Rain Epler
Keskkonnaministeerium Teie 06.11.2020 nr KEM/20-1377/-
[email protected] 1K, 1-4/20/4882/
Meie 03.12.2020 nr 1.2-3/3193-2
„Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“
koostamise ettepaneku kooskõlastamine
Lugupeetud Rain Epler
Täname kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu
„„Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepanek“ eest. Loodav arengukava
omab ühisosi mitmete Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkondadega, mistõttu edastame
omalt poolt mõned märkused, millega palume arvestada. Detailsemad ettepanekud ja
kommentaarid on toodud kirja lisas.
Keskkonnavaldkonnal ja seega ka kõnealusel arengukaval on inimeste heaolu, tervist ja
turvalisust toetava elukeskkonna kujundamisel väga oluline roll ning leiame, et kõnealune
arengukava panustab ka „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ üldeesmärgi „Eesti
inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad, ebavõrdsus tervises
väheneb“ täitmisesse. Samuti rõhutame, et tervist mõjutavad oluliselt ka tegurid, mis asuvad
väljaspool tervisevaldkonda (sotsiaal-, majandus-, keskkonna- või muu valdkonna
vastutusalas). Seetõttu on oluline, et muude valdkondade poliitika kujundamisel ja
elluviimisel arvestataks ka selle mõju tervisele.
Ühtlasi palume pöörata tähelepanu ligipääsetavuse edendamisele. Ligipääsetavus tähendab
kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele
olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused
ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavuse all mõistetakse nii füüsilise ruumi, info kui ka
teenuste ligipääsetavust. Täiendavalt oleme selgitanud kirja lisas.
Arvestades arengukava olulist mõju inimeste heaolu, tervist ja turvalisust toetava
elukeskkonna kujundamisel palume, et ka Sotsiaalministeerium oleks kaasatud arengukava
juhtkomisjoni töösse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa: Keskkonnavaldkond_LISA
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
LISA
Ettepanekud ja kommentaarid „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise
ettepanekule
TERVIS
Lk 6 lõikudes, kus on käsitletud Läänemere peamisi probleeme ja Eesti vete seisundit
tuleks lühidalt käsitleda ka tervise aspekti suplusvee kontekstis – sinivetikate järjest
mahukam vohamine toitainete ja merevee soojenemise tõttu.
Lk 10 on toodud, et kestliku kemikaalistrateegiaga soovitakse lihtsustada ohutute
kemikaalidega kauplemist ELis. See on terminoloogiliselt vale, sest sellist määratlust
nagu „ohutu kemikaal“ ei ole ning strateegia eesmärk ei ole kemikaalidega kauplemise
lihtsustamine. Lisaks ei ole selge, kas ja kuhu paigutuvad kemikaalid arengukava
valdkondlikus jaotuses (teema on küll välja toodud valdkonna olulisimate EL-i
muudatuste hulgas).
Lk 6 viimases lõigus räägitakse veekasutusest ning joogivee varustusest. Palume seal
teha parandused vastavalt viimastele andmetele – hetkel on märgitud ühisveevärgi
kasutajate osakaaluks 89% ja nõuetele vastava ühisveevärgi joogivee vastavus 99%,
õige on (Terviseameti joogivee aruande põhjal): „Eesti elanikest kasutab ligikaudu
87,3% ühisveevärgi vett. Nõuetele vastava ühisveevärgi joogiveega varustatud
elanikkonna osakaal oli 2019. aastal 98%“.
Lisaks võiks täiendada veekasutuse lõiku järgmiselt: „Lähitulevikus läheb joogivee
kvaliteedi hindamine üle riskipõhisele lähenemisele, st et riske hinnatakse kogu
joogiveeahelas – alates veevõtu valgalast, veevarustussüsteemist kuni tarbija kraanini.
See aitab joogivee probleeme tõhusamalt ennetada, joogivee käitlemisega seotud
kulusid optimeerida ning suunata ressursid kriitiliste kohtadega tegelemiseks. Samuti
tuleb rohkem tegeleda joogiveele juurdepääsu parendamisega (nt tasuta joogivesi
avalikes kohtades), edendamisega ning teadlikkuse tõstmisega, et tarbijatel oleks
suurem usaldusväärsus kraanivee kvaliteedi osas ning väheneks pudelivee tarbimisel
tekkiv jalajälg keskkonnale“.
Lk 8 soovitame õhu kvaliteedi lõigus käsitleda ka tervisemõjusid ja põlevkivisektori
tervisemõju uuringutest selgunud asjaolusid (ei leidnud põlevkivitemaatikat ülejäänud
AKE-st, ilmselt selle tõttu et Põlevkivil eraldi AK): Euroopa Keskkonnaagentuuri
andmetel sureb Eestis hinnanguliselt 500 inimest enneaegselt õhusaastest (PM 2,5)
tingitud mõjude tõttu. Maapinnalähedane osoon põhjustab pikaajalisel kokkupuutel
Eestis hinnanguliselt keskmiselt 134 varajast surma aastas, see teeb kokku 1287
kaotatud eluaastat aastas. Maapinnalähedase osooni mõjul tekkivad
sotsiaalmajanduslikud väliskulud on hinnanguliselt 240 miljonit eurot aastas varajase
suremuse ja 1,2 miljonit eurot hospitaliseerimiste tõttu. (Allikas: TÜ)
Põlevkivisektori tervisemõjude seni tehtud uuringute tulemused näitavad, et Ida-
Virumaa elanike tervislik seisund on mitmete näitajate poolest halvem kui mujal Eestis
ja selle üheks potentsiaalseks põhjuseks on põlevkivisektorist lähtuv keskkonna
saastatus. Kuigi keskkonnaseisund on Ida-Virumaal aastatega paranenud, näitavad
välisõhukvaliteedi analüüsid selget probleemi tööstuslike saasteainete osas, milleks on
formaldehüüd, fenool, benseen ning vesiniksulfiid. Antud saasteainete
kontsentratsioonid on ületanud pidevalt vastavaid saastetaseme piirnorme.
Leevendavate meetmetena tuleks suunata põlevkivi tootvates ja töötlevates
ettevõtetes ohtlike ainete heitkoormuse vähendamist ning uute puhtamate
tehnoloogiate rakendamist, mis on muuhulgas suunatud ka ebameeldiva lõhna
vähendamisele. Tervisemõjusid võiks aidata vähendada ka täpsed tegevuskavad,
kuidas käituda õhukvaliteedi hoiatuste korral väga kõrge saastetasemega episoodide
ajal, mis võivad olla põhjustatud nii väga halbadest õhusaaste hajumistingimustest,
väga kõrgetest hetkelistest heitkogustest, kui õnnetusjuhtumitest nagu tulekahjud.
(Allikas: Terviseamet)
Lk 8 on toodud: „Strateegiliste mürakaartide alusel on vähenenud elanike arv, kes
elavad kõrge müratasemega piirkondades“. See väide jätab eksliku mulje, justkui oleks
müraolukord Eestis paranemas. Tegelikult näitab Terviseameti mürakaebuste
statistika kasvutrendi, samuti kannatab mürakaartide kohaselt väga palju inimesi
ülemäärase müra all. Seega, pakume, et lõiku võiks täiendada järgmiselt:
Tähelepanu vajavad linnade, maanteede ja kasvavate sadamate (näiteks Muuga) müra
ja õhusaaste (sh ebameeldiv lõhn) probleemid. 2017. aasta seisuga kannatab Eestis
kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene)
kogu elanikkonnast. Hinnanguliselt 196 400 inimest on Eestis mõjutatud pikaajalisest
kõrgest (>50 dB) öisest autoliikluse mürast (allikas: EEA). WHO soovitus öise müra
kohta on <40 dB, et ennetada öise müra ebasoodsaid tervisemõjusid (allikas: WHO) .
Euroopa Keskkonnaagentuuri 2019. a raporti kohaselt on müra tervisemõjusid
varasemalt pigem alahinnatud (allikas: EEA), mida Terviseameti andmetel kinnitab ka
müraga seotud kaebuste ja pöördumiste kasv ajas.
LIGIPÄÄSETAVUS
Ligipääsetavate lahenduste loomine aitab tagada, et suurem osa inimesi saab loodud
lahendusi (tooteid ja teenuseid) kasutada. Samuti aitab ligipääsetavus tagada, et
lahendused on jätkusuutlikud, neid saab kauem kasutada ja ei pea ümber tegema ehk
kulutama rohkem ressursse. Vajadus ligipääsetavate lahenduste järgi on kiirelt kasvav,
pidades silmas, et meie ühiskond on vananev. See tähendab, et luues täna
ligipääsetavaid keskkondi, vähendame vajadust neid hiljem ringi teha ehk tagame
paremini nende jätkusuutlikkuse ning hoiame kokku ressursse.
Olulisemad ligipääsetavust vajavad sihtgrupid ja nende % rahvastikust: lapsed ja
noorukid (19,3% rahvastikust), vanemaealised (65-aastased ja vanemad, 19,8%
rahvastikust, kuid prognooside kohaselt on 2050. aastaks Eesti rahvastiku koosseisus
ligikaudu 100 000 vanemaealist enam kui täna), puudega inimesed (11,7%
rahvastikust ja prognooside kohaselt ka puudega inimeste osakaal suureneb ning
2040. aastaks võib olla erivajadustega inimeste osakaal Eestis hinnanguliselt 17%),
väikelaste vanemad, ajutisest vigastusest tulenevate piirangutega inimesed, krooniliste
haigustega inimesed, jalgratturid jne. Seega on ligipääsetavate lahenduste pakkumine
võtmetähtsusega jätkusuutlikkuse tagamisel, arvestades, et ligipääsetavus on
hädavajalik rohkem kui poolele rahvastikust.
SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS
Palume ka ennetavalt tähelepanu pöörata, et arengukava koostamisel tuleb lähtuda
SoVS § 9 lg 2, st naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest
ning arvestada, kuidas rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda
ühiskonnas.