dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 1. detsember 2020
Viit
1.2-5/3470-2
Registreeritud
1. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2020
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎43 EPIKoja vastus SoM pöörd. seos SHS muutmisega EHK teenuse küsimuses 01.12.2020.asice78 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Elen Preimann Nõunik Sotsiaalministeerium elen.preimann@sm .ee Teie: 05.11.2020 nr 1.2-2/124-1 Meie: 01 . 1 2 .20 20 nr 43 Eesti p uuetega i nimeste k oja vastus sotsiaalministeeriumi pöördumisele seoses Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga 146 SE Lugupeetud Elen Preimann Täname põhjalike selgitustega pöördumise ja sellele järgnenud sisuka suulise arutelu eest! Mõistes erihoolekandeteenuse valdkonna pikaajalisi probleeme ja jätkuvaid probleeme sh teenuseosutajate raskusi Sotsiaalhoolekandeseadusega (SHS) sätestatud nõuete täitmisel, jääme siiski oma kevadel 2020 Riigikogu sotsiaalkomisjonile väljendatud seisukoha juurde. Väljapakutud muudatuste peamine sihtrühm on psüühikahäirega ja intellektipuudega inimesed, kellel oma puude tõttu on keeruline, sageli võimatu oma õigusi ja huve hääl ekalt kaitsta, mistõttu suhtub e esti puuetega inimeste koda kui puuetega inimeste esindus- ja huvikaitseorganisatsioon erihoolekandeteenuse kvaliteedinõuete paindlikumaks muutmise plaani äärmise ettevaatlikkusega. Meie ettevaatlikkus tugineb ka infol erihoolekande te enuse kehtivate kvaliteedinõuete täitmis e raskuste kohta , mida on välja toodud näiteks õiguskantsleri kontrollkäikude raportites. O leme erihoolekande teenuse nõ uete seadusest määruse tasandile viimisele vastu, ku na lihtsam nõuete muutmine tulevikus - ministeeriumi tasandil vs Riigikogu tasandil - võib (aga ei pruugi) muuta teenuse klientide olukorda tänasega võrreldes halvemuse suunas. Leiame, et seadusest määruse tasandile viimisega tekib näiteks oht, et lõdvendatakse miinimumnõudeid personalile, mis täna niigi ei taga teenuse nõutavat kvaliteeti. Miinimumnõuetest kvaliteetsemat teenust saab ka täna osutada, seadus ei ole kuidagi takistuseks. Leiame, et väide, nagu k ogu SH S-is olek s sätted jaotatud samast loogikast lähtuvalt - teenuseosutaja põhikohustused on sätestatud seaduses ning teenuse tehnilisemat laadi nõuded on sätestatud määruses , pole päris täpne. Näiteks on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul seaduses sätestatud rehabilitatsioonimeeskonna koosseis ning kvalifikatsiooninõuded, samuti on seaduses sätestatud abivahendi teenuse osutajate töötajate kvalifikatsiooninõuded. Näiteks asendushooldusteenuse puhul on seaduses sätestatud nõuded teenuse osutamise kohale. Oleme nõus, et a sulates ja linnades on perearsti õe, sageli ka psühhiaatriaõe teenus kättesaadav am kui maapiirkonnas , ravimite doseerimiseks on tekkinud uued võimalused ja ei ole pruugi olla põhjendatud teenusepakkujalt nõuda õendusabiteenuse pakkuja palkamist senises mahus, kuna soovitakse deinstitutsionaliseerimise protsessis liikuda võimalikult tavapärase elukorralduse ja kogukonda kaasatuse suunas. Kuid k ui õendusabi teenuse kättesaadavuse nõuete muutmiseks on põhjendatud vajadus, saab seda teha ka läbi Riigikogu muutes seadust ja võimaldades huvirühmade kaasatust erinevates seadusloome etappides. Seda e riti arvestades, et antud küsimuses on väga erinevaid arvamusi, nagu nähtub sotsiaalministeeriumi pöördumisest. Soovitame õ endusabiteenuse sisu ja kättesaadavuse nõuete revisjoni ja täpsu stamise käiku kaasata lisaks EPIK ojale , Eesti Psühhiaatrite Selts ile , Eesti Õdede Liidule , MTÜ Erih oolekandeteenuste Pakkujate Liidule ja Eesti Haigekassale ka Õiguskantsleri kantseleid kui ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise üle järelevalvet teostavat institutsiooni. Nõustume ettepanekuga tunnistada kehtetuks § 152 lõige 6 , mis sätestab nõude sotsiaalteenuse osutajal esitada tegevusloa taotluses eluruumi omaniku nõusolek tema eluruumides igapäevaelu toetamise teenuse või toetatud elamise teenuse osutamise kohta, kui igapäevaelu toetamise teenust või toetatud elamise teenust osutatakse isikule, kes jagab ühist eluruumi selle omanikuga. L eiame, et tagamaks olemasolevate erihoolek andeteenuste kvaliteet i ja olukorras, kus meie hinnangul ol emasolevate tegevusjuhendajate arvule esitatud miinimumnõude d on niigi madalad, ei toeta me ettepanekut võimaldada teenuseosutajatel asendada ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel tegevusjuhendaja kohalolek hooldustöötaja kohalolekuga. Mõis tame teenuseosutajate probleeme tegevusjuhendajate ametikohtade täitmisel , kuid ei pea õigeks lahendada probleemi teenuse kvaliteedinõuete lõdvendamisega ehk madalama kvalifikatsiooniga töötaja töölistamise võimalusega . K ui tööjõudu napib ja voolavus on suur, tuleks teha jõupingutusi töötajatele paremate tingimuste loomisel (kõrgem töötasu ja rohkem töötajaid sama arvu klientide kohta), mitte lõdvendada nõudeid. Märgime ka , et arvestades koroonakriisi tõttu muutunud olukorda tööturul ei pruugi tööjõu nappus järgnevatel aastatel jätkuda. Juhime ka tähelepanu, et hooldustöötaja kutse an takse välja tasemel 3 ja 4, tegevusjuhendaja (uue nimetusega sotsiaal- ja tervishoiuvaldko nna spetsialist) antakse välja ainult asemel 4 (EKR tasemed). See tähendab, et tegevusjuhendaja asendamine hooldustöötajaga võib praktikas tuua kaasa selge teenuse kvaliteedi langemise. Käesoleva eelnõuga plaanitak se muuta SHS § 86 lõike 1 punkti 1 ja sama paragrahvi lõikeid 4–6, mis annab teenusepakkujale võimaluse värvata tööle ilma vajaliku koolituseta tegevusjuhendaja, kes peab tegevusjuhendaja koolituse ja vajaduse korral täiendkoolituse läbima kahe aasta jooksul alates tööle asumisest. Mõistame, et erihoolekande valdkonnas on väga keeruline leida töötajaid, kellel on nõutud koolitus juba enne tööle asumist läbitud, kuid te eme omalt poolt ettepaneku koolitus(t)e läbimiseks ettenähtud ajaperiood määratleda 1 aasta ga , mis aitaks tagada teenuse kvaliteedi, suunates alustavaid tegevusjuhendajaid lühema aja jooksul vajalikku täiendkoolitust läbima. Olete oma pöördumises selgitanud, et vaid 6% tegevusjuhendajatest ei olnud 20.10.20 seisuga nõutavat kvalifikatsiooni. Osakaal on meie hinnangul suhteliselt madal ja nende 113 inimese puhul peaks olema võimalik tagada soovitud kvalifikatsioonini jõudmine 1 aasta jooksul. Personali puuduse, voolavuse ja ebapiisava k valifikatsiooni probleemide kõige tõhusama ja jätkusuutlikuma lahendusena näeme kiiret täiendavate finantsvahendite leidmist tegevusjuhendajate töötasu oluliseks tõstmiseks . Koolituse tõhustamiseks soovitame koostöös õppeasutustega välja töötada e-koolitus või hübriidkoolitus, mis muudaks koolitamise paindlikumaks nii aja kui ruumi mõttes. Loodame, et leiate võimaluse mei e ettepanekuid arvesse võtta ja oleme valmis koostööks probleemide lahendamisel viisil, mis kaitseks ja edendaks eelkõige erihoolekande teenuste klientide õigusi ja huve. Lugupidamisega Anneli Habicht Tegevjuht Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected] tel 5688 0320 Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]> Saadetud: 01.12.2020 16:39 Adressaat: Elen Preimann <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Koopia: Juta Saarevet <[email protected]>; Kristi Rekand <[email protected]>; Tauno Asuja <[email protected]> Teema: EPIKoja vastus SoM pöördumisele seoses SHS muutmise ettepanekuga Erihoolekande teenuse osas Tere, Elen! Vabandan hilinemise pärast ja panen teele meie kirjaliku vastuse seisukohtadega, mida juba kohtumisel väljendasime. Tervise püsimist soovides Anneli&nbsp; Anneli Habicht Tegevjuht 56880320 Eesti Puuetega Inimeste Koda Estonian Chamber of Disabled People +372 661 6629 Toompuiestee 10, Tallinn 10137&nbsp;
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel