Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit
<
[email protected]>
Saadetud: 01.12.2020 16:17
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>
Koopia: SM Info <
[email protected]>; Liis Paas <
[email protected]>
Teema: EAL arvamus TTKS muutmise eelnõule
Lp Tanel Kiik
Edastame arstide liidu arvamuse TTKS jt seaduste muutmise eelnõule.
Lugupidamisega
Katrin Rehemaa
EAL tegevjuht
Hr Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
01.12.2020
Eesti Arstide Liidu arvamus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise eelnõu kohta
Leiame, et seadusemuudatused üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks on vajalikud. Soovime siiski
rõhutada, et oluline pole mitte ainult kättesaadavus, vaid ka tervishoiuteenuste kvaliteet. Kavandatavad
muudatused ei tohi tekitada lisasurvet niigi võimete ülemisel piiril töötavatele erakorralise meditsiini
osakondadele. Peame väga oluliseks tagada kõigile elanikele kättesaadav esmatasandi arstiabi, mille
alustalad on perearstiabi, kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond. Kui üks neist teenustest on häiritud,
siis langeb paratamatult teistele suurem koormus. Seega on oluline laiendada üldarstiabi osutamise
võimalusi, et kiirabi ja EMO mitte üle koormata, kui piirkonda perearsti ei leita.
§ 1 punkt 10
Toetame muudatusi, millega täiendatakse TTKS paragrahviga 221 ja antakse HVA haiglatele õigus osutada
üldarstiabi kvaliteedile vastavat tervishoiuteenust perearstita jäänud nimistu patsientidele. Teeme
ettepaneku laiendada seda õigust ka tervisekeskustele ja õendushaiglatele, et perearstita jäänud
patsientidele saaks esmatasandi arstiabi tagada võimalikult paindlikult ja kiiresti.
TTKS § 221 lõikes 6 jääb ebaselgeks, millise aja jooksul peab Terviseameti poolt määratud haigla
perearstita nimistu teenindamise üle võtma. Haiglad vajavad muudatuste tegemiseks ja kohustuse
ülevõtmiseks mõistlikku aega, et teha struktuurseid ja personaliga seotud muudatusi.
§ 1 punktid 16 – 21
Toetame TTKS § 541 ja § 542 muudatusi.
Regionaalpoliitiliselt on oluline, et maapiirkondades säiliks arstiabi. Arstide liit on teinud ettepaneku luua
terviklik motivatsioonipakett, mis vähendaks piirkondlikest iseärasustest tingitud arstide puudust.
Eriarsti lähtetoetus võiks kuuluda sellesse paketti. Seni on lähtetoetusi taotletud suhteliselt vähe ja
meede ei ole oma eesmärki täitnud. Soovitame võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt anda lähtetoetuse
taotlemise õiguse kõigile väljapoole Tallinna ja Tartut tööle asuvatele arstidele, mitte ainult värskelt
residentuuri lõpetanutele. Seletuskirja järgi pikeneb lähtetoetuse taotlemise periood ainult rasedus- ja
lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse arvel. Kogenumad ja kauem töötanud arstid võivad
suurema tõenäosusega maapiirkondadesse tööle jääda kui noored, kel pere alles loomisel.
§ 2 punktid 3 ja 4 ja § 4
Arstide liit ei nõustu ravikindlustusseaduse § § 41 lg 2 ja ravimiseaduse § 33 muudatustega, millega
laiendatakse õdede retseptide väljakirjutamise õigusi. Me ei ole veendunud, et tervishoiu praeguse
rahastamise juures lühendaks oluliselt ravijärjekordi õdede retseptiõiguse ja töövõimetuslehtede
väljastamise õiguse laiendamine. Samuti peaks õdedele täiendavate kohustuste andmisel ja sellega
nende koormuse suurendamisel arvestama juba praegu valitsevat õdede puudust. Lisaks laieneb õdede
juriidiline vastutus. Märgime, et seletuskirja kohaselt on retseptiõiguse muudatusi tutvustatud teiste
hulgas ka Tartu Ülikoolile ja Eesti Arstide Liidule, kuid on jäetud mainimata, et nii ülikooli
meditsiiniteaduste valdkond kui ka arstide liit ei toetanud kõigile magistriõppes õendusabi eriala
omandanud õdedele piiratud retseptikirjutamise õiguse andmist ja leidsid, et see võiks jääda vaid
Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429
registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932
www.arstideliit.ee Eesti
[email protected]
Tartu Ülikooli korraldatava täienduskoolituse läbinutele. Ülikooli koolituse sisust moodustab
kolmandiku kliiniline farmakoloogia ja ülejäänu kliiniline meditsiin ning koolitajad on ülikooli arst-
õppejõud. Praeguses terviseteaduse õppekavas vastavas mahus ja tasemel retseptikirjutamise õpe
puudub. Õdede retseptiõigus ei peaks olema magistriõppe läbinud õdede üldine pädevus, vaid
diplomijärgse koolituse käigus saadav lisaoskus. See võimaldab tagada parema ravikvaliteedi ja patsiendi
ohutuse.
Õendusabi erialadel lõpetavad õed saavad spetsiifilised oskused neljal erineval õendussuunal: kliiniline
õendus, intensiivõendus, terviseõendus ja vaimse tervise õendus. Nende kõigi oskused ja teadmised
puudutavad vaid kitsast õpitud eriala, seetõttu ei tundu patsiendiohutuse seisukohalt õige anda neile
luba pikendada retsepte ja kirjutada välja esmaseid retsepte ühtsetel alustel. Eelnõu järgi saavad nad
erialast sõltumata välja kirjutada samu ravimeid (Sotsiaalministri määrus nr 30, ravimite väljakirjutamise
ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm1). Tekitab küsimusi, miks peaks näiteks
vaimse tervise õde kirjutama patsiendile ravimeid uroinfektsiooni või kõrvetiste leevendamiseks, kui tal
ei ole selleks vajalikku ettevalmistust.
§ 2 punktid 4–7 ja 10
EAL ei nõustu ravikindlustusseaduse § 51 lg 1p 1 ja § 52 muudatustega. TVL väljastamisel on tegemist
ühelt poolt raviotsusega (vajalik töölt eemal viibimine) ning teistelt poolt nelja osapoolt puudutava
juriidilise dokumendiga: haigestunud töötaja, TVLi väljastanud arst, tööandja ja Eesti Haigekassa. Seega
tekib vastutus kolme osapoole suhtes.
Kui TVLi võib avada ka pereõde, tuginedes õendusdiagnoosile, siis tööle naasmiseks töötaja terveks
tunnistamine või veendumine, et TVLi väljastamine on õigustatud, nõuab patsiendi põhjalikku arstlikku
läbivaatust ja terviseseisundi hinnangut. Leiame, et selleks on vaja arstlikku pädevust, et vastavalt TTKS
§ 52 lg 2 teisele lausele vastutada ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise
töövõimetuse põhjendatuse eest.
Teeme ettepaneku mitte laiendada töövõimetuslehtede avamise ja lõpetamise õigust eelnõus toodud
ulatuses. Toetame muudatust, mille kohaselt perearstiga koos töötaval õel on ainult haigus- ja
hoolduslehe avamise õigus haiguse, vigastuse või kindlustatud isiku põetamise korral.
Lisamärkused eelnõule:
§ 1 punkt 4, millega lisatakse TTKS § 8 lg 41 p 3. Jääb arusaamatuks, millistel tingimustel on vaja nimistut
suurendada ja missugusest suurusest alates tekivad lisanõuded ruumidele ja personalile.
§2 punktid 1 ja 2 tekitavad segadust, kuna täiendavad mõlemad ravikindlustusseaduse § 8 lõikega 6,
erinevas sõnastuses.
Arstide liit ei ole nõus rakendusaktidega, mis kehtestatakse eelnõu punktide alusel, millega me
ülaltoodud arvamuses ei nõustunud. Oleme nõus eelnõu sätete ja rakendusaktidega, mida ei ole
käesolevas arvamuses käsitletud.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Jaan Sütt
Eesti Arstide Liidu president
Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429
registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932
www.arstideliit.ee Eesti
[email protected]