dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 1. detsember 2020
Viit
1.2-2/122-27
Registreeritud
1. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Arstide Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Liis Paas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2020_12_01_EAL_arvamus_TTKS_muutmine.docx.asice123 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit <[email protected]> Saadetud: 01.12.2020 16:17 Adressaat: Tanel Kiik <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]>; Liis Paas <[email protected]> Teema: EAL arvamus TTKS muutmise eelnõule Lp Tanel Kiik &nbsp; Edastame arstide liidu arvamuse TTKS jt seaduste muutmise eelnõule. &nbsp; Lugupidamisega &nbsp; Katrin Rehemaa EAL tegevjuht Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 01.12.2020 Eesti Arstide Liidu arvamus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu kohta Leiame, et seadusemuudatused üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks on vajalikud. Soovime siiski rõhutada, et oluline pole mitte ainult kättesaadavus, vaid ka tervishoiuteenuste kvaliteet. Kavandatavad muudatused ei tohi tekitada lisasurvet niigi võimete ülemisel piiril töötavatele erakorralise meditsiini osakondadele. Peame väga oluliseks tagada kõigile elanikele kättesaadav esmatasandi arstiabi, mille alustalad on perearstiabi, kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond. Kui üks neist teenustest on häiritud, siis langeb paratamatult teistele suurem koormus. Seega on oluline laiendada üldarstiabi osutamise võimalusi, et kiirabi ja EMO mitte üle koormata, kui piirkonda perearsti ei leita. § 1 punkt 10 Toetame muudatusi, millega täiendatakse TTKS paragrahviga 221 ja antakse HVA haiglatele õigus osutada üldarstiabi kvaliteedile vastavat tervishoiuteenust perearstita jäänud nimistu patsientidele. Teeme ettepaneku laiendada seda õigust ka tervisekeskustele ja õendushaiglatele, et perearstita jäänud patsientidele saaks esmatasandi arstiabi tagada võimalikult paindlikult ja kiiresti. TTKS § 221 lõikes 6 jääb ebaselgeks, millise aja jooksul peab Terviseameti poolt määratud haigla perearstita nimistu teenindamise üle võtma. Haiglad vajavad muudatuste tegemiseks ja kohustuse ülevõtmiseks mõistlikku aega, et teha struktuurseid ja personaliga seotud muudatusi. § 1 punktid 16 – 21 Toetame TTKS § 541 ja § 542 muudatusi. Regionaalpoliitiliselt on oluline, et maapiirkondades säiliks arstiabi. Arstide liit on teinud ettepaneku luua terviklik motivatsioonipakett, mis vähendaks piirkondlikest iseärasustest tingitud arstide puudust. Eriarsti lähtetoetus võiks kuuluda sellesse paketti. Seni on lähtetoetusi taotletud suhteliselt vähe ja meede ei ole oma eesmärki täitnud. Soovitame võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt anda lähtetoetuse taotlemise õiguse kõigile väljapoole Tallinna ja Tartut tööle asuvatele arstidele, mitte ainult värskelt residentuuri lõpetanutele. Seletuskirja järgi pikeneb lähtetoetuse taotlemise periood ainult rasedus- ja lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse arvel. Kogenumad ja kauem töötanud arstid võivad suurema tõenäosusega maapiirkondadesse tööle jääda kui noored, kel pere alles loomisel. § 2 punktid 3 ja 4 ja § 4 Arstide liit ei nõustu ravikindlustusseaduse § § 41 lg 2 ja ravimiseaduse § 33 muudatustega, millega laiendatakse õdede retseptide väljakirjutamise õigusi. Me ei ole veendunud, et tervishoiu praeguse rahastamise juures lühendaks oluliselt ravijärjekordi õdede retseptiõiguse ja töövõimetuslehtede väljastamise õiguse laiendamine. Samuti peaks õdedele täiendavate kohustuste andmisel ja sellega nende koormuse suurendamisel arvestama juba praegu valitsevat õdede puudust. Lisaks laieneb õdede juriidiline vastutus. Märgime, et seletuskirja kohaselt on retseptiõiguse muudatusi tutvustatud teiste hulgas ka Tartu Ülikoolile ja Eesti Arstide Liidule, kuid on jäetud mainimata, et nii ülikooli meditsiiniteaduste valdkond kui ka arstide liit ei toetanud kõigile magistriõppes õendusabi eriala omandanud õdedele piiratud retseptikirjutamise õiguse andmist ja leidsid, et see võiks jääda vaid Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429 registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932 www.arstideliit.ee Eesti [email protected] Tartu Ülikooli korraldatava täienduskoolituse läbinutele. Ülikooli koolituse sisust moodustab kolmandiku kliiniline farmakoloogia ja ülejäänu kliiniline meditsiin ning koolitajad on ülikooli arst- õppejõud. Praeguses terviseteaduse õppekavas vastavas mahus ja tasemel retseptikirjutamise õpe puudub. Õdede retseptiõigus ei peaks olema magistriõppe läbinud õdede üldine pädevus, vaid diplomijärgse koolituse käigus saadav lisaoskus. See võimaldab tagada parema ravikvaliteedi ja patsiendi ohutuse. Õendusabi erialadel lõpetavad õed saavad spetsiifilised oskused neljal erineval õendussuunal: kliiniline õendus, intensiivõendus, terviseõendus ja vaimse tervise õendus. Nende kõigi oskused ja teadmised puudutavad vaid kitsast õpitud eriala, seetõttu ei tundu patsiendiohutuse seisukohalt õige anda neile luba pikendada retsepte ja kirjutada välja esmaseid retsepte ühtsetel alustel. Eelnõu järgi saavad nad erialast sõltumata välja kirjutada samu ravimeid (Sotsiaalministri määrus nr 30, ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm1). Tekitab küsimusi, miks peaks näiteks vaimse tervise õde kirjutama patsiendile ravimeid uroinfektsiooni või kõrvetiste leevendamiseks, kui tal ei ole selleks vajalikku ettevalmistust. § 2 punktid 4–7 ja 10 EAL ei nõustu ravikindlustusseaduse § 51 lg 1p 1 ja § 52 muudatustega. TVL väljastamisel on tegemist ühelt poolt raviotsusega (vajalik töölt eemal viibimine) ning teistelt poolt nelja osapoolt puudutava juriidilise dokumendiga: haigestunud töötaja, TVLi väljastanud arst, tööandja ja Eesti Haigekassa. Seega tekib vastutus kolme osapoole suhtes. Kui TVLi võib avada ka pereõde, tuginedes õendusdiagnoosile, siis tööle naasmiseks töötaja terveks tunnistamine või veendumine, et TVLi väljastamine on õigustatud, nõuab patsiendi põhjalikku arstlikku läbivaatust ja terviseseisundi hinnangut. Leiame, et selleks on vaja arstlikku pädevust, et vastavalt TTKS § 52 lg 2 teisele lausele vastutada ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Teeme ettepaneku mitte laiendada töövõimetuslehtede avamise ja lõpetamise õigust eelnõus toodud ulatuses. Toetame muudatust, mille kohaselt perearstiga koos töötaval õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise õigus haiguse, vigastuse või kindlustatud isiku põetamise korral. Lisamärkused eelnõule: § 1 punkt 4, millega lisatakse TTKS § 8 lg 41 p 3. Jääb arusaamatuks, millistel tingimustel on vaja nimistut suurendada ja missugusest suurusest alates tekivad lisanõuded ruumidele ja personalile. §2 punktid 1 ja 2 tekitavad segadust, kuna täiendavad mõlemad ravikindlustusseaduse § 8 lõikega 6, erinevas sõnastuses. Arstide liit ei ole nõus rakendusaktidega, mis kehtestatakse eelnõu punktide alusel, millega me ülaltoodud arvamuses ei nõustunud. Oleme nõus eelnõu sätete ja rakendusaktidega, mida ei ole käesolevas arvamuses käsitletud. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Jaan Sütt Eesti Arstide Liidu president Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429 registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932 www.arstideliit.ee Eesti [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel