Sotsiaalministeerium
Meie: 16.12.2020
nr 7-5.11/20-02703-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Tõstamaa osavallakogu esimehe pöördumise seoses Tõstamaa
Tervisekeskuse kiirgustegevusloaga.
Palun vastusest koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Peaminister
[email protected]
Sotsiaalminister 15.12.2020 nr 2-15.3/11074
[email protected]
Riigihalduse minister
[email protected]
Tõstamaa osavallakogu pöördumine seoses
Tõstamaa Tervisekeskuse kiirgustegevusloaga
Eestis on üheks probleemiks regionaalareng. Väljaspool suuremaid linnu ei suudeta pakkuda
vajalikke teenuseid ja inimesed on sunnitud kolima sinna, kus teenused on kättesaadavad. Üheks
valdkonnaks on perearstiteenus. Mõistetavad on objektiivsed põhjused nagu vahendite piiratus,
perearstide vähesus jne., kuid arusaamatud bürokraatlikud piirangud tegevusele nagu see on
Tõstamaa perearstikeskuse puhul.
Tõstamaa asub Lääne-Pärnumaal, kaugus Pärnust ca 50 km. Aastaid tegutseb Tõstamaal entusiastlik
perearst Madis Veskimägi, kes püüab pakkuda kaasaegset heal tasemel perearstiabi. Nimistus on ca
2200 patsienti, periooditi viibib piirkonnas ca 3000 elanikku ja mõistetav on nende soov saada
arstiabi, protseduure ja diagnostikat elukohale lähemast raviasutusest.
Koostöös Tõstamaa vallaga püüti saada toetust esmatasandi tervisekeskuste programmist Tõstamaa
tervisekeskuse uuendamiseks. Bürokraatlike piirangute tõttu Sotsiaalministeerium Tõstamaa
tervisekeskust ei toetanud. Kuna tervisekeskus töötas edukalt, leidis vald uued ruumid ja toetas
kommunaalkuludega ning tegus perearst Madis Veskimägi ehitas sinna kaasaegse tervisekeskuse
omavahenditega. 2017 ja 2018 tunnistati Tõstamaa tervisekeskus üheks Eesti parimaks
perearstikeskuseks. Haldusreformi käigus sundliideti Tõstamaa vald Pärnu linnaga ja ka Pärnu on
pidanud Tõstamaa tervisekeskuse tegevust vajalikuks.
1996. aastast töötas Tõstamaa tervisekeskuses röntgenkabinet, mis õigustas ennast igati. Ruumid,
tehnika jm. vastasid nõuetele, regulaarselt uuendati kiirgustegevusluba. Aga 2013 kiirgustegevusloa
pikendamisel tuli Terviseametist keelav otsus, põhjuseks muutunud seadusandlus, mis välistas
perearstiabi raviasutusel röntgendiagnostika, sest see kuulus korralduslikult eriarstiabi teenuste
loetellu.
Perearsti korduvad pöördumised jäid vastuseta, lõpuks tuli teade, mille alusel on võimalik erisusena
teha lubav otsus. Lisaks toodi probleemina ka radioloogiatehniku puudumine. Kuna koormus on
väike, 2-3 uuringut päevas, pole sellise töötaja kohapeal olek otstarbekas. Samas saab vajadusel
radiogramme hinnata telemeditsiini vahendusel radioloog ja kui iga päev ei pea 2-3 patsienti sõitma
50 km kaugusele röntgenisse, säästab see oluliselt patsientide aega ja muudab perearsti tegevuse
operatiivsemaks.
Perearst on aastaid töötanud radiograafiga ja arstiõppe raames läbitakse vastavad kursused. Ka on
perearst läbinud nõutud kiirguskaitsealased koolitused. Terviseameti soovitusel asus perearst õppima
Sadama tee 2, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn 444 8161
[email protected] www.parnu.ee
radioloogiatehnikuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, läbides konventsionaalradiograafia ehk
lihtröntgenipiltide tegemiseks vajalikud kursused ja praktikumid ning sooritas õppepraktika. Uutesse
tervisekeskuse ruumidesse ehitas Madis Veskimägi nõuetekohase radiograaafiakabineti, ostis
kaasaegse digitaalse radiograafi, teostas mahuka kvaliteediuuringu ja asus 2018. aastal taas taotlema
kiirgustegevusluba. Paraku on selle menetlus tänaseni veninud. Leitud on palju erinevaid põhjusi loa
mitteandmiseks. Näiteks keelduti loa andmisest, sest radioloogi konsultatsioone tasustati ja nii
muutuks perearstikeskus üldarstiabi osutajast eriarstiabi osutajaks. Aastate jooksul on probleemiga
tegelenud ka hulk poliitikuid ja nii muudeti Riigikogus tervishoiukorralduse seadust selliselt, et ka
perearstikeskusel on õigus teostada konventsionaalradiograafilisi uuringuid. Paraku pole Tõstamaa
tervisekeskusel siiani kiirgustegevusluba.
Tõstamaa osavallakogu arutas olukorda ja toetab perearst Madis Veskimägi ettepanekuid
regionaalselt olulise probleemi lahendamiseks. Kuna perearsti suhtlus Terviseametiga pole andnud
tulemusi, pöördume valitsuse poole ja palume leida nüüd juba aastaid kestnud probleemile kiire
lahendus.
Toetame perearst Madis Veskimägi ettepanekuid:
1. Lahendada ametkondlikud vastuolud ja leida võimalus kiirgustegevusloa väljastamiseks. Eelnevalt
kirjeldatud aastatepikkuse asjaajamise põhjal on ilmselt vaja kaasata Terviseamet,
Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev kiirgusosakond ja keskkonna
inspektsioon, Kutsekoda, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu kutsekomisjon, riigihalduse minister jt.
2. Eelnev ei puuduta vaid üht perearstikeskust Tõstamaal, vaid on regionaalselt oluline paljudele
suurematele maapiirkonna perearstikeskustele.
3. Kodulähedane diagnostika võimaldab haigusi täpsemalt ja kiiremini avastada haigetel, kelle
vaevused on tagasihoidlikud ja keda on keeruline suunata uuringuks maakonnakeskusesse. Hea
tervishoiukorraldusega riigis peaks esmaste uuringute kättesaadavus olema võrdne, sõltumata
patsiendi elukohast. Õigeaegne diagnostika vähendab järgnevaid juba suurema kiirguskoormusega ja
kuludega uuringuid.
4. Regionaalselt on mõistlik rajada hea varustuse ja diagnostikaga esmatasandi raviasutuste
võrgustik, juhtmõtteks sisuline töö, diagnostika, kodulähedus ja kättesaadavus. Perearstide
koondamine ja meelitamine maakonnakeskustesse ei ole maapiirkonna elanike huve arvestav. Ka
patsientide koondamine lihtsamateks uuringuteks suurematesse keskustesse pole mõistlik. Praegu
lisandub sellele ka viroloogiline aspekt.
5. Regionaalseid probleeme on vaja lahendada tegudega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Rõhu
Tõstamaa osavallakogu esimees
Lisa: 05.11.2020 Madis Veskimägi pöördumine
2
PROBLEEM KIIRGUSTEGEVUSLOA TAOTLEMISEGA,
PÖÖRDUMINE 05.11.2020
Pöördun seoses OÜ Tõstamaa Tervisekeskusele kiirgustegevusloa taotlemise probleemidga.
Oluline tasutainfo: Tõstamaa asub Lääne Pärnumaal, kaugus maakonnakeskusest u 50
km. Perearsti nimistus on u 2200 patsienti, periooditi viibib piirkonnas u 3000 elanikku,
mõistetav on nende püüd saada head abi, protseduure ja diagnostikat elukohale lähemast
raviasutusest. 1996 aastast on tervisekeskus võtnud kasutusele radiograafi, seade on end töös
väga hästi õigustanud. Koolitasime tollases Tartu Meditsiinikoolis 2 kuulistel kursusel velskri
haridusega töötajast radioloogia õe, 1996 a. Tõstamaal töötas aastaid röntgenkabinet, ruumid,
tehnika jm vastas nõuetele, regulaarselt uuendasime kiirgustegevusluba. Aastast 2013 lõppes
kiirgustegevusluba, selle pikendamise keelav otsus tuli Terviseametist, põhjuseks muutunud
seadusandlus, mis välistas perearstiabi raviastusel röntgendiagnostika, mis korralduslikult
kuulub eriarstiabi teenuste loetellu. Minu korduvad pöördumised jäid vastuseta, sain hr.Peeter
Mardnalt teate, mille alusel on võimalik erisusena teha lubav otsus, mida siiski ei tehtud.
Probleemiks on ka radioloogiatehniku puudumine, sellist töötajat piirkonnas ei leia, koormus
oleks väga väike, 2-3 uuringut päevas. Tunnistan, et olen aastaid töötanud radiograafiga,
arstiõppe raames läbitakse kursused anatoomiast, füsioloogiast, meditsiinifüüsikast ja
radioloogiast. Olen läbinud nõutud kiirguskaistsealased koolitused. Tehtud uuringud on
tõlgendanud radioloog, tema hinnangul on uuringud kvaliteetsed ja põhjendatud. Perearsti
esmane hinnang ja järgnev käsitlus on õige.
Kohtumisel dr.Juta Varjase ja Mari Klammeriga Terviseametist sain soovituse asuda õppima
radioloogiatehnikuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Läbisin konventsionaalradiograafia ehk
lihtröntgenipiltide tegemiseks vajalikud kursused ja praktikumid, sooritasin õppepraktika.
Meditsiinikooliõpinguteks aja leidmine arstitöö kõrvalt ei olnud kerge, õpingud olid tasulised,
selleks kulus u 30 tööpäeva, 12 000 km autosõitu. Kuid õpingud ja praktika, eksamid said
sooritatud, vt lisas dokumendid.
2018 a avasime uued ruumid, ehitasime nõuetekohase radiograaafiakabineti, ostsime
kaasaegse digitaalse radiograafi, teostati mahukas kvaliteediuuring, vt. protokoll. Asusime
taotlema kiirgustegevususluba, selle menetlus venis ja venis. Leiti palju erinevaid põhjusi,
miks mitte luba anda. Näiteks keelas terviseameti jurist loa andmise, sest palgale oli võetud
radioloog. Nii muutuks perearstikeskus, üldarstiabi osutaja eriarstiabi osutajaks. Probleemiks
kujunes ka radioloogiatehniku kutse puudumine. Riigikogu tasandil muudeti
tervishoiukorralduse seadust selliselt, mis annab perearstikeskusele õiguse teostada
konventsionaalradiograafilisi uuringuid, vt järgnevad õigusaktid käesoleva pöördumise lisas.
Ajavahemikul oktoober 2018-september 2019 kasutasin radiograafi vastuvõtule pöördunud
patsientide terviseseisundi hindamiseks, samas ei omanud kiirgustegevusluba. Tegin seda
soovist aidata parimal viisil haigeid. Olukorda hindasid tippjuristid- arst peab kasutama kõiki
oma käsutuses olevaid vahendeid, et aidata parimal viisil patsienti. Formaalse takistuse korral,
näiteks loa puudumise korral, peavad patsiendi huvid olema kõrgemal. Aasta jooksul said nii
u 500 patsiendi terviseseisund uuritud ja leitud erinevad lahendused. 500 ei ole mingi
marginaalne rühmake. Kõik radiogrammid hindas radioloog, tema hinnang ühtis perearsti
esmase hinnanguga ligemale 100% osas. Kui lisada siia varasematel tööaastatel tehtud
uuringud, siis see arv on nüüdseks kokku u. 10 000. Uuringud on hinnanud radioloog,
tunnistanud need tehniliselt aktsepteeritavateks ja meditsiiniliselt põhjendatuks.
Peamine probleem: radioloogia tehniku puudumine peaks olema edukalt asendatav arsti või
pereõe täiendõppega konventsionaalradiograafiast. Eesti meditsiiniasutuses töötab palju
radioloogiatehnikuid, kes on õe baasharidusega läbinud 1-2 kuulised
spetsialiseerumiskursused. Kiirguskeskus nõuab radioloogiatehniku kutset, kuid Eesti
Radioloogiatehnikute Ühingu juures töötav kutsekomisjon ei saa arstile isegi madalama, 7
taseme tehniku kutset anda. Olen saanud kutsekomisjonilt vastuse- isegi kui läbida kogu
õppekava, ka siis ei ole võimalik arstile sellist õigust anda. Kutsekomisjoni juhataja on
avaldanud arvamust- läbitud kursused, praktika ja tunnistused tõendavad edukalt pädevust,
sellest peab Kiirguskeskusele piisama. Kiirguskeskuse juhataja aga nõuab tehniku kutset. Kui
süüvida kiirgusseadusesse, vt lisa, siis võib arst, kui ta on läbinud koolituse, teostada
pädevuse piires ioniseeriva kiirgusega radioloogilisi uuringuid. Pöördumine
Keskkonnaministeeriumi poole jäi soodsa lahendita, sealne kantsler tugines
sotsiaalministeeriumi ametniku arvamusele.
ETTEPANEKUD
1. Leida kujunenud ametkondlike vastuolude lahendamise ja erisuse leidmisega võimalus
kiirgustegevusloa väljastamiseks. Osapoolteks on Terviseamet, Sotsiaalministeerium,
Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev kiirgusosakond ja keskkonna inspektsioon,
Kutsekoda, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu kutsekomisjon, riigihalduse minister jt.
2. See ei puuduta vaid üht perearstikeskust Tõstamaal, vaid paljusid suuremaid
maapiirkonna perearstikeskuseid üle kogu eesti. Pärnumaa näitel võiks loetleda:
Lihula, Vändra, Kilingi-Nõmme. Nendes piirkondades elab keskmiselt 4000-5000
patsienti, lähem haigla aga paikneb u 50 km kaugusel.
3. Kodulähedane diagnostika võimaldab haiguseid täpsemalt ja kiiremini avatada
haigetel, kelle vaevused on tagasihoidlikud ja keda on keerukas suunata uuringuks
maakonnakeskuses. Hea tervishoiukorraldusega riigis peaks esmaste uuringute
kättesaadavus olema võrdne, sõltumata patsiendi elukohast. See on ka üks
põhiseaduslik õigus. Õigeaegse diagnostikaga saaks vähendada järgnevaid ravikulusid
ja juba suurema kiirguskoormusega uuringuid. Oluline on märkida, et ioniseeriva
kiirguse kasutamise alusel elaniku kohta Euroopa riikide seas paikneb Eesti 3. kohal.
4. Kvaliteetse ja kaasaegse, täisdigitaalse radiograafi hind jääb samasse suurusjärku nagu
keskmine perearsti auto. Mõistlikum on maksumaksja raha eest rajada hea varustuse ja
diagnostikaga esmatasandi raviasutuste võrgustik, juhtmõtteks peab olema sisuline töö
ja diagnostika, kodulähedus ja käättesaadavus. Perearstide koondamine ja meelitamine
maakonnakeskustesse ei ole kindlasti maapiirkonna elanike huve arvestav. Arvestades
üha kiiremini levivat Covid 19 epideemiat, ei ole patsientide koondamine
lihtsamateks uuringuteks keskusesse epidemioloogiliselt mõistlik !
5. Möödunud on u 5 aastat katsega ületada ametkondlike barjääre, leida positiivne
lahendus. Tõstamnaa Tervisekeskuses teostatud uuringute analüüs näitab seda, et need
on põhjendatud ja kvaliteetsed, aitavad kaasa parema esmatasandi meditsiiniabi
osutamisele. See puudutab aastas u 500 patsienti, 10% pöördunute üldarvust. Paljud
patsiendid on avaldanud soovi koguda allkirju, asuda piketeerima või pöörduda
ajakirjanduse poole. Mõistlikum on leida erinevate ametkondade koostööna võimalus
kiirgustegevusloa väljastamiseks.
Lugupidamisega,
Madis Veskimägi
05.11.2020
LISA 1. Kui lugeda §7, siis selle alusel on nõuded täidetud- uuringut tegev arst on
saanud vajaliku väljaõppe, tööd hindab radioloog, kiirgustöö seade ja kabinet on
nõuetekohane.
§7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija
Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse
hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava
protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase
väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja
§ 14. Tegevusala
(1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt
osutada lubatud õendusabiteenuste, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste,
füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning
kinnisasja kasutusse andmise.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime
all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuseid, iseseisvalt osutada
lubatud ämmaemandusabiteenuseid, füsioteraapiateenust ja sotsiaalteenuseid, tegeleda
tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]
(3) Üldarstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid
röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse
§ 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud
nõuded.
[RT I, 01.02.2019, 2 - jõust. 11.02.2019]
Kiirgusseadus:
§43 lg (5) Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; (jõustunud 26.06.2018)
Sotsiaalministri määrus kiirgusseaduse juures:
§7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija
Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse
hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava
protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase
väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja.
LISA 2. Tervishoiujuhtide seisukohad esmatasandi ülesannetest
«Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on
riiklik prioriteet. Panustades esmatasandisse, saame tuua terviseteenused inimestele
lähemale, sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset
ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda inimese eest kogu elu vältel,» ütles
sotsiaalminister Tanel Kiik. «Oluline on, et noorte perearstide sisenemine
peremeditsiini oleks sujuvam, teisalt peame enam toetama ja hoidma ka juba
töötavaid perearste. Kavandatud muudatustega tugevdame esmatasandi tervishoidu,
et tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.»
Esmatasandi tervishoid on olnud inimestele oluliseks väravaks diagnoosimisele,
nõustamisele ja ravile, kus on saanud abi ka perearstita ja ravikindlustuseta
inimesed. Perearstid on keerulisel ajal muutustega hästi toime tulnud,» ütles
terviseameti peadirektor Üllar Lanno. «Iseäranis kriisiajal näeme, kui oluline on, et
kõigil inimestel on võimalikult kodu lähedal juurdepääs vajalikule abile ning
terviseamet saab usaldusväärsetele partneritele toetuda. Kohalikule haiglale nimistu
teenindamise õiguse andmine on ikkagi vaid äärmuslik abinõu olukordadeks, kus
perearsti korduvate konkurssidega ei leita, kuid inimestel säilib kindlustunne, et
vajalik üldarstiabi on kohapeal endiselt tagatud.»
LISA 3. RADIOGRAAFIAKABINETI VAATED