ANDMEKAITSETINGIMUSED
1. MIS ON ANDMEKAITSETINGIMUSTE EESMÄRK?
Ehkki Civitta Eesti AS-i („Civitta“) klientideks on valdavas enamuses ettevõtted ja asutused,
mitte eraisikud, puutub ka Civitta teatud määral kokku isikuandmetega.
Andmekaitsetingimuste eesmärgiks on anda nendele inimestele teave, missuguseid
isikuandmeid, kuidas ja mis eesmärgil Civitta töötleb ja missugused on inimese õigused
seoses tema isikuandmete töötlemisega.
Civitta Eesti AS-i kui isikuandmete vastutava töötleja registrikood on 11092241, juriidiliseks
aadressiks on Riia tn 24a, 51010 Tartu ning lisaks Tartule tegutseb Civitta Tallinnas aadressil
Lõõtsa 8, 11415 Tallinn. Kontakttelefon on +372 646 448 8 ja e-posti aadress
[email protected].
Andmekaitsetingimuste avalikustamine täidab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EL)
2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) („isikuandmete kaitse üldmäärus“) artiklitest 13 ja 14 tuleneva
teavitamiskohustuse.
2. MIS EESMÄRKIDEL JA KUIDAS CIVITTA ISIKUANDMEID TÖÖTLEB?
Kliendile teenuse osutamine
Civitta pakub oma klientidele juhtimiskonsultatsiooni, ettevõtlustuge ja -diagnostikat, aitab
kirjutada toetustaotlusi ja juhtida projekti, viib läbi turu-uuringuid, teeb andmeanalüüsi ning
nõustab laia spektrit organisatsioone alates idufirmadest ja lõpetades avaliku sektoriga.
Nende teenuste osutamiseks on vajalik töödelda ettevõtte või asutuse juhtide ja töötajate
isikuandmeid, nagu inimese kontaktandmed, positsioon ja tööandja, ning erakliendi
kontaktandmeid. Ettevõtte või asutuse juhtide ja töötajate ning erakliendi isikuandmed võivad
nähtuda kliendile teenuse osutamise käigus või teenuse lõpptulemusena kliendile esitatud
raportist, projektist, analüüsist või uuringust. Selline isikuandmete töötlemine on vajalik, et täita
kliendiga sõlmitud lepingut. Erakliendile arve esitamiseks on vajalik töödelda tema arveinfot.
Uuringute läbiviimine
Kui Civitta viib kliendi tellimusel läbi uuringut ning Civitta ja klient püstitavad üheskoos uuringu
eesmärgi, määratlevad sihtrühmad ja küsitlemise metoodika, on Civitta ja klient uuringu käigus
töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad. Kui ülaltoodud valikud teeb klient üksi,
näiteks hankedokumendis ülesannet kirjeldades, ning Civitta töötleb uuringu käigus
isikuandmeid vastavalt kliendi juhistele, on uuringus klient isikuandmete vastutavaks töötlejaks
ning Civitta volitatud töötlejaks. Kaasvastutava töötlejana on Civittal õigustatud huvi koguda
uuringu läbiviimise eesmärgil avalikest allikatest (näiteks ettevõtte või asutuse koduleht,
äriregister) sihtrühma kuuluvate ettevõtete ja asutuste juhtide või töötajate kontaktandmeid
ning kasutada kontaktandmeid nendega ühenduse võtmiseks.
Teenuste ja toodete sisseostmine tarnijatelt
Civitta kasutab ka ise teiste ettevõtete teenuseid ning tellib oma tegevuseks vajalikke tooteid.
Vastavaks ärisuhtluseks on vajalik teada tarnijapoolse kontaktisiku kontaktandmeid.
Kontaktandmete ja arveinfo töötlemine on vajalik tarnelepingu täitmiseks.
Infokirjade edastamine
Civitta soovib viia oma klientide ja teiste isikuteni, kellega Civitta on koostööd teinud ja
ärialaseid kontaktandmeid vahetanud, neile huvipakkuvaid ja kasulikke uudiseid Civitta
tegevuse kohta. Civitta võib sel eesmärgil edastada e-posti teel infokirju kliendist ettevõtte või
asutuse kontaktisikule, erakliendile, uuringus osalenud sihtrühma kuuluva organisatsiooni
kontaktisikule, tarnija kontaktisikule. Civittal on õigustatud huvi hoida nende inimestega või
nende inimeste esindatavate ettevõtete ja asutustega ärialast suhet. Inimesel on igal ajal
õigus teavitada Civittat soovist infokirju enam mitte saada ning kõige lihtsam viis selleks on iga
infokirja lõpus oleva vastava lingi klikkimine.
1|2
Värbamine
Civittasse tööle kandideerijad esitavad oma kandideerimisdokumentides Civittale järgnevaid
isikuandmeid: kontaktandmed, haridus, kvalifikatsioon, senine töökogemus.
3. KELLEL ON ISIKUANDMETELE LIGIPÄÄS?
Civitta hoiab konfidentsiaalsena kõiki oma klientide andmeid, sealhulgas isikuandmeid.
Civitta töödeldavatele isikuandmetele pääsevad ligi üksnes need töötajad ja juhtorganite
liikmed, kellele see on vajalik nende positsioonist tulenevate ülesannete täitmiseks. Civitta
võib projekti kaasata ja isikuandmetele ligipääsu anda vajalikku pädevust omavale
koostööpartnerile. Rahvusvahelise kliendiprojekti raames võib Civitta edastada isikuandmeid
teistes riikides tegutsevatele Civitta kontserni ettevõtetele. Isikuandmetele võib ligipääsu
omada tarkvaralahenduse pakkuja. Juriidilisest isikust kliendi kontaktisikute ning erakliendi
isikuandmeid võidakse edastada raamatupidamisteenuse osutajale. Juhul kui tasumata arve
osas ei õnnestu saavutada kokkulepet, on võimalik eraisikust kliendi arveinfo ja
kontaktandmete edastamine inkassoteenuse osutajale.
4. KUI KAUA CIVITTA ISIKUANDMEID SÄILITAB?
Civitta säilitab klientidele teenuse osutamist tõendavaid andmekandjaid, sh isikuandmeid
sisaldavaid dokumente 10 aastat projekti lõppemisest.
Civitta säilitab kliendist ettevõtte või asutuse kontaktisiku, erakliendi, uuringus osalenud
sihtrühma kuuluva ettevõtte või asutuse kontaktisiku ja tarnija kontaktisiku kontaktandmeid
kliendisuhte või ühise projekti kestel. Õigustatud huvi olemasolu korral võib Civitta teatud
olukordades säilitada kontaktandmeid ka pärast kliendisuhte või ühise projekti lõppemist, kuid
mitte kauem, kui vajalik. Eelkõige võib Civitta kontaktandmeid säilitada ja edaspidi töödelda
äriedenduse eesmärgil. Kui Civittal on õigustatud huvi hoida nende inimeste või nende
inimeste esindatavate ettevõtete või asutustega ärialast suhet, säilitab Civitta kontaktandmeid
nii kaua, kui on õigustatud huvist tulenevalt vajalik või kuni inimene on avaldanud soovi, et
tema kontaktandmed kustutatakse.
Teenuste või toodete sisseostmisega seotud lepinguid ja teenuse või toote kvaliteediga seotud
infot säilitatakse kuni 10 aastat teenuse kättesaamisest või toote üleandmisest.
Tööle kandideerijate kandideerimisdokumente säilitab Civitta ühe aasta jooksul alates
kandidaadile värbamisotsuse teatavakstegemisest.
Andmeid, mille säilitamiskohustus tuleneb õigusaktist (nt raamatupidamisandmed), säilitab
Civitta õigusaktis ettenähtud aja jooksul.
5. MISSUGUSED ON INIMESE ÕIGUSED SEOSES OMA ISIKUANDMETEGA?
Tulenevalt andmekaitse üldmäärusest on inimesel õigus oma isikuandmetega tutvuda ja
saada enda isikuandmetest koopia, õigus nõuda enda isikuandmete ülekandmist teisele
vastutavale töötlejale, õigus nõuda enda isikuandmete kustutamist, parandamist või
täiendamist ja isikuandmete töötlemise piiramist.
Nende õiguste kasutamiseks palub Civitta võtta ühendust oma tavapärase kontaktisikuga
Civittas või teatada oma soovist e-posti aadressil
[email protected].
Kui inimene tunneb muret GDPR-i või muu isikuandmetega seotud õigusakti oletatava
rikkumise pärast Civittas, palub Civitta taas võtta ühendust e-posti aadressil
[email protected].
Kui inimene ei ole rahul sellega, kuidas Civitta tema kaebust lahendas, on tal õigus esitada
kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsiooni kontaktandmed on
järgnevad: telefon +372 627 4135; meiliaadress
[email protected]; postiaadress Väike-Ameerika
19, Tallinn 10129.
2|2
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] Meie 16.12.2020 nr 4.2-3/3656-1
Taotlus Andmekaitse Inspektsioonile
Edastame taotluse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Erihoolekandeteenuste
korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile“.
Esitame taotluse ka valdkonnapõhisele eetikakomiteele ning lisame nende seisukoha kohe
pärast selle laekumist.
Küsimuste korral palun pöörduda meiepoolse kontaktisiku Elen Preimanni
(
[email protected]) poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
Elen Preimann 6269 246
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Andmekaitse Inspektsioon
Väike-Ameerika 19
10129 TALLINN
Sotsiaalministeerium
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks
uuringutaotluse.
Uuring hõlmab isikuandmeid X
Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi
mõjude analüüs üleminekul isikukesksele
teenusmudelile
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Sotsiaalministeerium on tellinud mõjuanalüüsi, mille raames võrreldakse tänase erihoolekande- ja
sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste osutamise mudeli ning uue isikukeskse ja komponendipõhise
erihoolekande teenusmudeli kulusid. Tegemist on kahe teenuste korraldamise mudeliga, mis oma
ülesehituselt erinevad, kuid mõlema korraldusmudeli järgselt osutatakse teenuseid samale
sihtrühmale – psüühilise erivajadusega inimestele. Erinevad erihoolekandeteenused ja
rehabilitatsiooniteenuste sisu on kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatüki (riigi korraldatav
abi) 2. ja 3. jaotises. Uues teenusmudelis on tänase riikliku mudeli erihoolekande- ja
rehabilitatsiooniteenused jaotatud väiksemateks osadeks (tegevuskomponentideks), millest
pannakse abivajajale kokku talle sobilik komplekt. Need moodustuvad teenusekomplektid on
inimeste lõikes erinevad, sõltudes mitmesugustest taustatunnustest (vanus, sugu, elukoht, töövõime
ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos). Selleks, et mudeleid omavahel võrrelda saaks, tuleb
analüüs teostada teenust saavate inimeste spetsiifilisemate alarühmade lõikes, mida ei saa teha ilma
isikustatud andmeid kasutamata.
Tänane mudel on teenuste pakkumise ja rahastamise osas jäik ega arvesta piisavalt konkreetse
teenusekasutaja vajadustega. Näiteks on viimastel aastatel hakanud täisealiseks saama ja
erihoolekandeteenustele liikuma autismispektri häirega inimesed. Tänastel erihoolekande
teenusepakkujatel ei ole aga piisavalt kompetentsi selle häirega inimestele teenuse pakkumiseks
ning läbi analüüsimata on ka see, millises mahus ja millistes Eesti piirkondades on 10 aasta
perspektiivis nimetatud teenuse järele vajadus. Selleks, et planeerida kvaliteetset teenust (sh
varajast personali väljaõpet tulevikuteenuste tagamiseks), on vaja teada, millisest soost,
millises vanuses ja millise puude liigi, raskusastme ning põhidiagnoosiga inimesed tulevikus
teenust vajavad. Ka tänane erihoolekandeteenuste järjekord näitab, et teenusmudel ei arvesta
inimeste taustatunnuseid piisavalt. Näiteks peavad erinevate erihoolekandeteenuste järjekorras
kõige pikemalt vabanevat kohta ootama 26-35-aastased meesterahvad, kellel on psüühikahäire ja
määratud raske puue. Samal ajal ei ole teatud kohalikes omavalitsustes neile sobiv teenus saadaval,
kuna vastavad ettevalmistused võtavad aega aastaid, sealjuures peab olemas olema ka eelteadmine
just selle teenuse arendamiseks. Eeltoodud näitel ei ole hetkel Tartu linnas selliste taustatunnuste ja
vajadustega inimesel neile sobivat erihoolekandeteenust ehk kogukonnas elamise teenust võimalik
saada.
Uue komponendipõhise teenusmudeli eesmärgiks on osutada inimesele täpselt sellist teenust, mida
ta oma vanusest, soost, elukohast, töövõimest, puude liigist, puude raskusastmest ja põhidiagnoosist
tulenevast toetusvajadusest lähtuvalt vajab. Uut teenusmudelit on tänaseks korduvalt piloteeritud,
kuid see on võimaldanud välja tuua vaid süsteemi korralduse vaatest need kitsaskohad, mida peaks
võrreldes tänase olukorraga muutma. Praegune mõjuanalüüs aitaks lisaks mõista, milline on
uuele teenusmudelile ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga, sh 10 aastast
tulevikuperspektiivi arvestades.
Analüüs koosneb järgmistest etappidest, mille tulemuste saavutamiseks on vajalik isiku
tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine:
1) praeguse erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste osutamise mudeli kulude
analüüs (aluseks Sotsiaalkindlustusameti kulumudeli andmed agregeeritud kujul) ja nende
võrdlemine 2019. aasta lõpus erihoolekandeteenust saanud inimeste andmetega, mida on
kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 1;
2) uue, isikukeskse teenusmudeli rakendamisele ülemineku kulude analüüs (aluseks
Sotsiaalministeeriumi kulumudeli andmed agregeeritud kujul ning eraldi andmekorje
tööjõukulude kohta) ja nende võrdlemine 2019. aastal teenusvajaduse hindamise läbinud
inimeste andmetega, mida on kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 2;
3) prognoositavate püsikulude analüüs (aluseks isikukeskse erihoolekande
teenusmudeli piloteerimise projekti käigus kujunenud hinnad), kui teenuseid osutatakse
muudetud süsteemi kohaselt ja nende võrdlemine 2019. aastal teenusvajaduse hindamise
läbinud inimeste andmetega, mida on kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 2;
4) erihoolekandeteenuste tulevikuvaate tekitamine 10 aasta perspektiivis, võttes aluseks:
möödunud 10 aasta andmed psühhiaatriliste haigusjuhtude levimuse ja psüühilise
erivajaduse tekkimise osas (Tervise Arengu Instituudi ja Haigekassa andmed
haigusjuhtude kohta agregeeritud kujul);
isikukeskse teenusmudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu)
vaatest, kasutades üleval toodud punktides 2 ja 3 nimetatud andmeid;
võrdlust praeguse erihoolekandeteenuste rahastamise põhimõtetega, kasutades üleval
toodud puntides 1, 2 ja 3 toodud andmeid.
Seega on isikuandmete töötlemine vajalik nii mõlema mudeli (tänase ja uue) kulukomponentide
mõistmiseks ja lahti seletamiseks kui ka järgmise 10 aasta eelarvevajaduse prognoosi koostamiseks.
Agregeeritud andmete aluseks võtmine ei ole piisav, kuna tänase ja uue teenusmudeli
kulutuste võrdlemisel tuleb lähtuda detailsetest kulukomponentidest, mis sõltuvad erinevatest
inimese vajadusi kirjeldavatest taustatunnustest nagu vanus, sugu, elukoht, töövõime ulatus,
puude liik, puude raskusaste ja põhidiagnoosist sõltuv toetusvajadus. Need taustatunnused
tähendavad erinevates kombinatsioonides iga inimese puhul erinevat toetusvajadust ja sellest
tulenevalt ka erinevat kulu riigile teenuse eest tasumisel.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Psüühilise erivajadusega inimeste hulk Eestis kasvab, samas ei ole neile vajalikud teenused Eestis
piisavalt tagatud ja eelarvevahendeid selleks napib. Heaolu arengukava 2016-2023 kohaselt on
olemasolev psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste pakkumise ja
rahastamise korraldus jäik ega arvesta piisavalt konkreetse teenusekasutaja vajadustega ei teenuse
sisu ega osutatava teenuse mahu ja sageduse osas: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-
2023 Selleks, et olukorda muutuks, nähti arengukava rakendusplaanis ette, et
erihoolekandeteenustele luuakse uued teenusesüsteemi alused, kasutades teenusedisaini metoodikat.
Aastatel 2016-2017 töötaski Sotsiaalministeerium koostöös Trinidad Wiseman OÜ disainerite,
Sotsiaalkindlustusameti, erihoolekandeteenuse kasutajate ja nende esindajate ning
teenuseosutajatega välja uue isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli prototüübi. Uus
teenusmudel arendati välja selleks, et pakkuda sellele sihtrühmale paindlikumat ja vajadustele
vastavat tuge. Sotsiaalministeeriumi tellitav mõjuanalüüs, mille jaoks käesolevas taotluses
isikuandmete töötlemiseks luba küsitakse, viiakse läbi eelkõige selleks, et aru saada, kas uus ja
sihtrühma sisuliselt paremini toetav teenuste korraldus on riigile jõukohane ka rahaliselt ning aitab
teha ühiskonnale oluliste avalike teenuste osutamise osas optimaalseid valikuid.
Uus teenusmudel tähendab, et inimesele osutatakse täpselt sellist teenust, mida ta oma vanusest,
soost, elukohast, töövõimest, puude liigist, raskusastmest ja põhidiagnoosist tulenevast
toetusvajadusest lähtuvalt vajab. Näiteks tänases süsteemis saavad inimesed teenuseid sageli kodust
kaugel, kuna nende kodukandis ei ole üldse või ei ole piisavalt neile vajaliku teenuse kohtasid.
Näiteks pidid ööpäevaringset erihooldusteenust vajavad hiidlased seetõttu kuni selle aasta sügiseni
(kui valmisid viimaks sobivad teenusekohad) kolima teenuse saamiseks mandrile. Nagu punktis A
selgitatud, on sageli puudu ka spetsiifilistest teenustest „õigetes“ asukohtades (toodud näide Tartu
linnas puuduvate kogukonnas elamise teenuskohtade osas psüühikahäirega meestele). Selleks, et
saaksime riigi poolt õigeaegselt (enne vastava teenusevajaduse kriitilist tõusu) leida teenusepakkuja,
ruumid ja ette valmistada personali just konkreetsete tunnustega teenusevajajate tarbeks, on vaja
väga täpset teenusvajaduse ja kulutuste prognoosimist. Selliseks näiteks on ka eeltoodud
autismispektriga inimeste teenuste vajadus, kus üldine tendents on statistikast nähtav, kuid teadmata
on täpsem teenusevajaduse sisu (millist teenust, millistes aspektides vajatakse ja täpsemalt millises
ajaraamis, samuti, kus on asukohaliselt teenusevajadus kõige suurem ning kuhu oleks seetõttu
mõistlik teenuse arendamine asukohaliselt suunitleda, katmaks abivajaduse võimalikult hästi ja
laialdaselt).
Uut teenusmudelit on tänaseks korduvalt piloteeritud, kuid see on võimaldanud välja tuua vaid
süsteemi korralduse vaatest need kitsaskohad, mida peaks võrreldes tänase olukorraga muutma.
Praegune mõjuanalüüs aitaks lisaks mõista, milline oleks teenusmudeli vajadused ja sellele
ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga, sh 10 aastast tulevikuperspektiivi
arvestades.
Täna on psühhiaatriliste haigusjuhtude arv olnud pidevas kasvutrendis, mis tähendab, et järjest
rohkem inimesi vajab ka erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Erinevate taustatunnustega
(vanus, sugu, elukoht, töövõime ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos) inimesed vajavad
erinevatest komponentidest koosnevaid teenuseid. Selleks, et mõista uuele teenusmudelile
üleminekuga kaasnevat rahalist mõju, tuleks kõigepealt analüüsida, milliste taustatunnustega
inimesed saavad täna erinevaid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid ja kuidas jaotuvad
nende taustatunnustega inimeste teenustele tehtud kulutused tänases mudelis ning seejärel
analüüsida, kuidas need jaotuksid uues komponendipõhises teenusmudelis. Näiteks võib tänases
mudelis skisofreenia diagnoosiga, osalise töövõimega meesterahvas saada kogukonnas elamise
teenust 454 € eest kuus. Samas võib kogukonnas elamise teenuse kindlaksmääratud komponentide
seas olla selliseid, mida see meesterahvas ei vaja. Tulevikus saab komponendipõhises mudelis
erinevaid komponente kokku pannes täpselt sellise toetuspaketi, nagu inimesele vaja. See võib anda
muuhulgas rahalise säästuefekti, kuid meie eesmärk on eelkõige uue mudeliga tagada inimesele
täpselt talle vajalik teenus.
Taotluses kirjeldatud andmete põhjal valmiv analüüs toob välja 1) milliste taustatunnustega
inimesed täna erinevaid erihoolekandeteenuseid saavad ja millised on nende taustatunnustega
inimestele osutatavate teenuste kulud tänases ja uues teenusmudelis ning 2) kas ja kui palju on
võimalik uuele teenusmudelile üleminekul kulusid tulevikus (10 aasta perspektiivis) kokku hoida
või kui palju on riigil vaja vahendeid juurde, et tulevikus teenuste vajadus ära katta.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Isikuandmeid töödeldakse vaid analüüsi raames ja nende töötlemine ei kahjusta andmesubjekte,
kuna analüüs ei tekita inimestele õiguseid ega kohustusi. Protsessis pääsevad isikuandmetele ligi
konkreetselt määratud inimesed, kes töötlevad andmeid vaid käesoleva analüüsi eesmärkidel.
Isikuandmed kustutatakse peale analüüsi läbiviimist, analüüsi tulemused esitatakse isikustamata
ning üldistatud kujul, mis ei kujuta ohtu isikuandmetele.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Andmed esitatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt analüüsi läbiviijale krüpteeritult, Exceli tabeli
formaadis.
1. Vastutava/volitatud töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava/volitatud töötleja nimi Sotsiaalministeerium/Civitta Eesti AS
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah
1.3 Registrikood või isikukood 70001952/11092241
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn/
aadressid Lõõtsa 8, 11415 Tallinn, Riia 24a, 51010 Tartu
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn/
registrikandega) Lõõtsa 8, 11415 Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Elen Preimann
[email protected]
telefon, e-post +372 626 9246
Kristiina Oll
[email protected]
+372 5333 7332
Jaanus Kiss
[email protected]
+372 53 304 022
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb
Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le.
§ 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud lahendamiskavade koostamine ja elluviimine,
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti sotsiaalse turvalisuse, hoolekande korraldamine,
avamise otsus, leping vms võrdse kohtlemise edendamine ja sellealase
tegevuse koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine. Samu
eesmärke kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 20.03.2014
määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus (edaspidi põhimäärus). Põhimääruse
§ 2 lõikes 2 on täpsustatud, et ministeeriumi roll
on erivajadustega inimeste ja eakate poliitikate
juhtimine sotsiaalse kaasatuse valdkonnas.
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on
täidesaatval võimalik analüüsida andmeid
poliitika kujundamise eesmärgil.
Sotsiaalministeeriumi ja Civitta Eesti AS vahel
on sõlmitud töövõtuleping analüüsi
läbiviimiseks. Leping on sõlmitud riigihangete
seaduse § 15 lõike 1 alusel läbi viidud lihthanke
„Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi
mõjude analüüs üleminekul isikukesksele
teenusmudelile (Sotsiaalministeeriumile)”
viitenumbriga 223839 tulemusel töövõtjaga kui
lihthankes edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkujaga.
3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Analüüsi eesmärgiks on 1) hinnata, milliste
taustatunnustega (vanus, sugu, elukoht, töövõime
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos)
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine inimesed täna erinevaid erihoolekandeteenuseid
saavad ja millised on nende taustatunnustega
inimestele osutatavate teenuste kulud tänases
ning uues teenusmudelis ning 2) kas ja kui palju
on võimalik uuele teenusmudelile üleminekul
kulusid tulevikus (10 aasta perspektiivis) kokku
hoida või kui palju on riigil vaja vahendeid
juurde, et tulevikus teenuste vajadus ära katta.
Isikuandmete töötlemine on vajalik nii mõlema
mudeli (tänase ja uue) kulukomponentide
mõistmiseks ja lahti seletamiseks kui ka järgmise
10 aasta eelarvevajaduse prognoosi
koostamiseks. Isikuandmed on ainus allikas,
mille põhjal on võimalik teha tulevikuprognoose,
mis arvestavad teenusevajaduse muutust ajas.
Agregeeritud andmete aluseks võtmine ei ole
piisav, kuna teenuste vajadus sõltub paljudest
inimese tasutatunnustest, mis omavahel
kombineerituna tähendavad iga inimese puhul
erinevat teenusvajadust ning seega ka erinevat
kulu riigile teenuse eest tasumisel.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Erihoolekandeteenuste saajaid (sh nii
töödeldakse ning valimi suurus töödeldavate isikuandmete kooseisus 1 kui
koosseisus 2 nimetatud isikud) oli
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta
kui palju neid on
jooksul umbes 6 400 (unikaalsed isikud). Uue
isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
piloteerimise raames teenust saavaid isikuid on
kuni 700 (koosseisus 2 nimetatud isikud).
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis 1. 2019. aasta lõpu (31.12) ja 2020. aasta
lõpu (31.12) seisuga erihoolekande tee-
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, nusel olevad inimesed, sh iga inimese
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
kohta:
- sünniaeg
- sugu
- elukoht (maakonna ja KOV tasemel),
- töövõime hindamise tulemus (osa-
line, puuduv) ja/või töövõime kao-
tuse protsent (protsent vahemikus 10-
100)
- puude liik ja raskusaste
- puude määramise aluseks olev põ-
hidiagnoos
- erihoolekandeteenus(ed), mida isi-
kule osutatakse
- erihoolekandeteenusele suunamise al-
gus- ja lõppkuupäev
- kas isikule osutatakse sotsiaalse reha-
bilitatsiooniteenust (jah/ei)
2. 2019. aastal (01.01.19-31.12.19) ja 2020.
aastal (01.01.20-31.12.20) teostatud tee-
nusvajaduse hindamise läbinud inimese
(sh uue isikukeskse erihoolekande tee-
nusmudeli piloteerimise raames teenust
saavad isikud) andmed, sh iga inimese
kohta:
- sünniaeg
- sugu
- elukoht (maakonna ja KOV tasemel)
- töövõime hindamise tulemus (osa-
line, puuduv) ja/või töövõime kao-
tuse protsent (protsent vahemikus 10-
100)
- puude liik ja raskusaste
- puude määramise aluseks olev põ-
hidiagnoos
- hinnang toetusvajadusele valdkon-
dade lõikes
- erihoolekandeteenusele suunamise
otsuse tulemused (positiivne/nega-
tiivne)
- erihoolekandeteenus(ed), kuhu isik
on suunatud
- järjekorda lisamise kuupäev – juhul,
kui isik ei ole teenusele suunatud,
vaid on järjekorras
- erihoolekandeteenusele suunamise al-
gus- ja lõppkuupäev
- kas isikule osutatakse sotsiaalse reha-
bilitatsiooni teenust (jah/ei)
6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet:
- Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS)
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, - väljavõte erihoolekandeteenuse vajaduse
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
hindamise andmestikust
7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed hävitatakse pärast kogumise
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus eesmärgi saavutamist
7.1 Isikuandmete umbisikustamise -
(kodeerimise) viib läbi ...
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis -
säilitatakse
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine
ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on
teaduslik üldistus
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10. Teave, mille esitamist peab vastutav Analüüsi läbiviija (Civitta Eesti AS)
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada isikuandmete kaitse eest vastutavaks isikuks on
Piia Viks-Binsol (+372 53417107; piia.viks-
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
[email protected]).
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Taotluse lisa: Civitta Eesti AS andmekaitsetingimused
___Marika Priske_____ __/allkirjastatud digitaalselt/__
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)