliku suunaga , mille väljunditena oodatakse kliiniliste prognostiliste hinnangute andmise võimekust COVID-19 haiguse kontekstis. Uuringu tulemusi (hospitaliseeritute anamneesi põhjalik analüüs, geeniandmete põhjal tehtavad järeldused ) loodetakse kasutada elanike gruppide COVID-19 -vastase vaktsineerimis vajaduse hindamiseks : on oodata, et esimesed vaktsiinidoosid valmivad piiratud mahus, kuid lisaks tervishoiutöötajate immuniseerimisele oluline ka riskigruppide vaktsineerimine. Samuti võib oodata, et hospitaliseeritute vere põletikuliste näitajate analüüs võimaldab tulevikus varajases haigestumise faasis ennustada, millistel patsientidel võib COVID-19 haigus kulgeda tõsisemalt. Selline teadmine oleks abiks optimaalsema raviplaani koostamisel ning tervishoiusüsteemi ressursside otstarbekamal suunamisel. Uuringu raames juurutatakse Eesti tervishoiumaastikul vajalik metoodika, et kasutada nakkushaiguse läbipõdenute plasmat ravi otstarbel. COVID-19 haiguse läbipõdenute plasma kasutami sega ravi s loodetakse pikas perspektiivis vähendada intensiivravi koormust ning vähendada tõsiste haigusjuhtumite osakaalu. Afereesi-meetodil nakkushaiguse läbipõdenute plasma kogumi se ning kasutami se metoodika on aktuaalne ka teiste nakkushaiguste puhul , mistõttu ei piirdu vastav võimekus vaid COVID-19 haiguse ga . Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Uuring käsitleb Eesti haiglates hospitaliseeritud SARS-CoV-2 viirusega RT- PCR-teel kinnitatud haigeid. Teostada tuleb nii retrospektiivne kui ka prospektiivne kohortuuring võimalikult paljudes Eesti haiglates, kus COVID-19 haigestunud patsiente raviti . Andmeid korjatakse haiglates kohapeal, vastavate haiglate infosüsteemidest ja paberkandjal haiguslugudest. Uuritavad patsiendid identifitseeritakse osalevate haiglate andmebaasides RHK-10 diagnoosikoodi alusel (RHK-10 kood U07.1). Mh võrreldakse intensiivravi vajanute ja tava-haiglaravi saanud gruppe. U uringuandmete kogumine ja haldamine toimub näiteks REDCap keskkonnas. Patsiendi haigusloost dokumenteeritakse REDCap andmekogusse patsiente iseloomustava d parameetrid . Pakkuja hindab, mitut patsienti analüüsida õnnestub ja esitab taotluses haiglate lõikes võimaliku uuritavate arvu. Patsiendi andmete analüüsis koostatakse haiglaravil olnud haigete epidemioloogili n e kirjeldus , võr relda kse haigeid soost, vanusest ja haiguse raskusastmest tulenevates alagruppides ; lisaks v õr relda kse eraldi intensiivravi vajanud ja mittevajanud haigla patsiente, et välja selgit ada võimalikud riskifaktorid, mis aitaksid ennusta da intensiivravi vajadust Eesti patsientide kohordil. Taustainfo kogumise eesmärgil uuritakse eelnevat haiguslugu ning esitatakse patsiendile elukvaliteedi küsimustik, lisaks viiakse läbi kliiniline läbivaatus ning võetakse veenivereproov , millest määratakse vere üldkliiniline pilt ning lisaks vaadeldavad immuunmarkerid . Immuunvastuse dünaamikat (põletikulised näitajad, T-rakuline immuunvastus) uuritakse võimaluse korral nakatumise aktiivses ja hiljem ka paranemise faasis . Hinnatakse paranemisperioodi kulgu hospitaliseeritute ning ambulatoorset või kodust ravi saanutel; lisaks võrreldakse intensiiv- ja tava-haiglaravi patsientide paranemist. U uringu käigus analüüsitakse vähemalt 80-ne COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritu plasmaproov (võimalusel nii kevadis e kui ka sügisese puhangu perioodist ). Võrdluse eesmärgil kaasatakse analüüsi sama suurusjärgu haiglaravi mitte vajanud SARS-CoV-2 - positiivse te patsientide grupp. Lisaks moodustatakse SARS-CoV-2 negatiivsete patsientide põhjal sooliselt ja vanuseliselt võrreldav kontrollgrupp (võimaluse korral mõne muu ülemiste hingamisteede viirusega nakatunute hulgast). Elanikkonna tasemel analüüsitakse Eesti Geenivaramu andmete põhjal haigestunute geneetilisi seoseis haiguse kulu tõsidusega . Täpne valim arutatakse läbi koos tellijaga , võttes arvesse RITA 1 uuringu raames tehtavaid genotüpiseerimise töid. SARS-CoV-2 nakkusest paranenute plasma kasutami s e ks raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtude ravis leitakse sobivad doonorid (n= 60 - 10 0 ) : Viimastest COVID-19 haigusnähtudest on plasma loovutamise hetkeks möödunud vähemalt 2 nädalat SARS-CoV-2-spetsiifiline RT-PCR test ninaneelukaape proovist on negatiivne Plasma ravipotentsiaali hindamiseks määratakse sellest SARS-CoV-2-vastaste antikehade tiiter või kinnitatakse plasma viirust neutraliseeriv funktsioon. Raviks kasutatakse vaid sellist plasmat, mille tiiter on piisavalt kõrge (piirmäär lepitakse eelnevalt kokku) või millel on võime viirust neutraliseerida. Sobivatelt doonoritelt võetakse kirjalik nõusolek D oonorite plasma kogutakse afereesi käigus (kuni 720 ml) , misjärel see külmutatakse . Üldjuhul kvalifitseerub afereesidoonoriks terve isik, kelle kehakaal on +60 kg ning kes on eelnevalt komplikatsioonideta verd loovutanud vähemalt kahel korral. Pilootuuringusse kaasatakse patsientidest nii uuringurühm kui ka kontrollgrupp. P lasma ülekandmine toimub vastavalt retsipiendi veregrupile , sh arvestatakse ka võimaliku reesuskonfliktiga . Ülekannete arv u ja intervalli valikut põhjendatakse taotluses . Ravi võimaliku efektiivsus e kirjeldamiseks hinnatakse jooksvalt patsiendi seisundit : selleks dokumenteeri takse ravi saamise perioodil põhjalikult kliinilis ed ja immunoloogilised näitajad. Samuti kogutakse protseduuri ohutuse kohta jooksvalt infot ; suurte kõrvalekallete korral raviplasma manustamine katkestatakse koheselt. Uuringu igas etapis arvestatakse asjakohaste eetiliste aspektidega. Enne uuringuga alustamist taotletakse eetikakomiteelt ja ravimiametilt vajalik ud l oad . Taotluses kaardistatakse uuringu läbiviimise võimalikud riskikohad ning pakutakse välja riskide maandamismeetmed. Lisaks esitab pakkuja koos taotlusega andmehaldusplaani. Uuringu täpne metoodika lepitakse kokku koostöös tellija ja uuringu läbiviijaga. Uuringu tulemused publitseeritakse ülevaatliku raportina (sisaldab mh ka ingliskeelset kokkuvõtet) ning teadusartikli(te)s. Tehnilised nõuded Konkursil võivad osaleda positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad. Eelistatud on eri teadus- ja arendusasutuste uurijatest moodustunud konsortsiumid. Projektis on ette nähtud järgmised rollid: uurimisrühma juht, kes on vastutav projekti täitmise eest ning muuhulgas suhtluse eest tellijaga, uurimisrühma põhitäitjad (st akadeemilised töötajad), muud täitjad. Lubatud on kaasata ka alltöövõtjaid. Taotleja esitab uurimisrühma koosseisu koos rollide ja koormuste jaotusega projektis. Kui taotluse esitavad mitu uurimisrühma, siis peab neil olema juhtpartner, kuhu kuulub ka uurimisrühma juht, kellega Sotsiaalministeerium sõlmib töövõtu lepingu. Nõuded meeskonnale : • Uurimisrühma juhil peab olema projekti teemaga seonduval alal teaduskraad ja ta peab olema viimase viie aasta jooksul avaldanud teemakohaseid teaduspublikatsioone. Uurimisrühma juht vastutab projekti kulgemise eest ning tema kaudu toimub suhtlemine tellija ja tööde läbiviija vahel. Juht vastutab uurimisrühma(de) liikmete omavahelise suhtluse, uurimisprojekti ajakavast kinnipidamise, tellijaga suhtlemise ning dokumentatsiooni korrektsuse eest. Juhil peab olema eelnev töökogemus samaväärse maksumuse ja ajakavaga projektide juhtimise alal. Uurimisrühma juhi kohta esitatakse CV või viide Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS) asuvale CV-le. • Uurimisrühma põhitäitjad on teaduskraadiga inimesed, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud teemakohaseid teaduspublikatsioone. Nõutud on vähemalt ühe põhitäitja kaasamine. Uurimisrühma põhitäitjate kohta esitatakse CV või viide Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS) asuvale CV-le. • Uurimisrühma täitjad võivad olla doktorandid ja eksperdid, kelle ülesanne on viia andmekogumine ja muu praktiline tegevus. Kui võimalik, siis esitatakse ka uurimisrühma täitjate kohta CV või viide Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS) asuvale CV-le. • Alltöövõtjad Taotleja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjaid, esitab taotluses alltöövõtjate rolli projektis, sh nende poolt projektis osutatavad teenused, eeldatava tööde maksumuse ja tööjaotuse (kui on teada, siis ka nime ja registrikoodid, füüsiliste isikute puhul isikukoodid, näidates ära alltöövõtjate kvalifikatsiooni ja pädevused).
L epingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa ) on lahutamatu osa konkursi tulemusena sõlmitud töövõtulepingust ( edaspidi: leping ), mis sõlmitakse Sotsiaal ministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja ) ja ….. (edaspidi : volitatud töötleja ) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjekt id ). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel . Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töö tlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus ). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isiku andmed ), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgi d ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud konkursi alusdokumentides , lepingus ja selle lisades . Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte , sh juhend e id ja tegevusjuhise i d, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastut ava kohaliku ja või Euroopa Liidu reguleeriva asutuse poolt ja seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse . 2. Mõisted 2.1 . Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1. 1 . „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 2.1. 3 . „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. I sikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt punktis 1.3 nimetatud õigusaktidele ning juhenditele ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks . Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isiku andmeid töödeld a ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info - ja side süsteemide hooldamine , tagades sellise töötlemise vastavuse lepingu punktis 1.3 nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel . 3.3 . Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.4 . Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isiku andmete õig s use ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.5 . Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja lisa punktis 1.3 nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3 .6 . Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja ) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis . Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks. 3.6.1 . Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.6. 2 . Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.7 . Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8 . Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas : 3. 8 .1 . vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isiku andmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlus seadmetele; 3.8.2 . ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3. 8 .3 . ära hoidma isiku andmete omavolilist töötlemist ; 3. 8 . 4 . tagama , et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi ; 3. 8 . 5 . tagama, et igal isiku andmete töötlejal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks . 3. 9 . Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja l asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.1 0 . Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.1 1 . Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.11.1 . Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. 3.11.2. V olitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid . 3.11.3. V astutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena . 3.1 2 . Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile 4.1 . Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises , välja arvatud juhud, kus volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1 . Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat igast isikuandmete töötlemisega seotud rikkumis est , või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, siis ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2 . Volitatud töötleja peab viivitamatult , aga mitte hiljem kui 2 4 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm ) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva pärast esi algsete andmete ga vormi esitamist. 5.3 . Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.4 . Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolm andatele isikutele l epingu alusel üle antud isikuandmete töötlem ise tagajärjel, mida on tehtud l epingut või punktis 1.3. nimetatud õigusnorme rikkudes või juhendeid eirates . 6.2 . Kui volitatud töötleja on õigusnormide või lepingu rikkumise eest vastutav ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 7 . Muud sätted 7 .1 . Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel või pärast lepingu lõppemist lepingu alusel määrat ud tähtajal tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isiku andmed ja nende koopiad krüpteeritud kujul või säilitama andmed vastavalt vastutava töötleja antud juhistele ja lepingus sätestatud tingimustele . Isikuandmete kustutamise või krüpteerimise kulud kannab vastutav töötleja ja see tasu loetakse lepinguga kaetuks. 7 .2 . Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku allkirjastatud kinnituse, et tema ja kõik tema teised käesoleva lepingu raames kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud käesoleva lisa punktis 7 .1 . nimetatud toimingud. 7.3 . Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7 . 4 . Lisa kehtib, kuni kehtib pooltevaheline leping või kuni pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega. 7 . 5 . Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed (märgi kast, üks või mitu valikut) Rikkumise asjaolud ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne ) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega Muud asjaolud (palun selgita):_________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud isikuandmeid sisaldavate kirjete arv (nt kaustade, dokumentide, failide arv, mis sisaldavad isikuandmeid. Märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ Kontaktandmed (e-post, telefoni nr) ☐ Postiandmed ☐ Kasutajanimed, salasõnad, maksevahendite andmed (ehk andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave või riigisaladuse ja salastatud välisteave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, materiaalne (varaline) või mittemateriaalne (-varaline) kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine (sisesta kuupäev või märgi kast, üks või mitu valikut) Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus: ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame : (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Selgitus, miks ei ole vajalik:___________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:______________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide):__________________________________________________ ☐ Ei
Sotsiaalministeeriumi projektikonkurss teemale „ Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite baasil “ Sotsiaalministeerium kuulutab välja projektikonkursi teemale „ Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite baasil “ , mille eesmärk on analüüsida COVID-19 haiguse tõttu hospitaltiseeritute põhjal kasutatuid ravilähenemisi, tuvastada võimalikke prognostilisi näitajaid ning juurutada hüperimmuunplasma kasutamine ravi otstarbel. Uuringu tulemusena valmib ülevaatlik raport, mis kirjeldab COVID-19 tõttu hospitaliseeritute ravilähenemist, ravile reageerimist, põletikuliste näitajate dünaamikat ajas ning hindab ka patsientide taastumist. Projekti kaasrahastatakse 9 0% ulatuses SA Eesti Teadusagentuur kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 2 vahenditest , mille eesmärgiks on rahastada poliitikakujundamise ks , õigusloome k s ja riikliku k s järelevalve k s läbiviidavaid uuringuid . Projektikonkurss on avatud 04. 1 2 kuni 28 .12. T aotlusi on võimalik esitada Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee . Projekti eeldatav algusaeg on jaanuar 2021. Projektikonkursil võivad osaleda kõik teadus- ja arendusasutused. Lisainfo: Mari Teesalu (
[email protected] , tel 626 9715 ), Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond .