Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium
[email protected] 15.12.2020 Digiretsepti alusel ravimite väljastamine e-apteekides Austatud Tanel Kiik Andmekaitse Inspektsioon (AKI) tegi 30. novembril 2020 kõigile Eestis ravimite kaugmüügiõigust omavatele isikutele ettekirjutuse, mis kohustas e-apteeke peatama isikukoodi alusel inimese kehtivate retseptide loetelu kuvamine teistele isikutele, kuivõrd selliseks avaldamiseks puudub õiguslik alus. Ettekirjutus tuli täita järgmiseks päevaks ehk täitmise tähtajaks oli 01.12.2020, vastasel juhul ähvardati rakendada sunniraha ja algatada väärteomenetlus. Ettekirjutus oli tehtud ilma ühegi eelneva hoiatuse või osapoolte kaasamise ja ärakuulamiseta . Oleme seisukohal, et AKI ettekirjutus mõjutab kogu digiretsepti süsteemi ning muudab võimatuks ravimite väljastamise teistele isikutele, sest digiretsepti alusel ravimite väljastamine on samasugune nii e-apteekides kui tavaapteekides. Sellise ettekirjutuse tegemine hetkeolukorras, kus COVID-19 nakatumine suureneb igapäevaselt ning eneseisolatsioonis on järjest enam inimesi, tundub uskumatuna, eriti arvestades asjaolu, et süsteem on samamoodi ja probleemideta toiminud juba 2010. aastast. Ravimi väljastamise eelduseks on digiretsept, mille koostab arst ja mis jõuab apteekrini retseptikeskuse teenuseid kasutades. Arst saab patsiendi soovist lähtuvalt valida, kas koostatav retsept on privaatne (seda näeb ainult patsient ise), määratletud isikute ringile avalik (volitatud) - retsepti näevad isikud, kelle patsient määratleb või avalik (piirangud puuduvad). Enamus Eestis välja kirjutatud retseptidest on toimeainepõhised, st konkreetse ravimpreparaadi valiku teeb patsient koostöös apteekriga. Seega on ravimi väljastamiseks vajalik apteekri ja patsiendi omavaheline suhtlus ning võimalus tutvuda väljakirjutatud retseptidega; vaid vähesed patsiendid teavad peast neile välja kirjutatud ravimi toimeainet või teavad retseptiandmeid nägemata, millist retsepti nad soovivad välja osta. Tihti soovivad patsiendid või nende lähedased osta välja ravimeid esimesena aeguva retsepti alusel või retsepti alusel, milles näidatud ravimid on patsiendil lõppemas. Valiku tegemiseks peab väljaostja nägema enne ostu tegemist kehtivaid retsepte. Kolmandatele isikutele ravimite väljastamisel tuvastab apteeker enne ravimi väljastamist esmalt isiku, seejärel küsib patsiendi isikukoodi ning lähtuvalt patsiendi soovil arsti poolt sätestatud piirangutest, näeb apteeker patsiendi retseptide infot. Privaatseid retsepte sel juhul kolmandale isikule ei kuvata, volitatud retseptid on ostjale näha vaid siis, kui tuvastatud isik on patsiendi poolt retsepti väljakirjutamisel määratletud väljaostjaks ning avatud retseptid on ostjale ostuprotsessis nähtavad. Apteeker selgitab väljaostjale retseptide sisu ja koostöös apteekriga teeb ostja otsuse, millise retsepti alusel, milline ravimpreparaat väljastatakse. Eestis on enamik retsepte määratletud väljaostmiseks avalikuna. Eesti Haigekassa andmetel on 2020. aastal välja kirjutatud vaid 214 volitatud ning 2423 privaatset retsepti; retseptide koguarv 2.12.2020 seisuga oli ligikaudu 10,9 miljonit. Esimene e-apteek Eestis avati 7 aastat tagasi. Enne vastava tegevusloa saamist hindas Ravimiamet põhjalikult nii ravimite väljastamise kui nõustamise protsesse; eeldus oli, et e-apteek ei erineks tavaapteegist. Ka järgnevate e-apteekide puhul on Ravimiamet enne tegevusloa väljastamist hinnanud kogu protsessi vastavust ravimite käitlemise nõuetele. EPALile teadaolevalt ei ole e-apteekide kohta laekunud kaebusi ega algatatud menetlusi nõuete rikkumise kohta, sealhulgas ka isikuandmetega seotud rikkumiste kohta. Igast retsepti vaatamisest jääb maha logi, seega on võimalik tuvastada nii andmete vaataja kui vaatamise aeg. Ravimite kättesaadavus on väga oluline teema, Eesti digiretsepti üks eeliseid on olnud süsteemselt loodud lahendus, mis võimaldab haigestunud isiku ravimeid välja osta patsiendi lähedasel ning tagada vajaliku ravi saamine ja igaühe tervise kaitse. Kui apteek ei saa retseptiinfo väljastamise piirangute tõttu patsiendi lähedasele väljakirjutatud retseptide kohta infot anda ning seetõttu ka ravimeid väljastada, võib tekkida tõsine oht ravimite kättesaadavuse osas. Apteekide statistiliste andmete alusel väljastatakse ligikaudu 20-25% retseptiravimitest patsiendi lähedastele, kes kannavad hoolt patsiendi tervise eest, kriisiperioodil käesoleva aasta aprillis oli see osakaal isegi suurem. AKI poolt tõstatud isikuandmete avalikkuse probleemi tarvis on üks lahendus tegelikult süsteemis endas olemas ja seda tuleb lihtsalt asuda kasutama. Vastavalt sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr 30 kehtestatud „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimuste ja korra ja retsepti vorm“ § 5 lg-le 6 peab arst retsepti väljakirjutamisel selgitama välja patsiendi tahte retsepti avalikkuse osas ja sellest lähtudes lisama retseptile märke retsepti nähtavuse kohta kolmandatele isikutele. Selle asjaolu teadvustamisel ja määruse täitmise tagamiseks on ilmselt vajalik koolitada nii arste kui patsiente ning selgitada, et väga oluline on märkida retsepti väljakirjutamisel sellele patsiendi tahe ravimi väljaostja määramise kohta. Retsepti väljakirjutamise infosüsteemis on olemas spetsiaalne võimalus teha märge retsepti väljaostmise kohta ning patsiendiportaalis saab inimene määrata isikud, kes tema retsepti andmeid näevad (kirjale on lisatud vastavad illustratiivsed kuvatõmmised süsteemist). Kui arstide ja patsientide teadlikkus tõuseb, siis saavad patsiendid aktiivsemalt kasutada võimalust retsepti väljakirjutamisel arstile öelda, millised on piirangud tema retsepti väljaostmisel. Samas on sellega lahendatud vaid osa probleemist, sest teatud patsiendigruppide seisukohast on oluline, et ka edaspidi saaks välja kirjutada avatud ehk piiranguteta retsepti. Näiteks olukorras, kus inimene ei taha või ei saa määratleda kedagi konkreetset oma ravimeid välja ostma, sh alaealised lapsed. Sellisel juhul peab apteeker (sealhulgas ka e-apteegis töötav apteeker), saama kuvada teisele inimesele ravimit välja ostma tulnud isikule patsiendile väljakirjutatud retseptide nimekirja, et välja selgitada, millist ravimpreparaati soovitakse osta. Leiame, et olulisim on võimalikult kiirelt anda taas inimestele turvatunne, et ka haigena saavad nad oma ravimi kätte, kas ise või lähedaste abil. Lugupidamisega Ly Rootslane Juhatuse liige Eesti Proviisorapteekide Liit
[email protected] www.epal.ee Lisaadressaadid: Justiitsministeerium