dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 15. detsember 2020
Viit
128
Registreeritud
15. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎128 15.12.2020 Ministri üldkäskkiri.asice674 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 15.12.2020 nr 128 Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Asendan punktis 1.2.3 tabeli järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESFi toetus 27 503 198 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 4 172 831 13% 3 Omafinantseering 680 675 2% 4 TAT eelarve kokku 32 356 704 100% 2. Tunnistan punkti 2.1.1 koos alapunktidega kehtetuks. 3. Muudan punkti 2.7.1 loetelu punkti 1 ja sõnastan järgmiselt: „1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel (edaspidi piirmäär);“. 4. Täiendan punkti 2.7.1 loetelu pärast punkti 5 ja sõnastan järgmiselt: „Eri- või kutsealase hariduseta isik käesoleva TAT tähenduses on isik, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. Töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu 2 sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis.“. 5. Muudan punkti 2.7.2 teise lõigu esimese alapunkti teksti ja sõnastan järgmiselt: „- tema koolituse läbimise eest on töötukassa tööandjale maksnud koolitustoetust või hüvitanud koolituskulud käesoleva TAT punkti 2.1.2 või 2.5 alusel või“. 6. Muudan punkti 2.7.3 ja sõnastan järgmiselt: „Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada eri- või kutsealase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega töötute ja töötajate kutsehariduse või kõrghariduse omandamist. Eri- või kutsealase hariduseta isik käesoleva TAT tähenduses on isik, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on: a) põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või b) põhiharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis või c) üldkeskharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest möödunud vähemalt kaheksa aastat; 2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas: a) töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, mille kohaselt ei võimalda töötaja terviseseisund senise töö tegemist jätkata; b) töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel; c) teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. Tasemeõppes osalemise toetamine lepitakse kokku individuaalses tegevuskavas. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Toetust ei maksta isikule, kes taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. Punktides 1 ja 2 nimetatud töötule ja töötajale makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna põhikutsealade õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui isik asub tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul individuaalses tegevuskavas tasemeõppes osalemise kokkuleppimisest. 3 Tasemeõppes osalemise toetust makstakse alates Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine, välja arvatud juhul, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel isik asub uuesti õppima hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse periood. Isikule, kes töötuna arveloleku ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist. Töötajale, kes töösuhte ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist.“. 7. Asendan punktis 3 tabeli järgmiselt: Näitaja nimetus (viide TAT punktile, Sihttase Täitmine Sihttase Näitaja Algtase Selgitus missugusest (2018) (2020) (2021) tegevusest kujuneb) Rakenduskava Aktiivseid Tegevuste 2.1.2, väljundinäitaja tööturuteenuseid 0 6330 21 757 34 879 2.1.3, 2.2, 2.3, 2.4, (TAT tulemus- saanud 2.5, 2.6 ja 2.7 näitaja näitaja) osalejate arv TAT-spetsiifiline Tegevus 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu väljundinäitaja tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine Noortele karjääriinfo Panustab kaudselt vahendamine, Väljundinäitaja 0 6534 9 787 9 787 rakenduskava töötubade ja väljundinäitajasse mobiilsete nõustamiste arv TAT-spetsiifiline Tegevus 2.1.2. Minu esimene töökoht väljundinäitaja 4 Aktiivseid Panustab otseselt tööturuteenuseid Väljundinäitaja 0 1075 3 641 4 491 rakenduskava saanud väljundinäitajasse osalejate arv Osalejad, kes 6 kuud pärast Panustab otseselt Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 70% 70% 70% rakenduskava saamist on tulemusnäitajasse hõives TAT-spetsiifiline Tegevus 2.1.3. Alaealise töötamise toetus väljundinäitaja Aktiivseid Panustab otseselt tööturuteenuseid Väljundinäitaja 0 3508 13 696 18 655 rakenduskava saanud väljundinäitajasse osalejate arv Sihttase on 0, sest Osalejad, kes 6 tegevuse eesmärk kuud pärast on, et noored Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 0% 0% 0% saaksid saamist on töökogemuse, kuid hõives osaleksid hariduse omandamisel TAT-spetsiifilised Tegevus 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset väljundi- ja vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute tulemusnäitajad töölesaamise toetamine Aktiivseid Panustab otseselt tööturuteenuseid Väljundinäitaja 0 372 774 1023 rakenduskava saanud väljundinäitajasse osalejate arv Osalejad, kes 6 kuud pärast Panustab otseselt Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 20% 20% 20% rakenduskava saamist on tulemusnäitajasse hõives TAT-spetsiifilised väljundi- ja Tegevus 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine tulemusnäitajad 5 Aktiivseid Panustab otseselt tööturuteenuseid Väljundinäitaja 0 1300 1304 1304 rakenduskava saanud väljundinäitajasse osalejate arv Osalejad, kes 6 kuud pärast Panustab otseselt Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 50% 50% 50% rakenduskava saamist on tulemusnäitajasse hõives TAT-spetsiifilised väljundi- ja Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis tulemusnäitajad Aktiivseid Panustab otseselt tööturuteenuseid Väljundinäitaja 0 75 25 45 rakenduskava saanud väljundinäitajasse osalejate arv Tegevuses osalenud Panustab otseselt töötutest on 6 Tulemusnäitaja 0 60% 60% 60% rakenduskava kuud pärast tulemusnäitajasse tegevuse lõppu hõives TAT-spetsiifilised väljundi- ja Tegevus 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus tulemusnäitajad Aktiivseid Panustab otseselt tööturuteenuseid Väljundinäitaja 0 212 438 rakenduskava saanud väljundinäitajasse osalejate arv Osakaal osalejatest, kelle Tulemusnäitaja tööalase 0 10% 10% koolituse kulu on hüvitatud 6 Osalejad, kes 6 kuud pärast Panustab otseselt Tulemusnäitaja tööturuteenuste 0 60% 60% rakenduskava saamist on tulemusnäitajasse hõives TAT-spetsiifilised väljundi- ja Tegevus 2.6. Põllumajanduse palgatoetus tulemusnäitajad Aktiivseid tööturuteenuseid Tegevus lõppeb Väljundinäitaja 0 0 25 25 saanud aastal 2020 osalejate arv Osalejad, kes 6 kuud pärast Tegevus lõppeb Tulemusnäitaja tööturuteenuste 50% 50% aastal 2020 saamist on hõives TAT-spetsiifilised väljundi- ja Tegevus 2.7. Töötust ennetavad meetmed tulemusnäitajad Aktiivseid Panustab otseselt tööturuteenuseid Väljundinäitaja 0 0 2 788 9 274 rakenduskava saanud väljundinäitajasse osalejate arv Osalejad, kes 6 kuud pärast Tulemusnäitaja tööturuteenuste 60% 60% saamist on hõives 8. Muudan punkti 7.2.4.7 ja sõnastan järgmiselt: „7.2.4.7 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus on kuni 6000 eurot. Toetust ei saa kasutada maa ja kinnisvara ostuks. Isikule, kes esitas ettevõtluse alustamise toetuse avalduse hiljemalt 31.12.2020, makstakse toetust kuni 31.12.2020 kehtinud ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäära alusel;“. 9. Muudan punkti 7.3.2 esimest lauset ja sõnastan järgmiselt: 7 „7.3.2. Kui punktides 7.3.1.1–7.3.1.5 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, on TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise toetus, punktis 2.2 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud tööandjale koolituskulu hüvitamine, toetus, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78).“. 10. Muudan punkti 7.3.3 ja sõnastan järgmiselt: „7.3.3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju.“. 11. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. § 2. Käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Sotsiaalministri käskkirjaga „Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ (edaspidi käskkiri) tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul (tel 626 9734, [email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194, [email protected]), Anna Karolin (tel 626 9288, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328, [email protected]). Seletuskiri kirjeldab ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel. Märkused TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Käskkirja muudatuste kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja § 1 punktiga 1 muudetakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 27 818 873 eurot), mida suurendatakse kokku 4 537 831 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetust 3 857 156 euro võrra ja omafinantseeringut 680 675 euro võrra. Muudatusega lisandub meetme tegevusest 3.1.1 kõnealuse TAT eelarvesse 2019. ja 2020. aasta jääk, et katta tööturuteenuste osutamiseks vajalik lisavajadus aastaks 2021. TAT eelarve on muutmise järel kokku 32 356 704 eurot (sh ESFi toetus 27 503 199 eurot, riiklik kaasfinantseering 4 172 831 eurot ja omafinantseering 680 675 eurot). Omafinantseering kaetakse töötuskindlustuse vahenditest. Peale TAT abikõlblikkuse perioodi lõppu jätkub teatud tegevuste rahastamine töötuskindlustuse vahenditest. Käskkirja § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks punkt 2.1.1 koos alapunktidega. Alates 01.01.2021 kaetakse tegevuse kulud Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) tegevuskuludest. Muudatus võimaldab tõhustada karjääriinfo vahendamise teenuse osutamist ja spetsialistide töökorraldust ning pakkuda teenust erinevatele sihtrühmadele paindlikumalt. Praegu rahastatakse karjääriinfo spetsialistide tööjõukulu kolmest erinevast allikast (ESF ja riigieelarveline kaasfinantseering ning töötuskindlustuse vahendid), sõltuvalt sellest, millistele sihtrühmadele ja mis mahus teenust osutatakse. Käskkirja § 1 punktiga 3 lihtsustatakse punkti 2.7.1 loetelu esimese punkti sõnastust. Töötaja sissetuleku arvutamise põhimõtted sätestatakse selguse huvides eraldi lõiguna pärast loetelu viiendat punkti. Käskkirja § 1 punktiga 4 täpsustatakse eri- ja kutsealase hariduseta isiku mõistet. Eri- ja kutsealase hariduseta isik käesoleva TAT tähenduses on isik, kes pole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja kooskõla haridusseadusega. Käskkirja § 1 punktiga 5 laiendatakse kvalifikatsiooni saamise toetamise teenuse sihtrühma, hõlmates töötajad, kelle koolituse kulu on töötukassa tööandjale hüvitanud tegevuse „minu esimene töökoht“ (TAT p 2.1.2) või „piirkondlik töökoha loomise toetus“ (TAT p 2.5) raames. Praegu hüvitatakse töötajale kvalifikatsiooni saamise kulu, kui ta on läbinud vastava tööturukoolituse või töötukassa on tema koolituse eest tööandjale maksnud koolitustoetust. Muudatus soodustab koolitusel omandatud oskuste tõendamist (nt taseme-, kutse- või pädevuseksami sooritamist), oskusi tõendav tunnistus annab töötajale tööturul konkurentsieelise. Käskkirja § 1 punktiga 6 laiendatakse tasemeõppes osalemise toetuse saajate ringi ning täpsustatakse toetuse maksmise tingimusi. Sihtrühma hõlmatakse eri- või kutsealase hariduseta inimesed, kes on omandanud põhi- või üldkeskhariduse mittestatsionaarses õppevormis. Muudatusega võimaldatakse neile tasemeõppes õppima asumiseks toetust soodsamatel tingimustel kui statsionaarses õppevormis vastava haridustaseme omandanud inimestele. Kui mittestatsionaarses õppevormis on omandatud põhiharidus, on võimalik erialasesse õppesse minnes toetust saada kohe pärast põhihariduse omandamist. Kui mittestatsionaarses õppevormis on omandatud üldkeskharidus, on tingimuseks, et põhihariduse omandamisest on möödas 8 aastat. See tähendab, et põhihariduse ja keskhariduse vahele on jäänud lünk. Pärast keskhariduse omandamist on aga võimalik tasemeõppes osalemise toetusega kohe õpinguid jätkata. Kehtivate tingimuste kohaselt toetatakse eri- või kutsealase hariduseta inimeste puhul tasemeõpet juhul, kui neil on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat. Eeldatud on, et esmalt peab ühelt haridustasemelt teisele liikumise ja tasemehariduse omandamise võimalused tagama haridussüsteem. Mittestatsionaarses vormis õppijatel on üldjuhul pärast põhihariduse lõpetamist või katkestamist tekkinud paus ning nad omandavad põhi- või üldkeskhariduse hilisemas eas töötamise kõrvalt. Kuna sihtrühm on tööturul haavatavas olukorras, on põhjendatud toetada nende tasemeõpet kohe tööturumeetmega. Tasemeõppes osalemise toetuse saamise tingimusi on täpsustatud. Toetust makstakse juhul, kui isik asub tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul individuaalses tegevuskavas tasemeõppes osalemise kokkuleppimisest. Toetuse taotlus tuleb esitada enne kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppima asumist või hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul õppima asumisest. Samuti on täpsustatud, et toetuse maksmist ei lõpetata juhul, kui isik katkestab õpinguid, kuid asub hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul uuesti õppima. Käskkirja § 1 punktiga 7 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt muutunud eelarvele. Käskkirja § 1 punktiga 8 suurendatakse ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäära alates 2021. aastast kooskõlas tööhõiveprogrammiga 2021–2023. Uus toetuse maksimummäär on 6000 eurot. Ettevõtluse alustamise toetus on olnud 4474 eurot üle kümne aasta, mille jooksul ei ole toetuse suurust ka tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud. Toetus ei ole enam piisav, et katta ettevõtlusega alustamiseks vajalikud kulud. Vähenenud on taotluste arv ja toetusesaajate võimekus töökohti luua. Keskmine prognoositav töökohtade arv ühe toetuse saaja kohta on vähenenud viimase kümne aastaga 1,5-lt 1,1-le. Viimaste aastate toetuse taotluste põhjal on näha, et ettevõtlusega alustamiseks vajalik keskmine investeeringute summa on toetuse summast märkimisväärselt suurem ning seda ilma ettevõtte alustamiseks kriitilisi tööjõu- ja turunduskulusid arvestamata. Perioodil 2017 – juuli 2020 oli ettevõtlusega alustamiseks vajalik keskmine investeeringute summa 6885 eurot (532 toetuse saajat valimis) ja perioodil 2019 – juuli 2020 oli see 7121 eurot (222 toetuse saajat valimis). Toetuse suurendamise vajadusele viitab seegi, et alates 2011. aastast on järjest kasvanud suuremate kui 4450-euroste toetussummade osakaal. Kui 2011. aastal maksti 4450 eurost suuremat toetust 54% juhtudest, siis 2018. ja 2019. aastal 71% ning 2020. aastal 77%. Seejuures moodustasid maksimumsuuruses (4474 eurot) toetused 2011. aastal 50%, aga 2020. aastal 68% kõigist antud toetustest. Toetuse suurendamise eesmärk on toetada ettevõtlusaktiivsust ja endale töökoha loomist töötute seas, samuti aidata kaasa sellele, et suureneks töökohtade arv ühe toetuse saaja kohta. 2 Käskkirja § 1 punktiga 9 muudetakse TAT punkti 7.3.2 sõnastust, et ühtlustada seda tööhõiveprogrammi ja TTTS-i sõnastusega. Riigiabi antakse üldise grupierandi määruse alusel, kui vähese tähtsusega riigiabi määr on täitunud. Käskkirja § 1 punktiga 10 muudetakse TAT punkti 7.3.3 sõnastust, et ühtlustada seda tööhõiveprogrammi sõnastusega. Punktis kehtestatakse, et tulenevalt üldise grupierandi määruses kehtestatud reeglist ei anta riigiabi ettevõtjale, kellele antud abi on Euroopa Komisjoni eelneva otsusega tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks ning selle otsuse alusel on ettevõtjale esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui abikavaga korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju. Käskkirja § 1 punktiga 11 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja alates 01.01.2021. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Käskkirjaga muudetakse soodsamaks ettevõtluse alustamise toetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse tingimusi. Ülejäänud on täpsustavad muudatused ja nendega kaasnevad mõjud on väheolulised. Käesoleva TAT alusel makstakse ettevõtluse alustamise toetust vanaduspensioniealistele või pensionieelses eas tööotsijatele, mis on väike sihtrühm. Seetõttu on ettevõtluse alustamise toetuse suurenemise mõjul prognoositav lisanduvate taotlejate arv ja täiendav kulu väike. Mittestatsionaarses õppes õppijatele soodsamatel tingimustel tasemeõppes osalemise mõju hindamisel on lähtutud õppijate arvust ja eeldatud, et toetusega asutakse õppima vahetult pärast põhihariduse või üldkeskhariduse omandamist. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õppis 2019/2020. õa-l mittestatsionaarses õppes 9. klassis 397 ja 12. klassis 1645 16-aastast kuni vanaduspensioniealist inimest (s.o potentsiaalsed lõpetajad), sh 30% 12. klassi õpilastest on omandanud põhihariduse seitse või rohkem aastat tagasi (s.o 498 inimest). Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel jätkab pärast põhihariduse omandamist järgmisel õppeaastal kutseõppes 26% ja pärast gümnaasiumihariduse omandamist kutse- või kõrgharidusõppes 63% (s.o 2017.–2019. a keskmine näitaja, kõik õppevormid). Seda arvesse võttes on potentsiaalseid tasemeõppes õpingute jätkajaid 417. Kuna toetust makstakse valitud õppekavadel, hakkab tasemeõppetoetust täiendavalt saama hinnanguliselt ca 40 inimest aastas. Arvestades, et alates 01.01.2021 on tasemeõppetoetuse suurus ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär (ehk 50% alampalgast), oleks täiendav kulu 2021. aastal 56 298 eurot. Andmekaitsealane mõjuhinnang 3 TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb Eesti Töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna TAT muudatuse tulemusel muudetakse peamiselt teenuste osutamise tingimusi, siis andmete töötlemises muudatusi ei kaasne ning muudatustel ei ole kehtivale TAT-le täiendavat andmekaitselist mõju. V. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2021. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale. Rahandusministeerium ja Eesti Töötukassa kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkusteta vaikimisi. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →