Sotsiaalministri käskkirjaga „Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale
tööelus osalejale“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri
I Sissejuhatus
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös
Tööinspektsiooniga.
Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel
koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud
rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava).
Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike
1 punkti 1 alusel.
Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja
juurutamine“ tegevuse 3.1.2 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste
edendamiseks” raames TAT „Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus
osalejale”. TAT on kujundatud vastavalt heaolu arengukavale 2016–2023, rahvastiku tervise
arengukavale ja konkurentsivõime kavale „Eesti 2020“. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud
Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud soovitust pakkuda praktilist tuge väikestele ja
mikroettevõtetele, mis aitab neil paremini täita töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju. TAT
kinnitamisega võetakse kasutusele Ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise
otsusega eraldatud vahendid.
Meetme tegevuse 3.1.2 eelarve on kokku 8 871 975 eurot, sh ESFi toetus 7 520 819 eurot.
Tegevusi viiakse ellu TAT-de alusel. Käesoleva TAT eelarve on 2 036 000 eurot, sh ESFi toetus
1 710 240 eurot.
TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühmi,
näitajaid, mõju läbivatele teemadele ning rakendamise tingimusi.
TAT tegevuste elluviija on Tööinspektsioon.
TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri
Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]) ja Tööinspektsiooni teabe ja välissuhete osakonna
juhataja Kristel Plangi (tel 5623 0234,
[email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328,
[email protected]).
TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle
kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.
II TAT sisu
TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel.
TAT sisaldab 8 peatükki:
1. peatükk „TAT kirjeldus“;
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“;
3. peatükk „Näitajad“;
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“;
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”;
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”;
7. peatükk „TAT rakendamine“;
8. peatükk „Riskide hindamine“.
1. peatükk „TAT kirjeldus“
TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme
nimetus ja nende eesmärgid. TAT panustab prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi
loomine ja juurutamine“ tegevusse 3.1.2 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste
edendamiseks“.
Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühma ja eelarvet ning olukorra
kirjeldust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis
1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis. Peale TAT abikõlblikkuse perioodi
lõppemist jätkub tegevuste rahastamine suures osas järgmisest struktuurivahendite
eelarveperioodist.
TAT peamine eesmärk on tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine töövõime hoidmise ja
säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-,
koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu.
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“
Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse
juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija.
Käesoleva TAT tegevusi viib ellu Tööinspektsioon.
3. peatükk „Näitajad“
TAT näitajad aitavad mõõta TAT eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui
ajaliselt. Välja tuuakse rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste
järgi, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastaks 2023 ning selgitus, kuidas TAT
näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse.
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“
Selles peatükis selgitatakse, millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas nimetatud
läbivatele teemadele seoses nende horisontaalse poliitikaga. Hinnatud on TAT mõju järgmistele
läbivatele teemadele:
regionaalareng
keskkonnahoid ja kliima
infoühiskond
riigivalitsemine
võrdsed võimalused, sh on eraldi hinnatud panust:
o soolisse võrdsusesse;
o võrdsesse kohtlemisse.
ESF-ist toetatavates tegevustes on keskkonnahoiu ja kliima puhul vaikimisi märgitud kõigis meetme
tegevustes „ei“. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise
partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandel. Ülejäänud teemadest mõjutab TAT järgmisi: infoühiskond, riigivalitsemine ja
võrdsed võimalused.
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”
2
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT-
dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel
seotud.
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”
Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid/punktid, mis on aluseks TAT
tegevustele või millesse tegevused panustavad.
7. peatükk „TAT rakendamine“
Peatükk koosneb kuuest alapeatükist:
7.1 „Toetuse saaja kohustused“;
7.2 „Kulude abikõlblikkus“;
7.3 „Toetuse maksmine“;
7.4 „TAT muutmine“;
7.5 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“;
7.6 „Finantskorrektsioonid“;
7.7. „Riigiabi“.
7.1. Toetuse saaja kohustused
Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata
riigihangete seaduse järgimisele.
Rakendusasutusele (edaspidi RA) esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjeldus
ja eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on toetuse saaja kohustatud
esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik infona
riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis.
Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on
aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning
sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas
(seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda
(ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.
Peale TAT kinnitamist tuleb rakendusüksusele (edaspidi RÜ) esitada väljamaksete prognoos 15
tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10.
detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused
erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos
järelejäänud eelarveaasta kohta.
Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu,
kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb
TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra
hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu
summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu ei
mõjuta abikõlblike kulude mahtu siiski ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 nimetatud juhtudel (sh
tegevustele, millele kehtivad riigiabi reeglid). Kui abikõlblikud kulud jäävad alla 50 000 euro, siis tulu
teenimist ei pea jälgima.
3
Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT
vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara
müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja
lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid
tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või
erasektori toetus).
Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise
kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui
dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed,
sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda
Rahvusarhiivile.
STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks
loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu
abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine
just RÜ poolt kulu või terve projekti kulude abikõlblikuks lugemisest.
Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates
viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui projekti
viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta
31. detsembrist. Toetuse saaja jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STS-is 2007–2013
sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025.
STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele
vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg
30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud projekti korral, kui kontrolli või
auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus.
7.2. Kulude abikõlblikkus
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või
makstakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas
Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrusest
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus või
ÜM).
TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud
ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-s on täpsustatud tingimusi mootorsõiduki
liisimisel või rentimisel. Lubatud on ainult liisingu- ja rendimaksed ning liiklus- ja kaskokindlustuse
maksed. Välislähetused ja -koolitused on lubatud ELi riikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja
Islandil.
TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT
üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud.
Üldkuludeks loetakse (ÜM § 9 lg 5):
1) kulud bürootarvetele;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja
kontoritehnika hooldamine ja remontimine;
4
4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud;
5) ruumide rentimine;
6) valveteenus;
7) maamaks;
8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui
projekti jaoks on eraldi pangakonto;
9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
Administreerimisega seotud personalikulud on (ÜM § 9 lg 6):
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) hankespetsialisti tegevus;
4) haldustöötaja tegevus;
5) infotehnoloogi tegevus;
6) muu abistav töö.
Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside
alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra
rakendamisel ei tõenda toetuse saaja kaudseid kulusid st kuludokumente, kulude tasumist
tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid toetuse saaja RÜ-le koos
maksetaotlusega ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid
paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Seetõttu ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid
rakendav toetuse saaja pidama tööajatabeleid projekti administreeriva personali üle. Samuti ei pea
toetuse saaja raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude
aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid.
Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kui üldkulude hüvitamist ei
taotleta, on abikõlblikud ainult administreeriva personali kulud tavakorras ehk kuludokumentide
alusel.
7.3. Toetuse maksmine
Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele, sh kooskõlas ühendmääruse §-dega 11–20 ja TAT-ga.
Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.
Toetuse saajal on kohustus esitada maksetaotlus tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta, mis
on riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega, üks kord kuus. Kuna
riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse
alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le maksetaotlused, et abikõlblikud
kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus
makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule.
Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see
seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile
maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel
ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4.
Punktis 7.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või
täielikult peatada. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA)
õigus toetuse väljamaksmise keelamiseks. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RA-d
toetuse maksmine peatama või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ
teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid
tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui
toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust,
5
likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate
tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse.
KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid
dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude
abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena, seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt
mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt.
KA võib RÜ-d kohustada maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei
nõustu lisama RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b
nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa
Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib
tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt
toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib
sellise otsuse teha, kui:
1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised,
et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigisiseselt riigieelarveliste vahendite
arvelt maksetega jätkata.
7.4. TAT muutmine
TAT-d on lubatud muuta kõige tihedamini üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude
ilmnemisel. RÜ nõusolekul võib toetuse saaja taotleda TAT muutmist tihedamini.
Muutmisvajadused peavad olema põhjendatud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele.
Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine siiski mõistlik, arvestades
muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema
põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Muudatused
peavad olema põhjendatud ja läbi kaalutud.
RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava,
finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste
vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide
täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt
vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt
suunata vastavalt vajadusele kas sama meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse
meetme tegevustesse.
RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates toetuse saajalt
taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada
RÜ, KA ja vajaduse korral valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega
kuni kolm kuud.
TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B)
näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate kaupa. Viimasel juhul peab olema
täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
Lisaks ei eelda TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:
kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.5 .Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine
6
TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded kaks korda aastas 15. juuniks
aruandeperioodi jaanuar–mai kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuni–detsember kohta
paberil või elektroonselt digiallkirjastatult. Tinglikult on tegemist poolaastaaruannetega, mille
esitamise tähtaeg tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja tema allasutuste töökorraldusest. TAT
lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui vahe- ja
lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning
esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. TAT
seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse registri seirearuande vormilt.
7.7 Riigiabi
TAT eesmärk on tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine töövõime hoidmise ja säilitamise
võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja
kaasamistegevuste kaudu. Samuti tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja
võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja koolitamise kaudu. Eesmärgi saavutamiseks
viiakse läbi tööandjatele ja töötajatele suunatud erinevaid teavitus- ja kaasamistegevusi ja antakse
välja teabematerjale. Lisaks pakutakse töötervishoiu, töösuhete ja tööohutuse teemalisi nõustamisi
nii tööandjatele kui töötajatele ning koolitatakse ettevõtete töökeskkonnaspetsialiste. Samuti
koolitatakse Tööinspektsiooni teenistujaid. Kõigi tegevuste elluviija on Tööinspektsioon.
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk
(6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi
ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu
niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks
komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja.
Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis
tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest
mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda
ka konkurendid. Kuivõrd Tööinspektsioon TAT raames teenuseid ei paku, ei saa nende tegevust
lugeda majandustegevuseks.
Võib möönda, et kuivõrd Tööinspektsioon teenuseid ise füüsiliselt ei osuta, on kaudseteks abi
saajateks ka teatud ettevõtjad, kellelt Tööinspektsioon tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on
siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud läbi hankemenetluse, mille tulemusena
pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega tegemist ei ole
riigiabiga.
8. peatükk „Riskide hindamine“
Välja on toodud TAT rakendamise peamised riskid ja nende maandamise meetmed.
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
7
IV TAT mõjud
TAT avaldab positiivset mõju teadlikkuse kasvule töövõime vähenemisest ja töökeskkonna
parandamisest teavitamise, nõustamise ja koolitustegevuse kaudu maakondades üle Eesti. TAT
aitab vähendada tööõnnetuste arvu ja tuua tööhõivesse vähenenud töövõimega inimesi ning
tervikuna on riigile kasulik. Vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate teadlikkuse paranemine
aitab suurendada tööhõives osalevate inimeste arvu konkreetses maakonnas ja piirkonnas. Samuti
avaldab TAT positiivset mõju Tööinspektsiooni teenistujate kompetentsi suurenemisse, sest
koolituste, õppereiside ja teiste riikide tööinspektsioonidega kogemuste vahetamisega aitab tagada
parema kvaliteedi nõustamisel, teavitustegevustes ja järelevalve tegemisel ning muudes
tööülesannetes. Tööinspektsiooni võimekus ja institutsionaalne suutlikkus teenistujate arendamisel
suureneb, mis aitab kaasa tööealise elanikkonna teadlikkuse suurenemisele töövõime säilitamisest
ja parandamisest ning aitab tööandjatel rakendada neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste
edendamisel.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik
ülesanne tekib käesoleval juhul STS § 16 lõike 1 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud
toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku
õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja
andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele
(isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused).
Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Toetuse saaja kogub käesoleva TAT
puhul koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi,
perekonnanimi, e-postiaadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või
teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab toetuse saaja selleks, et saata osalejatele infot ürituse
toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Toetuse saaja
infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi,
perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Nende tegevuste kestus ei ületa 16 tundi.
Nõustamisteenus on anonüümne, toetuse saaja infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis teemal
nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib toetuse saaja minimaalsuse nõuet, kogudes vaid
andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel
eesmärkidel.
Vastavalt STS § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje
nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa
ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise
lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus
korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend
perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje
nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub,
isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole
olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja
peab iga tegevuse alguses koondama Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud
osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga
kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Tööinspektsiooni enda koolituste puhul koondatakse
Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse
ning edastatakse osalejate andmed RÜ-le.
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele
8
TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis.
2. TAT põhjendatus
TAT tegevused aitavad kaasa meetme eesmärgi ”Töövõime toetamise skeemi loomine ja
juurutamine” saavutamisele. Põhjalik kirjeldus TAT eesmärgist, vajalikkusest ja eesmärgi
saavutamiseks tehtavatest tegevustest on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarves (lisa 1 vorm B). Eelarve planeerimisel
lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse
vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel
uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja.
4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia
Tööinspektsiooni põhiülesanded on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve
töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise
üle. Tööinspektsioon koordineerib ja korraldab üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamise
tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide rakendamisest ning järelevalve
tulemustest, samuti analüüsib järelevalve tulemuste alusel töökeskkonna seisundit ja tööelu
kvaliteeti. Tööinspektsioonil on Eesti riigis parim pädevus tööohutuse valdkonnas. Samuti
koordineerib ta teabevahetust tööohutuse ja töötervishoiu alal teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
5. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis.
VI TAT kinnitamine
TAT kinnitab sotsiaalminister käskkirjaga.
VII TAT kooskõlastamine
TAT eelnõu edastati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Rahandusministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile. Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste
Keskus ja Tööinspektsioon kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati.
9
MINISTRI KÄSKKIRI
14.12.2020 nr 126
Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed
võimalused igale tööelus osalejale
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
kinnitan toetuse andmise tingimused „Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale
tööelus osalejale“ koos lisadega (lisatud).
Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalministri 14.12.2020 käskkirjaga nr
126
"Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale"
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 1
Vorm A
Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 1.01–31.12.2021
Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1)
Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1)
Messid
Tööinspektsioon osaleb 2021. aastal ühel väliüritusel. Messil reklaamitakse Tööinspektsiooni
nõustamis- ja konsultanditeenust, jagatakse teavitusmaterjale, tutvustatakse tööelu portaali ja
kutsutakse inimesi teavitusüritustele. Lisaks on külastajatel võimalik kohapeal küsida
töökeskkonna, töötervishoiu ja töösuhete alast nõu. Messil/väliüritusel jagatakse
Tööinspektsiooni infolaua/telgi külastajatele meeneid, et muuta messiboks külastajatele
atraktiivsemaks ning see annab ka võimaluse edastada ohutusalaseid sõnumeid. Meeneid
jagatakse vaid nendele, kes lahendavad töökeskkonna või töösuhete alaseid
nuputamisülesandeid.
Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus.
Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine
Tööinspektsioon on viimase kümne aasta jooksul jaganud messidel, teavitusüritustel, oma
kontorites ning sidus- ja huvigruppide kaudu palju erinevaid infomaterjale ja trükiseid
paberkandjal. Lisaks jagatakse neid elektroonselt Tööinspektsiooni sotsiaalmeedia kanalites,
kodulehel, Tööelu portaalis ja oma koostööpartnerite kaudu.
2021. aasta esimeses pooles antakse välja 2020. aasta töökeskkonna ülevaade, mis ilmub nii
elektrooniliselt kui paberkandjal. Töökeskkonna ülevaade selgitab, milline on tööohutuse ja
töösuhete olukord Eestis 2020. aastal. Ülevaade edastatakse ajakirjanikele, Tööinspektsiooni
sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele ning laiemale avalikkusele. Ülevaade trükitakse ka inglise
keelde.
2021. alustatakse uuesti Tööelu ajakirja väljaandmist, mille järgi on erinevad töösuhte osapooled
puudust tundnud. Ajakirjas kajastatakse aktuaalseid ja olulisi uudiseid, artikleid, sündmusi
tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete teemadel. Ajakiri ilmub kolm korda aastas nii elektroonselt
kui ka trükitult. Ajakirja sisu tootmiseks, kujundamiseks ja välja andmiseks korraldatakse mitme
aastane raamhange, mille kaudu leitakse partner, kes koostöös Tööinspektsiooniga koostab
vajalikud artiklid ja trükkimise. Trükitud versiooni jagatakse teavitusüritustel, raamatukogudele,
huvi- ja sidusgruppidele. Elektroonilist versiooni saame jagada Tööinspektsiooni erinevates
kanalites nagu koduleht, Tööelu portaal ja sotsiaalmeedia.
2021. aastal antakse kordustrükina elektrooniliselt välja brošüür „Sõidukijuhi töö- ja puhkeaja
korraldus“. Käsiraamatu eesmärk on selgitada mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja
nõudeid. Brošüür on abiks auto- ja bussijuhile, kaubasaatjale, ekspediitorile, reisikorraldajale ja
teistelegi transpordialal tegutsejatele. Lisaks antakse välja brošüür, nii paberkandjal kui
elektrooniliselt „Juhendamine ja väljaõpe“. Juhendamine ja väljaõpe on vundamendiks tööandja
ennetustegevusele, mis aitab vältida õnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumiste ja
kutsehaigestumiste teket ja süvenemist. Brošüür on mõeldud nii tööandjatele kui töötajatele.
2
Antakse välja tööohutusalane kalender 2022 aastaks, kus igal kuul juhitakse tähelepanu mõnele
tööohutuse ja töötervishoiu kitsaskohale või tuletatakse meelde millele peab töökeskkonnas
tähelepanu juhtima. Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi.
