dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 3. detsember 2020
Viit
1.2-3/3416-2
Registreeritud
3. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-33416-2 03.12.2020 Väljaminev kiri.asice215 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 26.11.2020 nr SIM/20-1448/- [email protected] 1K; 1-6/2218-1 / Meie 03.12.2020 nr 1.2-3/3416-2 Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud rahvastikuminister Kooskõlastame perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkuste ja tähelepanekutega arvestamisel. 1. Palume eelnõus sõnad „töötuna arvel“ asendada sõnadega „Eesti Töötukassas töötuna arvel“. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt võetakse isik töötuna arvele Eesti Töötukassas. Eelnõu seletuskirjas (lk 2) on küll märgitud, et vanemahüvitise saaja peab olema olnud töötuna arvel Eesti Töötukassas, kuid see peaks sisalduma ka eelnõus. 2. Palume täpsustada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 4² sätestatud töötuna arveloleku ajal töötamist (nn tööampsud) vanemahüvitise määramisel. Eelnõus sellist töötamist ei käsitleta. Eelnõu kohaselt arvestatakse periood, mil isik oli töötuna arvel, vanemahüvitise arvestusperioodist maha. Seletuskirjas (lk 4) on märgitud, et kui isik on teinud nn tööampse ja kui töötasult on sotsiaalmaks tasutud vanemahüvitise arvestusperioodil, võetakse saadud tulu vanemahüvitise suuruse arvestamisel arvesse ja töötatud aega käsitatakse töötuna arvel oldud ajana, st olukord lahendatakse inimesele soodsalt. Eelnõust peaks üheselt mõistetavalt selguma, kas nn tööampse ei võeta vanemahüvitise arvutamisel arvesse, sest inimene loetakse sel perioodil töötuks või võetakse arvesse, kui töötasult on makstud sotsiaalmaks, kuid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 4² ajutise töötamise periood loetakse töötuna arvelolevaks perioodiks. 3. Palume seletuskirja osa „Mõjude analüüs“ täiendada, võttes arvesse järgnevaid punkte: a) praeguse kriisi asjaolude kirjeldamine – seekordne kriis puudutab töötuse osas eelkõige just naisi (teenindussektor), mis võib omakorda mõjutada eelnõu kulusid. Töötukassal on olemas igakuised andmed töötute kohta soo alusel ja ilmselt ka prognoosid; b) mõjuanalüüsi tabelist (ja selle selgitustest) ei ole aru saada, keda töötu sihtrühma all silmas peetakse (kas registreeritud töötud, töötuskindlustushüvitise saajad vms); c) eelnõus on sätted erivajadusega lapse vanema toetuse saajatele, kuid mõjuanalüüsis pole käsitletud nimetatud sihtrühma ja selle mõju vanemahüvitise eelarvele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Pirjo Turk 6269 179 [email protected] Hanna Vseviov 6269 257 [email protected] Gerly Lootus 6269 328 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel