dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Sotsiaalministeerium · 16. detsember 2020
Viit
5.2-2/3660-1
Registreeritud
16. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tõstamaa Osavallakogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. jaanuar 2021

Failid

  • 📎RK_20-02703-2.asice1820 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Meie: 16.12.2020 nr 7-5.11/20-02703-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Tõstamaa osavallakogu esimehe pöördumise seoses Tõstamaa Tervisekeskuse kiirgustegevusloaga. Palun vastusest koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Peaminister [email protected] Sotsiaalminister 15.12.2020 nr 2-15.3/11074 [email protected] Riigihalduse minister [email protected] Tõstamaa osavallakogu pöördumine seoses Tõstamaa Tervisekeskuse kiirgustegevusloaga Eestis on üheks probleemiks regionaalareng. Väljaspool suuremaid linnu ei suudeta pakkuda vajalikke teenuseid ja inimesed on sunnitud kolima sinna, kus teenused on kättesaadavad. Üheks valdkonnaks on perearstiteenus. Mõistetavad on objektiivsed põhjused nagu vahendite piiratus, perearstide vähesus jne., kuid arusaamatud bürokraatlikud piirangud tegevusele nagu see on Tõstamaa perearstikeskuse puhul. Tõstamaa asub Lääne-Pärnumaal, kaugus Pärnust ca 50 km. Aastaid tegutseb Tõstamaal entusiastlik perearst Madis Veskimägi, kes püüab pakkuda kaasaegset heal tasemel perearstiabi. Nimistus on ca 2200 patsienti, periooditi viibib piirkonnas ca 3000 elanikku ja mõistetav on nende soov saada arstiabi, protseduure ja diagnostikat elukohale lähemast raviasutusest. Koostöös Tõstamaa vallaga püüti saada toetust esmatasandi tervisekeskuste programmist Tõstamaa tervisekeskuse uuendamiseks. Bürokraatlike piirangute tõttu Sotsiaalministeerium Tõstamaa tervisekeskust ei toetanud. Kuna tervisekeskus töötas edukalt, leidis vald uued ruumid ja toetas kommunaalkuludega ning tegus perearst Madis Veskimägi ehitas sinna kaasaegse tervisekeskuse omavahenditega. 2017 ja 2018 tunnistati Tõstamaa tervisekeskus üheks Eesti parimaks perearstikeskuseks. Haldusreformi käigus sundliideti Tõstamaa vald Pärnu linnaga ja ka Pärnu on pidanud Tõstamaa tervisekeskuse tegevust vajalikuks. 1996. aastast töötas Tõstamaa tervisekeskuses röntgenkabinet, mis õigustas ennast igati. Ruumid, tehnika jm. vastasid nõuetele, regulaarselt uuendati kiirgustegevusluba. Aga 2013 kiirgustegevusloa pikendamisel tuli Terviseametist keelav otsus, põhjuseks muutunud seadusandlus, mis välistas perearstiabi raviasutusel röntgendiagnostika, sest see kuulus korralduslikult eriarstiabi teenuste loetellu. Perearsti korduvad pöördumised jäid vastuseta, lõpuks tuli teade, mille alusel on võimalik erisusena teha lubav otsus. Lisaks toodi probleemina ka radioloogiatehniku puudumine. Kuna koormus on väike, 2-3 uuringut päevas, pole sellise töötaja kohapeal olek otstarbekas. Samas saab vajadusel radiogramme hinnata telemeditsiini vahendusel radioloog ja kui iga päev ei pea 2-3 patsienti sõitma 50 km kaugusele röntgenisse, säästab see oluliselt patsientide aega ja muudab perearsti tegevuse operatiivsemaks. Perearst on aastaid töötanud radiograafiga ja arstiõppe raames läbitakse vastavad kursused. Ka on perearst läbinud nõutud kiirguskaitsealased koolitused. Terviseameti soovitusel asus perearst õppima Sadama tee 2, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn 444 8161 [email protected] www.parnu.ee radioloogiatehnikuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, läbides konventsionaalradiograafia ehk lihtröntgenipiltide tegemiseks vajalikud kursused ja praktikumid ning sooritas õppepraktika. Uutesse tervisekeskuse ruumidesse ehitas Madis Veskimägi nõuetekohase radiograaafiakabineti, ostis kaasaegse digitaalse radiograafi, teostas mahuka kvaliteediuuringu ja asus 2018. aastal taas taotlema kiirgustegevusluba. Paraku on selle menetlus tänaseni veninud. Leitud on palju erinevaid põhjusi loa mitteandmiseks. Näiteks keelduti loa andmisest, sest radioloogi konsultatsioone tasustati ja nii muutuks perearstikeskus üldarstiabi osutajast eriarstiabi osutajaks. Aastate jooksul on probleemiga tegelenud ka hulk poliitikuid ja nii muudeti Riigikogus tervishoiukorralduse seadust selliselt, et ka perearstikeskusel on õigus teostada konventsionaalradiograafilisi uuringuid. Paraku pole Tõstamaa tervisekeskusel siiani kiirgustegevusluba. Tõstamaa osavallakogu arutas olukorda ja toetab perearst Madis Veskimägi ettepanekuid regionaalselt olulise probleemi lahendamiseks. Kuna perearsti suhtlus Terviseametiga pole andnud tulemusi, pöördume valitsuse poole ja palume leida nüüd juba aastaid kestnud probleemile kiire lahendus. Toetame perearst Madis Veskimägi ettepanekuid: 1. Lahendada ametkondlikud vastuolud ja leida võimalus kiirgustegevusloa väljastamiseks. Eelnevalt kirjeldatud aastatepikkuse asjaajamise põhjal on ilmselt vaja kaasata Terviseamet, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev kiirgusosakond ja keskkonna inspektsioon, Kutsekoda, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu kutsekomisjon, riigihalduse minister jt. 2. Eelnev ei puuduta vaid üht perearstikeskust Tõstamaal, vaid on regionaalselt oluline paljudele suurematele maapiirkonna perearstikeskustele. 3. Kodulähedane diagnostika võimaldab haigusi täpsemalt ja kiiremini avastada haigetel, kelle vaevused on tagasihoidlikud ja keda on keeruline suunata uuringuks maakonnakeskusesse. Hea tervishoiukorraldusega riigis peaks esmaste uuringute kättesaadavus olema võrdne, sõltumata patsiendi elukohast. Õigeaegne diagnostika vähendab järgnevaid juba suurema kiirguskoormusega ja kuludega uuringuid. 4. Regionaalselt on mõistlik rajada hea varustuse ja diagnostikaga esmatasandi raviasutuste võrgustik, juhtmõtteks sisuline töö, diagnostika, kodulähedus ja kättesaadavus. Perearstide koondamine ja meelitamine maakonnakeskustesse ei ole maapiirkonna elanike huve arvestav. Ka patsientide koondamine lihtsamateks uuringuteks suurematesse keskustesse pole mõistlik. Praegu lisandub sellele ka viroloogiline aspekt. 5. Regionaalseid probleeme on vaja lahendada tegudega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Rõhu Tõstamaa osavallakogu esimees Lisa: 05.11.2020 Madis Veskimägi pöördumine 2 PROBLEEM KIIRGUSTEGEVUSLOA TAOTLEMISEGA, PÖÖRDUMINE 05.11.2020 Pöördun seoses OÜ Tõstamaa Tervisekeskusele kiirgustegevusloa taotlemise probleemidga. Oluline tasutainfo: Tõstamaa asub Lääne Pärnumaal, kaugus maakonnakeskusest u 50 km. Perearsti nimistus on u 2200 patsienti, periooditi viibib piirkonnas u 3000 elanikku, mõistetav on nende püüd saada head abi, protseduure ja diagnostikat elukohale lähemast raviasutusest. 1996 aastast on tervisekeskus võtnud kasutusele radiograafi, seade on end töös väga hästi õigustanud. Koolitasime tollases Tartu Meditsiinikoolis 2 kuulistel kursusel velskri haridusega töötajast radioloogia õe, 1996 a. Tõstamaal töötas aastaid röntgenkabinet, ruumid, tehnika jm vastas nõuetele, regulaarselt uuendasime kiirgustegevusluba. Aastast 2013 lõppes kiirgustegevusluba, selle pikendamise keelav otsus tuli Terviseametist, põhjuseks muutunud seadusandlus, mis välistas perearstiabi raviastusel röntgendiagnostika, mis korralduslikult kuulub eriarstiabi teenuste loetellu. Minu korduvad pöördumised jäid vastuseta, sain hr.Peeter Mardnalt teate, mille alusel on võimalik erisusena teha lubav otsus, mida siiski ei tehtud. Probleemiks on ka radioloogiatehniku puudumine, sellist töötajat piirkonnas ei leia, koormus oleks väga väike, 2-3 uuringut päevas. Tunnistan, et olen aastaid töötanud radiograafiga, arstiõppe raames läbitakse kursused anatoomiast, füsioloogiast, meditsiinifüüsikast ja radioloogiast. Olen läbinud nõutud kiirguskaistsealased koolitused. Tehtud uuringud on tõlgendanud radioloog, tema hinnangul on uuringud kvaliteetsed ja põhjendatud. Perearsti esmane hinnang ja järgnev käsitlus on õige. Kohtumisel dr.Juta Varjase ja Mari Klammeriga Terviseametist sain soovituse asuda õppima radioloogiatehnikuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Läbisin konventsionaalradiograafia ehk lihtröntgenipiltide tegemiseks vajalikud kursused ja praktikumid, sooritasin õppepraktika. Meditsiinikooliõpinguteks aja leidmine arstitöö kõrvalt ei olnud kerge, õpingud olid tasulised, selleks kulus u 30 tööpäeva, 12 000 km autosõitu. Kuid õpingud ja praktika, eksamid said sooritatud, vt lisas dokumendid. 2018 a avasime uued ruumid, ehitasime nõuetekohase radiograaafiakabineti, ostsime kaasaegse digitaalse radiograafi, teostati mahukas kvaliteediuuring, vt. protokoll. Asusime taotlema kiirgustegevususluba, selle menetlus venis ja venis. Leiti palju erinevaid põhjusi, miks mitte luba anda. Näiteks keelas terviseameti jurist loa andmise, sest palgale oli võetud radioloog. Nii muutuks perearstikeskus, üldarstiabi osutaja eriarstiabi osutajaks. Probleemiks kujunes ka radioloogiatehniku kutse puudumine. Riigikogu tasandil muudeti tervishoiukorralduse seadust selliselt, mis annab perearstikeskusele õiguse teostada konventsionaalradiograafilisi uuringuid, vt järgnevad õigusaktid käesoleva pöördumise lisas. Ajavahemikul oktoober 2018-september 2019 kasutasin radiograafi vastuvõtule pöördunud patsientide terviseseisundi hindamiseks, samas ei omanud kiirgustegevusluba. Tegin seda soovist aidata parimal viisil haigeid. Olukorda hindasid tippjuristid- arst peab kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et aidata parimal viisil patsienti. Formaalse takistuse korral, näiteks loa puudumise korral, peavad patsiendi huvid olema kõrgemal. Aasta jooksul said nii u 500 patsiendi terviseseisund uuritud ja leitud erinevad lahendused. 500 ei ole mingi marginaalne rühmake. Kõik radiogrammid hindas radioloog, tema hinnang ühtis perearsti esmase hinnanguga ligemale 100% osas. Kui lisada siia varasematel tööaastatel tehtud uuringud, siis see arv on nüüdseks kokku u. 10 000. Uuringud on hinnanud radioloog, tunnistanud need tehniliselt aktsepteeritavateks ja meditsiiniliselt põhjendatuks. Peamine probleem: radioloogia tehniku puudumine peaks olema edukalt asendatav arsti või pereõe täiendõppega konventsionaalradiograafiast. Eesti meditsiiniasutuses töötab palju radioloogiatehnikuid, kes on õe baasharidusega läbinud 1-2 kuulised spetsialiseerumiskursused. Kiirguskeskus nõuab radioloogiatehniku kutset, kuid Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu juures töötav kutsekomisjon ei saa arstile isegi madalama, 7 taseme tehniku kutset anda. Olen saanud kutsekomisjonilt vastuse- isegi kui läbida kogu õppekava, ka siis ei ole võimalik arstile sellist õigust anda. Kutsekomisjoni juhataja on avaldanud arvamust- läbitud kursused, praktika ja tunnistused tõendavad edukalt pädevust, sellest peab Kiirguskeskusele piisama. Kiirguskeskuse juhataja aga nõuab tehniku kutset. Kui süüvida kiirgusseadusesse, vt lisa, siis võib arst, kui ta on läbinud koolituse, teostada pädevuse piires ioniseeriva kiirgusega radioloogilisi uuringuid. Pöördumine Keskkonnaministeeriumi poole jäi soodsa lahendita, sealne kantsler tugines sotsiaalministeeriumi ametniku arvamusele. ETTEPANEKUD 1. Leida kujunenud ametkondlike vastuolude lahendamise ja erisuse leidmisega võimalus kiirgustegevusloa väljastamiseks. Osapoolteks on Terviseamet, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev kiirgusosakond ja keskkonna inspektsioon, Kutsekoda, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu kutsekomisjon, riigihalduse minister jt. 2. See ei puuduta vaid üht perearstikeskust Tõstamaal, vaid paljusid suuremaid maapiirkonna perearstikeskuseid üle kogu eesti. Pärnumaa näitel võiks loetleda: Lihula, Vändra, Kilingi-Nõmme. Nendes piirkondades elab keskmiselt 4000-5000 patsienti, lähem haigla aga paikneb u 50 km kaugusel. 3. Kodulähedane diagnostika võimaldab haiguseid täpsemalt ja kiiremini avatada haigetel, kelle vaevused on tagasihoidlikud ja keda on keerukas suunata uuringuks maakonnakeskuses. Hea tervishoiukorraldusega riigis peaks esmaste uuringute kättesaadavus olema võrdne, sõltumata patsiendi elukohast. See on ka üks põhiseaduslik õigus. Õigeaegse diagnostikaga saaks vähendada järgnevaid ravikulusid ja juba suurema kiirguskoormusega uuringuid. Oluline on märkida, et ioniseeriva kiirguse kasutamise alusel elaniku kohta Euroopa riikide seas paikneb Eesti 3. kohal. 4. Kvaliteetse ja kaasaegse, täisdigitaalse radiograafi hind jääb samasse suurusjärku nagu keskmine perearsti auto. Mõistlikum on maksumaksja raha eest rajada hea varustuse ja diagnostikaga esmatasandi raviasutuste võrgustik, juhtmõtteks peab olema sisuline töö ja diagnostika, kodulähedus ja käättesaadavus. Perearstide koondamine ja meelitamine maakonnakeskustesse ei ole kindlasti maapiirkonna elanike huve arvestav. Arvestades üha kiiremini levivat Covid 19 epideemiat, ei ole patsientide koondamine lihtsamateks uuringuteks keskusesse epidemioloogiliselt mõistlik ! 5. Möödunud on u 5 aastat katsega ületada ametkondlike barjääre, leida positiivne lahendus. Tõstamnaa Tervisekeskuses teostatud uuringute analüüs näitab seda, et need on põhjendatud ja kvaliteetsed, aitavad kaasa parema esmatasandi meditsiiniabi osutamisele. See puudutab aastas u 500 patsienti, 10% pöördunute üldarvust. Paljud patsiendid on avaldanud soovi koguda allkirju, asuda piketeerima või pöörduda ajakirjanduse poole. Mõistlikum on leida erinevate ametkondade koostööna võimalus kiirgustegevusloa väljastamiseks. Lugupidamisega, Madis Veskimägi 05.11.2020 LISA 1. Kui lugeda §7, siis selle alusel on nõuded täidetud- uuringut tegev arst on saanud vajaliku väljaõppe, tööd hindab radioloog, kiirgustöö seade ja kabinet on nõuetekohane. §7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja § 14. Tegevusala (1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise. [RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016] (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuseid, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuseid, füsioteraapiateenust ja sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega. [RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016] (3) Üldarstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded. [RT I, 01.02.2019, 2 - jõust. 11.02.2019] Kiirgusseadus: §43 lg (5) Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; (jõustunud 26.06.2018) Sotsiaalministri määrus kiirgusseaduse juures: §7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja. LISA 2. Tervishoiujuhtide seisukohad esmatasandi ülesannetest «Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik prioriteet. Panustades esmatasandisse, saame tuua terviseteenused inimestele lähemale, sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda inimese eest kogu elu vältel,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Oluline on, et noorte perearstide sisenemine peremeditsiini oleks sujuvam, teisalt peame enam toetama ja hoidma ka juba töötavaid perearste. Kavandatud muudatustega tugevdame esmatasandi tervishoidu, et tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.» Esmatasandi tervishoid on olnud inimestele oluliseks väravaks diagnoosimisele, nõustamisele ja ravile, kus on saanud abi ka perearstita ja ravikindlustuseta inimesed. Perearstid on keerulisel ajal muutustega hästi toime tulnud,» ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno. «Iseäranis kriisiajal näeme, kui oluline on, et kõigil inimestel on võimalikult kodu lähedal juurdepääs vajalikule abile ning terviseamet saab usaldusväärsetele partneritele toetuda. Kohalikule haiglale nimistu teenindamise õiguse andmine on ikkagi vaid äärmuslik abinõu olukordadeks, kus perearsti korduvate konkurssidega ei leita, kuid inimestel säilib kindlustunne, et vajalik üldarstiabi on kohapeal endiselt tagatud.» LISA 3. RADIOGRAAFIAKABINETI VAATED
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel