dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 16. detsember 2020
Viit
57
Registreeritud
16. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎57 16.12.2020 Ministri määrus.asice879 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 16.12.2020 nr 57 Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ § 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) sõeluuringus osalemisega seotud tervishoiuteenused ja sõeluuringu tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenused.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määrust nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“1 (edaspidi määrus) on vaja muuta, et lisada tervishoiuteenuste loetellu ravikindlustusega hõlmamata isikule sõeluuringutes osalemisega seotud tervishoiuteenuste osutamine ja sõeluuringu tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenuste osutamine, mille eest tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Määruse eesmärk on tagada ravikindlustusega hõlmamata isikule sõeluuringutes osalemise ja sõeluuringute tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenuste osutamine ja nende eest Eesti Haigekassa poolt tasumine (edaspidi haigekassa). Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 61 lõikele 3 esitati eelnõu haigekassa nõukogu 6. novembri 2020. a koosolekule. Nõukogul eelnõu kohta muudatusi ei olnud (otsus nr 27). Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021. a. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139) ja tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp ([email protected], 626 9220). Määruse ettevalmistamisel osalesid ka Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 626 9127) ja Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ([email protected]). Määruse õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema ([email protected], 626 9271). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas terviktekstina avaldamismärkega RT I, 02.07.2020, 5. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072020005 1 Määruse §-ga 1 täiendatakse määruse § 2 punktiga 8. Määruse §-s 2 kehtestatakse selliste rahva tervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Nimetatud teenuseid rahastatakse TTKS-i alusel haigekassa eelarvest. Määruse muudatus tehakse haigekassa ettepanekul. Määruse § 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) sõeluuringus osalemisega seotud tervishoiuteenused ja sõeluuringu tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenused.“ Muudatus on vajalik, kuna kasvajate varajasele avastamisele suunatud uuringud on oluline osa rahva tervisele suunatud esmatasandi tegevustest, mille olulisim eesmärk on vähendada suremust rahvastiku tasandil. Nimetatud teenuse määrusesse lisamisega on võimalik vähendada ebavõrdust sõeluuringute kättesaadavuses ning vajaliku ravi hilinemist. Muudatus toetab rahvastiku tervise arengukavas2 seatud eesmärke vähendada tervise ebavõrdsust kindlustuskaitse laiendamise kaudu. Sõeluuringud on tõendatult efektiivne meede rahvastiku tervise parandamisel ja säilitamisel. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on alusetu takistada ligipääsu tõendatult kuluefektiivsetele tervishoiuteenustele ja kulutõhusate teenuste kättesaadavuse piiramine on oma olemuselt ebaefektiivne.3 Määruse muudatus tagab kogu rahvastikule, sh kindlustamata isikutele kättesaadavuse rahvastikupõhistele sõeluuringutele. Lisaks tagatakse kindlustamata isikutele ka sõeluuringu tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenused. Vähipaikmete sõeluuringud toimuvad vastavalt tegevusjuhenditele, mis tagavad kõik vajalikud lisauuringud kuni diagnoosi püstitamiseni. Muudatus hõlmab ka isiku jätku-uuringuid ja ravi, kui sõeluuringul avastatakse muu haiguse kahtlus, sh haigused, mis ei ole otseselt seotud sõeluuringu eesmärgiga. Haiguse kahtlusel korral ravi võimaldamine on vajalik osa sõeluuringu rahastamisest, et tekitada inimeses motivatsiooni osaleda sõeluuringus, tagades talle ka vajamineva ravi. Samasugune hilisem ravi vältimatu abi korras võib olla süsteemile tervikuna kulukam. Arstieetikast lähtuvalt ei ole ka eetiline (ega kulutõhus) rahastada kindlustamata isikutele üksnes sõeluuringu tuvastamiseks vajalikke uuringuid, kui ei rahastata vajaduse korral ravi ja järelravi tegevusi. Tõhus ennetus aitab inimesel oma tervist hoida ja tal ei teki soovi kulukamaid tervishoiuteenuseid kasutada alles kaugemas tulevikus. Sõeluuringuga hõlmamise ja vajaduse korral jätkuravi rahastamise tingimustes ei esine erinevusi kindlustatud ja kindlustamata isikute vahel. Teenust võimaldatakse võrdsetel alustel kogu elanikkonnale ning see lihtsustab sõeluuringute kutsete saatmise ja teenuse osutamise protsessi. Haigekassa andmete kohaselt kutsutakse 1. jaanuarist 2021. a kõik rahvastikuregistris registreeritud isikud kolmele vähisõeluuringule (jämesoole, rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuring) vastavalt eeldefineeritud sihtrühmadele. Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõike 21 kohaselt kasutab haigekassa seadusega pandud ülesannete täitmiseks Eesti rahvastikuregistri andmeid. Sõeluuringule kutsutakse isikud, kelle sünniaasta kuulub sõeluuringu sihtrühma ja kellel pole dokumenteeritud kutse moodustamisele eelneva viie aasta jooksul vastava paikme vähidiagnoosi. Vähi sõeluuringute register saadab nendele inimestele nimelise kutse. 2019. aastal alustas vähi sõeluuringute register sõeluuringute kutsete saatmist e-postiga, kasutades selleks eesti.ee teavitusteenust. Kutse on inimesele kättesaadav ka riiklikus patsiendiportaalis (digilugu.ee). E-kutse saavad kõik sõeluuringu sihtrühma kuuluvad isikud, kelle eesti.ee e-post on suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse. Kui vähi sõeluuringute registris infot e-posti edasisuunamise kohta ei ole, saadetakse paberkutse rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile. 2 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 3 Prof Charles Normand, märts 2019, ettekanne Maailma Terviseorganisatsiooni tervishoiu rahastamise koolitusel (WHO Barcelona Course on Health Financing for Universal Health Coverage) 2 Kutsele on märgitud kõikide uuringuid tegevate raviasutuste kontaktid. Sõeluuringus osalemiseks ei pea ootama kutset. Kui isiku sünniaasta on kutsesaajate nimekirjas, helistab inimene endale sobivasse tervishoiuasutusse aja broneerimiseks. Tervishoiuasutuste kontaktid on leitavad haigekassa kodulehelt.4 Registreerumisel kontrollitakse isiku sünniaastat. Määruse muudatuse jõustumisel ei ole sõeluuringut tegeval tervishoiuteenuse osutajal vaja enam kontrollida isiku kindlustuskaitse staatust, kuna teenust rahastatakse ka ravikindlustamata isikutele. Kutset sõeluuringule ei saa inimesed, kes osalesid uuringul eelmisel aastal või kellel puudub rahvastikuregistris täielik aadress. Varem on sellesisulise ettepaneku teinud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. Ettepanek jäi arvestamata, kuna teenuse rahastamise allikas ei olnud kokku lepitud. Määruse koostamisel on muudatuste kulud planeeritud katta haigekassa eelarvest. Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a, millal hakatakse uusi inimesi uuringutele kutsuma. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus Muudatusega laiendatakse ravikindlustamata isikute õigusi osaleda sõeluuringutes ning saada vajaduse ilmnemisel ka ravi. Mõju ulatus ja sihtrühm Muudatus mõjutab rahvastikupõhiselt vastava sünniaastaga ravikindlustusega hõlmamata isikuid. 2020. aasta juuli seisuga on 4,86% rahvastikust kindlustamata.5 Sõeluuringu sihtrühmadele vastavalt on kindlustamata isikute arv aastas ca 11 630, mis moodustab 5,3% sõeluuringu sihtrühmast. Mõju avaldumise sagedus 2019. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringu hõlmatus 50%, jämesoolevähi sõeluuringu hõlmatus oli 71% ja rinnavähi sõeluuringu hõlmatus 57%6. Eesmärk on suurendada sõeluuringute efektiivsust, sh hõlmatust. Seega on eeldatavasti mõju kindlustamata isikute konkreetsele sõeluuringu sihtrühmale pigem suur. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid kindlustamata isikutele ei prognoosita, kuna neile võimaldatakse vajalikud uuringud ja tervishoiuteenused. Koondhinnang mõju olulisusele 4 https://www.haigekassa.ee/soeluuringu-kontaktid 5 Eesti Haigekassa ja Statistikaameti andmetel 6 https://statistika.haigekassa.ee/PXWeb/pxweb/et/lepingud/lepingud__1_ennetus__S%C3%B5eluuringud/?tablelis t=true&rxid=d0f34577-5602-4879-9a71-65e31b5d9958 3 Kokkuvõttes on mõju keskmine, sest mõjutatav sihtrühm on keskmine, samuti on mõju ulatus keskmine. Mõju avaldumise sagedus konkreetsele sihtrühmale on suur, kuid ebasoovitavate mõjude risk väike. Mõju valdkond: mõju haigekassale. Muudatusega lisatakse haigekassale täiendav kohustus tasuda ravikindlustamata isikute sõeluuringu ja vajaliku ravi kulud haigekassa eelarvest. Sihtrühm haigekassa Mõju ulatus Mõju ulatus on väike. Muudatus mõjutab haigekassa töökorraldust ja eelarvet. Haigekassa infosüsteemid võivad vajada arendustöid seoses tervishoiuteenuse lisamisega määruse loetellu. Samuti peab haigekassa muutma ja/või täiendama senist kommunikatsiooni sõeluuringute kättesaadavusest ravikindlustuseta elanikkonnale. Ühtlasi tuleb teavitada teenuseosutajaid teenuse korralduse muutusest. Haigekassa on prognoosinud, et ravikindlustamata isikute lisakulu kolme vähipaikme puhul lähtuvalt 2019. aasta andmetest on järgmine:  jämesoolevähi sõeluuringu lisakulu 2600 kindlustamata isiku puhul 70% hõlmatuse korral on 27 800,50 eurot,  rinnavähi sõeluuringu lisakulu 3800 kindlustamata isiku puhul 60% hõlmatuse korral on 101 196,66 eurot,  emakakaelavähi sõeluuringu lisakulu 5230 kindlustamata isiku puhul 50% hõlmatuse korral on 92 315,78 eurot. Lisakulu kokku kolme paikme puhul on prognoositavalt 221 312,94 eurot aastas, mis katab sõeluuringus osalemise koos lisauuringutega. Ravijuhu keskmine maksumus on kõigi paikmete puhul 7329 eurot aastas. Sõeluuringute sihtrühmas on ca 6715 kindlustamata isikut, kellest teenuseid vajab kuni 1% ehk 67 isikut. Nende isikute lisakulu, arvestades keskmist ravijuhu maksumust, on prognoositavalt 491 tuhat eurot aastas. Haigekassa tasus 2019. aastal 403 610 eurot selliste isikute vähiravi eest, kellel puudus ravikindlustus vähidiagnoosi saamisele eelneval kolmel kuul. Kokku on prognoositav mõju haigekassa eelarvele ligikaudu 625 tuhat eurot aastas. Samas tuleb arvestada, et vähi või mõne muu haiguse varajane avastamine sõeluuringul aitab hilisemaid ravikulusid kokku hoida. Seega võib muudatus pikas perspektiivis kaasa tuua ka kokkuhoiu haigekassa kuludes. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedus on väike. Lisanduv kulu moodustab 0,01% haigekassa eelarvest. Tervishoiuteenuse osutamise ja avalikkuse informeerimine muudatusest on samuti ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitav mõju haigekassale on eelarve kulude kasv, mis vähendab võimalusi suunata vahendeid teiste tervishoiuteenuste kättesaadavuse suurendamiseks. Kuna aga sõeluuringud on ennetusena hinnatud kui kulutõhus meede, mis võib tulevikus kasvavaid ravikulusid vähendada, siis võib hinnata, et ebasoovitavate mõjude risk on väike. 4 Koondhinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on mõju väike, sest mõjutatav sihtrühm on väike, samuti on keskmine mõju ulatus ja avaldumise sagedus ning ebasoovitavate mõjude risk väike. Mõju valdkond: mõju tervishoiuteenuse osutajatele Muudatusega lisatakse sõeluuringuid pakkuvatele raviasutustele kohustus osutada teenust ka ravikindlustamata isikutele. Sihtrühm Sihtrühm on raviasutused, kes pakuvad sõeluuringuteenust. Haigekassal on kokku 55 vähisõeluuringu teenuseosutaja lepingut. Jämesoolevähi sõeluuringu korraldamiseks on sõlmitud leping kõigi üldarstiabiteenuse osutajatega. Teenuseosutajate arv moodustab 46% kõigist haigekassa lepingupartneritest. Seega on mõjutatav sihtrühm suur. Mõju ulatus Mõju ulatus on väike. Muudatus mõjutab tervishoiuteenuse osutajate töökorraldust. Varem kontrollisid teenuseosutajad sõeluuringuteenuse osutamise raames isiku kindlustuskaitse staatust, kuid enam seda teha ei ole vaja. Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid vajavad arendustöid seoses tervishoiuteenuse lisamisega määruse loetellu. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuna kindlustamata isikute osakaal on ligikaudu 5%, ei pruugi mõju avalduda kõigile tervishoiutöötajatele ja tervishoiuasutustele. Koondhinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on mõju väike, sest mõjutatav sihtrühm on keskmine, samuti on keskmine mõju ulatus ja avaldumise sagedus ning ebasoovitavate mõjude risk. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajad peavad tegema arendustöid oma infosüsteemides, et lisada täiendav tervishoiuteenus määruse tervishoiuteenuste loetellu. Arendustööd kaetakse haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajate tegevuskulude eelarvest. Haigekassa arendustööde mahuks on arvestatud 4000 eurot. Prognoositav määruse rakendamise lisakulu haigekassa eelarvele on kokku ca 625 tuhat eurot, mis koosneb järgmistest eeldustest. Lisakulu kokku kolme paikme puhul on prognoositavalt 221 312,94 eurot aastas, mis katab sõeluuringus osalemise koos lisauuringutega. Haigekassa tasus 2019. aastal 403 610 eurot selliste isikute vähiravi eest, kellel puudus ravikindlustus vähidiagnoosi saamisele eelneval kolmel kuul. Kulud kaetakse haigekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. Mõjuhinnangu on teinud haigekassa. 5 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Terviseametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. EIS-i kaudu avaldas arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes tegi ettepaneku lisada ravikindlustamata isikutele osutatavate tervishoiuteenuste hulka ka perearstivisiidid ning perearsti suunamisel esmased uuringud ja analüüsid. Ettepanekut ei saa arvestada, kuna tegemist on suure rahalise mõjuga otsusega, mille rahastamist ei ole otsustatud. Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsil ja Terviseametil märkusi ei olnud. Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Tervise Arengu Instituut ja Eesti Puuetega Inimeste Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. 6
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel