Sotsiaalministeerium Teie: 03.11.2020 nr 1.2-2/122-1
Meie: 02.12.2020 nr 1.2-1/20/9796-2
Eelnõu kooskõlastamine
Terviseamet kooskõlastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu järgmiste märkustega.
Terviseamet teeb ettepaneku lisada eelnõule järgmised nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (NETS) muudatused, et tagada negatiivsete SARS-CoV-2 testitulemuste edastamine
Terviseametile.
1. Muuta NETS § 20 lõike 2 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, sealhulgas hädaolukorra ohu,
hädaolukorra ja eriolukorra täiendav andmekoosseis;“
Põhjendus:
Seoses COVID-19 haiguse levikuga ja sellest tingitud kriisiga oli ja on Terviseametil vaja olukorra
lahendamisega seotud operatiivsete juhtimisotsuste tegemiseks täiendavaid andmeid (nt
surmaandmed, tervenemise andmed jne).
2. Muuta NETS § 20 lõike 4 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) patsiendi üldandmed olenevalt teatisest;“
Põhjendus:
Patsiendi üldandmete andmekoosseisu täpsustus jäetakse ära, kuivõrd andmekoosseisu
täpsustused tulenevad § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest. Tegemist on tehnilise
muudatusega.
3. Muuta NETS § 20 lõike 4 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„6) nakkushaige surmaga seotud andmed;“
Põhjendus:
COVID-19 haiguse leviku ja sellest tingitud olukorra lahendamisega seoses ilmnes Terviseametil
vajadus koguda täiendavaid ja täpsemaid andmed surmade kohta (mitte ainult surma kuupäeva ja
surma põhjuse andmeid).
4. Täiendada NETS § 20 lõiget 4 punktiga 9 järgmises sõnastuses:
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799
„9) negatiivse laboratoorse uuringu tulemuse andnud isiku terviseandmed eriti ohtliku ja uudse
ohtliku nakkushaiguse suhtes põhimääruses sätestatud juhtudel – proovi andmed (võtmise
kuupäev, uurimismaterjal, uuringu meetod) ja tulemus (kuupäev, staatus, lisaandmed).“
Põhjendus:
Muudatus on vajalik, kuivõrd seoses COVID-19 haiguse levikuga (või edaspidi ka mõne teise
nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra ajal) seoses on
Terviseametil järelevalvekohustus nii NETS alusel kehtestatud karantiininõuetest kinni pidamise
kui ka Vabariigi Valitsuse korraldustega kehtestatud liikumisvabaduse piirangutest kinnipidamise
üle. Nakkushaiguste registrisse esitatakse hetkel vaid positiivsed laboriuuringute
analüüsitulemused, kuid Terviseametile on oma põhiülesannete täitmiseks COVID-19 haiguse
levikust tingitud hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra ajal, sh adekvaatsete
epideemiatõrje meetmete rakendamisel, vajalikud ka negatiivsed laboratoorsete uuringute
tulemused.
5. Muuta NETS § 20 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„(5) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult kui põhimääruses ei sätestata teisiti.“
Põhjendus:
Tegemist on tehnilise täpsustusega.
Terviseamet teeb ettepaneku teha tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS) ja
teistesse seadustesse järgmised muudatused, mis on seotud terviseameti uue infosüsteemiga
ning tervishoiutöötajate registreerimisega.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine:
13) paragrahvi 27 lõiget 1 muudetakse ja selles asendatakse sõnaühend „registreerimisel
väljastatavas registreerimistõendis“ sõnaühendiga „Terviseameti infosüsteemis“;
14) paragrahve 271 ja 28 muudetakse ja need sõnastatakse järgmiselt:
„§ 271. Terviseameti infosüsteem
(1) Terviseameti infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest
andmekogudest;
5) muud korraldusküsimused.
(2) Terviseameti infosüsteemi eesmärgid on:
1) pidada arvestust käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tervishoiutöötajate ja nende
kvalifikatsiooni üle ;
2) pidada arvestust ja tagada järelevalve üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja
iseseisva ämmaemandusabi osutamise õiguse saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate
üle;
3) tagada valitsusasutustele , Eesti Haigekassale ja Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest
vastutava ministri määratud asutusele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika
tegemiseks vajalikud andmed.
(3) Terviseameti infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
2 (6)
1) käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tervishoiutöötajate eluloolised andmed;
2) tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutamisel osalejate kvalifikatsiooni tõendavad
andmed;
3) tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutamisel osalejate töökohta puudutavad andmed;
4) tervishoiutöötajate registreerimismenetluse andmed.
5) tegevusloa menetluse andmed;
6) tervishoiuteenuse osutaja majandustegevuse üldandmed;
7) tervishoiuteenuse osutaja töötajate andmed;
8) tervishoiuteenuse osutajale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed.
(4) Andmeid tervishoiutöötajate kohta säilitatakse 30 aastat pärast isiku surma.
(5) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade andmeid säilitatakse tegevusloa kehtivuse või
majandustegevuse lõppemisest 30 aastat .
(6) Logisid ja alusandmeid hoitakse vastavalt Terviseameti infosüsteemi põhimääruses sätestatule.
(7) Terviseameti infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.
(8) Terviseameti infosüsteemile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(9) Terviseametil on õigus avaldada registreeritud tervishoiutöötajate ja tegevuslubade andmeid
avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 271 lõike 1 alusel
kehtestatud määruses.
§ 28. Registreerimismenetlus
(1) Registreerimist taotlev isik esitab Terviseametile registreerimistaotluse ja Euroopa kutsekaardi
olemasolu korral ka andmed Euroopa kutsekaardi kohta .
(2) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendavad andmed ei sisaldu Eesti Hariduse Infosüsteemis, tasub
enne registreerimistaotluse esitamist taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses
sätestatud määras ning esitab koos registreerimistaotlusega kvalifikatsiooni tõendava dokumendi
ärakirja.
(3) Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ja registreerimise korra
ning registreerimise aluseks oleva kvalifikatsiooni tõendamise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(4) Terviseamet kontrollib esitatud andmete ja dokumentide õigsust ja teeb registreerimisotsuse
kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates,
välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 ja § 30 lõikes 1
nimetatud isikute puhul .
(5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui:
1) isik esitas teadvalt valeandmeid või
2) isikult on ära võetud õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud kutse- või erialal või
3) isiku kutse- või erialane kvalifikatsioon ei vasta Eestis nõutavale.
(6) Kui isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, siis teatatakse talle sellest kirjalikult 10 tööpäeva
jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(7) Eestis arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda või proviisori kvalifikatsiooni omandanud isik, kes
esitab taotluse enam kui viis aastat kvalifikatsiooni omandamisest arvates ning kelle
3 (6)
kvalifikatsiooni ei ole tunnustanud Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriik ega Šveits, registreeritakse tervishoiutöötajana, kui ta sooritab tervishoiutöötaja
kvalifikatsioonieksami omandatud kutse- või erialal tegevusloa alusel tegutsevas kõrgkoolis, mis
võimaldab vastavat kutset või eriala omandada .
(8) Registreerimist taotletavalt isikult käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eksami eest võetav
tasu koos kõikide maksudega ei või ületada 1200 eurot. Eksami koostamise, korraldamise ja
hindamise korra ning eksami eest võetava tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(9) Juhtudel, kus käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eksam sisaldab kohustuslikku
tööpraktikat, kaetakse tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal ning tööpraktikat
korraldava asutuse korralduskulu riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. “
15) paragrahvi 29 pealkirja muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
„§ 29. Registreerimismenetlus Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni korral“;
16) paragrahvi 29 lõiget 1 muudetakse ning see sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi koos
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud arsti,
hambaarsti, õe, ämmaemanda ja proviisori registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 28
lõikeid 1, 2, 5 ja 6.“;
17) paragrahvi 30 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:
„§ 30. Registreerimismenetlus muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooni korral
(1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arsti, hambaarsti,
õe, ämmaemanda ja proviisori registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1, 2,
5 ja 6.
(2) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arst, hambaarst,
õde või ämmaemand registreeritakse tervishoiutöötajana, kui täidetud on kõik järgmised
tingimused:
1) isiku dokumentide alusel tõendatav kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale;
2) isik on läbinud tööpraktika;
3) isik on sooritanud tervishoiutöötaja kvalifikatsioonieksami omandatud kutse- või erialal Eestis
tegevusloa alusel tegutsevas kõrgkoolis, mis võimaldab vastavat kutset või eriala omandada.
(3) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud proviisor
registreeritakse tervishoiutöötajana, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) isiku dokumentide alusel tõendatav kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale;
2) isik on sooritanud tervishoiutöötaja kvalifikatsioonieksami omandatud kutse- või erialal Eestis
tegevusloa alusel tegutsevas kõrgkoolis, mis võimaldab vastavat kutset või eriala omandada .
(4) Isikult käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ning lõike 3 punktis 2 nimetatud eksami eest
võetav tasu koos kõikide maksudega ei või ületada 1200 eurot.
(5) Kui käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku
kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja
isik on tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis
4 (6)
vastaval kutse- või erialal vähemalt kolm aastat töötanud , otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või
kohustab isikut sooritama sobivustesti. Registreerimise taotlemisel esitab isik käesoleva seaduse
§ 28 lõikes 1 nõutavale lisaks dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust
osutada tervishoiuteenust või töötada proviisorina Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või
Šveitsis.
(6) Terviseamet kontrollib registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis
esitatud andmete õigsust, võrdleb kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ning teeb otsuse selle kohta,
kas isiku kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale, kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28
lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamisest arvates.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tööpraktikat sooritava isiku tasu tööpraktika
ajal ning tööpraktikat korraldava asutuse korralduskulu kaetakse riigieelarvest
Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
(8) Terviseamet registreerib käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud
kvalifikatsiooniga isiku kümne päeva jooksul pärast seda, kui ametile on esitatud tõendid
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tööpraktika läbimise ja kutse- või erialaeksami
sooritamise kohta.
(9) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise
tingimused, tööpraktika korraldamise tingimused ning tervishoiutöötaja kvalifikatsioonieksami
koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud juhul, kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni
rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis
töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211–215 .“
18) paragrahv 31 jäetakse seadusest välja;
19) paragrahv 311 lõike 1 2 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt :
„3) ülikooli, meditsiinikooli või tervishoiukõrgkooli immatrikuleerimise aasta“;
20) paragrahv 311 lõiget 3 muudetakse ja selles sisalduv sõnaühend „selle
läbivaatamise“ asendatakse sõnaühendiga „kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi väljastamise
“;
21) paragrahvi 32 pealkirja ja loetelule eelnevat sätet muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:
„§ 32. Registreeringu kustutamine
Terviseamet kustutab tervishoiutöötaja registreeringu Terviseameti infosüsteemis:“
22) paragrahv 501 jäetakse seadusest välja;
5 (6)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
Agne Ojassaar 6 509 852
[email protected]
6 (6)