dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale

Sotsiaalministeerium · 14. detsember 2020
Viit
126
Registreeritud
14. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎126 14.12.2020 Ministri üldkäskkiri.asice1744 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri käskkirjaga „Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös Tööinspektsiooniga. Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevuse 3.1.2 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks” raames TAT „Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale”. TAT on kujundatud vastavalt heaolu arengukavale 2016–2023, rahvastiku tervise arengukavale ja konkurentsivõime kavale „Eesti 2020“. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud soovitust pakkuda praktilist tuge väikestele ja mikroettevõtetele, mis aitab neil paremini täita töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju. TAT kinnitamisega võetakse kasutusele Ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise otsusega eraldatud vahendid. Meetme tegevuse 3.1.2 eelarve on kokku 8 871 975 eurot, sh ESFi toetus 7 520 819 eurot. Tegevusi viiakse ellu TAT-de alusel. Käesoleva TAT eelarve on 2 036 000 eurot, sh ESFi toetus 1 710 240 eurot. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühmi, näitajaid, mõju läbivatele teemadele ning rakendamise tingimusi. TAT tegevuste elluviija on Tööinspektsioon. TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ja Tööinspektsiooni teabe ja välissuhete osakonna juhataja Kristel Plangi (tel 5623 0234, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II TAT sisu TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT sisaldab 8 peatükki: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „TAT rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine“. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus ja nende eesmärgid. TAT panustab prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevusse 3.1.2 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühma ja eelarvet ning olukorra kirjeldust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis. Peale TAT abikõlblikkuse perioodi lõppemist jätkub tegevuste rahastamine suures osas järgmisest struktuurivahendite eelarveperioodist. TAT peamine eesmärk on tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Käesoleva TAT tegevusi viib ellu Tööinspektsioon. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta TAT eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ajaliselt. Välja tuuakse rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste järgi, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastaks 2023 ning selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Selles peatükis selgitatakse, millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas nimetatud läbivatele teemadele seoses nende horisontaalse poliitikaga. Hinnatud on TAT mõju järgmistele läbivatele teemadele:  regionaalareng  keskkonnahoid ja kliima  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh on eraldi hinnatud panust: o soolisse võrdsusesse; o võrdsesse kohtlemisse. ESF-ist toetatavates tegevustes on keskkonnahoiu ja kliima puhul vaikimisi märgitud kõigis meetme tegevustes „ei“. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Ülejäänud teemadest mõjutab TAT järgmisi: infoühiskond, riigivalitsemine ja võrdsed võimalused. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega” 2 Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT- dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid/punktid, mis on aluseks TAT tegevustele või millesse tegevused panustavad. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb kuuest alapeatükist: 7.1 „Toetuse saaja kohustused“; 7.2 „Kulude abikõlblikkus“; 7.3 „Toetuse maksmine“; 7.4 „TAT muutmine“; 7.5 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“; 7.6 „Finantskorrektsioonid“; 7.7. „Riigiabi“. 7.1. Toetuse saaja kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Rakendusasutusele (edaspidi RA) esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjeldus ja eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on toetuse saaja kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb rakendusüksusele (edaspidi RÜ) esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta. Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu ei mõjuta abikõlblike kulude mahtu siiski ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 nimetatud juhtudel (sh tegevustele, millele kehtivad riigiabi reeglid). Kui abikõlblikud kulud jäävad alla 50 000 euro, siis tulu teenimist ei pea jälgima. 3 Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just RÜ poolt kulu või terve projekti kulude abikõlblikuks lugemisest. Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui projekti viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. Toetuse saaja jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STS-is 2007–2013 sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud projekti korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 7.2. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või makstakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus või ÜM). TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-s on täpsustatud tingimusi mootorsõiduki liisimisel või rentimisel. Lubatud on ainult liisingu- ja rendimaksed ning liiklus- ja kaskokindlustuse maksed. Välislähetused ja -koolitused on lubatud ELi riikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ÜM § 9 lg 5): 1) kulud bürootarvetele; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 4 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud; 5) ruumide rentimine; 6) valveteenus; 7) maamaks; 8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto; 9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ÜM § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) hankespetsialisti tegevus; 4) haldustöötaja tegevus; 5) infotehnoloogi tegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda toetuse saaja kaudseid kulusid st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid toetuse saaja RÜ-le koos maksetaotlusega ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Seetõttu ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav toetuse saaja pidama tööajatabeleid projekti administreeriva personali üle. Samuti ei pea toetuse saaja raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kui üldkulude hüvitamist ei taotleta, on abikõlblikud ainult administreeriva personali kulud tavakorras ehk kuludokumentide alusel. 7.3. Toetuse maksmine Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, sh kooskõlas ühendmääruse §-dega 11–20 ja TAT-ga. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. Toetuse saajal on kohustus esitada maksetaotlus tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta, mis on riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega, üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le maksetaotlused, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Punktis 7.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus toetuse väljamaksmise keelamiseks. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RA-d toetuse maksmine peatama või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, 5 likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena, seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib RÜ-d kohustada maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu lisama RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigisiseselt riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. 7.4. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige tihedamini üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel. RÜ nõusolekul võib toetuse saaja taotleda TAT muutmist tihedamini. Muutmisvajadused peavad olema põhjendatud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine siiski mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Muudatused peavad olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas sama meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse meetme tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates toetuse saajalt taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja vajaduse korral valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate kaupa. Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. Lisaks ei eelda TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:  kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja  muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5 .Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine 6 TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded kaks korda aastas 15. juuniks aruandeperioodi jaanuar–mai kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuni–detsember kohta paberil või elektroonselt digiallkirjastatult. Tinglikult on tegemist poolaastaaruannetega, mille esitamise tähtaeg tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja tema allasutuste töökorraldusest. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse registri seirearuande vormilt. 7.7 Riigiabi TAT eesmärk on tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu. Samuti tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja koolitamise kaudu. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi tööandjatele ja töötajatele suunatud erinevaid teavitus- ja kaasamistegevusi ja antakse välja teabematerjale. Lisaks pakutakse töötervishoiu, töösuhete ja tööohutuse teemalisi nõustamisi nii tööandjatele kui töötajatele ning koolitatakse ettevõtete töökeskkonnaspetsialiste. Samuti koolitatakse Tööinspektsiooni teenistujaid. Kõigi tegevuste elluviija on Tööinspektsioon. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Kuivõrd Tööinspektsioon TAT raames teenuseid ei paku, ei saa nende tegevust lugeda majandustegevuseks. Võib möönda, et kuivõrd Tööinspektsioon teenuseid ise füüsiliselt ei osuta, on kaudseteks abi saajateks ka teatud ettevõtjad, kellelt Tööinspektsioon tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud läbi hankemenetluse, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega tegemist ei ole riigiabiga. 8. peatükk „Riskide hindamine“ Välja on toodud TAT rakendamise peamised riskid ja nende maandamise meetmed. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 7 IV TAT mõjud TAT avaldab positiivset mõju teadlikkuse kasvule töövõime vähenemisest ja töökeskkonna parandamisest teavitamise, nõustamise ja koolitustegevuse kaudu maakondades üle Eesti. TAT aitab vähendada tööõnnetuste arvu ja tuua tööhõivesse vähenenud töövõimega inimesi ning tervikuna on riigile kasulik. Vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate teadlikkuse paranemine aitab suurendada tööhõives osalevate inimeste arvu konkreetses maakonnas ja piirkonnas. Samuti avaldab TAT positiivset mõju Tööinspektsiooni teenistujate kompetentsi suurenemisse, sest koolituste, õppereiside ja teiste riikide tööinspektsioonidega kogemuste vahetamisega aitab tagada parema kvaliteedi nõustamisel, teavitustegevustes ja järelevalve tegemisel ning muudes tööülesannetes. Tööinspektsiooni võimekus ja institutsionaalne suutlikkus teenistujate arendamisel suureneb, mis aitab kaasa tööealise elanikkonna teadlikkuse suurenemisele töövõime säilitamisest ja parandamisest ning aitab tööandjatel rakendada neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste edendamisel. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul STS § 16 lõike 1 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Toetuse saaja kogub käesoleva TAT puhul koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-postiaadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab toetuse saaja selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Toetuse saaja infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Nende tegevuste kestus ei ületa 16 tundi. Nõustamisteenus on anonüümne, toetuse saaja infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib toetuse saaja minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Vastavalt STS § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Tööinspektsiooni enda koolituste puhul koondatakse Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastatakse osalejate andmed RÜ-le. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele 8 TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme eesmärgi ”Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine” saavutamisele. Põhjalik kirjeldus TAT eesmärgist, vajalikkusest ja eesmärgi saavutamiseks tehtavatest tegevustest on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarves (lisa 1 vorm B). Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia Tööinspektsiooni põhiülesanded on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle. Tööinspektsioon koordineerib ja korraldab üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamise tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide rakendamisest ning järelevalve tulemustest, samuti analüüsib järelevalve tulemuste alusel töökeskkonna seisundit ja tööelu kvaliteeti. Tööinspektsioonil on Eesti riigis parim pädevus tööohutuse valdkonnas. Samuti koordineerib ta teabevahetust tööohutuse ja töötervishoiu alal teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. 5. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalminister käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine TAT eelnõu edastati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile. Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Tööinspektsioon kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. 9 MINISTRI KÄSKKIRI 14.12.2020 nr 126 Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan toetuse andmise tingimused „Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale“ koos lisadega (lisatud). Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministri 14.12.2020 käskkirjaga nr 126 "Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale" kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 1 Vorm A Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 1.01–31.12.2021 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1) Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1) Messid Tööinspektsioon osaleb 2021. aastal ühel väliüritusel. Messil reklaamitakse Tööinspektsiooni nõustamis- ja konsultanditeenust, jagatakse teavitusmaterjale, tutvustatakse tööelu portaali ja kutsutakse inimesi teavitusüritustele. Lisaks on külastajatel võimalik kohapeal küsida töökeskkonna, töötervishoiu ja töösuhete alast nõu. Messil/väliüritusel jagatakse Tööinspektsiooni infolaua/telgi külastajatele meeneid, et muuta messiboks külastajatele atraktiivsemaks ning see annab ka võimaluse edastada ohutusalaseid sõnumeid. Meeneid jagatakse vaid nendele, kes lahendavad töökeskkonna või töösuhete alaseid nuputamisülesandeid. Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine Tööinspektsioon on viimase kümne aasta jooksul jaganud messidel, teavitusüritustel, oma kontorites ning sidus- ja huvigruppide kaudu palju erinevaid infomaterjale ja trükiseid paberkandjal. Lisaks jagatakse neid elektroonselt Tööinspektsiooni sotsiaalmeedia kanalites, kodulehel, Tööelu portaalis ja oma koostööpartnerite kaudu. 2021. aasta esimeses pooles antakse välja 2020. aasta töökeskkonna ülevaade, mis ilmub nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Töökeskkonna ülevaade selgitab, milline on tööohutuse ja töösuhete olukord Eestis 2020. aastal. Ülevaade edastatakse ajakirjanikele, Tööinspektsiooni sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele ning laiemale avalikkusele. Ülevaade trükitakse ka inglise keelde. 2021. alustatakse uuesti Tööelu ajakirja väljaandmist, mille järgi on erinevad töösuhte osapooled puudust tundnud. Ajakirjas kajastatakse aktuaalseid ja olulisi uudiseid, artikleid, sündmusi tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete teemadel. Ajakiri ilmub kolm korda aastas nii elektroonselt kui ka trükitult. Ajakirja sisu tootmiseks, kujundamiseks ja välja andmiseks korraldatakse mitme aastane raamhange, mille kaudu leitakse partner, kes koostöös Tööinspektsiooniga koostab vajalikud artiklid ja trükkimise. Trükitud versiooni jagatakse teavitusüritustel, raamatukogudele, huvi- ja sidusgruppidele. Elektroonilist versiooni saame jagada Tööinspektsiooni erinevates kanalites nagu koduleht, Tööelu portaal ja sotsiaalmeedia. 2021. aastal antakse kordustrükina elektrooniliselt välja brošüür „Sõidukijuhi töö- ja puhkeaja korraldus“. Käsiraamatu eesmärk on selgitada mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid. Brošüür on abiks auto- ja bussijuhile, kaubasaatjale, ekspediitorile, reisikorraldajale ja teistelegi transpordialal tegutsejatele. Lisaks antakse välja brošüür, nii paberkandjal kui elektrooniliselt „Juhendamine ja väljaõpe“. Juhendamine ja väljaõpe on vundamendiks tööandja ennetustegevusele, mis aitab vältida õnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ja süvenemist. Brošüür on mõeldud nii tööandjatele kui töötajatele. 2 Antakse välja tööohutusalane kalender 2022 aastaks, kus igal kuul juhitakse tähelepanu mõnele tööohutuse ja töötervishoiu kitsaskohale või tuletatakse meelde millele peab töökeskkonnas tähelepanu juhtima. Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi. Lisaks jätkatakse elektroonse infokirja väljaandmist alustavatele ettevõtetele neli korda aastas. Alustava ettevõtte infokirjas selgitatakse alustavale tööandjale, mida ta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema peab. Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute korraldamine 2021. aastal jätkatakse töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute korraldamist mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele. Infohommikud viiakse läbi 8 tk ja neid korraldatakse teemadel, mis on aktuaalsed, mille osas tööandjad ja töötajad tunnevad huvi ning mille osas näeb Tööinspektsioon järelevalve ja konsulteerimise käigus, et on vaja teha enam selgitustööd. Infohommikute eesmärk on parandada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajate ja töötajate teadlikkust töökeskkonna edendamisest. Sihtrühm: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad. Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega Et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudu sotsiaalpartnerite, huvigruppide ja erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav info aitab Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge riigisiseste ja üleeuroopaliste tööohutuse ja -tervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2021. aastaks on kavandatud kaks ümarlauda. Sihtrühm: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, töötajad ja tööandjad. Hea Töökeskkonna auhinna väljaandmine 2021. aastal jätkatakse „Hea Töökeskkonna“ auhinna väljaandmist. Auhinnale saavad ettevõtted ise kandideerida, esitades taotluse, kus tuleb vastata mõnele küsimusele ning tutvustada ettevõtte ohutussüsteemi toimimist. Seejärel hinnatakse ettevõtet kolmes osas. Esimeses hinnatakse taotlust ja Tööinspektsiooni infosüsteemis olevaid andmeid ettevõtte kohta. Ettevõtteid, kes esimese vooru edukalt läbivad külastab teises voorus Tööinspektsiooni konsultant, kes koos tööandjaga vaatab üle töökeskkonna ning hindab ettevõtte tegevusi. Peale ettevõtte külastamist koostab konsultant kokkuvõtte. Kokkuvõtted koos ettevõtte kohta eelnevalt kogutud andmetega edastatakse hindamiskomisjonile. Auhinda antakse välja kahes kategoorias: alla 50 töötajaga ettevõte ning üle 50 töötajaga ettevõte. Tunnustusega soovitakse esile tõsta ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist. Auhinnale on võimalus kandideerida kõikidel Eesti ettevõtetel. Tööelu portaali haldamine Tööelu portaali ajakohasena ja atraktiivsena hoidmiseks on 2021. aastal kavas tellida Tööelu portaali erinevaid artikleid ja teemalehti vastavatelt sisuloome ekspertidelt. Materjalide teemad, sisu, kõneisikud ja vorm valitakse vastavalt vajadustele ja aktuaalsusele. Artiklid, teemalehed, sündmused kajastavad töökeskkonnaga seotud olulisi uudiseid ja sündmusi ning seletavad aktuaalseid töökeskkonnaalaseid küsimusi. Tööelu portaalis kajastatakse ka kõiki Tööinspektsiooni korraldatavaid üritusi, Tööelu ajakirja, huvi- ja sidusgruppide uudiseid, artikleid 3 ja sündmusi. Tõlgitakse erinevate riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate organisatsioonide avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis on olemas töösuhteid ja töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid ja iga päev ilmuvad uudised ning kajastatud on tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud, analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiu alal. Lisaks tellitakse sisse erinevate teemade visuaalset ja graafilist disaini, fotosid, et meie teenuseid, artikleid, Hea töökeskkonna auhinna konkurssi ja üritusi paremini reklaamida. Tööelu portaal on kättesaadav eesti-, vene- ja ingliskeelsena. Sihtrühm: tööandjad, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Messid (1) Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine (6) 2021–2023 Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute korraldamine (8) Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega (2) 01.01.2021–31.12.2021 Hea Töökeskkonna auhinna väljaandmine (2) 2021–2023 Tööelu portaali haldamine (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Teavitus- ja Väljundinäitajasse Väljundinäitaja kaasamistegevuste 20 69 panustavad tegevused arv 2.1.1–2.1.3 Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2) 2021. aastal jätkatakse Tööinspektsiooni nõustamisteenusega, mille populaarsus iga aastaga aina suureneb. Töökeskkonna konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel, vajadusel võtavad vastu ning käivad tegemas erinevaid ettekandeid ja loenguidtöökeskkonna, töötervishoiu ja töösuhete teemadel. Nõustamisjuristid nõustavad töösuhete teemadel peamiselt infotelefonis, vastates selgitustaotlustele, mis jõuavad Tööinspektsiooni e-kirja või sotsiaalmeedia kaudu, tehes ettekandeid erinevatele koostööpartneritele ja huvigruppidele ning kirjutades töösuhete alaseid postitusi ja teemalehti. 4 Töökeskkonna konsultantide peamine tööülesanne on konsulteerida ettevõttes tööandjaid töötervishoiu ja tööohutuse teemal. Lisaks vastavad nad pöördujate töökeskkonnaküsimustele, kirjutavad artikleid ja brošüüre ning jagavad teadmisi infopäevadel ja koolitustel. Nõustamisteenuse rahulolu hindamiseks on 2021. aastal kavas teha kliendi rahulolu uuring, mis uurib klientide rahulolu nõustamisteenusega. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse meediamonitooringu sisseostmist. Sihtrühm: töötajad (sh vähenenud töövõimega inimesed), tööandjad. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Nõustamine (1) 2021–2023 01.01.2021–31.12.2021 Konsultandi teenus (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Nõustamistegevuste arv on läbivalt 2. Nõustamistegevuste Väljundinäitaja 2 69 Väljundinäitajasse arv panustavad tegevused 2.1.1–2.1.3 Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) 2021. aastal jätkatakse töökeskkonnaspetsialistidele suunatud koolituse korraldamisega, et parandada töökeskkonda mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes. Koolitusel antakse ülevaade riskide hindamisest töökohal, erinevatest ohuteguritest, töökeskkonnaspetsialisti ülesannetest ning tööandja ja töötaja kohustustest ja õigustest töökohal. Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaated toovad igal aastal välja, et ettevõtetes ei ole tööohutuse eest vastutavaid isikuid määratud, mistõttu on oluline ühiskonnas teadvustada, et töökeskkonnaspetsialistid ja - volinikud on ettevõtetes vajalikud. Lisaks on tööandjad peamise põhjusena, miks tööohutuse valdkonnaga ei ole tegeletud, välja toonud selle, et puuduvad vastavad teadmised. Töökeskkonnaalane koolitus kestab 16 akadeemilist tundi. Koolituse läbinutele antakse välja tõend töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskuste omamise kohta. Sihtrühm: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Töökeskkonaspetsialistide 2021-2023 01.01.2021–31.12.2021 koolitus (1) 5 Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Väljundinäitajasse Koolitustegevuste Väljundinäitaja 1 69 panustavad tegevused arv 2.1.1–2.1.3 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2) Tööinspektsiooni kõikidele teenistujatele kavandatakse koolitused vastavalt koostöövestluste tulemustele, Tööinspektsiooni 2021. aasta tööplaanile ja aktuaalsetele teemadele, mis on ülesse kerkinud järelevalve või nõustamise käigus. Koolituste eesmärgiks on tõsta teenistujate pädevust, ühtlustada nende teadmisi ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine. Koolitused koondatakse kokku koolitusplaani ja kinnitatakse peadirektori käskkirjaga 2021. aasta jaanuarikuus. Lisaks jätkatakse teenistujatele individuaalse keeleõppe toetamist, mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Lisaks koolitusplaanis olevatele koolitustele toetatakse teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi Eestis kui võimalusel välismaal, mis on näiteks töökeskkonnaalasel konverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt koostöövestluse tulemusest lähtudes vajalik. Jätkatakse ka koostööd naaberriikide ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et kursis olla teiste riikide praktika ja kogemustega ning kui koroonaviiruse levik taandub, jätkatakse ka piiriülest koostööd. Koolitustelt, konverentsidelt nii Eestis kui võimalusel välismaalt saadud teavet kasutatakse teabeürituste ettekannetes, nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel, juhendmaterjalide koostamisel ning riikliku järelevalve kvaliteedi parandamises. Individuaalseid erialaseid koolitusi koos piiriülese koostöökohtumistega on 2021. aastaks planeeritud 17. 2021. aastal osaleb Eesti Tööinspektsioon Baltimaade tööinspektsioonide kohtumisel Leedus. 2021. aastal sõlmitakse leping teenuse osutajaga, et selgitada välja tööandjate rahulolu Tööinspektsiooni järelevalveteenusega. Tööandjate pidev külastuste järgne tagasiside ja kirjaliku nõustamise järgne tagasiside annab meile info hetke rahulolust ning võimaldab meil järelevalve- , konsulteerimis- ja nõustamisteenuseid arendada ja parandada. Rahulolu mõõtmise eesmärk on tõsta tööandjate rahulolu Tööinspektsiooni järelevalve-, konsultatsiooni- ja kirjaliku nõustamisteenusega. Selle tulemused võimaldavad välja selgitada Tööinspektsiooni teenistujate koolitusvajadused, et teha tõhusamat järelevalvet. Sihtrühm: tööinspektsiooni teenistujad. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Ametnike koolitamine (1) 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021 Rahulolu-uuringu tegemine 2021–2023 (1) 6 Teenistujate osalemine konverentsidel, koostöökohtumistel, seminaridel, individuaalsetel koolitustel 2021–2023 (17) Osalemine Balti kohtumisel (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Teenistujate Väljundnäitajasse panustav kompetentsi Väljundinäitaja 20 60 tegevus. tõstvate tegevuste arv KINNITATUD Sotsiaalministri 14.12.2020 käskkirjaga nr 126 Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2021–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Tööinspektsioon 2 SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS .............................................................................................................................................. 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................... 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ........................................................................................................................................... 3 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ERIEESMÄRK .......................................................................................................................... 3 1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................... 3 1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................... 3 1.2. TAT ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.1. TAT EESMÄRK ..................................................................................................................................................... 3 1.2.2. TAT TULEMUS ..................................................................................................................................................... 3 1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................ 4 1.2.4. EELARVE ............................................................................................................................................................ 7 1.2.5 SIHTRÜHM ..................................................................................................................................................... 7 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ....................................................................................... 7 2.1. TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖKESKKONNA EDENDAMISEKS ............................................................ 7 2.1.1. TEAVITUS- JA KAASAMISTEGEVUSED .................................................................................................................... 7 2.1.1.1. SIHTRÜHM....................................................................................................................................................... 8 2.1.1.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM..................................................................................................................................... 8 2.1.1.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA .......................................................................................................................................... 8 2.1.2. NÕUSTAMISTEGEVUS ....................................................................................................................................... 8 2.1.2.1. SIHTRÜHM....................................................................................................................................................... 8 2.1.2.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM..................................................................................................................................... 8 2.1.2.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA .......................................................................................................................................... 8 2.1.3. KOOLITUSTEGEVUS .......................................................................................................................................... 9 2.1.3.1. SIHTRÜHM....................................................................................................................................................... 9 2.1.3.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM..................................................................................................................................... 9 2.1.3.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA .......................................................................................................................................... 9 2.2. TÖÖINSPEKTSIOONI VÕIMEKUSE SUURENDAMINE TEENISTUJATE ARENDAMISE JA INSTITUTSIONAALSE SUUTLIKKUSE PARANDAMISE KAUDU ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ……………9 2.2.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................... 10 2.2.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................. 10 2.2.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA....................................................................................................................................... 10 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................... 10 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................................... 10 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ........................... 12 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 13 7. TAT RAKENDAMINE ......................................................................................................................................... 13 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED .................................................................................................................................. 13 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................... 13 7.3. TOETUSE MAKSMINE.............................................................................................................................................. 14 7.4. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................... 15 7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ......................................................................... 16 7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ...................................................................................................................................... 17 7.7. RIIGIABI .............................................................................................................................................................. 17 8. RISKIDE HINDAMINE ........................................................................................................................................ 17 3 Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna erieesmärk Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud. TAT ei panusta otseselt rakenduskava tulemusnäitajatesse, need täidetakse Eesti Töötukassa poolt elluviidava TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” raames. TAT loob eeldused meetme tulemusnäitajate saavutamiseks. Tööinspektsiooni mõju töökeskkonna ja töösuhete järelevalve ning nõustamise tõhustamise kaudu aitab pidurdada tööealise elanikkonna töövõime vähenemist ning püsida töötajatel pikka aega tööhõives. 1.1.3. Meetme nimetus Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine. 1.1.4. Meetme eesmärk Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. 1.2. TAT 1.2.1. TAT eesmärk Tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu. Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja koolitamise kaudu. 1.2.2. TAT tulemus TAT elluviimise tulemusena on tööealised isikud ja tööandjad teadlikumad töövõime hoidmise ja parandamise võimalustest ning rakendavad neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste edendamisel. Tehes koostööd sidusgruppidega, tööandjatega ja sotsiaalpartneritega ning teavitades avalikkust erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu võimalustest, õigustest, kohustustest ja parimast praktikast, mis on aidanud vähenenud töövõimega inimesi tööturule tuua ja neid seal hoida, on tööandjate ja töötajate teadlikkus suurenenud ning suhtumine vähenenud töövõimega inimeste vajadustesse on muutunud toetavamaks. Koolituste kaudu on suurenenud tööinspektorite pädevus, sh oskus märgata vähenenud töövõimega töötajate erivajadusi töökeskkonna suhtes. Tööõnnetuste arv ja haiguspäevade arv ühe tööõnnetuse kohta aastas on järelevalve ja nõustamistegevuse tõttu vähenenud. 4 1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus Eesti Töötukassa andmete kohaselt on 31.12.2019 seisuga määratud osaline töövõime 56 980 ning puuduv töövõime 31 925 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesi oli kokku 88 905. Võrreldes 2018. aasta lõpuga on vähenenud töövõimega inimeste arv suurenenud 19%, seejuures on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 16% ja puuduva töövõimega inimeste arv 25%.1 Vähenenud töövõimega töötuid oli 2019. aastal keskmiselt 10 425 ehk 32,4% registreeritud töötutest. Vähenenud töövõimega töötute arv on jäänud võrreldes eelneva aastaga samale tasemele (kasv 0,8%).2 Vähenenud töövõimega inimesed liiguvad tööle teistest aeglasemalt, sest nende takistused tööle asumisel on mõnevõrra keerulisemad, nende ületamine võtab rohkem aega ning alati ei leidu neile inimestele töötingimustelt ja -koormuselt sobilikke töökohti. Vähenenud töövõimega inimeste hõivet takistavad ühiskonna ja tööandjate vähene teadlikkus ning eelarvamuslikud hoiakud. Sellealase tööandjatele suunatud teavitus- ja nõustamistegevusega on veel liiga vähe tegeletud ja seda on ebapiisavalt analüüsitud. Sihtrühma suuremaks tööturule kaasamiseks on oluline sotsiaalse ettevõtluse ja kaitstud töö edendamine ning ettevõtjate, sidusgruppide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühenduste kaasamine.3 Vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr on madal ja see on põhjustatud erinevatest asjaoludest – nii inimesest endast tulenevatest probleemidest (nt terviseseisundi ebastabiilsus, väike motivatsioon) kui tööandjatest tulenevatest põhjustest (hirm palgata püsiva töövõimekaotusega inimene, paindlike töövormide vähesus, töökoha füüsiline juurdepääsematus), samuti keskkondlikest takistustest (puudega inimestele vähemtasustatavad töökohad, kus töölkäimisega kaasnevad kulud on suuremad kui töötasu, stigmatiseerimine jpm). Seega ei pruugi probleem olla vaid selles, et inimese töövõime on vähenenud, vaid ka selles, et nii tööandja kui ka vähenenud töövõimega inimese teadlikkus töötamise võimalustest on vähene ja seda varjutab omakorda veel hirm hakkamasaamise ees. Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. See tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadusetele. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Hinnanguliselt registreeritakse aga Eestis nii nagu teisteski Euroopa Liidu riikides tööõnnetusi ametlikult vähem kui neid reaalselt juhtub. Nii tuleb tööandjatele ja töötajatele jätkuvalt selgitada, et tööõnnetustest tuleb teada anda, sest eesmärk on vältida sarnaseid õnnetusi edaspidi. Registreeritud andmete põhjal saame öelda, et Eestis toimub iga 1000 töötaja kohta ca 6 tööõnnetust. 2019. aastal 4265 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1125 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 15. Rasked tööõnnetused moodustavad ligi 25% kõikidest registreeritud tööõnnetustest.4 Lisaks tööõnnetustele võib ohtlik töökeskkond kaasa tuua ka tööst põhjustatud haigusi või kutsehaigestumisi. 2018. aastal diagnoositi 57 tööst põhjustatud haigestumist ja 34 kutsehaigestumist. Enim põhjustab tööga seotud haigusi füsioloogiline ohutegur, näiteks suur 1 Töövõime hindamise statistika. Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/toovoime-hindamine 2 Eesti Töötukassa majandusaasta aruanne. Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/majandusaasta_aruanne_2019.pdf 3 Heaolu arengukava 2016-2023. Kättesaadav https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 4 Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaade 2019. Kättesaadav https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Uuringud_ja_uelevaated/TOOKESKOND_A4_20 20_eestikeeles.pdf 5 füüsiline koormus, sundasendid või korduvad ühetaolised liigutused. Tööga seotud terviseprobleemid kujunevad välja sageli seetõttu, et töökeskkonna riske on alahinnatud, kasutusele ei ole võetud abinõusid riskide maandamiseks ning töötajaid pole saadetud õigel ajal tervisekontrolli.5 Ohutu töökeskkonna loomisesse peavad panustama nii tööandjad kui ka töötajad ning oluline on tööandja ja töötaja vaheline koostöö. Kui tööandja ülesanne on eeskätt luua töökeskkond, mis ei kahjustaks töötaja tervist, siis töötajad peavad töökeskkonnas ohutult käituma ja ohutusreegleid järgima. Töökeskkonna ohutuse tagamiseks ja tööga seotud terviseprobleemide ennetamiseks on ennekõike oluline töökeskkonna riskide hindamine, töötajate juhendamine ja väljaõpe ning tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib mõni töökeskkonna ohutegur mõjutada. Tööinspektsiooni järelevalve tulemused näitavad, et suurimad rikkumised esinevad just nendes valdkondades. 2019. aastal oli probleeme riskianalüüsi ning töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamisega igas neljandas ettevõttes. Kõik ettevõtted ei korralda oma töötajatele ka tervisekontrolli. Järjest enam räägitakse töökeskkonna kontekstis ka töötaja vaimsest tervisest. Tööjõud on liikunud üha enam füüsiliselt töölt vaimsele ning muutunud on nii töö iseloom kui ka töö poolt esitatavad nõudmised. Tööandja peab hindama ka neid tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset ja seeläbi ka füüsilist tervist. Nendeks teguriteks on näiteks liiga suur või ka liiga väike töökoormus; ebamõistlikud tähtajad; segaselt püstitatud tööülesanded; tunnustuse puudumine; suur vastutus, kuid vähene otsustusõigus; eelarvamused tulenevalt töötaja east, soost, rassist, rahvusest või religioonist; vägivalla, hirmutamise või kiusamise võimalikkus tööl; ebameeldiv või ohtlik füüsiline töökeskkond jms. Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on üha suurem probleem see, kuidas hoida inimesi tervena võimalikult kaua tööturul. Kuigi väga paljud tööandjad on seadnud tööohutuse prioriteediks ja tegelevad sellega iga päev, näitab tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste statistika, et endiselt on töökeskkondi, mis kahjustavad töötaja tervist ja kus ohutus vajab parandamist. Peamised meetmed, mis aitavad vähendada töökeskkonna ohutegurite negatiivset mõju ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme, on riskianalüüsi tegemine ja ennetusmeetmete rakendamine, pidev juhendamine ja väljaõpe, et omandada ohutud ja tervist hoidvad võtted, ning tervisekontroll, et säilitada töötajate töövõimet. Tööõnnetuste vähendamiseks ning tervist toetava töökeskkonna tagamiseks on vaja jätkata tööga seotud töövõime vähenemise ennetamisega ning toetada töövõime kaoga inimeste tööturul osalemist. Viimastel aastatel on inimesed rohkem haigestunud tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna haigustesse. Korduvad ühetaolised liigutused, valed tööasendid, raskuste käsitsi teisaldamine on peamised kutsehaigestumiste või tööst põhjustatud haiguste põhjused. Vähese teadlikkuse tõttu ei oska tööandjad ja töötajad arvesse võtta riske, mis võivad kaasneda nende tervisele valede tööasendite kasutamise ning korduvate liigutuste tagajärjel. Neid ohutegureid ei märgata ega osata selle tõttu ka õigesti planeerida riske vältivaid abinõusid. Samuti on töötajate endi teadlikkus füüsilisest ülekoormusest ja sellest põhjustatud tervisehäiretest vähene. Valutavat selga või kaela seostatakse pigem vanusega kui töötingimustega.6 Niisugused terviseseisundi muutused takistavad või pärsivad oluliselt (regulaarset) tööl käimist. Selleks on vajalik tagada, et inimeste tervisekäitumine ja motivatsioon tervena püsida oleks senisest enam tähtsustatud nii ühiskonna, ettevõtte kui üksikisiku tasandil. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb teha koostööd nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil, kaasates erinevaid 5 Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaade 2019. Kättesaadav https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Uuringud_ja_uelevaated/TOOKESKOND_A4_2 020_eestikeeles.pdf 6 Töökeskkonna vaimse tervise analüüs https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf?fbclid=IwAR2Z2z76a7lwRAvE HF5G8GuLMH70z8xA9ZwTPNfF8SS3i_1J2jWraT0ATQE 6 huvigruppe. Kardinaalsete muutuste tegemisel tuleb seada eesmärgiks inimese töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandjate motiveerimine ja nõustamine töökeskkonna parandamiseks, vähenenud töövõimega inimese kiire tööturule naasmine ning inimese vajadustest lähtuva abi pakkumine. Tööandja ja üksikisiku tasemel tuleb suurendada inimeste teadlikkust neid nõustades ja koolitades, et nad oskaksid märgata ja ennetada riske ja et nende töövõime säiliks pikkadeks aastateks. Seda saab teha ühiskonna tasandil erinevate teavitus- ja nõustamistegevuste, koolituste, teavitusürituste ja infomaterjalide kaudu. Muutes töökeskkonda vähenenud töövõimega inimeste vajadustele sobivamaks või olles paindlik nende vajadustega arvestamise suhtes, kaasneb kasu nii inimesele, tööandjale kui ka riigile laiemalt. Vähenenud töövõimega inimesel avarduvad võimalused leida tööd ning teostada end ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Tööandjatel suurenevad võimalused leida tööle sobivaim töötaja seni mitteaktiivsete inimeste seast, st valida on võimalik suurema hulga potentsiaalsete töötajate seast. Samuti annab vähenenud töövõimega inimeste tööle värbamine tööandjale võimaluse tegutseda vastutustundlikult ning austada oma tegevuse kaudu põhilisi inimõigusi (õigust tööle, tervisele jne). Mida kõrgem on inimeste tööhõive määr, seda suurem on oma eluga toimetulevate ja ühiskonnas väärtuste loomises panust andvate inimeste hulk. Seega väheneb riigi koormus sotsiaaltoetuste maksmisel. Tööandjatele nõustamisteenuse pakkumine annab võimaluse konsulteerida töökeskkonna alal spetsialistiga, kes aitab muuta töökoha vähenenud töövõimega töötaja vajadustele sobivaks ning peab silmas, et sellel töökohal säiliks töötaja töövõime. Ka järelevalve käigus saavad kompetentsed Tööinspektsiooni teenistujad panustada töökohtade ohutusse ja töötajate töövõime säilimisse. Eesti töövõimetuse hüvitamise süsteemis ei rakendata meetmeid tööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamiseks ega töötaja tööle jäämise ja tööle naasmise toetamiseks. Samuti ei motiveeri hüvitise maksmise tingimused tööandjaid sobivat tööd pakkuma ja töötajaid varakult tööle naasma, muu hulgas ei võimalda ajutise töövõimetuse süsteem töö tegemist töövõimetuse ajal. Pikka aega ajutiselt töövõimetud inimesed jäävad suurema tõenäosusega püsivalt töövõimetuks, mistõttu on oluline varajane sekkumine ajutise töövõimetuse ajal tõsisema tervisekahju ärahoidmiseks ja töövõime säilimise tagamiseks. Teiste riikide kogemus näitab, et kui inimese tervis võimaldab osaliselt töötada, soodustab sobivatel töötingimustel töötamine varajast täiskoormusega tööle naasmist.7 Lisaks tuleb suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid reguleerivate õigusaktide võimalustest aidata kaasa tööhõive soodustamisele ja töötavate inimeste töötingimuste parandamisele. Eestis kasutatakse vähe erinevaid töölepingu seadusega antud võimalusi, näiteks vähenenud töövõimega töötaja vajadustest lähtuvalt kokku leppida talle sobivates töötingimustes või võimaldada töötajale erinevaid töövorme (nt kaugtöö, osaline tööaeg jne). Tööandjate nõustamine (nii konsultatsiooni kui järelevalve käigus) ja koolitamine erinevate töövormide ja nende kasutamise osas aitaks kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööhõive suurendamisele. Ka vähenenud töövõimega töötajate nõustamine, koolitamine ja nendele sellekohase info levitamine suurendaks nende isikute teadlikkust erinevatest võimalustest tööturul hakkama saada ning suurendaks enesekindlust ja julgust näiteks tööintervjuul selliseid võimalusi arutada. Rohkemate isikute kaasamine tööhõivesse aitab kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ 8 eesmärkide täitmisele. Käesolevas TAT-s elluviidavad tegevused on seotud rakenduslike küsimustega, mis tekivad töökeskkonna järelevalve ja nõustamisteenuse funktsioonide täitmisega. Tööinspektsioon koolitab, nõustab ja teavitab tööandjaid, töötajaid ja vähenenud töövõimega isikuid, et vähenenud 7 Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar uuring „Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel“. Kättesaadav http://www.centar.ee/uus/wp- content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf 8 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Kättesaadav https://www.riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti- 2020 7 töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives suureneks ning tööealise elanikkonna töövõime vähenemine pidurduks. Rohkem pööratakse tähelepanu ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete nõustamisele, koolitamisele ja kaasamisele, kuna nende teadlikkus ja võimalused tööohutusse ja töötervishoidu panustada on tihtipeale kasinad. TAT on kujundatud vastavalt heaolu arengukavale 2016-2023, rahvastiku tervise arengukavale 2009-2020, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2019–2023 ning konkurentsivõime kavale „Eesti 2020“. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud soovitust pakkuda praktilist tuge väikestele ja mikroettevõtetele, mis aitab neil paremini täita töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju. Kuivõrd käesoleva TAT-ga planeeritud tegevused on seotud ka Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti planeeritud TAT-de tegevustega, tuleb eesmärgiks võetud tulemused saavutada kavandatud mahus. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 1 710 240,00 84% 2 Eesti avaliku sektori sihtotstarbeline eraldis 325 760,00 16% 3 Omafinantseering 0 0% 4 TAT eelarve kokku 2 036 000,00 100% 1.2.5. Sihtrühm TAT punktides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 alategevuste ja punktis 2.2. nimetatud tegevuse sihtrühmad. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks 2.1.1. Teavitus- ja kaasamistegevused Selleks, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust tervist hoidvast ja töövõimet edendavast töökeskkonnast ning erinevatest töösuhete aspektidest, korraldatakse teavitus- ja kaasamistegevusi ja -üritusi eri piirkondades. Teavitus- ja kaasamisüritusteks on näiteks infohommikud, kus tööandjad ja töötajad saavad tulla kuulama loengut töökeskkonna või töösuhete teemal ja peale seda küsida küsimusi. Järjest enam tehakse infohommikuid ka veebi vahendusel. Toimuvad ümarlauad sotsiaalpartnerite ja sidusgruppidega, et arutada koostöövõimalusi ning töökeskkonnas ja töösuhetes esile kerkinud probleeme. Lisaks korraldatakse eri piirkondades ümarlaudu ja infopäevi, kus tutvustatakse töökeskkonnastatistikat, tööõnnetuste põhjuseid ja nende vältimise võimalusi, Tööinspektsiooni ennetustegevusi ning jagatakse teabematerjale. Seda selleks, et parandada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete teadlikkust töökeskkonna edendamisest, võttes arvesse kohalikku eripära, ning suurendada nende teadlikkust piiratud töövõimega inimeste tööhõivest. Lisaks osaletakse paar korda aastas messidel, kus konsultant ja/või nõustamisjurist vastavad messikülastajate töösuhete- ja töökeskkonnaalastele küsimustele, jagavad Tööinspektsiooni teabematerjale ning korraldavad külastajatele viktoriine, mille lahendamisel saab endale Tööinspektsiooni meene. Antakse välja teabematerjale, Tööelu ajakirja, videoid, tööohutuse kalendrit ja plakateid nii töökeskkonna kui töösuhete teemadel, nii paberil kui elektrooniliselt. Kord aastas antakse välja Eesti töökeskkonna ülevaadet, et kirjeldada tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigestumiste ning töövaidluste tendentse ja statistikat. Kõikidele tööandjatele ja töötajatele kasulikku ning ajakohast teavet levitatakse Tööelu portaali, Tööinspektsiooni sotsiaalmeediakanalite, elektroonse infokirja ning teiste meedia- ja kommunikatsioonikanalite kaudu, et info jõuaks sihtrühmadeni neile sobival ja kergesti kättesaadaval viisil. 8 Tööinspektsioon tunnustab igal aastal ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest. Tunnustusega soovitakse tõsta esile ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist. Teavitus- ja kaasamistegevusi planeeritakse, töötatakse välja ja viiakse ellu koostöös huvigruppidega, kellega toimuvad regulaarsed kohtumised, et nii levitatav sõnum kui elluviidavad tegevused oleksid suunatud õigele sihtrühmale ning mõju oleks efektiivsem. Eri sidusgruppidega koostööd tehes on tagatud teavitus- ja kaasamistegevused ka nendele tööealistele inimestele, kellel puudest tingitult ei ole ligipääsu kõikidele teavituskanalitele. Teavitustegevustega kaasnevalt teevad tööinspektorid ettevõtetes teemakohaseid sihtkontrolle. 2.1.1.1. Sihtrühm Tööandjad, töötajad, tööealised vähenenud töövõimega isikud, laiem avalikkus. 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2023 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Tööinspektsioon 2.1.2. Nõustamistegevus Tööinspektsioon jätkab nõustamistegevust, mille raames osutatakse nõuandetelefoni ja e- kirjadele vastamise teenust, ning töötajate (sh piiratud töövõimega töötajad) ja tööandjate vastuvõttu. Nõustatakse nii töötervishoiu ja tööohutuse kui ka töösuhete teemadel. Nõustamisel esile kerkinud probleemid kogutakse kokku ning nende alusel kavandatakse teavitus- ja kommunikatsioonitegevust. Töökeskkonnakonsultandid nõustavad ettevõtteid tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes üle Eesti, samuti osalevad lektorina teavitusüritustel (nt messidel, teabepäevadel, ümarlaudadel). Konsultandid koostavad ka teavitusmaterjale, vastavad infotelefonile ja selgitustaotlustele. Nõustamisteenuse osutamisel on oluline tagada selle professionaalsus, kvaliteet ja kliendisõbralikkus ning sõltumatus riiklikust järelevalvest (seetõttu on konsultantide töö järelevalvest eraldatud). Konsultantide teenuse osutamiseks on vajalik kvaliteetne tehniline varustatus. Regulaarse ja efektiivse meediamonitooringu käigus selgitatakse välja, kas nõustamisetegevuses on vaja teha ümberkorraldusi ja millistel teemadel on enam vaja teha teavitustööd. Nõustamisteenuse kvaliteetseks ja ühetaoliseks tagamiseks on välja töötatud nõustamisteenuse kvaliteedistandard. Nõustamistegevused aitavad kaasa töötingimuste parandamisele, tervist hoidva töökeskkonna kujundamisele, töötaja töövõimekao ennetamisele ning piiratud töövõimega inimeste tööturule naasmisele ja tööhõives hoidmisele nõustamise kaudu. 2.1.2.1. Sihtrühm Tööandjad, töötajad, tööealised vähenenud töövõimega isikud. 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2023 2.1.2.3. Tegevuse elluviija Tööinspektsioon 9 2.1.3. Koolitustegevus Töökeskkonnateemadega kokkupuutuvate spetsialistide ehk ettevõttes määratud töökeskkonnaspetsialistide koolitamine aitab panustada ohutuskultuuri töökohal ja seeläbi vähendada inimeste tööhõivest väljalangemist, mõjutada piiratud töövõimega inimeste toetamist ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rakendamist. Töökeskkonna riskide alal pädevad spetsialistid aitavad kujundada tööelus osalejate teadlikku käitumist, hinnata ettevõtetel töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetada töötajate terviseriski. Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaated toovad igal aastal välja, et ettevõtetes ei ole tööohutuse eest vastutavaid isikuid määratud, mistõttu on oluline ühiskonnas teadvustada, et töökeskkonnavolinikud ja - spetsialistid on ettevõtetes vajalikud. Koolitustegevus ja sellest teavitamine aitab muu hulgas kaasa ka töökeskkonnaspetsialistide vajalikkuse ja olulisuse teadvustamisele tööandjate hulgas. Töökeskkonna pideva arenemise (muutumise) ning seeläbi uute riskide tekkimise ja töökeskkonda reguleerivate õigusaktide paljususe tõttu on oluline, et töökeskkonnateemadega kokkupuutuvaid spetsialiste koolitataks pidevalt. 2.1.3.1. Sihtrühm Ettevõtetes ja organisatsioonides töökeskkonnateemadega kokkupuutuvad spetsialistid ehk töökeskkonnaspetsialistid 2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021– 31.12.2023 2.1.3.3. Tegevuse elluviija Tööinspektsioon 2.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on teha riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, teavitada üldsust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest ning nõustamistegevusega panustada töökeskkonna paranemisse ja töösuhete kvaliteedi paranemisse. Valdkonna areng ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nõuab Tööinspektsiooni teenistujatelt pidevat õppimist ja valdkonna uuemate arengusuundadega kursis olemist. Seega tuleb teadmiste täiendamiseks ja kompetentsuse arendamiseks teenistujaid järjepidevalt koolitada, et nad oskaksid kontrollida, nõustada ja teavitada nii tööandjaid kui töötajaid kuidas töövõimet säilitada ja parandada. Teenistujate koolitamine aitab toetada tööandjat töökeskkonna edendamisel, mis suurendab vähenenud töövõimega inimeste tööhõives osalemist. Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikide kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks on vaja teha koostööd ja tutvuda teiste riikide praktikaga ning vahetada jooksvalt kogemusi (nt juhend- ja teabematerjalide väljatöötamisel või arengu- ja tegevuskavade koostamisel). Et olla kursis arengusuundadega tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas, on teenistujatel võimalik osaleda tööohutuse ja töötervishoiu konverentsidel/seminaridel, kust saadud teadmisi ja kogemusi saab rakendada oma igapäevatöös. Teadmiste ja infovahetuse eesmärgil toimuvad regulaarselt kohtumised naaberriikide inspektsioonide esindustega ning ka traditsiooniks saanud Balti riikide inspektsioonide kohtumine, mille raames korraldatakse kohtumisi vähemalt üks kord aastas (korraldamine toimub väljakujunenud järjekorra alusel). 10 Kuna tööõnnetusi ja seeläbi inimeste töövõime vähenemist põhjustavad ohutegurid, töökeskkond ja töövormid on tegevusvaldkonniti väga erinevad ja need on pidevas muutumises, on TAT edukaks rakendamiseks oluline Tööinspektsiooni teenistujate jätkuv koolitamine ja arendamine. Tööinspektsioon võttis 2019. aastal kasutusele soovitusindeksi teenuse, mida Tööinspektsiooni puhul nimetatakse järelevalvega rahuloluks. Teenuse abil saab Tööinspektsioon reaalajas juurdepääsu järelevalve tagasisidele. Tagasiside kogutakse automaatselt kõikide järelevalves osalenud ettevõtete käest kahe nädala jooksul pärast külastuse tegemist. Teenuse tulemuste abil saab parandada järelevalve kvaliteeti ning planeerida teenistujate koolitusvajadusi. 2019. aasta kokkuvõttes kõikus rahuloluindeks vahemikus 65–80. Aasta lõpu seisuga oli rahuloluindeks 70,59 (arvutatakse: rahulolevad (76,47) – rahulolematud (5,88)). 2.2.1. Sihtrühm Tööinspektsiooni teenistujad 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2023 2.2.3. Tegevuse elluviija Tööinspektsioon 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus (viide TAT Algtase Sihttase Näitaja nimetus (viide TAT punktile, missugusest (2023) punktile, missugusest tegevusest kujuneb) tegevusest kujuneb) Rakenduskava Tööandjaid ja töötajaid 0 129 Tegevuste 2.1. ja 2.2. väljundinäitaja toetavate tegevuste arv (meetmes tulemusnäitaja. kokku 1200) Näitaja täitmisse panustavad lisaks Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni poolt elluviidavad TAT-d. TAT- Tegevus 2.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks spetsiifilised väljundinäitajad 2.1. Tööandjaid ja 0 69 Panustab otseselt töötajaid toetavate rakenduskava tegevuste arv väljundinäitajasse TAT- Tegevus 2.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja spetsiifilised institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu väljundinäitajad 2.2. Teenistujate 0 60 Panustab otseselt kompetentsi suurendavate rakenduskava tegevuste arv väljundinäitajasse 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)9: 9 „Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus. 11 Regionaalareng jah ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitavad teavitamine, nõustamine ja koolitustegevus eri maakondades nende piirkondade elanikel osa saada TAT tegevustest ning suurendada nende teadlikkust töövõime vähenemisest ja töökeskkonna parandamisest, mis omakorda edendab vastava regiooni majandusetegevust. Vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate teadlikkuse kasv aitab suurendada tööhõives osalevate inimeste arvu konkreetses maakonnas ja piirkonnas. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Infoühiskond jah ei TAT toetab suhtlemisvõimaluste ja andmete kättesaadavuse paranemist. Vajalik ja ajakohane info on eri meedia- ja kommunikatsioonikanalite kaudu suunatud meetme peamistele sihtrühmadele (nt TI koduleht, TI ja Tööelu portaali Facebooki leht, Tööelu portaal ja muud sotsiaalmeedia kanalid või platvormid). Riigivalitsemine jah ei TAT avaldab positiivset mõju Tööinspektsiooni teenistujate kompetentsi suurenemisele, sest koolitused, õppereisid ja kogemuste vahetamine teiste riikide Tööinspektsioonidega aitavad tagada parema kvaliteedi nõustamisel, teavitustegevuste ja järelevalve tegemisel ning muudes tööülesannetes. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu aitab kaasa tööealise elanikkonna teadlikkuse suurenemisele töövõime säilitamisest ja parandamisest ning tööandjad rakendavad neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste edendamisel, mis aitab vähendada tööõnnetuste arvu ja tuua tööhõivesse vähenenud töövõimega inimesi ning tervikuna on riigile kasulik. Võrdsed võimalused10 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) 11 jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega12 TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 12 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 12 Võrdne kohtlemine jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine - teavitustegevuste raames edastatav informatsioon on kõikidele inimestele kättesaadav TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Eakatel ja ka teistel inimestel, kellel on nägemispuue või kelle nägemine on halvenenud, on võimalik Tööportaali veebilehel muuta teksti suurust. Nõustamisel, teabepäevadel ja infohommikutel ning muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi võetakse TAT-s ette puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks TAT on suunatud piiratud töövõimega inimeste tööhõive suurendamisele ja nende tööhõives hoidmisele. Seeläbi on kõik TAT tegevused planeeritud sihtrühmale sobivaimal viisil (nt kommunikatsioonikanalite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega) ning seejuures tähtsustakse koostööd eri huvi- ja sidusgruppidega (ühelt poolt maavanema korraldatavad ümarlauad, mis võimaldavad arvestada kohalike eripäradega, ning teisalt koostöö erialaliitude ja puudega inimeste ühendustega). TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile. Samuti on Tööinspektsioon asunud tegema muudatusi enda kontorite paiknemises (II korrusel asuvad rendipinnad vahetatakse võimaluse korral ringi I korrusel asuvate kontoritega), et tagada liikumispuudega inimestele võimalikult mugav ligipääs nõustamisele. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest13 TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta. Seeläbi ei ole võimalik ka kedagi eeltoodud kriteeriumite tõttu diskrimineerida või panna teiste osalejatega võrreldes eelisseisundisse. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale vene keeles (osaliselt toimuvad TAT tegevused ka inglise keeles). 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” – käesolev TAT täiendab töövõime toetamise reformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT-d, milles teavitatakse, nõustatakse, koolitatakse sihtrühma ning pakutakse toetavaid teenuseid, mis aitavad töövõime kaoga inimestel töökohta säilitada või uut tööd leida. Nõustamisel, koolitustel ja teavitusüritustel jagatakse teabematerjale, mis Tööinspektsioon on TAT raames välja töötanud. 13 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus. 13 Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT-d on seotud seeläbi, et hõlmavad avalikkuse teavitamist. Sotsiaalministeeriumi TAT teavitustegevus hõlmab analüüse, uuringuid ja õiguslikke ekspertiise ning Tööinspektsioon saab seeläbi kavandada oma teavitamis-, nõustamis- ja koolitustegevust, võttes arvesse kogutud lähteandmeid. 6. Seos valdkondlike arengukavadega 1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 Sotsiaalkindlustusskeemidega hõlmatud inimestele adekvaatse sissetuleku tagamine: - ajutise töövõimetuse ja püsiva töövõimetuse skeemid ühendatakse ühtseks töövõimeskeemiks ning sellesse integreeritakse ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus; - tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimiseks ja vähendamiseks töötatakse välja ennetustegevuste motivatsioonipakett; 2) aktiivsena vananemise arengukava: T 3.2.2. Tööelus osalejate teadliku käitumise kujundamine paindlike töövormide kasutamisvõimalustest vanemaealise töötaja suhtes; 3) regionaalarengu arengukava: T 1.2.4. Tööelus osalejate teadliku käitumise kujundamine paindlike töövormide, sh kaugtöö kasutamise võimalustest; 4) laste ja perede arengukava: T 4.2.1.6. Töösuhete ja töökeskkonna alase teadlikkuse suurendamine; 5) rahvastiku tervise arengukava: 3. valdkond „Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond“: - tõhustada töökeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi; - suurendada teadlikkust töökeskkonnast tulenevatest terviseriskidest; - parandada töökeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise kvaliteeti; - tõhustada töökeskkonna järelevalvet, suurendades süsteemsust ja tulemuslikkust; - korraldada uuringuid töökeskkonnast lähtuvate tervist mõjutavate töökeskkonna ohutegurite mõju hindamiseks ning avalikustada uuringute tulemused. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist. 7.2. Kulude abikõlblikkus 14 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast (edaspidi ühendmäärus). 7.2.3. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. TAT kaudseteks kuludeks loetakse TAT elluviimisega kaasnevad ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud personalikulud, mis on seotud käesoleva TAT administreerimisega. 7.2.4. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 loetletud kulud. 7.2.5. Abikõlblikud kulud on muu hulgas: 7.2.5.1 toetuse saaja mootorsõiduki kasutamisel või selle liisimisel ja rentimisel liisingu- või rendilepingu korral ja selle sõiduki ülalpidamiseks tehtavad kulud vastavalt ühendmääruse § 4 punktides 10 ja 10¹ sätestatule, välja arvatud remondi- ja hooldustööd ning tarvikud, ainult proportsionaalselt TAT rakendamiseks tehtud osa mootorsõidukile tehtud kulutustest, kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui TAT tegevused. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt RÜga kooskõlastada; 7.2.5.2 väliskoolituse ja -lähetuskulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. 7.2.6. Kui toetuse saaja teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras RÜ-le struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu esitatud maksetaotluse alusel. 15 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. TAT muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 16 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Eelarves ja/või tegevuste kirjelduses puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve ja/või tegevuste kirjelduse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 20 000 eurot; 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui tehniline viga struktuuritoetuse e-keskkonna töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le vormikohase TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga struktuuritoetuse e-keskkonnas töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17 7.4.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab selle viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8. 7.5.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkkonna seirearuande vormilt. 7.5.11. Toetuse saaja esitab RÜ-le vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks. 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. RÜ teeb finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Järjepidev ja tihe koostöö eri asutuste ja Info ja sõnumid ei jõua õige sihtrühmani, huvigruppide vahel. Teavitus-, kaasamis-, mistõttu on vähenenud töövõimega inimeste nõustamis- ja koolitustegevust tehakse aktiivsus tööhõives osaleda väike. Seega intensiivselt eri kanalite kaudu, et piiratud võib nii tööandjate kui töötajate, sh töövõimega inimestel oleksid võrdsed vähenenud töövõimega inimeste teadlikkus võimalused koos tervete inimestega saada infot oma võimetest ja võimalustest olla vähene. töökeskkonna ja töösuhete teemade kohta. Leidub töökohti, kus töövõimekaoga isikuid saab rakendada tööle juba praegu, kuid teadmatuse tõttu puudub selleks tööandja valmisolek. Kui piiratud töövõimega inimesed muutuvad tööturul aktiivseks, on ligipääs avalikele Viiakse ellu regulaarset ja aktiivset hoonetele ja teenustele ning transpordile eri teavitustegevust töökeskkonna ja sellega 18 piirkondades raskendatud, mistõttu on tööl seotud infrastruktuuri edendamiseks. Samuti käimine raskendatud. on oluline teavitus laiema avalikkuse seas, et teadvustada probleemi olemasolu ja selle lahendamise võimalusi. Konsultandid teevad tihedat koostööd tööandjate, puudega inimeste ühenduste ja kohalike omavalitsustega kitsaskohtade teadvustamiseks ja lahendamiseks. Ühiskonnas on mõningane diskrimineeriv suhtumine erivajadusega inimestesse. Viiakse ellu regulaarset ja aktiivset Töövõime kaotanud inimestel on hirm, et teavitustegevust tööandjate, erialaliitude, väike- neisse suhtutakse kui ebavõrdsesse ja keskmise suurusega ettevõtjaid koondavate ühiskonnaliikmesse ning nad jäävad klubide ja töötajate, samuti laiema avalikkuse seetõttu koduseinte vahele, mis vähendab seas, et purustada ühiskonnas välja kujunenud ka motivatsiooni tööturul aktiivne olla. Hirm stereotüübid. Tööandjaid nõustatakse, on ka tööandjatel, kes ei tea kuidas piiratud koolitatakse, teavitatakse eelarvamuste töövõimega inimesega käituda. muutmiseks ja toetava suhtumise levitamiseks ning kaasatakse piiratud töövõimega inimeste hõivesse kaasamiseks. Üldine teavitustegevuste mõju peab muutma inimeste hoiakuid, et mõistetaks enda panust terviseriskide ennetamisse. Lisad: TAT tegevuste kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel