dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 14. detsember 2020
Viit
4.2-3/3507-2
Registreeritud
14. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Vändra alevi Sotsiaalmaja
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-33507-2 14.12.2020 Väljaminev kiri.asice288 KB

Sisu (failidest)

Lembi Uulimaa Vändra alevi Sotsiaalmaja Teie 03.12.2020 nr 2-2/83 [email protected] Meie nr 4.2-3/3507-2 14.12.2020 Vastus Vändra Alevi Sotsiaalmaja pöördumisele Lugupeetud Lembi Uulimaa Täname pöördumise eest! Lühike vastus Teie esimesele küsimusele on, et Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on Põhja- Pärnumaa vallale väljastanud tegevusload nelja erihoolekandeteenuse osutamiseks kindlaksmääratud teenuskohtade ulatuses ning sõlminud Põhja-Pärnumaa vallaga vastava lepingu, mille alusel on vallal õigus esitada osutatud teenuste eest arveid. Seega ei ole õigustatud saadud raha kasutamine valla teiste tegevuste finantseerimiseks. Selgitame veidi pikemalt. Vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele (SHS) volitab SKA erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele. Vastavalt SHS § 79 lõikele 1 kohustub SKA lepinguga hüvitama erihoolekandeteenuse osutajale iga kuu erihoolekandeteenuse osutamise kulud esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses (kuid kõige rohkem kehtestatud teenuse maksimaalse maksumuse ulatuses), kui: 1) teenust osutati SKA suunamisotsusega teenuseosutaja poole pöördunud erihoolekandeteenust saama õigustatud inimesele; 2) osutatud teenus vastas käesoleva seadusega sätestatud nõuetele; 3) teenust on osutanud suunamisotsuses märgitud teenuseosutaja; 4) inimesele osutati suunamisotsuses märgitud teenust selles märgitud tähtaja jooksul. Sotsiaalkaitseministri määruses „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ on sätestatud erihoolekandeteenuste kulude koosseis, mis SKA poolt lepingupartneritele kaetakse (§1 lõige 1): 1) personali palga- ja koolituskulu; 2) personali transpordikulu, mis on seotud teenust saavate isikute asjaajamisega; 3) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikute tervisekontrolli kulu ja töötajate vaktsineerimise kulu; 4) büroo- ja postitarvete ning sideteenuste kulu. Lisaks on samas paragrahvis 1 sätestatud: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 (2) Igapäevaelu toetamise teenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised kulude koostisosad: 1) sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite, materjalide, ruumide sisustuse ja muu kulu; 2) teenuseosutaja omandis või kasutuses olevate teenuse osutamise ruumide koristustarvete kulu. (3) Toetatud elamise teenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks lõikes 1 sätestatule teenust saavate isikute kasutuses olevate ruumide sisustuse ja inventari kulu. Palume teil käesolevas vastuskirjas olevat infot kindlasti Põhja-Pärnumaa vallas eelarvet koostavatele isikutele meelde tuletada või neid sellest teavitada. Kui infot arvesse ei võeta, on tegu lepingu rikkumisega. Tegevusjuhendajate palkade tõstmiseks ei saa sotsiaalministeerium ega SKA erihoolekandeteenuste osutajaid kohustada. Personali, sh tegevusjuhendajate palgakulu on üks komponent erihoolekandeteenuste kulude koosseisus, mille maksumus kaetakse erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse hulgas (vastavalt määrusele „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“). Seega, kui soovime tegevusjuhendajate palkasid tõsta, saame seda teha läbi teenuse maksimaalse maksumuse tõstmise. Seda ka iga-aastaselt tehakse. Väljavõte viimasest maksimaalsete maksumuste seletuskirjast: Erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tõstetakse eesmärgiga tagada teenuseosutajate võimekus leida kvalifitseeritud personali. 2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid sotsiaalhoolekandetöötajate palgatõusuks, erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste töötasudeks, et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate isikute ehk tegevusjuhendajate töötasu 2,5%, mille tõttu suurendati enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 2%. 2020. aasta esimese kvartali eelarvekulud näitasid, et võimalus on teenuste maksimaalset maksumust veelgi tõsta. Kuna teenuse osutajad tajuvad tegevusjuhendajate madalate palkade probleemi ise väga teravalt, on seni teenuse osutajatega koostöö sujunud- kui oleme teenuste hindasid tõstnud, on teenuseosutajad tõstnud tegevusjuhendajate palkasid. Tõestus selle kohta on statistika, mille kohaselt on tegevusjuhendajate palgad paralleelselt teenuste maksumusega tõusnud. Palgad ei ole jõudnud meie soovitud tasemeni ja töö teenuste maksumuse tõstmisel kulupõhisele tasemele jätkub. PS. Avaldame kiitust ISTE erihoolekande pilootprojektis osalemise eest! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Elen Preimann [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel