MINISTRI MÄÄRUS
16.12.2020 nr 57
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a
määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata
isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud
tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata
isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ § 2 täiendatakse
punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) sõeluuringus osalemisega seotud tervishoiuteenused ja sõeluuringu tulemusena vajalikuks
hinnatud tervishoiuteenused.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega
hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste
loetelu“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määrust nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata
isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“1 (edaspidi
määrus) on vaja muuta, et lisada tervishoiuteenuste loetellu ravikindlustusega hõlmamata
isikule sõeluuringutes osalemisega seotud tervishoiuteenuste osutamine ja sõeluuringu
tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenuste osutamine, mille eest tasutakse
tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel,
tingimustel ja korras. Määruse eesmärk on tagada ravikindlustusega hõlmamata isikule
sõeluuringutes osalemise ja sõeluuringute tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenuste
osutamine ja nende eest Eesti Haigekassa poolt tasumine (edaspidi haigekassa).
Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 61 lõikele 3 esitati eelnõu
haigekassa nõukogu 6. novembri 2020. a koosolekule. Nõukogul eelnõu kohta muudatusi ei
olnud (otsus nr 27).
Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021. a.
1.2. Määruse ettevalmistajad
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected], 626 9139) ja tervisevõrdsuse
poliitika juht Kaija Kasekamp (
[email protected], 626 9220). Määruse ettevalmistamisel
osalesid ka Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht
Heli Paluste (
[email protected], 626 9127) ja Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste
osakonna juhataja Külli Friedemann (
[email protected]).
Määruse õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (
[email protected], 626 9271).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas terviktekstina
avaldamismärkega RT I, 02.07.2020, 5.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/102072020005
1
Määruse §-ga 1 täiendatakse määruse § 2 punktiga 8. Määruse §-s 2 kehtestatakse selliste
rahva tervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata
isikul on õigus saada haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja
korras. Nimetatud teenuseid rahastatakse TTKS-i alusel haigekassa eelarvest. Määruse
muudatus tehakse haigekassa ettepanekul.
Määruse § 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) sõeluuringus osalemisega
seotud tervishoiuteenused ja sõeluuringu tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenused.“
Muudatus on vajalik, kuna kasvajate varajasele avastamisele suunatud uuringud on oluline
osa rahva tervisele suunatud esmatasandi tegevustest, mille olulisim eesmärk on vähendada
suremust rahvastiku tasandil. Nimetatud teenuse määrusesse lisamisega on võimalik
vähendada ebavõrdust sõeluuringute kättesaadavuses ning vajaliku ravi hilinemist. Muudatus
toetab rahvastiku tervise arengukavas2 seatud eesmärke vähendada tervise ebavõrdsust
kindlustuskaitse laiendamise kaudu. Sõeluuringud on tõendatult efektiivne meede rahvastiku
tervise parandamisel ja säilitamisel. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on alusetu
takistada ligipääsu tõendatult kuluefektiivsetele tervishoiuteenustele ja kulutõhusate teenuste
kättesaadavuse piiramine on oma olemuselt ebaefektiivne.3
Määruse muudatus tagab kogu rahvastikule, sh kindlustamata isikutele kättesaadavuse
rahvastikupõhistele sõeluuringutele. Lisaks tagatakse kindlustamata isikutele ka sõeluuringu
tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenused. Vähipaikmete sõeluuringud toimuvad
vastavalt tegevusjuhenditele, mis tagavad kõik vajalikud lisauuringud kuni diagnoosi
püstitamiseni. Muudatus hõlmab ka isiku jätku-uuringuid ja ravi, kui sõeluuringul avastatakse
muu haiguse kahtlus, sh haigused, mis ei ole otseselt seotud sõeluuringu eesmärgiga.
Haiguse kahtlusel korral ravi võimaldamine on vajalik osa sõeluuringu rahastamisest, et
tekitada inimeses motivatsiooni osaleda sõeluuringus, tagades talle ka vajamineva ravi.
Samasugune hilisem ravi vältimatu abi korras võib olla süsteemile tervikuna kulukam.
Arstieetikast lähtuvalt ei ole ka eetiline (ega kulutõhus) rahastada kindlustamata isikutele
üksnes sõeluuringu tuvastamiseks vajalikke uuringuid, kui ei rahastata vajaduse korral ravi ja
järelravi tegevusi. Tõhus ennetus aitab inimesel oma tervist hoida ja tal ei teki soovi kulukamaid
tervishoiuteenuseid kasutada alles kaugemas tulevikus.
Sõeluuringuga hõlmamise ja vajaduse korral jätkuravi rahastamise tingimustes ei esine
erinevusi kindlustatud ja kindlustamata isikute vahel. Teenust võimaldatakse võrdsetel alustel
kogu elanikkonnale ning see lihtsustab sõeluuringute kutsete saatmise ja teenuse osutamise
protsessi. Haigekassa andmete kohaselt kutsutakse 1. jaanuarist 2021. a kõik
rahvastikuregistris registreeritud isikud kolmele vähisõeluuringule (jämesoole, rinnavähi ja
emakakaelavähi sõeluuring) vastavalt eeldefineeritud sihtrühmadele. Eesti Haigekassa
seaduse § 2 lõike 21 kohaselt kasutab haigekassa seadusega pandud ülesannete täitmiseks
Eesti rahvastikuregistri andmeid.
Sõeluuringule kutsutakse isikud, kelle sünniaasta kuulub sõeluuringu sihtrühma ja kellel pole
dokumenteeritud kutse moodustamisele eelneva viie aasta jooksul vastava paikme
vähidiagnoosi. Vähi sõeluuringute register saadab nendele inimestele nimelise kutse. 2019.
aastal alustas vähi sõeluuringute register sõeluuringute kutsete saatmist e-postiga, kasutades
selleks eesti.ee teavitusteenust. Kutse on inimesele kättesaadav ka riiklikus patsiendiportaalis
(digilugu.ee). E-kutse saavad kõik sõeluuringu sihtrühma kuuluvad isikud, kelle eesti.ee e-post
on suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse. Kui vähi
sõeluuringute registris infot e-posti edasisuunamise kohta ei ole, saadetakse paberkutse
rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile.
2 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
3 Prof Charles Normand, märts 2019, ettekanne Maailma Terviseorganisatsiooni tervishoiu rahastamise koolitusel
(WHO Barcelona Course on Health Financing for Universal Health Coverage)
2
Kutsele on märgitud kõikide uuringuid tegevate raviasutuste kontaktid. Sõeluuringus
osalemiseks ei pea ootama kutset. Kui isiku sünniaasta on kutsesaajate nimekirjas, helistab
inimene endale sobivasse tervishoiuasutusse aja broneerimiseks. Tervishoiuasutuste
kontaktid on leitavad haigekassa kodulehelt.4 Registreerumisel kontrollitakse isiku sünniaastat.
Määruse muudatuse jõustumisel ei ole sõeluuringut tegeval tervishoiuteenuse osutajal vaja
enam kontrollida isiku kindlustuskaitse staatust, kuna teenust rahastatakse ka
ravikindlustamata isikutele. Kutset sõeluuringule ei saa inimesed, kes osalesid uuringul
eelmisel aastal või kellel puudub rahvastikuregistris täielik aadress.
Varem on sellesisulise ettepaneku teinud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut. Ettepanek jäi arvestamata, kuna teenuse rahastamise allikas ei olnud kokku lepitud.
Määruse koostamisel on muudatuste kulud planeeritud katta haigekassa eelarvest.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.
a, millal hakatakse uusi inimesi uuringutele kutsuma.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus
Muudatusega laiendatakse ravikindlustamata isikute õigusi osaleda sõeluuringutes ning saada
vajaduse ilmnemisel ka ravi.
Mõju ulatus ja sihtrühm
Muudatus mõjutab rahvastikupõhiselt vastava sünniaastaga ravikindlustusega hõlmamata
isikuid. 2020. aasta juuli seisuga on 4,86% rahvastikust kindlustamata.5 Sõeluuringu
sihtrühmadele vastavalt on kindlustamata isikute arv aastas ca 11 630, mis moodustab 5,3%
sõeluuringu sihtrühmast.
Mõju avaldumise sagedus
2019. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringu hõlmatus 50%, jämesoolevähi sõeluuringu
hõlmatus oli 71% ja rinnavähi sõeluuringu hõlmatus 57%6. Eesmärk on suurendada
sõeluuringute efektiivsust, sh hõlmatust. Seega on eeldatavasti mõju kindlustamata isikute
konkreetsele sõeluuringu sihtrühmale pigem suur.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid kindlustamata isikutele ei prognoosita, kuna neile võimaldatakse
vajalikud uuringud ja tervishoiuteenused.
Koondhinnang mõju olulisusele
4 https://www.haigekassa.ee/soeluuringu-kontaktid
5 Eesti Haigekassa ja Statistikaameti andmetel
6
https://statistika.haigekassa.ee/PXWeb/pxweb/et/lepingud/lepingud__1_ennetus__S%C3%B5eluuringud/?tablelis
t=true&rxid=d0f34577-5602-4879-9a71-65e31b5d9958
3
Kokkuvõttes on mõju keskmine, sest mõjutatav sihtrühm on keskmine, samuti on mõju ulatus
keskmine. Mõju avaldumise sagedus konkreetsele sihtrühmale on suur, kuid ebasoovitavate
mõjude risk väike.
Mõju valdkond: mõju haigekassale.
Muudatusega lisatakse haigekassale täiendav kohustus tasuda ravikindlustamata isikute
sõeluuringu ja vajaliku ravi kulud haigekassa eelarvest.
Sihtrühm haigekassa
Mõju ulatus
Mõju ulatus on väike. Muudatus mõjutab haigekassa töökorraldust ja eelarvet. Haigekassa
infosüsteemid võivad vajada arendustöid seoses tervishoiuteenuse lisamisega määruse
loetellu. Samuti peab haigekassa muutma ja/või täiendama senist kommunikatsiooni
sõeluuringute kättesaadavusest ravikindlustuseta elanikkonnale. Ühtlasi tuleb teavitada
teenuseosutajaid teenuse korralduse muutusest.
Haigekassa on prognoosinud, et ravikindlustamata isikute lisakulu kolme vähipaikme puhul
lähtuvalt 2019. aasta andmetest on järgmine:
jämesoolevähi sõeluuringu lisakulu 2600 kindlustamata isiku puhul 70% hõlmatuse korral
on 27 800,50 eurot,
rinnavähi sõeluuringu lisakulu 3800 kindlustamata isiku puhul 60% hõlmatuse korral on
101 196,66 eurot,
emakakaelavähi sõeluuringu lisakulu 5230 kindlustamata isiku puhul 50% hõlmatuse korral
on 92 315,78 eurot.
Lisakulu kokku kolme paikme puhul on prognoositavalt 221 312,94 eurot aastas, mis katab
sõeluuringus osalemise koos lisauuringutega. Ravijuhu keskmine maksumus on kõigi
paikmete puhul 7329 eurot aastas. Sõeluuringute sihtrühmas on ca 6715 kindlustamata isikut,
kellest teenuseid vajab kuni 1% ehk 67 isikut. Nende isikute lisakulu, arvestades keskmist
ravijuhu maksumust, on prognoositavalt 491 tuhat eurot aastas.
Haigekassa tasus 2019. aastal 403 610 eurot selliste isikute vähiravi eest, kellel puudus
ravikindlustus vähidiagnoosi saamisele eelneval kolmel kuul.
Kokku on prognoositav mõju haigekassa eelarvele ligikaudu 625 tuhat eurot aastas. Samas
tuleb arvestada, et vähi või mõne muu haiguse varajane avastamine sõeluuringul aitab
hilisemaid ravikulusid kokku hoida. Seega võib muudatus pikas perspektiivis kaasa tuua ka
kokkuhoiu haigekassa kuludes.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on väike. Lisanduv kulu moodustab 0,01% haigekassa eelarvest.
Tervishoiuteenuse osutamise ja avalikkuse informeerimine muudatusest on samuti ühekordne
tegevus.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitav mõju haigekassale on eelarve kulude kasv, mis vähendab võimalusi suunata
vahendeid teiste tervishoiuteenuste kättesaadavuse suurendamiseks. Kuna aga sõeluuringud
on ennetusena hinnatud kui kulutõhus meede, mis võib tulevikus kasvavaid ravikulusid
vähendada, siis võib hinnata, et ebasoovitavate mõjude risk on väike.
4
Koondhinnang mõju olulisusele
Kokkuvõttes on mõju väike, sest mõjutatav sihtrühm on väike, samuti on keskmine mõju ulatus
ja avaldumise sagedus ning ebasoovitavate mõjude risk väike.
Mõju valdkond: mõju tervishoiuteenuse osutajatele
Muudatusega lisatakse sõeluuringuid pakkuvatele raviasutustele kohustus osutada teenust ka
ravikindlustamata isikutele.
Sihtrühm
Sihtrühm on raviasutused, kes pakuvad sõeluuringuteenust. Haigekassal on kokku 55
vähisõeluuringu teenuseosutaja lepingut. Jämesoolevähi sõeluuringu korraldamiseks on
sõlmitud leping kõigi üldarstiabiteenuse osutajatega. Teenuseosutajate arv moodustab 46%
kõigist haigekassa lepingupartneritest. Seega on mõjutatav sihtrühm suur.
Mõju ulatus
Mõju ulatus on väike. Muudatus mõjutab tervishoiuteenuse osutajate töökorraldust. Varem
kontrollisid teenuseosutajad sõeluuringuteenuse osutamise raames isiku kindlustuskaitse
staatust, kuid enam seda teha ei ole vaja. Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid vajavad
arendustöid seoses tervishoiuteenuse lisamisega määruse loetellu.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuna kindlustamata isikute osakaal on ligikaudu 5%, ei
pruugi mõju avalduda kõigile tervishoiutöötajatele ja tervishoiuasutustele.
Koondhinnang mõju olulisusele
Kokkuvõttes on mõju väike, sest mõjutatav sihtrühm on keskmine, samuti on keskmine mõju
ulatus ja avaldumise sagedus ning ebasoovitavate mõjude risk.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajad peavad tegema arendustöid oma infosüsteemides,
et lisada täiendav tervishoiuteenus määruse tervishoiuteenuste loetellu. Arendustööd
kaetakse haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajate tegevuskulude eelarvest. Haigekassa
arendustööde mahuks on arvestatud 4000 eurot.
Prognoositav määruse rakendamise lisakulu haigekassa eelarvele on kokku ca 625 tuhat
eurot, mis koosneb järgmistest eeldustest. Lisakulu kokku kolme paikme puhul on
prognoositavalt 221 312,94 eurot aastas, mis katab sõeluuringus osalemise koos
lisauuringutega. Haigekassa tasus 2019. aastal 403 610 eurot selliste isikute vähiravi eest,
kellel puudus ravikindlustus vähidiagnoosi saamisele eelneval kolmel kuul.
Kulud kaetakse haigekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Riigieelarvele täiendavat
kulu ei teki.
Mõjuhinnangu on teinud haigekassa.
5
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule,
Eesti Perearstide Seltsile, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja
Terviseametile.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
EIS-i kaudu avaldas arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes tegi ettepaneku lisada
ravikindlustamata isikutele osutatavate tervishoiuteenuste hulka ka perearstivisiidid ning
perearsti suunamisel esmased uuringud ja analüüsid. Ettepanekut ei saa arvestada, kuna
tegemist on suure rahalise mõjuga otsusega, mille rahastamist ei ole otsustatud.
Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsil ja Terviseametil märkusi ei olnud. Eesti Haiglate
Liit, Eesti Arstide Liit, Tervise Arengu Instituut ja Eesti Puuetega Inimeste Koda eelnõu kohta
arvamust ei avaldanud.
6