Lisaks jätkatakse elektroonse infokirja väljaandmist alustavatele ettevõtetele neli korda aastas.
Alustava ettevõtte infokirjas selgitatakse alustavale tööandjale, mida ta töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema peab.
Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus.
Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute korraldamine
2021. aastal jätkatakse töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute
korraldamist mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele.
Infohommikud viiakse läbi 8 tk ja neid korraldatakse teemadel, mis on aktuaalsed, mille osas
tööandjad ja töötajad tunnevad huvi ning mille osas näeb Tööinspektsioon järelevalve ja
konsulteerimise käigus, et on vaja teha enam selgitustööd. Infohommikute eesmärk on
parandada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajate ja töötajate teadlikkust
töökeskkonna edendamisest.
Sihtrühm: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad, sh vähenenud töövõimega
töötajad, tööandjad.
Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega
Et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudu sotsiaalpartnerite,
huvigruppide ja erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav info aitab
Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge riigisiseste ja
üleeuroopaliste tööohutuse ja -tervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2021. aastaks on kavandatud
kaks ümarlauda.
Sihtrühm: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, töötajad ja tööandjad.
Hea Töökeskkonna auhinna väljaandmine
2021. aastal jätkatakse „Hea Töökeskkonna“ auhinna väljaandmist. Auhinnale saavad ettevõtted
ise kandideerida, esitades taotluse, kus tuleb vastata mõnele küsimusele ning tutvustada
ettevõtte ohutussüsteemi toimimist. Seejärel hinnatakse ettevõtet kolmes osas. Esimeses
hinnatakse taotlust ja Tööinspektsiooni infosüsteemis olevaid andmeid ettevõtte kohta.
Ettevõtteid, kes esimese vooru edukalt läbivad külastab teises voorus Tööinspektsiooni
konsultant, kes koos tööandjaga vaatab üle töökeskkonna ning hindab ettevõtte tegevusi. Peale
ettevõtte külastamist koostab konsultant kokkuvõtte. Kokkuvõtted koos ettevõtte kohta eelnevalt
kogutud andmetega edastatakse hindamiskomisjonile. Auhinda antakse välja kahes kategoorias:
alla 50 töötajaga ettevõte ning üle 50 töötajaga ettevõte. Tunnustusega soovitakse esile tõsta
ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist.
Auhinnale on võimalus kandideerida kõikidel Eesti ettevõtetel.
Tööelu portaali haldamine
Tööelu portaali ajakohasena ja atraktiivsena hoidmiseks on 2021. aastal kavas tellida Tööelu
portaali erinevaid artikleid ja teemalehti vastavatelt sisuloome ekspertidelt. Materjalide teemad,
sisu, kõneisikud ja vorm valitakse vastavalt vajadustele ja aktuaalsusele. Artiklid, teemalehed,
sündmused kajastavad töökeskkonnaga seotud olulisi uudiseid ja sündmusi ning seletavad
aktuaalseid töökeskkonnaalaseid küsimusi. Tööelu portaalis kajastatakse ka kõiki
Tööinspektsiooni korraldatavaid üritusi, Tööelu ajakirja, huvi- ja sidusgruppide uudiseid, artikleid
3
ja sündmusi. Tõlgitakse erinevate riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate
organisatsioonide avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis on olemas
töösuhteid ja töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid ja iga
päev ilmuvad uudised ning kajastatud on tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud,
analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiu alal.
Lisaks tellitakse sisse erinevate teemade visuaalset ja graafilist disaini, fotosid, et meie teenuseid,
artikleid, Hea töökeskkonna auhinna konkurssi ja üritusi paremini reklaamida. Tööelu portaal on
kättesaadav eesti-, vene- ja ingliskeelsena.
Sihtrühm: tööandjad, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad.
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
Tegevus Tegevuse üldajaraam
kirjeldatud perioodil
Messid (1)
Infomaterjalide väljatöötamine
ja trükkimine (6)
2021–2023
Töösuhete-, tööohutuse- ja
töötervishoiuteemaliste
infohommikute korraldamine
(8)
Ümarlauad sotsiaalpartnerite
ja huvigruppidega (2) 01.01.2021–31.12.2021
Hea Töökeskkonna auhinna
väljaandmine (2)
2021–2023
Tööelu portaali haldamine (1)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Teavitus- ja Väljundinäitajasse
Väljundinäitaja kaasamistegevuste 20 69 panustavad tegevused
arv 2.1.1–2.1.3
Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2)
2021. aastal jätkatakse Tööinspektsiooni nõustamisteenusega, mille populaarsus iga aastaga
aina suureneb. Töökeskkonna konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel,
vajadusel võtavad vastu ning käivad tegemas erinevaid ettekandeid ja loenguidtöökeskkonna,
töötervishoiu ja töösuhete teemadel. Nõustamisjuristid nõustavad töösuhete teemadel peamiselt
infotelefonis, vastates selgitustaotlustele, mis jõuavad Tööinspektsiooni e-kirja või sotsiaalmeedia
kaudu, tehes ettekandeid erinevatele koostööpartneritele ja huvigruppidele ning kirjutades
töösuhete alaseid postitusi ja teemalehti.
4
Töökeskkonna konsultantide peamine tööülesanne on konsulteerida ettevõttes tööandjaid
töötervishoiu ja tööohutuse teemal. Lisaks vastavad nad pöördujate töökeskkonnaküsimustele,
kirjutavad artikleid ja brošüüre ning jagavad teadmisi infopäevadel ja koolitustel.
Nõustamisteenuse rahulolu hindamiseks on 2021. aastal kavas teha kliendi rahulolu uuring, mis
uurib klientide rahulolu nõustamisteenusega.
Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse
meediamonitooringu sisseostmist.
Sihtrühm: töötajad (sh vähenenud töövõimega inimesed), tööandjad.
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
Tegevus Tegevuse üldajaraam
kirjeldatud perioodil
Nõustamine (1)
2021–2023 01.01.2021–31.12.2021
Konsultandi teenus (1)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Nõustamistegevuste arv on
läbivalt 2.
Nõustamistegevuste
Väljundinäitaja 2 69 Väljundinäitajasse
arv
panustavad tegevused
2.1.1–2.1.3
Koolitustegevus (tegevus 2.1.3)
2021. aastal jätkatakse töökeskkonnaspetsialistidele suunatud koolituse korraldamisega, et
parandada töökeskkonda mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes. Koolitusel antakse
ülevaade riskide hindamisest töökohal, erinevatest ohuteguritest, töökeskkonnaspetsialisti
ülesannetest ning tööandja ja töötaja kohustustest ja õigustest töökohal. Tööinspektsiooni
töökeskkonna ülevaated toovad igal aastal välja, et ettevõtetes ei ole tööohutuse eest vastutavaid
isikuid määratud, mistõttu on oluline ühiskonnas teadvustada, et töökeskkonnaspetsialistid ja -
volinikud on ettevõtetes vajalikud. Lisaks on tööandjad peamise põhjusena, miks tööohutuse
valdkonnaga ei ole tegeletud, välja toonud selle, et puuduvad vastavad teadmised.
Töökeskkonnaalane koolitus kestab 16 akadeemilist tundi. Koolituse läbinutele antakse välja
tõend töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskuste omamise kohta.
Sihtrühm: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid, sh
vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad.
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
Tegevus Tegevuse üldajaraam
kirjeldatud perioodil
Töökeskkonaspetsialistide
2021-2023 01.01.2021–31.12.2021
koolitus (1)
5
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Väljundinäitajasse
Koolitustegevuste
Väljundinäitaja 1 69 panustavad tegevused
arv
2.1.1–2.1.3
Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse
suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2)
Tööinspektsiooni kõikidele teenistujatele kavandatakse koolitused vastavalt koostöövestluste
tulemustele, Tööinspektsiooni 2021. aasta tööplaanile ja aktuaalsetele teemadele, mis on ülesse
kerkinud järelevalve või nõustamise käigus. Koolituste eesmärgiks on tõsta teenistujate pädevust,
ühtlustada nende teadmisi ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik
ja tõhus täitmine. Koolitused koondatakse kokku koolitusplaani ja kinnitatakse peadirektori
käskkirjaga 2021. aasta jaanuarikuus.
Lisaks jätkatakse teenistujatele individuaalse keeleõppe toetamist, mis võimaldab piiriülesesse
koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Lisaks koolitusplaanis olevatele koolitustele toetatakse
teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi Eestis kui võimalusel välismaal, mis on näiteks
töökeskkonnaalasel konverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt
koostöövestluse tulemusest lähtudes vajalik. Jätkatakse ka koostööd naaberriikide ja teiste
Euroopa Liidu liikmesriikidega, et kursis olla teiste riikide praktika ja kogemustega ning kui
koroonaviiruse levik taandub, jätkatakse ka piiriülest koostööd. Koolitustelt, konverentsidelt nii
Eestis kui võimalusel välismaalt saadud teavet kasutatakse teabeürituste ettekannetes,
nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel, juhendmaterjalide koostamisel ning riikliku
järelevalve kvaliteedi parandamises. Individuaalseid erialaseid koolitusi koos piiriülese
koostöökohtumistega on 2021. aastaks planeeritud 17.
2021. aastal osaleb Eesti Tööinspektsioon Baltimaade tööinspektsioonide kohtumisel Leedus.
2021. aastal sõlmitakse leping teenuse osutajaga, et selgitada välja tööandjate rahulolu
Tööinspektsiooni järelevalveteenusega. Tööandjate pidev külastuste järgne tagasiside ja kirjaliku
nõustamise järgne tagasiside annab meile info hetke rahulolust ning võimaldab meil järelevalve-
, konsulteerimis- ja nõustamisteenuseid arendada ja parandada. Rahulolu mõõtmise eesmärk on
tõsta tööandjate rahulolu Tööinspektsiooni järelevalve-, konsultatsiooni- ja kirjaliku
nõustamisteenusega. Selle tulemused võimaldavad välja selgitada Tööinspektsiooni teenistujate
koolitusvajadused, et teha tõhusamat järelevalvet.
Sihtrühm: tööinspektsiooni teenistujad.
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
Tegevus Tegevuse üldajaraam
kirjeldatud perioodil
Ametnike koolitamine (1) 2021–2022
01.01.2021–31.12.2021
Rahulolu-uuringu tegemine 2021–2023
(1)
6
Teenistujate osalemine
konverentsidel,
koostöökohtumistel,
seminaridel,
individuaalsetel koolitustel 2021–2023
(17)
Osalemine Balti kohtumisel
(1)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Teenistujate
Väljundnäitajasse panustav
kompetentsi
Väljundinäitaja 20 60 tegevus.
tõstvate tegevuste
arv
KINNITATUD
Sotsiaalministri 14.12.2020 käskkirjaga nr
126
Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2021–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Tööinspektsioon
2
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS .............................................................................................................................................. 3
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................... 3
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ........................................................................................................................................... 3
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ERIEESMÄRK .......................................................................................................................... 3
1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................... 3
1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................... 3
1.2. TAT ..................................................................................................................................................................... 3
1.2.1. TAT EESMÄRK ..................................................................................................................................................... 3
1.2.2. TAT TULEMUS ..................................................................................................................................................... 3
1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................ 4
1.2.4. EELARVE ............................................................................................................................................................ 7
1.2.5 SIHTRÜHM ..................................................................................................................................................... 7
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ....................................................................................... 7
2.1. TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖKESKKONNA EDENDAMISEKS ............................................................ 7
2.1.1. TEAVITUS- JA KAASAMISTEGEVUSED .................................................................................................................... 7
2.1.1.1. SIHTRÜHM....................................................................................................................................................... 8
2.1.1.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM..................................................................................................................................... 8
2.1.1.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA .......................................................................................................................................... 8
2.1.2. NÕUSTAMISTEGEVUS ....................................................................................................................................... 8
2.1.2.1. SIHTRÜHM....................................................................................................................................................... 8
2.1.2.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM..................................................................................................................................... 8
2.1.2.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA .......................................................................................................................................... 8
2.1.3. KOOLITUSTEGEVUS .......................................................................................................................................... 9
2.1.3.1. SIHTRÜHM....................................................................................................................................................... 9
2.1.3.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM..................................................................................................................................... 9
2.1.3.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA .......................................................................................................................................... 9
2.2. TÖÖINSPEKTSIOONI VÕIMEKUSE SUURENDAMINE TEENISTUJATE ARENDAMISE JA INSTITUTSIONAALSE SUUTLIKKUSE
PARANDAMISE
KAUDU
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
……………9
2.2.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................... 10
2.2.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................. 10
2.2.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA....................................................................................................................................... 10
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................... 10
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................................... 10
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ........................... 12
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 13
7. TAT RAKENDAMINE ......................................................................................................................................... 13
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED .................................................................................................................................. 13
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................... 13
7.3. TOETUSE MAKSMINE.............................................................................................................................................. 14
7.4. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................... 15
7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ......................................................................... 16
7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ...................................................................................................................................... 17
7.7. RIIGIABI .............................................................................................................................................................. 17
8. RISKIDE HINDAMINE ........................................................................................................................................ 17
3
Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna erieesmärk
Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise
elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud.
TAT ei panusta otseselt rakenduskava tulemusnäitajatesse, need täidetakse Eesti Töötukassa
poolt elluviidava TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” raames. TAT
loob eeldused meetme tulemusnäitajate saavutamiseks. Tööinspektsiooni mõju töökeskkonna ja
töösuhete järelevalve ning nõustamise tõhustamise kaudu aitab pidurdada tööealise elanikkonna
töövõime vähenemist ning püsida töötajatel pikka aega tööhõives.
1.1.3. Meetme nimetus
Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine.
1.1.4. Meetme eesmärk
Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste
edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase
pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine.
1.2. TAT
1.2.1. TAT eesmärk
Tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest
ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja
kaasamistegevuste kaudu. Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja
võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja koolitamise kaudu.
1.2.2. TAT tulemus
TAT elluviimise tulemusena on tööealised isikud ja tööandjad teadlikumad töövõime hoidmise ja
parandamise võimalustest ning rakendavad neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste
edendamisel. Tehes koostööd sidusgruppidega, tööandjatega ja sotsiaalpartneritega ning
teavitades avalikkust erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu võimalustest, õigustest,
kohustustest ja parimast praktikast, mis on aidanud vähenenud töövõimega inimesi tööturule tuua
ja neid seal hoida, on tööandjate ja töötajate teadlikkus suurenenud ning suhtumine vähenenud
töövõimega inimeste vajadustesse on muutunud toetavamaks.
Koolituste kaudu on suurenenud tööinspektorite pädevus, sh oskus märgata vähenenud
töövõimega töötajate erivajadusi töökeskkonna suhtes. Tööõnnetuste arv ja haiguspäevade arv
ühe tööõnnetuse kohta aastas on järelevalve ja nõustamistegevuse tõttu vähenenud.
4
1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus
Eesti Töötukassa andmete kohaselt on 31.12.2019 seisuga määratud osaline töövõime 56 980
ning puuduv töövõime 31 925 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesi oli kokku 88 905.
Võrreldes 2018. aasta lõpuga on vähenenud töövõimega inimeste arv suurenenud 19%,
seejuures on osalise töövõimega
inimeste arv suurenenud 16% ja puuduva töövõimega inimeste arv 25%.1 Vähenenud töövõimega
töötuid oli 2019. aastal keskmiselt 10 425 ehk 32,4% registreeritud töötutest. Vähenenud
töövõimega töötute arv on jäänud võrreldes eelneva aastaga samale tasemele (kasv 0,8%).2
Vähenenud töövõimega inimesed liiguvad tööle teistest aeglasemalt, sest nende takistused tööle
asumisel on mõnevõrra keerulisemad, nende ületamine võtab rohkem aega ning alati ei leidu
neile inimestele töötingimustelt ja -koormuselt sobilikke töökohti. Vähenenud töövõimega
inimeste hõivet takistavad ühiskonna ja tööandjate vähene teadlikkus ning eelarvamuslikud
hoiakud. Sellealase tööandjatele suunatud teavitus- ja nõustamistegevusega on veel liiga vähe
tegeletud ja seda on ebapiisavalt analüüsitud. Sihtrühma suuremaks tööturule kaasamiseks on
oluline sotsiaalse ettevõtluse ja kaitstud töö edendamine ning ettevõtjate, sidusgruppide,
sotsiaalpartnerite ja kodanikuühenduste kaasamine.3
Vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr on madal ja see on põhjustatud erinevatest
asjaoludest – nii inimesest endast tulenevatest probleemidest (nt terviseseisundi ebastabiilsus,
väike motivatsioon) kui tööandjatest tulenevatest põhjustest (hirm palgata püsiva
töövõimekaotusega inimene, paindlike töövormide vähesus, töökoha füüsiline
juurdepääsematus), samuti keskkondlikest takistustest (puudega inimestele vähemtasustatavad
töökohad, kus töölkäimisega kaasnevad kulud on suuremad kui töötasu, stigmatiseerimine jpm).
Seega ei pruugi probleem olla vaid selles, et inimese töövõime on vähenenud, vaid ka selles, et
nii tööandja kui ka vähenenud töövõimega inimese teadlikkus töötamise võimalustest on vähene
ja seda varjutab omakorda veel hirm hakkamasaamise ees.
Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja
vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele
töökeskkonnas. See tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad
kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu
vajadusetele. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad
töökeskkonnas esinevad ohutegurid.
Hinnanguliselt registreeritakse aga Eestis nii nagu teisteski Euroopa Liidu riikides tööõnnetusi
ametlikult vähem kui neid reaalselt juhtub. Nii tuleb tööandjatele ja töötajatele jätkuvalt selgitada,
et tööõnnetustest tuleb teada anda, sest eesmärk on vältida sarnaseid õnnetusi edaspidi.
Registreeritud andmete põhjal saame öelda, et Eestis toimub iga 1000 töötaja kohta ca 6
tööõnnetust. 2019. aastal 4265 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1125 ja surmaga lõppenud
tööõnnetusi 15. Rasked tööõnnetused moodustavad ligi 25% kõikidest registreeritud
tööõnnetustest.4
Lisaks tööõnnetustele võib ohtlik töökeskkond kaasa tuua ka tööst põhjustatud haigusi või
kutsehaigestumisi. 2018. aastal diagnoositi 57 tööst põhjustatud haigestumist ja 34
kutsehaigestumist. Enim põhjustab tööga seotud haigusi füsioloogiline ohutegur, näiteks suur
1
Töövõime hindamise statistika. Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/toovoime-hindamine
2
Eesti Töötukassa majandusaasta aruanne. Kättesaadav
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/majandusaasta_aruanne_2019.pdf
3
Heaolu arengukava 2016-2023. Kättesaadav https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf
4
Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaade 2019. Kättesaadav
https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Uuringud_ja_uelevaated/TOOKESKOND_A4_20
20_eestikeeles.pdf
5
füüsiline koormus, sundasendid või korduvad ühetaolised liigutused. Tööga seotud
terviseprobleemid kujunevad välja sageli seetõttu, et töökeskkonna riske on alahinnatud,
kasutusele ei ole võetud abinõusid riskide maandamiseks ning töötajaid pole saadetud õigel ajal
tervisekontrolli.5
Ohutu töökeskkonna loomisesse peavad panustama nii tööandjad kui ka töötajad ning oluline on
tööandja ja töötaja vaheline koostöö. Kui tööandja ülesanne on eeskätt luua töökeskkond, mis ei
kahjustaks töötaja tervist, siis töötajad peavad töökeskkonnas ohutult käituma ja ohutusreegleid
järgima.
Töökeskkonna ohutuse tagamiseks ja tööga seotud terviseprobleemide ennetamiseks on
ennekõike oluline töökeskkonna riskide hindamine, töötajate juhendamine ja väljaõpe ning
tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib mõni töökeskkonna ohutegur mõjutada.
Tööinspektsiooni järelevalve tulemused näitavad, et suurimad rikkumised esinevad just nendes
valdkondades. 2019. aastal oli probleeme riskianalüüsi ning töötajate juhendamise ja väljaõppe
korraldamisega igas neljandas ettevõttes. Kõik ettevõtted ei korralda oma töötajatele ka
tervisekontrolli.
Järjest enam räägitakse töökeskkonna kontekstis ka töötaja vaimsest tervisest. Tööjõud on
liikunud üha enam füüsiliselt töölt vaimsele ning muutunud on nii töö iseloom kui ka töö poolt
esitatavad nõudmised. Tööandja peab hindama ka neid tegureid, mis võivad mõjutada töötaja
vaimset ja seeläbi ka füüsilist tervist. Nendeks teguriteks on näiteks liiga suur või ka liiga väike
töökoormus; ebamõistlikud tähtajad; segaselt püstitatud tööülesanded; tunnustuse puudumine;
suur vastutus, kuid vähene otsustusõigus; eelarvamused tulenevalt töötaja east, soost, rassist,
rahvusest või religioonist; vägivalla, hirmutamise või kiusamise võimalikkus tööl; ebameeldiv või
ohtlik füüsiline töökeskkond jms.
Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on üha suurem probleem see, kuidas
hoida inimesi tervena võimalikult kaua tööturul. Kuigi väga paljud tööandjad on seadnud
tööohutuse prioriteediks ja tegelevad sellega iga päev, näitab tööõnnetuste ja tööga seotud
haigestumiste statistika, et endiselt on töökeskkondi, mis kahjustavad töötaja tervist ja kus ohutus
vajab parandamist. Peamised meetmed, mis aitavad vähendada töökeskkonna ohutegurite
negatiivset mõju ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme, on riskianalüüsi tegemine ja
ennetusmeetmete rakendamine, pidev juhendamine ja väljaõpe, et omandada ohutud ja tervist
hoidvad võtted, ning tervisekontroll, et säilitada töötajate töövõimet.
Tööõnnetuste vähendamiseks ning tervist toetava töökeskkonna tagamiseks on vaja jätkata
tööga seotud töövõime vähenemise ennetamisega ning toetada töövõime kaoga inimeste tööturul
osalemist. Viimastel aastatel on inimesed rohkem haigestunud tööst põhjustatud luu- ja
lihaskonna haigustesse. Korduvad ühetaolised liigutused, valed tööasendid, raskuste käsitsi
teisaldamine on peamised kutsehaigestumiste või tööst põhjustatud haiguste põhjused. Vähese
teadlikkuse tõttu ei oska tööandjad ja töötajad arvesse võtta riske, mis võivad kaasneda nende
tervisele valede tööasendite kasutamise ning korduvate liigutuste tagajärjel. Neid ohutegureid ei
märgata ega osata selle tõttu ka õigesti planeerida riske vältivaid abinõusid. Samuti on töötajate
endi teadlikkus füüsilisest ülekoormusest ja sellest põhjustatud tervisehäiretest vähene. Valutavat
selga või kaela seostatakse pigem vanusega kui töötingimustega.6
Niisugused terviseseisundi muutused takistavad või pärsivad oluliselt (regulaarset) tööl käimist.
Selleks on vajalik tagada, et inimeste tervisekäitumine ja motivatsioon tervena püsida oleks
senisest enam tähtsustatud nii ühiskonna, ettevõtte kui üksikisiku tasandil. Nimetatud eesmärgi
saavutamiseks tuleb teha koostööd nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil, kaasates erinevaid
5
Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaade 2019. Kättesaadav
https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Uuringud_ja_uelevaated/TOOKESKOND_A4_2
020_eestikeeles.pdf
6
Töökeskkonna vaimse tervise analüüs
https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf?fbclid=IwAR2Z2z76a7lwRAvE
HF5G8GuLMH70z8xA9ZwTPNfF8SS3i_1J2jWraT0ATQE
6
huvigruppe. Kardinaalsete muutuste tegemisel tuleb seada eesmärgiks inimese töövõime
säilitamine ja parandamine, sh tööandjate motiveerimine ja nõustamine töökeskkonna
parandamiseks, vähenenud töövõimega inimese kiire tööturule naasmine ning inimese
vajadustest lähtuva abi pakkumine. Tööandja ja üksikisiku tasemel tuleb suurendada inimeste
teadlikkust neid nõustades ja koolitades, et nad oskaksid märgata ja ennetada riske ja et nende
töövõime säiliks pikkadeks aastateks. Seda saab teha ühiskonna tasandil erinevate teavitus- ja
nõustamistegevuste, koolituste, teavitusürituste ja infomaterjalide kaudu.
Muutes töökeskkonda vähenenud töövõimega inimeste vajadustele sobivamaks või olles paindlik
nende vajadustega arvestamise suhtes, kaasneb kasu nii inimesele, tööandjale kui ka riigile
laiemalt. Vähenenud töövõimega inimesel avarduvad võimalused leida tööd ning teostada end
ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Tööandjatel suurenevad võimalused leida tööle sobivaim
töötaja seni mitteaktiivsete inimeste seast, st valida on võimalik suurema hulga potentsiaalsete
töötajate seast. Samuti annab vähenenud töövõimega inimeste tööle värbamine tööandjale
võimaluse tegutseda vastutustundlikult ning austada oma tegevuse kaudu põhilisi inimõigusi
(õigust tööle, tervisele jne). Mida kõrgem on inimeste tööhõive määr, seda suurem on oma eluga
toimetulevate ja ühiskonnas väärtuste loomises panust andvate inimeste hulk. Seega väheneb
riigi koormus sotsiaaltoetuste maksmisel. Tööandjatele nõustamisteenuse pakkumine annab
võimaluse konsulteerida töökeskkonna alal spetsialistiga, kes aitab muuta töökoha vähenenud
töövõimega töötaja vajadustele sobivaks ning peab silmas, et sellel töökohal säiliks töötaja
töövõime. Ka järelevalve käigus saavad kompetentsed Tööinspektsiooni teenistujad panustada
töökohtade ohutusse ja töötajate töövõime säilimisse.
Eesti töövõimetuse hüvitamise süsteemis ei rakendata meetmeid tööst põhjustatud
terviseprobleemide ennetamiseks ega töötaja tööle jäämise ja tööle naasmise toetamiseks.
Samuti ei motiveeri hüvitise maksmise tingimused tööandjaid sobivat tööd pakkuma ja töötajaid
varakult tööle naasma, muu hulgas ei võimalda ajutise töövõimetuse süsteem töö tegemist
töövõimetuse ajal. Pikka aega ajutiselt töövõimetud inimesed jäävad suurema tõenäosusega
püsivalt töövõimetuks, mistõttu on oluline varajane sekkumine ajutise töövõimetuse ajal tõsisema
tervisekahju ärahoidmiseks ja töövõime säilimise tagamiseks. Teiste riikide kogemus näitab, et
kui inimese tervis võimaldab osaliselt töötada, soodustab sobivatel töötingimustel töötamine
varajast täiskoormusega tööle naasmist.7
Lisaks tuleb suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust individuaalseid ja kollektiivseid
töösuhteid reguleerivate õigusaktide võimalustest aidata kaasa tööhõive soodustamisele ja
töötavate inimeste töötingimuste parandamisele. Eestis kasutatakse vähe erinevaid töölepingu
seadusega antud võimalusi, näiteks vähenenud töövõimega töötaja vajadustest lähtuvalt kokku
leppida talle sobivates töötingimustes või võimaldada töötajale erinevaid töövorme (nt kaugtöö,
osaline tööaeg jne).
Tööandjate nõustamine (nii konsultatsiooni kui järelevalve käigus) ja koolitamine erinevate
töövormide ja nende kasutamise osas aitaks kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööhõive
suurendamisele. Ka vähenenud töövõimega töötajate nõustamine, koolitamine ja nendele
sellekohase info levitamine suurendaks nende isikute teadlikkust erinevatest võimalustest
tööturul hakkama saada ning suurendaks enesekindlust ja julgust näiteks tööintervjuul selliseid
võimalusi arutada. Rohkemate isikute kaasamine tööhõivesse aitab kaasa konkurentsivõime
kava „Eesti 2020“ 8 eesmärkide täitmisele.
Käesolevas TAT-s elluviidavad tegevused on seotud rakenduslike küsimustega, mis tekivad
töökeskkonna järelevalve ja nõustamisteenuse funktsioonide täitmisega. Tööinspektsioon
koolitab, nõustab ja teavitab tööandjaid, töötajaid ja vähenenud töövõimega isikuid, et vähenenud
7
Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar uuring „Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva
töövõimetuse kujunemisel“. Kättesaadav http://www.centar.ee/uus/wp-
content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf
8
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Kättesaadav https://www.riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-
2020
7
töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives suureneks ning tööealise elanikkonna
töövõime vähenemine pidurduks. Rohkem pööratakse tähelepanu ka väike- ja keskmise
suurusega ettevõtete nõustamisele, koolitamisele ja kaasamisele, kuna nende teadlikkus ja
võimalused tööohutusse ja töötervishoidu panustada on tihtipeale kasinad.
TAT on kujundatud vastavalt heaolu arengukavale 2016-2023, rahvastiku tervise arengukavale
2009-2020, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2019–2023 ning konkurentsivõime kavale
„Eesti 2020“. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud
soovitust pakkuda praktilist tuge väikestele ja mikroettevõtetele, mis aitab neil paremini täita
töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju. Kuivõrd käesoleva TAT-ga planeeritud tegevused on seotud
ka Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti planeeritud TAT-de
tegevustega, tuleb eesmärgiks võetud tulemused saavutada kavandatud mahus.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 1 710 240,00 84%
2 Eesti avaliku sektori
sihtotstarbeline eraldis 325 760,00 16%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 2 036 000,00 100%
1.2.5. Sihtrühm
TAT punktides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 alategevuste ja punktis 2.2. nimetatud tegevuse sihtrühmad.
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks
2.1.1. Teavitus- ja kaasamistegevused
Selleks, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust tervist hoidvast ja töövõimet
edendavast töökeskkonnast ning erinevatest töösuhete aspektidest, korraldatakse teavitus- ja
kaasamistegevusi ja -üritusi eri piirkondades. Teavitus- ja kaasamisüritusteks on näiteks
infohommikud, kus tööandjad ja töötajad saavad tulla kuulama loengut töökeskkonna või
töösuhete teemal ja peale seda küsida küsimusi. Järjest enam tehakse infohommikuid ka veebi
vahendusel. Toimuvad ümarlauad sotsiaalpartnerite ja sidusgruppidega, et arutada
koostöövõimalusi ning töökeskkonnas ja töösuhetes esile kerkinud probleeme. Lisaks
korraldatakse eri piirkondades ümarlaudu ja infopäevi, kus tutvustatakse töökeskkonnastatistikat,
tööõnnetuste põhjuseid ja nende vältimise võimalusi, Tööinspektsiooni ennetustegevusi ning
jagatakse teabematerjale. Seda selleks, et parandada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete
teadlikkust töökeskkonna edendamisest, võttes arvesse kohalikku eripära, ning suurendada
nende teadlikkust piiratud töövõimega inimeste tööhõivest. Lisaks osaletakse paar korda aastas
messidel, kus konsultant ja/või nõustamisjurist vastavad messikülastajate töösuhete- ja
töökeskkonnaalastele küsimustele, jagavad Tööinspektsiooni teabematerjale ning korraldavad
külastajatele viktoriine, mille lahendamisel saab endale Tööinspektsiooni meene.
Antakse välja teabematerjale, Tööelu ajakirja, videoid, tööohutuse kalendrit ja plakateid nii
töökeskkonna kui töösuhete teemadel, nii paberil kui elektrooniliselt. Kord aastas antakse välja
Eesti töökeskkonna ülevaadet, et kirjeldada tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööst põhjustatud
haigestumiste ning töövaidluste tendentse ja statistikat. Kõikidele tööandjatele ja töötajatele
kasulikku ning ajakohast teavet levitatakse Tööelu portaali, Tööinspektsiooni
sotsiaalmeediakanalite, elektroonse infokirja ning teiste meedia- ja kommunikatsioonikanalite
kaudu, et info jõuaks sihtrühmadeni neile sobival ja kergesti kättesaadaval viisil.
8
Tööinspektsioon tunnustab igal aastal ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest.
Tunnustusega soovitakse tõsta esile ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat
töökeskkonda ja ohutut töötamist.
Teavitus- ja kaasamistegevusi planeeritakse, töötatakse välja ja viiakse ellu koostöös
huvigruppidega, kellega toimuvad regulaarsed kohtumised, et nii levitatav sõnum kui elluviidavad
tegevused oleksid suunatud õigele sihtrühmale ning mõju oleks efektiivsem. Eri sidusgruppidega
koostööd tehes on tagatud teavitus- ja kaasamistegevused ka nendele tööealistele inimestele,
kellel puudest tingitult ei ole ligipääsu kõikidele teavituskanalitele. Teavitustegevustega
kaasnevalt teevad tööinspektorid ettevõtetes teemakohaseid sihtkontrolle.
2.1.1.1. Sihtrühm
Tööandjad, töötajad, tööealised vähenenud töövõimega isikud, laiem avalikkus.
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2021–31.12.2023
2.1.1.3. Tegevuse elluviija
Tööinspektsioon
2.1.2. Nõustamistegevus
Tööinspektsioon jätkab nõustamistegevust, mille raames osutatakse nõuandetelefoni ja e-
kirjadele vastamise teenust, ning töötajate (sh piiratud töövõimega töötajad) ja tööandjate
vastuvõttu. Nõustatakse nii töötervishoiu ja tööohutuse kui ka töösuhete teemadel. Nõustamisel
esile kerkinud probleemid kogutakse kokku ning nende alusel kavandatakse teavitus- ja
kommunikatsioonitegevust. Töökeskkonnakonsultandid nõustavad ettevõtteid tööohutuse ja
töötervishoiu küsimustes üle Eesti, samuti osalevad lektorina teavitusüritustel (nt messidel,
teabepäevadel, ümarlaudadel). Konsultandid koostavad ka teavitusmaterjale, vastavad
infotelefonile ja selgitustaotlustele. Nõustamisteenuse osutamisel on oluline tagada selle
professionaalsus, kvaliteet ja kliendisõbralikkus ning sõltumatus riiklikust järelevalvest (seetõttu
on konsultantide töö järelevalvest eraldatud). Konsultantide teenuse osutamiseks on vajalik
kvaliteetne tehniline varustatus. Regulaarse ja efektiivse meediamonitooringu käigus selgitatakse
välja, kas nõustamisetegevuses on vaja teha ümberkorraldusi ja millistel teemadel on enam vaja
teha teavitustööd. Nõustamisteenuse kvaliteetseks ja ühetaoliseks tagamiseks on välja töötatud
nõustamisteenuse kvaliteedistandard. Nõustamistegevused aitavad kaasa töötingimuste
parandamisele, tervist hoidva töökeskkonna kujundamisele, töötaja töövõimekao ennetamisele
ning piiratud töövõimega inimeste tööturule naasmisele ja tööhõives hoidmisele nõustamise
kaudu.
2.1.2.1. Sihtrühm
Tööandjad, töötajad, tööealised vähenenud töövõimega isikud.
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2021–31.12.2023
2.1.2.3. Tegevuse elluviija
Tööinspektsioon
9
2.1.3. Koolitustegevus
Töökeskkonnateemadega kokkupuutuvate spetsialistide ehk ettevõttes määratud
töökeskkonnaspetsialistide koolitamine aitab panustada ohutuskultuuri töökohal ja seeläbi
vähendada inimeste tööhõivest väljalangemist, mõjutada piiratud töövõimega inimeste toetamist
ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rakendamist. Töökeskkonna riskide alal pädevad
spetsialistid aitavad kujundada tööelus osalejate teadlikku käitumist, hinnata ettevõtetel
töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetada töötajate terviseriski. Tööinspektsiooni
töökeskkonna ülevaated toovad igal aastal välja, et ettevõtetes ei ole tööohutuse eest vastutavaid
isikuid määratud, mistõttu on oluline ühiskonnas teadvustada, et töökeskkonnavolinikud ja -
spetsialistid on ettevõtetes vajalikud. Koolitustegevus ja sellest teavitamine aitab muu hulgas
kaasa ka töökeskkonnaspetsialistide vajalikkuse ja olulisuse teadvustamisele tööandjate hulgas.
Töökeskkonna pideva arenemise (muutumise) ning seeläbi uute riskide tekkimise ja
töökeskkonda reguleerivate õigusaktide paljususe tõttu on oluline, et töökeskkonnateemadega
kokkupuutuvaid spetsialiste koolitataks pidevalt.
2.1.3.1. Sihtrühm
Ettevõtetes ja organisatsioonides töökeskkonnateemadega kokkupuutuvad spetsialistid ehk
töökeskkonnaspetsialistid
2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2021– 31.12.2023
2.1.3.3. Tegevuse elluviija
Tööinspektsioon
2.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja
institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu
Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on teha riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja
töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, teavitada üldsust,
töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest ning nõustamistegevusega panustada
töökeskkonna paranemisse ja töösuhete kvaliteedi paranemisse. Valdkonna areng ja uute
tehnoloogiate kasutuselevõtt nõuab Tööinspektsiooni teenistujatelt pidevat õppimist ja valdkonna
uuemate arengusuundadega kursis olemist. Seega tuleb teadmiste täiendamiseks ja
kompetentsuse arendamiseks teenistujaid järjepidevalt koolitada, et nad oskaksid kontrollida,
nõustada ja teavitada nii tööandjaid kui töötajaid kuidas töövõimet säilitada ja parandada.
Teenistujate koolitamine aitab toetada tööandjat töökeskkonna edendamisel, mis suurendab
vähenenud töövõimega inimeste tööhõives osalemist.
Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikide kui teiste
Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks on vaja teha koostööd ja tutvuda
teiste riikide praktikaga ning vahetada jooksvalt kogemusi (nt juhend- ja teabematerjalide
väljatöötamisel või arengu- ja tegevuskavade koostamisel). Et olla kursis arengusuundadega
tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas, on teenistujatel võimalik osaleda tööohutuse ja
töötervishoiu konverentsidel/seminaridel, kust saadud teadmisi ja kogemusi saab rakendada oma
igapäevatöös. Teadmiste ja infovahetuse eesmärgil toimuvad regulaarselt kohtumised
naaberriikide inspektsioonide esindustega ning ka traditsiooniks saanud Balti riikide
inspektsioonide kohtumine, mille raames korraldatakse kohtumisi vähemalt üks kord aastas
(korraldamine toimub väljakujunenud järjekorra alusel).
10
Kuna tööõnnetusi ja seeläbi inimeste töövõime vähenemist põhjustavad ohutegurid, töökeskkond
ja töövormid on tegevusvaldkonniti väga erinevad ja need on pidevas muutumises, on TAT
edukaks rakendamiseks oluline Tööinspektsiooni teenistujate jätkuv koolitamine ja arendamine.
Tööinspektsioon võttis 2019. aastal kasutusele soovitusindeksi teenuse, mida Tööinspektsiooni
puhul nimetatakse järelevalvega rahuloluks. Teenuse abil saab Tööinspektsioon reaalajas
juurdepääsu järelevalve tagasisidele. Tagasiside kogutakse automaatselt kõikide järelevalves
osalenud ettevõtete käest kahe nädala jooksul pärast külastuse tegemist. Teenuse tulemuste abil
saab parandada järelevalve kvaliteeti ning planeerida teenistujate koolitusvajadusi. 2019. aasta
kokkuvõttes kõikus rahuloluindeks vahemikus 65–80. Aasta lõpu seisuga oli rahuloluindeks 70,59
(arvutatakse: rahulolevad (76,47) – rahulolematud (5,88)).
2.2.1. Sihtrühm
Tööinspektsiooni teenistujad
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2021–31.12.2023
2.2.3. Tegevuse elluviija
Tööinspektsioon
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus (viide TAT Algtase Sihttase Näitaja nimetus (viide TAT
punktile, missugusest (2023) punktile, missugusest
tegevusest kujuneb) tegevusest kujuneb)
Rakenduskava Tööandjaid ja töötajaid 0 129 Tegevuste 2.1. ja 2.2.
väljundinäitaja toetavate tegevuste arv (meetmes tulemusnäitaja.
kokku 1200)
Näitaja täitmisse panustavad
lisaks Sotsiaalministeeriumi ja
Tööinspektsiooni poolt
elluviidavad TAT-d.
TAT- Tegevus 2.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks
spetsiifilised
väljundinäitajad
2.1. Tööandjaid ja 0 69 Panustab otseselt
töötajaid toetavate rakenduskava
tegevuste arv väljundinäitajasse
TAT- Tegevus 2.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja
spetsiifilised institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu
väljundinäitajad
2.2. Teenistujate 0 60 Panustab otseselt
kompetentsi suurendavate rakenduskava
tegevuste arv väljundinäitajasse
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)9:
9 „Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus.
11
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitavad teavitamine,
nõustamine ja koolitustegevus eri maakondades nende piirkondade elanikel osa saada TAT
tegevustest ning suurendada nende teadlikkust töövõime vähenemisest ja töökeskkonna
parandamisest, mis omakorda edendab vastava regiooni majandusetegevust. Vähenenud
töövõimega inimeste ja tööandjate teadlikkuse kasv aitab suurendada tööhõives osalevate
inimeste arvu konkreetses maakonnas ja piirkonnas.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju
keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu
vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT toetab suhtlemisvõimaluste ja andmete kättesaadavuse paranemist. Vajalik ja ajakohane
info on eri meedia- ja kommunikatsioonikanalite kaudu suunatud meetme peamistele
sihtrühmadele (nt TI koduleht, TI ja Tööelu portaali Facebooki leht, Tööelu portaal ja muud
sotsiaalmeedia kanalid või platvormid).
Riigivalitsemine jah ei
TAT avaldab positiivset mõju Tööinspektsiooni teenistujate kompetentsi suurenemisele, sest
koolitused, õppereisid ja kogemuste vahetamine teiste riikide Tööinspektsioonidega aitavad
tagada parema kvaliteedi nõustamisel, teavitustegevuste ja järelevalve tegemisel ning muudes
tööülesannetes. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja
institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu aitab kaasa tööealise elanikkonna teadlikkuse
suurenemisele töövõime säilitamisest ja parandamisest ning tööandjad rakendavad neid teadmisi
järjepidevalt töötingimuste edendamisel, mis aitab vähendada tööõnnetuste arvu ja tuua
tööhõivesse vähenenud töövõimega inimesi ning tervikuna on riigile kasulik.
Võrdsed võimalused10
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) 11
jah ei
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
Tegevuste kirjeldus:
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega12
TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist:
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse
edendamine ja mittediskrimineerimine.
11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad
ka naisi ja mehi.
12 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi
ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi
kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
12
Võrdne kohtlemine
jah ei
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine - teavitustegevuste raames
edastatav informatsioon on kõikidele inimestele kättesaadav
TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita
ühtegi TAT sihtrühma liiget. Eakatel ja ka teistel inimestel, kellel on nägemispuue või kelle
nägemine on halvenenud, on võimalik Tööportaali veebilehel muuta teksti suurust.
Nõustamisel, teabepäevadel ja infohommikutel ning muudel üritustel jäetakse piisavalt
aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas
tempos.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi
võetakse TAT-s ette puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks
TAT on suunatud piiratud töövõimega inimeste tööhõive suurendamisele ja nende
tööhõives hoidmisele. Seeläbi on kõik TAT tegevused planeeritud sihtrühmale sobivaimal
viisil (nt kommunikatsioonikanalite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul
lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis- või
kuulmispuudega) ning seejuures tähtsustakse koostööd eri huvi- ja sidusgruppidega
(ühelt poolt maavanema korraldatavad ümarlauad, mis võimaldavad arvestada kohalike
eripäradega, ning teisalt koostöö erialaliitude ja puudega inimeste ühendustega). TAT-s
nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele oleks tagatud
ligipääs ürituse asukohale/ruumile. Samuti on Tööinspektsioon asunud tegema muudatusi
enda kontorite paiknemises (II korrusel asuvad rendipinnad vahetatakse võimaluse korral
ringi I korrusel asuvate kontoritega), et tagada liikumispuudega inimestele võimalikult
mugav ligipääs nõustamisele.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust
kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest
sättumusest13
TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate
inimeste rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta. Seeläbi ei
ole võimalik ka kedagi eeltoodud kriteeriumite tõttu diskrimineerida või panna teiste
osalejatega võrreldes eelisseisundisse. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse
kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning
antakse välja juhendmaterjale vene keeles (osaliselt toimuvad TAT tegevused ka inglise
keeles).
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
Seos sama meetme teiste TAT-dega
Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” – käesolev
TAT täiendab töövõime toetamise reformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT-d, milles
teavitatakse, nõustatakse, koolitatakse sihtrühma ning pakutakse toetavaid teenuseid, mis
aitavad töövõime kaoga inimestel töökohta säilitada või uut tööd leida. Nõustamisel, koolitustel ja
teavitusüritustel jagatakse teabematerjale, mis Tööinspektsioon on TAT raames välja töötanud.
13 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus.
13
Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT-d on seotud
seeläbi, et hõlmavad avalikkuse teavitamist. Sotsiaalministeeriumi TAT teavitustegevus hõlmab
analüüse, uuringuid ja õiguslikke ekspertiise ning Tööinspektsioon saab seeläbi kavandada oma
teavitamis-, nõustamis- ja koolitustegevust, võttes arvesse kogutud lähteandmeid.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020
Sotsiaalkindlustusskeemidega hõlmatud inimestele adekvaatse sissetuleku tagamine:
- ajutise töövõimetuse ja püsiva töövõimetuse skeemid ühendatakse ühtseks
töövõimeskeemiks ning sellesse integreeritakse ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus;
- tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimiseks ja vähendamiseks töötatakse välja
ennetustegevuste motivatsioonipakett;
2) aktiivsena vananemise arengukava: T 3.2.2. Tööelus osalejate teadliku käitumise kujundamine
paindlike töövormide kasutamisvõimalustest vanemaealise töötaja suhtes;
3) regionaalarengu arengukava: T 1.2.4. Tööelus osalejate teadliku käitumise kujundamine
paindlike töövormide, sh kaugtöö kasutamise võimalustest;
4) laste ja perede arengukava: T 4.2.1.6. Töösuhete ja töökeskkonna alase teadlikkuse
suurendamine;
5) rahvastiku tervise arengukava: 3. valdkond „Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond“:
- tõhustada töökeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise, juhtimise ja
teavitamise süsteemi;
- suurendada teadlikkust töökeskkonnast tulenevatest terviseriskidest;
- parandada töökeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise kvaliteeti;
- tõhustada töökeskkonna järelevalvet, suurendades süsteemsust ja tulemuslikkust;
- korraldada uuringuid töökeskkonnast lähtuvate tervist mõjutavate töökeskkonna
ohutegurite mõju hindamiseks ning avalikustada uuringute tulemused.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja
eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul RÜ-le;
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta
RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne
tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos
tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist.
7.2. Kulude abikõlblikkus
14
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse projekti abikõlblikkuse
perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas
Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 5 alusel
kehtestatud tingimustest ja korrast (edaspidi ühendmäärus).
7.2.3. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. TAT kaudseteks kuludeks loetakse
TAT elluviimisega kaasnevad ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ühendmääruse §
9 lõikes 6 nimetatud personalikulud, mis on seotud käesoleva TAT administreerimisega.
7.2.4. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest
personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 3 lõike 1
punktides 1–4 loetletud kulud.
7.2.5. Abikõlblikud kulud on muu hulgas:
7.2.5.1 toetuse saaja mootorsõiduki kasutamisel või selle liisimisel ja rentimisel liisingu- või
rendilepingu korral ja selle sõiduki ülalpidamiseks tehtavad kulud vastavalt ühendmääruse § 4
punktides 10 ja 10¹ sätestatule, välja arvatud remondi- ja hooldustööd ning tarvikud, ainult
proportsionaalselt TAT rakendamiseks tehtud osa mootorsõidukile tehtud kulutustest, kui
mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui TAT tegevused. Proportsiooni arvestuse
põhimõtted tuleb eelnevalt RÜga kooskõlastada;
7.2.5.2 väliskoolituse ja -lähetuskulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis,
Šveitsis ja Islandil.
7.2.6. Kui toetuse saaja teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu
tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste
koopiad.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist
muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord
kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab
seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90
kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel
kehtestatud korras RÜ-le struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu esitatud maksetaotluse alusel.
15
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-d
ellu viia või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48
lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses
nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik
kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning
puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse
määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue
on täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada
RÜ-d maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse seaduse § 30
lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6
nimetatud juhtudel.
7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4. TAT muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates
taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4
nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja
võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l
on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg
kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
16
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul,
kui on olemas RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-
l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve
kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati, tingimusel et
TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist
esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
7.4.11. Eelarves ja/või tegevuste kirjelduses puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve ja/või tegevuste kirjelduse menetlemise tähtaega võib
pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te)
eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu,
kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 20 000 eurot;
7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie
tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui tehniline
viga struktuuritoetuse e-keskkonna töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse
uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT
tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud,
esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le vormikohase TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna
kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga
struktuuritoetuse e-keskkonnas töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks
lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
17
7.4.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie
tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab selle viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8.
7.5.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkkonna
seirearuande vormilt.
7.5.11. Toetuse saaja esitab RÜ-le vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes
osalejate andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks.
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. RÜ teeb finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.7. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Järjepidev ja tihe koostöö eri asutuste ja
Info ja sõnumid ei jõua õige sihtrühmani, huvigruppide vahel. Teavitus-, kaasamis-,
mistõttu on vähenenud töövõimega inimeste nõustamis- ja koolitustegevust tehakse
aktiivsus tööhõives osaleda väike. Seega intensiivselt eri kanalite kaudu, et piiratud
võib nii tööandjate kui töötajate, sh töövõimega inimestel oleksid võrdsed
vähenenud töövõimega inimeste teadlikkus võimalused koos tervete inimestega saada infot
oma võimetest ja võimalustest olla vähene. töökeskkonna ja töösuhete teemade kohta.
Leidub töökohti, kus töövõimekaoga isikuid
saab rakendada tööle juba praegu, kuid
teadmatuse tõttu puudub selleks tööandja
valmisolek.
Kui piiratud töövõimega inimesed muutuvad
tööturul aktiivseks, on ligipääs avalikele Viiakse ellu regulaarset ja aktiivset
hoonetele ja teenustele ning transpordile eri teavitustegevust töökeskkonna ja sellega
18
piirkondades raskendatud, mistõttu on tööl seotud infrastruktuuri edendamiseks. Samuti
käimine raskendatud. on oluline teavitus laiema avalikkuse seas, et
teadvustada probleemi olemasolu ja selle
lahendamise võimalusi. Konsultandid teevad
tihedat koostööd tööandjate, puudega inimeste
ühenduste ja kohalike omavalitsustega
kitsaskohtade teadvustamiseks ja
lahendamiseks.
Ühiskonnas on mõningane diskrimineeriv
suhtumine erivajadusega inimestesse. Viiakse ellu regulaarset ja aktiivset
Töövõime kaotanud inimestel on hirm, et teavitustegevust tööandjate, erialaliitude, väike-
neisse suhtutakse kui ebavõrdsesse ja keskmise suurusega ettevõtjaid koondavate
ühiskonnaliikmesse ning nad jäävad klubide ja töötajate, samuti laiema avalikkuse
seetõttu koduseinte vahele, mis vähendab seas, et purustada ühiskonnas välja kujunenud
ka motivatsiooni tööturul aktiivne olla. Hirm stereotüübid. Tööandjaid nõustatakse,
on ka tööandjatel, kes ei tea kuidas piiratud koolitatakse, teavitatakse eelarvamuste
töövõimega inimesega käituda. muutmiseks ja toetava suhtumise levitamiseks
ning kaasatakse piiratud töövõimega inimeste
hõivesse kaasamiseks. Üldine
teavitustegevuste mõju peab muutma inimeste
hoiakuid, et mõistetaks enda panust
terviseriskide ennetamisse.
Lisad:
TAT tegevuste kirjeldus – lisa 1 vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B