MINISTRI KÄSKKIRI
15.12.2020 nr 128
Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a
käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine
tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja
tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2
ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised
muudatused:
§ 1. Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste
osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste muutmine
1. Asendan punktis 1.2.3 tabeli järgmiselt:
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 27 503 198 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 4 172 831 13%
3 Omafinantseering 680 675 2%
4 TAT eelarve kokku 32 356 704 100%
2. Tunnistan punkti 2.1.1 koos alapunktidega kehtetuks.
3. Muudan punkti 2.7.1 loetelu punkti 1 ja sõnastan järgmiselt:
„1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema
sissetulek taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta
12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete
alusel (edaspidi piirmäär);“.
4. Täiendan punkti 2.7.1 loetelu pärast punkti 5 ja sõnastan järgmiselt:
„Eri- või kutsealase hariduseta isik käesoleva TAT tähenduses on isik, kes ei ole läbinud
kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus.
Töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal
Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu
2
sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid
välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis,
vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis.“.
5. Muudan punkti 2.7.2 teise lõigu esimese alapunkti teksti ja sõnastan järgmiselt:
„- tema koolituse läbimise eest on töötukassa tööandjale maksnud koolitustoetust või
hüvitanud koolituskulud käesoleva TAT punkti 2.1.2 või 2.5 alusel või“.
6. Muudan punkti 2.7.3 ja sõnastan järgmiselt:
„Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada eri- või kutsealase hariduseta või
tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega töötute ja töötajate kutsehariduse või
kõrghariduse omandamist. Eri- või kutsealase hariduseta isik käesoleva TAT tähenduses on
isik, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või
bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima
õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni
vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud
võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui:
1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on:
a) põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat
või
b) põhiharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis või
c) üldkeskharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest
möödunud vähemalt kaheksa aastat;
2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat;
3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid
asjaolusid tõendab muu hulgas:
a) töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, mille kohaselt ei
võimalda töötaja terviseseisund senise töö tegemist jätkata;
b) töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 punkti 1 alusel;
c) teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.
Tasemeõppes osalemise toetamine lepitakse kokku individuaalses tegevuskavas.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei
õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või
kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Toetust ei maksta isikule, kes
taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või
kõrgkoolis. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.
Punktides 1 ja 2 nimetatud töötule ja töötajale makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui
ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal,
mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga
tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina
töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud
uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna põhikutsealade õppekavade loetelu avaldatakse
töötukassa veebilehel.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui isik asub tasemeõppesse hiljemalt
12 kuu jooksul individuaalses tegevuskavas tasemeõppes osalemise kokkuleppimisest.
3
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse alates Eesti hariduse infosüsteemis märgitud
õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul. Toetust ei
maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.
Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine, välja arvatud juhul, kui
Eesti hariduse infosüsteemi andmetel isik asub uuesti õppima hiljemalt 30 kalendripäeva
jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe
nominaalkestusest juba välja makstud toetuse periood.
Isikule, kes töötuna arveloleku ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse,
jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist.
Töötajale, kes töösuhte ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse
toetuse maksmist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist.“.
7. Asendan punktis 3 tabeli järgmiselt:
Näitaja nimetus
(viide TAT
punktile, Sihttase Täitmine Sihttase
Näitaja Algtase Selgitus
missugusest (2018) (2020) (2021)
tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Aktiivseid
Tegevuste 2.1.2,
väljundinäitaja tööturuteenuseid
0 6330 21 757 34 879 2.1.3, 2.2, 2.3, 2.4,
(TAT tulemus- saanud
2.5, 2.6 ja 2.7 näitaja
näitaja) osalejate arv
TAT-spetsiifiline Tegevus 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu
väljundinäitaja tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine
Noortele
karjääriinfo
Panustab kaudselt
vahendamine,
Väljundinäitaja 0 6534 9 787 9 787 rakenduskava
töötubade ja
väljundinäitajasse
mobiilsete
nõustamiste arv
TAT-spetsiifiline
Tegevus 2.1.2. Minu esimene töökoht
väljundinäitaja
4
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 1075 3 641 4 491 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Osalejad, kes 6
kuud pärast Panustab otseselt
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 70% 70% 70% rakenduskava
saamist on tulemusnäitajasse
hõives
TAT-spetsiifiline
Tegevus 2.1.3. Alaealise töötamise toetus
väljundinäitaja
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 3508 13 696 18 655 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Sihttase on 0, sest
Osalejad, kes 6 tegevuse eesmärk
kuud pärast on, et noored
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 0% 0% 0% saaksid
saamist on töökogemuse, kuid
hõives osaleksid hariduse
omandamisel
TAT-spetsiifilised Tegevus 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset
väljundi- ja vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
tulemusnäitajad töölesaamise toetamine
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 372 774 1023 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Osalejad, kes 6
kuud pärast Panustab otseselt
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 20% 20% 20% rakenduskava
saamist on tulemusnäitajasse
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
tulemusnäitajad
5
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 1300 1304 1304 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Osalejad, kes 6
kuud pärast Panustab otseselt
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 50% 50% 50% rakenduskava
saamist on tulemusnäitajasse
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis
tulemusnäitajad
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 75 25 45 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Tegevuses
osalenud
Panustab otseselt
töötutest on 6
Tulemusnäitaja 0 60% 60% 60% rakenduskava
kuud pärast
tulemusnäitajasse
tegevuse lõppu
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus
tulemusnäitajad
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 212 438 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Osakaal
osalejatest, kelle
Tulemusnäitaja tööalase 0 10% 10%
koolituse kulu on
hüvitatud
6
Osalejad, kes 6
kuud pärast Panustab otseselt
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 60% 60% rakenduskava
saamist on tulemusnäitajasse
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.6. Põllumajanduse palgatoetus
tulemusnäitajad
Aktiivseid
tööturuteenuseid Tegevus lõppeb
Väljundinäitaja 0 0 25 25
saanud aastal 2020
osalejate arv
Osalejad, kes 6
kuud pärast
Tegevus lõppeb
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 50% 50%
aastal 2020
saamist on
hõives
TAT-spetsiifilised
väljundi- ja Tegevus 2.7. Töötust ennetavad meetmed
tulemusnäitajad
Aktiivseid
Panustab otseselt
tööturuteenuseid
Väljundinäitaja 0 0 2 788 9 274 rakenduskava
saanud
väljundinäitajasse
osalejate arv
Osalejad, kes 6
kuud pärast
Tulemusnäitaja tööturuteenuste 60% 60%
saamist on
hõives
8. Muudan punkti 7.2.4.7 ja sõnastan järgmiselt:
„7.2.4.7 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset
vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule makstav ettevõtluse alustamise
toetus on kuni 6000 eurot. Toetust ei saa kasutada maa ja kinnisvara ostuks. Isikule, kes esitas
ettevõtluse alustamise toetuse avalduse hiljemalt 31.12.2020, makstakse toetust kuni
31.12.2020 kehtinud ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäära alusel;“.
9. Muudan punkti 7.3.2 esimest lauset ja sõnastan järgmiselt:
7
„7.3.2. Kui punktides 7.3.1.1–7.3.1.5 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, on
TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise toetus,
punktis 2.2 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus, punktis 2.4 sätestatud
palgatoetus ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud
tööandjale koolituskulu hüvitamine, toetus, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL)
nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78).“.
10. Muudan punkti 7.3.3 ja sõnastan järgmiselt:
„7.3.3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva
otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on
esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on
abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju.“.
11. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1
vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
§ 2. Käskkirja rakendamine
Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2021.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sotsiaalministri käskkirjaga „Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“
(edaspidi käskkiri) tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga
nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud
toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit
Rammul (tel 626 9734,
[email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194,
[email protected]), Anna Karolin (tel 626 9288,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise
osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]). Käskkirja juriidilise
ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328,
[email protected]).
Seletuskiri kirjeldab ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel.
Märkused
TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Käskkirja
muudatuste kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkirja § 1 punktiga 1 muudetakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on
27 818 873 eurot), mida suurendatakse kokku 4 537 831 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi
(ESF) toetust 3 857 156 euro võrra ja omafinantseeringut 680 675 euro võrra. Muudatusega
lisandub meetme tegevusest 3.1.1 kõnealuse TAT eelarvesse 2019. ja 2020. aasta jääk, et katta
tööturuteenuste osutamiseks vajalik lisavajadus aastaks 2021. TAT eelarve on muutmise järel
kokku 32 356 704 eurot (sh ESFi toetus 27 503 199 eurot, riiklik kaasfinantseering 4 172 831 eurot
ja omafinantseering 680 675 eurot). Omafinantseering kaetakse töötuskindlustuse vahenditest.
Peale TAT abikõlblikkuse perioodi lõppu jätkub teatud tegevuste rahastamine töötuskindlustuse
vahenditest.
Käskkirja § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks punkt 2.1.1 koos alapunktidega. Alates
01.01.2021 kaetakse tegevuse kulud Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) tegevuskuludest.
Muudatus võimaldab tõhustada karjääriinfo vahendamise teenuse osutamist ja spetsialistide
töökorraldust ning pakkuda teenust erinevatele sihtrühmadele paindlikumalt. Praegu rahastatakse
karjääriinfo spetsialistide tööjõukulu kolmest erinevast allikast (ESF ja riigieelarveline
kaasfinantseering ning töötuskindlustuse vahendid), sõltuvalt sellest, millistele sihtrühmadele ja mis
mahus teenust osutatakse.
Käskkirja § 1 punktiga 3 lihtsustatakse punkti 2.7.1 loetelu esimese punkti sõnastust. Töötaja
sissetuleku arvutamise põhimõtted sätestatakse selguse huvides eraldi lõiguna pärast loetelu
viiendat punkti.
Käskkirja § 1 punktiga 4 täpsustatakse eri- ja kutsealase hariduseta isiku mõistet. Eri- ja
kutsealase hariduseta isik käesoleva TAT tähenduses on isik, kes pole läbinud kutseõppe
tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja kooskõla
haridusseadusega.
Käskkirja § 1 punktiga 5 laiendatakse kvalifikatsiooni saamise toetamise teenuse sihtrühma,
hõlmates töötajad, kelle koolituse kulu on töötukassa tööandjale hüvitanud tegevuse „minu esimene
töökoht“ (TAT p 2.1.2) või „piirkondlik töökoha loomise toetus“ (TAT p 2.5) raames. Praegu
hüvitatakse töötajale kvalifikatsiooni saamise kulu, kui ta on läbinud vastava tööturukoolituse või
töötukassa on tema koolituse eest tööandjale maksnud koolitustoetust. Muudatus soodustab
koolitusel omandatud oskuste tõendamist (nt taseme-, kutse- või pädevuseksami sooritamist),
oskusi tõendav tunnistus annab töötajale tööturul konkurentsieelise.
Käskkirja § 1 punktiga 6 laiendatakse tasemeõppes osalemise toetuse saajate ringi ning
täpsustatakse toetuse maksmise tingimusi. Sihtrühma hõlmatakse eri- või kutsealase hariduseta
inimesed, kes on omandanud põhi- või üldkeskhariduse mittestatsionaarses õppevormis.
Muudatusega võimaldatakse neile tasemeõppes õppima asumiseks toetust soodsamatel
tingimustel kui statsionaarses õppevormis vastava haridustaseme omandanud inimestele. Kui
mittestatsionaarses õppevormis on omandatud põhiharidus, on võimalik erialasesse õppesse
minnes toetust saada kohe pärast põhihariduse omandamist. Kui mittestatsionaarses õppevormis
on omandatud üldkeskharidus, on tingimuseks, et põhihariduse omandamisest on möödas 8 aastat.
See tähendab, et põhihariduse ja keskhariduse vahele on jäänud lünk. Pärast keskhariduse
omandamist on aga võimalik tasemeõppes osalemise toetusega kohe õpinguid jätkata.
Kehtivate tingimuste kohaselt toetatakse eri- või kutsealase hariduseta inimeste puhul tasemeõpet
juhul, kui neil on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt
viis aastat. Eeldatud on, et esmalt peab ühelt haridustasemelt teisele liikumise ja tasemehariduse
omandamise võimalused tagama haridussüsteem. Mittestatsionaarses vormis õppijatel on üldjuhul
pärast põhihariduse lõpetamist või katkestamist tekkinud paus ning nad omandavad põhi- või
üldkeskhariduse hilisemas eas töötamise kõrvalt. Kuna sihtrühm on tööturul haavatavas olukorras,
on põhjendatud toetada nende tasemeõpet kohe tööturumeetmega.
Tasemeõppes osalemise toetuse saamise tingimusi on täpsustatud. Toetust makstakse juhul, kui
isik asub tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul individuaalses tegevuskavas tasemeõppes
osalemise kokkuleppimisest. Toetuse taotlus tuleb esitada enne kutseõppeasutuses või kõrgkoolis
õppima asumist või hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul õppima asumisest. Samuti on täpsustatud,
et toetuse maksmist ei lõpetata juhul, kui isik katkestab õpinguid, kuid asub hiljemalt 30
kalendripäeva jooksul uuesti õppima.
Käskkirja § 1 punktiga 7 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt muutunud eelarvele.
Käskkirja § 1 punktiga 8 suurendatakse ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäära alates
2021. aastast kooskõlas tööhõiveprogrammiga 2021–2023. Uus toetuse maksimummäär on
6000 eurot. Ettevõtluse alustamise toetus on olnud 4474 eurot üle kümne aasta, mille jooksul ei ole
toetuse suurust ka tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud. Toetus ei ole enam piisav, et katta
ettevõtlusega alustamiseks vajalikud kulud. Vähenenud on taotluste arv ja toetusesaajate
võimekus töökohti luua. Keskmine prognoositav töökohtade arv ühe toetuse saaja kohta on
vähenenud viimase kümne aastaga 1,5-lt 1,1-le. Viimaste aastate toetuse taotluste põhjal on näha,
et ettevõtlusega alustamiseks vajalik keskmine investeeringute summa on toetuse summast
märkimisväärselt suurem ning seda ilma ettevõtte alustamiseks kriitilisi tööjõu- ja turunduskulusid
arvestamata. Perioodil 2017 – juuli 2020 oli ettevõtlusega alustamiseks vajalik keskmine
investeeringute summa 6885 eurot (532 toetuse saajat valimis) ja perioodil 2019 – juuli 2020 oli see
7121 eurot (222 toetuse saajat valimis).
Toetuse suurendamise vajadusele viitab seegi, et alates 2011. aastast on järjest kasvanud
suuremate kui 4450-euroste toetussummade osakaal. Kui 2011. aastal maksti 4450 eurost
suuremat toetust 54% juhtudest, siis 2018. ja 2019. aastal 71% ning 2020. aastal 77%. Seejuures
moodustasid maksimumsuuruses (4474 eurot) toetused 2011. aastal 50%, aga 2020. aastal 68%
kõigist antud toetustest.
Toetuse suurendamise eesmärk on toetada ettevõtlusaktiivsust ja endale töökoha loomist töötute
seas, samuti aidata kaasa sellele, et suureneks töökohtade arv ühe toetuse saaja kohta.
2
Käskkirja § 1 punktiga 9 muudetakse TAT punkti 7.3.2 sõnastust, et ühtlustada seda
tööhõiveprogrammi ja TTTS-i sõnastusega. Riigiabi antakse üldise grupierandi määruse alusel, kui
vähese tähtsusega riigiabi määr on täitunud.
Käskkirja § 1 punktiga 10 muudetakse TAT punkti 7.3.3 sõnastust, et ühtlustada seda
tööhõiveprogrammi sõnastusega. Punktis kehtestatakse, et tulenevalt üldise grupierandi määruses
kehtestatud reeglist ei anta riigiabi ettevõtjale, kellele antud abi on Euroopa Komisjoni eelneva
otsusega tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks ning selle otsuse alusel on
ettevõtjale esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui abikavaga
korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju.
Käskkirja § 1 punktiga 11 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva
käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja alates 01.01.2021.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi
ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
Käskkirjaga muudetakse soodsamaks ettevõtluse alustamise toetuse ja tasemeõppes osalemise
toetuse tingimusi. Ülejäänud on täpsustavad muudatused ja nendega kaasnevad mõjud on
väheolulised.
Käesoleva TAT alusel makstakse ettevõtluse alustamise toetust vanaduspensioniealistele või
pensionieelses eas tööotsijatele, mis on väike sihtrühm. Seetõttu on ettevõtluse alustamise toetuse
suurenemise mõjul prognoositav lisanduvate taotlejate arv ja täiendav kulu väike.
Mittestatsionaarses õppes õppijatele soodsamatel tingimustel tasemeõppes osalemise mõju
hindamisel on lähtutud õppijate arvust ja eeldatud, et toetusega asutakse õppima vahetult pärast
põhihariduse või üldkeskhariduse omandamist. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õppis
2019/2020. õa-l mittestatsionaarses õppes 9. klassis 397 ja 12. klassis 1645 16-aastast kuni
vanaduspensioniealist inimest (s.o potentsiaalsed lõpetajad), sh 30% 12. klassi õpilastest on
omandanud põhihariduse seitse või rohkem aastat tagasi (s.o 498 inimest). Haridus- ja
Teadusministeeriumi andmetel jätkab pärast põhihariduse omandamist järgmisel õppeaastal
kutseõppes 26% ja pärast gümnaasiumihariduse omandamist kutse- või kõrgharidusõppes 63%
(s.o 2017.–2019. a keskmine näitaja, kõik õppevormid). Seda arvesse võttes on potentsiaalseid
tasemeõppes õpingute jätkajaid 417. Kuna toetust makstakse valitud õppekavadel, hakkab
tasemeõppetoetust täiendavalt saama hinnanguliselt ca 40 inimest aastas.
Arvestades, et alates 01.01.2021 on tasemeõppetoetuse suurus ühes kuus riigieelarvega
kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär (ehk 50% alampalgast), oleks täiendav kulu
2021. aastal 56 298 eurot.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
3
TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et
soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb
Eesti Töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete
täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest.
Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang.
Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate
andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi
juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis)
ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate
andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK
andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus
kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning
mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse
saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate
andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva kuu teise nädala lõpuks.
Kuna TAT muudatuse tulemusel muudetakse peamiselt teenuste osutamise tingimusi, siis andmete
töötlemises muudatusi ei kaasne ning muudatustel ei ole kehtivale TAT-le täiendavat
andmekaitselist mõju.
V. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2021.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja
Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale.
Rahandusministeerium ja Eesti Töötukassa kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati.
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkusteta vaikimisi.
4