Vastavalt nimekirjale 02.12.2020 nr 10.2-3/20/4021
Ringkiri Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise kohta
Head kolleegid
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud eriolukorra ajal saadeti
Kaitseministeeriumile ja valitsemisala asutustele mitmesuguseid abipalveid/taotlusi tegevustesse
kaasumisest kuni riigivara võõrandamiseni. Kaitseministeeriumi valitsemisala osalemine oli
mitmekülgne ning enamus taotlusi said ka positiivse vastuse. Samas jäi mitmetele taotlustele
reageerimine selle sisu selgusetuse tõttu venima või tuli abi osutamisest keelduda. Selleks, et
tagada tulevikus sarnastes olukordades selgem arusaam taotluse ulatusest ja taotluse sisust,
peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu abipalvete hindamisel saadud järeldustele ning jagada
Teiega ettepanekuid taotluste sisu ja eesmärgi kohta.
Kaitsevägi sai rakendada oma välihaiglavõimekust mittesõjalises kriisis ning andis ulatuslikku
abi võõrandades nii isikukaitsevahendeid kui ka teisi meditsiinivahendeid. Abitaotlusi saadeti ka
Kaitseliitu, kes andis kahtlemata mitmekülgset ja asjakohast abi. Paraku esines mitmetes
taotlustes puudusi, mille sisust kohati ei selgunud, millist abi ning millises ulatuses Kaitseväelt
või Kaitseliidult oodatakse. Selle tulemusel ei olnud võimalik tuvastada, kas soovitakse
ametiabi, Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist, riigivara võõrandamist või muus vormis
koostööd.
Eeltoodud koostöö vormide eristamine on oluline, sest sellest tulenevad erisused
menetlusprotseduurides ja kulude hüvitamises. Samuti on tulenevalt koostöö vormist koostöös
osalemise otsustamisel erinevad nõuded. Kuna taotluse hindamisel on oluline taotluse eesmärk
ja sisu, siis tekkis taotluste puuduste kõrvaldamiseks ning õiguspäraseks ja asjakohaseks abi
osutamiseks liigne aja- ja muu ressursi kulu.
Riigikaitse laia käsitluse kontekstis on Kaitseministeeriumi valitsemisala osalemine
mittesõjaliste olukordade lahendamisel väga oluline. Samas on eeskätt sõjalise kaitse eesmärgil
loodud struktuuride ja vahendite kasutamine väga täpselt reglementeeritud. Mida täpsemalt on
abitaotluses/koostöötaotluses kajastatud ülesanded ja vajadused, seda operatiivsemalt saame
võimalusel abi pakkuda. Mida rohkem kulutame aega taotluste täpsustamisele ja eelduste
kontrollile, seda vähem abi tegelikkuses abivajajani jõuab.
Kirjale on lisatud juhendmaterjal, milles on lühidalt selgitatud Kaitseväe ja Kaitseliidu ning
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Kirjale on lisatud juhendmaterjal, milles on lühidalt selgitatud Kaitseväe ja Kaitseliidu ning
teiste haldusorganite koostöö võimalusi. Eesmärgiks on edaspidi tagada abi osutamise
õigeaegsus ning asjakohasus.
Tänan Teid hea koostöö eest ning usun, et saame edaspidi kriisi lahendamisse operatiivsemalt
kaasuda. Täiendavate küsimuste korral anname lahkesti nõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Prikk
Kantsler
2 (2)
JUHENDAV INFOMATERJAL AMETIABI, KAASAMI S E, RIIGIVARA KÄSUTAMI S E JA MUU KOOSTÖÖ VORMI MÄÄRAMISEKS Koostanud: Kaitseministeerium Õigusaktid pakuvad erinevaid lahendusi haldusorganite vahelise koostöö raames üksteise pädevus te ja vara kasutamiseks . Vastava soovi korral teeb tavaliselt üks haldusorgan teisele taotlus e. Tulenevalt taotluste sisust on võimalik eristada järgmisi haldusorganite vahelis i koostöövorme, mis võivad erineda üksteisest alluv u ssuhete, vastutuse ja kulude hüvitamise korra osas : a metiabi vormis toimub koostöö juhul, kui haldusorgan sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotluse l selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks ; Kaitseväe (K V) ja Kaitseliidu (KL) kaasamise koostöövorm on õiguslikult korrektne ja otstarbekas siis, kui kaasata soovitakse ülesannetesse, mis ei ole seadusega antud Kaitseväe või Kaitseliidu pädevusse, n t politseiülesannetesse, päästesündmuse lahendamisse või eriolukorra tööde tegemisse; toiminguid riigivaraga teostatakse juhul, kui ametiabi ega Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist koostöö raames ei vajata, vaid käsutatakse üksnes riigivara kas üleandmise, võõrandamise või kasutusse andmise teel . K ui taotluse sisu ei vasta eelnevalt nimetatule, o n võimalik koostööd teha ka muus vormis ( nt ühe asutuse ametnike või töötajate osalemine teise asutuse töögruppides, nõupidamistel, staabis või muus koostööorganis, nõustamine ja kogemuste vahetamine ). Koostöö taotluse saamisel tuleb hinnata taotluse sisu. K oostöövorm tuleb valida tulenevalt taotluse sisust. Kui taotluses toodud teabe alusel ei o le võimalik taotlust hinnata (nt andmeid vähe, ebaselge , ei selgu koostöö eesmärk), tuleb taotluse esitajalt küsida täiendavaid andmeid ja määrata seejärel koostöövorm . T aotluses peaks kaja s tuma vähemalt alljärgnev: missugust koostööd (abi) taotletakse (koostöö lühikirjeldus) ; taotletava koostöö (abi) eesmärk (põhjendus, miks koostööd soovitakse , sh miks just antud koostöövormis ); selgitus, mi k s taotluse esitaja ise ei saa taotletavat koostöö ülesannet täita; missu gu ne kulu koostööga kaasne b ( NB! kui vastav koostöö vorm näeb ette kulu hüvitamise, tuleks kulu hüvitamise tingimused poolte vahel enne taotluse rahuldamist kokku leppida) . A metiabi taotluse vorm on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.0 6 .2003 määrusega nr 176 ning KV ja KL kaasamiseks esitatava taotluse regulatsioon Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 144. Kirjeldus Pädevus/alluvus Vastutus Kulu hüvitamine AMETIABI Ametiabi andev haldusorgan sooritab toimingu või annab akti oma pädevuse piires ametiabi sooviva haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks . Pädevus ja alluvus ei muutu . Ametiabi taotlejal k äsuõigus puudub. Ametiabi andjal on vahetu sunni kohaldamise õigus üksnes juhul, kui see on ette nähtud seaduses tema pädevusse kuuluva küsimuse lahendamisel. Vastutab akti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan . Ku i amet iabi andja ja saaja on erinevad isikud (riik , kohalik omavalitsus (KOV) või muu avalik õiguslik juriidiline isik) , hüvitab ametiabi saaja ametiabi andjale ametiabi andmise l tehtud mõistliku kulu . Muul juhul tuleb kulu hüvitamine enne ametiabi andmist kokku leppida. KAASAMINE Haldusorgan kaas a takse teise haldusorgani tegevusse . Kaasatav haldusorgan saab kaasaja pädevuse ja volitused lähtuvalt kaasamise ülesandest ning allutatakse kaasava haldusorgani juhtimisele. Kaasav haldusorgan tegutseb kaasava haldusorgani nimel. Käsuõigus ülesande täitmist puudutavas osas on kaasajal . Vahetu sunni kasutamise õigus võib kaasneda , olenevalt konkreetsest kaa s amise alusest. Vastutab kaasav haldusorgan . Kulu hüvitamine toimub kaasaja eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist. RIIGVARA Käsutatakse üksnes vara, mis liigub ühe haldusorgani käsutusest teise haldusorgani/isiku käsutusse kas üleandmise, võõrandamise või kasutamiseks andmise teel . Riigivara käsutamise l tuleb lähtuda riigivara seadusest ja riigivara valitseja antud volitustest . Pädevus ja alluvus ei muutu. Vastutus vara eest läheb üleandjalt vastuvõtjale . Igaüks kannab oma kulu ise . MUU KOOSTÖÖ Haldussisene koostöö, nt osalemine teise asutuse komisjonides, töögruppides, kogemuste vahetamine, nõustamine jms. Pädevus , volitused ja teenistuslik alluvus ei muutu. Vastutus ei muutu. Igaüks kannab oma kulu ise. Ametnike/ töötajate ü leviimine (rotatsioon ). Roteeruv isik saab roteerumiskoha (vastuvõtja) pädevuse , volitused ning allub vastuvõ tvale asutusele . Vastutus vastuvõt val asutusel . Kulu kannab vastuvõttev asutus . Tsiviilõiguslik l eping ( senine isiku tööandja peatab teenistussuhte ajaks, mil isik on lepingulises suhtes teise tööandjaga ). Pädevus , volitused ja alluvus tuleneva d lepingust. Vastutus tuleneb lepingust. Kulu kannab lepingu sõlminud isik/asutus. AMETIABI Ametiabi õiguslik regulatsioon on toodud halduskoostöö seaduse (HKTS) 3. peatükis. HKTS § 17 lõike 1 järgi on ametiabi olukord, kus haldusorgan annab akti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks. See tähendab, et ametiabi andmisel moodustavad pädevuse need haldusülesanded, mis on ametiabi andval haldusorganil. Ametiabi andmisel o n haldusorganil need volitused, mis on talle tema ülesannete täitmiseks õigusaktides antud . Nt K aitseväe pädevuses on riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses ning selleks valmistumises, samuti nt demineerimine ja lahingumoona kahjutuks tegemine sise - ja territoriaalmeres ning majandusvööndis, K aitseväe ja K aitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel. K aitseliidu haldusülesandeks on nt osalemine Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises . Ametiabi andjal on vahetu sunni kohaldamise õigus üksnes juhul, kui see on ette nähtud seaduses tema pädevusse kuuluva küsimuse lahendamisel. Nt sätestab korrakaitse seaduse § 6 lõige 6, et p olitsei osutab teisele korrakaitseorganile halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises . Ametiabi andmisel alluvussuhted ei muutu – ametiabi andev hal d usorgan ei all u ametiabi saavale haldusorganile. Kui ametiabi andja ja saaja on erinevad isikud (riik, KOV või muu avalik-õiguslik juriidiline isik), hüvitab ametiabi saaja ametiabi andjale tema ametiabi andmisel tehtud mõistliku kulu. Nt KOV saab ametiabi K aitseväe lt, siis sellisel juhul peab KOV hüvitama K aitseväe le ametiabi andmisel tehtud mõistliku kulu. Otstarbekas on hüvitatav kulu enne ametiabi andmist kokku leppida. Ku i ametiabi osutab üks riigiasutus teisele riigiasutusele tuleb kulu hüvitamises leppida kokku enne abi osutamist. KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU KAASAMINE K aitseväe ja K aitseliidu kaasamisele on õigusaktides sätestatud konkreetsed alused . See tähendab, et K aitsevägi ja K aitseliit saa vad kaasuda üksnes seaduses sätestatud selgete aluste olemasolul. K aitseväe ja K aitseliidu kaasamise puhul leiab alused korrakaitseseadusest ( KorS ) , hädaolukorraseadusest (HOS) , erakorralise seisukorra seadusest ( ErSS ) , päästeseadus est ( PäästeS ) , K aitseväe korralduse seadusest (KKS) ja Ka itseliidu seadusest ( KaLS ) , samuti Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusest nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lah e ndamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ . Kaasamise puhul tegutseb kaasatav haldusorgan kaasava haldusorgani nimel ning ülesannete täitmiseks antud pädevuse ja volituse piires. See tähendab, et kaasatava asutuse pädevus ja volitused osas, milles seda haldusorganit kaasati teise haldusorgani ülesande täitmisele, muutuvad. Kaasamise korral kaasatav haldusorgan allutatakse kaasava haldusorgani juhtimisele ning kaas a tavale antakse kaasava haldusorgani pädevus ja volitused seoses sündmuse lahendamisega. Kaasamisega seotud kulu hüvitamiseks tuleb kaasatul (KV või KL) esitada taotlus kaasanud haldusorganile, kes hüvitab K aitseväel e või K aitseliidu le mõistliku kulu või hüvitatakse kulu Vabariigi Valitsuse reservist . Otstarbekas on hüvitatav kulu enne kaasamist kokku leppida. Üldjuhul peab kaasaja tagama kaasatavale haldusorganile ülesande täitmiseks vajalikud vahendid (nt varustuse) ja tingimused (nt toitlustamine), v.a kui kokku ei lepita teisiti. Otstarbekas on ka see enne kaasumist poolte vahel selgesõnaliselt kokku leppida. RIIGIVARA KÄSUTAMINE Riigivaraga toimingute tegemisel tuleb lähtuda riigivara seadusest (RVS), samuti riigivara valitseja antud volitustest ja kehtestatud riigivara käsutamise korrast . Riigivara puhul saame rääkida riigivara üleandmisest (toimub üldjuhul riigiasutuste vahel, kui riigivara üleandev riigiasutus ei soovi üleantavat riigivara pärast tagasi) , riigivara kasutamisest ja riigivara võõrandamisest . RVS-st tuleneb , kellele ja kuidas riigivara üle või kasutusse anda või võõrandada saab. Oluline on siinkohal tähelepanu pöörata, kas riigivara soovib riigiasutus, muu avalik - õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik isik – sellest olenevad riigivara käsutamise alused ja menetlusprotseduurid. Riigivaraga seotud otsuste tegemiseks tulenevad volitused annab riigivara valitseja, nt võib seda teha riigivara käsutamise korras . Riigivara käsutamise puhul liigub asutuste/isikute vahel üksnes riigivara. Pädevused ja alluvussuhted ei muutu. Kaitseliit peab tulenevalt K aLS § 77 lõikest 4 oma vara kasutada andmisel ja võõrandamisel järgima RVS 3. ja 4. peatükis sätestatut. MUU KOOSTÖÖ VÕIMALUSED HALDUSSISENE KOOSTÖÖ. Asutustevaheliseks haldussiseseks koostööks on nt ühe asutuse ametnike või töötajate osalemine teise asutuse töögruppides, nõupidamistel, staabis või muus koostööorganis, nõustamine ja kogemuste vahetamine (s.o enda tööandja korraldusel teenistusülesannete täitmine teises asutuses). Olulised tingimused on, et a) koostöö raames ei anta haldusakte ega sooritata toiminguid haldusväliste isikute suhtes – koostöö mõju on üksnes haldussisene; b) koostöö raames ei muutu isiku pädevus, volitused ning teenistuslik alluvus – põhiülesannete osas jääb inimene siiski senisesse ametiasutusse ja senisele teenistuskohale. Ü LEVIIMINE (rotatsioon) . Selle koostöövormi abil on võimalik ajutiselt suurendada vastuvõtva asutuse töötajate või ametnike hulka ja täita vastuvõtva ametiasutuse ülesandeid ajutiselt suurenenud mahus. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 33 lõiget es 1-5 sätestatakse, et ametniku võib tähtajaliselt üle viia teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga edendada koostööd ametiasutuste vahel. Siinjuures on oluline rõhutada, et ATS § 33 lõikest 1 tuleneb, et ametniku saab viia üle ainult olemasolevale ametikohale, st vastuvõtva asutuse koosseisus peab olema sellisel juhul ka vastav ametikoht olemas (vajadusel on võimalik asutuste koosseise ATS § 11 lg 2 või 3 alusel muuta). Ametniku üleviimisel tekib vastuvõtval ametiasutusel õiguslik suhe konkreetsete inimestega, kes üle viiakse. Ametnik allub sel juhul vastuvõtvale ametiasutusele , kes maksab talle ka palka . Kaitseväeteen istuse seaduse (KVTS) § 119 võimaldab tegevväelaste suunamist kindlaksmääratud ajavahemikuks sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale. Töötajate puhul töölepingu seaduses sellist roteerumist ette nähtud ei ole, kuid on võimalik töötaja ja tööandja kokkuleppel anda töötajale tasustamata puhkust ajaks, mil töötaja täidab teise tööandja (asutuse) juures ajutisi ülesandeid, kusjuures teine tööandja sõlmib töötajaga konkreetse töö tegemiseks tähtajalise töölepingu (s.o sarnane lahendus allpool nimetatud tsiviilõiguslike lepingute sõlmimisega). HOS (4. p tk 3¹ . jagu ) annab võimaluse eriolukorra ajal suunata ühe ametiasutuse ametnikke ja töötajaid teise ametiasutusse täitma ülesandeid, mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest. Seejuures on suunatud töötaja või ametnik kohustatud täitma teise ametiasutuse suuniseid, korraldusi ja töökorraldust, kuid töötasu/palka maksab endiselt suunav ametiasutus. TSIVIILÕIGUSLIK LEPING. Eelnevatest mõneti eraldiseisvana on ka õiguslik võimalus sõlmida konkreetsete inimestega käsundus - või töövõtu lepingud selliselt, et nende senine tööandja võimaldab neile avaliku võimu volituste peatumise/tasustamata puhkust või vähendab koormust nende oma teenistuskohal ning inimesed teevad lepingu alusel tööd teises asutuses. NÄITED: Terviseamet palub K V- lt meditsiinilist seadet kasutamiseks – tegemist riigivara kasutusse andmisega. Oluline arvestada RVS § 15 lg 1, mis sätestab, millal üldse võib riigivara kasutamiseks anda. Üldalus on, et riigivara valitsejal endal ei ole vaja riigivara ajutiselt kasutada. Terviseamet palub K V- lt meditsiinilist seadet kasutamiseks koos sellega, et KV teenistuja teeks seadmega vajalikke toiminguid – võimalik käsitleda ametiabina, kui KV teenistuja toetab oma tegevusega ametiabi saavat haldusorganit, kuid KV teenistuja jääb endiselt KV alluvusse (HKTS § 18 lg p 4 või 5). Politsei- ja Piirivalveamet palub KL-i appi piiri valvama – tegemist KL kaasamisega riigipiiri valvamisse ( KorS § 16 ¹p 3). Vallavalitsus X palub KV- lt mask e – tegemist riigivara võõrandamisega KOV-le . Oluline RVS § 19 lg 1, mis sätestab alused, mil riigivara võib üldse võõrandada. RVS § 33 lg 1 p 1 kohaselt võib riigivara võõrandada tasuta või alla hariliku väärtuse, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täimiseks. Seega oluline tuvastada, milleks KOV taotletavat riigivara vajab. Terviseamet palub KL rakendamist nakkushaiguste tõkestamisel – kui on välja kuulutatud eriolukord , on tegemist KL kaasamise ga eriolukorra töödesse HOS (§ 34 lg 1 p 1) alusel. KorS-is KL kaasamiseks alust pole. Kui eriolukorda pole, siis antud juhul ei saa olla tegemist ametiabiga, kuna vajalik on, et kaasataval oleks selline riigi poolt pandud avalik ülesanne. Ilma eriolukorrata on võimalik KL abi saada poolte vahel sõlmitava võlaõigusliku lepingu alusel – nt koostööleping. Kaitseressursside Amet soovib KV- l t kirurgilisi mask e – tegemist riigivara üleandmisega ühe riigivara valitseja piires (RVS § 12 lg 6 p 2). Terviseameti taotlus KV- le X haiglale meediku taustaga kaitseväelastest ressursi saamiseks 24/7 valveringide katmiseks ning med itsiinilise personali toetamiseks EMO-s ja teistes osakondades – tegemist tervishoiuteenuse osutamise ülesandega. Kui tegemist on eriolukorraga, siis on võimalik kaasamine eriolukorratööde tegemisse (HOS § 34 lg 1 p 1). Kui eriolukorda pole, siis kaasamiseks alust pole. Teenistussuhte küsimus. Politsei- ja Piirivalveameti taotlus KV- le helikopteri koos juhiga kasutamiseks inimese transpordiks – tegemist ametiabiga, kasutatakse KV pädevust, kuid alluvus ei muutu (HKTS § 18 lg 1 p 4 või 5). Kulu võimalik katmine tuleb poolte vahel kokku leppida , soovitavalt enne abi osutamist . Amet X palub KV- lt inimest osalema nõustajana töörühma töös – haldussisene koostöö. KV annab isikule vastava ülesande. Isik osaleb töörühma töös nõustajana, teenistussuhe ja alluvus on endiselt KV- ga . Terviseamet palub KV-st inimest kriisikomisjoni, kes täidaks seal Terviseameti ülesandeid. Eriolukorda ei ole – võimalik tegevväelase suunamine KVTS § 119 alusel. Ametniku puhul võimalik rotatsioon (ATS § 33). Töötaja puhul võima l ik tasustamata puhkuse andmine.