dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

„Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepaneku kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 3. detsember 2020
Viit
1.2-3/3193-2
Registreeritud
3. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-33193-2 03.12.2020 Väljaminev kiri.asice552 KB

Sisu (failidest)

Rain Epler Keskkonnaministeerium Teie 06.11.2020 nr KEM/20-1377/- [email protected] 1K, 1-4/20/4882/ Meie 03.12.2020 nr 1.2-3/3193-2 „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepaneku kooskõlastamine Lugupeetud Rain Epler Täname kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu „„Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepanek“ eest. Loodav arengukava omab ühisosi mitmete Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkondadega, mistõttu edastame omalt poolt mõned märkused, millega palume arvestada. Detailsemad ettepanekud ja kommentaarid on toodud kirja lisas. Keskkonnavaldkonnal ja seega ka kõnealusel arengukaval on inimeste heaolu, tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamisel väga oluline roll ning leiame, et kõnealune arengukava panustab ka „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ üldeesmärgi „Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad, ebavõrdsus tervises väheneb“ täitmisesse. Samuti rõhutame, et tervist mõjutavad oluliselt ka tegurid, mis asuvad väljaspool tervisevaldkonda (sotsiaal-, majandus-, keskkonna- või muu valdkonna vastutusalas). Seetõttu on oluline, et muude valdkondade poliitika kujundamisel ja elluviimisel arvestataks ka selle mõju tervisele. Ühtlasi palume pöörata tähelepanu ligipääsetavuse edendamisele. Ligipääsetavus tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavuse all mõistetakse nii füüsilise ruumi, info kui ka teenuste ligipääsetavust. Täiendavalt oleme selgitanud kirja lisas. Arvestades arengukava olulist mõju inimeste heaolu, tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamisel palume, et ka Sotsiaalministeerium oleks kaasatud arengukava juhtkomisjoni töösse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Keskkonnavaldkond_LISA Jaanika Mastik 626 9113 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 LISA Ettepanekud ja kommentaarid „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepanekule TERVIS  Lk 6 lõikudes, kus on käsitletud Läänemere peamisi probleeme ja Eesti vete seisundit tuleks lühidalt käsitleda ka tervise aspekti suplusvee kontekstis – sinivetikate järjest mahukam vohamine toitainete ja merevee soojenemise tõttu.  Lk 10 on toodud, et kestliku kemikaalistrateegiaga soovitakse lihtsustada ohutute kemikaalidega kauplemist ELis. See on terminoloogiliselt vale, sest sellist määratlust nagu „ohutu kemikaal“ ei ole ning strateegia eesmärk ei ole kemikaalidega kauplemise lihtsustamine. Lisaks ei ole selge, kas ja kuhu paigutuvad kemikaalid arengukava valdkondlikus jaotuses (teema on küll välja toodud valdkonna olulisimate EL-i muudatuste hulgas).  Lk 6 viimases lõigus räägitakse veekasutusest ning joogivee varustusest. Palume seal teha parandused vastavalt viimastele andmetele – hetkel on märgitud ühisveevärgi kasutajate osakaaluks 89% ja nõuetele vastava ühisveevärgi joogivee vastavus 99%, õige on (Terviseameti joogivee aruande põhjal): „Eesti elanikest kasutab ligikaudu 87,3% ühisveevärgi vett. Nõuetele vastava ühisveevärgi joogiveega varustatud elanikkonna osakaal oli 2019. aastal 98%“. Lisaks võiks täiendada veekasutuse lõiku järgmiselt: „Lähitulevikus läheb joogivee kvaliteedi hindamine üle riskipõhisele lähenemisele, st et riske hinnatakse kogu joogiveeahelas – alates veevõtu valgalast, veevarustussüsteemist kuni tarbija kraanini. See aitab joogivee probleeme tõhusamalt ennetada, joogivee käitlemisega seotud kulusid optimeerida ning suunata ressursid kriitiliste kohtadega tegelemiseks. Samuti tuleb rohkem tegeleda joogiveele juurdepääsu parendamisega (nt tasuta joogivesi avalikes kohtades), edendamisega ning teadlikkuse tõstmisega, et tarbijatel oleks suurem usaldusväärsus kraanivee kvaliteedi osas ning väheneks pudelivee tarbimisel tekkiv jalajälg keskkonnale“.  Lk 8 soovitame õhu kvaliteedi lõigus käsitleda ka tervisemõjusid ja põlevkivisektori tervisemõju uuringutest selgunud asjaolusid (ei leidnud põlevkivitemaatikat ülejäänud AKE-st, ilmselt selle tõttu et Põlevkivil eraldi AK): Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel sureb Eestis hinnanguliselt 500 inimest enneaegselt õhusaastest (PM 2,5) tingitud mõjude tõttu. Maapinnalähedane osoon põhjustab pikaajalisel kokkupuutel Eestis hinnanguliselt keskmiselt 134 varajast surma aastas, see teeb kokku 1287 kaotatud eluaastat aastas. Maapinnalähedase osooni mõjul tekkivad sotsiaalmajanduslikud väliskulud on hinnanguliselt 240 miljonit eurot aastas varajase suremuse ja 1,2 miljonit eurot hospitaliseerimiste tõttu. (Allikas: TÜ) Põlevkivisektori tervisemõjude seni tehtud uuringute tulemused näitavad, et Ida- Virumaa elanike tervislik seisund on mitmete näitajate poolest halvem kui mujal Eestis ja selle üheks potentsiaalseks põhjuseks on põlevkivisektorist lähtuv keskkonna saastatus. Kuigi keskkonnaseisund on Ida-Virumaal aastatega paranenud, näitavad välisõhukvaliteedi analüüsid selget probleemi tööstuslike saasteainete osas, milleks on formaldehüüd, fenool, benseen ning vesiniksulfiid. Antud saasteainete kontsentratsioonid on ületanud pidevalt vastavaid saastetaseme piirnorme. Leevendavate meetmetena tuleks suunata põlevkivi tootvates ja töötlevates ettevõtetes ohtlike ainete heitkoormuse vähendamist ning uute puhtamate tehnoloogiate rakendamist, mis on muuhulgas suunatud ka ebameeldiva lõhna vähendamisele. Tervisemõjusid võiks aidata vähendada ka täpsed tegevuskavad, kuidas käituda õhukvaliteedi hoiatuste korral väga kõrge saastetasemega episoodide ajal, mis võivad olla põhjustatud nii väga halbadest õhusaaste hajumistingimustest, väga kõrgetest hetkelistest heitkogustest, kui õnnetusjuhtumitest nagu tulekahjud. (Allikas: Terviseamet)  Lk 8 on toodud: „Strateegiliste mürakaartide alusel on vähenenud elanike arv, kes elavad kõrge müratasemega piirkondades“. See väide jätab eksliku mulje, justkui oleks müraolukord Eestis paranemas. Tegelikult näitab Terviseameti mürakaebuste statistika kasvutrendi, samuti kannatab mürakaartide kohaselt väga palju inimesi ülemäärase müra all. Seega, pakume, et lõiku võiks täiendada järgmiselt: Tähelepanu vajavad linnade, maanteede ja kasvavate sadamate (näiteks Muuga) müra ja õhusaaste (sh ebameeldiv lõhn) probleemid. 2017. aasta seisuga kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Hinnanguliselt 196 400 inimest on Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest (>50 dB) öisest autoliikluse mürast (allikas: EEA). WHO soovitus öise müra kohta on <40 dB, et ennetada öise müra ebasoodsaid tervisemõjusid (allikas: WHO) . Euroopa Keskkonnaagentuuri 2019. a raporti kohaselt on müra tervisemõjusid varasemalt pigem alahinnatud (allikas: EEA), mida Terviseameti andmetel kinnitab ka müraga seotud kaebuste ja pöördumiste kasv ajas. LIGIPÄÄSETAVUS  Ligipääsetavate lahenduste loomine aitab tagada, et suurem osa inimesi saab loodud lahendusi (tooteid ja teenuseid) kasutada. Samuti aitab ligipääsetavus tagada, et lahendused on jätkusuutlikud, neid saab kauem kasutada ja ei pea ümber tegema ehk kulutama rohkem ressursse. Vajadus ligipääsetavate lahenduste järgi on kiirelt kasvav, pidades silmas, et meie ühiskond on vananev. See tähendab, et luues täna ligipääsetavaid keskkondi, vähendame vajadust neid hiljem ringi teha ehk tagame paremini nende jätkusuutlikkuse ning hoiame kokku ressursse.  Olulisemad ligipääsetavust vajavad sihtgrupid ja nende % rahvastikust: lapsed ja noorukid (19,3% rahvastikust), vanemaealised (65-aastased ja vanemad, 19,8% rahvastikust, kuid prognooside kohaselt on 2050. aastaks Eesti rahvastiku koosseisus ligikaudu 100 000 vanemaealist enam kui täna), puudega inimesed (11,7% rahvastikust ja prognooside kohaselt ka puudega inimeste osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib olla erivajadustega inimeste osakaal Eestis hinnanguliselt 17%), väikelaste vanemad, ajutisest vigastusest tulenevate piirangutega inimesed, krooniliste haigustega inimesed, jalgratturid jne. Seega on ligipääsetavate lahenduste pakkumine võtmetähtsusega jätkusuutlikkuse tagamisel, arvestades, et ligipääsetavus on hädavajalik rohkem kui poolele rahvastikust. SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS  Palume ka ennetavalt tähelepanu pöörata, et arengukava koostamisel tuleb lähtuda SoVS § 9 lg 2, st naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel